Meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus

1

31.05.23

Meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

Eesti inforuumi kaitse tugevdamine

Meediateenuste seadus (edaspidi ka MeeTS) vajab täiendamist, et tagada tõhusamad lahendused

Eesti inforuumi kaitseks sõjapropaganda, vihkamisele või vägivallale kihutamise või muul

viisil riigi julgeoleku ohustamise eest.

Vaenule ja sõjalisele tegevusele õhutavate meediateenuste kättesaadavuse piiramine on oluline

meede Eesti inforuumi turvalisuse tagamiseks, sest sõjalise rünnaku ning rahvusvahelise õiguse

põhimõtete eiramist õigustavate meediateenuste kättesaadavus Eesti territooriumil seab ohtu nii

Eesti kui ka teiste riikide julgeoleku, ühiskonna turvalisuse ja avaliku korra. 2022. aastal alanud

Venemaa Föderatsiooni sõjategevus Ukraina Vabariigis muutis märgatavalt ka Eestis edastatud

meediateenuste sisu. Meediateenustes tuvastati sõjapropagandat, sh riigi julgeoleku ja

riigikaitse tagamist kahjustavat teavet. MeeTS sätestab meetme, et piirata meediateenuste

edastamist, kui teenuses on rikutud MeeTS-i § 19 nõudeid, kahjustatud rahvastiku tervist,

ühiskonna turvalisust, sh riigi julgeolekut ja riigikaitse tagamist, või kujutatud ühiskonna

turvalisusele olulist ohtu. Praktikas on leitud, et meediateenuste seaduses kehtestatud meede ei

ole olnud igal juhul piisav, et kahjulike meediateenuste tarbimist lõpetada. Arvestades, et

vägivallale ja vihkamisele õhutava valeteabe levik on siiani kõrge, tuleks tagada Eesti

inforuumi maksimaalne võimalik kaitse.

1.1. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a ülevõtmine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi

2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus-

ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (edaspidi ka

AVMSD1)), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92)

(edaspidi ka direktiiv2), art 7a lubab liikmesriikidel võtta meetmed, et tagada üldist huvi

pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine.

Vastava artikli ülevõtmine on jäetud liikmesriikide valida. Eesti otsustas 16.02.2022

vastuvõetud meediateenuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega

direktiivi üle võttes, et ei pea vajalikuks kõnealust artiklit üle võtta.

Artikli ülevõtmisega oleks võimalik määrata üldist huvi kandvate programmide asetus näiteks

telerit avades loetelu alguses ning elektroonilistes saatekavades ja veebitelevisioonis esile

tõstetult.

Pärast 24.02.2022 alanud sõjalist rünnakut Ukraina vastu tuvastati mitmete Eestis edastatud

programmide seas ootamatut sisulist muutust. Näiteks hakati muidu äriuudistele keskendunud

programmis edastama sõjapropagandat ning Venemaa Föderatsiooni juhtivate isikute

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32010L0013&qid=1571821523930&from=ET 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L1808&from=ET

2

üleskutseid sõja ja vägivalla toetamiseks. Arvestades praegust julgeolekuolukorda ning

praktikas esinenud ootamatuid muutusi välisriikide meediakanalites, oleks sätte ülevõtmine

mõistlik. See kindlustab, et esile tuuakse just kvaliteetmeedia kanaleid, mitte näiteks kanaleid,

mille taasedastamise piiramiseks ei ole küll piisavat alust, kuid mis siiski võivad vaatajate

meelsust Eesti riigi ja Euroopa Liidu suhtes negatiivselt mõjutada ning seeläbi meie ühiskonda

lõhestada.

1.2. Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimine

Praegu ei ole Eestis vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks, millele

audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas

riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta hakata

taasedastama mistahes teleprogrammi, sh näiteks Vene Föderatsioonis loa saanud programmi.

Telekanal ei pruugi aga sobida riigi inforuumi, võides ohustada julgeolekut.

Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid ei kasutata tänapäeval üksnes

vaba meedia edastamiseks, vaid mõnel juhul ka infosõja elemendina sihipäraseks

mõjutustegevuseks. Mõjutustegevus algab tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike

narratiivide ja desinformatsiooniga, mida on kanalite monitooringuga keeruline märgata.

Seetõttu võib olla vajalik kanalite sobivust enne hinnata, et vältida Eesti julgeolekut ohustavate

rühmituste ja agressiooniriikidega tihedalt seotud kanalite riigis edastamist.

1.3. Meediateenuse taasedastamise keelu laiendamine majutusettevõtetele jm kohtadele,

mis on üldsusele avatud

Meediateenuste seaduse § 51 võimaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (edaspidi

ka TTJA) teha ettekirjutus audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise

lõpetamiseks, kui teenuses on rikutud MeeTS-i § 19 nõudeid, kahjustatud rahvastiku tervist

ning ühiskonna turvalisust, sh riigi julgeolekut ja riigikaitse tagamist, või kujutatud ühiskonna

turvalisusele olulist ohtu.

TTJA on 2022. aastal saanud mitmeid teateid majutusettevõtetest, mis võimaldavad

majutusruumides paiknevate telerite vahendusel jälgida TTJA ettekirjutusega piiratud

teleprogramme. Majutusettevõtete põhilised liigid turismiseaduse § 18 lõike 1 kohaselt on

hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja

kodumajutus. Seaduse kohaselt saab audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajaks pidada

elektroonilise side ettevõtjat, kuid mitte majutusettevõtet või kaubanduskeskust, kes enda

valduses võimaldab jälgida teleprogramme, mille signaali saab ta satelliitantenniga,

piiriäärsetel aladel ka tavaantenniga.

TTJA on edastanud Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule ning Ida-Viru suurematele

majutusettevõtetele eraldi palve, et ka majutusettevõtetes nende telekanalite ligipääsu piiramist

kaalutaks. See on üldsusele avatud kohtades aga vabatahtlik meede ning kohustuse olemasoluta

saab endiselt mitmetes majutusettevõtetes piiratud telekanaleid jälgida. Lisaks majutusteenuse

osutajatele on mõistlik taasedastamise keeldu laiendada teistelegi üldsusele avatud kohtadele.

Autoriõiguse seaduse § 10 lõike 7 kohaselt on üldsusele avatud koht territoorium, ehitis või

ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja võimaldab

sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak, turg, puhkeala, teater,

näitusesaal, kino, klubi, diskoteek, kauplus, jaekaubandusettevõte, teenindusettevõte,

ühissõiduk, majutusettevõte jms).

3

1.4. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine

Lisaks vajab meediateenuste seaduses ajakohastamist meedialubade andmise regulatsioon.

Praegune ajutiste raadiolubade regulatsioon ei võta arvesse turu vajadusi. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt on võimalik anda ajutist raadioluba MeeTS-i § 37 kohaselt kuni kolmeks

kuuks, kui programm on ajutise iseloomuga ja selle edastamise eesmärk on kajastada

konkreetset sündmust. Ajutisi lube ei kasutata enamasti sündmuste kajastamiseks (n-ö MM-i

või MK-etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks

konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse

osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda.

Viimastel aastatel on nõudlus ajutiste raadiolubade järele järsult kasvanud. Kui varasematel

aastatel väljastati aastas umbes kümme ajutist raadioluba (nt 2020. aastal kaheksa ajutist luba),

siis 2021. aastal väljastati neid 72 ning 2022. aastal 51.

Erandite seadmine ajutistele raadioprogrammidele on igati mõistlik. Samas on oluline, et

ajutiste raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist meediateenuse

osutamist, mis võib kahjustada raadioturul konkurentsi. Olukord, kus enamik turuosalistest on

omandanud tegevusloa läbipaistvalt avaliku konkursi korras, aga mõned kasutavad ära mõnel

määral ebaselget regulatsiooni ja osutavad teistega samaväärset teenust ajutiste raadiolubade

alusel, moonutab raadioturul paratamatult ausat konkurentsi. Praegune meediateenuste seaduse

regulatsioon ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada.

Selliste olukordade vältimiseks, ent samas lubade väljastamise läbipaistvuse tagamiseks, pidas

TTJA vajalikuks 2022. aasta kevadel koos turuosalistega sõnastada põhimõtted, millest

edaspidi ajutiste raadiolubade väljastamisel lähtutakse. Need on järgmised:

- samal ajal võib kehtida kuni kolm ajutist raadioluba ühe meediateenuse osutaja kohta kokku

maksimaalselt kolmes levipiirkonnas levimiseks;

- ühte raadioprogrammi võib edastada samas levipiirkonnas kuni kuus kuud viimase 12 kuu

jooksul.

Nende põhimõtete raames käsitletakse ühe meediateenuse osutajana kõiki neid meediateenuse

osutajaid, kelle juhatuse liikmed või tegelikud kasusaajad on samad isikud. Siiski ei ole TTJA

põhimõtted vähendanud ebaselgust praktikas ning probleemid tuleks lahendada seaduse

tasandil.

Leidub üksikuid raadioteenuse osutajaid, kes teevad seda tõesti ajutiselt – näiteks jaanipäeval,

jõulude ajal või suurõppuse kajatamiseks (nt Sõduriraadio suurõppuse Siil ajal). Neid

raadiotegijaid ei ole aga piisavalt, et katta ära TTJA sideosakonna testimisvajadust. Kui uusi

sagedusi ei testita, puudub ka võimalus korraldada uusi konkursse alaliste raadiolubade

väljastamiseks, st sagedusressurssi raadiotegijatele ei lisandu ning neil puudub võimalus

FM-tehnoloogia abil oma leviala laiendada. Seega selleks, et TTJA sideosakond saaks

väljastada lühiajalisi sageduslube sageduse testimiseks (veendumaks, kas vastav sagedus on

sobilik raadioprogrammi edastamiseks; kas raadioprogrammi edastamine vastaval sagedusel

võib põhjustada häireid raadiosides jms) on vajalik säilitada paindlik ajutiste raadiolubade

väljastamise võimalus.

Arvestades lisanduvaid uusi tehnoloogiaid (nt digiraadio), peaks meediateenuste seadus looma

piisavalt paindlikud võimalused ka selleks, et raadioteenust saaks uutel tehnoloogiatel testida.

4

Praegu ei võimalda meediateenuste seadus väljastada meediateenuste testlube ehk digiraadio

teenuse testijatel peavad olema kehtivale meediateenuste seadusele vastavad raadioload.

Üksnes testsignaali edastamine ei anna testimisel nii kvaliteetseid tulemusi kui

raadioprogrammi edastamine. Samuti ei ole mõistlik piiratud ressurssi kasutada vaid

testsignaali edastamiseks.

Teine probleem on seotud rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste

läbivaatamise tähtajaga. MeeTS-i § 37 reguleerib ajutise raadio- või televisiooniloa

väljastamist, seadmata seejuures kitsendusi loa liigile. MeeTS-i § 33 lõige 1 sätestab

televisiooniloa liigid. Rahvusvahelise televisiooniloa puhul sätestab MeeTS-i § 33 lõige 2

põhimõtte, et TTJA peab enne loa väljastamist konsulteerima sihtriikidega, et selgitada välja,

kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige

telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast. Seetõttu on alalise televisiooniloa taotluse

läbivaatamiseks ette nähtud kuus kuud. Ajutise televisiooni- või raadioloa taotluse otsus tuleb

teha ühe kuu jooksul. Seega juhul, kui taotletakse ajutist televisiooniluba rahvusvahelisele

programmile, tuleks TTJA-l konsultatsioonid sihtriikidega tavapärase kuue kuu asemel teha

paari nädalaga, kuid praktikas ei pruugi see võimalik olla. Samas on turuosaliste soov enne

alalise, kallima loa taotlemist testida programmi sobivust sihtrühmale, mõistetav. Seetõttu

tuleks kaaluda ajutise rahvusvahelise televisiooniloa puhul taotluse läbivaatamise tähtaja

pikendamist (seniselt ühelt kuult kolmele kuule).

1.5. Meedialubade kõrvaltingimused, raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi

korraldamise kord

Praegu ei võimalda MeeTS-i § 40 lõige 3 seada kõrvaltingimusi rahvusvahelistele

televisioonilubadele. Turul täheldatakse praktikat, et rahvusvahelisele televisiooniloale

minnakse üle, et kõrvaltingimuste täitmise kohustust vältida. Sellisel viisil on võimalik Eestiski

levida ilma üleriigilise televisiooniloa tingimustele vastamata, juhul kui rahvusvahelise

televisiooniloa üheks sihtriigiks on valitud Eesti. Seetõttu oleks Eesti autorite teoste leviku

tagamiseks mõistlik seada mõned kõrvaltingimused (nt miinimumnõuded Eesti autorite teoste

ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud teoste edastamisele) ka rahvusvahelistele

televisioonilubadele, juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa sihtriik on ka Eesti.

Kultuuriministeerium ja TTJA on meedialoa kõrvaltingimuseks kasutanud pikalt viimase viie

aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mahtu programmis (MeeTS-i § 8 lg 4

teine lause). Samas ei anna MeeTS-i § 40 lõige 3 sellise kõrvaltingimuse seadmiseks alust.

TTJA lõpetas nimetatud praktika kasutamise 2022. aasta kevadel, kuigi kultuuripoliitiliselt

oleks sellise kõrvaltingimuse seadmine mõistlik, et tagada uuematele teostele rohkem teleaega.

Lisaks kogub Euroopa Komisjon liikmesriikidelt teavet viimase viie aasta jooksul valminud

audiovisuaalmeedia teoste mahu kohta teleprogrammides.

Kolmas probleem on seotud kehtivate raadioloa liikidega. MeeTS-i § 35 lõige 1 sätestab

raadioloa liigid ning § 37 täpsustab lisaks ajutise raadioloa olemust. Lisaks rahvusvahelisele

raadioloale eristatakse regionaalset ja üleriigilist raadioluba. Samas on varasem praktika

üleriigilise raadioloa puhul tähendanud, et selle väljastamisega ei kaasne automaatselt levimist

üle Eesti kõigis maakondades, vaid märgitakse ära konkreetsed maakonnad, kus üleriigilise

raadioloaga programm levida võib (nt Power Hit Radio levib üleriigilise loaga Harju, Tartu,

Pärnu, Lääne-Viru ja Viljandi maakonnas). Selleks, et üleriigilise loaga saaks levida ka mõnes

teises maakonnas, peab meediateenuse osutaja ootama uut raadiolubade konkurssi.

5

Kuna üleriigilise raadioloaga ei levita Eesti kõigis maakondades, oleks mõistlik muuta

raadioloa liike selliselt, et liikideks oleksid raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja

üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudatus lihtsustaks raadiolubade

regulatsiooni ning lisaks oleks tegu mõistliku muudatusega digiraadio (DAB) tehnoloogia

kontekstis, sest sellega suureneb sagedusressurss ning uutes levipiirkondades levimist saab

alustada kiiremini, kui senise praktika järgi (s.o iga paari aasta tagant raadiolubade konkursi

tulemusena).

Samuti on raadiolubadega mõistlik järgida osaliselt sama põhimõtet, mis võeti 09.03.2022

kasutusele televisioonilubadega, kui kõrvaltingimuste seadmine anti meediaregulaatori

pädevusse. Televisioonilubade muudatusel lähtuti vajadusest suurendada meediaregulaatori

sõltumatust, mille tagamise kohustus tuleneb AVMSD artiklist 30. Selle kohaselt ei küsi

riiklikud järelevalveasutused või -organid seoses neile liidu õigust rakendavate riigisisese

õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega allu teise asutuse

juhistele.

Kuigi AVMSD ei reguleeri praegu raadioteenuseid, toob lähiaastatel jõustuv Euroopa

meediavabadusakt3 regulatsiooni alla ka raadioteenuse. Seetõttu on meediateenustes mõistlik

üle minna ühtsele lähenemisele. Muudatuse tulemusena on TTJA terve meediaturu mõttes

sõltumatu meediaregulaator, kuid lisaks sellele tekib võimalus lühendada raadiolubade

konkursi protsessi ühe kuu võrra.

Digiraadiot testitakse 2023. aastal. Nõudlus digiraadio järele on olemas ning mitmed

meediateenuse osutajad oleksid valmis teenuseid uue tehnoloogia abil osutama. Samas peab

möönma, et leidub neidki meediaettevõtjaid, kes ei ole valmis seda tegema. Kuna järgmine

raadiolubade konkurss on 2024. aastal, saaks eduka testimise korral väljastada sel konkursil ka

digiraadio tegemise lube. Varem kirjeldatud regionaalse raadioloa liigi kaotamine ning

raadiolubade konkursi korraldamise protsessi kiirendamine võimaldaks paindlikumalt

reageerida turuosaliste vajadustele DAB-i tehnoloogia kaudu levimisel.

2. Sihtrühm

2.1. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a ülevõtmine

Direktiivi art 7a ülevõtmisega kaasneks lisakohustus sideteenuse osutajatele, kes peaksid

programmide kuvamise järjekorra moodustamisel arvestama esiletõstmist vajavate kanalitega.

Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti

AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV. Samuti mõjutab muudatus ettevõtteid, kes pakuvad

Eesti tarbijatele suunatud (elektroonilisi) saatekavasid, sest neil tekib samuti kohustus

programmide kuvamise järjekorda muuta.

Lisaks mõjutab direktiivi artikli 7a ülevõtmine meediateenuste osutajaid, kelle teenuste asetus

taasedastajate ja saatekavade loendites muutub. Meediateenuste osutamise load on praegu

21-l Eestis registreeritud ettevõttel4, välismaiseid otseselt Eesti turule suunatud

meediateenuseid pakkuvaid ettevõtteid on 525 ja neid meediateenuseid osutavaid ettevõtteid,

kelle programmid on Eestis tehniliselt vastuvõetavad, umbes sada.

3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52022XX1222(01) 4 https://ttja.ee/ariklient/ametist/load-ja-riigiloivud/meediateenuste-tegevusluba 5 MAVISE database http://mavise.obs.coe.int/

6

Samuti mõjutab muudatus neid televaatajaid (eelkõige nende meediatarbimist), kes ei ole

praeguseks üldhuvi telekanaleid siiani kuvatud valikust üles leidnud. Selle sihtgrupi suurus on

umbes 5–20% Eesti elanikkonnast. Kuna muudatus kannab endas ka riigi julgeoleku ja rahva

turvalisuse säilitamise eesmärki, mõjutab see kaudselt kogu Eesti elanikkonda. 01.01.2023

seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest.

Vähesel määral on mõjutatud ka TTJA ametnikud, kes meediateenuste osutajate seaduspärase

tegevuse üle järelevalvet teevad.

2.2. Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise võimaldamine

Muudatus mõjutab sideteenuse osutajaid, kellel tekiks kohustus taotleda kõigile enda

taasedastamisel olevatele teleprogrammidele litsents. Taotlus tuleks edaspidi esitada ka enne

uute teleprogrammide taasedastamise alustamist. Litsentside saamise eest tekiks sideteenuste

osutajatele kohustus tasuda riigilõiv. Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad

telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV.

Kavandatav regulatsioon mõjutab TTJA ametnike töökoormust – seda oluliselt regulatsiooni

üleminekuajal, kui tuleks läbi vaadata ning hinnata loataotlused kõikide Eestis praegu

edastatavate kolmandate riikide teleprogrammide ja Euroopa Liidu liikmesriikides

meediateenuse luba omavate eraõiguslike juriidiliste isikute teleprogrammide kohta.

Kontrollida ei ole vaja liikmesriikide avalik-õiguslikke teleprogramme ja Eestis meediateenuste

loa saanuid. Samuti võib teleprogrammide taasedastamise loa menetlus suurendada Rahapesu

Andmebüroo ja julgeolekuasutuste töökoormust, sest nendega võib olla vaja konsulteerida, et

tuvastada taasedastatava teleprogrammi tegelikud kasusaajad.

Pärast üleminekuaega suureneb TTJA järelevalvekoormus, sest litsentseerimata programmide

taasedastamise üle hakatakse tegema järelevalvet ning vaatama läbi uute teleprogrammide

taasedastamise loataotlusi ja tegema otsuseid.

Muudatus mõjutab teatud osa Eesti elanikkonnast ja nende meediatarbimist. Teleprogramme

jälgib iga nädal ligi 90% Eesti elanikkonnast. Väheneda võib Eestis taasedastatavate

teleprogrammide hulk, kuid samas on see juba alates 2022. aastast oluliselt vähenenud nii TTJA

kehtestatud piirangute kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu. Võib eeldada, et suurem osa

Eesti inforuumile ohtlikust meediasisust on praegugi lõpptarbijatele piiratud, mistõttu ei

kaasneks seadusemuudatusega olulisi mõjusid lõpptarbijale. Kuna muudatus kannab endas ka

riigi julgeoleku ja rahva turvalisuse säilitamise eesmärki, mõjutab see kaudselt kogu Eesti

elanikkonda. 01.01.2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest.

2.3. Meediateenuse taasedastamise keelu laiendamine majutusasutustele jm kohtadele,

mis on üldsusele avatud

Muudatus mõjutab teatud osa Eesti elanikkonnast (väikest osa majutusasutuste klientidest,

üldsusele avatud kohtades edastatud meediateenuse tarbijad (nt kauplustes edastatud

raadioprogrammid)) ja nende meediatarbimist. Kuna muudatus kannab endas riigi julgeoleku

ja rahva turvalisuse säilitamise eesmärki, mõjutab see kaudselt kogu Eesti elanikkonda.

01.01.2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest.

Kavandatav regulatsioon suurendab TTJA järelevalvekoormust, sest üldsusele avatud kohtades

hakatakse taasedastamisel olevate meediateenuste üle tegema järelevalvet.

7

Teoreetiliselt mõjutab muudatus kõiki majutusasutusi, kaubanduskeskusi ja toitlustus-

ettevõtteid, kus põhiteenuste kõrval meediateenuseid üldsusele kättesaadavaks tehakse. Samas

on keelatud kanalite edastamist tuvastatud reaalselt ainult mõnes majutusasutustes. Kokku on

Eestis registreeritud 573 majutuse ja toitlustusega tegelevat ettevõtet, kus on üle kümne töötaja.

EMTAK 2008 koodiga registreeritud ettevõtteid on kokku 4395.

2.4. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine

Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on

majandustegevuse registri (edaspidi MTR)6 andmetel 28, millest ajutised meediaload on

26.04.2023 seisuga kahel ettevõttel.

Meedialubade regulatsiooni muutmine mõjutab TTJA ametnike töökorraldust ning võib vähesel

määral mõjutada ettevõtete halduskoormust.

2.5. Meedialubade kõrvaltingimused, raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi

korraldamise kord

Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on MTR-i andmetel

23.04.2023 seisuga 28, sh on rahvusvaheline televisiooniluba üheksal ettevõtjal ja 15-st

raadioteenuse osutajast üleriigiline raadioluba kaheksal.

Kavandatav regulatsioon mõjutab TTJA töökorraldust ja vähesel määral ametnike koormust

seoses kõrvaltingimuste seadmisega raadiolubadele.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

3.1. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a ülevõtmine

Artiklis 7a toodud sätte ülevõtmise eesmärk on tagada televaatajatele mugavam ja kiirem

juurdepääs üldist huvi kandvatele kanalitele. Programmide valikus tõusevad esile ka sellised

kvaliteetkanalid, mille olemasolust ei pruugi vaatajad seni isegi teadlikud olla, kuid mis võivad

neile huvi pakkuda. Direktiivi ülevõtmisel on oluline, et see toetaks meediapluralismi ning esile

tõstetud kanalid pakuksid piisavat ja tegelikku avalikku huvi. Muudatuse tulemusel nõuab

vähem üldist huvi pakkuvate kanaliteni (mille taasedastamise piiramiseks ei ole piisavat alust,

kuid mis võivad sisaldada valeteavet ja seeläbi vaatajate meelsust Eesti riigi, Euroopa Liidu jm

suhtes negatiivselt mõjutada) jõudmine vaatajatelt senisest suuremat pingutust. See on üks

võimalikke vahendeid inimeste meediatarbimist parandada.

Riigikantselei avaliku arvamuse seireuuringutest7 nähtub, et Eestis elavate inimeste hulgas on

2022. aasta jooksul usaldus välismeedia, sh Vene meedia kanalite vastu vähenenud. Eestis

elavatel teistest rahvustest inimestel on usaldus Eesti meedia vastu suurenenud. Samas nähtub

seireuuringutest, et paljude teistest rahvustest Eesti elanike hulgas peetakse Vene telekanaleid

siiski oluliseks infoallikaks, vaatamata asjaolule, et kanalid edastasid 2022. aastal

sõjapropagandat ning nende taasedastamine Eestis oli keelatud. Muudatuse eesmärk on suunata

mh Eesti muukeelset elanikkonda eelistama kanaleid, mis kannavad üldist huvi ning annavad

6 https://mtr.ttja.ee 7 Riigikantselei avaliku arvamuse seireuuringud kättesaadavad veebilehel:

https://www.riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&current_page=1

8

objektiivset infot toimuvast, vähendades sellega ühiskonna lõhestatust ning tõstes muukeelse

elanikkonna usaldust Eesti vastu.

3.2. Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise võimaldamine

Muudatus annab meediaregulaatorile võimaluse juba enne teleprogrammi Eestis taasedastamist

hinnata telekanali sobivust riigi inforuumi, sh võimalikku julgeolekuohtu ning seotust

sanktsioneeritud isikute või üksustega. Selle protsessi tulemusel ennetatakse kvaasikanalite

turuletulekut, piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse kahjulike

teabeoperatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. Lisaks võimaldab eelhindamine vähendada

võimaliku ebaseadusliku sisu või keelatud tegevuste monitooringuga seotud TTJA kulusid.

Arvestades, et teleprogrammide sisu või seotus julgeolekut ohustavate rühmituste, isikute või

agressorriikidega võib ajas kiiresti muutuda, annab loamenetluse olemasolu ka võimaluse

tunnistada enam loa tingimustele mittevastava programmi luba kehtetuks. Nii on riigi inforuumi

sobimatu telekanali edastamise piiramisel väiksem ressursikulu ning otsuse tegemiseks ei ole

vaja igal juhul oodata ohtliku teabe levimist kanalil.

Selleks, et vältida võimalikku tsensuuri teket, tuleb tagada, et taasedastamise loa menetlusega

tegeleks poliitilistelt sõltumatu meediaregulaator, kelle tegevus on läbipaistev ja kellele on

tagatud vajalikud ressursid.

3.3. Meediateenuse taasedastamise keelu laiendamine majutusasutustele jm kohtadele,

mis on üldsusele avatud

Eesmärk on võimaldada TTJA-l teha majutusteenuse osutajale ja muule üldsusele avatud koha

omanikule või valdajale ettekirjutus meediateenuse taasedastamine lõpetada, kui teenuses on

rikutud MeeTS-i § 19 nõudeid, kahjustatud rahvastiku tervist, ühiskonna turvalisust, sh riigi

julgeolekut ja riigikaitse tagamist, või kujutatud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.

Regulatsiooni loomisega on võimalik tagada, et üldsusele avatud kohtades ei edastataks

meediateenuseid, mis võivad sisaldada kahjulikku ja ühiskonda lõhestavat teavet. Vastav

reguleerimine aitab ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele

avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite

vaatamiseks.

3.4. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine

Muudatuse eesmärk on muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja

läbipaistvamaks. Meediateenuste seaduses soovitakse ette näha eraldi testimise regulatsioon

juhtudeks, kui soovitakse meediateenuste edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või

testida programmi sobivust konkreetsele levipiirkonnale (nt enne raadiolubade avalikku

konkurssi). Samuti on vaja täpsustada seaduse tasandil ajutiste meedialubade taotlemise korda

selliselt, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada 12 kuu jooksul ühe korra kuni

kolmeks kuuks.

Mõistlik on anda meediaregulaatorile õigus kehtestada ka ajutistele raadiolubadele spetsiaalseid

kõrvaltingimusi, mh levipiirkonna ja programmi mahu kohta, aga lisada ka näiteks nõue, et

eetris teavitatakse regulaarselt, et tegemist on testimisega. Muudatuse eesmärk on näha TTJA-le

põhjendatud juhtudel ette kõrvaltingimuste seadmise kohustus. Näiteks juhtudel, kus soovitakse

testida programmi sobivust kuulajaskonnale enne alalise loa taotlemist, on otstarbekas näha

9

kõrvaltingimused, mida tulevikus kehtestataks tõenäoliselt ka alalisele meedialoale, ette juba

ajutisele loale.

3.5. Meedialubade kõrvaltingimused, raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi

korraldamise kord

Eesmärk on võimaldada Eesti autorite teoste kaitseks kõrvaltingimuste (nt Eesti autorite teoste

ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud teoste miinimumnõuete) seadmist ka rahvusvahelistele

televisioonilubadele juhul, kui televisiooniloa üks sihtriik on Eesti.

Kultuuriministeerium ja TTJA on meedialoa kõrvaltingimuseks kasutanud pikalt viimase viie

aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste (MeeTS-i § 8 lg 4 teine lause) mahtu

programmis. Samas ei anna MeeTS-i § 40 lõige 3 sellise kõrvaltingimuse seadmiseks alust.

TTJA lõpetas nimetatud praktika kasutamise 2022. aasta kevadel, kuigi kultuuripoliitiliselt on

sellise kõrvaltingimuse seadmine mõistlik, et tagada uuematele teostele rohkem eetriaega.

Muudatuse eesmärk on võimaldada, et viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia

teoste maht seatakse kõrvaltingimuseks.

Lisaks on muudatuse eesmärk lihtsustada ja ajakohastada raadiolubade liike. Kuna üleriigilise

raadioloa liik ei võimalda praktikas Eesti kõigis maakondades levida, tasub muuta raadioloa

liike selliselt, et liikideks oleksid raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist

raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba.

Samuti on muudatuse eesmärk kiirendada raadiolubade korraldamise protsessi, muutes lubade

väljastamise kiiremaks ning raadioturu vajaduste vastavamaks. Muudatusega tagatakse TTJA

kui meediaregulaatori sõltumatus tervel meediaturul, määrates ka raadiolubade

kõrvaltingimuste seadjaks TTJA.

TTJA senine praktika raadiolubade konkursi korraldamisel näitab, et raadioload on võimalik

väljastada ka kahe kuu jooksul arvates tegevusloa taotluste esitamise tähtpäevast. Seetõttu

tuleks MeeTS-i § 40 lõikes 5 sätestatud tähtaega lühendada seniselt kolmelt kuult kahele kuule.

Raadiolubade liikide muutmine ja konkursi lühendamine muudab digiraadio arenedes

selgemaks ka DAB-tehnoloogiale mõeldud raadiolubade väljastamise. Kuna digiraadio

kasutamist testitakse 2023. aastal, on muudatuse eesmärk, et 2024. aasta raadiolubade

konkursiks ollakse valmis ka digiraadiole raadiolube väljastama.

Raadiolubade väljaandmise tähtaega, mis on seitse aastat, ei muudeta. Seni väljaantud

raadioload kehtivad neil näidatud tähtaja lõpuni.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Kõik VTK-s väljatoodud teemad on seotud meediateenuste seadusega, mis sätestab:

1) audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse (edaspidi koos meediateenus) osutamise

korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded meediateenuse osutajatele;

2) videojagamisplatvormi pidamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded

videojagamisplatvormi pidajale;

10

3) eraõiguslikule isikule televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks tegevusloa (edaspidi

ka televisiooniluba ja raadioluba) andmise ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse

osutamisest ja videojagamisplatvormi pidamisest teatamise korra;

4) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule infot andnud isiku kaitse

põhimõtted;

5) meediapädevuse edendamise eest vastutaja;

6) riikliku järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest.

Televisiooni- ja raadiolubadega (sh kõrvaltingimustega) seonduv on sätestatud MeeTS-i

4. peatükis.

Meediateenuste taasedastamise lõpetamise regulatsioon on toodud MeeTS-i §-s 51. Kui

MeeTS-i § 51 lõiked 2–5 puudutavad teisest liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamise piiramist, siis sama paragrahvi lõige 6 annab TTJA-le õiguse teha

taasedastamise lõpetamise ettekirjutus olukorras, kus audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamine, mis ei ole pärit liikmesriigist, rikub oluliselt MeeTS-i §-s 19 sätestatud

nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sh riigi julgeoleku ja riigikaitse

tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.

MeeTS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivu regulatsioon on sätestatud riigilõivuseaduse

(edaspidi ka RLS) §-s 216.

Strateegiadokumendid:

 Eesti julgeolekupoliitika alused8 (p. 4.1)

 Kultuuri arengukava 2021–20309 (p-d 3.5 ja 3.15)

 Strateegia „Eesti 2035“10

 Digiühiskonna arengukava 203011 (lk 35, ajakohane ja ettevaatav õigusruum)

5. Tehtud uuringud

Meediateenuste taasedastamise litsentseerimise ning taasedastamise keelu laiendamise vajadust

toetavad uuringud, mis näitavad Venemaa propagandakanalite jälgimise ja Venemaa

narratiivide toetuse vahelist korrelatsiooni. Uuringutele tuginedes saab väita, et

(eel)litsentseerimine võimaldab oluliselt kitsendada eesti elanikeni kahjuliku propaganda

jõudmise võimalusi.

Toome alljärgnevalt välja tehtud uuringute andmed ja viited allikatele.

Riigikantselei tellitud avaliku arvamuse seireuuringud: https://riigikantselei.ee/uuringud.

Saar Poll OÜ. 2014. Päevakajalised sündmused ja erinevad infokanalid. Tellija: Avatud Eesti

Fond (https://www.saarpoll.ee/UserFiles/File/AEF_aruanne__1_.pdf).

8 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3280/2202/3001/julgeolekupoliitika_2023.pdf# 9 https://www.kul.ee/media/3567/download 10 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-

sihid#aluspohimotted 11 https://mkm.ee/media/6791/download

11

Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse väljaanne Euroopa teoste esiletõstmise ja üldist

huvi pakkuvate teenuste kohta: https://rm.coe.int/iris-special-2022-2en-prominence-of-

european-works/1680aa81dc.

Euroopa järelevalveasutuste rühma (ERGA) 2021.a raport liikmesriikide parimate praktikate

kohta AVMSD art 7a rakendamisel: https://erga-online.eu/wp-

content/uploads/2021/12/ERGA-SG1-2021-Report-Articles-7a-and-7b.pdf.

Veebel, V., Ploom, I., & Sazonov, V. (2021). Russian information warfare in Estonia, and

Estonian countermeasures. Lithuanian Annual Strategic Review, 19(1).

Jõesaar, A. (2022). Building Bridges: Estonian- and Russian-Speaking TV Audiences and the

Value of Estonian Public Service Broadcasting, 2010–2020. In Information Wars in the Baltic

States: Russia’s Long Shadow (pp. 81-92). Cham: Springer International Publishing.

Jastramskis, Deimantas; Rožukalne, Anda; Jõesaar, Andres (2017). Media Concentration in the

Baltic States (2000–2014).

6. Kaasatud osapooled

VTK ettevalmistamisel on tehtud koostööd Eesti meediaregulaatori TTJA-ga, kes andis oma

sisendi ning selgitas praktikas esinevaid probleeme.

Täiendavalt kavatsetakse seaduseelnõu koostamise käigus konsulteerida Eesti Meediaettevõtete

Liidu, Eesti Ringhäälingute Liidu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu,

meediateenuse osutajate ja sideettevõtjatega. Lisaks kavatsetakse kaasata Rahapesu

Andmebüroo ja Kaitsepolitseiamet.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine EI

 Rahastuse suurendamine EI

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

JAH

 Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

 Muu (palun täpsusta) JAH

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Kaalutud on selliseid mitteregulatiivseid lahendusi nagu olemasoleva olukorra säilitamine ja

senise regulatsiooni parem rakendamine. Lisaks on katsetatud majutusettevõtetele telekanalite

piiramiseks soovituste jagamist ja ajutiste meedialubade puhul turuosalistega ajutiste

raadiolubade väljastamise põhimõtete kokkuleppimist.

12

Olemasoleva olukorra säilitamine

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a üle võtmata jätmisel jääb kasutamata võimalus

suunata teleauditooriumi vaatamisharjumused kvaliteetkanalitele. Üldist huvi pakkuvad

kanalid võivad programmikataloogides, elektroonilistes saatekavades ja veebitelevisioonis

jääda märkamatuks ning nende asemel võivad olla esile tõstetud kanalid, mille sisu ohustab

riigi inforuumi.

Teleprogrammide taasedastamise loa regulatsiooni kehtestamata jätmisel võivad sideettevõtjad

ilma eelnevat nõusolekut taotlemata taasedastada mistahes teleprogramme. Seega võidakse

taasedastada näiteks Eesti julgeolekut ohustavas välisriigis loa saanud propagandakanaleid.

Regulatsiooni muutmata on meediateenuste seaduses sätestatud tingimustel võimalik

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajal meediateenuse taasedastamine ettekirjutusega

keelata. Samas ei võimalda praegune regulatsioon piirata inforuumi ohustavate meediateenuste

esitamist üldsusele avatud kohtades, nagu majutusettevõtetes ja kaubanduskeskustes.

Olemasoleva olukorra säilitamisel on võimalik, et meediateenuste seaduse kohaselt Eesti

inforuumi sobimatut ning seda ohustavat teleprogrammi esitatakse üldsusele avalikes kohtades.

Ajutiste raadiolubade kehtiva regulatsiooni säilitamisega on võimalik ajutisi lube väljastada

üksnes juhul, kui programm on ajutise iseloomuga ja selle edastamise eesmärk on kajastada

konkreetset sündmust. Üksnes sündmuse kajastamiseks koostatud programme ei ole piisavalt,

et täita ära raadiosageduste testimisvajadus, mida ajutiste raadiolubade andmisel tehakse.

Raadiosageduste testimiste vähenemisel väheneb ka võimalus suurendada turgu alaliste

raadiosagedustega.

Rahvusvahelise programmi ajutise televisiooniloa regulatsiooni säilitamisega esineb olukordi,

kus luba ei ole võimalik väljastada ette nähtud tähtajaks, sest loa andmise otsus sõltub kolmanda

osapoole (välisriigi regulaatorasutuse) vastamise kiirusest. Televisiooniloa taotlejal on

õigustatud ootus saada loa andmise otsus tähtajaks, kuid see ei ole praktikas alati võimalik.

Väljastades televisiooniluba välisriigi regulaatoritega konsulteerimata, võivad programmi

sihtriigis edastamisel ilmneda vastuolud kohalike õigusaktidega, mis võivad kaasa tuua

sanktsioonid meediateenuse osutajale.

Olemasoleva olukorra säilitamisel on võimalik üleriigilise televisiooniloa asemel esitada taotlus

rahvusvahelisele televisiooniloale ning sellisel viisil pakkuda Eestis televisiooniteenuseid ilma

üleriigilise televisiooniloa saamiseks kohustuslikke kõrvaltingimusi täitmata. See tekitab turul

ebavõrdsust üleriigiliste ja rahvusvaheliste televisioonilubade taotlejate vahel.

Regulatsiooni muutmata ei ole võimalik hinnata meedialoa andmisel uuemate

audiovisuaalmeedia teoste osakaalu programmis. Kultuurpoliitiliselt on oluline, et edastataks

ka uuemaid teoseid.

Olemasoleva olukorra säilitamisel jääb üleriigiliste ja piirkondlike raadiolubade liikide erinevus

endiselt ebaselgeks. Samuti sõltub TTJA regulatsioon raadiolubade kõrvaltingimuste seadmisel

Kultuuriministeeriumist, mis pärsib meediaregulaatori sõltumatust ja võimalust raadiolubade

konkursi korraldamise protsessi lühendada.

FM-sagedusi on Eesti turul oluliselt vähem, kui raadioteenuse pakkujad oma programmide

edastamiseks vajavad. Kui digiraadio võimalust kasutusele ei võeta, on uutel tulijatel turule

13

sisenemise võimalusi väga vähe. Ka kõigil praegustel meediateenuste lubade omanikel ei ole

võimalik oma raadioprogramme edastada kogu Eesti territooriumil.

Seega ei ole tegemist sisulise alternatiiviga, sest olemasoleva olukorra säilitamine ei

võimaldaks seatud eesmärke saavutada.

Senise regulatsiooni parem rakendamine

MeeTS-is ei ole reguleeritud meetmeid, mis tõstaks esile üldist huvi kandvaid kanaleid. Samuti

ei ole senises regulatsioonis võimalik teha taustakontrolli teleprogrammidele enne nende

edastama hakkamist ning teleprogrammide edastamist ei ole saa keelata üldsusele avalikes

kohtades. Regulatsiooni puudumise tõttu ei ole saa korraldada eesmärgipärast inforuumi

kaitset, mis aitaks suunata inimeste meediatarbimist usaldusväärsematele allikatele.

TTJA edastas Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule ning Ida-Viru suurematele

majutusettevõtetele eraldi palve, et ka majutusettevõtetes nende telekanalite ligipääsu piiramist

kaalutaks, mida on audiovisuaalmeedia teenuse edastajal TTJA ettekirjutuste põhjal keelatud

edastada. Vaatamata TTJA antud soovitustele saab endiselt mitmetes majutusettevõtetes

piiratud telekanaleid jälgida.

Ajutiste raadiolubade puhul on võimalik regulatsiooni laiemalt tõlgendades anda raadiolubasid

sündmuse kajastamiseks turuosalistele, kes taotlevad järjepidevalt uute sündmuste

kajastamiseks lubasid. Kuna sündmuste kajastamise osakaal seaduses reguleeritud ei ole,

kasutatakse ajutisi raadiolube mugavalt oma tavaprogrammi leviala laiendamiseks. Kuigi

sellisel viisil oleks tagatud suurem raadiosageduste testimine, kahjustaks see turuosaliste

konkurentsi. Rahvusvahelistele programmidele ajutiste televisioonilubade otsuse andmise

tähtaegadega seotud regulatsiooni ei ole võimalik paremini rakendada, sest otsuse andmise

tähtaeg sõltub välisriigi regulaatoritest.

2022. aastal prooviti turuosalistega kokku leppida ajutiste raadiolubade väljastamise

põhimõtted. Täielikku konsensust nende hulgas aga ei saavutatud ning katse praktikas esinevat

ebaselgust ei vähendanud. Praegune MeeTS-i § 37 sõnastus ei võimalda leida paindlikke

võimalusi raadioprogrammide testimiseks uutel tehnoloogilistel edastusviisidel või sobivust

uuele sihtrühmale.

Regulatsiooni ei ole võimalik paremini rakendada, et rahvusvahelise televisiooniloa taotluse

kaudu ei välditaks üleriigilisele televisiooniloale rakendatavaid kõrvaltingimusi. Samuti ei ole

võimalik kehtivat regulatsiooni rakendada nii, et meedialoa andmise kõrvaltingimuseks oleks

viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste maht programmis.

Kehtivat regulatsiooni ei saa paremini rakendada üleriigiliste ja piirkondlike raadiolubade

liikide selguse loomiseks. Ühtlasi ei saa TTJA luua seadust muutmata raadiolubade konkursiks

kõrvaltingimusi.

Digiraadio alaliseks osutamiseks ei piisa senise regulatsiooni tõhusamast rakendamisest.

Raadiolubade väljastamise konkursi protsess on ajakulukas, kuid digiraadio kiiresti arenev, sh

oma leviulatuselt. Raadioprogrammi levipiirkonda ei ole aga võimalik ilma raadiolubade

konkursita alaliselt laiendada. Seega ei ole tegemist sisulise alternatiiviga, sest senise

regulatsiooni paremal rakendamisel ei saa seatud eesmärke saavutada.

14

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

Mõned punktis 7.1 nimetatud mitteregulatiivsed lahendused (soovitused telekanalite

kättesaadavuse piiramiseks, kokkulepped turuosalistega ajutiste raadiolubade väljastamise

põhimõtetes) võivad aidata probleemi vähendada, kuid ei ole piisavad, et VTK punktis 3

kirjeldatud eesmärke saavutada. Tänu teadetele ja soovitustele võivad osad teate saajad hakata

soovituslikku käitumismustrit järgima, kuid regulatiivse lahenduseta ei ole oodatav, et soovitusi

laialdaselt järgitakse. Turuosalistega ei ole võimalik saavutada üksmeelseid kokkuleppeid

meedialubade regulatsioonis esinevate probleemide lahendamiseks. Üksmeelse kokkuleppe

puudumine toob aga kaasa ebavõrdse konkurentsiolukorra turul.

Ilma regulatiivsete lahendusteta ei saa edendada programmide nimistus üldist huvi pakkuvaid

kanaleid. Samuti ei ole võimalik Eesti inforuumis edastatavate propagandakanalite eelkontroll

ning keelatud kanalite levitamise piiramine üldsusele avatud kohtades. Regulatiivsete

lahendusteta ei saa kohandada ja ajakohastada meedialubade andmist.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või

on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

8.1. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a ülevõtmine

Euroopa järelevalveasutuste rühm (ERGA) on 2021. aastal analüüsinud liikmesriikide parimat

praktikat AVMSD art 7a rakendamisel ning avaldanud selle kohta raporti.12 Raport annab

põhjaliku ülevaate art 7a ülevõtmisest Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Iirimaal, kuid

käsitleb põgusamalt ka artikli kohaldamist teistes liikmesriikides. Raportis tuuakse välja

tehnilisi, majanduslikke, juriidilisi ja kultuuripoliitilisi võimalusi ning väljakutseid. Parima

artikli rakendamise võimaluse leidmiseks Eestis kavatsetakse seaduseelnõu koostamisel ERGA

raportit analüüsida.

8.2. Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise võimaldamine

Teleprogrammide taasedastamine on teiste riikide hulgas litsentseeritud ka Lätis ja Leedus.

Lätis on teleprogrammide taasedastamine reguleeritud elektroonilise massimeedia seaduses

(läti k elektronisko plašsaziņas līdzekļu likums)13, mis sätestab, et programmide

taasedastamiseks ja levitamiseks on vajalik riikliku meedianõukogu loa olemasolu. Sama sätte

kohaselt on nõukogul loa läbivaatamisel õigus mh küsida arvamust programmi tegelike

kasusaajate kohta riigi pädevatelt julgeolekuasutustelt, rahapesu ning terrorismi ja

massihävitusrelvade tõkestamise pädevatelt asutustelt. Samuti kontrollib nõukogu koos teiste

pädevate asutustega programmi tegelike kasusaajate rahvusvahelisi ja riiklikke sanktsioone

ning vajaduse korral küsib arvamust teiste riikide pädevatelt asutustelt.

Loa registreerimisel tuleb maksta riigilõivu. Taasedastamise loale kehtib Lätis riigilõiv ja

aastatasu. Igal aastal registreeritakse taasedastusluba uuesti, tasudes riigilõivu ja edastades Riigi

Elektroonilise Meedia Nõukogule tema määratud andmed programmide taasedastamise

12 https://erga-online.eu/wp-content/uploads/2021/12/ERGA-SG1-2021-Report-Articles-7a-and-7b.pdf 13 Õigusakt kättesaadav veebilehel: https://likumi.lv/ta/id/214039-elektronisko-plassazinas-lidzeklu-likums

15

jätkamiseks. Riigilõivu suuruse, tasumise korra ja soodustused määrab ministrite kabinet.

Ministrite kabineti määruse nr 2414 p 2.2 kohaselt on taasedastamise loa riigilõiv 142,29 eurot

ning punkti 2.3 kohaselt aastatasu 10 eurot iga korduslevitatud (levitatud) programmi eest

eelmisel aastal taaseetris olnud (levitatud) programmide koguarvu alusel.

Läti meediaregulaatori andmebaasi15 kohaselt on Lätis praegu 23 taasedastajat. Eeldades, et üks

ettevõtja taasedastab keskmiselt 70 teleprogrammi, laekub taasedastamise lubade väljastamise

eest riigilõivu 3272,67 eurot (23 x 142,29) ning aastatasu 16 100 eurot (23 x 70 x 10).

Leedus on teleprogrammide taasedastamine reguleeritud avaliku teabe õigusaktis (leedu k

visuomenės informavimo įstatymo pakeitimo įstatymas)16, mis sätestab litsentsi nõude

programmide edastamiseks. Sarnaselt Läti regulatsiooniga on ka Leedus litsentsi saamise üks

eeldus asjaolu, et taotlusega seotud isikul ei ole rahvuslikku julgeolekut ohustavaid suhteid

Euroopa Liitu ja NATO-sse mittekuuluvate välisriikide institutsioonidega või isikutega, keda

need välisriigid otseselt või kaudselt kontrollivad.

Riigilõivu määrad sätestab Leedus kultuuriministri korraldus ÚV-31817. Selle kohaselt on

aastatasu aluseks Leedu Vabariigi valitsuse igal aastal kinnitatav sotsiaaltoetuse baasühik ehk

BSI. 2023. aasta kinnitatud BSI on 49 eurot. Teleprogrammide taasedastamise tasu sõltub

Leedus lisaks sellest, kui suurele osale elanikkonnast see potentsiaalselt taasedastatakse (vt

3. peatüki punktis 6 toodud tabel):

Raadio- või telejaama eeldatavas

(teoreetilises) usaldusväärses

vastuvõtupiirkonnas elavate

inimeste arv

Teleprogrammi(de)

ringhäälingu ja taaslevitamise

aastatasude suurus (BSI)

Aastane riigilõiv

taasedastamise eest 2023. a

BSI põhjal (eur)

Kuni 50 000 1–5 49–245

50 000 – 200 000 3–10 147–490

200 000 – 350 000 8–15 392–735

350 000 – 500 000 13–20 637–980

Alates 500 000 15–22 735–1078

Seega, telekanalite taasedastamise eest üle Leedu Vabariigi maksab sideettevõtja vähemalt

735 eurot aastas. BSI tõuseb iga aasta.

Leedu meediaregulaatori andmebaasi18 kohaselt on Leedus praegu 48 televisiooniteenuse

taasedastajat. Seega laekub Leedus taasedastamise tasude eest riigile igal aastal 35 280 eurot.

Litsentseerimise regulatsiooni olemasoluga suutsid Läti ja Leedu ennetada kahjulike

propagandakanalite jõudmist riikide meediapilti. Meediaregulaatorid saavad juba enne

taasedastamise algust hinnata telekanali sobivust oma riigi inforuumi, sh hinnatakse võimalikku

julgeolekuohtu ja seotust sanktsioneeritud isikute või üksustega.

14 https://likumi.lv/ta/id/296448-noteikumi-par-valsts-nodevu-apraides-atlaujas-izsniegsanai-un-

pamatnosacijumu-parskatisanai-retranslacijas-atlaujas-izsniegsanai 15 https://kabeloperatori.neplpadome.lv/lv/sakums/kabeluoperatori/registrs.html 16 Õigusakt kättesaadav veebilehel: https://e-

seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/2865241206f511e687e0fbad81d55a7c 17 https://www.e-tar.lt/portal/lt/legalAct/TAR.A56EAD0EA429/asr 18 https://www.rtk.lt/lt/atviri-duomenys/visi-paslaugu-teikejai?type=all

16

8.3. Meediateenuse taasedastamise keelu laiendamine majutusasutustele jm kohtadele,

mis on üldsusele avatud

Läti on 2022. aastal täiendanud elektroonilise massimeedia seadust ning lisanud keelu edastada

majutusasutustel telekanaleid, mis ei kuulu Lätis taasedastatavate telekanalite loetellu. Ka

Leedu regulatsiooni kohaselt kuulub keelu alla igasugune edastamine, sh majutusasutuste,

kohvikute ja teiste üldsusele avatud kohtade poolt. Regulatsioon Lätis ja Leedus ennetab

olukorda, kus üldsusele edastatakse desinformatsiooni ja faktidega manipuleerivaid programme

eesmärgiga tekitada hirmu ja vaenu ning suunata vihkamisele ja vägivallale. Arvestades, et

suurem osa elanikkonnast on teadlik, et propagandakanalite edastamist keelatakse, võivad

üldsusele avatud kohtades viibivad isikud eeldada, et tegu on lubatud kanaliga ning pidada selle

sisu usaldusväärseks. Regulatsiooni laiendamine sarnaselt Läti ja Leeduga tagaks ühtsuse ja

selguse meediateenuste edastamisel.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

9.1. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a ülevõtmine

Meediateenuste seadust täiendatakse §-ga 241 milles nähakse ette meetmed, et tagada üldist

huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine. Nähakse ette nõue, et

telekanalite taasedastamisel ja saatekavades tõstetakse esile Eestis teenuse osutamise loa

saanud ja Eesti vaatajale suunatud televisiooniteenused. Esiletõstmine tähendab, et kanalite

järjekorras ning Eesti tarbijatele suunatud saatekavades (elektroonilises kavas) seatakse Eestis

loa saanud televisiooniteenuste järjestuse algusesse.

9.2. Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise võimaldamine

Meediateenuste seadust täiendatakse §-ga 371, millega nähakse ette, et teisest Euroopa Liidu

liikmesriigist ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit meediateenuse taasedastamiseks Eesti

territooriumil on vajalik programmi omaniku (valdaja) nõusolek ning taasedastamise luba

TTJA-lt.

Meediateenuse taasedastamise loa taotluses märgitakse taasedastatavate meediateenuste loetelu

ning andmed teenuste tegelike kasusaajate ja juhtorgani liikmete kohta. Taotlusele lisatakse

programmi omaniku nõusolek programmi taasedastamiseks Eesti territooriumil. See nõue ei

kehtiks liikmesriikide avalik-õiguslike teleprogrammidele ja Eestis loa saanud

teleprogrammidele.

TTJA võib enne meediateenuste taasedastamise loa väljastamist konsulteerida

julgeolekuasutustega ning Rahapesu Andmebürooga, et saada hinnang taotluses märgitud

meediateenuste võimaliku ohu kohta riiklikule julgeolekule ning teave meediateenuse osutajate

võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega.

Loa väljaandmisest võib mh keelduda, kui meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja või

juhtorgani liige on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo.

Meediateenuse taasedastamise loa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata

jätmise kohta teeb TTJA peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist.

17

Taasedastamise loa omanikul on kohustus teavitada TTJA-d meediateenuse taasedastamise

lõpetamisest ja muutusest taasedastatava meediateenuse tegeliku kasusaaja kohta.

TTJA-l on õigus meediateenuse taasedastamise luba kehtetuks tunnistada majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse §-s 37 sätestatud alustel. Samuti juhul, kui taasedastaja ei ole TTJA-d

teavitanud meediateenuse tegeliku kasusaaja muutusest, kui vastav teave oleks pidanud

ettevõtja hoolsuskohustust arvesse võttes taasedastajale teada olema.

Taasedastamise loa alusel tegutsemine ei vabasta ettevõtjat kohustusest tunda oma

lepingupartnereid ja järgida Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või rahvusvahelisi sanktsioone.

Ühtlasi täpsustatakse meediateenuste seaduse 4. peatüki pealkirja, lisades loetellu

taasedastamise loa.

Meediateenuste seadust täiendatakse §-ga 655, milles nähakse ette MeeTS-i § 371 rakendamise

kord. Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit meediateenuse

taasedastamiseks Eestis peab taasedastajal olema alates 30.06.2025 TTJA väljastatud

taasedastamise luba.

Kehtiv riigilõivuseaduse § 216 sätestab riigilõivud televisiooni- ja raadiolubade taotluste

läbivaatamise eest, mis on alalise tegevusloa puhul 510–960 eurot. Loa muutmise või ajutise

meedialoa väljastamise puhul on riigilõiv 75 eurot. Sisuliselt on ka taasedastamise loa taotluse

läbivaatamine sarnane toiming. Samas tuleb arvestada, et andmehulk, mis tuleb ühe meedialoa

väljastamisel läbi vaadata, on märkimisväärselt väiksem võrreldes andmehulgaga, mis tuleks

läbi vaadata ühe ettevõtja taasedastamise loa taotluse puhul, kus esitatakse korraga tõenäoliselt

andmed kõigi taasedastatavate teleprogrammide kohta.

RLS-i § 216 täiendatakse lõikega 6, milles nähakse taasedastamise loa taotluse läbivaatamise

eest ette riigilõiv. VTK raames ei ole riigilõivu suurus kindlaks määratud, vaid seda

täpsustatakse väljatöötatava eelnõu raames. Eesti õiguses tuntakse riigilõivu mõistet kui tasu

juriidilise toimingu tegemise või dokumendi väljastamise eest19. Riigilõivumäärad

kehtestatakse lähtudes toiminguga kaasnevatest kuludest (RLS-i § 4 lg 1). Riigilõiv võib olla

vähemalt 510 eurot, aga võib kujuneda ka mitu korda suuremaks, sest menetlus on töö- ja

ajamahukas ning eeldab eri osapoolte kaasamist. RLS-i muutmise seaduse eelnõu 97SE

seletuskiri sõnastab järgmist: „…saab üldjuhul isik riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse

üksuse poolt toimingu tegemise näol või loa andmise näol hüve ning tasub seoses sellega

toimingu tegemisega kaasnevate kulude katmiseks riigilõivu. Hüve võimaldatakse riigilõivu

tasujale reeglina viimase initsiatiivil. Vastuhüve on riigilõivu tasuja otsene kasu, mida ta saab

vastava taotluse alusel peale riigilõivu tasumist. Seetõttu ei ole enamasti põhjendatud, et

piiratud isikuteringi huvides tehtavate toimingutega kaasnevad kulud oleksid kaetud suures

ulatuses riigieelarvest. /.../ Riigilõivumäärade kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest,

ekvivalendipõhimõttest ja maksejõulisuse põhimõttest. Kulupõhimõtte kohaselt peab

riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka

kaudsed kulud. Otsesed kulud on kulud, mida saab seostada mingi toimingu liigiga. Otsesed

kulud hõlmavad palgafondi, materjalikulu (blanketid, eriblanketid, lisaturvaelemendid, trüki-

ja paberikaubad jne) ning transpordikulu. Sõltuvalt toimingust võib otseste kulude hulka

lisanduda veel muid erinevaid kulusid, millega tuleb konkreetse määra arvutamisel arvestada.

Kaudsed kulud on kulud, mida on võimalik kaudse seostamise põhjal siduda vastava

19 L. Lehis, Maksuõigus. 2009, lk 41

18

toiminguga. Kaudseteks kuludeks on näiteks majandus- ja halduskulu, arhiveerimine

elektrooniliselt ja paberkandjatel, juhtimis- ja raamatupidamiskulud.

Ekvivalendipõhimõtte kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toiminguga saadava

eelise või ka hüve tähendusest isiku jaoks ja selle ulatusest. Arvestada tuleks ka kaalukat

avalikku huvi, eelkõige sotsiaal- või majanduspoliitiliste kaalutluste olemasolu.

Maksejõulisuse põhimõtte kohaselt võivad riigilõivud olla kantud mõjutuseesmärgist suunata

isikute käitumist. Riigilõivumäärad ei tohi olla samas väljasuretava iseloomuga, sest ka riigil

on huvi, et isikud oleksid piisavalt maksejõulised ja et isikud kasutaksid riigilt saadavaid

hüvesid.“20

Täiendatakse ka RLS-i § 216 lõiget 5, nähes taasedastamise loa muutmise eest ette riigilõivu

75 eurot.

9.3. Meediateenuse taasedastamise keelu laiendamine majutusettevõtetele jm kohtadele,

mis on üldsusele avatud

Meediateenuse taasedastamise keelu laiendamiseks majutusasutustele jm üldsusele avatud

kohtadele tuleb MeeTS-i täiendada §-ga 511, milles nähakse TTJA-le ette õigus teha

majutusasutuse pidajale või muule üldsusele avatud koha haldajale ettekirjutus lõpetada

MeeTS-i § 51 lõigete 2, 3, 6 või 7 alusel piiratud meediateenuse külastajatele kättesaadavaks

tegemine.

9.4. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine

Täpsustatakse MeeTS-i § 37. Muudatuse kohaselt võimaldatakse väljastada ajutine

televisiooni- või raadioluba lisaks sündmuse kajastamisele ka meediateenuse programmi

sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse

testimiseks meediateenuse edastamiseks. MeeTS-i § 37 lisatakse nõue, mille kohaselt saab

ajutist televisiooni- või raadioluba pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks. Pärast seda tuleb

programmi edastamine ajutises korras lõpetada ning taotleda alaline televisiooni- või

raadioluba MeeTS-is sätestatud korras.

Täiendatakse MeeTS-i § 40 lõikega 31, nähes ette kõrvaltingimuste seadmise võimaluse ka

ajutisele televisiooni- või raadioloale. Sättes loetletakse kõrvaltingimused, mida TTJA võib

ajutisele televisiooni- või raadioloale kehtestada (levipiirkond, programmi maht, levipiirkonna

elu kajastavate saadete maht programmis, nõue teavitada eetris regulaarselt, et tegemist on

testimisega).

Täpsustatakse MeeTS-i § 40 lõiget 7, lisades välistuse, et sätestatud tähtaeg ei kehti ajutise

rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise puhul. MeeTS-i § 40 lõiget 8 täiendatakse ajutise

rahvusvahelise televisiooniloa mõistega ning loa väljastamise tähtaega muudetakse seniselt

kuuelt kuult kolmele kuule nii alalise kui ka ajutise rahvusvahelise televisiooniloa puhul.

20 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/003e810d-2d20-4fb4-9e31-ee4757f9a821

19

9.5. Meedialubade kõrvaltingimused, raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi

korraldamise kord

Täpsustatakse MeeTS-i § 40 lõike 3 meedialubade liikide loetelu, millele on kõrvaltingimusi

võimalik seada, rahvusvahelise televisiooniloaga. Samuti täiendatakse MeeTS-i § 40 lõike 3

kõrvaltingimuste loetelu MeeTS-i § 8 lõikes 4 nimetatud teostega, mille tootmisest ei ole

möödunud rohkem kui viis aastat (n-ö recent works).

Raadiolubade liikide muutmiseks on vajalik täpsustada MeeTS-i järgnevalt.

MeeTS-i § 21 lõike 2 sõnastust täpsustatakse järgnevalt: „Regionaalse või üleriigilise

televisiooniloa või raadioloa omanik ning ajutise televisiooni- või raadioloa omanik säilitab

salvestisi vähemalt 30 päeva pärast programmi edastamist.“

MeeTS-i § 35 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

MeeTS-i § 35 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgnevalt: „raadioluba levipiirkonnaga Eesti

Vabariik“.

Raadiolubade väljastamise konkursi muudatused eeldavad MeeTS-is järgmisi täpsustusi.

MeeTS-i § 40 lõiget 1 täpsustatakse järgnevalt: „Raadioloa väljaandmiseks kuulutab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi

väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise

tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks üks kuu enne taotluste esitamise tähtaja algust

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel.“

MeeTS-i § 40 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

MeeTS-i § 40 lõiget 4 täpsustatakse järgnevalt: „Raadioloa kõrvaltingimuste vajalikkuse

otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor. Kui need on vajalikud,

kehtestab peadirektor tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses

parima pakkumise väljaselgitamiseks.“

MeeTS-i § 40 lõige 5 sõnastatakse järgnevalt: „Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest

keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti peadirektor otsuse kahe kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva.“

MeeTS-i § 43 lõiget 2 täpsustatakse järgnevalt: „Parima pakkuja väljaselgitamisel hinnatakse

pakkumise vastavust käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele ning § 40 lõike 4 alusel

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori kehtestatud kõrvaltingimustele,

lähtudes kõrvaltingimuste hindamise alustest.“

Regionaalse raadioloa liigi kaotamise ning raadiolubade konkursi korraldamise protsessi

kiirendamise tulemusena saab reageerida turuosaliste vajadustele uue digiraadio tehnoloogia

kaudu levimisel paindlikumalt. MeeTS-i alusel välja antav raadioluba on

tehnoloogianeutraalne, võimaldades raadioprogrammil levida lisaks analoograadiole

digitaalraadio tehnoloogia teel.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

Regulatiivsed valikud on otseselt puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

(EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste

osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta

(audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv). Direktiivi art 7a lubab liikmesriikidel võtta meetmed,

et tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine. Direktiiv ei

20

piira täiendavate meetmete kasutuselevõttu (sh audiovisuaalmeedia teenuste litsentseerimist)

inforuumi kaitseks.

Nõuete kehtestamisega piiratakse põhiseaduse (edaspidi ka PS) §-s 31 sätestatud

ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja võimalust toimida turu tingimustes riigi

põhjendamatu sekkumiseta (RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 112). PS-i § 31 teine lause

lubab kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele seadusega.

Riigikohtu praktika kohaselt piisab ettevõtlusvabaduse piiramiseks igast mõistlikust põhjusest

(RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). Põhiseaduse kommentaarides on lisatud, et see põhjus peab

johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema

kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse

sekkumine, seda mõjuvamad peavad aga olema sekkumist õigustavad põhjused (RKPJKo

10.05.2002, 3-4-1-3-02; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 51).21

Samuti esineb kirjeldatud regulatiivsetel valikutel puutumus PS-i §-s 44 sätestatud õigusega

saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat teavet (õigus infole). PS-i § 44 kommentaar 622

lisab, et eriti oluline on Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul meediale ja

mittetulundusühingutele kui „vahikoertele“ teabele juurdepääsu õigus, et tagada informeeritud

avalik diskussioon (nt EIKo 39534/07, Österreichische Vereinigung zur Erhaltung, Stärkung

und Schaffung eines wirtschaftlich gesunden land- und forstwirt­schaftlichen Grundbesitzes vs.

Austria, 28.11.2013, p-d 33–34).

Lisaks on eelnõul puutumus PS-i §-ga 45. Selle teine lause lubab kehtestada seadusega

piiranguid sõnavabadusele mh juhul, kui piiranguga kaitstakse avalikku korda või teiste

inimeste õigusi, vabadusi või tervist. Piirang peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik,

selle järele peab olema tungiv sotsiaalne vajadus ning meetmed peavad olema asjakohased ja

piisavad ehk proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Sõnavabaduse regulatsioon tuleneb ka

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklist 10. Selle lõike 1 teisest

lausest tuleneb, et artikkel ei takista riikidel nõuda raadio-, televisiooni või filmiettevõtetelt

tegevuslubasid. Lisaks kirjeldab EIÕK-i art 10 lõige 2, et sõnavabaduse kohta võidakse

seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus

ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse

huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine

või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise

autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

11.1. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a ülevõtmine

11.1.1. Mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek)

11.1.1.1 Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

21 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 kommentaar 22 22 https://pohiseadus.ee/sisu/3515

21

01.01.2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest. Muudatuse eesmärk on tõsta muukeelse

elanikkonna usaldust Eesti vastu, suunates neid üldist huvi kandvate kanalite juurde.

Elanikkonna lõhestatuse vältimine on oluline aspekt riigisiseste konfliktide ärahoidmisel. Need

võivad puudutada kogu Eesti elanikkonna turvalisust ja julgeolekut. Kuna turvaline

elukeskkond tuleb tagada kõikidele Eesti elanikele, on kaudselt tegemist suure sihtrühmaga.

Otseselt on muudatusest mõjutatud need inimesed, kes audiovisuaalmeedia teenuseid tarbivad

ja võivad muudatusest tulenevalt oma vaatamisharjumusi muuta. Eeldatava sihtrühma suuruse

leidmiseks tuleb arvestada nii vanusest tingitud eripärade kui ka teleprogrammide vaatamise

tehnilise lahendusega. Vabalevis olevate ja läbi õhu edastatavate teleprogrammide arv ei ole nii

suur kui kaabellevis olevate kanalite arv ja seeläbi on muudatuse mõju maapealse televisiooni

vaatajatele väiksem. Kaabellevis puudutab see muudatus (eelkõige) neid (venekeelseid)

vaatajaid, kes seni ei ole muudatusega esiletõstetavaid kanaleid ise üles leidnud. Sihtrühma

suurus on keskmine. Hinnanguliselt on tegemist umbes 5–20%-ga Eesti elanikkonnast.

11.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Tänu muudatusele on võimalik kodu- ja välismaised kvaliteetkanalid pakutavate kanalite pikast

nimistust oluliselt lihtsamalt üles leida.

Mõju ulatus on väike, sest sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning

puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevusteks (üldhuvikanalid on

programmide valikus paremini nähtaval). Eeldame sihtrühma käitumises positiivseid

muudatusi. Kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne.

Kuigi pärast Venemaa telekanalite edastamise lõpetamist leidsid osad vaatajad alternatiivseid

võimalusi nende vaatamist jätkata, ei too muudatus endaga kaasa täiendavaid ebasoovitavate

mõjude riske.

Muudatusega suunatakse mh Eesti muukeelset elanikkonda eelistama kanaleid, mis kannavad

üldist huvi ning annavad objektiivset teavet toimuvast. Programmide valikus tõusevad paremini

nähtavatele kohtadele ka sellised kvaliteetkanalid, mille olemasolust ei pruugi vaatajad seni

isegi teadlikud olla, kuid mis võivad neile huvi pakkuda. Inimesi on oluline suunata

usaldusväärsematele kanalitele ka selleks, et pidurdada ohtliku desinformatsiooni levikut

Eestis. Ühtlasi aitab üldhuvi kajastavate kanalite populaarsuse kasv kaasa inimeste oskusele

kriitiliselt hinnata infosõja eesmärgil loodud info tõesust teistes meediakanalites. Mõjutades

Eesti elanikkonna info tarbimise harjumusi usaldusväärsemate meediakanalite poole,

vähendatakse ohtu sisekonfliktide tekkeks ning toetatakse Eesti riigi julgeolekut.

Paratamatult võib Eesti territooriumil levida kanaleid, mille taasedastamise piiramiseks ei ole

küll piisavat alust, kuid mis võivad siiski sisaldada valeteavet ja seeläbi vaatajate meelsust Eesti

riigi, Euroopa Liidu jm suhtes negatiivselt mõjutada. Muudatuse tulemusel vähendatakse

desinformatsiooni vaatajateni jõudmise tõenäosust ning vähendatakse kahjulike

teabeoperatsioonide mõju Eesti ühiskonnale.

22

11.1.2. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele)

11.1.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – meediateenuse osutajad ja taasedastajad,

ettevõtted, kes pakuvad Eesti tarbijatele suunatud saatekavasid

Meediateenuste osutamise load on praegu 21-l Eestis registreeritud ettevõttel. Välismaiseid

otseselt Eesti turule suunatud meediateenuseid pakkuvaid ettevõtteid on MAVISE

andmebaasist lähtudes 52 ning neid meediateenuseid osutavaid ettevõtteid, kelle programmid

on Eestis tehniliselt vastuvõetavad, umbes sadakond.

Sideteenuste osutajatel tekib kohustus arvestada programmide kuvamise järjekorra

moodustamisel esiletõstmist vajavate kanalitega. Eestis on suurimad teleprogrammide

taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS

STV. Samuti mõjutab muudatus ettevõtteid, kes pakuvad Eesti tarbijatele suunatud

saatekavasid (elektrooniliselt), kellel tekib samuti kohustus programmide kuvamise järjekorda

kohandada.

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2022. aastal (148 684), on tegemist väikese sihtrühmaga.

11.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Eesti meediateenuste osutajad saavad senisest parema positsiooni, mis võimaldab neil tugevas

rahvusvahelises konkurentsis paremini toime tulla.

Muudatus võimaldab suurendada kodumaiste telekanalite märgatavust ja tõsta seeläbi vaatajate

arvu, mis muudab omakorda (kommerts)kanalid reklaamiandjatele senisest atraktiivsemaks

ning suurendab telekanalite müügitulusid. Kodumaiste telekanalite populaarsuse kasvades

väheneb ka reklaamiraha väljavool Eestist. Telereklaam moodustab Eesti reklaamiturust umbes

veerandi – 2021. aastal oli see ligi 23 miljonit eurot.23 Eesti kommertstelekanalite osakaal kogu

teleri vaatamisele pühendatud ajast on aga ainult ligi veerand24 ning rohkem kui kolmandiku

ajast saavad Kantar Emori telemonitooringus mitteolevad kanalid. Kui positiivse nügimise

tulemusel õnnestuks osa selle kolmandiku moodustavate telekanalite vaatamisajast suunata

Eesti kanalite vaatamisele, kasvaksid ka eesti telekanalite reklaamitulud. Üldist huvi kandvate

meediateenuste osutajatele on tegu positiivse muudatusega ning sellega nende halduskoormus

ei suurene.

Sideteenuste osutajad peavad muudatuse jõustumisel muutma programmide kuvamise

järjekorda oma teenuste pakkumisel selliselt, et teleri avades kuvaks programmide loetelu

alguses üldist huvi omavaid kanaleid. Lahendus mõjutab ettevõtjate vastavuskulusid, mis tõstab

nende halduskoormust. Vastavuskulud seisnevad ettevõtjate ümberkorraldamiskuludes, sh aja-

ja tööjõukulus. Vastavuskulud jäävad hinnanguliselt väikeseks, sest muudatus on ühekordne,

ega ole keeruline ja aeganõudev.

Sarnaselt sideteenuste osutajatega mõjutab muudatus ettevõtteid, kes pakuvad Eesti tarbijatele

elektroonilisi saatekavasid. Neis tuleb esitada üldist huvi kandvaid kanaleid esiletõstetult ning

23 https://www.kantaremor.ee/blogi/2021-aasta-reklaamiturg-on-taastunud-kenasti/ 24 https://www.kantaremor.ee/nadala-top-10-vaadatavamat-saadet/

23

lihtsasti leitava ja märgatavana. Lahendus mõjutab ettevõtjate vastavuskulusid, mis tõstab

nende halduskoormust. Vastavuskulud seisnevad sarnaselt sideteenuste osutajatega ettevõtjate

ümberkorraldamiskuludes, sh aja- ja tööjõukulus. Vastavuskulud jäävad hinnanguliselt

väikeseks, sest muudatus on ühekordne ega ole keeruline ja aeganõudev.

11.2. Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise võimaldamine

11.2.1. Mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek)

11.2.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

01.01.2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest. Teoreetiliselt oleks see kogu muudatusest

mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Venemaa propagandakanaleid alla 20% Eesti

elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast propagandakanalite

taasedastamise keeldu on leidnud võimaluse neid rohkem või vähem ebaseaduslikult edasi

vaadata alla 5% eestimaalastest.

11.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist

korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite

edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud eesti meediakanaleid.

Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2023. aastal vähenenud Venemaa telekanalite

vaatamine 11%-lt 4%-le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud

aga üle kahe korra. Nendele andmetele tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite

pakkumise vähenedes leiavad inimesed üles eesti kanalid ning jäävad nende infovälja.

Muudatusega ennetatakse kanalite, mis sisaldavad Eesti julgeolekut ohustavat teavet, levimist

Eesti inforuumis. Kui praegu kehtiva regulatsiooniga saab Eesti elanikkond ohtu kujutavat

programmi jälgida seni, kuni meediamonitooringu käigus tuvastatakse programmis piiramiseks

piisav rikkumine, siis litsentseerimisega on võimalik ohtliku info levikut oluliselt vältida.

Monitooringu käigus tuvastatud rikkumine tähendab, et ohtlik info on juba riigis levinud.

Ühtlasi on monitooring ressursikulukas ning rikkumiste tuvastamise hetkeks võib rikkumine

olla kestnud teadmata aja.

Muudatuse eesmärk on ennetada propaganda eesmärgil loodud kanalite edastamist Eesti

territooriumil. Propagandakanalitega esitatakse vaatajatele moonutatud või valeteavet ning

sellega mõjutatakse vaatajatele märkamatult nende meelsust ja usaldust riigi, organisatsiooni

vms vastu. Elanikkonna lõhestatuse vältimine on oluline aspekt riigisiseste konfliktide

ärahoidmisel. Kuna need võivad puudutada kogu Eesti elanikkonna turvalisust ja julgeolekut,

on sellisel juhul tegemist suure sihtrühmaga.

Eesti elanikkonna jaoks tähendab litsentseerimine eeldatavasti agressorriikide (eelkõige

Venemaa ja Valgevene) propagandakanalite võrra väiksemat programmide valikut Eestis.

Samas ei ole litsentseerimise eesmärk pidurdada vaba meedia levikut, vaid takistada

julgeolekuohtu sisaldavate kanalite levimist. Ühtlasi võib muudatuse tulemusel eeldada järjest

suurema osa (võõrkeelse) elanikkonna jõudmist Eesti infovälja.

Mõju ulatus on väike, sest eeldame sihtrühma käitumises positiivseid muudatusi ning sellega

kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Mõju ei ole sihtrühmale oluline, sest alates

24

2022. aastast on nii TTJA kehtestatud piirangute kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu

Eestis taasedastatavate teleprogrammide hulk oluliselt vähenenud.

11.2.2. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele)

11.2.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teleprogrammide taasedastajad

Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti

AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV. Kokku on Eestis teleprogrammide taasedastajaid

ligikaudu 30. Keskmiselt on pakutavate telekanalite arv ettevõtte kohta ligi 70 kanalit.

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2022. aastal (148 684), on tegemist väikese sihtrühmaga.

11.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatus mõjutaks sideteenuse osutajaid, kellel tekib kohustus kõigile enda taasedastatavatele

teleprogrammidele litsentsi taotleda. Taotlus tuleks edaspidi esitada ka enne uute

teleprogrammide taasedastamise alustamist. Litsentside saamise eest tekiks sideteenuste

osutajatele kohustus tasuda riigilõivu. Lisaks tekib taasedastajal kohustus teavitada TTJA-d

meediateenuse tegeliku kasusaaja muutusest, kui vastav teave oleks pidanud ettevõtja

hoolsuskohustust arvesse võttes taasedastajale teada olema.

Lahendus mõjutab seega sideteenuste osutajate infokohustust, sest ettevõtjad peavad esitama

TTJA-le litsentsi saamiseks vajalikud andmed edastatavate teleprogrammide kohta ning lisaks

teavitama TTJA-d programmi tegeliku kasusaaja muutusest teadasaamisel. Sideteenuste

osutajatel tekivad muudatusest litsentsitaotluste esitamiseks vajalike toimingute tegemisel ja

tegeliku kasusaaja muutumisel vajaliku info edastamiseks aja- ja tööjõukulud. Nende suurus

oleneb ettevõtte pakutavate kanalite täpsemast arvust. Igal juhul suureneb ettevõtete

halduskoormus märgatavalt.

Lisaks mõjutab muudatus teleprogrammide taasedastajaid seoses soovitavatele

teleprogrammidele litsentsi mittesaamisega, mis võib vähendada teatud ulatuses nende

kliendibaasi. Samas arvestades, et 2022. aastast alates on sanktsioonide või TTJA

sisupiirangute tõttu mitmete propagandakanalite taasedastamist juba piiratud, ei ole mõju ulatus

väga suur. Ühtlasi ei mõjuta tulevikus Eesti turule uute kanalite litsentseerimata jätmine

tõenäoliselt ettevõtete kliendibaasi.

Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust keskmiseks ja mõju esinemise

sagedust väikeseks (st litsentsi taotletakse ühe programmi kohta ühe korra ning täiendav

infokohustus selle programmi kohta esineb tegeliku kasusaaja muutumisel). Ebasoovitavate

mõjude kaasnemise risk on väike.

11.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

11.2.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA, julgeolekuasutused, Rahapesu

Andmebüroo

Muudatused mõjutavad TTJA-d. Lisaks mõjutab muudatus väiksemal määral julgeolekuasutusi

ja Rahapesu Andmebürood, kellelt meediaregulaator TTJA võib küsida enne meediateenuste

25

taasedastamise loa väljastamist hinnangut. Asutused annaksid TTJA-le teavet meediateenuste

võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega

või muud neile teada olevat infot meediateenusest tuleneva julgeolekuohuga. Tegemist on

väikese sihtrühmaga.

11.2.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Tõenäoliselt mõjutaks kavandatav regulatsioon TTJA ametnike koormust oluliselt

regulatsiooni üleminekuajal, mil tuleks läbi vaadata ning hinnata loataotlused kõikide Eestis

praegu edastatavate teleprogrammide kohta. Samuti oleks kõige suurem mõju

julgeolekuasutustele ja Rahapesu Andmebüroole hinnangute koostamiseks regulatsiooni

üleminekuperioodil. Pärast üleminekuaega suureneb varasemaga võrreldes TTJA

järelevalvekoormus litsentseerimata programmide taasedastamise üle järelevalve tegemisega

ning uute teleprogrammide loataotluste läbivaatamise ja otsuste tegemisega.

Tegeliku kasusaaja andmete muutumisest teadasaamisel peab TTJA koos teiste asutustega

programmi vastavust uuesti hindama ning vajaduse korral keelama programmi edastamise ka

teistel ettevõtetel.

Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust keskmiseks ja mõju esinemise

sagedust väikeseks (st mõju esineb ühe programmi edastuse kohta ühel korral või kuni tegeliku

kasusaaja andmete muutumiseni, järelevalve litsentseerimata lubade taasedastamise üle on

järjepidev). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

11.3. Meediateenuse taasedastamise keelu laiendamine majutusasutustele jm kohtadele,

mis on üldsusele avatud

11.3.1. Mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek)

11.3.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

01.01.2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest. Muudatus aitab ennetada riigisiseseid

konflikte erinevas infoväljas olevate elanike vahel ning toetab seega Eesti julgeolekut. Kuna

turvaline elukeskkond tuleb tagada kõikidele Eesti elanikele, mõjutab muudatus kaudselt neid

kõiki ja tegu on suure sihtrühmaga. Täiendavalt mõjutab muudatus vähesel määral neid

üldsusele avatud kohtade kliente, kes keelatud meediateenuseid neis kohtades näha sooviksid.

11.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatustega piiratakse Eesti inforuumis ohtlike meediateenuste kättesaadavust üldsusele

avatud kohtades (nt majutusettevõtetes, kaubanduskeskustes), kus muidu oleks võimalik

piiratud kanaleid inimestele edastada satelliitantenni või piiriäärsetel aladel ka tavaantenni abil.

Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist

korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite

edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud eesti meediakanaleid.

Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2023. aastal vähenenud Venemaa telekanalite

vaatamine 11%-lt 4%-le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud

aga üle kahe korra. Nendele andmetel tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite

pakkumise vähenedes leiavad inimesed üles eesti kanalid ning jäävad nende infovälja.

26

Seega aitab vastav reguleerimine ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist

juhuslikele avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite

vaatamiseks. Riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks.

Oodatav mõju ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Ebasoovitavat mõju

eeldatavasti ei kaasne.

11.3.2. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele)

11.3.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – majutusasutused jm üldsusele avatud

kohad

Muudatus mõjutab teoreetiliselt kõiki üldsusele avatud kohti, kus edastatakse meediateenuseid.

Nendeks on eelkõige majutusasutused, kaubanduskeskused ja toitlustusettevõtted, kus

pakutavate põhiteenuste kõrvale meediateenuseid üldsusele kättesaadavaks tehakse.

Kokku on Eestis registreeritud 573 majutuse ja toitlustusega tegelevat ettevõtet, kus on üle

kümne töötaja. EMTAK 2008 koodiga registreeritud ettevõtteid on kokku 4395 (Eesti

Statistika), kuid reaalselt on keelatud kanalite edastamist tuvastatud ainult mõnes

majutusasutuses. Samas mõjutaks muudatus loetletud asutustest ainult seda väikest osa, kes

keelatud kanaleid üldsusele edastavad.

11.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Üldsusele avatud kohad peavad järgima muudetud regulatsiooni ja piirama keelatud

meediateenuste esitamist avalikkusele. Kuna üldjuhul ei ole meediateenused üldsusele avatud

kohtades esmatähtsad ning inimesed ei külasta kohti eesmärgiga neid järgida, siis laiem mõju

sihtrühmale puudub.

Mõju avaldumine on püsiv – Eesti inforuum on korrastatum. Muudatuse rakendamisel

ebasoovitavate mõjude risk on väike. Risk võib realiseeruda etteheidetes, et riik laiendab

järelevalvet valdkondadesse, kus seda varem ei ole olnud ja piirab ettevõtlusvabadust.

Nendele üldsusele avatud kohtadele, mis kasutavad meediateenuste edastamiseks

satelliitantenni, elektroonilise side võrke või piiriäärsetel aladel tavaantenni ning edastavad

seeläbi keelatud programme, võib mõneti suureneda halduskoormus keelatud kanalite

piiramiseks. Halduskoormus seisneb eelkõige vastavuskuludes ehk kuludes, mis tekivad

kanalite piiramise toimingute tegemiseks.

Siiski on strateegilise kommunikatsiooni lähtekohast tegemist olulise muudatusega, mis ütleb,

et riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks. Oodatav mõju

ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Soovimatute mõjude risk

majutusasutuste ja teiste üldsusele avatud hoonete pidajatele ja tarbijatele on väike.

11.4. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine

11.4.1. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele)

11.4.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad

Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on MTR-i andmetel

28, millest ajutised meediaload on 2023. aasta aprilli seisuga kahel ettevõttel. Arvestades nii

27

äriregistris kui ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu,

on tegemist väikese sihtrühmaga.

11.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine annab raadioteenuste osutajatele alaliste

raadiolubade konkursi vahelisel ajal võimaluse lühikest aega tegutseda. Kui praegu on ajutiseks

raadioloaks võimalik taotlust esitada vaid juhul, kui selle eesmärk on kindla sündmuse

kajastamine raadioprogrammis, siis muudatusega võimaldatakse lisaks taotlust esitada ka

testimiseks vabadele sagedustele. Samuti seatakse muudatustega ajutisele iseloomule kindel

ajaline määratlus, mis tagab, et ajutiste raadiolubadega tegevusest ei saaks sisuliselt alalist

tegevust. Muudatusega tugevdatakse raadioturul konkurentsi. Muudatus mõjutab

raadioteenuste osutajaid, andes neile paremad võimalused ajutiste raadiolubadega

tegutsemiseks. Muudatus ei tekita teenuseosutajatele lisakohustusi ning nende halduskoormus

sellest ei suurene.

Kuna vabu ajutiseks tegevuseks võimalikke raadiosagedusi palju ei esine, saab hinnata nii

oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk on väike.

Rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste läbivaatamise tähtaja

pikenemine mõjutab vähesel määral rahvusvaheliste teleprogrammide osutajaid. Kuna tähtaja

pikendamine on vajalik, et loa väljastamiseks vajalikud toimingud teha, on tähtaja pikendamisel

minimaalne mõju. Rahvusvahelise programmi ajutise televisiooniloa taotlejatele muudatus

lisakohustusi ei tekita ning nende halduskoormus sellest ei suurene.

11.4.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

11.4.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA

Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist

väikese sihtrühmaga.

11.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine mõjutab TTJA ametnike töökorraldust.

Muudatuse kohaselt võimaldatakse väljastada ajutine televisiooni- või raadioluba lisaks

sündmuse kajastamisele ka meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse

levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse

edastamiseks. Kuna uue regulatsiooni kohaselt ei oleks ajutise meedialoa alus üksnes sündmuse

kajastamine, võib muudatus mõningal määral suurendada turuosaliste soovi ajutisel meedialoal

tegutseda. Samas planeeritakse muudatusega piirata ühe teenusepakkuja ajutise meedialoa

kasutamist 12 kuu jooksul, mis võib tasakaalustada TTJA ametnikele tekkivat töökoormust.

Samuti ei ole ajutisteks raadiolubadeks sobivaid sagedusi lõputult.

Rahvusvaheliste televisioonilubade taotluste läbivaatamise tähtaegade pikendamisega ei muutu

tehtavate toimingute arv TTJA-le. Seega ei peaks ajutiste meedialubade regulatsiooni muudatus

TTJA ametnike töökoormust muutma.

Eelnevat arvesse võttes saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata

väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

28

11.5. Meedialubade kõrvaltingimused, raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi

korraldamise kord

11.5.1. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele)

11.5.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad

Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on MTR-i andmetel

28, sh on rahvusvaheline televisiooniluba üheksal ettevõtjal ja 15-st raadioteenuse osutajast

üleriigiline raadioluba kaheksal (2023. aasta maikuu seisuga).

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2022. aastal (148 684), on tegemist väikese sihtrühmaga.

11.5.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Rahvusvahelistele televisioonilubadele kõrvaltingimuste seadmine seab piiranguid loa

taotlejatele. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on rahvusvahelise loaga võimalik levida ka Eestis,

kuid seda ilma kõrvaltingimusteta. Samas regionaalsel ja üleriigilisel tegevusloal tegutsevad

ettevõtjad peavad täitma Eestis levimisel rangemaid nõudeid. Seega seisneb mõju turuosalistele

ausa konkurentsi toetamises. Lahendus mõjutab eelkõige neid ettevõtteid, kes soovivad

rahvusvaheliste televisioonilubadega Eestis levida. Nendel ettevõtetel tekib lisakohustus

kõrvaltingimustele vastamiseks ning loa taotlemisel infokohustus esitada andmed, mis on

vajalikud, et vastavust kinnitada. Seega suureneb nende ettevõtete halduskoormus.

Kuna rahvusvahelised televisiooniload on Eestis üheksal ettevõttel, saab nii oodatavat mõju

ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikeseks (rahvusvaheline televisiooniluba

antakse kuni viieks aastaks). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Lisaks lihtsustatakse ja ajakohastatakse muudatusega raadiolubade liike. Raadioliikide

muutmine ei tekita raadioteenuse osutajatele lisakohustusi ning regulatsiooni lihtsustamisel on

teenuseosutajatele positiivne mõju, muutes nõuete mõistmise ja nende täitmise lihtsamaks.

Asjaolu, et TTJA muudetakse raadiolubade konkursile kõrvaltingimuste seadmisel vastutavaks,

lisab täiendava võimaluse lühendada raadiolubade konkursi protsessi ühe kuu võrra.

Muudatusel on teenuseosutajatele positiivne mõju, sest tegevusluba on võimalik saada

kiiremini. Kuna raadioteenuse osutajatele muudatustest tulenevat infokohustust ega

vastavuskulusid ei teki, siis nende halduskoormus selle võrra ei suurene.

Raadioloa liikide täpsustamine ning raadiolubade konkursi lühendamine seab soodsamad

võimalused digiraadio arenguks Eestis. Digiraadio võimaldab oluliselt suurendada pakutavate

raadiokanalite arvu, mis omakorda võimaldab senisest paremini rahuldada killustuva

kuulajaskonna erinevaid maitseid. Lisaks saavad raadioteenuse pakkujad senisest tunduvalt

kulutõhusamalt katta oma raadiokanalitega kogu Eesti territooriumi, mis võimaldaks koguda

reklaamiandjate jaoks suuremaid kuulajate gruppe. Digiraadio vahendusel on võimalik

reklaamitellijatel jõuda täpsemate sihtrühmadeni kogu Eesti territooriumil ning seeläbi oma

tooteid ja teenuseid senisest tõhusamalt turundada. Suuremad reklaamitulud võimaldavad

meediateenuste pakkujatel tõsta oma programmide kvaliteeti ning muuta need kuulajatele

senisest veelgi enam huvipakkuvaks. Pikemas perspektiivis on digiraadio arengu toetamisel

29

regulatiivsel tasandil raadioteenuse osutajatele positiivne mõju. Tegemist ei ole lähiaastatel küll

olulise mõjuga muudatusega, kuid valdkonna jaoks on see positiivne ja vajalik.

Eelnevat arvesse võttes saab nii raadiolubade konkursi korraldamise korra muutmisest

oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikseks. Ebasoovitavate

mõjude kaasnemise risk on väike.

11.5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

11.5.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA

Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on sihtrühm väike.

11.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Kavandatava regulatsiooni kohaselt tekib võimalus seada rahvusvahelisele televisiooniloale

kõrvaltingimusi. TTJA-l on loataotluste läbivaatamisel kohustus hinnata nende vastavust loa

kõrvaltingimustele. Seega tekib TTJA-le lisakohustus rahvusvaheliste televisioonilubade

taotluste kõrvaltingimuste kontrollimisel.

Muudatus, millega lisatakse TTJA-le kui sõltumatule meediaregulaatorile kohustus luua

raadiolubade konkursiks sobivad kõrvaltingimused, mõjutab TTJA töökorraldust ja suurendab

ametnike koormust.

Muudatustel on TTJA-le mõju, kuid seda ei saa pidada oluliseks. Ebasoovitavate mõjude

kaasnemist ei ole ette näha ning mõju esinemise sagedus on väike.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Taasedastajatel tekib muudatuse jõustumisel kohustus tõsta esile üldist huvi omavaid kanaleid.

Vastavuskulud jäävad hinnanguliselt väikeseks, sest muudatus tuleks teha vaid ühe korra ning

see ei ole keeruline ega aeganõudev.

Suureneb teleprogrammide taasedastajate infokohustus, sest ettevõtjad peavad esitama TTJA-le

litsentsi saamiseks vajalikud andmed edastatavate teleprogrammide kohta ning lisaks teavitama

TTJA-d programmi tegeliku kasusaaja muutusest teadasaamisel. Hoolsuskohustust järgival

ettevõttel on rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel kohustus tunda põhjalikult oma

lepingupartnerit, mistõttu ei peaks tekkima lisakohustusi andmete kogumisel. Ettevõtetel

tekivad aja- ja tööjõukulud litsentsitaotluste esitamiseks vajalike ümberkorralduste tegemisel ja

tegeliku kasusaaja muutumisel vajaliku info edastamiseks. Aja- ja tööjõukulude suurus oleneb

ettevõtte pakutavate kanalite täpsemast arvust. Tegemist on ühekordse tegevusega, sest

taasedastamise load väljastatakse tähtajatult. Lisaks antakse ettevõtjatele taasedastamise loa

taotlemiseks aastane üleminekuaeg, mis võimaldab täiendavat halduskoormust vajaduse korral

paindlikult jaotada. Teleprogrammi taasedastamise loa taotlemiseks tuleks ettevõtjal tasuda

taotluse läbivaatamise eest riigilõivu vähemalt 510 eurot, aga summa võib kujuneda ka mitu

korda kõrgemaks. Taasedastamise loa muutmise (sh taasedastatava teleprogrammi lisamise)

eest tuleks ettevõtjal tasuda riigilõivu 75 eurot.

Nendele üldsusele avatud kohtadele, mis kasutavad meediateenuste edastamiseks

satelliitantenni, elektroonilise side võrke või piiriäärsetel aladel tavaantenni ning edastavad

30

seeläbi keelatud programme, suureneb halduskoormus keelatud kanalite piiramiseks.

Halduskoormus seisneb eelkõige vastavuskuludes ehk kuludes, mis tekivad kanalite piiramise

toimingute tegemiseks. Vastavuskulud jäävad hinnanguliselt väikeseks, sest muudatus tuleks

teha ühe korra ning see ei ole keeruline ega aeganõudev.

Televisiooniteenuste osutajatel, kes tegutsevad rahvusvaheliste televisioonilubadega levides

mh Eestis, tekib lisakohustus kõrvaltingimustele vastamiseks ning loa taotlemisel infokohustus

esitada andmed, mis on vajalikud, et vastavust kinnitada. Tehniliselt nende ettevõtete

halduskoormus suureneb, kuid kuna regionaalse või üleriigilise televisiooniloaga Eestis

levimiseks on kõrvaltingimustele vastamine ka praeguse regulatsiooni puhul kohustus, siis

tegelikult on tegu regulatsiooni täpsustamisega konkurentsituru tugevdamiseks. Eestis levida

soovivad televisiooniteenuste osutajad peaksid siin levimisel arvestama kehtivate kohustustega.

Kiireneb meedialubade taotlemise protsess, mistõttu on ettevõtjatel võimalik oma

majandustegevust kiiremini arendada.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud

ja tulud

Muudatuste rakendamine tooks kaasa vajaduse täiendada majandustegevuse registri

infosüsteemi uue loaliigiga (taasedastamise luba), kuid see ei eelda infosüsteemi suuremahulisi

arendustöid.

Teleprogrammi taasedastamise loa taotlemiseks tuleks ettevõtjal tasuda taotluse läbivaatamise

eest riigilõiv summas vähemalt 510 eurot. Täpsem summa selgub eelnõu väljatöötamise käigus

(vt ka VTK punkti 9.2). Taasedastamise loa muutmise (nt taasedastatava teleprogrammi

lisamise) eest tuleks ettevõtjal tasuda riigilõivu 75 eurot. Teadaolevalt on Eestis ligi

30 televisiooniteenuse taasedastajat ja keskmiselt taasedastatakse 70 teleprogrammi.

Taasedastamise loa esmakordsel taotlemisel oleks taasedastajal võimalik kõigi seni

taasedastatavate teleprogrammide puhul esitada üks taotlus ning tasuda ühekordne riigilõiv

taotluse läbivaatamise eest. Uute teleprogrammide taasedastamiseks oleks ettevõtjal võimalik

esitada taasedastamise loa muutmise taotlus, tasudes riigilõivu 75 eurot.

Üleminekuperioodil oleks seega hinnanguline riigilõivu laekumine vähemalt 15 300 eurot

(sõltub eelnõuga kokkulepitud määrast). Edaspidi sõltub riigilõivu laekumine sellest, kui palju

tekib taasedastajatel vajadust teha kanaliloendis muudatusi või lisandub uusi taasedastajaid.

Samas nähtub senisest praktikast, et televisiooniteenuste taasedastajate turg on pigem välja

kujunenud.

TTJA-le tekib täiendav kohustus vaadata läbi teleprogrammide taasedastamise taotlused ja teha

otsused taasedastamise lubade väljastamise kohta. Võib eeldada, et töökoormus suureneb

eelkõige ettevõtjatele ette nähtud üleminekuperioodil, mil konkreetse ajavahemiku sees tuleb

üle vaadata kõikide Eestis tegutsevate taasedastajate loataotlused. Pärast üleminekuperioodi

lõppu lubade väljastamisega kaasnev koormus kindlasti langeb, ent samas lisandub TTJA-le

kohustus teha järelevalvet taasedastajate tegevuse üle, et kontrollida, et taasedastataks vaid neid

teleprogramme, milleks luba on väljastatud, ning jälgida, et kõik taasedastajad oleksid taotlenud

taasedastamise loa.

31

Teleprogrammide taasedastamise lubade väljastamine võib suurendada ka Rahapesu

Andmebüroo ja julgeolekuasutuse töökoormust, kui tekib vajadus kontrollida mõne

taasedastatava meediateenuse tegeliku kasusaaja seotust sanktsioonidega või hinnata nende

võimalikku julgeolekuohtu Eestile. Töökoormuse suurenemine on tõenäoliselt ajutine

ettevõtjatele ette nähtud üleminekuperioodil. Pärast seda peaks see normaliseeruma.

Samuti tekib TTJA-le täiendav töökoormus seoses raadiolubade konkursi kõrvaltingimuste ja

nende hindamise aluste väljatöötamisega, mis seni oli Kulutuuriministeeriumi ülesanne.

Raadiolubade konkursid on seni toimunud iga paari aasta tagant või korra aastas, mistõttu ei

ole tegemist alalise töökoormusega. Samas arvestades, et tulevikus ei väljastata enam

regionaalseid raadiolube, siis arvatavasti vajadus raadiolubade konkursside järele väheneb.

Ajutiste meedialubade taotlemise aluste laiendamine toob tõenäoliselt kaasa suurenenud huvi

selle loaliigi vastu. Alates 2020. aastast on nõudlus ajutiste raadiolubade järele

märkimisväärselt kasvanud. Ilmselt suurendab ka uute edastustehnoloogiate (digiraadio)

laialdasem kasutuselevõtt huvi neid raadioteenuse edastamiseks testida ning katsetada uute

raadioprogrammide sobivust kuulajaskonnale, mis varem analoograadio sagedusressursi

nappuse tõttu ei õnnestunud.

Majutusasutustele ja teistele üldsusele avatud kohtadele meediateenuste taasedastamise

piirangute laiendamine võib kaasa tuua täiendava ressursivajaduse, sest tõenäoliselt ei pruugi

kõik ettevõtjad piiranguid vabatahtlikult täita.

Eeltoodud muudatusi ja nendega kaasnevat töökoormuse kasvu kogumis vaadates osutub

arvatavasti vajalikuks ühe täiendava peaspetsialisti ametikohta loomine TTJA-sse

personalikuluga 45 000 eurot aastas.

14. Edasine mõjude analüüs

Põhjalikku mõjuanalüüsi praegu VTK-s toodud analüüsi põhjal ei koostata.

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris

X

15.3 Selgitus Uut meediateenuste seaduse tervikteksti ei ole vaja välja töötada, sest

probleemide lahendamiseks piisab meediateenuste seaduse muutmisest ja

täiendamisest.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Meediateenuste seadus, riigilõivuseadus

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

VTK esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Rahapesu Andmebüroole,

Kaitsepolitseiametile ja arvamuse andmiseks Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti

Ringhäälingute Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule,

32

meediateenuse osutajatele, sideettevõtjatele, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule ning Eesti

Kaupmeeste Liidule.

VTK saadetakse teadmiseks Riigikogu kultuurikomisjonile.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Põhjalikku mõjuanalüüsi ei kavandata.

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3)

valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui

järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja

kooskõlastamise aeg

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Juuni 2024

22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Kultuuriministeeriumi

personali- ja õigusosakonna

õigusnõunik Siiri Pelisaar

([email protected],

628 2225), kunstide osakonna

meedianõunik Andres Jõesaar

([email protected],

628 2338).

VTK on keeleliselt

toimetanud personali- ja

õigusosakonna sekretär-

keeletoimetaja Anni Viirmets

([email protected],

628 2220).

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Justiitsministeerium 02.06.2023 nr 1-11/844-1

Meediateenuste seaduse muutmise seaduse

väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks edastamine

Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meediateenuste seaduse muutmise

seaduse väljatöötamise kavatsuse. Palume teie kooskõlastust 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisa: Väljatöötamiskavatsus 32 lehel

Sama:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

Rahandusministeerium

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Rahapesu Andmebüroo

Kaitsepolitseiamet

Eesti Meediaettevõtete Liit

Eesti Ringhäälingute Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Rahvusringhääling

Telia Eesti AS

Elisa Eesti AS

AS Levira

AS STV

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Eesti Kaupmeeste Liit

Postimees Grupp AS

Tartu Pereraadio Ühing

All Media Eesti AS

MTÜ Raadio 7 UCB Meedia

Northstar Media OÜ

Taevaraadio OÜ

Äripäev AS

Ring FM Media OÜ

OÜ Nõmme Raadio

Osaühing Raadio Kadi

Osaühing MP Meedia

Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ

Huumor OÜ

Duo Media Networks OÜ

osaühing ALO-TV

OÜ Orsent

Mittetulundusühing AB Video

TV Play Baltics AS

ÖÖLoom Produktsioon OÜ

DanceTelevision OÜ

Kids Programming OÜ

WorldExtremeTV OÜ

CENTRAL MEDIA DISTRIBUTION OÜ

ETHNOTV OÜ

Super Baltic OÜ

V World North Europe OÜ

SIHTASUTUS EESTI FILMI INSTITUUT

Corporate News Agency OÜ

RandoM OÜ

Teadmiseks:

Riigikogu kultuurikomisjon

Andres Jõesaar 628 2338, [email protected]

Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected]