Maksuseaduste muutmise eelnõud SE 592, 593, 594, 595, 596 ja 597

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu rahanduskomisjon

[email protected]

Maksuseaduste muutmise eelnõud

SE 592, 593, 594, 595, 596 ja 597

Austatud rahanduskomisjoni esimees

Vabariigi Valitsus arutas nimetatud eelnõusid 10.04.2025 istungil ja otsustas neid mitte

toetada.

Eelnõude sisuks on mitmesugused maksulangetused, sealhulgas kahel viimasel aastal

kehtestatud maksumuudatuste tagasipööramine.

Vabariigi Valitsus ei toeta algatatud eelnõusid eelkõige lihtsal põhjusel, et need toovad kaasa

eelarvetulude languse, milleks katteallikaid välja pakutud ei ole või ei ole need adekvaatsed.

Kaitsekulude täiendav finantseerimine on praeguses julgeolekukorras möödapääsmatu ja

vajadus selleks pikaajaline. Vajadus maksutulude järele kaalub üles majanduskasvu

lühiajalise ja väikesemahulise pidurduse. Majandus kohaneb uute, mõõdukalt kasvanud

maksumääradega peatselt.

Allpool lähemalt eelnõudest:

SE 592 SE (Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu) ei

leidnud toetust, sest põhjused, mille tõttu Vabariigi Valitsus mootorsõidukimaksu seaduse

algatas, on jätkuvalt asjakohased ja muutusi ei ole toimunud. Mootorsõidukimaks toob

riigieelarvesse üle 200 miljoni euro tulu aastas. Valitsus ei pea õigeks ka mootorsõidukimaksu

ajendiks olnud keskkonnaeesmärkidest taganemist.

SE 593 (Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu) näeb ette, et „Käibemaksumäär on

5 protsenti toiduainetel (sh. kartul, puu- ja köögivili)“. Seletuskirjas väidetakse, et käibemaksu

laekumine riigieelarvesse seetõttu suureneks. Samasisulise eelnõu (539 SE) algatas EKRE

fraktsioon 2024. a lõpus. Vabariigi Valitsuse toetust eelnõu ei leidnud. Toona esitatud

põhjused on asjakohased ka nüüd: määralangetus ei suurenda eelarvetulu, vaid vastupidi,

vähendab seda kuni 400 miljonit eurot aastas. Puudub igasugune kindlus, et soodusmäär

kandub üle toiduainete hinda, kuid kui see piiratud mahus siiski juhtub, võidavad sellest

eelkõige jõukamad tarbijad. Ka on soodustused keerulised administreerida.

SE 594 (Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse

muutmise seaduse eelnõu) näeb ette kütuste käibemaksumäära vähendamise 5%-le ja

enamike vedel- ja gaasiliste kütuste aktsiisimäärade vähendamise Euroopa Liidu

miinimummääradeni. Kütustele (v.a. maagaas) käibemaksu soodusmäära rakendamist ei luba

Meie 16.04.2025 nr 1.1-11/1367-4

2

käibemaksudirektiiv. Ka kaotaksime sellest maksutulu ca 34 miljonit eurot aastas, mis

omakorda kahvatub aktsiisilangetusest tuleneva eelarvemiinuse (üle 200 mln euro aastas)

kõrval. Seletuskirjas põhjendatakse maksulangetust lähiminevikus tõusnud kütusehindadega,

mis aga ei ole tõsi – viimasel kolmel aastal on nii vedel- kui gaasiliste kütuste hinnatase kas

langenud või püsinud samal tasemel. Lisaks kerkivad ka siin juba mainitud küsimused

maksulangetuse mõjust hinnale.

SE 595 (Julgeolekumaksu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu) ei leidnud samuti

toetust. Viimatised geopoliitilised arengud maailmas on kinnitanud arusaama, et kaitsekulude

finantseerimiseks ei piisa tähtajalisest julgeolekumaksust, vaid vajalik on pikaajaline,

stabiiline eelarvetulu. Seetõttu on koalitsiooni uus koosseis otsustanud, et ühiskonna vajadusi

teenib paremini nii tulu- kui käibemaksumäära lihtviisiline ja tähtajatu tõus 24%-ni. Esialgse

hinnangu kohaselt vähendab see tulumaksu laekumist ca 230 miljonit eurot aastas, kuid

vähemkindlustatud maksumaksjad jäävad maksutõusust sisuliselt puutumata, sest

tulumaksule – erinevalt julgeolekumaksust – rakendub ka maksuvaba tulu. Mis puudutab

ettevõtlust ja majanduskasvu, siis hoogustab seda ettevõtete jooksvast maksustamisest

loobumine.

Eelnõu 595 algatajate mured leiavad seeläbi olulist leevendust – maksumaksjate olukord

paraneb. Paranemisele aitab kaasa ka ühtse maksuvaba tulu laiendamine kõigile

maksumaksjatele, mis tõstab ostujõudu ja elavdab tarbimist.

SE 596 (Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu) langetab kehtiva 22%-lise

käibemaksumäära 20%-ni. Kahjuks pole esitatud mingeid ettepanekuid selle kohta, millega

asendada puudujääv 260 mln eurot maksutulu, ja kuidas tagada maksulangetuse

tarbijahindadesse edasi kandumine.

SE 597 (Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu) langetab 20%-ni nii füüsilise isiku

kui mitteresidendi tulumaksumäära. Seletuskirja kohaselt kompenseerib maksutulu kaotuse

tarbimismaksude suurem laekumine. Paraku pole see juba puhtmatemaatiliselt võimalik, sest

kui ka iga säästetud tulumaksueuro suunatakse tagasi tarbimisse (mis on ebatõenäoline),

laekub sellelt tagasi käibemaksu maksimaalselt 24%. Sestap jätab määralangetus eelarvesse

ca 200 miljoni euro suuruse augu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Erle Kõomets 5885 1335

[email protected]