Meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus

Eelnõu seletuskirja lisa 1

VTK kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine Taevaraadio OÜ Oleme päri valdava osa väljatöötamiskavatsuses ( VTK) esitatud

muudatustega, kuid sooviksime lisada neli olulist märkust: 1. Peame oluliseks kaitsta kohalikku raadioturgu Euroopa Liidus

väljastatud meediateenuste lubade eest, mis ei sätesta

kõrvaltingimusi ja võimaldaks edastada programmi oluliselt

madalamate kuludega moonutades selliselt konkurentsiolukorda

turul.

Arvestatud, vastav regulatsioon lisatud.

2. Samuti vajab muutmist VTK punkt 3.4, mis hetkel võimaldab

meediaregulaatoril lisada nõude, et eetris teavitatakse

regulaarselt, et tegemist on testimisega. Selle nõude täitmine

raadiojaamale, mis omab sagedusi ka teistest piirkondades,

eeldab, et raadioprogrammi tootja peaks testitavale sagedusele

tootma eriprogrammi, mis on ebamõistlikult kallis. Testimise

teave teistel sagedustel on aga liigne müra jaama põhisageduste

kuulajale.

Arvestatud, testimise nõude teavitus on eelnõust välja jäetud.

3. VKT punktis 9.5 ei peaks enam eraldi välja tooma regionaalset

ja üleriigilist luba, kuna uue seaduse eesmärk on muuhulgas

lihtsustada raadiolubade liike, jagades need raadiolubadeks ja

rahvusvahelisteks raadiolubadeks.

Arvestatud.

4. Peale ajutise sageduste kolme või kuue kuulist edukat testimist

(saades kindluse, et antud sagedus ei tekita häireid teiste

ümbritsevate raadiote sagedustega), võiks selle sageduse

konkursil aasta jooksul välja anda. See välistaks selle, et

kuulajaid eksitatakse erinevate raadioformaatidega, sh erinevas

keeles formaatidega.

Selgitatud. Käesolev seadusemuudatus ei piira võimalusi viia

sageduskonkursse läbi vastavalt reaalsetele vajadustele.

Duo Media

Networks OÜ

1. KOKKUVÕTE

1.1 Kultuuriministeerium esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks meediateenuste seaduse muutmise seaduse

väljatöötamise kavatsuse paludes kooskõlastust 15 tööpäeva jooksul.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

1.2 Duo Media Networks OÜ on Eesti televisiooni- ja raadioteenuse

osutaja, kes esitab käesolevaga seisukoha eelnõu kohta.

Kokkuvõtlikult esitame seisukoha lähtuvalt arusaamast, et

täiendavad regulatsioonid televisiooni- ja ka raadiosektori tarbeks ei

ole põhjendatud, samas kui nii trükiajakirjandus, välimeedia ja

sotsiaalmeedia vajavad tõepoolest täiendavat seadusloomet

tagamaks õiglane, võrdne konkurents turul.

1.3 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha seoses VTK-s puudutatud

järgmiste küsimustega:

1) Üldist huvi pakkuva sisu esiletoomise muudatus (peatükk 2);

2) Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise muudatus

(peatükk 3);

3) Meediateenuste taasedastamise keelu laiendamine

majautusettevõtetele jm kohtadele, mis on üldsusele avatud (peatükk

4);

4) Ajutiste televisiooni ja raadiolubade regulatsiooni muudatus

(peatükk 5);

5) Meedialubade kõrvaltingimused, raadiolubade liigid ja konkursi

korraldamise kord (peatükk 6).

2. ÜLDIST HUVI PAKKUVA SISU ESILETOOMISE

MUUDATUS

2.1 Kultuuriministeeriumi ettepaneku kohaselt soovitakse võtta üle

AVMSD artikkel 7a, mis lubab liikmesriikidel võtta meetmeid, et

tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv

esiletoomine.

2.2 Sellise ettepaneku puhul leiab avaldaja, et põhjalikult tuleb

kaaluda sellise muudatuse majanduslikku mõju; kaaluda

„üldhuviteenuse“ sisustamist läbi sisukriteeriumite ning ka sellise

muudatuse koostoimet meediavabaduseakti artikliga 19.

2.3 Esmalt, planeeritav muudatus ei tundu toetavat

meediavabaduseaktiga planeeritud muudatusi, eelkõige selle artikkel

19 sätestatud audiovisuaalmeedia pakkumise kohandamise õigus.

Selle kohaselt peab kasutajatel olema õigus hõlpsasti muuta mis tahes

seadme või kasutajaliidese vaikeseadeid, mis kontrollivad või

haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende

AVMSD artikkel 7a ülevõtmine käesolevast eelnõust välja

jäetud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

kasutamist, et kohandada audiovisuaalmeedia pakkumist vastavalt

nende huvidele või eelistustele kooskõlas õigusaktidega. Kuigi

viidatud uus norm ei peaks piirama AVMSD artikkel 7a võetud

meetmeid, siis selle normi alusel loodav õigusega soovitakse anda

vaadatava sisu prioritiseerimise õigus just tavakasutajale. Nii on ka

arikli 7a üle võtnud Saksamaa, samuti Itaalia seadusandja juba ette

näinud, et kasutajal peab olema võimalik kergesti ja püsivalt

individualiseerida pakkumiste või sisu sorteerimist või järjestamist ja

seda olenemata artikkel 7a ülevõtmisest. Sealjuures rõhutame, et juba

täna võimaldavad kõik suuremad televisiooniteenuse operaatorid

kasutajatel enda jaoks EPG muutmist vasstavalt kasutaja soovile.

2.4 Teiseks, selge on, et vältima peaks olukorda, kus

prioritiseeritakse EPG-s ning programmi kavas ainult avalik-

õiguslikke kanaleid, millisel juhul liiguks kõik erakanalid EPG-s

tahapoole. Kui prioritiseeritakse vaid avalik-õiguslikku sisu, võib

selline ettepanek kommertskanalite puhul põhjustada vaatajate arvu

vähenemist ja seega nende reklaami- ja sponsorlustulude vähenemist

ning seega nende kasumlikkuse vähenemist. Madalam kasumlikkus

ja madalam avastatavus võivad omakorda mõjutada negatiivselt

nende võimet ja stiimulit investeerida atraktiivsesse ja/või Eestis

toodetud sisusse. Sellise mõju ei tohi alahinnata.

2.5 Ka Euroopa riikides, kus AVMSD artikkel 7a on siseriiklikkus

õiguses ühel või teisel viisil kajastatu, on pigem valitud tee, kus

prominentsust soovitakse tagada uudissaateid ja ajakirjanduslikku

sisu sisaldavatele televisiooniprogrammidele, olgu need era- või

avalik-õiguslikud kanalid (vt nt Saksamaa MStV, Iirimaa BAI).

Üldhuviteenuste sisu osas keskendub näiteks Saksamaa määrus

üldhuviteenuste sisu tootmise õiguslikule raamistikule ning

hindamise kriteeriumid ei ole avalik-õiguslik versus era, vaid need

sisust lähtuvad (nt uudissaadete olemasolu, omatoodangu osakaal,

Euroopa teosed jmt).

3. TELEPROGRAMMIDE TAASEDASTAMISE

LITSENTSEERIMISE MUUDATUS

3.1 Kultuuriministeeriumi ettepaneku kohaselt soovitakse Eesti

tegevusloast muud luba omava teleprogrammi taasedastamiseks viia

Selgitatud.

Loamenetluse asemel on sätestatud eelnõus

taasedastamisteatise regulatsioon, mis kehtib

audiovisuaalmeedia teenusele, mis ei kuulu Euroopa Liidu

Eelnõu seletuskirja lisa 1

sisse eelhindamine, s.h. litsentsikohustus TTJAlt: Meediateenuste

seadust täiendatakse §-ga 371, millega nähakse ette, et teisest

Euroopa Liidu liikmesriigist ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit

meediateenuse taasedastamiseks Eesti territooriumil on vajalik

programmi omaniku (valdaja) nõusolek ning taasedastamise luba

TTJA-lt.

3.2 Sellise täiendava süsteemi rakendamine on pigem põhjendamatu,

äärmisel koormav nii regulaatorile kui turuosalistele ning tekitab

küsimusi nii AVMSD kui konventsiooni vaatest.

3.3 Kultuuriministeerium selgitab, et Läti ja Leedu litsentsisüsteem

oli see, mis võimaldas neil ennetada propagandakanalite jõudmist

vaatajaskonna ette. Selline järeldus ei ole õige – nimelt abistas Läti

ja Leedu regulaatori tegevust asjaolu, et regulaatoril oli juba varem

Eestis puudunud pädevus kanalisisu alusel otsustada edastamise

keelamine. Selle puuduse on seadusandja tänaseks, alates 09.03.2022

parandanud meie seadusandluses läbi MeeTs § 51 lg 2, 3 ja 4. Seega,

sisu osas otsuste tegemise võimalus ei saa enam olla põhjuseks

plaanitud muudatuse sisseviimiseks.

3.4 Enamgi veel, selline eelhindamine on äärmisel ressursikulukas

ning põhjendused sellest, et see hoiab ressurssi kokku, sest siis ei pea

pärast hindama, on asjakohatud. Nimelt – üksikute õigusvastast sisu

sisaldavate kanalite piiramiseks ei ole ühelgi juhul vajalik hakata

eelhindama kõiki Eestis kättesaadavaid kanaleid. Seda sedastab

endale vasturääkivalt Kultuuriministeerium ka ise VTK lk 17- 18

viidates „mitu korda suuremale töö- ja ajamahule võrreldes

tavapärase loaga ning vajadusele konsulteerida erinevate

asutustega“.

3.5 Viimaks, selline, üldine eelhindamise ja loasüsteem toob kaasa

vajaduse hinnata seda nii AVMSD kui konventsiooni taasedastamise

vabaduse põhimõtte perspektiivist. Sisuliselt saab audiovisuaalse

meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust piirata vaid

erandjuhtudel (näiteks AVMSD käsitletud artiklis 3). Selge vastuolu

on ilmne kui lugeda direktiivi artiklid 3(2), mis need erandjuhud (s.h.

konsultatsiooni komisjoniga) sätestab: „Teisest liikmesriigist pärit

televisiooniprogrammi piiramine on AVMSD regulatsiooni

liikmesriigi jurisdiktsiooni alla. Taasedastamisteatise

menetlemisel ei toimu kanali sisu eelhindamist.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

kohaselt õigustatud ja võimalik ainult ajutiselt ning järgmistel

tingimustel (art 3 (2))/…/“.

Sama sedastab preambula p 36: „Nõue, et päritoluliikmesriik peaks

tagama ringhäälingusaadete vastavuse käesoleva direktiiviga

kooskõlastatud siseriiklike õigusaktidega, on liidu õiguse kohaselt

piisav tagamaks ringhäälingusaadete vaba liikumine,

ilma et vastuvõtjaliikmesriikides teostataks samadel põhjustel

teistkordset kontrolli. Vastuvõtjaliikmesriik võib siiski erandjuhul ja

eritingimustel ajutiselt peatada telesaadete taasedastamise.“

Asjaolu, et MeeTS § 51 on mugavalt unustanud AVMSD ülevõtmisel

tuua seadusesse sõna „ajutiselt“ ning sedastanud hoopis TTJA õiguse

„teha lõpetamise ettekirjutuse“ kätkeb juba iseeneses

vaieldavad ebaõiget ülevõtmist. Selline üldine eelhindamine ja

loakohustus aga ei mahuks enam kuidagi AVMSD art 3

reguleerimisesemesse. Enamgi veel, seda järeldust kinnitab ka see, et

nimetatud vabadus kannab endas kodu Euroopa Liidu

üldist piirideta teenuste ja kaupade siseturu põhimõtet – nagu on

seadusandja selgitanud ka AVMSD preambula punktis 8:

„On hädavajalik, et liikmesriigid tagavad kõigi selliste toimingute

vältimise, mis võivad ohustada teleprogrammide vaba ringlust ja

nendega kauplemist või mis võivad soodustada valitseva seisundi

tekkimist, mis võib põhjustada televisiooni kaudu edastatava teabe ja

kogu teabelevisektori mitmekesisuse ja vabaduse piiramist.“

Tuleb ka rõhutada, et Euroopa Kohus on järjekindlalt rõhutanud, et

teenuste osutamise vabaduse piiranguid, nagu ka aluslepingu keskse

põhimõtte iga erandit, peab tõlgendama kitsendavalt.4

3.6 Seega ei ole Kultuuriministeeriumi esiletoodud kaalutlustel

muudatus põhjendatud.

4. MEEDIATEENUSTE TAASEDASTAMISE KEELU

LAIENDAMINE MAJAUTUSETTEVÕTETELE JM

KOHTADELE, MIS ON ÜLDSUSELE AVATUD

4.1 Kultuuriministeeriumi ettepanek on, et sätestada seaduses

võimalus teha ettekirjutus taasedastamise lõpetamiseks, kui teenuses

on rikutud MeeTS § 19 nõuded jmt.

Selgitame. Antud ettepanek suurendaks ebaproportsionaalselt

halduskoormust nii ettevõtetele kui riigile, eeldaks uue loaliigi

või teavitamiskohustusega tegevusala lisandumist.

Seadusemuudatuses pakutav teavitamiskohustuse lahendus

annab TTJA-le õigused nõuda keelatud telekanalite edastamise

lõpetamist kõigilt üldsusele avatud kohtades, sh

majutusasutustes.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

4.2 Sellise muudatuse tegemine meediateenuse seaduses hägustaks

vaid seaduse reguleerimiseset ning ei vastaks heale õigusloome

tavale. Nimelt, Kultuuriministeeriumi kirjeldatud probleemi

olemasolu korral on võimalik õiguspoliitiliselt see lahendada läbi

selle, et elektroonilise side seaduses nõutakse kõikidelt

majutusasutuselt kohustust registreerida oma majasisene võrk kui

elektroonilise side võrk, mille kaudu taasedastatakse

(audioviisuaal)meedia teenust üldsusele (olgu selleks siis

andmesidevõrk, kaabellevivõrk vmt). Sellisel juhul rakenduks

üldsusele pakkumisele elektroonilise side teenuse seadus koos selles

sisalduva sunnivõimuga (s.h. läbi MeeTS § 19) ning ei ole vajalik

hägustada meediateenuse seaduse rakendusala.

5. AJUTISTE TELEVISIOONI JA RAADIOLUBADE

REGULATSIOONI MUUDATUS

5.1 Kultuuriministeeriumi ettepanek on, et sätestada seaduses

samaväärselt TTJA 2022. aasta kevadel sõnastatud põhimõtted,

millest edaspidi ajutiste raadiolubade väljastamisel lähtutakse. Need

on järgmised:

5.1.1 samal ajal võib kehtida kuni kolm ajutist raadioluba ühe

meediateenuse osutaja kohta kokku maksimaalselt kolmes

levipiirkonnas levimiseks. Põhimõtete raames käsitletakse ühe

meediateenuse osutajana kõiki neid meediateenuse osutajaid, kelle

juhatuse liikmed või tegelikud kasusaajad on samad isikud;

5.1.2 ühte raadioprogrammi võib edastada samas levipiirkonnas kuni

kuus kuud viimase 12 kuu jooksul;

5.2 Kultuuriministeeriumi põhjenduseks on, et ajutisi lube ei kasutata

enamasti sündmuste kajastamiseks (n-ö MM-i või MK-etapi raadio),

vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks

laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi

käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud

levipiirkondadesse laieneda.

5.3 Samas, vaidlust ei ole selles, et ajutised raadioload ei ole

praktikas piiratud ressurss – see tähendab, et neid saab taotleda ja

need väljastatakse ressursi olemasolul ning neile ei korraldata

mistahes konkursse. Vastupidi, kui sagedus on olemas ja tehakse

Arvestatud osaliselt. Seaduseelnõu kehtestab kõigile

turuosalistele üheselt mõistetavad reeglid.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

taotlus, siis rahuldatakse see vastavalt „kes ees, see

mees“ põhimõttele. Enamgi veel, konkurentsiolukorra kaitsmise

eesmärk jääb Duo Media Networks OÜ-le segaseks -

konkurentsiolukorra kahjustumine lokaalse leviga kolme-kuu

pikkuste lubadega tegutsemisel ei saa muuta raadioturu

konkurentsiolukorda.

5.4 Ei ole asjakohane viidata 2022 kevadel TTJA poolt vastuvõetud

põhimõtetele, kui senisele õiguspärasele lahendusele. Nimelt on

põhimõtete alusel toimumas halduskohtumenetlus, milles tõusetunud

küsimusteks on:

5.4.1 Põhiõiguste riive. PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus

tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -

liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused

ja korra. Ettevõtlusvabadus laieneb PS § 9 lg 2 kohaselt ka

juriidilistele isikutele. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

ettevõtlusvabadust riivavad üldistatult mis tahes keelud ja piirangud

(sh ka planeeringutest tulenevad) mõne majandustegevusega

tegeleda, isikule pandud teavitamiskohustused ettevõtlusega

tegelemise korral, loakohustused, sh tegevusloaga kõrvalkohustuste

või tingimuste kehtestamine, hoolsuskohustused, mida

majandustegevuses tuleb järgida ja muud kõrvalkohustused. Seega,

raadiolubade saamise kohustus ning raadiolubade väljastamisele

seatavad piirangud riivavad ettevõtlusvabadust.

5.4.2 Piirangute materiaalne seaduspärasus. PS §-st 3 tuleneb samuti,

et põhiõiguste riivel peab olema seaduslik alus (seadusliku aluse

nõue) ning need piirangud peavad olema proportsionaalsed

saavutatava seadusliku eesmärgi suhtes. Raadioload on valdkonnas

tegutsevatele ettevõtjatele eluliselt oluline piiratud ressurss, mida

haldab ja opereerib TTJA. Ajutiste raadiolubade andmise tingimused

on sätestatud kinnise loeteluna seaduses, s.t: - täidetud käesoleva

seaduse §-s 32 nimetatud tingimused; - programmi edastamiseks, mis

on ajutise iseloomuga; - programmi edastamiseks, mille edastamise

eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Selliste uute tingimuste

kehtestamine eeldab võimalike uute piirangute mõjude ning põhjuste

legitiimsuse täielikku analüüsi – kas piirang on vajalik

Eelnõu seletuskirja lisa 1

demokraatlikus ühiskonnas ning on proportsionaalne. Põhiõigusi

riivava meetme, poliitika puhul on nõutud, et see oleks ka selge ja

ühene. Antud juhul on ettepanek ebaselged. Näiteks jääb ebaselgeks,

kas konkreetselt iga ajutine raadioluba võib kehtida kolmes

levipiirkonnas või kõik kolm võivad kehtida kokku kuni kolmes

levipiirkonnas. Samuti, kas kõik juhatuse liikmed ja lõplikud

kasusaajad peavad olema samad või piisab osalisest kattuvusest.

5.4.3 Piirang peab olema proportsionaalne. Proportsionaalsuse

põhimõte koosneb kolmest elemendist: esiteks, meede peab olema

sobiv eesmärgi saavutamiseks; teiseks, meede peab olema vajalik ja

mitme samaväärse meetme seast tuleb valida meede, mis on isikutele

kõige vähem koormav; kolmandaks, meede ei tohiks olla soovitud

eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalselt koormav. On põhjust

kahelda, kas isegi see proportsionaalsuse kriteerium on täidetud, sest

näiteks ühtse kasusaaja kriteerium osutub eesmärki mitte

saavutavaks, kui näiteks ajutisi lubasid soovib taotleda järjestikku või

rohkemates levipiirkondades ning „kasusaaja

kriteeriumi“ vältimiseks võib lihtsalt esitada taotlused erinevate

perekonna liikmete poolt (arvestades, et taotlejaks võib olla ka

füüsiline isik). Nagu ka Kultuuriministeerium nendib, on ajutiste

raadiolubade eesmärk olnud nende abil testida raadiosagedusi,

veenduda nende kvaliteedis ja tuvastada võimalikud tehnilised

probleemid raadiolevis (nt kas üks sagedus hakkab mõnda kasutuses

olevat sagedust segama) ning samuti ei ole riigil mõistlik niigi

piiratud sagedusressurssi pikalt kasutuseta hoida (kui leidub uusi

sagedusi, mis teoreetiliste andmete põhjal tunduvad

raadiotegemiseks kasutatavad olema, siis on mõistlik neid algatuseks

ajutiselt kasutusse anda, laiendades nii raadiotegijate võimalusi

tegutsemiseks ja samas veendudes uue sagedusressursi pikaajalises

kasutuskõlblikkuses). Teiseks, meede peab olema vajalik ning mitme

samaväärse meetme seast tuleb valida meede, mis on isikutele kõige

vähem koormav. Kõigist võimalustest saavutada eesmärki

„turukorrastamine“, on valikuks meede, millega luuakse seadusest

tulenevale kolmele tingimusele täiendavad tingimused, mis loob

uudsed piirid nii selles, mitu ajutist raadioluba võib üldse isikul olla,

Eelnõu seletuskirja lisa 1

mitmes levipiirkonnas võivad need kehtida, luuakse kohustuslik

intervall ning seatakse ühtse kasusaaja tingimus. Veelgi enam –

samaväärseid meetmeid on veel arvukalt. Näiteks piisaks üldise

raadiosageduste halduse põhimõtete muutmisest selliselt, et

konkursid püsivatele raadiolubadele toimuks tihedamine. Seega

TTJA ettepaneku kohaste tingimuste kogum ei ole kindlasti „vähim

koormav“ abinõu. Kolmandaks, meede ei tohiks olla soovitud

eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalselt koormav. Selline

meetmete kogum ei ole mõõdukas. Abinõu mõõdukuse üle

otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise

ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.

Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad

olema seda õigustavad põhjused. Antud juhul on viidatud vaid

vajadusele korrigeerida turupraktikat ning tagada võrdne kohtlemine

kõigile turuosalistele. Ometi on MeeTS § 37 alusel ja seadust

tulenevate tingimuste piires praktikas väljastatud ajutisi lubasid

mitukümmend aastat ning mistahes ettevõtlusvabadust üles

kaaluvaid suuri probleemkohti ei ole aktuaalsena tõusetunud.

Asjaolu, millele viitab Kultuuriministeerium – lubade arv on

kasvanud, ei ole üksi selliseks põhjuseks.

6. MEEDIALUBADE KÕRVALTINGIMUSED,

RAADIOLUBADE LIIGID JA KONKURSI KORRALDAMISE

KORD

6.1 Konkreetses peatükis on kaks teemat – üks seondub

raadiolubadega ning teine rahvusvaheliste televisioonilubade

kõrvaltingimustega.

6.2 Raadiolubadega seonduvad ettepanekud on mõistlikud ja

vajalikud nii selles, et tegemist on kas Eesti või rahvusvahelise

raadioloaga ning läbi kõrvaltingimuste seadmise õiguse suunamist

TTJA-le vähendatakse raadiolubade protsessi ühe kuu võrra.

6.3 Rahvusvaheliste televisioonilubadega seonduvalt ei võimalda

Kultuuriministeeriumi ettepaneku kohaselt praegu MeeTS-i § 40

lõige 3 seada kõrvaltingimusi rahvusvahelistele televisioonilubadele

ning see on loonud ebasoovitava olukorra, kus välditakse nt eesti

autorite teoste edastamise kohustust. Seega tuleks ka rahvusvaheliste

Selgitame. Eesti kultuuri ekspordi toetamine on igati mõistlik

kultuuripoliitiline eesmärk. Eesti teoste viimist teiste riikide

auditooriumiteni tuleks senisest enamgi toetada.

Üleeuroopalise levikuga kanalil on sihtriikideks kõik Euroopa

riigid, mitte Eesti üksinda.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

televisioonilubade puhul rakendada kõrvaltingimusi (nt Eesti autorite

teoste edastamine) juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa sihtriik

on ka Eesti.

6.4 Selline ettepanek on Kultuuriministeeriumi poolt ühelt poolt

mõistetav, kuid teiselt poolt lühinägelik. See jätab kõrvale võimaluse,

et nt üle-euroopa levikuga kanalid sooviks taotleda luba just Eesti

territooriumil (sest isegi kui Eesti on üheks sihtriigiks, ei ole Eesti

autorite teoste sisaldumine signaalis äriliselt ega ratsionaalselt

mõistlik näiteks Poola territooriumile edastatavas signaalis). Ka siin

rakendub koheselt küsimus televisiooniteenuse taasedastamise

vabadusest kui AVMSD ja kogu EL audiovisuaalmeeda sektori

regulatsiooni aluspõhimõttest (vt ülal p 3.5).

6.5 Enamgi veel, selline ettepanek oleks takistuseks Eesti

televisiooniettevõtjate programmide levikule rahvusvahelise loa

alusel (nt Eestis rahvusvahelise televisiooniloa alusel Lätis ja Leedus

edastatav televisioonikanal) – sest teises riigis ei ole „Eesti autorite

teoste“ levik ei mõistlik, vajalik ega vaataja ja kommertshuvi

puudusel võimalik. See tähendaks, et rahvusvaheline

televisiooniluba muutub oma sisult tühjaks ja mittefunktsioneerivaks

loaks, mida rahvusvahelise levikuga Eesti televisiooniteenuse osutaja

kasutada ei saaks. Selliseks õigus- ega kultuuripoliitiliseks valikuks

ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust.

Pakutud seadusemuudatus on vajalik selleks, et tegelikult

ainult Eesti turule suunatud kanal ei saaks rahvusvahelise loa

abil luua endale konkurentsieelist teiste Eesti turul tegutsevate

kanalite ees. Pealegi on Eesti teoste mahu kehtestamisel

diskretsiooniruum – rahvusvahelise loa alusel tegutsevale

kanalile, mis on lisaks Eestile sihitud veel näiteks kümne riigi

auditooriumile, ei pea kehtestama kohustust täita programmist

näiteks 30% Eesti autorite teostega, see võib olla ka näiteks 5%

või 10%.

6.6 Ettepaneku teiseks osaks on uuema sisu eelistamine vanema sisu

ees läbi kõrvaltingimuse seadmise võimaldamise MeeTS-is. Kuidas

on kultruuripoliitiliselt õigustatud eeldada või ka nõutada, et just

uuem sisu on vaatajale ja üldsusele väärtuslikum, kui vanem sisu,

jääb VTS-st arusaamatuks. Põhjenduste puudumisel sellisel selgelt

sisu piiraval meetmel põhiseaduslikku alust ei ole.

Allakirjutanud on küsimuste tekkimise korral valmis mistahes

täiendavaid selgitusi andma.

Selgitame. Siin pole tegu uuema toodangu eelistamisega

millegi arvelt ega uue nõudega, vaid sooviga täpsustada

kehtivas MeeTS-os ja AVMSD-s sätestatud sellekohaste

nõuete täitmist. MeeTS-i § 8 lg 4 sätestab nõude, et

sõltumatute tootjate loodud Euroopa päritolu tööde seas peab

olema ka uuemaid töid, mis on toodetud viimase 5 aasta

jooksul. See norm tugineb omakorda AVMSD artiklis 17

märgitule.

Eesti

Meediaette-

võtete Liit

Eesti Meediaettevõtete Liit (edaspidi Meedialiit) tänab võimaluse

eest avaldada arvamust meediateenuste seaduse muutmise seaduse

VTK osas.

VTK seletuskiri viitab vajadusele arvestada meediateenuse seaduse

muutmisel lähiaastatel jõustuva Euroopa Meediavabadusaktiga

Selgitame. Praegu on ennatlik seostada MeeTS-i muudatusi EL

EMFA tulevaste normidega, mille osas EL-s töö alles käib.

EMFA määruse tervikjõustumine võib toimuda 2026. aastal,

kuid MeeTS-i muudatused tuleb jõustada kindlasti varem,

arvestades ka 2024. aastal toimuvat uut raadiolubade

Eelnõu seletuskirja lisa 1

(European Media Freedom Act (EMFA)). Meedialiit nõustub selle

seisukohaga kuna EMFA jõustumine muudab oluliselt Eesti

meediamaastikku ning tänase iseregulatsiooni asemel muutub

ajakirjandus oluliselt reguleeritumaks. Seoses sellega peame

vajalikuks välja tuua ja rõhutada järgmist:

1. Meedialiit leiab, et seoses VTK aruteluga on kohane ja õige aeg

alustada sihtgruppidega diskussiooni ka EMFA alusel Euroopa

meediateenuste nõukotta (nõukoda) esindaja nimetamise võimalusi.

1.1. Tänane EMFA eelnõu näeb ette, et nõukotta nimetatakse

Euroopa meediavabaduse määruse kohaselt „riigi reguleeriv asutus

või organ“ – asutus või organ, mille liikmesriik on määranud

vastavalt direktiivi 2010/EL artiklile 30. Direktiivi 2010/EL artikli

30 kohaselt võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, et anda

üksteisele ja komisjonile käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artiklite

2, 3 ja 4 kohaldamiseks vajalikku teavet, eelkõige liikmesriikide

pädevate sõltumatute reguleerivate asutuste kaudu.

konkurssi. Kuna EL-is on EMFA normid alles

kujunemisjärgus, siis nendega praeguses faasis MeeTS-is

arvestamine oleks ennatlik.

1.2. Täna kehtiva meediateenuste seaduse kohaselt on Eestis

meediavaldkonna riiklikuks järelevalveasutuseks Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). TTJA on meediateenuste

seaduse alusel järelevalvet teostav organ, kes jälgib muuhulgas

meediateenuse seaduse täitmist (näitleks teostab järelevalvet

eestikeelse sisu ja reklaami osas).

1.3. Ameti põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev

valitsusasutus. Eeltoodust tulenevalt peaks Euroopa meediavabaduse

määruse kohaselt nii era- kui ka riigimeedia sõltumatust kontrollima

täitevvõim. Näiteks peaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli

24 lõike 3 kohaselt Eestis TTJA, s.o täitevvõim jälgima riikliku

reklaami jaotamist meediaturgudel.

1.4. Meedialiit nõustub, et tänase meediateenuse seaduse järelevalve

teostamiseks võib TTJA olla kohane asutus, kuid EMFA nõukotta

kuulumiseks peaks Eesti esindaja olema ajakirjandusekspert, mitte

tehnilise järelevalve ekspert. Seetõttu teeme ettepaneku avalda

Selgitame. EMFA nõukoda ja teised võimalikud struktuurid ei

ole käesoleva muudatuse sisuks.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

diskussioon võimaluse üle muuta meediateenuste seaduse järelevalve

osa ning täiendada seadust võimalusega nimetada EMFA nõukotta

meedialiidu poolt volitatud isik.

2. Meedialiit on täielikult ja absoluutselt vastu VTK-s toodud

seisukohale nagu saaks täitevvõim (TTJA) olla terve meediaturu

mõttes sõltumatu meediaregulaator (isegi siis kui see toob kaasa

VTK-s boonusena väljatoodu, et raadiolubade konkurss lõheneb 1

kuu võrra). Ajakirjandus saab olla sõltumatu üksnes siis kui ta ei ole

ei otseselt ega kaudselt allutatud täitevvõimu kontrollile. EMFA

peamiseks eesmärgiks on kaitsta meediaväljaannete sõltumatust ja

pluralismi meediaturul, ajakirjandust täitevvõimule allutades

tegutseks Eesti EMFA peamisele eesmärgile vastassuunas.

Tulevase EMFA määruse rakendamine pole praegu käsil oleva

MeeTS-i muutmise teema. Need on eraldi küsimused, mida

saab arutada ja otsustada siis, kui EMFA määrus on EL-is

vastu võetud.

3. Arusaadavalt ei vaidle Meedialiit vastu sellele, et TTJA teostab

audiovisuaalmeedia osas tehnilist järelevalvet, väljastab lubasid ja

asub samme ebasobiva sisu (sh Vene Föderatsiooni propaganda)

kättesaadavuse piiramiseks.

Teadmiseks võetud.

4. Audiovisuaalmeedia direktiivi artikkel 7a ülevõtmise osas toetab

Meedialiit oma liikmete poolt VTK-le antud arvamusi.

AVMSD artikkel 7a ülevõtmine käesolevast eelnõust välja

jäetud.

Eesti

Infotehnoloo-

gia ja

Telekommuni-

katsiooni Liit

(ITL)

ITL-i kuuluvad sideettevõtjad toetavad Kultuuriministeeriumi poolt

VTK-s seatud eesmärki korrastada Eesti inforuumi. Nõustume, et

riigil peavad olema võitluseks sõjapropagandaga märksa tõhusamad

vahendid, kui on olnud seni. ITL-i liikmed on hea meelega valmis

kaasa mõtlema, et leida tõhusaimad lahendused Eesti inforuumi

kaitseks sõjapropaganda, vihkamisele või vägivallale kihutamise või

muul viisil riigi julgeolekut ohustava info vastu.

Siiski asuvad ITL-i kuuluvad sideettevõtjad seisukohale, et mitmed

VTK-s välja pakutud meetmed (konkreetsemalt kanalite järjestamise

nõue ning teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise kohustu)

ei ole sobivad lahendused, sest nende rakendamine oleks väga

keeruline ja tooks kaasa ebamõistliku halduskoormuse ning neist

saadav kasu oleks minimaalne. Samuti ei adresseeri need meie

Teadmiseks võetud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

hinnangul tegelikku probleemi, milleks on propagandakanalite

tarbimine interneti ja nn satelliittaldrikute ning muude lisaseadmete

vahendusel.

1. Kanalite järjestamise kohustus

Peame VTK-s välja pakutud kanalite järjestamise nõuet

ebamõistlikuks meetmeks järgmistel põhjustel:

1) Praktikas ei ole täiendav regulatsioon vajalik, kuna eesti vaatajate

hulgas populaarsed kanalid on telekavas nagunii kõige ees.

2) Milliseid kanaleid millises järjekorras klient näeb, sõltub millise

paketi ja millised teemakanalid klient on tellinud. Sõltuvalt

televisiooniteenuse osutajast, saavad vaatajad kas ise järjestada enda

kanalid või luua enda lemmikkanalitest nimekirju ja sideettevõtja

poolt pakutud järjekorda mitte läbi vaadata.

3) Oleme seisukohal, et kanalite järjestamisel ei oleks olulist ja

sisulist mõju inimeste infotarbimisele. VTK esitab eelduse, et

muudatuse tulemusel nõuab vähem üldist huvi pakkuvate kanaliteni

jõudmine vaatajatelt senisest suuremat pingutust ja see parandab

inimeste meediatarbimist. Selline eeldus ei pea paika. Kanalite

järjestus ei pane inimest huvituma kanali sisust ja pingutus

huvipakkuva kanalini jõudmiseks on olematu. Kui Vene

telekanalitele kehtestati piirangud, soetasid inimesed lisaseadmeid, et

nad saaksid Vene telekanaleid edasi tarbida, mis on oluliselt suurem

pingutus kui telekavas kanali vahetamine. Seega eeldab

infotarbimise muutmine muud lähenemist. Kanali otsimine

saatekavast ei ole mõjuv meede.

Seetõttu ei toeta ITL-i kuuluvad sideettevõtjad kanalite järjestamise

kohustuse kehtestamist MeeTS-is. Juhul, kui riik siiski otsustab

audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a üle võtta, siis tuleb

defineerida mõiste „üldhuvi kanal“, kuna sellise mõiste tähendust ei

ole võimalik tuletada ühegi teise allika alusel. Majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse § 5 lg 3 sätestab küll üldhuviteenuse

osutaja mõiste, kuid arvestades seal toodud mõiste sisu, ei ole

võimalik jõuda arusaamisele, millised kanalid võiksid olla üldhuvi

AVMSD artikkel 7a ülevõtmine käesolevast eelnõust välja

jäetud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

kanalid. VTK-st ei ole võimalik ka aru saada, millisel juhul loetakse

üldhuvi kanalid esiletõstetuks.

2. Teleprogrammide loa taotlemise kohustus

Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise võimaldamise

osas tooks VTK-s pakutud lahendus TTJA-le ja ettevõtjatele kaasa

suured bürokraatia, aja- ja ressursikulud, mistõttu ei toeta ITL-i

kuuluvad sideettevõtjad sellise kohustuse kehtestamis MeeTS-is.

Nimelt peab VTK-s toodud protsessi kohaselt, mille järgi litsentsi

taotleb taasedastaja, TTJA analüüsima iga taasedastaja puhul iga

kord iga kanalit. Seega, lähtuvalt VTK p 11.2.2.1 toodud andmetest,

kontrollib TTJA mõningaid taasedastatavaid kanaleid ligikaudu 30

korda. See on ebamõistlik halduskoormus TTJA-le.

VTK-s kirjeldatu kohaselt peaksid taasedastajad ka jälgima iga

taasedastatava kanali juhtorganeid ja tegelikke kasusaajaid ning

nende muutuse korral iga kordselt TTJA-d teavitama, mis võib

tähendada, et TTJA saab mõne kanali kohta 30 teavitust. Sellise

kohustuse panemine taasedastajale on ebamõistlik. Igapäevastes

kestvates ärisuhetes ei ole taasedastajal sellise informatsiooni

saamine televisiooniprogrammi omanikult lihtne. Muudes riikides ei

ole selline informatsioon avalikult kättesaadav ja Eesti taasedastaja

on televisiooniprogrammi omanikul väike äriline partner, kelle

soovid ei pruugi telekanali omaniku jaoks olla olulised. Samas, kui

sellist informatsiooni soovib regulaatorasutus ja selle tagajärjeks

võib olla litsentsist ilma jäämine, on televisiooniprogrammi

omanikul oluliselt suurem motivatsioon sellist informatsiooni anda.

Seetõttu leiame, et kui riik soovib loa taotlemise kohustuse

kehtestada ja see on piisavalt põhjendatud ja õiguslikult

võimalik (arvestades ka EL-i õigusakte), siis peaksid

televisiooniprogrammi omanikud olema need, kes litsentsi

taotlevad. Seda järgmistel põhjustel:

1) Ainult televisiooniprogrammide omanikel on kogu info, mida riik

neilt ootab.

Selgitatud.

Loamenetluse asemel on sätestatud eelnõus

taasedastamisteatise regulatsioon, mis kehtib

audiovisuaalmeedia teenusele, mis ei kuulu Euroopa Liidu

liikmesriigi jurisdiktsiooni alla.

Jääme VTK-s toodud ettepaneku juurde, et

taasedastamisteatise (loa asemel) edastavad taasedastajad,

mitte televisiooniprogrammi omanikud. Samas ei kohusta me

enam taasedastajaid esitama tegelike kasusaajate andmeid, vaid

soovi korral saab TTJA selles osas konsulteerida

julgeolekuasutustega ja Rahapesu Andmebürooga.

TTJA-le tuleb esitada dokument, mis tõendab, et isikul on õigus

vastavat kanalit Eestis edastada. See võib olla näiteks

litsentsileping või väljavõte litsentsilepingust. Eraldi

dokumendi koostamist TTJA jaoks ei oodata.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

2) Ebamõistlik on panna see kohustus televisiooniprogrammide

taasedastajatele, kes peaks hakkama pidevalt tegelikke kasusaajaid

seirama.

3) Kanalitele vastava kohustuse panek on mõistlikum, sest siis peaks

TTJA hindama ühte kanalit ühe korra, mitte väljastama sama kanali

osas mitmeid litsentse erinevatele taasedastajatele. Sellise süsteemi

kohaselt tegeleb TTJA, lähtuvalt VTK p 11.2.2.1 toodud andmetest,

ühe korra ligikaudu 70 kanaliga, mitte 30 korda 70 kanaliga.

4) Meile teadaolevalt ka muudes riikides kasutusel oleva süsteemi

kohaselt taotleb litsentsi ikkagi telekanal, kes soovib riigis

taasedastatud saada ja taasedastaja on kohustatud kontrollima

litsentsi olemasolu, kuid ei taotle kanali eest litsentsi.

Leiame, et kui kanalitele eellitsenseerimine kehtestatakse, on

mõistlik kehtestada see lisatingimusega, et kõik need kanalid, mis

praegu levis (ehk mis pole sanktsioneeritud), saaksid automaatselt

loa ja menetleda oleks vaja ainult uusi kanaleid.

Lisame, et pärast vene telekanalitele piirangute kehtestamist ei

ole Eesti inforuumi teed üles leidnud ca 40 000 teleleibkonda. See

on terav probleem, mis vajab lahendust, aga mida VTK meie

hinnangul ei adresseeri. Propagandaga võitlemiseks on aga äärmiselt

oluline nende leibkondadega tegeleda ja leida lahendus, kuidas nad

Eesti inforuumi tuua. Nad ei tarbi Eesti suurte taasedastajate

televisiooniteenuseid, mistõttu ülalkirjeldatud meetmed neile ei

mõju. Kuna VTK-st nähtub, et riik on valmis teemaga tegelemisse

panustama, siis tuleks see ressurss suunata tegeliku probleemi

lahendamisse. Teeme ettepaneku ühiselt koos Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti esindajatega arutada, milliseid tehnilisi

lahendusi oleks riigil võimalik piiramiseks kasutada.

Lõpetuseks loodame, et meie tähelepanekud on Teile abiks edasisel

menetlusel ja aitavad kaasa sobivate meetmete leidmisel probleemi

lahendamiseks. Soovime panustada ka edasises menetluses, mistõttu

palume meid hoida järgmiste sammudega kursis. Oleme valmis ka

kohtumiseks, et oma arvamust suuliselt selgitada ning edasisi

lahendusvariante arutada

Selgitame. Venekeelse elanikkonna toomine Eesti inforuumi ja

nende hoidmine selles on laiem teemadering, mille osalised on

mitmed asutused oma pädevuste piires.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

Rahapesu

andmebüroo

Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) tänab antud võimaluse eest

esitada oma arvamus ja ettepanekud meediateenuste seaduse

muutmise seaduse väljatöötamise kavatsusele. Olles läbi vaadanud

meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse

dokumendi anname teada, et meie poolt märkuseid ja ettepanekuid ei

ole. Samas ootame huviga arutelusid.

Teadmiseks võetud.

JUM VTK kohaselt soovitakse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi

2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate

liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise

kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse

muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92), artikkel

7a, mis lubab liikmesriikidel võtta meetmed, et tagada üldist huvi

pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine. Artikli

ülevõtmisega oleks võimalik määrata üldist huvi kandvate

programmide asetus näiteks telerit avades loetelu alguses ning

elektroonilistes saatekavades ja veebitelevisioonis esile tõstetult.

Palume eelnõu koostamise etapis mõju hindamisel välja tuua,

milline on teenuseosutajate pakutav tänane programmide kuvamise

järjekord, kas ja milliseid probleeme on sellega esinenud (nt kas

eestikeelsed kanalid on loetelus väga kaugel) ning kui suurel määral

see järjekord võiks tulevikus muudatuse järgselt erineda.

AVMSD artikkel 7a ülevõtmine käesolevast eelnõust välja

jäetud.

2. VTK-s on ühe lahendusena pakutud teleprogrammide

taasedastamise litsentseerimist. VTK kohaselt võimaldab see muu

hulgas vähendada võimaliku ebaseadusliku sisu või keelatud

tegevuste monitooringuga seotud TTJA kulusid. Märgime, et

viidatud loakohustus võib olla vajalik, kuid teleprogrammide sisu

kontroll ehk meediamonitooring peab ka edaspidi tõhusalt toimima.

Palume eelnõu koostamise etapis hinnata selle muudatuse

kultuurilist mõju, sh mõju meediale, samuti palume esitada

statistika taasedastatavate kanalite lisandumise kohta. See

võimaldaks paremini avada probleemi, mida teleprogrammide

taasedastamise loastamine aitab paremini lahendada kui nende sisu

järelevalve. Juhime tähelepanu, et majandustegevuse seadustiku

üldosa seadusest tulenevalt on korrektne termin luba, mitte litsents.

Seletuskirja täpsustatud. Selgitame – tõhus meediamonitooring

jätkub ka edaspidi. VTK-s esitatud viide loamenetluse raames

võimalike TTJA kulude kokkuhoidmise osas oli mõnevõrra

eksitav.

Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste

meelsuse vahelist korrelatsiooni. Lisaks näitavad

meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite

edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja

jälgima asunud eesti meediakanaleid. Näiteks võrreldes

2019. aasta uuringuga on 2023. aastal vähenenud Venemaa

telekanalite vaatamine 11%-lt 4%-le Eesti elanikkonnast.

Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud aga üle kahe

korra. Nendele andmetele tuginedes võib väita, et negatiivse

Eelnõu seletuskirja lisa 1

Seega palume eelnõus ja seletuskirjas kasutada termineid luba,

loakohustus, loastamine.

mõjuga kanalite pakkumise vähenedes leiavad inimesed üles

eesti kanalid ning saavad osa nende infoväljast.

Muudatus ei piira sõna- ega ajakirjandusvabadust, vaid takistab

agressorriike kasutamast Eesti inforuumis Eesti julgeolekut

ohustavaid inforelvi. Muudatus ei ohusta mingilgi moel vaba ja

mitmekesise ajakirjanduse tegevust ja võimekust levitada

erapooletut ja tõepõhist teavet ning arvamusvabadusel

põhinevaid väärtushinnanguid. Eesti on demokraatlik õigusriik,

mille tugisammasteks on vaba ajakirjandus, arvamuste

mitmekesisus ja meedia erapooletus ning see on osa Eesti

julgeolekust.

3. Palume eelnõu koostamise etapis arvesse võtta ka kirjale lisatud

VTK failis esitatud märkused ja kommentaarid.

Seletuskirja täpsustatud.

SIM

SIM märkused on esitatud AK-na. Märkustega on arvestatud või need on teadmiseks võetud,

samuti on täpsustatud seletuskirja.

TTJA Toetame VTK-s toodud ettepanekuid, kuid leiame, et eelnõu

ettevalmistamise etapis vajavad ettepanekud täiendavat analüüsi, nt

ettepanekute tehniline teostatavus, sellega kaasnevad kulud

ettevõtjatele ja regulaatorile seatavate lisaülesannete teostamiseks

vajalik ressurss.

VTK-s nähakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile

(TTJA) ette õigus enne telekanali taasedastamise loa väljastamist

konsulteerida Rahapesu Andmebürooga saamaks teavet

meediateenuse osutaja võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse,

Euroopa Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega ja

Kaitsepolitseiametiga saamaks hinnangut taotluses märgitud

meediateenuse võimaliku ohu kohta riigi julgeolekule.

Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu ettevalmistamisel sätestada nii

tele- kui raadiolubade taotluste läbivaatamisel TTJA-le õigus enne

loa väljastamise üle otsustamist konsulteerida Rahapesu

Andmebüroo ja Kaitsepolitseiametiga. Ühtlasi teeme ettepaneku

täiendada meediateenuste seaduse (MeeTS) §-i 44 lõikega 3, mille

alusel oleks TTJA-l õigus keelduda tegevusloa andmisest, kui

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

meediateenuse osutajal ilmnevad seosed sanktsioonidega või

meediateenusega kujutataks ohtu riigi julgeolekule.

Soovitame eelnõusse lisada meediateenuse osutaja kohustus tagada

faktide ja sündmuste tõene, erapooletu ja tasakaalustatud esitamine

uudistesaadetes soodustamaks arvamuste vaba kujunemist.

Ajakirjanduse suhtes on ühiskonnal kõrgendatud ootus, et teavet

antakse edasi objektiivselt ehk kajastatakse erinevate poolte

nägemusi ja seisukohti. Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni

üleilmse ajakirjanike eetikaharta1 kohaselt peab ajakirjanik

kindlustama, et tema edastatud faktid on tõesed ja kommentaarid

ning arvamused on selgelt faktidest eristatud. Eetikaharta järgi

peetakse ajakirjanduses ebaprofessionaalseks mh faktide

moonutamist, laimamist, mustamist, põhjendamatuid süüdistusi.

Viimastel aastatel on eriti selgelt ilmnenud desinformatsiooni

negatiivne mõju inimeste tervisele ja elule, demokraatlikele

protsessidele ja nende legitiimsusele, avalikule korrale ja riigi

julgeolekule. Desinformatsiooni kujutatav oht on ilmnenud nii

COVID-19 pandeemia kui Venemaa täiemahulise agressiooni käigus

Ukraina vastu. Seetõttu on oluline, et riik võtaks kõikvõimalikud

meetmeks kaitsmaks eetilist vaba ajakirjandust, rahva tervist ja

põhiseaduslikku korda ajakirjanduse varjukeebi all tegutsevate

desinformaatorite eest.

Sarnased kaitsemeetmed desinformatsiooni eest on ette nähtud

näiteks Piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonis (art 7 lg 3)2,

Läti elektroonilise massimeedia seaduses (V peatükk, art 24 lg 4)3 ja

Suurbritannia meediaregulaatori Ofcom ringhäälingu koodeksis (V

jagu)4.

Selgitame. Eesti inforuum on välise negatiivse

mõjutustegevuse eest paremini kaitstud käesoleva

seadusemuudatusega loodava taasedastamisteavituse menetluse

kaudu.

Eesti enda meediateenuste osutajatele on ettepanekus loetletud

nõuded eneseregulatsiooni korras juba nagunii igapäevase

tegutsemise standardiks ning üleregulatsiooni vajadus puudub.

Eesti on demokraatlik õigusriik, mille tugisammasteks on vaba

ajakirjandus, arvamuste mitmekesisus ja meedia erapooletus

ning see on osa Eesti julgeolekust.

Samuti teeme ettepaneku eelnõu väljatöötamise käigus kaaluda

võimalust anda TTJA-le pädevus nõuda Eesti turule suunatud

meediateenuse osutajatelt, täpsemalt tellitava audiovisuaalmeedia

teenuste pakkujatelt (nt Netflix, HBO), turu statistilisi andmeid (nt

Eesti kasutajate hulk).

Käesolevas eelnõus seda teemat ei kajastata.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

Ühtlasi teeme ettepaneku pärast VTK tagasiside analüüsimist viia

läbi arutelu nii meediateenuse osutajate kui meediateenuse

taasedastajatega.

RAM 1.Väljatöötamise kavatsuse kohaselt võib kavandatav

teleprogrammide taasedastamise loa menetlus suurendada Rahapesu

Andmebüroo töökoormust, sest nendega võib olla vaja konsulteerida,

et tuvastada taasedastatava teleprogrammi tegelikud kasusaajad.

Palume kaasata Rahapesu Andmebüroo eelnõu kooskõlastamisse.

Arvestatud.

2. Eelnõu koostamise ajaks tuleb täpsustada, kas ja kuidas katab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet suurenenud koormuse

kasvust tuleneva lisavahendite vajaduse ning see tuleb kajastada

eelnõu seletuskirjas.

Info lisatud seletuskirja.

EELNÕU

06.11.2023

Meediateenuste seaduse muutmise seadus

Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 2 sõnastatakse pärast lauseosa „(edaspidi ka televisiooniluba ja

raadioluba) andmise“ lauseosaga „, taasedastamisteatise esitamise ja taasedastamise lubamise

või lubamisest keeldumise“;

2) paragrahvi 2 lõike 4 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elektroonilise side ettevõtjale, kes taasedastab meediateenust, kohaldatakse käesoleva seaduse

§-e 481, 482, 51, 55 ja 56.“;

3) paragrahvi 8 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 9. Raadioprogrammi nädalamaht ja Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal

(1) Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi.

(2) Eestikeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust peab Eesti

autorite loodud muusikateoste osa olema vähemalt 30 protsenti, millest vähemalt 50 protsenti

peab edastama ajavahemikus kella 6.00-st kuni 19.00-ni. Muukeelses raadioprogrammis

edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust peab Eesti autorite loodud muusikateoste osa

olema vähemalt 20 protsenti, millest vähemalt 50 protsenti peab edastama ajavahemikus kella

6.00-st kuni 19.00-ni.“;

5) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Regionaalse või“;

6) seaduse 4. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõnu „Televisiooni- ja raadioluba“ sõnaga

„, taasedastamisteatis“;

7) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline televisiooniluba;

2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks.

(2) Üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva

seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused.

(3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva

seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi

asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele,

eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“;

8) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline raadioluba;

2) rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks.“;

9) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32

nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga

ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või meediateenuse programmi

sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse

testimiseks meediateenuse edastamiseks.

(2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks.“;

10) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Raadioloa taotlusele lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni

kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud Eesti autorite

muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta. Raadioloa esmakordsel taotlemisel kinnitust

esitama ei pea.“;

11) paragrahvi 40 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade

liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks

üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

veebilehel.

(2) Televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse

tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud

audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning Euroopa päritoluga audiovisuaalsete

teoste, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest

televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad, miinimummahu programmis.

(3) Raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks

kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis, arvestades käesoleva seaduse § 9

lõikes 2 toodud miinimummahtu, muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna

elu kajastavate saadete mahu programmis, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude.

(4) Raadioloa kõrvaltingimuste vajalikkuse otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti peadirektor. Kui need on vajalikud, kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti peadirektor tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses

parima pakkumise väljaselgitamiseks.

(5) Raadioloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kahe kuu jooksul pärast

tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva.

(6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata televisiooniloale

kõrvaltingimusi.

(7) Üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, sellest

keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

(8) Rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata

jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu

jooksul pärast taotluse saamist.

(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus konsulteerida enne tegevusloa

väljastamist julgeolekuasutustega ning Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet

meediateenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikme võimaliku seose kohta

Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või

selle kohta, kas meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige võib kahjustada

ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna

turvalisusele olulist ohtu.“;

12) paragrahvi 43 lõikes 2 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutava ministri“ sõnadega

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori“;

13) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa andmisest

keelduda, kui meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige on toime pannud

karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo, ta on seotud Vabariigi Valitsuse,

Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või ta võib kahjustada

ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna

turvalisusele olulist ohtu.“;

14) seadust täiendatakse §-dega 481 ja 482 järgmises sõnastuses:

㤠481. Taasedastamisteatis

(1) Audiovisuaalmeedia teenuse, mis ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla,

taasedastamisest Eestis tuleb taasedastajal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit

teavitada.

(2) Taasedastamisteatis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vähemalt

15 päeva enne taasedastamise alustamise soovitud kuupäeva.

(3) Taasedastamisteatises esitatakse järgnevad andmed:

1) taasedastamisteatise esitaja nimi ja kontaktandmed;

2) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse programmi nimi;

3) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja nimi, juriidilise

isiku puhul registrikood ja registrikoodi riik, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane

identifitseerimistunnus või füüsilise isiku puhul isikukood ja isikukoodi riik, selle puudumise

korral sünniaeg ja -koht;

4) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja kontaktandmed,

sealhulgas elektronposti aadress;

5) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja nõusolek audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamiseks

Eestis.

§ 482. Taasedastamisteatises esitatud andmete täiendav kontrollimine, taasedastamise

lubamine või lubamisest keeldumine

(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei teavita taasedastamisteatise esitajat

15 päeva jooksul pärast taasedastamisteatise esitamist taasedastatava audiovisuaalmeedia

teenuse programmi taasedastamise lubamisest keeldumisest käesoleva paragrahvi lõigetes 3

või 4 toodud alustel või vajadusest täiendavalt kontrollida taasedastamisteatises esitatud

andmeid või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikmega

seotud andmeid, võib alustada taasedastamist. Kui esitatud andmeid on vaja täiendavalt

kontrollida, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamise lubamise või lubamisest keeldumise kahe kuu jooksul taasedastamisteatise

esitamisest arvates.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib täiendava kontrolli käigus:

1) nõuda taasedastajalt täiendavat teavet;

2) konsulteerida julgeolekuasutusega ja Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikme võimaliku seose

kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega

või saada hinnang, kas teenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige võib kahjustada

ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna

turvalisusele olulist ohtu.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamise lubamisest, kui:

1) taasedastaja ei ole esitanud audiovisuaalmeedia teenuse kohta nõutud täiendavat teavet ega

esitanud põhjendust, miks teavet ei ole võimalik esitada, ja teave ei ole muul viisil

haldusorganile kättesaadav;

2) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse

liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse

pikendamisest keeldutud avalikule korrale või riigi julgeolekule ohu kujutamise tõttu;

3) audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate

rahvusvaheliste sanktsioonide all;

4) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonide all või ta võib

kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või

kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamise lubamisest, kui audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta

jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/13/EL artikli 6 alusel.

(5) Teave käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 toodud alustel audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamisest keeldumise kohta avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

kodulehel.“;

15) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha üldsusele avatud koha haldajale

või koha, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt

perekonda ja lähimat tutvusringkonda, haldajale ettekirjutus lõpetada meediateenuse

kättesaadavaks tegemine, kui:

1) meediateenuse taasedastamiseks ei ole taasedastaja taasedastamisteatist esitanud, või

2) meediateenuse taasedastamise lubamisest on käesoleva seaduse § 482 lõike 3 või 4 alusel

keeldutud, või

3) meediateenuse taasedastamine on käesoleva paragrahvi alusel lõpetatud.“;

16) seaduse 7. peatüki pealkirjas asendatakse sõnad „audiovisuaalmeedia teenuse“ sõnaga

„meediateenuse“;

17) paragrahvi 531 pealkirjas asendatakse sõnad „audiovisuaalmeedia teenuse“ sõnaga

„meediateenuse“;

18) paragrahvi 531 täiendatakse lõigetega 9–13 järgmises sõnastuses:

„(9) Kui mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva raadioteenuse osutaja teenus on tervikuna

või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja tegutseb Eesti meediateenuste turul ilmse

eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega või selle alusel raadioteenuse osutajatele

kehtestatud nõuetest ega neid nõudeid ei järgi, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet ühendust asjaomase riigi järelevalveasutusega ja raadioteenuse osutajaga, et leida

asjakohane lahendus Eestis kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi

tagamiseks.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet asjaomase riigi järelevalveasutusele ja raadioteenuse osutajale tõendid, mis võimaldavad

hinnata asjaolusid, kas raadioteenuse osutaja on asutatud asjaomases riigis eesmärgiga hoida

kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest.

(11) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 sätestatud teabevahetuses teise riigi

järelevalveasutusega ei ole 30 päeva jooksul leitud rahuldavat lahendust või kui raadioteenuse

osutaja selgitused ei ole põhjendatud, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus

teha selle raadioprogrammi taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet järgib ettekirjutust tehes põhimõtet, et vastavad meetmed on põhjendatud,

objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad.

(12) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse tegemist annab Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet raadioteenuse osutajale võimaluse esitada käesoleva seadusega

sätestatud ja nende alusel kehtestatud nõuetest kõrvalehoidmise ja mittejärgimise kohta oma

arvamus ja vastuväited kümne päeva jooksul.

(13) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ettekirjutusest asjaomase riigi

järelevalveasutust, raadioteenuse osutajat ning taasedastajat.“;

19) paragrahvi 54 lõikest 3 jäetakse välja lauseosa „, välja arvatud raadioloa väljaandmise

menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses,“;

20) seadust täiendatakse §-ga 632 järgmises sõnastuses:

„§ 632. Väljaantud tegevuslubade kehtivus

Enne käesoleva seaduse 2024. aasta __ vastuvõetud redaktsiooni jõustumist välja antud

ringhäälinguload kohalikus või regionaalses raadiovõrgus võrdsustatakse üleriigiliste

raadiolubadega ja need jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni.“;

21) seadust täiendatakse §-ga 655 järgmises sõnastuses:

„§ 655. Paragrahvi 39 lõike 62 rakendamine

2024. aastal esitatakse raadioloa taotlusele autoreid esindava kollektiivse esindamise

organisatsiooni kinnitus taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud Eesti autorite

muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta perioodil käesoleva seaduse 2024. aasta __

vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni taotluse esitamiseni.“;

22) seadust täiendatakse §-ga 656 järgmises sõnastuses:

㤠656. Paragrahvi 481 rakendamine

Enne käesoleva seaduse 2024. aasta ____ vastuvõetud redaktsiooni jõustumist Eestis

taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse, mis ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi

jurisdiktsiooni alla, taasedastamiseks peab taasedastaja olema esitanud taasedastamisteatise

2025. aasta 1. juuliks.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2023

__________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Meediateenuste seadus (edaspidi ka MeeTS) võeti Riigikogus vastu 16.12.2010. Viimase,

16.02.2022 vastuvõetud muudatusega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2018/18081, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia

teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise

kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, edaspidi ka AVMSD), et võtta arvesse muutuvat

turuolukorda2.

Eelnõuga reguleeritakse järgnevat:

 luuakse taasedastamisteatise esitamise ja taasedastamise lubamise või lubamisest

keeldumise regulatsioon. Regulatsioon kohaldub audiovisuaalmeedia teenuse, mis ei

kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, taasedastamiseks Eestis;

 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) antakse õigus teha

üldsusele avatud koha haldajale või koha, mis ei ole üldsusele avatud, kuid kus viibib

määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, haldajale

ettekirjutus lõpetada meediateenuse kättesaadavaks tegemine, kui elektroonilise side

ettevõtja ei ole taasedastamisteatist esitatud, taasedastamise lubamisest on keeldutud või

taasedastamine on lõpetatud;

 muudetakse ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni, sh võimaldatakse seada

kõrvaltingimusi ka ajutistele raadiolubadele;

 täiendatakse meedialubade kõrvaltingimuste regulatsiooni, muudetakse raadio- ja

televisioonilubade liike ja raadiolubade konkursi korraldamise korda.

Seadus jõustub üldises korras.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik

Andres Jõesaar ([email protected], 628 2338) ning personali- ja õigusosakonna

õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu väljatöötamises on

osalenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna juhataja Ulrika

Paavle, ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla ja nõunik Peeter

Sookruus. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja

õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL

audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide

koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L

303, 28.11.2018, lk 69–92). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate

liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28).

2

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS) redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 15.06.2022, 3.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Seaduseelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse3 (edaspidi VTK) koostamine.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Meediateenuste seadus vajab täiendamist eesmärgiga tagada tõhusamad lahendused Eesti

inforuumi kaitseks sõjapropaganda, vihkamisele või vägivallale kihutamise või muul viisil riigi

julgeoleku ohustamise eest.

Praegu ei ole Eestis vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks, millele

audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas

riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda

taasedastama ükskõik millist teleprogrammi, sh näiteks Vene Föderatsioonis loa saanud

teleprogrammi. Telekanal ei pruugi aga sobida riigi inforuumi, sest see võib olla Eesti

Vabariigile julgeolekuoht. Kuigi mitmete Vene propagandakanalite taasedastamine on praegu

rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi

korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas

Eestis levida.

Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid ei kasutata tänapäeval üksnes

vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka Euroopa väärtuste vastu peetava

infosõja relvadena. Meid ohustav mõjutustegevus algab tihtipeale märkamatute ja üksikute

vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga, mida on kanalite monitooringuga keeruline

märgata.

Eeltoodust tulenevalt on vajalik oma inforuumi kaitseks kehtestada regulatsioon, mille alusel

Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mitte kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamisest Eestis tuleb taasedastajal TTJA-d teavitada.

Muudatus annab meediaregulaatorile võimaluse juba enne teleprogrammi Eestis taasedastamist

hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikme võimalikku julgeolekuohtu, seotust sanktsioneeritud isikute või üksustega. Selle protsessi

tulemusel ennetatakse kvaasikanalite turuletulekut, piiratakse desinformatsiooni jõudmist

vaatajateni ning vähendatakse kahjulike info-operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale.

2.2. Meediateenuste seaduse § 51 võimaldab TTJA-l teha ettekirjutus audiovisuaalmeedia

teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamiseks, kui teenuses on rikutud MeeTS-i § 19

3 https://eelnoud.valitsus.ee/main#vVLnOPt7.

3

nõudeid, kahjustatud rahvastiku tervist ja ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeolekut ja

riigikaitse tagamist, või kujutatud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.

TTJA on saanud mitmeid teateid majutusettevõtetest, kes võimaldavad majutusruumides

paiknevate telerite vahendusel jälgida TTJA ettekirjutusega piiratud teleprogramme. Seaduse

kohaselt saab audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajaks pidada elektroonilise side ettevõtjat,

kuid mitte näiteks majutusettevõtet või kaubanduskeskust, kes enda valduses võimaldab jälgida

teleprogramme, mille signaali ta saab satelliitantenniga, piiriäärsetel aladel ka tavaantenniga.

VTK-s pakuti lahendusena välja anda TTJA-le õigus teha ettekirjutus piiratud telekanali

jälgimist võimaldavale majutusettevõttele või muule üldsusele avatud koha haldajale

meediateenuse kättesaadavaks tegemise lõpetamiseks. TTJA-le on tulnud aga infot, et piiratud

kanaleid edastatakse näiteks ka hooldekodudes, mis ei ole üldsusele avatud kohad. Seega,

võrreldes VTK-s väljatooduga ei keskenduta eelnõus enam majutusettevõtetele, vaid laiemalt

üldsusele avatud kohtadele või kohtadele, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib

määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. TTJA saab teha

selliste kohtade haldajatele ettekirjutuse lõpetada sellise varem piiratud meediateenuse

kättesaadavaks tegemine, mis võib sisaldada kahjulikku ja ühiskonda lõhestavat infot. Vastav

reguleerimine aitab ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele

avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite

vaatamiseks.

2.3. Meediateenuste seaduses vajab ajakohastamist meedialubade andmise regulatsioon.

Praegune ajutiste raadiolubade regulatsioon ei võta arvesse turu vajadusi. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt on võimalik anda ajutist raadioluba MeeTS-i § 37 kohaselt kuni kolmeks kuuks, kui

programm on ajutise iseloomuga ja selle edastamise eesmärk on kajastada konkreetset

sündmust. Ajutisi lube ei kasutata enamasti sündmuste kajastamiseks (n-ö MM-i või MK-etapi

raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside

vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal

soovitud levipiirkondadesse laieneda. Kehtiv seadus ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks

raadiolubadeks taotlusi esitada.

Muudatuse eesmärk on muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja

läbipaistvamaks. Eesmärk on meediateenuste seaduses ette näha eraldi testimise regulatsioon

juhtudeks, kui soovitakse meediateenuste edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või

testida programmi sobivust konkreetsele levipiirkonnale, näiteks enne raadiolubade avalikku

konkurssi. Samuti on vajalik seaduse tasandil täpsustada ajutiste meedialubade taotlemise kord

selliselt, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks.

Mõistlik on anda meediaregulaatorile õigus kehtestada ka ajutistele raadiolubadele spetsiaalseid

kõrvaltingimusi, mh levipiirkonna ja programmi mahu kohta. Muudatuse eesmärk oleks

põhjendatud juhtudel näha TTJA-le ette kõrvaltingimuste seadmise kohustus, näiteks juhtudel,

kus soovitakse testida programmi sobivust kuulajaskonnale enne alalise loa taotlemist, on

mõistlik juba ajutisele loale näha ette kõrvaltingimused, mida tulevikus tõenäoliselt

kehtestataks ka alalisele meedialoale.

Lisaks eeltoodule vajab muutmist rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa

loataotluste läbivaatamise tähtaeg, mis on ebamõistlikult lühike.

4

2.4. MeeTS-i § 40 lg 3 ei võimalda praegu seada kõrvaltingimusi rahvusvahelistele

televisioonilubadele. Meediaturul võib täheldada praktikat, et Eesti turul levitatavate

telekanalite loale seatud kõrvaltingimuste täitmise kohustuse vältimiseks minnakse üle

rahvusvahelisele televisiooniloale. Sellisel viisil on võimalik ka Eestis levida ilma üleriigilise

televisiooniloa tingimustele vastamata, juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa üheks

sihtriigiks on valitud Eesti. Seetõttu oleks Eesti autorite teoste leviku tagamiseks mõistlik seada

mõned kõrvaltingimused (nt miinimumnõuded Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel

toetusel valminud teoste edastamisele) ka rahvusvahelistele televisioonilubadele, juhul kui

rahvusvahelise televisiooniloa sihtriik on ka Eesti.

Kultuuriministeerium ja TTJA on pikka aega kasutanud meedialoa kõrvaltingimuseks viimase

viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mahtu programmis (MeeTS-i § 8 lg 4

teine lause). Samas ei anna MeeTS-i 40 lg 3 sellise kõrvaltingimuse seadmiseks selget alust.

TTJA lõpetas selle praktika kasutamise 2022. aasta kevadel, kuigi kultuuripoliitiliselt on sellise

kõrvaltingimuse seadmine mõistlik, et tagada uuematele teostele rohkem teleaega. Muudatuse

eesmärk on võimaldada seada viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste

maht kõrvaltingimuseks.

Lisaks soovitakse eelnõuga lihtsustada ja ajakohastada raadiolubade liike. Neid muudetakse

selliselt, et raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat

regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka

televisioonilubade regulatsiooni (sarnaselt raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba,

jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba).

Samuti on raadiolubadega mõistlik järgida osaliselt sama loogikat, mis võeti 09.03.2022

kasutusele televisioonilubadega, kui kõrvaltingimuste seadmine anti meediaregulaatori

pädevusse. Televisioonilubade muudatusel lähtuti vajadusest suurendada meediaregulaatori

sõltumatust, mille tagamise kohustus tuleneb AVMSD artiklist 30. Artikli kohaselt ei küsi

riiklikud järelevalveasutused või -organid seoses neile liidu õigust rakendavate riigisisese

õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega allu teise asutuse

juhistele.

Kuigi AVMSD ei reguleeri praegu raadioteenuseid, toob lähiaastatel jõustuv Euroopa

meediavabadusakt regulatsiooni alla ka raadioteenuse. Seetõttu on mõistlik minna

meediateenustes üle ühtsele lähenemisele. Muutes TTJA ka raadiolubade kõrvaltingimuste

määrajaks, laiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervele

ringhäälinguturule. TTJA senine praktika raadiolubade konkursi korraldamisel näitab, et

raadioload on võimalik väljastada ka kahe kuu jooksul arvates tegevusloa taotluste esitamise

tähtpäevast, mistõttu tuleks MeeTS-i § 40 lg-s 5 sätestatud tähtaega lühendada seniselt kolmelt

kuult kahele kuule.

Seaduse tasandil sätestatakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal, mis jäi varem

kultuuriministri määratleda.

Lisaks eeltoodule on eelnõusse lisatud üksikuid tehnilisi täpsustusi, mis aitavad tagada MeeTS-i

ajakohasuse.

5

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 22 punktist.

Eelnõu punkt 1 – MeeTS-i reguleerimisala puudutavat paragrahvi 1 täiendatakse, lisades

punkti 2 täpsustuse, mille kohaselt sätestab MeeTS muu hulgas taasedastamisteatise esitamise

ja taasedastamise lubamise või lubamisest keeldumise regulatsiooni (vt ka eelnõu p 14

selgitust).

Eelnõu punkt 2 – Täiendatakse viidet MeeTS-i sätetele, mida kohaldatakse elektroonilise side

ettevõtjale (lisanduvad §-d 481 ja 482 ehk taasedastamisteatisega seonduv regulatsioon) (vt ka

eelnõu p 14 selgitust).

Eelnõu punkt 3 – Tunnistatakse kehtetuks MeeTS-i § 8 lg 7, mis sätestab regionaalse

televisiooniloaga seonduva. Kuivõrd muudatuse kohaselt kaotatakse regionaalne

televisiooniluba kui loa liik, on ka viidatud säte vaja kehtetuks tunnistada (vt ka eelnõu p 7

selgitust).

Eelnõu punkt 4 – Kuivõrd uue regulatsiooni kohaselt ei kehtesta enam kultuuriminister

raadiolubade kõrvaltingimusi, tuuakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaalu nõue

seaduse tasandile. Muudatuse kohaselt peab eestikeelses raadioprogrammis edastatavate

muusikateoste kalendrikuu mahust Eesti autorite loodud muusikateoste osa olema vähemalt

30%, millest vähemalt 50% peab edastama ajavahemikus kella 6.00-st kuni 19.00-ni.

Muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust peab Eesti

autorite loodud muusikateoste osa olema vähemalt 20%, millest vähemalt 50% peab edastama

ajavahemikus kella 06.00-st kuni 19.00-ni (uus § 9 lg 2). Mõiste „Eesti autor“ hõlmab

muusikateose autoreid, kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori teoseks loetakse

lugu, kus on vähemalt üks autoritest Eestist, olenemata autorite koguarvust.

Eelnõu punkt 5 – MeeTS-i § 21 lõike 2 muudatus on seotud regionaalse raadio- või

televisiooniloa liigi kaotamisega (vt ka eelnõu p-de 7 ja 8 selgitust).

Eelnõu punkt 6 – MeeTS-i 4. peatüki pealkirja täiendatakse sõnaga „taasedastamisteatis“.

Tegemist on tehnilise muudatusega, mis puudutab taasedastamisteatise regulatsiooni

sissetoomist MeeTS-i ja selle 4. peatükki (vt ka eelnõu p 14 selgitust).

Eelnõu punkt 7 – Muudetakse MeeTS-i §-s 33 toodud televisioonilubade liike ja sätestatakse

võimalus anda ka rahvusvahelisele televisiooniloale MeeTS-i § 40 lõike 6 alusel

kõrvaltingimusi. Kuivõrd muudatusi on kõikides § 33 lõigetes, esitatakse muudatus terve

paragrahvi taasesitamisega.

Lõike 1 kohaselt antakse televisiooniteenuse osutamiseks välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline televisiooniluba;

2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks.

Televisioonilubade süsteem kohandatakse vastavaks audiovisuaalmeedia teenuste turul

toimunud muutustele. Kaotatakse regionaalse televisiooniloa loaliik, sest regionaalsust sellisel

kujul nagu varem digi-TV platvormil enam ei eksisteeri.

6

Lõike 2 kohaselt antakse üleriigiline televisiooniluba kuni kümneks aastaks, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused.

Muudatusega jäetakse välja viide regionaalsele televisiooniloale.

Lõike 3 kohaselt antakse rahvusvaheline televisiooniluba kuni viieks aastaks, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused, § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning

TTJA on enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava

teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste

kaitse seisukohast.

Eelnõu punkt 8 – Muudetakse MeeTS-i § 35 lõiget 1, milles on sätestatud raadioloa liigid.

Kaotatakse regionaalse raadioloa loaliik. Edaspidi jäävad alles üleriigiline raadioluba ja

rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks. Varasem

praktika üleriigilise raadioloa puhul on tähendanud, et üleriigilise raadioloa väljastamisega ei

kaasne automaatselt levimist üle Eesti kõigis maakondades, vaid märgitakse ära konkreetsed

maakonnad, kus üleriigilise raadioloaga raadioprogramm levida võib (nt Power Hit Radio levib

üleriigilise loaga järgmistes levipiirkondades: Harju, Tartu, Pärnu, Lääne-Viru ja Viljandi

maakond). Selleks, et üleriigilise loaga saaks levida ka mõnes teises maakonnas, peab

meediateenuse osutaja ootama siiski uut raadiolubade konkurssi. Vaatamata eeltoodud

sisulistele selgitusele leviala ulatuses jäädakse seaduses siiski mõiste „üleriigiline raadioluba“

kasutamise juurde, sest teatud juhtudel on vaja eristada seda loaliiki rahvusvahelisest loast. Kui

seaduses mõeldakse mõlemat loaliiki, on kasutatud üksnes üldmõistet „raadioluba“.

Muudatus lihtsustaks raadiolubade regulatsiooni ning lisaks on tegu mõistliku muudatusega

digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses, sest sellega suureneb sagedusressurss ja uutes

levipiirkondades levimist saab alustada kiiremini, kui senise praktika järgi (s.o iga paari aasta

tagant raadiolubade konkursi tulemusena).

Eelnõu punkt 9 – Muudetakse MeeTS-i § 37 ja täpsustatakse ajutise televisiooni- või raadioloa

andmise tingimusi.

Kehtiva seaduse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on

ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.

Sellest põhimõttest on praktikas kaugenetud ning enamasti ei kasutata ajutisi lube sündmuste

kajastamiseks (n-ö MM-i või MK-etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala

paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei

õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda.

Viimastel aastatel on nõudlus ajutiste raadiolubade järele järsult kasvanud. Kui varasematel

aastatel väljastati aastas u kümme ajutist raadioluba (nt 2020. aastal kaheksa), siis 2021. aastal

väljastati 72, 2022. aastal 51 ja 2023. aasta novembri seisuga 17 ajutist raadioluba. Ajutised

load anti 2021. aastal seitsmele erinevale teenuse osutajale, 2022. aastal vastavalt üheksale ja

2023. aastal kaheksale. Neist ainult mõni üksik on välja antud reaalselt mõne sündmuse

kajastamiseks. See tähendab, et tegelikult on ajutisi raadiolube kasutatud olemasolevate

programmide leviala laiendamiseks.

7

Erandite seadmine ajutistele raadioprogrammidele on igati mõistlik. Samas on oluline, et

ajutiste raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist meediateenuse

osutamist, mis võib kahjustada raadioturul konkurentsi. Olukord, kus enamik turuosalistest on

omandanud tegevusloa läbipaistvalt avaliku konkursi korras, aga mõned kasutavad ära mõneti

ebaselget regulatsiooni ja osutavad teistega samaväärset teenust ajutiste raadiolubade alusel,

moonutab paratamatult raadioturul ausat konkurentsi. Praegune meediateenuste seaduse

regulatsioon ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada.

Arvestades lisanduvaid uusi tehnoloogiaid, näiteks digiraadio tulekut, peaks meediateenuste

seadus looma piisavalt paindlikud võimalused ka selleks, et raadioteenust saaks uutel

tehnoloogiatel testida. Praegu ei võimalda meediateenuste seadus väljastada meediateenuste

testlube ehk digiraadio teenuse testijatel peavad olema kehtivale meediateenuste seadusele

vastavad raadioload. Üksnes testsignaali edastamine ei anna testimisel nii kvaliteetseid tulemusi

kui raadioprogrammi edastamine. Samuti ei ole mõistlik piiratud ressurssi kasutada ainult

testsignaali edastamiseks.

Muudatuse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTS-i

§-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise

iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või meediateenuse

programmi sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise

lahenduse testimiseks meediateenuse edastamiseks.

Muudatuse kohaselt saab ajutist televisiooni- või raadioluba pikendada ühe korra kuni kolmeks

kuuks.

Eelnõu punkt 10 – MeeTS-i § 39 täiendatakse lõikega 62. Paragrahv loetleb andmed, mis

lisatakse tegevusloa taotlusele, ning dokumendid, mis tuleb taotlusele lisada. Täienduse

kohaselt lisatakse raadioloa taotlusele autoreid esindava kollektiivse esindamise

organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud

Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta. Raadioloa esmakordsel

taotlemisel kinnitust esitama ei pea. Kinnitus annab võimaluse hinnata loa taotleja

õiguskuulekust ning seda on võimalik kasutada uue loa väljastamisel taotluste hindamisel ühe

kriteeriumina (näiteks saaks konkursil muudes kriteeriumides samaväärsete taotluste

hindamisel eelise taotleja, kes on Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitnud).

Kuivõrd uus raadiolubade konkurss on 2024. aastal, saaks monitoorida raadioloa tingimuste

täitmist alates seaduse muudatuse jõustumisest kuni taotluse esitamisena (vt ka rakendussätet,

eelnõu p 21).

Eelnõu punkt 11 – MeeTS-i § 40, mis sätestab tegevusloa väljaandmise, esitatakse uuel kujul.

Tähelepanek nimetatud sätte ja eelnõu kohta tervikuna – raadioloa mõiste all mõeldakse nii

üleriigilist kui ka rahvusvahelist luba. Kui on soovitud rõhutada eraldi üleriigilist või

rahvusvahelist raadioluba, on see täpsustus eraldi välja toodud. Sama kehtib televisiooniloa

mõiste kohta.

Paragrahvi 40 lõike 1 kohaselt kuulutab raadioloa väljaandmiseks TTJA peadirektor välja

avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv,

tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks üks kuu enne

taotluste esitamise tähtaega TTJA veebilehel.

8

Raadiolubade puhul säilib konkursi korraldamise kohustus, sest selles valdkonnas on see

piiratud sagedusressursi tõttu endiselt põhjendatud. Muudatuse kohaselt ei avaldata

tegevuslubade väljaandmisega seonduvat enam Kultuuriministeeriumi kodulehel, samuti

täpsustatakse, et info tehakse teatavaks TTJA kodulehel üks kuu enne taotluste esitamise

tähtaega.

Uue regulatsiooniga eraldatakse televisiooniloa ja raadioloa kõrvaltingimuste sätted. Samuti

lisatakse mõlemasse lõikesse ajutised load. Paragrahvi 40 lõike 2 kohaselt võib televisiooniloa

ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada

Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu

programmis ning Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste, mille tootmisest ei ole möödunud

rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud

tootjad, miinimummahu programmis.

Uuendus on hiljutiste tööde (nö recent works’i) miinimummahu täpsustamise võimaldamine

kõrvaltingimustes. MeeTS-i § 8 lg 4 kohaselt varub televisiooniteenuse osutaja teleprogrammi

aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning

reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 10% selliste Euroopa päritoluga

audiovisuaalsete teoste edastamiseks, mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast

sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole

möödunud rohkem kui viis aastat. Kultuuriministeeriumil ja TTJA-l oli pikka aega praktika

seada meedialoa kõrvaltingimuseks viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia

teoste (MeeTS-i § 8 lg 4 teine lause) maht programmis. Samas ei anna seadus otseselt võimalust

hiljutiste tööde (nö recent works’i) mahtu kõrvaltingimustes määratleda. TTJA lõpetas selle

praktika kasutamise 2022. aasta kevadel. Samas mööname, et kultuuripoliitiliselt on sellise

kõrvaltingimuse seadmine mõistlik. Ka Euroopa Komisjon soovib saada liikmesriikidelt teavet

viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mahu kohta teleprogrammides.

Paragrahvi 40 lõike 3 kohaselt võib raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena teenuste

mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis,

arvestades MeeTS § 9 lg-s 2 toodud miinimummahtu, muusika- ja sõnasaadete osakaalu

programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, peamise sihtrühma ning

sõnasaadete keele nõude. Võrreldes kehtiva seadusega on täpsustatud, et Eesti autorite teoste

all on mõeldud muusikateoseid ja sättes on välja jäetud ka levipiirkonna nõue. MeeTS § 9

lisatud teine lõige (eelnõu p 4) määrab küll seaduse tasandil kindlaks Eesti autorite

muusikateoste miinimummahu raadioprogrammis, kuid TTJA võib raadioloa ja ajutise

raadioloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada MeeTS-i § 9 lg-s 2

sätestatud miinimummahust kõrgemad Eesti autorite muusikateoste miinimummahud

konkreetse loa puhul.

Paragrahvi 40 lõike 4 kohaselt otsustab raadioloa kõrvaltingimuste vajalikkuse TTJA

peadirektor. Kui need on vajalikud, kehtestab peadirektor tegevusloa kõrvaltingimused ja nende

hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks. Kehtiva seaduse

kohaselt otsustab kõrvatingimuste vajalikkuse valdkonna eest vastutava ministrina

kultuuriminister ja kehtestab need üks kuu enne tegevusloa konkursi väljakuulutamist.

9

Paragrahvi 40 lõike 5 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse raadioloa väljaandmise, sellest

keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kahe kuu jooksul pärast tegevusloa

taotluste esitamise tähtpäeva. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kolme kuu jooksul.

Paragrahvi 40 lõike 6 kohaselt annab TTJA peadirektor televisiooniloa ning ajutise televisiooni-

või raadioloa esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. TTJA peadirektor võib

määrata televisiooniloale kõrvaltingimusi. Nagu eeltoodud selgituses mainitud, mõeldakse

televisiooniloa all nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist televisiooniluba.

Paragrahvi 40 lõike 7 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse üleriigilise televisiooniloa ning

ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata

jätmise kohta ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

Paragrahvi 40 lõike 8 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse rahvusvahelise televisiooniloa

väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kolme kuu jooksul

pärast taotluse saamist. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kuue kuu jooksul.

TTJA-l on õigus enne tegevusloa väljastamist konsulteerida julgeolekuasutustega ning

Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet meediateenuse osutaja tegeliku kasusaaja või

juhtorgani liikme võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile

siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või teavet, kas meediateenuse osutaja tegelik

kasusaaja või juhtorgani liige võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku

ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu (uus § 40 lg 9).

Tegemist on uue sättega, mis on vajalik ühiskonna turvalisuse huvides.

Eelnõu punkt 12 – MeeTS-i § 43 lg-s 2 tehtav muudatus on seotud § 40 lg-s 4 toodud

muudatusega, mille kohaselt ei kehtesta raadiolubade kõrvaltingimusi enam kultuuriminister,

vaid TTJA peadirektor.

Eelnõu punkt 13 – MeeTS-i §-s 44 toodud tegevusloa andmisest keeldumise erisusi

täiendatakse. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 11. Kuivõrd uue § 40 lg 9 kohaselt on

TTJA-l õigus enne tegevusloa väljastamist konsulteerida julgeolekuasutustega ning Rahapesu

Andmebürooga, et saada teavet meediateenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikme

võimaliku seose kohta rahvusvaheliste sanktsioonidega või teavet, kas meediateenuse osutaja

tegelik kasusaaja või juhtorgani liige võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi

julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, antakse

TTJA peadirektorile õigus ka loa andmisest keelduda. Uue § 44 lg 3 kohaselt võib tegevusloa

andmisest keelduda, kui meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige on toime

pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo, ta on seotud Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või ta võib

kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või

kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.

Eelnõu punkt 14 – MeeTS-is sätestatakse uus, taasedastamisteatise regulatsioon (§-d 481 ja

482).

VTK-s pakkusime regulatiivse lahendusena välja MeeTS-i täiendamise normidega, millega

nähakse ette, et teisest Euroopa Liidu liikmesriigist ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit

meediateenuse taasedastamiseks Eesti territooriumil on vajalik programmi omaniku (valdaja)

10

nõusolek ning TTJA-lt taasedastamise luba. VTK-s toodu kohaselt märgitakse meediateenuse

taasedastamise loa taotluses taasedastatavate meediateenuste loetelu ja andmed

taasedastatavate meediateenuste tegelike kasusaajate ja juhtorgani liikmete kohta. Taotlusele

lisatakse programmi omaniku nõusolek programmi taasedastamiseks Eesti territooriumil.

Samuti nägime ette riigilõivu loa taotluse esitamise eest.

Eelnõuga on loamenetluse regulatsioonist loobutud, sest see koormab nii TTJA-d kui ka

taasedastajaid. Samas ei sobi eesmärgi täitmiseks ka majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduses reguleeritud majandustegevusteatise regulatsioon. Majandustegevusteade on isiku

ühepoolne tahteavaldus, millega ei ole seotud majandustegevuse korraldamise õiguse

tekkimine, vaid mis tõendab majandustegevuse tegelikku alustamist. Loodud on teatise

süsteem, mis erineb nii majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud

majandustegevusteatest kui ka loa regulatsioonist. Eelnõu väljatöötaja pakub välja lahenduse,

mille kohaselt saab taasedastaja alustada taasedastamist, kui TTJA ei ole taasedastamisteatise

esitajat 15 päeva jooksul pärast teatise esitamist teavitanud seal nimetatud kanali taasedastamise

keelamisest või vajadusest täiendavalt kontrollida taasedastamisteatises esitatud andmeid või

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikmega seotud andmeid.

Loobutud on VTK-s väljapakutud lahendusest, et taasedastaja esitab andmed taasedastatavate

meediateenuste tegelike kasusaajate ja juhtorgani liikmete kohta. TTJA saab vajaduse korral

konsulteerida julgeolekuasutusega ja Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikme võimaliku seose

kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega

või saada hinnang, kas teenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige võib kahjustada

ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna

turvalisusele olulist ohtu.

Samuti on loobutud VTK-s toodud lahendusest, et luba on vaja nii Euroopa Liidu liikmesriigist

kui väljastpoolt Euroopa Liitu pärit meediateenuse taasedastamiseks. Eelnõus on jäädud

kolmandate riikide meediateenuste juurde.

Toome järgnevalt välja taasedastamisteatise regulatsiooni.

Paragrahvi 481 lõike 1 kohaselt tuleb taasedastajal audiovisuaalmeedia teenuse, mis ei kuulu

Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, taasedastamisest Eestis TTJA-d teavitada.

Paragrahvi 481 lõike 2 kohaselt esitatakse taasedastamisteatis TTJA-le vähemalt 15 päeva enne

taasedastamise alustamise soovitud kuupäeva.

Paragrahvi 481 lõike 3 kohaselt esitatakse taasedastamisteatises järgnevad andmed:

1) taasedastamisteatise esitaja nimi ja kontaktandmed;

2) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse programmi nimi;

3) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja nimi, juriidilise

isiku puhul registrikood ja registrikoodi riik, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane

identifitseerimistunnus või füüsilise isiku puhul isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi

puudumise korral sünniaeg ja -koht;

4) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja kontaktandmed,

sealhulgas elektronposti aadress;

5) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja nõusolek audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamiseks

Eestis. TTJA-le tuleb esitada dokument, mis tõendab, et isikul on õigus vastavat kanalit Eestis

11

edastada. See võib olla näiteks litsentsileping, väljavõte sellest või muu asjakohane dokument.

Eraldi dokumendi koostamist TTJA jaoks eelnõu raames ei nõuta.

Paragrahv 482 sätestab taasedastamisteatises esitatud andmete täiendava kontrollimise,

taasedastamise lubamise või lubamisest keeldumise.

Paragrahvi 482 lõike 1 kohaselt võib alustada taasedastamist, kui TTJA ei teavita

taasedastamisteatise esitajat 15 päeva jooksul pärast teatise esitamist taasedastatava

audiovisuaalmeedia teenuse programmi taasedastamise lubamisest keeldumisest sama

paragrahvi lõigetes 3 või 4 toodud alustel, või vajadusest täiendavalt kontrollida

taasedastamisteatises esitatud andmeid või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku

kasusaaja või juhtorgani liikmega seotud andmeid. Kui esitatud andmeid on vaja täiendavalt

kontrollida, otsustab TTJA audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lubamise kahe kuu

jooksul taasedastamisteatise esitamisest arvates.

Paragrahvi 482 lõike 2 kohaselt võib TTJA täiendava kontrolli käigus:

1) nõuda taasedastajalt täiendavat teavet;

2) konsulteerida julgeolekuasutusega ja Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet

audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikme võimaliku seose

kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega

või saada hinnang, kas teenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige võib kahjustada

ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna

turvalisusele olulist ohtu.

Paragrahvi 482 lõike 3 kohaselt keeldub TTJA audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise

lubamisest, kui:

1) taasedastaja ei ole esitanud audiovisuaalmeedia teenuse kohta nõutud täiendavat teavet ega

esitanud põhjendust, miks teavet ei ole võimalik esitada, ja teave ei ole muul viisil

haldusorganile kättesaadav;

2) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse

liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse

pikendamisest keeldutud avalikule korrale või riigi julgeolekule ohu kujutamise tõttu;

3) audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate

rahvusvaheliste sanktsioonide all;

4) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonide all või ta võib

kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või

kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.

Paragrahvi 482 lõike 4 kohaselt võib TTJA keelduda audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamise lubamisest, kui audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta

jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/13/EL artikli 6 alusel.

Sarnane eelhindamise süsteem on loodud ka Lätis ja Leedus. Läti praktika näitab, et see

võimaldab paremini oma inforuumi kaitsta Kremli režiimi kontrollitud meediakanalite

vaenuliku propaganda eest. Lätis on teleprogrammide taasedastamine reguleeritud

12

elektroonilise massimeedia seaduses4, mis sätestab, et programmide taasedastamiseks ja

levitamiseks on vajalik riikliku meedianõukogu luba. Sama sätte kohaselt on nõukogul loa

läbivaatamisel õigus muu hulgas küsida arvamust programmi tegelike kasusaajate kohta riigi

pädevatelt julgeolekuasutustelt, rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade tõkestamise

pädevatelt asutustelt. Samuti kontrollib nõukogu koos teiste pädevate asutustega programmi

tegelike kasusaajate rahvusvahelisi ja riiklikke sanktsioone ning vajaduse korral küsitakse

arvamust ka teiste riikide pädevatelt asutustelt.

Eelnõu punkt 15 – MeeTS-i § 51, mis reguleerib meediateenuse vastuvõtmise ja

taasedastamise vabadust ning selle võimalikke kitsendusi, täiendatakse uue lõikega 9. TTJA-l

on õigus teha üldsusele avatud koha haldajale või koha, mis ei ole üldsusele avatud, kuid kus

viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, haldajale

ettekirjutus lõpetada meediateenuse kättesaadavaks tegemine, kui meediateenuse

taasedastamiseks ei ole taasedastaja (elektroonilise side ettevõtja) taasedastamisteatist esitanud,

või meediateenuse taasedastamise lubamisest on MeeTS-i § 482 lg 3 või 4 alusel keeldutud, või

meediateenuse taasedastamine on MeeTS-i § 51 alusel lõpetatud.

Sätte sõnastamisel on eeskujuks võetud autoriõiguse seaduse § 10 lg 2 p 1, mille kohaselt

loetakse teose üldsusele suunamiseks muu hulgas teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele

avatud, või ka kohas, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid

väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Seega on sättega hõlmatud nii

majutusasutused, kaubanduskeskused, aga ka näiteks hoolekandeasutused.

Eelnõu punktid 16–18 – Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikkel 4 ja MeeTS-i § 53¹

näevad ette korra tegutsemiseks juhtudel, kui teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev

audiovisuaalmeedia teenus on tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas hoopis sihtriigile, kus

ta levib ja aktiivselt tegutseb, kuid ei järgi selles riigis kehtestatud nõudeid ja on asutatud teises

riigis tegeliku eesmärgiga hoida kõrvale sihtriigis kehtivaist õigusnormidest, mis kohalduks

temale juhul, kui ta oleks sihtriigis asutatud. Eesti meediaturul kõigi turuosaliste võrdse

kohtlemise ning tele- ja raadioturul ausa konkurentsi tagamiseks on otstarbekas rakendada sama

põhimõtet ka raadioturu regulatsioonis. Kuigi selle regulatsiooni väljatöötamine ei kajastunud

otseselt VTK-s, tugineb see VTK eesmärgile tagada meediaturul aus konkurents ja toetada Eesti

kultuuriruumi läbi eesti autorite teoste esitamise miinimumnõude kehtestamise Eestis levivatele

raadioprogrammidele. Piiratud FM-sageduste ressursi jaotamine konkursi korras võimaldab

eesti autorite muusikateoste miinimummahu nõude määrata raadiolubade üheks tingimuseks.

DAB-platvorm loob raadioprogrammide loomiseks ja levitamiseks täiendavaid tehnilisi

võimalusi. Näiteks kui Eesti meediateenuste osutajad ei soovi kasutada kõiki DAB-sagedusi,

saab DAB-platvormi operaator pakkuda vaba sagedusressurssi rahvusvahelistele

raadioprogrammidele, kuid tagatud peab olema nõue, et need programmid ei kahjustaks ausat

konkurentsi. Seega tuleb jälgida, et väljaspool Eesti raadiolubade konkurssi raadioloa saanud

programmid on tõepoolest mõeldud rahvusvahelisele turule ja et nende peamine sihtriik ei ole

Eesti või juhul, kui nad on suunatud Eesti turule, täidaksid need MeeTS-is raadioprogrammidele

kehtestatud nõudeid – Eesti turule suunatud DAB raadioprogrammide sisu regulatsioon peab

olema sama, mis FM-sagedustel levivatel raadiotel.

4 Läti keeles elektronisko plašsaziņas līdzekļu likums. Õigusakt kättesaadav veebilehel:

https://likumi.lv/ta/id/214039-elektronisko-plassazinas-lidzeklu-likums.

13

Eelnõu punkt 19 – Kehtiva MeeTS-i § 54 lg 3 kohaselt on TTJA on MeeTS-ist tulenevate

ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses MeeTS-i § 40

lg-st 4 tulenevas ulatuses (raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine valdkonna eest vastutava

ministri poolt), ja lähtub oma tegevuses seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi

eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. Kuivõrd kõrvaltingimuste kehtestamine on eelnõuga

kultuuriministrilt antud TTJA-le, tuleb ka sellest sättest jätta välja lauseosa „välja arvatud

raadioloa väljaandmise menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses“.

16.02.2022 vastuvõetud MeeTS-i muutmise seaduse seletuskirjas toodut TTJA sõltumatuse

kohta on mõistlik tuua selguse mõttes välja ka siinses seletuskirjas5: „Direktiiviga muudetud

AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatuse küsimusele varasemast suuremat

tähelepanu. AVMSD artiklist 30 tulenevad järgmised järelevalveasutuse sõltumatuse

kriteeriumid: 1) järelevalveasutus peab olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisev ning

funktsionaalselt sõltumatu valitsusest ja mis tahes muust avalik-õiguslikust või eraõiguslikust

asutusest; 2) järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning

kooskõlas AVMSD eesmärkidega, eelkõige seoses meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja

keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, ligipääsetavuse, mittediskrimineerimise ja siseturu

nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega; 3) järelevalveasutus ei tohi

küsida seoses AVMSD-st tulenevate ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega alluda

teise asutuse juhistele; 4) järelevalveasutuse pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise

meetodid peavad olema sätestatud üheselt mõistetavalt siseriiklikus õiguses; 5)

järelevalveasutusel peavad olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA töösse

panustamiseks piisavad rahalised vahendid, seejuures oma aastaeelarve, mis avalikustatakse, ja

personal ning nõuete täitmise tagamise volitused; 6) järelevalveasutuse juhataja või seda

ülesannet täitvate kollegiaalse kogu liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise

tingimused ja kord, sh volituste kestus, peavad olema kehtestatud riigisiseses õiguses. Kord

peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tagama vajaliku sõltumatuse. Järelevalveasutuse

juhataja või seda ülesannet täitvad kollegiaalse kogu liikmed võib ametist vabastada, kui nad ei

täida enam neile oma ülesannete täitmiseks kehtestatud tingimusi, mis on eelnevalt liikmesriigi

tasandil kehtestatud. Ametist vabastamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelnevalt

teatatud ja avalikkusele kättesaadav. Eelnõu koostajate hinnangul TTJA juba vastab kirjeldatud

kriteeriumidele, ent kuna Euroopa Komisjon on Eestit järelevalveasutuse sõltumatuse

küsimuses just negatiivse näitena sageli esile tõstnud6, on otsustatud MeeTS-is TTJA

sõltumatust ka sõnaselgelt deklareerida.

Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult

Riigikogu poolt (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab

järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise

AVMSD tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab

ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega

seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA

üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab

siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve

5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c/meediateenuste-

seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus. 6 Vt näiteks „A study on Audiovisual Media Services – Review of Regulatory Bodies Independence“.

14

toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1).7

Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise

tagavad korruptsioonivastased reeglid eesotsas korruptsioonivastase seadusega.

Nagu eespool märgitud, täpsustatakse AVMSD-s ka järelevalveasutuse rahastamisega

seonduvat. Ka selles küsimuses on Eesti õiguses vajalikud regulatsioonid juba kehtestatud.

TTJA-l on vastavalt VVS § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse § 28

lõike 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Samuti on Eesti õiguses nõutaval määral reguleeritud

järelevalveasutuse juhiga seonduv. Riigisiseses õiguses on sätestatud TTJA peadirektori

ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord. TTJA peadirektori nimetab

ametisse ja vabastab ametist vastavalt VVS § 49 lõike 1 punktile 5 kantsleri ettepanekul

minister. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 16 lõiked 1 ja 6 tagavad TTJA

peadirektori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise. ATS § 18 lõike 4 kohaselt

viib konkursi läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. TTJA peadirektorile

esitatavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrusest nr 100

„Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni

peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded,

nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“. ATS-is on sätestatud ka TTJA

peadirektori viieaastane teenistustähtaeg (vt ATS § 23 lõike 2 punkti 3) ja kaitseks meelevaldse

ametist vabastamise eest teenistussuhte lõppemise alused (vt ATS-i 11. peatükki). ATS § 101

reguleerib teenistusest vabastamisest etteteatamisega seonduvat ja ATS § 103 lõike 2 punkt 4

tagab vabastamise põhjendamise. Ametist vabastamise käskkiri on avalik, kui puudub seadusest

tulenev alus selle asutusesiseseks tunnistamiseks.“

MeeTS-i § 54 lg-s 4 loetletakse täiendavad ülesanded, mida TTJA sõltumatu riikliku

järelevalveasutusena lisaks MeeTS-is eespool sätestatule täidab. Need on järgmised: MeeTS-i

nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis

nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa

Komisjonile; Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja

videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; Euroopa

järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes

osalemine; muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine.

Eelnõu punkt 20 on rakendusliku iseloomuga. MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse

§ 632, mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist välja antud tegevuslubade kehtivust.

Enne seaduse 2024. aasta (kuupäev) vastuvõetud redaktsiooni jõustumist välja antud

ringhäälinguload kohalikus või regionaalses raadiovõrgus võrdsustatakse üleriigiliste

raadiolubadega ja need jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. Muudatus on seotud

regionaalse loaliigi kaotamisega (vt selgitust eelnõu p 8 juures).

Eelnõu punkt 21 – Rakendussäte on seotud eelnõu punktiga 10. 2024. aastal esitatakse

raadioloa taotlusele autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus

taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise

kohustuse täitmise kohta perioodil seaduse muudatuse jõustumisest kuni taotluse esitamiseni.

7 Advokaadibüroo Sorainen AS. Analüüs audiovisuaalmeedia teenuste regulaatorasutuse funktsiooni korraldamise

kohta Eestis (direktiivi nr 2018/1808/EL harmoneerimine). Tallinn, 2019.

15

Eelnõu punkt 22 – Luuakse rakendussäte olemasolevate taasedastatavate audiovisuaalmeedia

teenuste kohta. Enne käesoleva seaduse 2024. aasta (kuupäev) vastuvõetud redaktsiooni

jõustumist Eestis taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse, mis ei kuulu Euroopa Liidu

liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, taasedastamiseks peab taasedastaja olema esitanud

taasedastamisteatise 2025. aasta 1. juuliks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „taasedastamisteatis“. Termini sisu on määratletud

seletuskirja punktis 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ eelnõu punkti 14 selgituses.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1808, millega

muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate

liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia

teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda.

6. Seaduse mõjud

Kavandatavad muudatused ei mõjuta keskkonda ega regionaalarengut.

6.1. Teleprogrammide taasedastamisteatise regulatsioon

6.1.1. Mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek)

6.1.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

06.11.2023 seisuga elab Eestis 1 365 884 inimest. Teoreetiliselt on see kogu muudatusest

mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Venemaa propagandakanaleid alla 20% Eesti

elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast Venemaa

propagandakanalite taasedastamise keeldu on leidnud võimaluse neid rohkem või vähem

ebaseaduslikult edasi vaadata alla 5% eestimaalastest.

6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist

korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite

edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud eesti meediakanaleid.

Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2023. aastal vähenenud Venemaa telekanalite

vaatamine 11%-lt 4%-le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud

aga üle kahe korra. Nendele andmetele tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite

pakkumise vähenedes leitakse üles eesti kanalid, saades osa nende infoväljast.

Muudatusega ennetatakse Eesti julgeolekut ohustavat teavet edastavate kanalite levimist Eesti

inforuumis. Kui praegu kehtiva regulatsiooniga saab Eesti elanikkond ohtu kujutavat

programmi jälgida seni, kuni meediamonitooringu käigus tuvastatakse programmis piiramiseks

piisav rikkumine, siis teavitamise regulatsiooniga on võimalik ohtliku info levikut oluliselt

vältida. Monitooringu käigus tuvastatud rikkumine tähendab, et ohtlik info on juba riigis

16

levinud. Ühtlasi on monitooring ressursikulukas ning rikkumiste tuvastamise ajaks võib

rikkumine olla kestnud teadmata aja. Samas märgime, et eelnõuga pakutav lahendus ei asenda

monitooringut, vaid see jätkub ka edaspidi. Kui taasedastaja on saanud õiguse kanalit

taasedastada, kuid hiljem ilmneb julgeolekut ohustava teabe edastamine, rakendub MeeTS-i

§-s 51 toodud regulatsioon.

Muudatuse eesmärk on ennetada vaenuliku mõjutustegevuse eesmärgil loodud kanalite

edastamist Eesti territooriumil. Neis kanalites esitatakse vaatajatele agressorriigi

desinformatsiooni, millega mõjutatakse vaatajatele märkamatult nende meelsust ja usaldust

riigi, organisatsiooni vms vastu. Elanikkonna lõhestatuse vältimine on oluline aspekt

riigisiseste konfliktide ärahoidmisel ja ühiskonna sidususe hoidmisel. Kuna need kanalid

võivad ohustada kogu Eesti elanikkonna turvalisust ja julgeolekut, on sellisel juhul tegemist

suure sihtrühmaga.

Eesti elanikkonna jaoks tähendab võimalik taasedastamise keelamine eeldatavasti

agressorriikide (eelkõige Venemaa ja teda toetava Valgevene) propagandakanalite võrra

väiksemat programmide valikut Eestis. Samas ei ole taasedastamise keelamise eesmärk

pidurdada vaba meedia levikut, vaid takistada julgeolekuohtu sisaldavate kanalite levimist.

Ühtlasi võib muudatuse tulemusel eeldada järjest suurema osa (võõrkeelse) elanikkonna

jõudmist Eesti infovälja.

Mõju ulatus on väike, sest eeldame sihtrühma käitumises positiivseid muudatusi ning sellega

kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Mõju ei ole sihtrühmale oluline, sest alates

2022. aastast on nii TTJA kehtestatud piirangute kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu

Eestis taasedastatavate teleprogrammide hulk oluliselt vähenenud. Praegu on Euroopa Liidu

sanktsioonide alusel keelatud edastada 53 telekanalit.

6.1.2. Sotsiaalsed mõjud (haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud))

6.1.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

01.01.2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest. Teoreetiliselt oleks see kogu muudatusest

mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Venemaa propagandakanaleid alla 20% Eesti

elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast Venemaa

propagandakanalite taasedastamise keeldu on leidnud võimaluse keelatud kanaleid rohkem või

vähem ebaseaduslikult edasi vaadata alla 5% eestimaalastest.

6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Taasedastamisteatise mehhanismi rakendamine aitab tõkestada desinformatsiooni levikut.

Desinformatsioon kahjustab otseselt vaba arvamuste vahetust ning raskendab ajakirjanike tööd.

Pakutud muudatus ei piira ega vähenda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni8

artiklis 10 sätestatud sõnavabadust. Viidatud artikli lõike 1 kohaselt on igaühel õigus

sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada

teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Artikkel ei takista

riikidel nõuda raadio-, televisiooni või filmiettevõtetelt tegevuslubasid. Lõige 2 sätestab, et

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/222062021004.

17

kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta

seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus

ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse

huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine

või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise

autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks.

Muudatus järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt

levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil. Sama sätte kohaselt võib seda õigust seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste

õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.

6.1.3. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele)

6.1.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teleprogrammide taasedastajad

Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti

AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV. Kokku on Eestis teleprogrammide taasedastajaid

ligikaudu 30. Keskmiselt on pakutavate telekanalite arv ettevõtte kohta ligi 70 kanalit.

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2022. aastal (148 684), on tegemist väikese sihtrühmaga.

6.1.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatus mõjutab sideteenuse osutajaid, kellel tekib kohustus Euroopa Liidu liikmesriigi

jurisdiktsiooni alla mittekuuluvate taasedastatavate teleprogrammide kohta taasedastamisteatis

esitada. Teatis tuleks edaspidi esitada ka enne uute teleprogrammide taasedastamise alustamist.

Lahendus mõjutab seega sideteenuste osutajate infokohustust, sest ettevõtjad peavad esitama

TTJA-le vajalikud andmed:

1) taasedastamisteatise esitaja nime ja kontaktandmed;

2) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse programmi nime;

3) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja nime, juriidilise

isiku puhul registrikoodi ja registrikoodi riigi, selle puudumise korral asukohariigi asjakohase

identifitseerimistunnuse või füüsilise isiku puhul isikukoodi ja isikukoodi riigi, isikukoodi

puudumise korral sünniaja ja -koha;

4) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja kontaktandmed,

sealhulgas elektronposti aadressi;

5) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja nõusoleku audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamiseks

Eestis.

Seega tekib sideteenuste osutajatel teatise esitamiseks vajaliku info edastamiseks aja- ja

tööjõukulu. Nende suurus oleneb ettevõtte pakutavate kolmandate riikide kanalite täpsemast

arvust. Igal juhul suureneb ettevõtete halduskoormus.

Arvestades, et 2022. aastast alates on sanktsioonide või TTJA sisupiirangute tõttu mitmete

kanalite taasedastamist juba piiratud, siis teleprogrammide taasedastajate kliendibaasi

muudatus negatiivselt ei mõjuta.

18

Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust keskmiseks ja mõju esinemise

sagedust väikeseks (st teatis esitatakse kolmandate riikide iga programmi kohta üks kord).

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.1.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

6.1.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA, julgeolekuasutused, Rahapesu

Andmebüroo

Muudatused mõjutavad TTJA-d, lisaks julgeolekuasutusi ja Rahapesu Andmebürood, kellelt

meediaregulaator TTJA võib küsida enne meediateenuste taasedastamist hinnangut. Asutused

annaksid TTJA-le teavet meediateenuste võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa

Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega või muud neile teada olevat infot meediateenusest

tuleneva julgeolekuohuga. Tegemist on väikese sihtrühmaga.

6.1.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Tõenäoliselt mõjutaks kavandatav regulatsioon TTJA ametnike koormust oluliselt

regulatsiooni üleminekuajal, kui tuleks läbi vaadata kõikide Eestis praegu edastatavate

kolmandate riikide teleprogrammide taasedastusteatised. Samuti oleks kõige suurem mõju

julgeolekuasutustele ja Rahapesu Andmebüroole hinnangute koostamiseks regulatsiooni

üleminekuperioodil. Pärast üleminekuaega suureneb varasemaga võrreldes TTJA

järelevalvekoormus uute taasedastusteatiste läbivaatamisega.

Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust keskmiseks ja mõju esinemise

sagedust väikeseks (st teatis esitatakse kolmandate riikide iga programmi kohta üks kord, TTJA

järelevalve on järjepidev). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.2. Meediateenuse kättesaadavuse piiramine üldsusele avatud kohas või kohas, mis ei ole

üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja

lähimat tutvusringkonda

6.2.1. Mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek)

6.2.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

01.01.2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest. Muudatus aitab ennetada riigisiseseid

konflikte erinevas infoväljas olevate elanike vahel ning toetab seega Eesti julgeolekut. Kuna

turvaline elukeskkond tuleb tagada kõikidele Eesti elanikele, mõjutab muudatus kaudselt neid

kõiki ja tegu on suure sihtrühmaga. Täiendavalt mõjutab muudatus vähesel määral neid

üldsusele avatud kohtade kliente, kes keelatud meediateenuseid neis kohtades näha sooviksid.

6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatustega piiratakse Eesti inforuumis ohtlike meediateenuste kättesaadavust üldsusele

avatud kohtades (nt majutusettevõtetes, kaubanduskeskustes) ja kohtades, mis ei ole üldsusele

avatud (nt hooldekodud), kus muidu oleks võimalik piiratud kanaleid inimestele edastada

satelliitantenni või piiriäärsetel aladel ka tavaantenni abil.

19

Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist

korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite

edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud eesti meediakanaleid.

Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2023. aastal vähenenud Venemaa telekanalite

vaatamine 11%-lt 4%-le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud

aga üle kahe korra. Nendele andmetel tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite

pakkumise vähenedes leiavad inimesed üles eesti kanalid ning liiguvad nende infovälja.

Seega aitab vastav reguleerimine ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist

juhuslikele avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite

vaatamiseks. Riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks.

Oodatav mõju ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Ebasoovitavat mõju

eeldatavasti ei kaasne.

6.2.2. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele)

6.2.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – majutusasutused jm üldsusele avatud kohad,

samuti üldsusele mitteavatud kohad

Muudatus mõjutab teoreetiliselt kõiki üldsusele avatud kohti, kus edastatakse meediateenuseid.

Nendeks on eelkõige majutusasutused, kaubanduskeskused ja toitlustusettevõtted, kus

pakutavate põhiteenuste kõrvale meediateenuseid üldsusele kättesaadavaks tehakse. Muudatus

mõjutab ka üldsusele mitteavatud kohti, kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt

perekonda ja lähimat tutvusringkonda, näiteks hooldekodusid.

Kokku on Eestis registreeritud 573 majutuse ja toitlustusega tegelevat ettevõtet, kus on üle

kümne töötaja. EMTAK 2008 koodiga registreeritud ettevõtteid on kokku 4395 (Eesti

Statistika), kuid reaalselt on keelatud kanalite edastamist tuvastatud ainult mõnes üksikus

majutusasutuses. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajaid on majandustegevuse

registri andmete kohaselt 164, kuid probleeme on tuvastatud samuti mõnes üksikus.

Seega mõjutaks muudatus loetletud asutustest ainult seda väikest osa, kes keelatud kanaleid

üldsusele või väiksemale grupile edastavad.

6.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Nii üldsusele avatud kui ka üldsusele mitteavatud kohad peavad järgima muudetud

regulatsiooni ja piirama keelatud meediateenuste esitamist avalikkusele või väiksemale isikute

ringile (nt hooldekodu). Kuna üldjuhul ei ole meediateenused üldsusele avatud kohtades

esmatähtsad ning inimesed ei külasta kohti eesmärgiga neid järgida, siis laiem mõju sihtrühmale

puudub.

Mõju avaldumine on püsiv – Eesti inforuum on korrastatum. Muudatuse rakendamisel on

ebasoovitavate mõjude risk väike. Risk võib realiseeruda etteheidetes, et riik laiendab

järelevalvet valdkondadesse, kus seda varem ei ole olnud, ja piirab ettevõtlusvabadust.

Nendele üldsusele avatud kohtadele või üldsusele mitteavatud kohtadele, kus viibib määramata

arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda (näiteks hooldekodud), mis

20

kasutavad meediateenuste edastamiseks satelliitantenni, elektroonilise side võrke või

piiriäärsetel aladel tavaantenni ning edastavad seeläbi keelatud programme, võib mõneti

suureneda halduskoormus keelatud kanalite piiramiseks. Halduskoormus seisneb eelkõige

vastavuskuludes ehk kuludes, mis tekivad kanalite piiramise toimingute tegemiseks.

Siiski on strateegilise kommunikatsiooni lähtekohast tegemist olulise muudatusega, mis ütleb,

et riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks. Oodatav mõju

ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Soovimatute mõjude risk

majutusasutuste ja teiste üldsusele avatud hoonete pidajatele ja tarbijatele on väike.

6.3. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine

6.3.1. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele)

6.3.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad

Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on

majandustegevuse registri andmetel 28, millest ajutised meediaload on 2023. aasta novembri

seisuga neljal ettevõttel. Arvestades nii äriregistris kui ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registris registreeritud isikute üldarvu, on tegemist väikese sihtrühmaga.

6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine annab raadioteenuste osutajatele alaliste

raadiolubade konkursi vahelisel ajal võimaluse lühikest aega tegutseda. Kui praegu on ajutiseks

raadioloaks võimalik taotlust esitada vaid juhul, kui selle eesmärk on kindla sündmuse

kajastamine raadioprogrammis, siis muudatusega võimaldatakse lisaks taotlust esitada ka

testimiseks vabadele sagedustele. Samuti seatakse muudatustega ajutisele iseloomule kindel

ajaline määratlus, mis tagab, et ajutiste raadiolubadega tegevusest ei saaks sisuliselt alalist

tegevust. Muudatusega tugevdatakse raadioturul konkurentsi. Muudatus mõjutab

raadioteenuste osutajaid, andes neile paremad võimalused ajutiste raadiolubadega

tegutsemiseks. Muudatus ei tekita teenuseosutajatele lisakohustusi ning nende halduskoormus

sellest ei suurene.

Kuna vabu ajutiseks tegevuseks võimalikke FM-raadiosagedusi palju ei ole, saab hinnata nii

oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk on väike.

Rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste läbivaatamise tähtaja

pikenemine mõjutab vähesel määral rahvusvaheliste teleprogrammide osutajaid. Kuna tähtaja

pikendamine on vajalik, et loa väljastamiseks vajalikud toimingud teha, on tähtaja pikendamisel

minimaalne mõju. Rahvusvahelise programmi ajutise televisiooniloa taotlejatele muudatus

lisakohustusi ei tekita ning nende halduskoormus sellest ei suurene.

21

6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

6.3.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA

Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist

väikese sihtrühmaga.

6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine mõjutab TTJA ametnike töökorraldust.

Muudatuse kohaselt võimaldatakse väljastada ajutine televisiooni- või raadioluba lisaks

sündmuse kajastamisele ka meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse

levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse

edastamiseks. Kuna uue regulatsiooni kohaselt ei oleks ajutise meedialoa alus üksnes sündmuse

kajastamine, võib muudatus mõningal määral suurendada turuosaliste soovi ajutisel meedialoal

tegutseda. Samuti ei ole ajutisteks raadiolubadeks sobivaid sagedusi lõputult.

Rahvusvaheliste televisioonilubade taotluste läbivaatamise tähtaegade pikendamisega ei muutu

tehtavate toimingute arv TTJA-le. Seega ei peaks ajutiste meedialubade regulatsiooni muudatus

TTJA ametnike töökoormust muutma.

Eelnevat arvesse võttes saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata

väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.4. Meedialubade kõrvaltingimused, raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi

korraldamise kord

6.4.1. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele)

6.4.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad

Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on

majandustegevuse registri andmetel 28, sh on rahvusvaheline televisiooniluba üheksal

ettevõtjal ja 15-st raadioteenuse osutajast üleriigiline raadioluba kaheksal (2023. aasta

novembri seisuga).

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2022. aastal (148 684), on tegemist väikese sihtrühmaga.

6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Rahvusvahelistele televisioonilubadele kõrvaltingimuste seadmine seab piiranguid loa

taotlejatele. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on rahvusvahelise loaga võimalik levida ka Eestis,

kuid seda ilma kõrvaltingimusteta. Samas regionaalsel ja üleriigilisel tegevusloal tegutsevad

ettevõtjad peavad täitma Eestis levimisel rangemaid nõudeid. Seega seisneb mõju turuosalistele

ausa konkurentsi toetamises. Lahendus mõjutab eelkõige neid ettevõtteid, kes soovivad

rahvusvaheliste televisioonilubadega Eestis levida. Nendel ettevõtetel tekib lisakohustus

22

kõrvaltingimustele vastamiseks ning loa taotlemisel infokohustus esitada andmed, mis on

vajalikud, et vastavust kinnitada. Seega suureneb nende ettevõtete halduskoormus.

Kuna rahvusvahelised televisiooniload on Eestis üheksal ettevõttel, saab nii oodatavat mõju

ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikeseks (rahvusvaheline televisiooniluba

antakse kuni viieks aastaks). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Lisaks lihtsustatakse ja ajakohastatakse muudatusega raadiolubade liike. Raadioliikide

muutmine ei tekita raadioteenuse osutajatele lisakohustusi ning regulatsiooni lihtsustamisel on

teenuseosutajatele positiivne mõju, muutes nõuete mõistmise ja nende täitmise lihtsamaks.

Asjaolu, et TTJA muudetakse raadiolubade konkursile kõrvaltingimuste seadmisel vastutavaks,

lisab täiendava võimaluse lühendada raadiolubade konkursi protsessi ühe kuu võrra.

Muudatusel on teenuseosutajatele positiivne mõju, sest tegevusluba on võimalik saada

kiiremini. Kuna raadioteenuse osutajatele muudatustest tulenevat infokohustust ega

vastavuskulusid ei teki, siis nende halduskoormus selle võrra ei suurene.

Raadioloa liikide täpsustamine ning raadiolubade konkursi lühendamine seab soodsamad

võimalused digiraadio arenguks Eestis. Digiraadio võimaldab oluliselt suurendada pakutavate

raadiokanalite arvu, mis omakorda võimaldab senisest paremini rahuldada killustuva

kuulajaskonna erinevaid maitseid. Lisaks saavad raadioteenuse pakkujad senisest tunduvalt

kulutõhusamalt katta oma raadiokanalitega kogu Eesti territooriumi, mis võimaldaks koguda

reklaamiandjate jaoks suuremaid kuulajate gruppe. Digiraadio vahendusel on võimalik

reklaamitellijatel jõuda täpsemate sihtrühmadeni kogu Eesti territooriumil ning seeläbi oma

tooteid ja teenuseid senisest tõhusamalt turundada. Suuremad reklaamitulud võimaldavad

meediateenuste pakkujatel tõsta oma programmide kvaliteeti ning muuta need kuulajatele

senisest veelgi enam huvipakkuvaks. Pikemas perspektiivis on digiraadio arengu toetamisel

regulatiivsel tasandil raadioteenuse osutajatele positiivne mõju. Tegemist ei ole lähiaastatel küll

olulise mõjuga muudatusega, kuid valdkonna jaoks on see positiivne ja vajalik.

Eesti turule suunatud teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev raadioprogramm ei pruugi järgida

MeeTS-is kehtestatud nõudeid ja teise riigi raadioloa kasutamise tegelik eesmärk on hoida

kõrvale Eestis kehtivaist õigusnormidest. Eesti meediaturul kõigi turuosaliste võrdse

kohtlemise ja raadioturul ausa konkurents tagamiseks on otstarbekas rakendada teleturul

kehtivat põhimõtet ka raadioturu regulatsioonis.

Eelnevat arvesse võttes saab nii raadiolubade konkursi korraldamise korra muutmisest

oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikseks. Ebasoovitavate

mõjude kaasnemise risk on väike.

6.4.2. Sotsiaalsed mõjud (haridus, kultuur ja sport)

6.4.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

01.01.2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest. Teoreetiliselt oleks see kogu muudatusest

mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Venemaa propagandakanaleid alla 20% Eesti

elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast propagandakanalite

taasedastamise keeldu on leidnud võimaluse neid rohkem või vähem ebaseaduslikult edasi

vaadata alla 5% eestimaalastest.

23

6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Eesti autorite loodud muusikateoste edastamise miinimummahu kehtestamine raadiojaamadele

mõjutab positiivselt eesti kultuuriruumi. Eesti autorite loodud muusikateoste raadioeetris

mängimine aitab kaasa muusika loojate ja esitajate tuntuse tõusule ning samas esitab neile

kõrgemaid kvaliteedinõudeid.

6.4.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

6.4.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA

Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on sihtrühm väike.

6.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Kavandatava regulatsiooni kohaselt tekib võimalus seada rahvusvahelisele televisiooniloale

kõrvaltingimusi. TTJA-l on loataotluste läbivaatamisel kohustus hinnata nende vastavust loa

kõrvaltingimustele. Seega tekib TTJA-le lisakohustus rahvusvaheliste televisioonilubade

taotluste kõrvaltingimuste kontrollimisel.

Muudatus, millega lisatakse TTJA-le kui sõltumatule meediaregulaatorile kohustus luua

raadiolubade konkursiks sobivad kõrvaltingimused, mõjutab TTJA töökorraldust ja suurendab

ametnike koormust.

Muudatustel on TTJA-le mõju, kuid seda ei saa pidada oluliseks. Ebasoovitavate mõjude

kaasnemist ei ole ette näha ning mõju esinemise sagedus on väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Praegu on meediateenustega TTJA-s tegelemise maht kuus täistööaja ekvivalenti, neist

meediateenuste loastamisega umbes üks täistööajaga ekvivalent. 2022. aastal tähendas üks

täiskoormus 120 loa väljastamist. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest

tulenevaks täiendavaks tööjõuvajaduseks kaks ametikohta. Vaja on luua täiendav peaspetsialisti

ametikoht taasedastamisteatiste läbivaatamiseks ja meediateenuste lubade väljastamiseks ning

lisaks peaspetsialisti ametikoht kõrvaltingimuste täitmise monitoorimiseks ja avalikult

ligipääsetavates hoonetes piiratud telekanalite kättesaadavuse monitoorimiseks. Ametikohtade

kulu on 90 000 eurot aastas. Kuna TTJA-l ja Kultuuriministeeriumi valitsemisalal puudub

võimalus leida selleks raha oma eelarvest, on vaja leida lisaraha riigieelarvest.

Kuna eelnõu mõjutab keskmisel määral ka julgeolekuasutuste (eelkõige Kaitsepolitseiameti) ja

Rahapesu Andmebüroo tööd, võib see kaasa tuua Kaitsepolitseiametile ja Rahapesu

Andmebüroole täiendava tööjõuressursi ja -kulu vajaduse.

8. Rakendusaktid

Rakendusakte ei ole vaja kehtestada.

24

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

VTK ja eelnõu väljatöötamisel on osalenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

ametnikud.

Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

järgmistele asutustele ja isikutele: Justiitsministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Rahapesu Andmebüroo, Kaitsepolitseiamet, Riigikogu

kultuurikomisjon, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia

ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira, AS STV, Eesti

Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Rahvusringhääling, AS Postimees

Grupp, Tartu Pereraadio Ühing, AS All Media Eesti, MTÜ Raadio 7 UCB Meedia, Northstar

Media OÜ, Taevaraadio OÜ, AS Äripäev, Ring FM Media OÜ, OÜ Nõmme Raadio, osaühing

Raadio Kadi, osaühing MP Meedia, Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ,

Huumor OÜ, Duo Media Networks OÜ, osaühing ALO-TV, OÜ Orsent, Mittetulundusühing

AB Video, AS TV Play Baltics, ÖÖLoom Produktsioon OÜ, DanceTelevision OÜ, Kids

Programming OÜ, WorldExtremeTV OÜ, Central Media Distribution OÜ, ETHNOTV OÜ,

Super Baltic OÜ, V World North Europe OÜ, SA Eesti Filmi Instituut, Corporate News Agency

OÜ, RandoM OÜ. VTK-s toodud märkuste arvestamise või mittearvestamise kohta on

koostatud tabel, mis on seletuskirja lisas.

04.09.2023 toimus Kultuuriministeeriumis kohtumine, kus tutvustati eelnõuga planeeritavaid

peamisi muudatusi. Kohtumisel osalesid TTJA, Siseministeeriumi, Eesti Autorite Ühingu, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti

Fonogrammitootjate Ühingu, Duo Media Networks OÜ, Taevaraadio OÜ ja Ring FM Media

OÜ esindajad.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse

avaldamiseks samadele isikutele ja asutustele, kellele esitati kooskõlastamiseks VTK (vt

nimekirja eespool).

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Justiitsministeerium

[email protected] Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-11/1637-1

Meediateenuste seaduse muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks esitamine

Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meediateenuste seaduse muutmise

seaduse eelnõu. Ootame teie tagasisidet 15 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kirja saamisest ning

eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis (EIS).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Sama:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Rahandusministeerium

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Rahapesu Andmebüroo

Kaitsepolitseiamet

Eesti Meediaettevõtete Liit

Eesti Ringhäälingute Liit MTÜ

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Telia Eesti AS

Elisa Eesti AS

AS Levira

AS STV

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Eesti Kaupmeeste Liit

Eesti Rahvusringhääling

AS Postimees Grupp

Tartu Pereraadio Ühing

AS All Media Eesti

MTÜ Raadio 7 UCB Meedia

Northstar Media OÜ

Taevaraadio OÜ

AS Äripäev

Ring FM

OÜ Nõmme Raadio

osaühing Raadio Kadi

osaühing MP Meedia

Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ

Huumor OÜ

Duo Media Networks OÜ

osaühing ALO-TV

OÜ Orsent

Mittetulundusühing AB Video

AS TV Play Baltics

ÖÖLoom Produktsioon OÜ

DanceTelevision OÜ

Kids Programming OÜ

WorldExtremeTV OÜ

Central Media Distribution OÜ

ETHNOTV OÜ

Super Baltic OÜ

V World North Europe OÜ

SIHTASUTUS EESTI FILMI INSTITUUT

Corporate News Agency OÜ

RandoM OÜ

Andres Jõesaar 628 2338, [email protected]

Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected]