Väljatöötamise kavatsus maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiseks

1

22.02.2023

Väljatöötamise kavatsus maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiseks

Sisukokkuvõte

Käesoleva väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) eesmärk on pakkuda lahendusi praktilistele

probleemidele, mis on tõusetunud maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) kohaldamisel.

VTK-s keskendutakse õiguslikus regulatsioonis esinevatele seaduse tõlgendamisega seotud

probleemidele, arvestades kohtupraktikat ja erinevate huvigruppide muudatusettepanekuid.

Muu hulgas keskendutakse vajadusele kaasajastada MKS regulatsiooni, ühtlustades seda

tänapäeva majanduskeskkonna ning infotehnoloogia arengut arvestavate vajaduste ja

muudatustega.

Muudatusettepanekud on koondatud sõltuvalt sellest, millist MKS institutsiooni asjaomane

muudatus puudutab. Muudatusettepanekute koondamiseks ja paremaks jälgimiseks on olemas

sisukord (vt lk 2) ning nende järjekord vastab MKS struktuurile.

Muutmist vajavad õigusaktid

Muutmist vajab maksukorralduse seadus (RT I, 29.12.2022, 30).

Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg

Eelnõu plaanitakse edastada kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks

huvirühmadele käesoleva aasta esimese poole lõpus.

Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Maksukorralduse seaduse muutmise seadus plaanitakse jõustada 2024. aastal.

VTK ettevalmistajad

VTK koostasid Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialistid Artur

Lundalin (e-post: [email protected]; tel: 611 3219) ja Anneli Valgma (e-post:

[email protected]; tel: 611 3289) koostöös järgmiste Maksu- ja Tolliameti ametnikega:

juriidilise osakonna õigusloome valdkonna juhi kohusetäitja Maarja Silber (e-post:

[email protected]; tel 676 4103); juriidilise osakonna õigusloome valdkonna juristid

Tanel Ermel (e-post: [email protected]; tel: 676 2146) ja Kersti Rahlin (e-post:

[email protected]; tel: 6761449); teenuste osakonna kesksete teenuste valdkonna juht Liina

Jõõts (e-post: [email protected]; tel: 5568 1915); juriidilise osakonna erimenetluse

valdkonna peajurist Terje Kriiseman (e-post: [email protected]; tel: 676 4048).

Viidatud õigusaktid ja nende lühendid

HMS haldusmenetluse seadus (RT I, 13.03.2019, 55)

IKS isikuandmete kaitse seadus (RT I, 04.01.2019, 11)

MKS maksukorralduse seadus (RT I, 29.12.2022, 30)

TS tolliseadus (RT I, 12.05.2021, 8)

PS Eesti Vabariigi põhiseadus (RT I, 15.05.2015, 2)

TMS täitemenetluse seadustik (RT I, 23.12.2022, 22)

MGS maagaasiseadus (RT I, 09.08.2022, 21)

IKÜM Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016,

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

2

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus)

VKS vedelkütuse seadus (RT I, 18.05.2022, 17)

Viidatud kohtulahendid

1. RKHKo 3-3-1-3-12;

2. RKHKo 3-17-991;

3. RKHKo 3-19-104;

4. RKTKm 3-2-1-122-09;

5. RKHKm nr 2-17-12525.

Muu kasutatud allikmaterjal

1. M. Ernits. Tõlgendamisest Riigikohtu praktikas. Juridica 2010/9;

2. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend vlj. Tallinn: Juura 2017;

3. Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (XIV koosseis, 18.12.2019–

16.03.2020, 126 SE).

SISUKORD

1. Maksusaladust puudutavad muudatused ........................................................................... 3

1.1 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine eraisikutest info- ja sidesüsteemide

arendajatele ................................................................................................................................. 3

1.2 Saneerimismenetluses, võlgade ümberkujundamise menetluses, pankrotimenetluses

kompromissi korras ja muus maksejõuetusmenetluses ümberkujundatud maksuvõla

avaldamine .................................................................................................................................. 5

1.3 Juriidilisele isikule adresseeritud maksuotsuse resolutiivosa avaldamine ........................... 7

1.4 Keskmise töötasu suuruse avaldamine hankijale.................................................................. 9

1.5 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine maagaasiseaduses sätestatud

süsteemihaldurile ...................................................................................................................... 11

1.6 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine MTA koosseisuvälisele tõlgile ...................... 13

2. Muud muudatused .............................................................................................................. 15

2.1. Dokumentide elektroonilise kättetoimetamise ajakohastamine ........................................ 15

2.2 Vastutusotsuse eeldused ..................................................................................................... 18

2.3 Sundtäitmise aegumise katkemise regulatsiooni muudatused ............................................ 20

3. Muudatuste põhiseaduslikud raamid ............................................................................... 24

3.1. Põhiseaduslikkuse raamid maksusaladust sisaldava teabe avaldamises eraisikutest info- ja

sidesüsteemide arendajatele ...................................................................................................... 24

3.2. Juriidilisele isikule adresseeritud maksuotsuse resolutiivosa avaldamine ........................ 25

3.3. Dokumentide elektroonilise kättetoimetamise ajakohastamine ........................................ 26

3

1. Maksusaladust puudutavad muudatused

1.1 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine eraisikutest info- ja sidesüsteemide

arendajatele

1.1.1 Kehtiv regulatsioon

„Juurdepääs maksusaladusele on info- ja sidesüsteemide hooldamise ja arendamisega

tegelevatel riigiasutuse töötajatel ulatuses, mis on vajalik riigiasutuse info- ja sidesüsteemide

hooldamiseks ja arendamiseks.“ (MKS § 26 lõige 21).

1.1.2 Probleemi kirjeldus

Maksuhalduri info- ja sidesüsteemide hooldamisel ja arendamisel on praktikas tihtipeale vaja

töödelda maksusaladust sisaldavaid andmeid, sest süsteemide veatus toimimises veendumiseks

on neid vaja katsetada ja testida reaalandmetega. Neid töid teeb peamiselt

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi RMIT), kelle töötajad on riigiasutuse

töötajad ja kellel on MKS § 26 lõikes 21 sätestatud ulatuses juurdepääs maksusaladusele olemas.

Probleem tekib aga siis, kui RMIT töötajatel on vaja kaasata lepingupartner nii suuremate IT

arenduste tegemiseks kui ka olemasolevates rakendustes tuvastatud vigade parandamiseks, sh

turvatestimisteks enne rakenduse kasutuselevõttu.

Paraku ei ole seadusandja selliste juhtudega arvestanud ehk kehtiv MKS võimaldab

juurdepääsu maksusaladusele eksklusiivselt vaid riigiasutuste töötajatele. Maksusaladust

sisaldavale teabele juurdepääsuõiguse andmine on õiguslikult võimalik vaid seadusest tuleneva

õigusliku aluse olemasolul.

1.1.3 Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Muudatuse eesmärk on luua olukord, kus eraõiguslikel juriidilistel isikutel (nende töötajatel)

on võimalik maksuhalduri loal ja järelevalve1 all kasutada maksusaladusena käsitletavaid

andmeid olemasolevate info- ja sidesüsteemide hooldamiseks, samuti uute info- ja

sidesüsteemide arendamiseks.

Olemasolev õigusruum tagab kaitse andmete kuritarvitamise eest riikliku sunni

mehhanismidega. Teatavaks saanud maksuandmete ärakasutamine võib kaasa tuua

kriminaalkaristuse KarS § 377 alusel, kui tegemist on ärisaladuse ebaseadusliku saamise

kasutamise või avaldamisega, ning isikuandmete kaitse seaduse 6. peatükk näeb ette karistused

isikuandmete ebaseadusliku töötlemise ja muude andmekaitsealaste rikkumiste eest, ennekõike

IKS §-d 65 ja 66.

1.1.4 Probleemi alternatiivsed lahendusvõimalused

Alternatiivne lahendus oleks RMIT-le lisatööjõu palkamine, mis oleks keerukam ja kulukam

kui lisatööde tellimine vajaduspõhiselt. Samas on kõnealuse tööjõu vajadust keeruline

planeerida. Sellises kontekstis on majanduslikult mõistlikum osta teenust sisse kaasusepõhiselt,

mitte hoida selleks otstarbeks igaks juhuks alalist personali.

1 Juurdepääs toimub rangelt kontrollitud ulatuses, st maksuhalduri ruumides, maksuhalduri poolt ette nähtud keskkonnas,

eraisikust arendajalt nõutaks konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist, nende töötajatelt võetakse töö tegemise ajaks ära vahendid,

millega oleks võimalik hooldus- ja arendustegevuste käigus salvestada maksusaladusena käsitletavaid andmeid jne.

4

1.1.5 Regulatiivsed võimalused

MKS-s sätestada norm, mis võimaldaks maksuhalduril anda eraisikutest infosüsteemide

arendajatele arendustööde tegemise ajaks juurdepääs maksusaladust sisaldavale teabele

ulatuses, mis on vajalik info- ja sidesüsteemide omavahelise koostoimimise tagamiseks, samuti

vigade avastamiseks ja parandamiseks.

1.1.6 Mõjutatud isikud

Mõjutatud isikud (sihtgrupp) on isikud, kelle maksusaladusele antakse juurdepääsuõigus

eraõiguslikele infosüsteemide arendajatele, ehk sisuliselt kõik Eesti ja välisriigi residendid,

kelle suhtes maksuhalduri ametnik- ja töötajaskond on saanud teavet seoses oma teenistus- ja

töökohustuste täitmisega.

1.1.7 Mõjude eelanalüüs

Sihtgrupp

Muudatusel on mõju sihtgrupi eraelu puutumatusele. Maksukohustuslastel on vaja passiivselt

taluda teadmist, et nende maksuandmed võivad maksuhalduri infosüsteemide arendamise ja

hooldamise käigus nähtaval olla. Mõju ulatust sihtgrupi senisele tegevusele ja

hakkamasaamisele võib seega pidada väikeseks.

Vajadus kaasata erasektorist vajalikku kompetentsi hooldustegevuseks on kaasusepõhine ehk

see sõltub arendusvajadustest ja infosüsteemis tekkivate vigade olemusest. Kuivõrd reeglina on

RMIT-l info- ja sidesüsteemide hooldamiseks vajalik kompetents olemas, ei saa erasektori

kaasamist pidada regulaarseks nähtuseks. Kogumis võib esineva mõju sagedust pigem hinnata

keskmiseks.

Muudatuse tulemusel peavad sisuliselt kõik maksukohustuslased arvestama võimalusega, et

nende maksuandmed võivad info- ja sidesüsteemi hooldamise ajal olla kolmandatele isikutele

nähtavad. Mõjutatava sihtrühma suurust võib seega pidada oluliseks.

VTK koostamisel on arvestatud teatava ebasoodsa mõju kaasnemise riskiga. Ei saa välistada,

et maksusaladust sisaldavale teabele võib juurdepääsuõiguse saada ebausaldusväärne

infosüsteemi arendaja, kes on valmis maksusaladust ära kasutama enda huvides või võib muul

viisil süüliselt kahjustada asjaomast maksukohustuslast. Sellist riski tuleb siiski hinnata

väikeseks, sest juurdepääsuõiguse andmisel rakendab maksuhaldur mitmeid

ettevaatusabinõusid, muu hulgas teenusepakkuja töötajate taustakontrolli, infotehnoloogilist ja

ruumilist kontrolli, samuti teenusepakkuja allutamist konfidentsiaalsuskohustust sisaldavale

lepingule.

Mõju olulisus

Kuivõrd muudatus puudutab põhimõtteliselt kõiki maksukohustuslasi, võib kavandatava

muudatusega kaasnevat mõju pidada oluliseks. Selleks otstarbeks on maksuhaldur koostamas

kõrgema detailsusastmega mõjuhinnangut, mis keskendub ennekõike andmekaitsealastele

küsimustele.

5

1.2 Saneerimismenetluses, võlgade ümberkujundamise menetluses, pankrotimenetluses

kompromissi korras ja muus maksejõuetusmenetluses ümber kujundatud maksuvõla

avaldamine

1.2.1 Kehtiv regulatsioon

MKS § 27 lõike 1 punkti 4 alusel võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta

avaldada igaühele maksuvõlgade ning tähtajaks tasumata MKS § 31 lõike 1 punktis 4 ja § 128

lõikes 4 nimetatud kohustuste suuruse ja tekkimise aja, kui kõikide kohustuste summa kokku

ületab 100 eurot, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi.

MKS § 27 lõike 1 punkti 5 kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja

teadmiseta avaldada igaühele ajatatud maksuvõla ning käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis

4 ja § 128 lõikes 4 nimetatud kohustuste suuruse, andmed ajatamiseks esitatud tagatiste kohta

ja kohustuste täitmise ajakava kestuse.

1.2.2 Probleemi kirjeldus

MKS-s on ilmnenud seaduslünk, mis ohustab maksukohustuslaste ühetaolist kohtlemist. Kui

praegu on olemas normid, mis võimaldavad avalikustada maksuvõlga, ning erinormid, mis

võimaldavad avalikustada ka ajatatud maksuvõlga, siis muul viisil ümberkujundamisel olevate

või juba ümber kujundatud maksuvõlgade avalikustamise jaoks ekvivalentsed normid

puuduvad. Tegemist on põhjendamatu erisusega, sest sõltumata sellest, kuidas maksuvõla

ümberkujundamise menetlust formaalselt nimetatakse, on printsiibis tegemist sama asjaga –

muudetakse maksuvõla tasumise tähtpäeva, tasumise viisi, vähendatakse kohustuse suurust vms

eesmärgiga suurendada selle tasumise perspektiivikust. Kuivõrd kohustuse olemus ei muutu

ehk igal juhul on tegemist maksuvõlaga, siis peaks see kuuluma võrdsetel tingimustel

avalikustamisele.

Kõnealust seaduslünka on võimalik ekspluateerida viisil, mis moonutab nii turukonkurentsi kui

ka maksukohustuslaste ühetaolist kohtlemist. Ennekõike saavad muus menetluses (nt

saneerimismenetluses) ümber kujundatud maksuvõlaga isikud (olles faktilised

maksuvõlgnikud) esitleda ennast mittevõlgnikena ja omandada seeläbi ebaausaid

konkurentsieeliseid nii erasektoris kui ka suhetes avaliku sektoriga.

1.2.3 Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Muudatuse eesmärk on tagada võrreldavas olukorras olevate maksuvõlgnike ühetaoline

kohtlemine.

1.2.4 Probleemi alternatiivsed lahendusvõimalused

Teoreetiliselt võiks kaaluda avalikustamise normide rakendamist analoogia korras ka sellisele

maksuvõlale, mis on allutatud teistele ümberkujundamise menetlustele (nt saneerimisele).

Kuigi analoogia kasutamine menetlusõiguses on üldreeglina lubatud, siis käesoleval juhul

kasutataks analoogiat maksukohustuslaste õiguste ja vabaduse piiramiseks. Tegemist oleks nn

„ebasoodsa analoogiaga“ ja see oleks seetõttu tõenäoliselt põhiseadusega vastuolus.2

2 Grammatilise tõlgendamise piiridest ning analoogia lubatavusest vt: M. Ernits. Tõlgendamisest Riigikohtu praktikas.

Juridica 2010/9, lk 679; RKTKm 3-2-1-122-09, punkt 17.

6

1.2.5 Regulatiivsed võimalused

Maksuvõla avalikustamist puudutavaid norme tuleb muuta selliselt, et need hõlmaksid lisaks

ajatamisele ka mistahes maksejõuetusmenetluses ümberkujundatud maksuvõlga. Et vältida

liigset kasuistikat, kavandatakse üks abstraktne termin, mis peale ajatamise hõlmaks kõik muud

menetlused, kus maksuvõlga võidakse ümber kujundada.

1.2.6 Mõjutatud isikud

Mõjutatud isikud (sihtgrupid) on:

I – maksukohustuslased, kelle maksuvõlg on ümber kujundatud või on alles

ümberkujundamisel saneerimismenetluses, võlgade ümberkujundamise menetluses,

pankrotimenetluses kompromissi korras või mistahes muus maksejõuetusmenetluses;

II – maksuhalduri ametnikud, kes oma tööülesannete raames tegelevad ka maksuvõla

avalikustamisega.

1.2.7 Mõjude eelanalüüs

Sihtgrupp I Muudatusel on mõju ettevõtjatevahelisele konkurentsile. Muudatuse tulemusel hakatakse

avalikustama sihtgrupi maksuvõlgasid, mõjutades selliselt nende võimekust konkureerida

ettevõtluskeskkonnas, saada laenu, kaasata kapitali, osaleda riigihangetel jms. Ennekõike kaob

ära kirjeldatud seaduslüngast tulenev konkurentsieelis, mida sihtrühm teiste

maksukohustuslaste ees seni on omanud. Muudatusega kaasneva mõju ulatus on hinnanguliselt

keskmine.

Saneerimismenetluse, võlgade ümberkujundamise jms menetluse algatamine on üldreeglina

tingitud isiku maksehäiretest ja muudest sarnastest ebaregulaarsetest asjaoludest. Kuivõrd

tegemist ei ole mõjuga, mis omaks alalist ja kestvat mõju sihtgrupi igapäevasele tegevusele,

võib mõju esinemise sagedust hinnata väikeseks. Maksuhalduri andmetel on praegu näiteks 32

maksuvõlgnikku, kelle maksuvõlg on saneerimismenetluses või võlgade ümberkujundamise

menetluses ümber kujundatud. See moodustab 0,09 protsenti maksuvõlgnike koguhulgast ja 3,7

protsenti kogumaksuvõlast. Mõjutatav sihtgrupp on seega võrdlemisi väike.

Ebasoodsate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud.

Sihtgrupp II

Muudatusel on mõju maksuhalduri töökoormusele. Kohustus avalikustada asjaomased

maksuvõlad tähendab sihtgrupi töökoormuse teatavat suurenemist. Uued ülesanded ei eelda

ametnike täiendavat koolitamist või muul viisil ümberharjutamist. Muudatusega kaasneva mõju

ulatust võib seega lõppastmes pidada väikeseks.

Mõju esinemise sagedust võib samuti hinnata väikeseks, kuivõrd küsimus puudutab vaid 0,09

protsenti maksuvõlgnikke – tegemist ei ole seega ülesandega, millega maksukohustuslased iga

päev või üleüldse regulaarselt kokku puutuks. Maksuvõla avaldamisega tegeleb muu hulgas

teenuste osakond, mis koosneb ligi 15 ametnikust. Kõnealused ametnikud moodustavad umbes

1,05 protsenti maksuhalduri ametnikkonnast.

Ebasoodsate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud.

Mõju olulisus

Muudatusega ei kaasne olulist mõju.

7

1.3 Juriidilisele isikule adresseeritud maksuotsuse resolutiivosa avaldamine

1.3.1 Kehtiv regulatsioon

Maksuhaldur on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet (MKS §

26 lõige 1). Maksusaladust on lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul

või MKS §-des 27–30 nimetatud juhtudel.

Maksuhalduril on praegu õigus avaldada maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta igaühele

maksuasjas jõustunud kohtulahendi või vaideotsuse resolutsiooni (MKS § 27 lõike 1 punkt 6).

Maksuotsuse või maksuotsuse resolutsiooni avaldamise õigust ei ole seaduses ette nähtud.

1.3.2 Probleemi kirjeldus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on juhtinud Rahandusministeeriumi ja maksuhalduri tähelepanu

võimalusele muuta ettevõtluskeskkonda veelgi läbipaistvamaks ja õiguskuulekamaks. Nimelt

on ettevõtjatel (ka laiemal avalikkusel) arvestatav huvi ja soov saada rohkem infot

maksuhalduri praktika kohta maksuküsimuste lahendamisel, samuti infot koostööpartnerite ja

ettevõtete maksekäitumise kohta, et täita seeläbi paremini oma ärialast hoolsuskohustust. Üks

teabeartikkel, mis võiks aidata hinnata äripartneri usaldusväärsust, on maksuhalduri koostatud

maksuotsus või vähemalt selle resolutiivosa.

Maksuhaldur teeb maksuotsuse üldjuhul vaid siis, kui maksukohustuslaste maksuasjades on

tuvastatud olulised puudused ning nende parandamiseks ei ole midagi vabatahtlikult ette

võetud. Maksuotsuste või nende resolutiivosa avaldamine looks maksukohustuslastele ühelt

poolt arvestatava stiimuli hoida oma maksuasjad korras ning täita seadusest tulenevaid

kohustusi aegsasti ja nõuetekohaselt, teiselt poolt võivad rohked maksuotsused anda vajadusel

indikatsiooni võimaliku ettevõtluspartneri maksukuulekuse kohta.

Tuleb küll ka arvestada, et maksuseadused ei pruugi alati olla maksumaksjate jaoks üheselt

mõistetavad. Maksuotsuste resolutiivosade avaldamine pakub väärt sisendi maksuseaduste

paremaks mõistmiseks.

1.3.3 Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Maksuotsuse resolutsiooni avaldamise eesmärk on suurema läbipaistvuse kaudu selgema

maksukeskkonna ja õiglasema konkurentsikeskkonna tagamine ning maksukuulekuse

suurendamine. Muudatuse tegemisel oleks maksuhalduril edaspidi õigus avaldada

eraõiguslikele juriidilistele isikutele adresseeritud jõustunud maksuotsuse resolutsioon selliselt,

et oleks välja toodud:

1) andmed, mis võimaldavad tuvastada juriidilist isikut (ärinimi ja registrikood);

2) maksuotsuse tegemise õiguslik alus (MKS üldsätted);

3) kontrollitud maksustamisperioodil juhatuse liikmena tegutsenud (vastutava) isiku ees- ja

perekonnanimi ning isikukood;

4) kontrollitud maksustamisperiood;

5) määratud maksusumma maksude lõikes.

1.3.4 Probleemi alternatiivsed lahendamisvõimalused

Mittemidagitegemisel säiliks olukord, kus avalikkusel puudub informatsioon selle kohta, kas

juriidilisele isikule on tehtud maksuotsus.

8

1.3.5 Regulatiivsed võimalused

MKS § 27 lõiget 1 on kavas täiendada sättega, mille kohaselt on maksuhalduril õigus avaldada

teavet juriidilistele isikule tehtud maksuotsuse resolutsiooni kohta. Avaldamisele kuuluks teave

vaid sellistele juriidilistele isikutele koostatud maksuotsuste kohta, millele vaide või kaebuse

esitamise tähtaeg on möödunud või mis on pärast vaide- või kohtumenetlust jäänud kehtima.

Eelnõu koostamisel kaalutakse ka lahendust, kus maksuotsuse resolutsiooni avaldamine sõltuks

mingist tasumisele kuuluva maksusumma piirmäärast. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on

piirmääraks pakkunud näiteks maksuotsused, milles nõutava maksusumma suurus ulatub üle

1000 euro. Juriidilistele isikutele tehti 2020. aastal 340 maksuotsust, 2021. aastal 322

maksuotsust ja 2022. aastal3 237 maksuotsust. Suurel osal jäid maksuotsusega tasumisele

määratud maksusummad alla 25 000 euro. Täpsemalt nähtub maksuotsusega määratud

summade suurus alltoodud tabelist.

3 2022. a andmed on toodud 12.12.2022 seisuga. 4 Tabelis toodud summa 0 ja alla tähendab seda, kui menetluse tulemusena maksu juurde ei määratud või tuli MTA-l tasutud

maks tagastada. Maksusumma vähendamine võib tähendada seda, et käivet ei ole tegelikult tekkinudki. 5 2022. a andmed on toodud 12.12.2022 seisuga.

Kontrolli lõppaasta Maksusumma suurus 4 Kokku

2020 0 ja alla 24

1 – 1000 9

1001 – 5000 61

5001 – 10 000 46

10 001 – 25 000 90

25 001 – 50 000 59

50 001 – 100 000 30

100 001 – 500 000 18

500 001 – … 3

Kokku 340

2021. a 0 ja alla 28

1 – 1000 10

1001 - 5000 53

5001 – 10 000 51

10 001 – 25 000 76

25 001 – 50 000 53

50 001 – 100 000 29

100 001 – 500 000 18

500 001 –… 4

Kokku 322

2022. a5 0 ja alla 15

1 – 1000 34

1001 – 5000 32

5001 – 10 000 34

10 001 – 25 000 41

25 001 – 50 000 37

50 001 – 100 000 24

100 001 – 500 000 20

9

1.3.6 Mõjutatud isikud

Mõjutatud isikud (sihtgrupid) on:

I – maksukohustuslased, kellele tehtud maksuotsuste resolutsioon avalikustatakse;

II – maksuhalduri ametnikud, kes hakkaksid tegelema maksuotsuse resolutiivosa

avalikustamisega.

1.3.7 Mõjude eelanalüüs

Sihtgrupp I Muudatusel on sihtgrupile majanduslik mõju. Maksuhalduri andmetel tehti juriidilistele

isikutele 2018. aastal 323 maksuotsust, 2019. aastal 278 maksuotsust ja 2020. aasta kümne

kuuga 277 maksuotsust. Võttes arvesse maksukohustuslaste koguarvu, on mõjutatav sihtgrupp

võrdlemisi väike.

Muudatuse tulemusena hakatakse avalikustama sihtgrupi maksuotsuste resolutsioone,

mõjutades nii seda, kuidas neid ettevõtluskeskkonnas tajuvad tehingupartnerid ja avalikkus.

Avaldamisele kuuluksid vaid jõustunud maksuotsused. Muudatusega kaasneva mõju ulatus on

seega keskmine.

Muudatus ei too maksukohustuslastele otseselt kaasa täiendavaid kohustusi, kuid suunab

maksukuulekamalt käituma. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna üldjuhul ei algatata

maksukontrolle ühe maksukohustuslase suhtes pidevalt.

Sihtgrupp II Muudatusel on mõju maksuhalduri töökoormusele. Õigus (ja ka kohustus) avalikustada

asjaomased maksuotsuste resolutiivosad tähendab sihtgrupi töökoormuse teatavat suurenemist.

Uued ülesanded ei eelda aga ametnike täiendavat koolitamist. Muudatusega kaasneva mõju

ulatust võib seega pidada väikeseks.

Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike. Üksnes vähesed maksuhalduri

ametnikud hakkaksid tegelema maksuotsuse resolutiivosa avalikustamisega. Võttes arvesse, et

juriidilistele isikutele tehakse maksuotsuseid aastas ligi 300, võib see tähendada küll teatavat

töökoormuse kasvu maksuhalduri ametnikele, ent mitte märkimisväärses ulatuses.

Ebasoodsate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud.

Mõju olulisus

Muudatusega ei kaasne olulist mõju.

1.4 Keskmise töötasu suuruse avaldamine hankijale

1.4.1 Kehtiv regulatsioon

Riigihanke piirmääras või sellest kõrgema hinnaga ehitustööde hankelepingu või

kontsessioonilepingu korral tuleb edukaks kuulutatavalt pakkujalt küsida selgitust töötajate

keskmise töötasu suuruse kohta (RHS § 115 lõike 2 punkt 2).

500 001 –… 2

Kokku 237

10

MKS ei sätesta maksuhaldurile õigust avaldada äriühingu ja füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)

makstava keskmise töötasu suurust hankijale ehitustööde hangetel pakkuja ja pakkumuses

nimetatud alltöövõtjate pakkumuste tööjõukulu hindamiseks. Isikud peavad need andmed

esitama hankijale ise.

1.4.2 Probleemi kirjeldus

Keskmise töötasu andmeid on vaja RHS § 115 lõike 2 punkti 2 kohaselt hankijale ehitustööde

hangetel pakkuja ja pakkumuses nimetatud alltöövõtjate pakkumuste kohustuslikuks

hindamiseks.6 Sama RHS sätet on vajadusel võimalik rakendada ka teiste kaupade ja teenuste

hangetel.

Maksuhalduril on tehniliselt võimalik jagada neid andmeid otse hankijaga riigihangete

keskkonna kaudu. Paraku puudub MKS-s selleks õiguslik alus, mistõttu peavad pakkujad

küsima kõigepealt maksuhaldurilt tõendi keskmise töötasu suuruse kohta ning seejärel esitama

selle ise hankijale. Selline bürokraatia kujutab endast aga tarbetut haldus- ja töökoormust

hankemenetluse osalistele, ilma et see kuidagi parandaks hankemenetluse kvaliteeti.

1.4.3 Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Eesmärk on vähendada RHS § 115 lõike 2 punkti 2 kohase hankemenetluse halduskoormust.

Tehniliselt toimuks andmete edastamine selliselt, et hankija teeb päringu maksuhaldurile RHS

nõuete täitmise kohta ja sellele päringule genereeritakse asjakohane automaatne vastus.

Protseduur oleks analoogne karistusregistri päringuga, et kontrollida, kas pakkujal või taotlejal

on kehtivaid karistusi. Pakkujal ja tema pakkumusega seotud allhankijal ei oleks enam tarvis

pöörduda maksuhalduri poole keskmise töötasu kohta tõendi saamiseks.

1.4.4 Probleemi alternatiivsed lahendusvõimalused

Mittemidagitegemisega säilib hankemenetluse kontekstis nii tarbetu halduskoormus

pakkujatele kui ka töökoormus hankijale. Probleemi ei ole võimalik ületada kehtiva õiguse

parema rakendamise kaudu.

1.4.5 Regulatiivsed võimalused

Kavandatavate muudatuste tegemiseks tuleks täiendada MKS § 29 uue punktiga, mille kohaselt

tekiks maksuhalduril õigus avaldada keskmise töötasu suurus hankijale ehitustööde

hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu korral läbi viidava hankemenetluse raames

taotluse või pakkumuse hindamiseks. Sellisel juhul võetakse teabe avaldamisel aluseks RHS §

115 lõikes 6 sätestatud metoodika.

1.4.6 Mõjutatud isikud

6 RHS § 115 lõige 2 sätestab, et „[h]ankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu

korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta

kavatseb edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust, kui:

1) hankemenetluses on riigihanke alusdokumentidele vastavaks tunnistatud vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja

pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest vähemalt 10 protsendi võrra

madalam või selle pakkuja pakkumuse maksumus on vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt

20 protsendi võrra madalam või

2) pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui

70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas.“

11

Mõjutatud isikud (sihtgrupid) on:

I – kõik pakkujad ja kõik pakkumuses nimetatud alltöövõtjad, kes peaksid esitama andmeid

keskmise töötasu suuruse kohta hankemenetluses (RHS § 115 lõike 2 punkt 2);

II – maksuhalduri ametnikud, kes tegelevad maksusummade avalikustamisega.

1.4.7 Mõjude eelanalüüs

Sihtgrupp I

Muudatusel on mõju halduskoormusele. Riigihangete läbiviimisel väheneb pakkujate

halduskoormus, kuna hankijal endal on võimalik teha maksuhaldurile päringuid pakkuja

keskmise töötasu suuruse kohta. Andmete selline avaldamine hakkaks toimuma vastavalt

hankija vajadustele ja vabastaks pakkuja vajadusest neid andmeid ise taotleda. Mõju ulatust

võib pidada väheoluliseks ning mõju kaasnemise sagedus sõltub sihtgrupi enda otsusest

osaleda hankemenetluses või mitte. Ebasoodsate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

Sihtgrupp II

Muudatusel on mõju sihtgrupi töökorraldusele. Maksuhalduril on õigus avaldada hankijatele

keskmise töötasu suurust vajadusel kõikide äriühingute kohta, võttes võrdlusperioodi alguse

arvestamise aluseks RHS § 115 lõikes 6 sätestatud võrdlusperioodi pikkuse arvestamise

metoodika. Maksuhalduri ametnike töökoormus muudatuse tõttu ei tõuse, kuna andmeid tuleb

väljastada pakkujale juba praegu. Töötasu andmeid hakatakse avaldama iga kvartal, hankija

tarbeks vastavalt vajadusele. Maksuhalduril on olemas IT-rakendused selleks, et oleks võimalik

andmeid sobival viisil edastada. Muudatustega kohanemisele suunatud tegevuseks puudub

vajadus.

Mõju olulisus

Kavandatava muudatusega ei kaasne olulist mõju.

1.5 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine maagaasiseaduses sätestatud

süsteemihaldurile

1.5.1 Kehtiv regulatsioon Kehtivas õiguses puudub alus, mis võimaldaks maksuhalduril avaldada maksusaladust

sisaldavat teavet MGS § 15 lõikes 1 nimetatud süsteemihaldurile VKS §-s 26 sätestatud

kohustuste täitmiseks.

1.5.2 Probleemi kirjeldus

VKS § 51 lõike 4 kohaselt esitavad kütuse tarnijad maksuhalduri hallatavasse kütuse käitlemise

andmekogusse (edaspidi KKS) andmeid, mis puudutavad kütuse tarnija aruandlust, samuti

ülekantud biokütuse ja elektrienergia statistikat ning koguseid, sealhulgas andmeid statistika7

üle- või puudujäägi kohta. Lihtsustatult öeldes peavad kütuse tarnijad lisama oma müüdavasse

kütusesse teatud protsendi biokütust säästlikkuse kriteeriumite täitmiseks. Kui kütuse tarnija on

saavutanud statistika ülejäägi, st ta on ületanud biokütuse lisamise kohustuse minimaalse

osakaalu, saab ta selle ülejäägi müüa teisele kütuse tarnijale. Sellisel juhul väheneks selle võrra

statistikat ostva tarnija VKS § 21 lõikes 1 sätestatud kohustus ehk ostetud statistika võrra peab

ta vähem biokütust lisama oma müüdavasse kütusesse.

Statistikaga kauplemiseks on seaduse alusel loodud digitaalne kauplemisplatvorm, mida haldab

MGS § 15 lõikes 1 nimetatud süsteemihaldur (Elering). Selle adekvaatseks toimimiseks, sh

7 Siinkohal kasutatakse terminit „statistika“ VKS §-i 26 tähenduses.

12

statistika müügitehingute õigsuse tagamiseks ja paremaks asjaomaseks järelevalveks, on vaja

andmevahetust kõnealuse keskkonna ja KKS vahel, kus on juba olemas andmed kütuse tarnija

säästlikkuse kriteeriumite täitmisest, sh andmed statistika ülejäägi kohta. See aga eeldab

õiguslikku alust. Kuigi VKS § 26 lõike 4 alusel kehtestatava määrusega sätestatakse statistikaga

kauplemise kord, sh andmete edastuse põhialused kauplemisplatvormi ja KKS-i vahel,8 siis

sellest maksuhaldurile ei piisa, et tagada andmevahetus KKS-i ja kõnealuse kauplemisplatvormi

vahel. Tegemist on maksusaladusega hõlmatud teabega, mille avaldamiseks tulenev volitus

peab olema sätestatud MKS-s.

1.5.3 Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Eesmärk on tagada digitaalsesse keskkonda edastatavate andmete parem kvaliteet ja

usaldusväärsus ning teha seda viisil, mis vähendab kõikide kütuse tarnijate ning

järelevalveorganite haldus- ja töökoormust.

Konkreetsemalt peaks muudatusega kaasnema olukord, kus KKS-st liiguvad biokütuse

säästlikkuse kriteeriumite täitmise statistikaga kauplemise andmed x-tee sõnumivahetusega

MGS §-s 15 nimetatud süsteemihalduri hallatavasse keskkonda (kauplemisplatvormile).

1.5.4 Probleemi alternatiivsed lahendusvõimalused

Probleemi alternatiivse lahendusvõimalusena kaaluti mittemidagitegemist. Praegu on probleem

lahendatud selliselt, et maksuhaldur küsib kütuse tarnijalt (maksusaladusega hõlmatud andmete

töötlemise) nõusolekut, et teha vajalik andmeedastus KKS-i ja digitaalse keskkonna vahel ning

seni on kütusetarnijad selle nõusoleku ka andnud. Seda ei saa siiski pidada pikemas

perspektiivis optimaalseks, sest kütuse tarnija võib nõusoleku andmisest alati keelduda. Kuna

digitaalse keskkonna kaudu sõlmitud kokkuleppe andmed pärinevad kütuse tarnijatelt, siis on

teatav oht eksimusteks ja ebatäpsusteks, mis kahjustavad andmete kvaliteeti. KKS-i ja

digitaalse keskkonna vahel andmete liigutamise eesmärk ongi vähendada haldus- ja

töökoormust, sh vähendada käsitööd andmete edastamiseks ja võrdlemiseks, ning tagada

seeläbi andmete parem kvaliteet.

Mittemidagitegemisel säiliks endiselt nõusoleku küsimisega seonduv haldus- ja töökoormus,

samuti potentsiaalne oht selliste faktorite esinemiseks, mis võivad vähendada andmete

usaldusväärsust.

1.5.5 Regulatiivsed võimalused

MKS-i täiendatakse sättega, mis võimaldaks maksuhalduril avaldada maksusaladust sisaldavat

teavet MGS §-s 15 sätestatud süsteemihaldurile VKS §-s 26 sätestatud ülesannete täitmiseks.

Edastatavate andmete ammendav koosseis oleks järgmine:

1) tarnija registrikood;

2) Vastavusdokumentide süsteemi (VDS) poolt genereeritud statistika pakkumise dokumendi

number;

3) aruandeaasta;

4) kütuse tüüp;

5) pakutav tegelik energiakogus (MJ);

6) pakutav arvestuslik energiakogus (MJ);

7) koefitsient;

8 Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (XIV koosseis, 18.12.2019 – 16.03.2020, 126 SE), lk 8.

13

8) taastuvenergia tüüp;

9) kasvuhoonegaaside (KHG) mahukus gCO2ekv/MJ; müüki pandud KHG kogus.

1.5.6 Mõjutatud isikud

Mõjutatud isikud on:

I – kütuse tarnijad, kellelt praegu nõusolekut küsitakse;

II – Keskkonnaamet ja MTA.

1.5.7 Mõjude eelanalüüs

Andmevahetusega seotud arendustööd on valmis, neid finantseerisid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja Keskkonnaamet.

Sihtgrupp I Muudatus vähendab sihtgrupi halduskoormust. Enam ei pea kütuse tarnijad andma

maksuhaldurile nõusolekut andmete edastamiseks KKS-st süsteemihalduri hallatud

digitaalsesse keskkonda. Sellega paraneb ka edastatavate andmete kvaliteet ja suureneb

usaldusväärsus, mis vähendab kauplemise aluseks olevate andmete korrigeerimise vajadust,

samuti tõenäosust sattuda riikliku järelevalve objektiks. Muudatus puudutab umbes 30 kütuse

tarnijat, kellest ligi 10 kasutab aktiivselt kauplemisplatvormi. Andmeid edastataks iga kuu.

Ebasoodsate riskide esinemist ei tuvastatud.

Sihtgrupp II

Muudatus vähendab sihtgrupi töökoormust. Keskkonnaamet peab kehtiva õiguse kohaselt

kontrollima tarnija kohustuste täitmist. Kuna muudatuse tulemusel kaob ära paralleelne

arvestuse pidamine (kütuse tarnijad vs järelevalve), statistika tehingud muutuvad

läbipaistvamaks ja andmete kvaliteet paraneb, siis selle võrra väheneb ka riikliku järelevalve

keerukus. Vabanenud ressursse saaks Keskkonnaamet suunata oma teiste seaduslike ülesannete

täitmiseks. Maksu- ja Tolliameti töökoormust muudatus tuntavalt ei mõjutaks.

Mõju olulisus

Kavandatava muudatusega ei kaasne olulist mõju.

1.6 Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine MTA koosseisuvälisele tõlgile

1.6.1 Kehtiv regulatsioon

MKS § 47 lõike 2 kohaselt kaasab tõlgi vajadusel maksumenetlusse menetlusosaline ise või siis

maksuhaldur kas menetlusosalise taotlusel või omal algatusel.

MKS § 29, mis reguleerib maksusaladust sisaldava teabe avaldamist ilma maksumaksja

nõusolekuta, ei sätesta MTA-välisele tõlgile maksuteabe avaldamiseks õiguslikku alust.

1.6.2 Probleemi kirjeldus

MKS § 47 lõike 2 punktis 3 on sätestatud, et tõlgi kaasab maksumenetlusse menetlusosalise

taotluseta maksuhaldur, kui ta peab seda vajalikuks. Tõlgitav materjal sisaldab aga sageli

maksuandmeid, mis tähendab seda, et tõlkeprotsessiga võib kaasneda juurdepääs

maksusaladust sisaldavale teabele. Kuivõrd seadus ei näe ette õiguslikku alust maksusaladust

sisaldava teabe avaldamiseks koosseisuvälisele tõlgile ilma maksukohustuslase nõusolekuta,

14

peaks MTA alati võtma menetlusosaliselt nõusoleku, kui ta soovib omal algatusel kaasata

koosseisuvälist tõlki. Tegemist on aga ilmselgelt õiguslüngaga, sest kui MKS § 47 lõike 2

punkti 3 põhjal eeldaks menetlusosalise nõusolekut, siis muutuks see säte sisutühjaks punktide

1 ja 2 taustal.

1.6.3 Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Muudatuse eesmärk on parandada maksumenetluse kvaliteeti ja tõhusust. Muudatusega antakse

MTA-le expressis verbis õigus avaldada maksusaladust koosseisuvälisele tõlgile, ilma et see

eeldaks menetlusosalise igakordset nõusolekut.

1.6.4 Probleemi alternatiivsed lahendusvõimalused

Mittemidagitegemisel säiliks endiselt isikult nõusoleku küsimisega seonduv haldus- ja

töökoormus. Samuti on potentsiaalne oht, et isik keeldub nõusoleku andmisest, mistõttu ei saa

maksuhaldur vajalikku tõlki kaasata, menetlus takerdub ja maksuhalduril on tõsiselt

raskendatud oma ülesannete täitmine.

Teise alternatiivina kaaluti suurema arvu tõlkide tööle võtmist, kuid see oleks põhjendamatult

kulukas. Tõlketeenust on reeglina vaja juurde tellida Eestis vähem kasutatavate keelte

tõlkimiseks. Selliste keelte valdajatest tõlkide teenust ei ole pidevalt tarvis, vaid seda oleks vaja

juhtumipõhiselt.

1.6.5 Regulatiivsed võimalused

MKS § 29 täiendatakse sättega, mis võimaldaks maksuhalduril avaldada ilma maksumaksja

nõusolekuta maksusaladust sisaldavat teavet ka MTA-välisele tõlgile.

1.6.6 Mõjutatud isikud

Mõjutatud isikud on:

I – maksukohustuslased, kellega seotud maksusaladust tõlgile avaldatakse;

II – MTA.

1.6.7 Mõjude eelanalüüs

Sihtgrupp I Muudatus laiendab isikute ringi, kellele on õigus maksusaladust avaldada. Isikul on

õiguspärane ootus, et tema maksuandmed on kaitstud ja nende avaldamiseks on vajalik tema

nõusolek või vähemalt selge õiguslik alus MKS-s. Täna võib avaldada maksusaladust MTA

ametnikele ja töötajatele, sh tõlgile, kes kuulub MTA koosseisu. Vaid üksikutel juhtudel

avaldataks maksusaladust ka MTA-välistele tõlkidele. Sellised olukorrad on harvad ja selgelt

juhtumipõhised. Seega on mõjutatud isikute ring väga kitsas.

Sihtgrupp II

Muudatus vähendab sihtgrupi töökoormust ja loob õigusselgust. Muudatus tooks endaga kaasa

olukorra, kus MTA ei peaks koosseisu värbama suurel hulgal ja väga erinevaid keeli valdavaid

tõlke. Kui on vajadus, mida MTA koosseisu kuuluvad tõlgid ei suuda katta, on maksuhalduril

võimalik menetlusse kaasata koosseisuväline tõlk. Seejuures oleks välistatud vaidlused selle

üle, kas maksuandmete avaldamine ilma maksukohustuslase nõusolekuta on lubatud või mitte.

Mõju olulisus

15

Kavandatava muudatusega ei kaasne olulist mõju.

2. Muud muudatused

2.1. Dokumentide elektroonilise kättetoimetamise ajakohastamine

2.1.1 Kehtiv regulatsioon

a) Dokumentide elektroonilise kättetoimetamise regulatsioon MKS-s:

„Dokumendi elektroonilise kättetoimetamisena käsitatakse:

1) dokumendi üleslaadimist Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll”

(edaspidi e-maksuamet) tingimusel, et dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on

teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri;

2) dokumendi saatmist dokumendi adressaadi nõusolekul tema elektronposti aadressil, mille

dokumendi adressaat on maksuhaldurile teatavaks teinud.“ (MKS § 54 lõike 1 punktid 1 ja 2)

„Elektronposti aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui adressaat saadab

kinnituse dokumendi kättesaamise kohta. E-maksuametisse üleslaaditud dokument loetakse

kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem

automaatselt.“ (MKS § 54 lõige 3)

b) Dokumentide elektroonilise kättetoimetamise regulatsioon HMS-s:

„Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks

asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti

aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või

põhjendatud juhul üksnes e-tempel.“ (HMS § 27 lõige 1)

„Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks

järgmistel juhtudel:

1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise;

2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist;

3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu

äriregistrisse kantud elektronposti aadressil;

4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku

juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või

vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil.“

(HMS § 27 lõike 2 punktid 1–4)

2.1.2 Probleemi kirjeldus

2018. aasta 1. veebruaril jõustunud HMS redaktsioon tõi endaga kaasa olulisi uuendusi

dokumentide elektroonilisel kättetoimetamisel – ennekõike lihtsustati dokumentide

elektronposti teel edastamise nõudeid nii füüsiliste isikute kui ka äriühingute puhul, samuti

sätestati haldusorganitele täiendav kanal dokumentide elektrooniliseks edastamiseks (eesti.ee

teabevärav).

Paraku jäid eelkirjeldatud HMS muudatused MKS-s kajastamata. Maksuhaldur on

dokumentide elektroonilise kättetoimetamise puhul seega endiselt seotud 2018. aasta 1.

veebruari eelse režiimi ja sellele omaste puudujääkidega. Sellega on kaasnenud olukord, kus

16

eriseadus (MKS) on asunud kitsendama maksuhalduri volitusi, mis tal üldseaduse (HMS)

kohaselt võiksid olla.

2.1.3 Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Eesmärk on tõhustada maksumenetluse kulgemist ja vähendada juriidilisest isikust

maksukohustuslase võimalusi hoiduda kõrvale maksuhalduri saadetud dokumentide

kättesaamisest.

Muudatuse tulemusel oleks maksuhalduril võimalik rakendada dokumentide elektroonilisel

kättetoimetamisel samu kriteeriume, mis on sätestatud HMS §-s 27.

2.1.4 Probleemi alternatiivsed lahendusvõimalused

Probleemi ei ole võimalik lahendada kehtiva regulatsiooni parema rakendamise teel.

MKS § 45 näol on olemas viitenorm, mille kohaselt kohaldatakse maksumenetlusele HMS-s

sätestatut, kui MKS, maksuseadus või tollialane õigusakt ei sätesta teisiti. Paraku ei ole

kõnealust viitenormi võimalik rakendada, sest MKS just nimelt sätestab maksuhaldurile

dokumentide elektroonilise kättetoimetamise „teisiti“ – MKS § 54 reguleerib ammendavalt

dokumentide elektroonilise kättetoimetamise protseduuri.

2.1.5 Regulatiivsed võimalused

Kavas on ajakohastada MKS § 54 HMS-i 2018. aasta 1. veebruaril jõustunud redaktsioonis

sätestatud dokumentide elektroonilise kättetoimetamise standardite kohaselt ehk kõik, mida

siinkohal lubab HMS, peaks lubama ka MKS.9

Eelnõu väljatöötamise käigus on kavas analüüsida, kas MKS-ga peaks HMS-st minema

kaugemale. Nimelt, kui HMS § 27 lõike 2 punkti 2 kohaselt loetakse dokument või teade

kättetoimetatuks juhul, kui see on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressile,

siis MKS-s võiks seda standardit rakendada kõikidele juriidilistele isikutele, mitte ainult

äriühingutele. Ühtlasi võiks ka füüsilistel isikutel olla kohustus kinnitada e-maksuametis oma

elektronposti aadress, millele maksuhaldur saab dokumente kätte toimetada (loetakse

kättetoimetatuks teatud aja möödumisel).10 Füüsilised isikud, sarnaselt juriidiliste isikutega,

peaksid seega ise silma peal hoidma oma elektronposti aadressil ja vastutama selle eest, et nad

saaksid vajalikud dokumendid õigel ajal kätte. Kättetoimetamise presumptsiooni tõttu langeks

vaidluse korral tõendamiskoormus maksukohustuslastele ehk nad peaksid tõendama, et nad

pole dokumente või teateid kätte saanud.

Kui isik ei kasuta maksuhalduriga suhtlemiseks elektroonilisi kanaleid ega kinnita oma

elektronposti aadressi eelkirjeldatud viisil, siis neid kavandatav muudatus ei puudutaks.

Käesolev muudatus ei loo olukorda, kus isikud on kohustatud kasutama ja kinnitama

maksuhalduriga suhtlemiseks igal juhul elektronposti aadressi.

9 Näiteks HMS § 27 lõike 2 punkt 3, mille kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks juhul, kui see on edastatud äriühingu

äriregistrisse kantud e-posti aadressile. Kehtiv MKS sellist õiguslikku fiktsiooni ei sisalda ehk MTA peab jätkuvalt kõiki

äriühinguid n-ö „taga ajama“. 10 Selleks on erinevaid võimalusi, kuid tehniliselt on see saavutatav näiteks selliselt, et isikul ei oleks võimalik edastada oma

füüsilise isiku tuludeklaratsiooni enne uue (või senise) elektronposti aadressi kinnitamist (eeldusel, et isik kasutab

maksuhalduriga suhtlemiseks elektroonilisi kanaleid).

17

2.1.6 Mõjutatud isikud

Mõjutatud isikud on:

I – füüsilisest isikust dokumentide ja teadete adressaadid;

II – juriidilisest isikust dokumentide ja teadete adressaadid;

III – MTA.

2.1.7 Mõjude eelanalüüs

Sihtgrupp I

Muudatusel on mõju sihtgrupi halduskoormusele. Kavandatava muudatuse tulemusel tekib

füüsilisest isikust maksukohustuslastel, kes soovivad jätkuvalt suhelda maksuhalduriga

elektronposti teel, kohustus kinnitada nimetatud elektronposti aadress. Sellega omakorda

kaasneb praktiline vajadus seda elektronpostkasti perioodiliselt kontrollida, sest kõik sinna

maksuhalduri saadetud teated, kutsed ja dokumendid loetakse (nt mingi aja möödudes)

kättetoimetatuks. Tänapäevase infoühiskonna reaalsust arvestades ei saa seda siiski pidada

tõsiseltvõetavaks halduskoormuse kasvuks, sest eeldatavasti kontrollib enamik füüsilisi isikuid

oma elektronposti aadressi vähemalt mõned korrad nädalas.

Väikeseks võib pidada ka kaasneva mõju sagedust, sest maksuhaldur ei saada füüsilistele

isikutele õiguslikku tähendust omavaid teateid, kutseid või dokumente sageli. Sihtgrupi suurust

võib siiski pidada suureks, kuna valdav enamik füüsilisi isikuid suhtleb maksuhalduriga

elektronposti teel. Kuna aga elektronposti teel suhtlemine ei ole kohustuslik, on mõju

saabumine iga isiku enda valida.

Ebasoodsate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

Sihtgrupp II Muudatusel on mõju sihtgrupi halduskoormusele. Kavandatava muudatuse tulemusel tekib

juriidilisest isikust maksukohustuslasel kohustus kontrollida perioodiliselt oma registrijärgset

elektronpostkasti, samuti tema poolt maksuhaldurile kinnitatud muud elektronposti aadressi.

Halduskoormuse märkimisväärne kasv ei ole aga eluliselt usutav, sest eelduslikult kontrollivad

juriidilised isikud oma majandustegevuse ja ärilise hoolsuskohustuse raames juba praegu

regulaarselt oma e-posti.

Erinevalt füüsilistest isikutest on mõjude esinemise sagedus juriidilistele isikutele suurem, sest

maksuhaldur suhtleb nendega sagedamini. Mõjutatavat sihtrühma võib pidada suureks, sest

sisuliselt hõlmab see kogu riigi juriidilisest isikust maksukohustuslaste hulka. See aga ei

tähenda, et mõju tuleks tervikuna hinnata oluliseks, sest elektronposti aadressi omamine ja selle

regulaarne kontrollimine on, nagu eelnevalt öeldud, tänapäeva infoühiskonna kontekstis

elementaarne ja iseenesestmõistetav. Ebasoodsate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

Kogumis võib muudatust hinnata väheoluliseks.

Sihtgrupp III

Kavandatavad muudatused peaksid kaasa tooma maksuhalduri töökoormuse vähenemise.

Näiteks ei peaks maksuhaldur enam eraldi küsima nõusolekut dokumentide saatmiseks isiku

elektronpostile, kui isik seda kasutab. Samuti ei peaks maksuhaldur enam täiendavalt

kontrollima ega veenduma selles, kas maksukohustuslased said nende registrijärgsele

elektronposti või maksuhaldurile teada olevale aadressile saadetud dokumendid kätte või mitte

– õigusliku fiktsiooni kaudu seda lihtsalt eeldatakse, nagu seda teeb kehtiv HMS § 27 lõike 2

punkt 3. Vabanenud tööjõuressurssi on võimalik suunata teiste ülesannete täitmisele. Mõju

18

ulatust võib pidada väikeseks, kuivõrd muudatustega kohanemise vajadust muudatusega ei

kaasne.

Sarnaselt eelneva mõjurubriigiga tuleb mõju esinemise sagedust hinnata keskmiseks. Kõrvale

ei saa jätta tõdemust, et arvestav hulk maksuhalduri ametnikke suhtleb maksukohustuslastega

elektronposti vahendusel. Mõju tervikuna võib aga lõppastmes pidada ebaoluliseks, sest

maksuhalduri ametnikud on elektroonilise suhtlemisega kohanenud, ühtlasi ei mõjuta käesolev

muudatus dokumentide saatmise sagedust.

Ebasoodsate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

Mõju olulisus

Muudatusega ei kaasne olulist mõju.

2.2 Vastutusotsuse eeldused

2.2.1 Kehtiv regulatsioon

„Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades

menetlusosaliste õiguste kaitse.“ (MKS § 10 lõige 3)

„Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või

maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse.“ (MKS § 96 lõige

1)

„Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava

vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. Käesoleva seaduse §-

des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või

maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis

3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda

või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.“ (MKS § 96 lõige

5)

2.2.2 Probleemi kirjeldus

Vastutusotsusega nõutakse maksuvõlg sisse kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab

maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest ehk kes kannab süülist vastutust

maksuvõla tekke eest. Vastutusotsuse võib teha alles siis, kui on täidetud vähemalt üks

järgmistest eeldustest:

1) maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud võla sissenõudmist ning selle

tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või

2) maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on välja kuulutatud pankrot.

Praktika näitab, et kõnealused eeldused võivad teatud juhtudel muutuda põhjendamatuks

takistuseks menetluse lihtsale, kiirele ja efektiivsele kulgemisele. Esimene eeldus ei arvesta

juhtudega, kus maksuvõla edukas sissenõudmine kolme kuu jooksul on ilmselgelt lootusetu,

seda näiteks olukorras, kus maksukohustuslane on varatu või kus tema jätkuv maksejõuetus on

muul viisil tõendatud. Sel juhul on kolme kuu nõue sisutühi ja eesmärgipäratu formaalsus. Teise

eelduse puhul on küsitav selle ulatus. Nimelt on ennatlik eeldada, et pankrotiavalduse

menetlemine päädib alati pankroti väljakuulutamisega. Pankrotiavalduse menetlus võib ka

19

raugeda ning kuivõrd raugemine on veel lootusetum olukord kui pankroti väljakuulutamine,

siis seda enam peaks ka raugemine olema võimalik vastutusotsuse tegemise alusena.

2.2.3 Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Eesmärk on kiirendada, tõhustada ja lihtsustada maksumenetlust ja sissenõudmismenetlust ning

vabastada maksuhaldur tarbetute toimingute ja perspektiivitute menetluste toimetamise

kohustustest.11

Kavandatava muudatusega tekiks maksuhalduril õigus väljastada vastutusotsus MKS §-des 38–

40 nimetatud isikutele viivitamata, kui on selge, et maksukohustuslaselt maksuvõla

sissenõudmine kolme kuu jooksul on lootusetu. Samuti täiendataks MKS § 96 lõiget 5 selliselt,

et vastutusotsust võib teha ka pankrotiavalduse menetluse raugemisel.

2.2.4 Probleemi alternatiivsed lahendusviisid

Probleemi on püütud lahendada senise regulatsiooni parema rakendamisega nii, et kolmekuulist

tähtaega ei oleks vaja järgida olukorras, kus maksuvõla sundkorras sissenõudmine on ilmselgelt

lootusetu. Paraku on Riigikohus oma 9. oktoobri 2019. a lahendis nr 3-17-991 ja 3. detsembri

2020. a lahendis 3-19-104 sellise tõlgenduse välistanud.12

Tõlgendamise kaudu ei ole võimalik lahendada ka olemasolevat loogilist ebakõla, kus pankroti

väljakuulutamine on aluseks vastutusotsuse viivitamata tegemiseks, aga pankrotiavalduse

menetluse raugemine seda ei ole. Rõhutusloogika dünaamikast lähtudes, kui pankroti

väljakuulutamine võimaldab maksuhalduril viivitamata väljastada vastutusotsus, siis seda enam

peaks see võimalik olema pankrotiavalduse menetluse raugemise korral, seda ennekõike

põhjusel, et raugemine on selgelt halvem sündmuste kulg.

Eeltoodud kaalutluste valguses on selge, et probleemi on võimalik lahendada vaid seaduse

muutmisega.

2.2.5 Regulatiivsed võimalused

MKS § 96 lõiget 5 tuleks täiendada nii, et lisaks pankroti väljakuulutamisele ei kohaldata

kolmekuulist ooteaega ka siis, kui on alust eeldada, et sundkorras sissenõude pööramine ei vii

kolme kuu jooksul tulemuseni või kui pankrotiavalduse menetlus raugeb. Esimese alternatiivi

puhul oleks tegemist maksuhalduri kaalutlusotsusega – maksuhaldur peab igakordselt

põhjendama, miks sundkorras sissenõudmine oleks kolme kuu jooksul perspektiivitu ning

olema valmis seda vaide- ja kohtumenetluses ka kaitsma. Muus osas funktsioneeriks MKS § 96

lõige 5 nii nagu praegu.

2.2.6 Mõjutatud isikud

Mõjutatud isikud (sihtgrupid) on:

I – kolmandad isikud, kes oma süülise tegevusega on maksukohustuslasele tekitanud

maksuvõla;

II – maksuvõlglasest maksukohustuslane;

11 Perspektiivitu menetlus hõlmab selliseid menetlusi, mille taotletav eesmärk on otsestel või kaudsetel põhjustel selgelt

saavutamatu. 12 Riigikohus sedastas, et „MKS § 96 lg 5 teine lause on imperatiivne säte, mis lubab seaduslikule esindajale vastutusotsuse

teha alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise

alustamisest /…/ Vastutusotsust ei või teha enne seaduses lubatud tähtaega isegi siis, kui juba varem on selge, et äriühingult ei

õnnestu maksuvõlga sisse nõuda /…/ MKS § 96 lg 5 teise aluse imperatiivsus tingib enne sättes nimetatud aja möödumist

tehtud vastutusotsuse õigusvastasuse.“12

20

III – MTA.

2.2.7 Mõjude eelanalüüs

Sihtgrupp I

Muudatusega kaasneb majanduslik mõju kolmandatele isikutele, kes vastutavad

maksukohustuslase maksuvõla nõuetekohase tasumise eest. Nimelt peab sihtgrupp muudatuse

järel arvestama sellega, et tema suhtes võidakse väljastada vastutusotsuseid võrreldes praegu

kehtiva regulatsiooniga varem. Mõju ulatus on siiski piiratud, sest vastutusotsust saab teha vaid

isikule, kes kannab maksukohustuslase maksuvõla tekke eest süülist vastutust. Mõju

kaasnemine on seega olulisel määral sihtgrupi enda kontrolli all, mistõttu ei saa mõju ulatust

pidada märkimisväärseks.

Mõju esinemise sagedus on samuti väike. Olukordi, kus vastutusotsus tuleks isikule väljastada

enne kolmekuulise sundtäitmise perioodi täitumist, esineb neil juhtudel, kus maksuhalduri

eelanalüüs näitab võlglasest ühingu varatust või on muud eelnevad võlgade sissenõudmise

meetmed tunnistatud lootusetuks. Sihtgrupi suurust võib samuti pidada pigem väikeseks, nt

viimase 12 kuu jooksul on väljastatud vastutusotsus 63 isikutele, ent tegelik mõjutatud isikute

arv on sellest oluliselt väiksem.

Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

Sihtgrupp II

Muudatusega väheneb maksukohustuslaste halduskoormus, kuivõrd väheneb perspektiivitute

sissenõudmistoimingute hulk. Mõju ulatus on siiski pigem väike, sest see sunnib

maksukohustuslasi muutma oma senist toimimist ja suunitlust. Mõju esinemise sageduse ja

sihtgrupi suurus on sihtgrupiga I mutatis mutandis ekvivalentne. Ebasoodsate mõjude esinemise

riski ei tuvastatud.

Sihtgrupp III

Muudatustega väheneb maksuhalduri töökoormus, st maksuhaldur ei pea enam aega ja muud

ressurssi kulutama perspektiivitu sissenõudmismenetluse peale. Muudatusega ei kaasne

kohanemisraskusi, sh vajadust koolitada maksuhalduri ametnikke. Mõju ulatus ja sagedus on

pigem väikesed. Olukordi, kus vastutusotsus tuleks isikule väljastada enne kolme kuud, esineb

juhtudel, kus maksuhalduri eelanalüüs näitab võlglasest ühingu varatust või on eelnevad

võlgade sissenõudmise meetmed tunnistatud lootusetuks.

Vastutusotsuste väljastamisega tegeleb 24 ametnikku (kaks lapsehoolduspuhkusel), sihtgrupi

sisuline suurus on väike.

Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale ei tuvastatud.

Mõju olulisus

Muudatusega ei kaasne olulist mõju.

2.3 Sundtäitmise aegumise katkemise regulatsiooni muudatused

2.3.1 Kehtiv regulatsioon

1. Enne 2014. aasta 1. jaanuari kehtinud MKS redaktsioon

21

„Aegumine katkeb maksuvõla tasumise sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral.“

(MKS § 132 lõike 4 punkt 4)

„Uue aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise

aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.“ (MKS § 132 lõige 5)

2. Kehtiv MKS redaktsioon

„Sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks

täitmisavalduse esitamisel.“ (MKS § 132 lõike 5 punkt 1)

„Uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise aluse

äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.“ (MKS § 132 lõige 6)

„Enne 2014. aasta 1. jaanuari tekkinud nõuetele kohaldatakse alates 2014. aasta 1. jaanuarist

kehtivat sundtäitmise aegumistähtaega.“ (MKS § 1684 lõige 1)

2.3.2 Probleemi kirjeldus

Oma 2018. aasta 10. oktoobri määrusega nr 2-17-12525 muutis Riigikohus oluliselt oma senist

seisukohta maksuvõlgade sissenõudmise aegumise kohta, seda nii kehtiva MKS § 132 lõike 6

kui ka enne 2014. aastat kehtinud analoogse redaktsiooni (MKS § 132 lõike 5) puhul.

Riigikohus taganes oma varasemast arusaamast, et täitemenetluses aegumise katkemise aluse

äralangemine (vt MKS § 132 lõike 5 punkt 1 ja lõige 6) tähendab täitemenetluse lõpetamist.

Selle tõlgenduse kohaselt pidid puudutatud isikud arvestama, et maksuvõla kohtutäiturile

täitmiseks saatmisega katkeb aegumistähtaeg kuni täitemenetluse lõpetamiseni. Uus

aegumistähtaeg hakkas kulgema alles täitemenetluse lõpetamise aastale järgneva aasta 1.

jaanuarist (MKS § 132 lõige 6). Lihtsustatult öelduna valitses arusaam, et maksuvõla

sundtäitmine on sisuliselt aegumatu, kui nõue on saadetud kohtutäiturile täitmiseks.

Nüüd aga tuleb kõnealuseid sätteid mõista nii, et sundtäitmise aegumise katkemise alus langeb

ära kohe pärast täitemenetluse alustamist (vana redaktsioon) või kohtutäiturile täitmisavalduse

esitamist (uus redaktsioon), ilma et maksukohustuslane peaks ära ootama täitemenetluse

lõpetamise.13 Tegemist on TsÜS § 159 lõikes 1 sätestatud loogika rakendamisega, mille järgi

„/…/ nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks

esitamisega“. Riigikohus asus seisukohale, et „[õ]iguskindluse põhimõtte järgi tuleb

sundtäitmise aegumise instituudiga seotud reeglite ja põhimõtete puhul ka erinevates seadustes

sätestatud regulatsioonide kontekstis üldjuhul eelistada võimalikult sarnast tõlgendust. Seetõttu

tuleb muuta Riigikohtu varasemat seisukohta, mille järgi on maksuvõla sundtäitmise aegumise

katkemise aluse äralangemiseks varasema MKS § 132 lõike 5 järgi MKS § 132 lõike 4 punkti

4 kontekstis täitemenetluse lõpetamine.“14

Juhindudes eeltoodud Riigikohtu määrusest, on maksuhaldur teinud korrektuurid oma

töökorralduses, seda arvestusega, et kohtutäiturile nõude edastamisest arvates saab

maksukohustuslaselt maksuvõlga sisse nõuda vaid viis aastat.

13 „Aegumise katkemise“ all peetaksegi silmas seda, et aegumise katkemise tinginud ja seni väldanud asjaolu on

lõppenud, misjärel algab aegumine otsast peale. 14 RKHKm nr 2-17-12525, punkt 17.2.

22

Probleem on aga selles, et TsÜS-s sätestatud nõude täitmise aegumise ja aegumise katkemise

loogikat ei saa mehaaniliselt analoogia korras üle tõsta MKS konteksti. TsÜS-s ei kahjusta

aegumise katkemine ja vahetu uuesti algamine ebaproportsionaalselt võlausaldajate huve.

TsÜS näeb ette erinevad alused nõude täitmise aegumise peatumiseks, ennekõike erinevate

õigusvaidluste puhuks (vt TsÜS §-d 160–167). MKS aga sundtäitmise aegumise peatumise

instituuti ei tunne, mistõttu on maksuvõla sissenõudmine Riigikohtu seisukoha valguses

nüüdsest oluliselt vastuvõtlikum venitamistaktikatele. Esineb oht, et maksuasjades võib

sundtäitmine osutuda võimatuks nõuete täitmise aegumise tõttu. 15 Enne Riigikohtu 2018. aasta

10. oktoobri määrust ei omanud peatumise instituudi puudumine otsest tähendust, sest

aegumine oli katkenud kuni täitemenetluse lõpetamiseni.

Sundtäitmise võimatuse ärahoidmiseks kohtumenetluse ja täitemenetluse viivitamistega, kus

protsessis nõuded aeguksid, on vaja ajakohastada MKS sundtäitmise aegumise katkemise

aluseid. Ühtlasi, kuigi Riigikohus ei puudutanud MKS §132 lõike 5 punktides 2–4 sundtäitmise

aegumistähtaegade katkestamise olukordi, tuleks ka need õigusselguse huvides üle täpsustada.

Kaalutakse ka võimalusi täiendada aegumise katkemise aluseid nii, et need toetaksid MKS-s

sätestatud teisi instituute, nt maksuvõla tasumise ajatamist. Praegu ei ajata maksuhaldur

maksuvõlga rohkemaks kui viieks aastaks, sest vastasel juhul maksuvõla sissenõudmine aegub.

Praktikas aga takistab see paljudel maksukohustuslastel saada oma maksuvõla tasumine

ajatatud, sest neil pole piisavalt ressursse, et maksuvõlg vähem kui viie aastaga ära maksta.

Probleemi lahendamisel võetakse seega arvesse ka neid küsimusi.

2.3.3 Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Muudatuse eesmärk on täiendada MKS-i sundtäitmise aegumise katkemise alustega, et

välistada tulevikus sundtäitmise tahtlikku takistamist pahausklike maksukohustuslaste poolt.

Ühtlasi on eesmärk ajakohastada aegumise katkemise aluseid ka üleüldiselt, selleks et tõhustada

maksuhalduri ülesannete täitmist ja vähendada maksuhalduri muid maksuvõla sundtäitmise

aegumisega seonduvaid riske.

Muudatusega peaks kaasnema olukord, kus maksuvõla sundtäitmise aegumine kohtumenetluse

ja täitemenetluse peatamise, viibimise või pahatahtliku venitamise tõttu on välistatud.

2.3.4 Probleemi alternatiivsed lahendusvõimalused

Kui Riigikohtu seisukoha valguses jätta kehtiv regulatsioon revideerimata, tekib sellest

täiendav halduskoormus maksukohustuslasele ning täiendav töökoormus maksuhaldurile ja

kohtutele. See avaldub ennekõike selles, et kui täitemenetluse protsess viibib ja kohtutäituril ei

õnnestu näiteks aegumistähtaja jooksul täitemenetluses vara realiseerida, ei jää maksuhalduril

midagi muud üle kui algatada pankrotimenetlus. Kuigi sellega saavutataks aegumise

katkemine, koormaks see menetlus asjatult kõiki osapooli.

Sellele lisaks säiliks praegune olukord, kus maksuhaldur ei saa ajatada maksuvõlgasid pikemale

perioodile kui viis aastat. Tulemuseks oleks aga olukord, kus suuremal osal füüsilistel isikutel

pole võimalik ajatamisgraafikut täita. Näiteks vastutusotsuse alusel sissenõutava maksuvõla

suurus on keskmiselt 50 000 eurot. Arvestades füüsiliste isikute keskmist sissetulekut, ei jõua

15 Probleem on eriti akuutne näiteks tehingute tagasivõitmise kohtuvaidluste kontekstis, kus vaidlused võivad oma keerukuse

tõttu kesta aastaid, rääkimata seejuures ajast, mis kuluks vara realiseerimisele. Vähem olulisem ei ole ka olukord, kus

perioodilise maksegraafiku kehtivuse ajal või vahetult peale ajakava täitmata jätmist aeguks sundtäitmine või järele jäänud

vähese aja jooksul ei jõua maksuhaldur kohtus tehinguid tagasi võita ja/või vara realiseerida.

23

nad iga kuu ligikaudu 1000 euro suurust summat maksuhaldurile maksta.16 Maksuhaldur peab

sel juhul hindama, kas isik jõuab viie aasta jooksul kogu maksuvõla tasuda ning kui ei jõua, siis

saaks aegumise vältimiseks jällegi algatada pankrotimenetluse.

Probleemi ei ole seega võimalik lahendada mitteregulatiivsel viisil.

2.3.5 Regulatiivsed võimalused

MKS § 132 lõikes 5 sätestatud katkemise alused tuleks sätestada eraldi uues, §-s 1321.

Vastavalt Riigikohtu määruse nr 2-17-12525 seisukohtadele oleks loodavas sättes esmalt

toodud eraldi välja täitemenetluse algatamise katkemisega seotud tingimus. Sõnaselgelt peaks

olema mõistetav, et kohtutäituri menetluse algus katkestab sundtäitmise tähtaja aegumise ning

uus viie aasta aegumise arvestus hakkab kulgema järgmise aasta 1. jaanuarist.

Sellele lisaks tuleks loodava sättega kehtestada ka järgnevad sundtäitmise aegumise katkemise

alused:

1) maksukohustuslase suhtes pankroti väljakuulutamine;

2) maksukohustuslase suhtes saneerimismenetluse algatamine;

3) maksukohustuslase suhtes võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmine;

4) halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse jõustumine;

5) täitemenetluses esitatud hagi kohtumenetlusse võtmine;

6) täitemenetluse peatumine (TMS § 46);

7) rahalise kohustuse ajatamine, kui kehtestatud tasumisgraafiku kehtivuse periood on pikem

kui sundtäitmise aegumise periood.

Sätte sõnastamisel järgitakse Riigikohtu määruses nr 2-17-12525 esitatud seisukohti, võetakse

arvesse tsiviilõiguse analoogiat, võlgnike õiguseid ja riigi kui võlausaldaja õigustatud ootust, et

pelgalt kohtu- või täitemenetluse peatamise korral ei satuks ohtu maksukohustuse

sissenõudmine. Punkt 7 võimaldaks maksuhalduril ajatada maksuvõla tasumine rohkemaks kui

viieks aastaks, ilma et sellega kaasneks nõude aegumine.

Aegumise katkemise kulgemise põhimõtted jääksid samaks, mis on kehtivas MKS-s. Tegemist

on tsiviilõiguse mõttes aegumise peatumisega. Katkemise esinemisel ei alga aegumine mitte

kohe uuesti, vaid siis, kui katkemise tinginud asjaolu on lõppenud. Näiteks kui täitemenetlus

on peatatud, siis samal hetkel on ka võla sissenõudmise aegumine katkenud. Veel üks näide

eeltoodud loetelust – vastutusotsusest tuleneva maksuvõla tasumine on ajatatud kuueks aastaks.

Kuivõrd tasumisgraafiku periood on pikem kui sundtäitmise aegumise periood (viis aastat), siis

ajatamisotsuse kehtivuse ajal on sundtäitmise aegumine katkenud ning tähtaeg hakkab algusest

peale kulgema ajatamise kehtetuks tunnistamisel.

Alternatiivina ülaltoodule kaalutakse ja analüüsitakse siiski ka võimalusi tuua sundtäitmise

aegumise regulatsiooni sisse aegumise peatumise instituut, et muuta aegumise loogikat veel

sarnasemaks sellega, nagu see on sätestatud TsÜS-s, ennekõike erinevate õigusvaidluste

puhuks. Sel juhul sätestatakse samuti loetelu erinevatest aegumise peatumise alustest, mille

vältamisperioodi ei arvestada aegumistähtaja hulka. Eesmärk, nagu katkemise puhulgi, on

vältida olukorda, kus pahausklikel maksuvõlgnikel on võimalik erinevate venitamistaktikatega

saavutada sundtäitmise aegumine.

16 Illustreeriva näitena saaks tuua kodulaenu taotlemise, kus laenulepingu pikkus on keskmiselt 20-30 aastat. Siit järgnevalt

lubavad VTK autorid omale retoorilist küsimust, et kuidas oleks keskmise sissetulekuga füüsilisel isikul võimalik 50 000 –

100 000 eurot maksta ära kehtiva regulatsiooni eeskujul viie aastaga?

24

2.3.6 Mõjutatud isikud

Mõjutatud isikud (sihtgrupid) on:

I – maksukohustuslased, kellel on keskmisest suurem maksuvõlg;

II – maksuhalduri ametnikud, kes oma tööülesannete raames tegelevad maksuvõla

sissenõudmisega;

III – kohtutäiturid, kes ei saa teha toiminguid, kui maksuhalduri nõue täitmise perioodil aegub;

IV – kohus läbi maksejõuetusjuhtumite kasvu, kui muudatust ei tehta.

2.3.7 Mõjude eelanalüüs

Sihtgrupid

Muudatusega ei kaasne mitte mingeid mõjusid maksukohustuslastele, kes leiavad võimaluse

maksukohustuse täitmiseks, sh maksuvõla ajatamise kaudu. Mõjutatud sihtrühm on keskmiselt

suuremate võlgadega isikud, kes tasumiskohustusest kõrvalehoidumiseks saavad kasutada

legaalseid võimalusi, et venitada sundtäitmise protsessi, mille tulemusel pole võimalik võlga

sisse nõuda aegumise tõttu. Nemad moodustavad võlgnike koguarvust kaduvväikese osa.

Muudatusega ühtlasi ei kaasne olulisi mõjusid maksuhalduri ametnikele, kuivõrd muudatusega

taotletakse olemuslikult Riigikohtu 10. oktoobri 2018. a määruse eelse režiimi taastamist.

Muudatus seega ei evi maksuhalduri ametnikele vajadust kohaneda uute nõuete või

tööülesannetega. Muudatus vähendab töö- ja halduskoormust kõikidele määratletud

sihtgruppidele, sest säästab neid pankrotimenetlusega seonduvatest vaidlustest ja toimingutest.

Ebasoodsate mõjude esinemise risk puudub. Maksuvõla tasumata jätmist seoses aegumisega ei

saa eeldada.

Muudatus on oluline nii maksulaekumiste tagamise kui ka maksukohustuslaste võrdse

kohtlemise ja võrdse konkurentsi seisukohalt.

Mõju olulisus

Muudatusega ei kaasne täiendavat analüüsi eeldavat olulist mõju.

3. Muudatuste põhiseaduslikud raamid

Enamjaolt ei tekkinud käesoleva VTK koostamisel tõsiseltvõetavat kahtlust, et muudatused

võivad ebaproportsionaalselt riivata põhiseaduses sätestatud põhiõigusi ja vabadusi. Kolme

muudatuse puhul oli põhiõiguste ja vabaduste riive intensiivsus kõrgem. Nende teemade puhul

analüüsiti rohkem süvitsi ettepanekute sobivust, vajalikkust ja mõõdukust.

3.1. Põhiseaduslikkuse raamid maksusaladust sisaldava teabe avaldamises eraisikutest

info- ja sidesüsteemide arendajatele

Ettepanek riivab PS § 26 esimeses lauses sätestatud igaühe õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele. Riigikohus on kõnealuse sätte kontekstis sedastanud, et „[e]raelu kaitse üheks

lüliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse. Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu

hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist“.17 Eraelu puutumatuse

alla asetub ka maksusaladuse kaitse.18

17 RKHKo 3-3-1-3-12, punkt 19. 18 Lehis, L. Põhiseaduse § 113 kommentaar, komm 7. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud

väljaanne. 4., täiend. vlj. Tallinn: Juura, 2017.

25

Maksuhalduri info- ja sidesüsteemide toimimise ja haldamise, samuti nende turvalisuse

tõhustamine teenib nii maksumaksjate huve kui ka avalikke huve ja on eesmärgina seega

legitiimne.

Ühtlasi võib eeldada, et kõnealusest muudatusest tulenev riive ei ole nii intensiivne, et see võiks

kvalifitseeruda PS §-s 26 sätestatud põhiõiguste rikkumiseks. Selline järeldus on esiteks

tuletatud asjaolust, et isikuandmete kaitset reguleerivad õigusaktid (IKÜM ja IKS) juba

võimaldavad vastutaval töötlejal volitada lepingu alusel kolmandat isikut töötlema

isikuandmeid ehk teoorias on maksuhalduril juba täna võimalik anda eraõiguslikele

arendajatele vastavad juurdepääsud vähemalt füüsilisest isikust maksukohustuslaste puhul. Kui

see on aga lubatud füüsiliste isikute puhul, siis seda enam on see lubatud juriidiliste isikute

puhul, kelle andmekaitsealased õigused on võrreldes füüsiliste isikutega oluliselt

tagasihoidlikumad. Maksuhaldur rakendab ka ise praktilisi kaitsemeetmeid, et tagada

juurdepääsu proportsionaalsus – juurdepääsu saamiseks peaks teenusepakkuja sõlmima

maksuhalduriga konfidentsiaalsuskohustust sisaldava lepingu. Samuti toimuks maksusaladust

sisaldavate andmetega seonduv arendus- ja hooldustegevus vaid maksuhalduri või RMIT

kontrollitud infotehnoloogilises keskkonnas ja füüsilistes ruumides. Kirjeldatud

ettevaatusabinõude eesmärk on tagada andmete turvalisus, samuti andmete minimaalne

kasutamine.

MTA peab perioodiliselt läbima erinevaid andmekaitse ja andmeturbe hindamisi, mille käigus

kontrollitakse andmete töötlemise õiguspärasust ja seeläbi tagatakse kindlus, et andmete

töötlemisel järgitakse kõiki asjakohaseid nõudeid.

Eeltoodu valguses ei ole tõsiseltvõetavat kahtlust, et kavandatav meede võiks olla

põhiseadusega vastuolus.

3.2. Juriidilisele isikule adresseeritud maksuotsuse resolutiivosa avaldamine

PS § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Maine ehk reputatsioon on omane nii

füüsilisele isikule kui ka juriidilisele isikule. Maksuotsuse resolutsiooni ja majandustehingute

eest vastutavat juhatuse liiget tuvastada võimaldavate andmete avaldamine riivab eelnimetatud

kaitseala. Avaldatava maksuotsuse resolutsiooni põhjal võib võimalik tehingupartner teha

järeldusi nii juriidilise isiku kui ka juhatuse liikme hoolsuskohustuse ja maksukohustuste

täitmise kohta. Muudatuse tegemine mõjutab juriidilisi isikuid ja nende juhatuse liikmeid oma

kohustusi paremini täitma ning maksukuulekalt toimima. Meede on kohane ja riive on

mõõdukas.

Maksuhalduril on praegu õigus avaldada maksuotsuse resolutsioon juhul, kui maksuotsust ei

ole võimalik kätte toimetada aadressi andmete puudumise tõttu ning ühtlasi ei ole õnnestunud

muul viisil maksuotsust kätte toimetada (MKS § 55). Samuti annab kehtiv seadus

maksuhaldurile õiguse avaldada ettevõtte maksuvõla suurus. Äriregistrisse kantud andmete

pinnalt on võimalik enamasti teha järeldusi selle kohta, kes on olnud juhatuse liikmed

kontrollitud maksustamisperioodil. Avalikes huvides on anda täiendavat teavet selle kohta, kes

eraõiguslikest juriidilistest isikutest ei ole korrektselt täitnud maksuseadusest tulenevat

kohustust, tuues välja maksuotsuse resolutsiooni ja andmed kontrollitud maksustamisperioodil

juhatuse liikmena tegutsenud isiku kohta.

Enne resolutsiooni avaldamist eemaldatakse maksuotsuse resolutsioonist ärisaladust sisaldav

informatsioon või muu konfidentsiaalne teave, juhul kui see peaks seal sisalduma. Seega ei riiva

kavandatav regulatsioon põhiõigusi ebaproportsionaalselt.

26

3.3. Dokumentide elektroonilise kättetoimetamise ajakohastamine

Tegemist on HMS-s sätestatud standardite ülekandmisega MKS-i, mistõttu ei saa

põhimõtteliselt tekkida kahtlust kavandatavate muudatuste proportsionaalsuses. Kui

seadusandja on juba üldseaduse tasandil võimaldanud sellist regulatsiooni, siis seda enam on

see lubatud eriseaduse tasandil. Proportsionaalsuse hindamine on siiski vajalik ulatuses, milles

kavandatavate normidega minnakse HMS regulatsioonist kaugemale – nimelt on kavas

laiendada HMS § 27 lõike 2 punktis 3 sätestatud õigusliku fiktsiooni ülevõtmisel selle isikulist

skoopi, st kavandatav norm kohalduks kõikidele juriidilistele isikutele, mitte ainult

äriühingutele.19 Samuti loobutaks seni kehtivas õiguses ja kohtupraktikas kinnistunud

seisukohast, et füüsilistel isikutel puudub igasugune kohustus hoolitseda selle eest, et nad

saaksid kätte neile saadetud dokumendid ja teated.

Õigusliku fiktsiooni sellisel kujul laiendamine riivab põhiõigust riigi ja seaduse kaitsele (PS §

13). Kui tavaliselt peab riik tagama selle, et õigussubjektid oleksid haldusmenetluses teadlikud

oma õigustest ja kohustustest, samuti oma tegevuse õiguslikest tagajärgedest (õigusselgus), siis

kõnealuse õigusliku fiktsiooniga loobub maksuhaldur osaliselt nimetatud kohustusest.

Sisuliselt asetatakse suhtlemise riisiko teataval määral nii füüsilistele kui ka mistahes

juriidilistele isikutele, kes peavad ise hakkama hoolitsema selle eest, et nad maksuhalduri

saadetud kutsed, teated ja muud dokumendid kätte saaksid. Ühtlasi tähendab see seda, et

vaidluse korral ei ole enam võimalik tugineda asjaolule, et dokumente pole faktiliselt kätte

saadud.

Muudatuse legitiimseks eesmärgiks on tõhustada maksumenetlust ja pärssida

maksukohustuslaste võimalusi hoiduda halvas usus kõrvale maksuhalduriga suhtlemisest.

Kavandatav muudatus on eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest see vähendab maksukohustuslaste

võimalusi hoiduda kõrvale kaasaaitamiskohustusest, st haldusaktide, kutsete ja muude

dokumentide kättesaamisest, ning takistada nii maksumenetluse eesmärgipärast kulgemist.

MKS ajakohastamisega maksumenetlus tõhustub ja tagatakse süsteemne kooskõla HMS-ga.

Kavandatav muudatus on ka vajalik, sest maksukohustuslaste ring ei ammendu äriühingutega,

vaid hõlmab ka sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja muid õiguslikke moodustisi, rääkimata

füüsilistest isikutest. Ühtsemate standardite rakendamine maksukohustuslastele seaduse

tasandil tõhustab haldusmenetlust, tagab maksukohustuslaste ühtetaolise kohtlemise ja

vähendab pahausksete maksukohustuslaste võimalusi hoiduda haldusmenetlusest kõrvale.

Muud mõeldavad alternatiivid ei suuda probleemi sellise efektiivsusega lahendada.

Võttes arvesse maksumenetluse tõhustamise vajadust ja maksukohustuslaste ühetaolise

kohtlemise nõuet, samuti tänapäevase infotehnoloogilise ühiskonna reaalsust ning seda, et

füüsilisi isikuid, kellel põhjendatult ei ole võimalik kasutada elektroonilisi suhtluskanaleid, see

muudatus ei puuduta, võib kõnealuseid muudatusi pidada mõõdukaks.

19 Ehk lisaks äriühingutele hõlmaks kõnealune muudatus ka mittetulundusühinguid ja sihtasutusi.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Välisministeerium

[email protected]

Väljatöötamise kavatsus

maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks väljatöötamise kavatsuse

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiseks. Samuti edastame

väljatöötamiskavatsuse Riigikogule teadmiseks. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude

infosüsteemis (EIS) aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main#75vqEliq.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annely Akkermann

rahandusminister

Lisad:

1. MKS VTK.

Lisaadressaadid:

Riigikogu Kantselei

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Maksumaksjate Liit

Eesti Tööandjate Keskliit

Artur Lundalin 611 3219

[email protected]

Meie 09.03.2023 nr 1.1-26/1799-1