RB Harju II ehituslõik (Rae vald, Harjumaa) Soodevahe-Kangru lõigu RW0500 veeloa nõusoleku väljastamise tarbeks täiendavate andmete küsimine

11113 ASSAKU-JÜRI OR028011330 JÄRVEKÜLA-JÜRI

OR0290

2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA OR0300

RUKKI TEE OR0310

PÕDRA TEE OR0320KURNA OJA 11

TA LL

IN NA

R IN

GT EE

DS2-DPS1 RAIL BALTIC RAUDTEE TELG

VASKJALA-ÜLEMISTE KANAL

PIRITA JÕ GI

RAE KRAAV

KURNA OJA

LEHMJA PKR Raudteega ristumisel ei paigaldata truupi

LEHM JA PKR

LE HMJA

PK R

RAJATUD DÜÜKER Lisanduva valgala vooluhulk

Rae kraavi

RDT TRUUP CU0500

RDT TRUUP CU0410

RDT TRUUP CU0400

RDT TRUUP CU0390

RAUDTEE km 9+50

RAUDTEE km 15+50

RAUDTEE km 6+60

LAGEDI KRAAV

Rae kraavist jagunemine ja lisa kraavi ühendus Pirita jõega

RW0400 RW0500RW0400

RW0500

MNT 11 KM 6,5 TRUUP d2,28m

PROJEKTEERITUD TRUUP 2 x d1,0m

ME050001

PROJEKTEERITUD TRUUP d1,5m

KALMARI TEE CU007013

RAUDTEE km 11+50

SÜVENDIST JUHITAVA VEE SUUND

32+00

32+50

33+00

33+50

34+00

34+50

35+00

35+50

36+00 36+19 0+

00

0+ 50

1+ 00

1+ 50

2+00

2+ 50

DN500 PE/PP

L=106.8m; i= 0.002

RW0400 ME050001

RW0400 ME050001

EE-DS2-DPS1-817 MW

K2

K2

K2

K2

2

K2

K2

K2

K2

TRUUP d1,25m 11112 LAGEDI-JÜRI TEE

TRUUP d0,8m ATLEEDI TEE

TRUUP d1,3m 11112 LAGEDI-JÜRI TEE

TRUUP d1,2m KERGLIIKLUSTEE

TRUUP d1,2m JUURDEPÄÄS

PÕLLULE

RAJATUD KRAAV koos voolurahustusosaga

RAJATUD KRAAV koos voolurahustusosaga

D

C

B

A

1 2 3 4 5 6 7 8 D

O N

O T

SC AL

E FR

O M

T H

IS D

R AW

IN G

F

E

D

C

B

A

1 2 3 4 5 6 7 8

F

E

EHITUSAEGNE VETELIIKUMISTE SKEEM/ WATER MANAGEMENT SCHEME DURING CONSTRUCTION M 1:30 000

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise

mõju eksperthinnang Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste-Kangru lõigust osa rajatakse süvendisse, rööpa sügavusega maapinnast kuni 10,65 m. Süvendi rajamiseks on vajalik alandada põhjavee taset. Võimalik veetaseme alandus on kuni 10,15 m (KMH1). Vee väljapumpamiseks ehitustööde ajal planeeritakse kasutada veepumpasid võimsusega kuni 300 m3/h (Keskkonnaloa taotlus2). Hiljem toimub raudteekonstruktsiooni dreenimine kraavide, dreenide ja truupide abil. Süvendist ära suunatav vesi juhitakse raudtee põhitrassi külgkraavidesse, mis on maaparandussüsteemide osad, suublateks on Lehmja peakraav, mis suubub Kurna ojja ja Rae peakraav, mis suubub Pirita jõkke. Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju on hinnatud Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande raames. Kavandatavaks tegevuseks on Verston Eesti OÜ (registrikood: 11947047; aadress: Pärnu tn 128, Paide linn, Järva maakond 72720) esitanud 20.05.2024. a-l Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse sademevee ja põhjavee välja pumpamiseks ja suublasse juhtimiseks seoses Rail Baltic Harju II põhitrassi ehitustöödega (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 06.11.2024 nr DM-130128-1). Keskkonnaamet edastas 18.11.2024. a-l kirja nr DM-130128-2 keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Muuhulgas tuleb täpsustada järgnevat: - tuua välja põhjavee seirekaevud ja kavandatavad seirenäitajad ning sagedus; - täpsustada ärajuhitava vee reaalseid koguseid; - hinnata, kas põhjavee ümberjuhtimine võib mõjutada Siluri-Ordoviitsiumi Harju

põhjaveekogumit. Sellest tulenevalt tellis Verston Eesti OÜ OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (registrikood: 11206437; aadress: Männiku tee 104/1 Nõmme linnaosa, Tallinn Harju maakond 11216) eksperthinnangu eeltoodud punktide täpsustamiseks. Eksperthinnangu koostamiseks viidi läbi järgmised tegevused: - tutvuti olemasolevate materjalidega; - teostati pumpamiskatse lubjakivi purunemiskindluse ja külmakindluse hindamise eesmärgil

rajatud uuringupuuraugus aluspõhja kivimite filtratsiooniomaduste välja selgitamiseks; - koostati hüdrogeoloogiline mudel põhjavee taseme alandamise mõju ja süvendist

ärajuhitava veekoguse hindamiseks.

1. Hüdrogeoloogiline mudel Raudteetrassi süvendist ärajuhitava veekoguse hindamiseks on täpseim meetod numbrilise hüdrogeoloogilise mudeli koostamine. Ühtlasi kasutati koostatud mudelit ka põhjavee taseme alandamisel kujuneva veetaseme alanduslehtri ulatuse täpsustamiseks. Siinsega võrreldes lihtsamate arvutuslike meetodite puhul tuleb arvestada, et need võtavad arvesse lihtsustatud tingimusi, sh silindrikujuliseks taandatud süvendit, ühtlaseid pinnase filtratsiooniomadusi ning looduslikku põhjavee taset, arvestamata geoloogiliste ja hüdro(geo)loogiliste tingimuste muutlikkusega ja topograafiaga.

1 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne.

2 Verston Eesti OÜ. Keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1026397.

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

2

1.1. Hüdrogeoloogilise mudeli üles ehitus

Hüdrogeoloogiline mudel loodi USA Geoloogiateenistuse poolt arendatava MODFLOW modelleerimistarkvara (versioon 6.5.0) ja ModelMuse kasutajaliidese abil (versioon 5.3.1.0). Mudel on tsentreeritud rajatavale Ülemiste-Kangru trassilõigule ning selle mõõtmed on 11 × 7,5 km. Ruumilise diskreteerimise võrgustiku (siinkohal discretization by vertices, DISV) rakusuurus on vaikimisi 100 × 100 m. Võrgustikku on trassilõigu ümbruses tihendatud kaks korda (minimaalne rakusuurus 25 × 25 m). Mudel on loodud ühekihilisena, käsitledes eelkõige Ordoviitsiumi veekompleksi. Veekiht on mudelis vabapinnaline. Kvaternaarisetteid ei defineeritud Ordoviitsiumi veekompleksist eraldi, kuna puudub piisav andmestik nende filtratsiooniomaduste kirjeldamiseks ning kuna Kvaternaari setete veekiht on mudelialal Ordoviitsiumi veekihiga valdavalt hüdrauliliselt seotud. Sügavamal paiknev Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks on graptoliitargilliidi kihi poolt efektiivselt isoleeritud ning planeeritav ehitustegevus seda ei mõjuta. Mudeli ülemine pind määrati ühtima Maa- ja Ruumiameti 10 m resolutsiooniga lidar- andmestikuga. Alumine pind tähistab Ordoviitsiumi ladestu Türisalu kihistu graptoliitargilliidi pealispinda, mis interpoleeriti kriging algoritmi abil Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevude geoloogiliste läbilõigete baasil. Kuna toodud läbilõigete kirjelduse kvaliteet varieerub, eemaldati andmestikust olulisemad erindid. Mudeli kihi paksus varieerub ~58 meetrist mudeli loodenurgas kuni ~20 meetrini mudeli kirdenurgas. Mudelile lisati mitmed piirtingimused: - Raudteetrassi süvend dreeni piirtingimustena (DRN lisamoodul). Dreeni sügavus defineeriti

vastavalt projektis toodud süvendi põhja sügavusele. Läbilaskvus valiti selliselt, et modelleeritud veetase põhjaveekihis vastaks dreeni sügavusele (ehk dreeni piirpinna takistav mõju puudub), milleks piisas väärtusest 20 m/d pindalaühiku kohta. Simuleerimaks lõhkamistööde kulgu, lülitati süvendi dreenivad omadused sisse 500 m lõikude kaupa alates piketist 10+500…11+000. Iga kahe kuu järel lülitati sisse järgmised külgnevad piketilõigud, nii et viimased lõigud (piketid 13+000 kuni 14+000) lülitati sisse täpselt aasta pärast esimest lõiku.

- Kraavid, ojad ja kanalid dreeni piirtingimusena. Kraavide ja teiste allpool toodud veekogude ruumikujud pärinevad Maa- ja Ruumiameti andmestikust. Suuremate kraavide, ojade ja kanalite puhul määrati dreenimissügavuseks 1 m allapoole kõrgusmudeli pinda ning väiksemate kraavide ja ojade puhul 0,5 m allapoole. Läbilaskvus valiti kõigil juhtudel 1 m/d pikkusühiku kohta.

- Pirita jõgi ja Leivajõgi jõe piirtingimusena (RIV lisamoodul). Jõgede sügavus defineeriti 1 m allpool mudelipinda ning põhja läbilaskvuseks valiti 2 m/d pikkusühiku kohta.

- Ülemiste ja Raku järv konstantse rõhu piirtingimusena (CHD lisamoodul). Ülemiste järve puhul valiti veetasemeks abs kõrgus 37 m ning Raku järves 43 m.

- Lõuna suunast mudelialale sisenev põhjaveevool konstantse rõhu piirtingimusena (GHB lisamooduliga). Veetasemeks määrati mudeli lõunakülje läheduses Eesti Looduse Infosüsteemi kantud Ordoviitsiumi veekompleksi kaevude staatilise veetasemete alusel abs kõrgus 41 m.

Põhjavee toitumine (RCH lisamoodul) ja kivimite filtratsiooniomadused (filtratsiooni- koefitsient K) omistati kogu mudelipiirkonnas ühtlaste väärtustena. Väärtuste valimisel lähtuti

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

3

kirjanduse ning katsepumpamise andmetest, kuid reaalselt kasutatud numbrid kujunesid mudeli kalibreerimisel vastavalt trassilõigu ehitusgeoloogilises uuringus lubjakivikihti rajatud puuraukudest mõõdetud veetasemetele. L. Vallneri3 poolt loodud Eesti ülevaatliku hüdrogeoloogilise mudeli seletuskirja kohaselt on Tallinna piirkonnas keskmine põhjavee toitumine 60…90 mm/a. Mõõdetud põhjavee tasemete taasloomiseks tuli aga antud näitajat suurendada. Kalibreerimisel taasloodi kaks erinevat stsenaariumit: 1) uuringuaegne, sisuliselt maapinnale ulatuv põhjavee tase, mis vastas suurvee väärtusele ning 2) aastakeskmine põhjavee tase, oletatavasti ligi kaks meetrit allpool maapinda. Vastavalt valitud põhjavee toitumise väärtused olid 146 mm/a (0,0004 m/d) ning 110 mm/a (0,0003 m/d). Kivimite filtratsiooniomaduste määramisel lähtuti trassi piketil 10+900 lubjakividesse rajatud puuraugus läbi viidud pumpamiskatsest. Pumpamiskatse tulemuste analüüsil leiti, et kivimite filtratsioonikoefitsient (K) on tõenäoliselt vahemikus 2 - 3,5 m/d. Parima vastavuse mõõdetud andmetega andis mudel, milles karbonaatse kompleksi filtratsioonikoefitsiendi üleüldiseks väärtuseks määrati 2 m/d. Antud väärtus on lõhestunud ja potentsiaalselt karstunud karbonaat- kivimite kohta pigem väike, kuid K suurendamine oleks nõudnud põhjavee toitumise tõstmist ebarealistlikult kõrgetele väärtusele, et mõõdetud veetasemeid taasluua. Kuna piirkonnas puuduvad usaldusväärsed veeanni (Sy) mõõtmised, määrati selle näitaja suuruseks 20%, mis on karbonaatkivimitele tüüpiline4,5. Väljajuhitava vee kogused määrati stsenaariumis 1 ehk olukorras, kus süvendi piirkonnas on põhjavee tase maapinna lähedal. See vastab üldjoontes suurvee olukorrale ning annab konservatiivse hinnangu välja juhitava vee kogusele. Alanduslehtri ulatus määrati seevastu stsenaariumis 2 ehk olukorras, kus süvendi piirkonnas on põhjavee tase ligikaudu kahe meetri sügavusel maapinnast. Viimane stsenaarium vastab paremini aasta keskmisele olukorrale, mis on alanduslehtri kujunemise seisukohast olulisem.

1.2. Raudteetrassi süvendist ärajuhitava vee kogus Mudelarvutusega saadud veekogused on toodud tabelis 1. Ärajuhitava vee kogused on ajas muutuvad, sõltudes eelkõige sellest, kui suures ulatuses ja sügavuses on süvis lahti kaevatud. Veehulgad stabiliseeruvad siis, kui kogu süvis on rajatud. Stabiliseerunud süsteemis on ärajuhitava vee kogus järgnev: - I kvartal – 337 625 m3 - II kvartal – 337 625 m3 - III kvartal – 337 625 m3 - IV kvartal – 337 625 m3 - Aastas – 1 350 500 m3 - Ööpäevas – 3700 m3

3 Vallner, L., 2002. Eesti hüdrogeoloogline mudel. Eesti Geoloogiakeskus. EGF: 7477.

4 Morris, D.A., Johnson, A.I., 1967. Summary of hydrologic and physical properties of rock and soil materials as analyzed by the Hydrologic Laboratory of the U.S. Geological Survey, U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 1839-D, 42p.

5 Heath, R.C., 1983. Basic ground-water hydrology, U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 2220, 86p.

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

4

1.3. Veetaseme alandamise mõju veevarustusele ja seire Ühisveevarustuses kasutatakse Rae vallas joogiveeallikana Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekomplekside põhjavett, mis on maapinnalt tuleneva reostuse eest kaitstud lasuvate vettpidavate kihtidega. Nimetatud veekompleksidele Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi rajamine mõju ei avalda. Vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja -kanali- satsiooni arendamise kavale6 aastateks 2017-2028 on raudteetrassi süvendi mõjuraadiuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala, kus liitumine ühisveevärgiga on võimalik. Eramajapidamistes ammutatakse puurkaevudega Ordoviitsiumi veekompleksi vett ning salvkaevudega ka Kvaternaari setete vett. Rajatava Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi sügavus on kuni 10,65 m ning see lõikub Kvaternaari setetesse ja Ordoviitsiumi ladestu aluspõhjalistesse kivimitesse. Kuna raudteetrassi süvendi dreenimiseks tuleb sellest vett välja pumbata või hiljem vabavoolselt kraavidega ära juhtida, siis põhjavee taseme alandamisel on oodata veetaseme alanemist ka süvendit ümbritseval alal ehk ümber süvendi kujuneb välja põhjavee taseme alanduslehter. Veetaseme alandus on suurim süvendi vahetus läheduses, vähenedes järk-järgult süvendist kaugemal. Koostatud hüdrogeoloogilise mudeli tulemusena ulatub süvendis veetaseme alandamise oluline mõju (veetase alaneb rohkem kui 1 m) kuni 2,7 km süvendist loode suunas, mujal on alanduslehtri ulatus mõnevõrra väiksem (joonis 1). Soodevahe ja Maardu tunnelite alanduslehtrid ei kattu Ülemiste-Kangru raudteetressi süvendi alanduslehtriga, mistõttu koosmõju põhjaveetasemele ei kujune. Raudteetrassi süvendile lähim Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaev 16688 paikneb sellest ligikaudu 120 m kaugusel. Puurkaevu sügavus on 12 m. Modelleeritud veetaseme alandus puurkaevus on ~4,5 m. Nimetatud puurkaev ei ole kasutuses, see on raskesti ligipääsetav ning puurkaevu seisukord ei ole teada, mistõttu seire teostamine ei ole asjakohane. Puurkaev 18835 paikneb raudteetrassi süvendist ligikaudu 330 m kaugusel. Puurkaevu sügavus on 22 m. Modelleeritud veetaseme alandus puurkaevus on 3 - 3,5 m. Ülejäänud Eesti Looduse Infosüsteemi kantud Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaevud on sügavamad või asuvad süvendist sellisel kaugusel, kus veetaseme alanemine kaevus ei mõjuta veevarustuse toimimist. Lisaks eeltoodule asuvad KMH aruande kohaselt Loometsa tee 1 kinnistul (tunnus 65301:001:6111) Eesti Looduse Infosüsteemi mittekantud puurkaev ja salvkaev ning Raja kinnistul (tunnus 65301:001:6175) salvkaev. Kaevude sügavused on teadmata. Nimetatud kaevudes on modelleeritud põhjavee taseme alandus 3,5 - 4,5 m. Süvendile lähimates ja enam mõjutatud olme-joogivee tarbeks kasutatavates kaevudes tuleb teostada seiret (tabel 2). Põhjavee taseme seireks soovitame võimalusel kasutada kaevu paigaldatavaid automaatseid veetaseme mõõtjaid. Kui negatiivne mõju kaevude vee kvaliteedile on pikaajaline ning põhjustatud Rail Balticu trassi ehitustegevusest, tuleb arendajal tagada mõjutatud kinnistul veevarustus, nt sügavamasse veekompleksi rajatud puurkaevude abil või tagada liitumine ühisveevärgiga. Tabel 2. Põhjavee seire

Seirepunkt Seiratav näitaja Seire sagedus Puurkaev 18835 Veetase, pH,

elektrijuhtivus, hägusus, heljum, raud, sulfaadid

- Enne ehitustööde algust 1 × - Ehitustööde aegne seire 4 × aastas,

1 × kvartalis

Loometsa tee 1 kinnistu puurkaev või salvkaev

Raja kinnistu salvkaev

6 https://www.rae.ee/arengukavad

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

5

Tabel 1. Rail Balticu Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendist ärajuhitav veekogus

Kuu süvendi

rajamise algusest

Vee kogus (m3/d)

Pikett

9000-

9500

Pikett

9500-

10000

Pikett

10000-

10500

Pikett

10500-

11000

Pikett

11000-

11500

Pikett

11500-

12000

Pikett

12000-

12500

Pikett

12500-

13000

Pikett

13000-

13500

Pikett

13500-

14000

Pikett

14000-

14500

Kokku

1 2079 2100

2 1804 1800

3 368 520 672 1600

4 368 520 672 1600

5 419 359 520 651 1261 3200

6 372 351 520 636 1109 3000

7 150 344 345 519 623 991 1424 4400

8 138 325 341 518 612 913 1216 4100

9 131 311 336 517 602 856 1078 1497 5300

10 125 300 333 515 593 813 984 1272 4900

11 121 291 330 514 584 777 913 1120 1462 6100

12 117 284 327 512 577 748 857 1018 1273 5700

13 114 278 325 510 570 723 811 941 1134 851 998 7300

14 111 273 323 508 563 701 772 880 1048 734 886 6800

15 109 269 320 506 557 682 739 830 984 665 823 6500

16 107 265 318 503 552 667 710 789 933 617 780 6200

17 105 262 317 501 546 653 685 754 890 579 748 6000

18 103 259 315 499 541 640 662 723 854 548 723 5900

19 102 256 313 497 536 629 643 697 824 524 702 5700

20 101 254 312 495 531 618 625 673 797 502 685 5600

21 100 252 310 493 527 608 608 652 774 484 669 5500

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

6

Kuu süvendi

rajamise algusest

Vee kogus (m3/d)

Pikett

9000-

9500

Pikett

9500-

10000

Pikett

10000-

10500

Pikett

10500-

11000

Pikett

11000-

11500

Pikett

11500-

12000

Pikett

12000-

12500

Pikett

12500-

13000

Pikett

13000-

13500

Pikett

13500-

14000

Pikett

14000-

14500

Kokku

22 99 250 309 490 523 599 593 634 753 467 656 5400

23 98 248 307 488 518 590 580 617 735 452 644 5300

24 97 246 306 486 514 582 567 601 718 440 634 5200

25 96 245 305 484 511 574 555 587 703 428 626 5100

26 95 243 303 482 507 567 544 574 689 417 618 5000

27 95 242 302 480 503 560 534 562 676 408 610 5000

28 94 240 301 478 500 554 524 551 664 399 604 4900

29 93 239 300 476 497 548 515 541 653 391 598 4900

30 93 238 299 474 494 542 507 531 643 383 592 4800

31 92 237 297 472 491 537 499 522 634 376 587 4700

32 92 236 296 470 488 531 491 514 626 370 582 4700

33 91 235 295 468 485 527 484 506 618 364 577 4600

34 91 234 294 466 482 522 478 499 610 358 573 4600

35 90 233 293 464 479 517 472 492 603 353 569 4600

36 90 232 292 462 477 513 466 486 597 348 565 4500

Stabiilne

olukord 76 198 247 394 398 407 344 360 470 265 493 3700

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

7

Joonis 1. Rail Balticu Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi rajamisega kaasneva veetaseme alanduslehtri ulatus

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

8

2. Mõju põhjaveekogumile

2.1. Koguseline seisund Põhjaveekogumi koguseline seisund määratakse vastavalt Keskkonnaministri määrusele7 ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale8. Nende kohaselt määratakse koguseline seisund nelja testi tulemusel (testid 6 - 9), kusjuures seisundiks määratakse kõigi testide hulgast kõige madalam tulemus. Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum on heas koguselises seisundis, st kõigi nelja testi tulemused olid head9. Test 6 lähtub põhjaveeressursi bilansist ning võrdleb põhjaveekogumi looduslikku ressurssi üldise põhjaveevõtuga. Põhjaveekogumi looduslik ressurss on 756 654 m3/d ning 2022. ja 2023. a olid veevõtud põhjaveekogumist vastavalt 3679 ning 3796 m3/d10, ehk loodusliku kasutatava vaba vee hulk on 2023. a seisuga 752 858 m3/d. Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi rajamisel hinnati statsionaarsel režiimil ärajuhitava põhjavee vooluhulgaks ~3700 m3/d, mis moodustab alla 0,5% loodusliku kasutatava vaba vee hulgast. Seega süvendi rajamine ei mõjuta testi 6 tulemust. Samuti puudub põhjaveekogumi koguselisele seisundile oluline koosmõju Maardu ja Soodevahe tunnelitega, kuna ärajuhitav vooluhulk kokku on kuni 1% loodusliku kasutatava vaba vee hulgast. Test 7 lähtub põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumite koguselisest seisundist. Testis kasutati vaid vooluveekogumite hüdromorfoloogilise seisundi analüüsi, kuna vaid seal oli hinnatud pinnaveekogumite seisundit veevõtust lähtuvalt. Analüüsi alusel moodustas veevõtt 50 - 100% jõe vooluhulgast vaid Jägala_3 pinnaveekogumi puhul ning teiste puhul kuni 20%11. Testi alusel oli põhjaveekogum heas seisundis8. Rajatav süvend jääb Vaskjala-Ülemiste kanali ja Kurna oja vahelisele alale. Mõlema vooluveekogumi koondseisund on 2023. aastal hinnatud heaks. Kumbki vooluveekogu ei jää Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi modelleeritud alanduslehtri piiresse. Seega ei ole oodata vooluhulga vähenemist nendes veekogudes. Süvendist ära suunatav vesi juhitakse läbi Lehmja peakraavi ja Rae peakraavi Kurna ojja ning Pirita jõkke. Nimetatud vooluveekogudes vooluhulk mõnevõrra suureneb. Kuna Kurna oja suubub Ülemiste järve, siis ka Ülemiste järves veekogus suureneb. Arvestades Ülemiste järve mahtu, siis moodustab aastane süvendist ärajuhitav veehulk sellest alla 0,1%. Seega ei mõjuta süvendi rajamine testi 7 tulemust.

7 Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted. Keskkonnaministri määrus 01.10.2019 nr 48. RT I, 02.10.2019, 5, jõustunud 05.10.2019.

8 AS Infragate Eesti, 2013. Põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kriteeriumite ja metoodika väljatöötamine. Tallinn.

9 Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. EGF:9110.

10 Hass, M., 2024. Põhjaveevaru bilansi aastaaruanne 2023. Keskkonnaagentuur, Keskkonna-kasutuse osakond. Tallinn.

11 Auväärt, K., 2019. Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs. Seletuskiri. Keskkonnaagentuur. Tallinn.

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

9

Test 8 lähtub põhjaveekogumiga seotud maismaaökosüsteemide seisundist. 2015. a hinnangu alusel olid Rätla-Kiviloo-Paasiku madalsood ainsad Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjavee- kogumi veest sõltuvad maismaaökosüsteemid, mille seisund ei olnud hea12. Kuna halva seisundi põhjus ei olnud tõenäoliselt põhjavee tarbimine, siis hinnati selle testi alusel põhjaveekogumi koguseline seisund heaks9. Kuna trassilõik ei kulge ühegi antud põhjaveekogumist sõltuvaks märgitud maismaaökosüsteemi lähedal, siis süvendi rajamine ei mõjuta testi tulemusi. Testi 9, mis hindab soolase või muu vee sissetungi ohtu, antud põhjaveekogumile ei rakendatud, kuna puudub oht merevee sissetungiks – põhjaveekompleks asub suuresti meretasemest kõrgemal ning ei ole mereveega kontaktis. Süvendi rajamine seda asjaolu ei mõjuta. Kokkuvõttes saab järeldada, et trassilõigu rajamine ei mõjuta Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi koguselist seisundit.

2.2. Keemiline seisund Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi keemiline seisund hinnati 2019. a heaks12. Süvendi rajamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Lubjakivi väljamisest tulenev peamine saasteaine on tekkiv peenosis (lubjakivitolm ja väikesed tükid), mis heljumina veekeskkonda sattudes suurendavad vee hägusust. Põhjaveekihis endas levib heljum tüüpiliselt väga vähesel määral, kuna vee voolukiirus kivimis on liiga väike, et suuremaid osakesi suspensioonis hoida. Väiksemad (savi)osakesed aga kleepuvad kivimiosakestele. Võimalus heljumi laialdasemaks levikuks põhjaveekihis on vaid suuremate kivimilõhede olemasolul, kui neis on põhjavee voolukiirus piisavalt suur, et tekib turbulentne voolurežiim. Selleks, et takistada heljumi sattumist eesvoolu koos süvendist väljajuhitava veega, tuleb selle välja- setitamiseks rajada settebasseinid või kasutada muid meetmeid. Süvendi lähiümbruses võib põhjavee hägusus suureneda selle rajamise tulemusena, kuna maapinna vibratsioon võib lubjakivilasundist pudedamaid setteid lahti raputada. Selline põhjavee häguseks muutumine on lühiajaline ning võib esineda Ordoviitsiumi lubjakivisid avavates kaevudes. Sügavamates veekihtides taolist mõju ei esine. Põhjavee taseme alandamine võib süvendi alanduslehtri piires kaasa tuua Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee keemilise koostise muutumise peamiselt sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi ja üldise mineraalsuse tõusu arvel. Põhjavee taseme alanemisel suureneb vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kivimikihtidele ning aeratsiooni tõttu intensiivistub lubjakivides sisalduva püriidi oksüdatsioon. Selle tulemusena muutub vesi sulfaatide- ja rauarikkamaks. Intensiivistunud karbonaatkivimite leostumise tulemusel tõuseb ka kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus vees ning suureneb vee karedus. Nimetatud komponentide kontsentratsiooni tõus ei mõjuta põhjavee sobivust joogiveeks. Rasketehnika avarii korral võib esineda oht põhja- ja pinnavee reostumiseks, kui kütus ja/või õli satub reostunud süvendivee väljajuhtimisel eesvoolu või levib läbi karbonaatkivimites olevate lõhede põhjavette. Sellisel juhul tuleb reostus karjääri põhja lekkides sealt koheselt eemaldada. Rasketehnika avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja

12

Terasmaa, J., Vainu, M., Lode, E., Pajula, R., Raukas, A., 2015. Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. Tallinn

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

10

hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Juhul kui ehituse käigus peaks siiski avarii tekkima, tuleb vajalike vahenditega (absorbent) maapinnal reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida. Absorbent ei ole mürgine, keskkonnale kahjulik ega sisalda toksilisi aineid. Reostunud pinnas tuleb üle anda vastavat keskkonna- kaitseluba omavale ettevõttele. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada. Eeltoodud meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida negatiivse mõju tekkimist pinna- ja põhjaveele ning otsene oht reostuse tekkeks puudub. Ülaltoodud mõjud levivad vaid süvendi veetaseme alanduslehtri piires, kus mõjutatakse põhjavee taset, voolukiirust ja -suunda. Alanduslehtri piires on põhjavee liikumissuund süvendi suunas ning seega voolab keemiliselt mõjutatud vesi süvenditesse, kust see juhitakse edasi eesvooludesse. Põhjaveekompleksi vee kvaliteet väljaspool alanduslehtrit suure tõenäosusega mõjutatud ei saa. Põhjaveekogumite keemilise seisundi hindamiseks kasutatavad viis testi kontrollivad põhjavee kvaliteedinäitajate vastavust piir- või läviväärtustele, soolase või muu vee sissetungi ohtu kloriidide ja sulfaatide sisalduse alusel, põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumite kvaliteeti ja maismaaökosüsteemide seisundit ning joogiveehaaretes esinenud probleeme7,8. Kui ennetatavad avariilised reostused välja arvata, ei põhjusta antud peatükis välja toodud mõjud vee kvaliteedile ühegi testi tulemuste halvenemist. Seega ei ohusta Rail Balticu Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi ja rajamine põhjaveekogumi keemilist seisundit.

Eksperthinnangu koostasid:

Kaarel Mänd, hüdrogeoloog, OÜ Inseneribüroo STEIGER

Marge Pree, hüdrogeoloog

OÜ Puurkaevumeistrid

Riigiteede veereziimi kirjeldus - Ehitustööde aegne 2025.04.02

RW0500 Raudtee süvendi rajamisel on vajalik vahemikus Pk 9+000 – 11+500 ehitusajal

pumbata kaevikust vett olemasolevasse Rae kraavi. Kuna raudtee erinevate ehitustega ei

ole veel lisa vooluhulkasid suunatud olemasolevatesse kraavidesse (nt ära on ehitatud

Rae viadukt koos Vaskjala-Ülemiste kanali all paikneva düükriga), siis tegemist on

olemasolevale olukorrale lisanduva veega. Riigimaanteed, mis vete lahendustega

muudetavasse alasse jäävad on 11113 Assaku-Jüri ja 11 Tallinna ringtee. Vahemikus raudtee

km 6+60 kuni 10+00 on piirkonna kraavide suublaks maaparandussüsteemi eesvool Rae 1-2

(Rae kraav). Rae kraavil on mnt 11 Tallinn ringtee km 6,5 olemasolev ovaalne terastoru truup

d2,25m. Enne maantee 11 truupi paikneb olemasolev betoontruup d1,0m, mis on käesoleva

tööprojekti raames ette nähtud välja vahetada binokkeltruubi vastu 2 x 1,0m.

Rae kraavi olemasolev valgala 573 ha ja vooluhulk mnt 11 paiknevale truubile on

2,29m³/s. Arvutuse aluseks on kevadine maksimaalne äravoolumoodul ja vooluhulk arvutatud

1% ületustõenäosusega. Valgala ja vooluhulga arvutuse sisse on arvestatud ka Lagedi kraav,

mis suubub Rae kraavi enne mnt 11 truupi.

Ehitusaegse süvendist pumbatava vooluhulga tulemustele on koostatud Steiger Inseneribüroo

poolt aruanne Lisa 2, mille koosseisus tablis nr 1 on toodud lisanduv vooluhulk m³/d.

Arvestada tuleb vahemikuga Pk 9+000-11+500. Süvendist vee juhtimine tuleb astmeliselt,

Lisa 2 aruande tabel 1 on ära toodud süvendist ärajuhitava veekogus kuude kaupa vastavalt

ehituse ajagraafikule.

Järgnevalt on välja toodud lisanduva vee hulk Rae kraavi ja maantee truupidele kui süvend

on tervenisti rajatud kuni km 11+500. Aluseks on võetud Lisa 2 aruandes Tabel 1 toodud

stabiilse olukorra tulem (Q=1,31m³/d). Teisendades tulemit saame süvendist lisanduva

vee koguseks 0,015m³/s.

Lisas 2 on välja toodud punkt: Vee väljapumpamiseks ehitustööde ajal planeeritakse kasutada

veepumpasid võimsusega kuni 300 m3/h (Keskkonnaloa taotlus2). Kui arvestada juba

esitatud vee-erikasutusloa taotlust, siis ehitustööde ajal kasutatakse veepumpasid

võimsusega 300m³/h – 600m³/h. Sellest tulenevalt on maksimum vooluhulk, mis lisatakse

Rae kraavi on 83-167 l/s (0,083..0,167m³/s).

Süvendist pumbatakse vesi kohe süvendi ülaserva rajatud kraavi, kust edasi vesi suubub Rae

kraavini. Vahe lõigule jääb kaks kraavi, mis on laiendatud põhjaga tagamaks vooluhulga

ühtlustamise ja voolukiiruse aeglustumist.

Peale objekti valmimist: Lisanduv valgala Rae kraavile ja mnt 11 Tallinn ringteel paiknevale

truubile on 128ha (projekteeritud kraavide DI050 ja DI052 alad) ja vastavalt düükri lahendusele

on lisanduv vooluhulk 0,48m³/s. Rae kraavi arvutuslik koondvooluhulk mnt 11 Tallinn

ringteega ristumisel on 2,77m³/s.

Truubi DN1,0 läbilaskvus 75% täituvuse korral 1,75m³/s. Binokkeltruubi korral on läbilaskvus

3,5m³/s. Enne Pirita jõega ühendamist jääb Rae kraavile mnt 11112 Lagedi-Jüri alla jääv truup

d1,25m, mille läbilaskevõime on 75% täituvuse korral on 2,82m³/s.

Kokkuvõte:

Ehitusaegsest süvendst juhitav veekogus on väiksem kui peale ehituse valmimist

suubuv vooluhulk. Olemasoleva ja süvendist tuleva vee vooluhulga summa on

2,29+0,167 = 2,457 m³/s.

Peale raudtee valmimist suubub süvendisse jääva raudtee kraavidest vesi Kurna ojja.

Rae kraavi seisukord ja läbilaskvus lõigus mnt 11 Tallinn ringtee kuni Pirita jõeni on

ehitaja poolt üle kontrollitud. Allavoolu kraavil eemaldatakse olemasolevad

ummistused (nt koprapaisud) enne vee suunamist Rae kraavi. Välja vahetatakse

Kalmari teega ristuv truup. Mnt truubi ees paiknev olemasolev betoontruup d1,0m

asendatakse binokkeltruubiga.

Eksperdi hinnangul ei teki probleemi ehitusperioodil süvendist lisanduva vee ja

olemasoleva vee vooluhulga juhtimisel Rae peakraavi. Riigimaanteede all paiknevad

truubid lasevad vajaliku vooluhulga läbi, kontrollitud truupide 75% läbilaskvuse korral.

Raudtee süvend km 11+500 -15+500:

RW0500 raudtee kilomeetrist 11+500 kuni 12+500 suunatakse raudtee süvendist pinnasevesi

km 12+100 paiknevasse Lehmja kraavi, mis omakorda suubub Kurna ojja. Vahemikus

RW0500 raudtee kilomeetrist 11+500 kuni 15+50 suunatakse raudtee süvendist pinnasevesi

km 15+50 paiknevasse Kurna ojja. Kurna oja ei ristu peale raudteega ristumist ühegi

riigimaanteega. Eelnevalt nimetatud vahemikus ei mõjuta uue raudtee rajamine ühegi

riigimaantee vetereziimi. Peale raudtee valmimist Lehmja peakraav, millesse on varasemalt

suunatud pinnaveed mnt 2 Tallinn-Tartu piirkonnast ei rajata raudteega ristumisele truupi.

Lehmja peakraav suunatakse raudtee põhja küljel rajatavate kraavide/torudega Kurna ojja,

mis oli ka eelnevalt peakraavi suublaks. Kraavi ümber suunamisel on arvestatud olemasoleva

valgalaga ja raudteest ülesvoolu Lehjma peakraavi valgala ei muutu.

Veejuhtmete/kraavide ehitusaegsed voolusuunad on kajastatud joonises Lisa 1:

RW0500_WaterManagement. Halliga kajastatud voolusuunad on peale ehituse valmimist

tekkiv lahendus. Punasega kajastatud info on ehitusaegne. Sinisega kajastatud

olemasolevate kraavide/suublate paiknemine.

Lisa 1: L1_RW0500_WaterManagement

Lisa 2: L2_RB_Ülemiste-Kangru_ekspertiis_2025.02.10

Koostaja:

Kairi Juurik

Kutsetunnistus 163851: Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8

Reaalprojekt OÜ

11113 ASSAKU-JÜRI OR028011330 JÄRVEKÜLA-JÜRI

OR0290

2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA OR0300

RUKKI TEE OR0310

PÕDRA TEE OR0320KURNA OJA 11

TA LL

IN NA

R IN

GT EE

DS2-DPS1 RAIL BALTIC RAUDTEE TELG

VASKJALA-ÜLEMISTE KANAL

PIRITA JÕ GI

RAE KRAAV

KURNA OJA

LEHMJA PKR Raudteega ristumisel ei paigaldata truupi

LEHM JA PKR

LE HMJA

PK R

RAJATUD DÜÜKER Lisanduva valgala vooluhulk

Rae kraavi

RDT TRUUP CU0500

RDT TRUUP CU0410

RDT TRUUP CU0400

RDT TRUUP CU0390

RAUDTEE km 9+50

RAUDTEE km 15+50

RAUDTEE km 6+60

LAGEDI KRAAV

Rae kraavist jagunemine ja lisa kraavi ühendus Pirita jõega

RW0400 RW0500RW0400

RW0500

MNT 11 KM 6,5 TRUUP d2,28m

PROJEKTEERITUD TRUUP 2 x d1,0m

ME050001

PROJEKTEERITUD TRUUP d1,5m

KALMARI TEE CU007013

RAUDTEE km 11+50

SÜVENDIST JUHITAVA VEE SUUND

32+00

32+50

33+00

33+50

34+00

34+50

35+00

35+50

36+00 36+19 0+

00

0+ 50

1+ 00

1+ 50

2+00

2+ 50

DN500 PE/PP

L=106.8m; i= 0.002

RW0400 ME050001

RW0400 ME050001

EE-DS2-DPS1-817 MW

K2

K2

K2

K2

2

K2

K2

K2

K2

TRUUP d1,25m 11112 LAGEDI-JÜRI TEE

TRUUP d0,8m ATLEEDI TEE

TRUUP d1,3m 11112 LAGEDI-JÜRI TEE

TRUUP d1,2m KERGLIIKLUSTEE

TRUUP d1,2m JUURDEPÄÄS

PÕLLULE

RAJATUD KRAAV koos voolurahustusosaga

RAJATUD KRAAV koos voolurahustusosaga

D

C

B

A

1 2 3 4 5 6 7 8 D

O N

O T

SC AL

E FR

O M

T H

IS D

R AW

IN G

F

E

D

C

B

A

1 2 3 4 5 6 7 8

F

E

EHITUSAEGNE VETELIIKUMISTE SKEEM/ WATER MANAGEMENT SCHEME DURING CONSTRUCTION M 1:30 000

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise

mõju eksperthinnang Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste-Kangru lõigust osa rajatakse süvendisse, rööpa sügavusega maapinnast kuni 10,65 m. Süvendi rajamiseks on vajalik alandada põhjavee taset. Võimalik veetaseme alandus on kuni 10,15 m (KMH1). Vee väljapumpamiseks ehitustööde ajal planeeritakse kasutada veepumpasid võimsusega kuni 300 m3/h (Keskkonnaloa taotlus2). Hiljem toimub raudteekonstruktsiooni dreenimine kraavide, dreenide ja truupide abil. Süvendist ära suunatav vesi juhitakse raudtee põhitrassi külgkraavidesse, mis on maaparandussüsteemide osad, suublateks on Lehmja peakraav, mis suubub Kurna ojja ja Rae peakraav, mis suubub Pirita jõkke. Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju on hinnatud Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande raames. Kavandatavaks tegevuseks on Verston Eesti OÜ (registrikood: 11947047; aadress: Pärnu tn 128, Paide linn, Järva maakond 72720) esitanud 20.05.2024. a-l Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse sademevee ja põhjavee välja pumpamiseks ja suublasse juhtimiseks seoses Rail Baltic Harju II põhitrassi ehitustöödega (registreeritud KOTKAS infosüsteemis 06.11.2024 nr DM-130128-1). Keskkonnaamet edastas 18.11.2024. a-l kirja nr DM-130128-2 keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Muuhulgas tuleb täpsustada järgnevat: - tuua välja põhjavee seirekaevud ja kavandatavad seirenäitajad ning sagedus; - täpsustada ärajuhitava vee reaalseid koguseid; - hinnata, kas põhjavee ümberjuhtimine võib mõjutada Siluri-Ordoviitsiumi Harju

põhjaveekogumit. Sellest tulenevalt tellis Verston Eesti OÜ OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (registrikood: 11206437; aadress: Männiku tee 104/1 Nõmme linnaosa, Tallinn Harju maakond 11216) eksperthinnangu eeltoodud punktide täpsustamiseks. Eksperthinnangu koostamiseks viidi läbi järgmised tegevused: - tutvuti olemasolevate materjalidega; - teostati pumpamiskatse lubjakivi purunemiskindluse ja külmakindluse hindamise eesmärgil

rajatud uuringupuuraugus aluspõhja kivimite filtratsiooniomaduste välja selgitamiseks; - koostati hüdrogeoloogiline mudel põhjavee taseme alandamise mõju ja süvendist

ärajuhitava veekoguse hindamiseks.

1. Hüdrogeoloogiline mudel Raudteetrassi süvendist ärajuhitava veekoguse hindamiseks on täpseim meetod numbrilise hüdrogeoloogilise mudeli koostamine. Ühtlasi kasutati koostatud mudelit ka põhjavee taseme alandamisel kujuneva veetaseme alanduslehtri ulatuse täpsustamiseks. Siinsega võrreldes lihtsamate arvutuslike meetodite puhul tuleb arvestada, et need võtavad arvesse lihtsustatud tingimusi, sh silindrikujuliseks taandatud süvendit, ühtlaseid pinnase filtratsiooniomadusi ning looduslikku põhjavee taset, arvestamata geoloogiliste ja hüdro(geo)loogiliste tingimuste muutlikkusega ja topograafiaga.

1 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne.

2 Verston Eesti OÜ. Keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1026397.

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

2

1.1. Hüdrogeoloogilise mudeli üles ehitus

Hüdrogeoloogiline mudel loodi USA Geoloogiateenistuse poolt arendatava MODFLOW modelleerimistarkvara (versioon 6.5.0) ja ModelMuse kasutajaliidese abil (versioon 5.3.1.0). Mudel on tsentreeritud rajatavale Ülemiste-Kangru trassilõigule ning selle mõõtmed on 11 × 7,5 km. Ruumilise diskreteerimise võrgustiku (siinkohal discretization by vertices, DISV) rakusuurus on vaikimisi 100 × 100 m. Võrgustikku on trassilõigu ümbruses tihendatud kaks korda (minimaalne rakusuurus 25 × 25 m). Mudel on loodud ühekihilisena, käsitledes eelkõige Ordoviitsiumi veekompleksi. Veekiht on mudelis vabapinnaline. Kvaternaarisetteid ei defineeritud Ordoviitsiumi veekompleksist eraldi, kuna puudub piisav andmestik nende filtratsiooniomaduste kirjeldamiseks ning kuna Kvaternaari setete veekiht on mudelialal Ordoviitsiumi veekihiga valdavalt hüdrauliliselt seotud. Sügavamal paiknev Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks on graptoliitargilliidi kihi poolt efektiivselt isoleeritud ning planeeritav ehitustegevus seda ei mõjuta. Mudeli ülemine pind määrati ühtima Maa- ja Ruumiameti 10 m resolutsiooniga lidar- andmestikuga. Alumine pind tähistab Ordoviitsiumi ladestu Türisalu kihistu graptoliitargilliidi pealispinda, mis interpoleeriti kriging algoritmi abil Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevude geoloogiliste läbilõigete baasil. Kuna toodud läbilõigete kirjelduse kvaliteet varieerub, eemaldati andmestikust olulisemad erindid. Mudeli kihi paksus varieerub ~58 meetrist mudeli loodenurgas kuni ~20 meetrini mudeli kirdenurgas. Mudelile lisati mitmed piirtingimused: - Raudteetrassi süvend dreeni piirtingimustena (DRN lisamoodul). Dreeni sügavus defineeriti

vastavalt projektis toodud süvendi põhja sügavusele. Läbilaskvus valiti selliselt, et modelleeritud veetase põhjaveekihis vastaks dreeni sügavusele (ehk dreeni piirpinna takistav mõju puudub), milleks piisas väärtusest 20 m/d pindalaühiku kohta. Simuleerimaks lõhkamistööde kulgu, lülitati süvendi dreenivad omadused sisse 500 m lõikude kaupa alates piketist 10+500…11+000. Iga kahe kuu järel lülitati sisse järgmised külgnevad piketilõigud, nii et viimased lõigud (piketid 13+000 kuni 14+000) lülitati sisse täpselt aasta pärast esimest lõiku.

- Kraavid, ojad ja kanalid dreeni piirtingimusena. Kraavide ja teiste allpool toodud veekogude ruumikujud pärinevad Maa- ja Ruumiameti andmestikust. Suuremate kraavide, ojade ja kanalite puhul määrati dreenimissügavuseks 1 m allapoole kõrgusmudeli pinda ning väiksemate kraavide ja ojade puhul 0,5 m allapoole. Läbilaskvus valiti kõigil juhtudel 1 m/d pikkusühiku kohta.

- Pirita jõgi ja Leivajõgi jõe piirtingimusena (RIV lisamoodul). Jõgede sügavus defineeriti 1 m allpool mudelipinda ning põhja läbilaskvuseks valiti 2 m/d pikkusühiku kohta.

- Ülemiste ja Raku järv konstantse rõhu piirtingimusena (CHD lisamoodul). Ülemiste järve puhul valiti veetasemeks abs kõrgus 37 m ning Raku järves 43 m.

- Lõuna suunast mudelialale sisenev põhjaveevool konstantse rõhu piirtingimusena (GHB lisamooduliga). Veetasemeks määrati mudeli lõunakülje läheduses Eesti Looduse Infosüsteemi kantud Ordoviitsiumi veekompleksi kaevude staatilise veetasemete alusel abs kõrgus 41 m.

Põhjavee toitumine (RCH lisamoodul) ja kivimite filtratsiooniomadused (filtratsiooni- koefitsient K) omistati kogu mudelipiirkonnas ühtlaste väärtustena. Väärtuste valimisel lähtuti

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

3

kirjanduse ning katsepumpamise andmetest, kuid reaalselt kasutatud numbrid kujunesid mudeli kalibreerimisel vastavalt trassilõigu ehitusgeoloogilises uuringus lubjakivikihti rajatud puuraukudest mõõdetud veetasemetele. L. Vallneri3 poolt loodud Eesti ülevaatliku hüdrogeoloogilise mudeli seletuskirja kohaselt on Tallinna piirkonnas keskmine põhjavee toitumine 60…90 mm/a. Mõõdetud põhjavee tasemete taasloomiseks tuli aga antud näitajat suurendada. Kalibreerimisel taasloodi kaks erinevat stsenaariumit: 1) uuringuaegne, sisuliselt maapinnale ulatuv põhjavee tase, mis vastas suurvee väärtusele ning 2) aastakeskmine põhjavee tase, oletatavasti ligi kaks meetrit allpool maapinda. Vastavalt valitud põhjavee toitumise väärtused olid 146 mm/a (0,0004 m/d) ning 110 mm/a (0,0003 m/d). Kivimite filtratsiooniomaduste määramisel lähtuti trassi piketil 10+900 lubjakividesse rajatud puuraugus läbi viidud pumpamiskatsest. Pumpamiskatse tulemuste analüüsil leiti, et kivimite filtratsioonikoefitsient (K) on tõenäoliselt vahemikus 2 - 3,5 m/d. Parima vastavuse mõõdetud andmetega andis mudel, milles karbonaatse kompleksi filtratsioonikoefitsiendi üleüldiseks väärtuseks määrati 2 m/d. Antud väärtus on lõhestunud ja potentsiaalselt karstunud karbonaat- kivimite kohta pigem väike, kuid K suurendamine oleks nõudnud põhjavee toitumise tõstmist ebarealistlikult kõrgetele väärtusele, et mõõdetud veetasemeid taasluua. Kuna piirkonnas puuduvad usaldusväärsed veeanni (Sy) mõõtmised, määrati selle näitaja suuruseks 20%, mis on karbonaatkivimitele tüüpiline4,5. Väljajuhitava vee kogused määrati stsenaariumis 1 ehk olukorras, kus süvendi piirkonnas on põhjavee tase maapinna lähedal. See vastab üldjoontes suurvee olukorrale ning annab konservatiivse hinnangu välja juhitava vee kogusele. Alanduslehtri ulatus määrati seevastu stsenaariumis 2 ehk olukorras, kus süvendi piirkonnas on põhjavee tase ligikaudu kahe meetri sügavusel maapinnast. Viimane stsenaarium vastab paremini aasta keskmisele olukorrale, mis on alanduslehtri kujunemise seisukohast olulisem.

1.2. Raudteetrassi süvendist ärajuhitava vee kogus Mudelarvutusega saadud veekogused on toodud tabelis 1. Ärajuhitava vee kogused on ajas muutuvad, sõltudes eelkõige sellest, kui suures ulatuses ja sügavuses on süvis lahti kaevatud. Veehulgad stabiliseeruvad siis, kui kogu süvis on rajatud. Stabiliseerunud süsteemis on ärajuhitava vee kogus järgnev: - I kvartal – 337 625 m3 - II kvartal – 337 625 m3 - III kvartal – 337 625 m3 - IV kvartal – 337 625 m3 - Aastas – 1 350 500 m3 - Ööpäevas – 3700 m3

3 Vallner, L., 2002. Eesti hüdrogeoloogline mudel. Eesti Geoloogiakeskus. EGF: 7477.

4 Morris, D.A., Johnson, A.I., 1967. Summary of hydrologic and physical properties of rock and soil materials as analyzed by the Hydrologic Laboratory of the U.S. Geological Survey, U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 1839-D, 42p.

5 Heath, R.C., 1983. Basic ground-water hydrology, U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 2220, 86p.

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

4

1.3. Veetaseme alandamise mõju veevarustusele ja seire Ühisveevarustuses kasutatakse Rae vallas joogiveeallikana Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekomplekside põhjavett, mis on maapinnalt tuleneva reostuse eest kaitstud lasuvate vettpidavate kihtidega. Nimetatud veekompleksidele Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi rajamine mõju ei avalda. Vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja -kanali- satsiooni arendamise kavale6 aastateks 2017-2028 on raudteetrassi süvendi mõjuraadiuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala, kus liitumine ühisveevärgiga on võimalik. Eramajapidamistes ammutatakse puurkaevudega Ordoviitsiumi veekompleksi vett ning salvkaevudega ka Kvaternaari setete vett. Rajatava Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi sügavus on kuni 10,65 m ning see lõikub Kvaternaari setetesse ja Ordoviitsiumi ladestu aluspõhjalistesse kivimitesse. Kuna raudteetrassi süvendi dreenimiseks tuleb sellest vett välja pumbata või hiljem vabavoolselt kraavidega ära juhtida, siis põhjavee taseme alandamisel on oodata veetaseme alanemist ka süvendit ümbritseval alal ehk ümber süvendi kujuneb välja põhjavee taseme alanduslehter. Veetaseme alandus on suurim süvendi vahetus läheduses, vähenedes järk-järgult süvendist kaugemal. Koostatud hüdrogeoloogilise mudeli tulemusena ulatub süvendis veetaseme alandamise oluline mõju (veetase alaneb rohkem kui 1 m) kuni 2,7 km süvendist loode suunas, mujal on alanduslehtri ulatus mõnevõrra väiksem (joonis 1). Soodevahe ja Maardu tunnelite alanduslehtrid ei kattu Ülemiste-Kangru raudteetressi süvendi alanduslehtriga, mistõttu koosmõju põhjaveetasemele ei kujune. Raudteetrassi süvendile lähim Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaev 16688 paikneb sellest ligikaudu 120 m kaugusel. Puurkaevu sügavus on 12 m. Modelleeritud veetaseme alandus puurkaevus on ~4,5 m. Nimetatud puurkaev ei ole kasutuses, see on raskesti ligipääsetav ning puurkaevu seisukord ei ole teada, mistõttu seire teostamine ei ole asjakohane. Puurkaev 18835 paikneb raudteetrassi süvendist ligikaudu 330 m kaugusel. Puurkaevu sügavus on 22 m. Modelleeritud veetaseme alandus puurkaevus on 3 - 3,5 m. Ülejäänud Eesti Looduse Infosüsteemi kantud Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaevud on sügavamad või asuvad süvendist sellisel kaugusel, kus veetaseme alanemine kaevus ei mõjuta veevarustuse toimimist. Lisaks eeltoodule asuvad KMH aruande kohaselt Loometsa tee 1 kinnistul (tunnus 65301:001:6111) Eesti Looduse Infosüsteemi mittekantud puurkaev ja salvkaev ning Raja kinnistul (tunnus 65301:001:6175) salvkaev. Kaevude sügavused on teadmata. Nimetatud kaevudes on modelleeritud põhjavee taseme alandus 3,5 - 4,5 m. Süvendile lähimates ja enam mõjutatud olme-joogivee tarbeks kasutatavates kaevudes tuleb teostada seiret (tabel 2). Põhjavee taseme seireks soovitame võimalusel kasutada kaevu paigaldatavaid automaatseid veetaseme mõõtjaid. Kui negatiivne mõju kaevude vee kvaliteedile on pikaajaline ning põhjustatud Rail Balticu trassi ehitustegevusest, tuleb arendajal tagada mõjutatud kinnistul veevarustus, nt sügavamasse veekompleksi rajatud puurkaevude abil või tagada liitumine ühisveevärgiga. Tabel 2. Põhjavee seire

Seirepunkt Seiratav näitaja Seire sagedus Puurkaev 18835 Veetase, pH,

elektrijuhtivus, hägusus, heljum, raud, sulfaadid

- Enne ehitustööde algust 1 × - Ehitustööde aegne seire 4 × aastas,

1 × kvartalis

Loometsa tee 1 kinnistu puurkaev või salvkaev

Raja kinnistu salvkaev

6 https://www.rae.ee/arengukavad

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

5

Tabel 1. Rail Balticu Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendist ärajuhitav veekogus

Kuu süvendi

rajamise algusest

Vee kogus (m3/d)

Pikett

9000-

9500

Pikett

9500-

10000

Pikett

10000-

10500

Pikett

10500-

11000

Pikett

11000-

11500

Pikett

11500-

12000

Pikett

12000-

12500

Pikett

12500-

13000

Pikett

13000-

13500

Pikett

13500-

14000

Pikett

14000-

14500

Kokku

1 2079 2100

2 1804 1800

3 368 520 672 1600

4 368 520 672 1600

5 419 359 520 651 1261 3200

6 372 351 520 636 1109 3000

7 150 344 345 519 623 991 1424 4400

8 138 325 341 518 612 913 1216 4100

9 131 311 336 517 602 856 1078 1497 5300

10 125 300 333 515 593 813 984 1272 4900

11 121 291 330 514 584 777 913 1120 1462 6100

12 117 284 327 512 577 748 857 1018 1273 5700

13 114 278 325 510 570 723 811 941 1134 851 998 7300

14 111 273 323 508 563 701 772 880 1048 734 886 6800

15 109 269 320 506 557 682 739 830 984 665 823 6500

16 107 265 318 503 552 667 710 789 933 617 780 6200

17 105 262 317 501 546 653 685 754 890 579 748 6000

18 103 259 315 499 541 640 662 723 854 548 723 5900

19 102 256 313 497 536 629 643 697 824 524 702 5700

20 101 254 312 495 531 618 625 673 797 502 685 5600

21 100 252 310 493 527 608 608 652 774 484 669 5500

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

6

Kuu süvendi

rajamise algusest

Vee kogus (m3/d)

Pikett

9000-

9500

Pikett

9500-

10000

Pikett

10000-

10500

Pikett

10500-

11000

Pikett

11000-

11500

Pikett

11500-

12000

Pikett

12000-

12500

Pikett

12500-

13000

Pikett

13000-

13500

Pikett

13500-

14000

Pikett

14000-

14500

Kokku

22 99 250 309 490 523 599 593 634 753 467 656 5400

23 98 248 307 488 518 590 580 617 735 452 644 5300

24 97 246 306 486 514 582 567 601 718 440 634 5200

25 96 245 305 484 511 574 555 587 703 428 626 5100

26 95 243 303 482 507 567 544 574 689 417 618 5000

27 95 242 302 480 503 560 534 562 676 408 610 5000

28 94 240 301 478 500 554 524 551 664 399 604 4900

29 93 239 300 476 497 548 515 541 653 391 598 4900

30 93 238 299 474 494 542 507 531 643 383 592 4800

31 92 237 297 472 491 537 499 522 634 376 587 4700

32 92 236 296 470 488 531 491 514 626 370 582 4700

33 91 235 295 468 485 527 484 506 618 364 577 4600

34 91 234 294 466 482 522 478 499 610 358 573 4600

35 90 233 293 464 479 517 472 492 603 353 569 4600

36 90 232 292 462 477 513 466 486 597 348 565 4500

Stabiilne

olukord 76 198 247 394 398 407 344 360 470 265 493 3700

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

7

Joonis 1. Rail Balticu Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi rajamisega kaasneva veetaseme alanduslehtri ulatus

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

8

2. Mõju põhjaveekogumile

2.1. Koguseline seisund Põhjaveekogumi koguseline seisund määratakse vastavalt Keskkonnaministri määrusele7 ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale8. Nende kohaselt määratakse koguseline seisund nelja testi tulemusel (testid 6 - 9), kusjuures seisundiks määratakse kõigi testide hulgast kõige madalam tulemus. Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum on heas koguselises seisundis, st kõigi nelja testi tulemused olid head9. Test 6 lähtub põhjaveeressursi bilansist ning võrdleb põhjaveekogumi looduslikku ressurssi üldise põhjaveevõtuga. Põhjaveekogumi looduslik ressurss on 756 654 m3/d ning 2022. ja 2023. a olid veevõtud põhjaveekogumist vastavalt 3679 ning 3796 m3/d10, ehk loodusliku kasutatava vaba vee hulk on 2023. a seisuga 752 858 m3/d. Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi rajamisel hinnati statsionaarsel režiimil ärajuhitava põhjavee vooluhulgaks ~3700 m3/d, mis moodustab alla 0,5% loodusliku kasutatava vaba vee hulgast. Seega süvendi rajamine ei mõjuta testi 6 tulemust. Samuti puudub põhjaveekogumi koguselisele seisundile oluline koosmõju Maardu ja Soodevahe tunnelitega, kuna ärajuhitav vooluhulk kokku on kuni 1% loodusliku kasutatava vaba vee hulgast. Test 7 lähtub põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumite koguselisest seisundist. Testis kasutati vaid vooluveekogumite hüdromorfoloogilise seisundi analüüsi, kuna vaid seal oli hinnatud pinnaveekogumite seisundit veevõtust lähtuvalt. Analüüsi alusel moodustas veevõtt 50 - 100% jõe vooluhulgast vaid Jägala_3 pinnaveekogumi puhul ning teiste puhul kuni 20%11. Testi alusel oli põhjaveekogum heas seisundis8. Rajatav süvend jääb Vaskjala-Ülemiste kanali ja Kurna oja vahelisele alale. Mõlema vooluveekogumi koondseisund on 2023. aastal hinnatud heaks. Kumbki vooluveekogu ei jää Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi modelleeritud alanduslehtri piiresse. Seega ei ole oodata vooluhulga vähenemist nendes veekogudes. Süvendist ära suunatav vesi juhitakse läbi Lehmja peakraavi ja Rae peakraavi Kurna ojja ning Pirita jõkke. Nimetatud vooluveekogudes vooluhulk mõnevõrra suureneb. Kuna Kurna oja suubub Ülemiste järve, siis ka Ülemiste järves veekogus suureneb. Arvestades Ülemiste järve mahtu, siis moodustab aastane süvendist ärajuhitav veehulk sellest alla 0,1%. Seega ei mõjuta süvendi rajamine testi 7 tulemust.

7 Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted. Keskkonnaministri määrus 01.10.2019 nr 48. RT I, 02.10.2019, 5, jõustunud 05.10.2019.

8 AS Infragate Eesti, 2013. Põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kriteeriumite ja metoodika väljatöötamine. Tallinn.

9 Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. EGF:9110.

10 Hass, M., 2024. Põhjaveevaru bilansi aastaaruanne 2023. Keskkonnaagentuur, Keskkonna-kasutuse osakond. Tallinn.

11 Auväärt, K., 2019. Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi analüüs. Seletuskiri. Keskkonnaagentuur. Tallinn.

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

9

Test 8 lähtub põhjaveekogumiga seotud maismaaökosüsteemide seisundist. 2015. a hinnangu alusel olid Rätla-Kiviloo-Paasiku madalsood ainsad Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjavee- kogumi veest sõltuvad maismaaökosüsteemid, mille seisund ei olnud hea12. Kuna halva seisundi põhjus ei olnud tõenäoliselt põhjavee tarbimine, siis hinnati selle testi alusel põhjaveekogumi koguseline seisund heaks9. Kuna trassilõik ei kulge ühegi antud põhjaveekogumist sõltuvaks märgitud maismaaökosüsteemi lähedal, siis süvendi rajamine ei mõjuta testi tulemusi. Testi 9, mis hindab soolase või muu vee sissetungi ohtu, antud põhjaveekogumile ei rakendatud, kuna puudub oht merevee sissetungiks – põhjaveekompleks asub suuresti meretasemest kõrgemal ning ei ole mereveega kontaktis. Süvendi rajamine seda asjaolu ei mõjuta. Kokkuvõttes saab järeldada, et trassilõigu rajamine ei mõjuta Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi koguselist seisundit.

2.2. Keemiline seisund Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi keemiline seisund hinnati 2019. a heaks12. Süvendi rajamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Lubjakivi väljamisest tulenev peamine saasteaine on tekkiv peenosis (lubjakivitolm ja väikesed tükid), mis heljumina veekeskkonda sattudes suurendavad vee hägusust. Põhjaveekihis endas levib heljum tüüpiliselt väga vähesel määral, kuna vee voolukiirus kivimis on liiga väike, et suuremaid osakesi suspensioonis hoida. Väiksemad (savi)osakesed aga kleepuvad kivimiosakestele. Võimalus heljumi laialdasemaks levikuks põhjaveekihis on vaid suuremate kivimilõhede olemasolul, kui neis on põhjavee voolukiirus piisavalt suur, et tekib turbulentne voolurežiim. Selleks, et takistada heljumi sattumist eesvoolu koos süvendist väljajuhitava veega, tuleb selle välja- setitamiseks rajada settebasseinid või kasutada muid meetmeid. Süvendi lähiümbruses võib põhjavee hägusus suureneda selle rajamise tulemusena, kuna maapinna vibratsioon võib lubjakivilasundist pudedamaid setteid lahti raputada. Selline põhjavee häguseks muutumine on lühiajaline ning võib esineda Ordoviitsiumi lubjakivisid avavates kaevudes. Sügavamates veekihtides taolist mõju ei esine. Põhjavee taseme alandamine võib süvendi alanduslehtri piires kaasa tuua Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee keemilise koostise muutumise peamiselt sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi ja üldise mineraalsuse tõusu arvel. Põhjavee taseme alanemisel suureneb vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kivimikihtidele ning aeratsiooni tõttu intensiivistub lubjakivides sisalduva püriidi oksüdatsioon. Selle tulemusena muutub vesi sulfaatide- ja rauarikkamaks. Intensiivistunud karbonaatkivimite leostumise tulemusel tõuseb ka kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus vees ning suureneb vee karedus. Nimetatud komponentide kontsentratsiooni tõus ei mõjuta põhjavee sobivust joogiveeks. Rasketehnika avarii korral võib esineda oht põhja- ja pinnavee reostumiseks, kui kütus ja/või õli satub reostunud süvendivee väljajuhtimisel eesvoolu või levib läbi karbonaatkivimites olevate lõhede põhjavette. Sellisel juhul tuleb reostus karjääri põhja lekkides sealt koheselt eemaldada. Rasketehnika avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja

12

Terasmaa, J., Vainu, M., Lode, E., Pajula, R., Raukas, A., 2015. Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. Tallinn

Rail Balticu Harju II põhitrassi ehitustööde käigus põhjavee taseme alandamise mõju eksperthinnang

10

hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Juhul kui ehituse käigus peaks siiski avarii tekkima, tuleb vajalike vahenditega (absorbent) maapinnal reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida. Absorbent ei ole mürgine, keskkonnale kahjulik ega sisalda toksilisi aineid. Reostunud pinnas tuleb üle anda vastavat keskkonna- kaitseluba omavale ettevõttele. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada. Eeltoodud meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida negatiivse mõju tekkimist pinna- ja põhjaveele ning otsene oht reostuse tekkeks puudub. Ülaltoodud mõjud levivad vaid süvendi veetaseme alanduslehtri piires, kus mõjutatakse põhjavee taset, voolukiirust ja -suunda. Alanduslehtri piires on põhjavee liikumissuund süvendi suunas ning seega voolab keemiliselt mõjutatud vesi süvenditesse, kust see juhitakse edasi eesvooludesse. Põhjaveekompleksi vee kvaliteet väljaspool alanduslehtrit suure tõenäosusega mõjutatud ei saa. Põhjaveekogumite keemilise seisundi hindamiseks kasutatavad viis testi kontrollivad põhjavee kvaliteedinäitajate vastavust piir- või läviväärtustele, soolase või muu vee sissetungi ohtu kloriidide ja sulfaatide sisalduse alusel, põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumite kvaliteeti ja maismaaökosüsteemide seisundit ning joogiveehaaretes esinenud probleeme7,8. Kui ennetatavad avariilised reostused välja arvata, ei põhjusta antud peatükis välja toodud mõjud vee kvaliteedile ühegi testi tulemuste halvenemist. Seega ei ohusta Rail Balticu Ülemiste-Kangru raudteetrassi süvendi ja rajamine põhjaveekogumi keemilist seisundit.

Eksperthinnangu koostasid:

Kaarel Mänd, hüdrogeoloog, OÜ Inseneribüroo STEIGER

Marge Pree, hüdrogeoloog

OÜ Puurkaevumeistrid

Riigiteede veereziimi kirjeldus - Ehitustööde aegne 2025.04.02

RW0500 Raudtee süvendi rajamisel on vajalik vahemikus Pk 9+000 – 11+500 ehitusajal

pumbata kaevikust vett olemasolevasse Rae kraavi. Kuna raudtee erinevate ehitustega ei

ole veel lisa vooluhulkasid suunatud olemasolevatesse kraavidesse (nt ära on ehitatud

Rae viadukt koos Vaskjala-Ülemiste kanali all paikneva düükriga), siis tegemist on

olemasolevale olukorrale lisanduva veega. Riigimaanteed, mis vete lahendustega

muudetavasse alasse jäävad on 11113 Assaku-Jüri ja 11 Tallinna ringtee. Vahemikus raudtee

km 6+60 kuni 10+00 on piirkonna kraavide suublaks maaparandussüsteemi eesvool Rae 1-2

(Rae kraav). Rae kraavil on mnt 11 Tallinn ringtee km 6,5 olemasolev ovaalne terastoru truup

d2,25m. Enne maantee 11 truupi paikneb olemasolev betoontruup d1,0m, mis on käesoleva

tööprojekti raames ette nähtud välja vahetada binokkeltruubi vastu 2 x 1,0m.

Rae kraavi olemasolev valgala 573 ha ja vooluhulk mnt 11 paiknevale truubile on

2,29m³/s. Arvutuse aluseks on kevadine maksimaalne äravoolumoodul ja vooluhulk arvutatud

1% ületustõenäosusega. Valgala ja vooluhulga arvutuse sisse on arvestatud ka Lagedi kraav,

mis suubub Rae kraavi enne mnt 11 truupi.

Ehitusaegse süvendist pumbatava vooluhulga tulemustele on koostatud Steiger Inseneribüroo

poolt aruanne Lisa 2, mille koosseisus tablis nr 1 on toodud lisanduv vooluhulk m³/d.

Arvestada tuleb vahemikuga Pk 9+000-11+500. Süvendist vee juhtimine tuleb astmeliselt,

Lisa 2 aruande tabel 1 on ära toodud süvendist ärajuhitava veekogus kuude kaupa vastavalt

ehituse ajagraafikule.

Järgnevalt on välja toodud lisanduva vee hulk Rae kraavi ja maantee truupidele kui süvend

on tervenisti rajatud kuni km 11+500. Aluseks on võetud Lisa 2 aruandes Tabel 1 toodud

stabiilse olukorra tulem (Q=1,31m³/d). Teisendades tulemit saame süvendist lisanduva

vee koguseks 0,015m³/s.

Lisas 2 on välja toodud punkt: Vee väljapumpamiseks ehitustööde ajal planeeritakse kasutada

veepumpasid võimsusega kuni 300 m3/h (Keskkonnaloa taotlus2). Kui arvestada juba

esitatud vee-erikasutusloa taotlust, siis ehitustööde ajal kasutatakse veepumpasid

võimsusega 300m³/h – 600m³/h. Sellest tulenevalt on maksimum vooluhulk, mis lisatakse

Rae kraavi on 83-167 l/s (0,083..0,167m³/s).

Süvendist pumbatakse vesi kohe süvendi ülaserva rajatud kraavi, kust edasi vesi suubub Rae

kraavini. Vahe lõigule jääb kaks kraavi, mis on laiendatud põhjaga tagamaks vooluhulga

ühtlustamise ja voolukiiruse aeglustumist.

Peale objekti valmimist: Lisanduv valgala Rae kraavile ja mnt 11 Tallinn ringteel paiknevale

truubile on 128ha (projekteeritud kraavide DI050 ja DI052 alad) ja vastavalt düükri lahendusele

on lisanduv vooluhulk 0,48m³/s. Rae kraavi arvutuslik koondvooluhulk mnt 11 Tallinn

ringteega ristumisel on 2,77m³/s.

Truubi DN1,0 läbilaskvus 75% täituvuse korral 1,75m³/s. Binokkeltruubi korral on läbilaskvus

3,5m³/s. Enne Pirita jõega ühendamist jääb Rae kraavile mnt 11112 Lagedi-Jüri alla jääv truup

d1,25m, mille läbilaskevõime on 75% täituvuse korral on 2,82m³/s.

Kokkuvõte:

Ehitusaegsest süvendst juhitav veekogus on väiksem kui peale ehituse valmimist

suubuv vooluhulk. Olemasoleva ja süvendist tuleva vee vooluhulga summa on

2,29+0,167 = 2,457 m³/s.

Peale raudtee valmimist suubub süvendisse jääva raudtee kraavidest vesi Kurna ojja.

Rae kraavi seisukord ja läbilaskvus lõigus mnt 11 Tallinn ringtee kuni Pirita jõeni on

ehitaja poolt üle kontrollitud. Allavoolu kraavil eemaldatakse olemasolevad

ummistused (nt koprapaisud) enne vee suunamist Rae kraavi. Välja vahetatakse

Kalmari teega ristuv truup. Mnt truubi ees paiknev olemasolev betoontruup d1,0m

asendatakse binokkeltruubiga.

Eksperdi hinnangul ei teki probleemi ehitusperioodil süvendist lisanduva vee ja

olemasoleva vee vooluhulga juhtimisel Rae peakraavi. Riigimaanteede all paiknevad

truubid lasevad vajaliku vooluhulga läbi, kontrollitud truupide 75% läbilaskvuse korral.

Raudtee süvend km 11+500 -15+500:

RW0500 raudtee kilomeetrist 11+500 kuni 12+500 suunatakse raudtee süvendist pinnasevesi

km 12+100 paiknevasse Lehmja kraavi, mis omakorda suubub Kurna ojja. Vahemikus

RW0500 raudtee kilomeetrist 11+500 kuni 15+50 suunatakse raudtee süvendist pinnasevesi

km 15+50 paiknevasse Kurna ojja. Kurna oja ei ristu peale raudteega ristumist ühegi

riigimaanteega. Eelnevalt nimetatud vahemikus ei mõjuta uue raudtee rajamine ühegi

riigimaantee vetereziimi. Peale raudtee valmimist Lehmja peakraav, millesse on varasemalt

suunatud pinnaveed mnt 2 Tallinn-Tartu piirkonnast ei rajata raudteega ristumisele truupi.

Lehmja peakraav suunatakse raudtee põhja küljel rajatavate kraavide/torudega Kurna ojja,

mis oli ka eelnevalt peakraavi suublaks. Kraavi ümber suunamisel on arvestatud olemasoleva

valgalaga ja raudteest ülesvoolu Lehjma peakraavi valgala ei muutu.

Veejuhtmete/kraavide ehitusaegsed voolusuunad on kajastatud joonises Lisa 1:

RW0500_WaterManagement. Halliga kajastatud voolusuunad on peale ehituse valmimist

tekkiv lahendus. Punasega kajastatud info on ehitusaegne. Sinisega kajastatud

olemasolevate kraavide/suublate paiknemine.

Lisa 1: L1_RW0500_WaterManagement

Lisa 2: L2_RB_Ülemiste-Kangru_ekspertiis_2025.02.10

Koostaja:

Kairi Juurik

Kutsetunnistus 163851: Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8

Reaalprojekt OÜ