Eesti Terviseuuring 2025 AKI taotlus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun

kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti Terviseuuring 2025: täiendavate andmete lisamine

lähtuvalt Eesti riigi vajadustest

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub

valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) –

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a

olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik

eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki

isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah, Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus on menetlemisel.

Esitatud – 30.10.2024

Täiendatud – 17.01.2025

Uuendatud – 02.04.2025

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Ei, eraldi nõusoleku vormi ei

kasutata. Küsimustiku alguses

on teavitus kui ka iga

küsimuse juures märge,

millele vastates annab isik

nõusoleku.

1. Vastutava töötleja

üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi,

registrikood,

aadress ja kontaktandmed

(sh kontaktisik) analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium 70001952

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Eleri Lapp, telefon: +372 5913 0684, e-post: [email protected]

Tervishoiukorralduse osakonna nõunik Tervise Arengu Instituut 70006292

Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn

Mare Ruuge, e-post: [email protected]

Tervisestatistika osakonna vanemanalüütik

1.2. Isikuandmete

töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond,

postiindeks

2. Volitatud töötleja

üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi,

registrikood,

Eesti Statistikaamet 70000332

Tatari 51, 10134 Tallinn

Karina Valma, e-post: [email protected]

aadress ja kontaktandmed

(sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhtivanalüütik

Ilona Reiljan, telefon +372 5331 1740, [email protected] Statistikaamet, andmekaitsespetsialist

2.2. Isikuandmete

töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond,

postiindeks

3. Mis on teadusuuringu

läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile

õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le.

Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja

volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna

eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see

olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus

või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping

vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1

punktiga 1 kohaselt on kõigi ministeeriumide ülesandeks oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi

Valitsuse seadus, mille § 67 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse mh rahva tervise kaitse, tervishoid ja

tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a määrus nr 42

„Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne

seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires

korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine

oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud

ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning

põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest.

4. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse 4. peatükis on osakondade

põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktides 6 ja 11 sätestatud, et

analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele,

et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust

ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest ning võrdlus

teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise praktikaga ning

tervishoiukorralduse osakonna põhiülesanne on lähtudes

strateegilistest eesmärkidest juhtida ravimi- ja meditsiiniseadmete

poliitika, tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitika ja tervishoiu tööjõu

poliitika kujundamist. Osakond korraldab tervishoiu rahastamise ja

muude tervishoiukorraldusega seotud küsimuste lahendamist.

5. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või

volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid.

Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete

töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste

täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete

töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku

alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või

selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Terviseuuring 2025 (ETeU2025): täiendavate andmete lisamine lähtuvalt Eesti riigi vajadustest

eesmärgiks on hinnata inimeste vajadusi ja esinevat ebavõrdust tervishoiuteenuste kasutamisel, sh

toimetulekut tervishoiuteenuste eest omaosaluse maksmisel ja arvesse võttes võimalikku vaesusriski

teenuste kasutamisel, samuti tervishoiuteenuste kättesaadavust eri rahvastikurühmades, sh kõige

haavatavamates ja kõige suuremate terviseprobleemidega rühmades. Uurimisülesannetele vastamiseks

on volitatud töötlejal vajalik isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete töötlemine. Uuringu tulemusel

saadavate väljundtabelite abil planeerib ja hindab vastutav töötleja kavandatavate ja elluviidud

poliitikameetmete mõju.

Käesoleva taotlusega taotleb Andmekaitse Inspektsiooni luba lisada Sotsiaalministeeriumi tervishoiu

rahastamise ja muude tervishoiukorraldusega seotud küsimuste eesmärkide täitmiseks Eesti

Terviseuuringusse (edaspidi ETeU2025) täiendavad andmed.

Koos põhiuuringu tervisealaste ja sotsiaalmajanduslike taustatunnustega ning registritest lingitavate

tunnustega moodustavad täiendavad andmed mitmekülgse rahvastiku terviseseisundi ja tervishoiualase

andmestiku. Käesoleva uuringu läbiviimine eeldab:

1) ETeU2025 valimi kasutamist;

2) Siseriiklikku vajadust katvate lisaküsimuste lisamist uuringu ankeeti (vt lisa 1);

3) Administratiivsetest registritest andmete linkimist tervisega seotud andmete osas (vt lisa 2).

ETeU2025 on osa Euroopa terviseuuringute neljandast lainest, mida tehakse iga kuue aasta järel ja selle

viib läbi Statistikaamet. Terviseuuringu läbiviimise alused esitab Euroopa Komisjoni rakendusmäärus

EL 2023/2529 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32023R2529), mis

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL 2019/1700) määrab kindlaks

tervisevaldkonna valikuuringu andmekogumite tehnilised üksikasjad, kohustuslikud ja soovituslikud

küsimused, kehtestab teabe edastamise vormingud ning määrab kindlaks kvaliteediaruande üksikasjad.

Juhised tagavad uuringu läbiviimise ühtsetel alustel ja tulemuste võrreldavuse riikide vahel.

Terviseuuring on Statistikaameti isiku-uuringute programmis. Uuringu läbiviimiseks on sõlmitud

Sotsiaalministeeriumi, Statistikaameti ja Tervise Arengu Instituudi vahel koostööleping, milles on

toodud osapoolte ülesanded ja kohustused. Tervise Arengu Instituudi üheks ülesandeks on koostada

taotlus koos Statistikaametiga uuringu läbiviimiseks kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse § 6

lõikega 3, et kooskõlastada see inimuuringute eetikakomitees.

Komisjoni rakendusmääruse lisas loetletud liikmesriikidele kohustuslikud kogutavad tunnused katavad

täiendavalt sotsiaalmajanduslikele taustatunnustele ja tehnilistele tunnustele paljusid tervisega seotud

teemasid: terviseseisund, kroonilised haigused, kodu ja vabaaja vigastused, vaimne tervis,

funktsionaalsed piirangud, tervisemõjurid, tervishoiuteenuste kasutamine ja kättesaadavus, sotsiaalsed

sidemed, tegevuspiirangud, juurdepääsetavus, samuti abivajadus ja raskused isikuhoolduse ning

majapidamistegevustega toimetulekul. Kogutavad andmed on Euroopa Liidu (EL) peamine

võrdlusallikas tõenduspõhiste tervishoiumeetmete jaoks, sealhulgas sotsiaalse kaasatuse ja

sotsiaalkaitse, tervislike eluviiside, tervena vananemise ja heaolu, tervisealase ebavõrdsuse,

tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi alal. Aga samuti vähiennetuse, taskukohasele ja

kvaliteetsele pikaajalisele hoolduse kättesaadavuse, töötajate tervise ja tööohutuse kaitse, tervist

tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise kohta. Seoses rahvastiku vananemisega on seekordses

uuringulaines suuremat tähelepanu pööratud osalemispiirangutele ehk juurdepääsetavusele, vaimsele

tervisele ja pikaajalisele hooldusele, mis on aktuaalsed Euroopa Liidu tasandil.

Iga järgneva Euroopa terviseuuringu lainega uuendatakse kohustuslikku ehk Komisjoni

rakendusmäärusega määratletud osa vastavalt uutele EL poliitikavajadustele. Kuna eesmärgiks on

seatud (vastutustundlikult) mitte suurendada vastamiskoormust, tähendab aktuaalsete teemade

küsimuste lisandumine eelmises laines küsitud tunnuste väljajätmist lisanduvatega võrreldavas mahus,

mis vähendab tulemuste võrdlusvõimalusi ajas.

Arvestades pikka uuringulainete vahelist aega (6 aastat) on siseriiklike vajaduste arvestamine nii

ankeedis kui lingitavate tunnuste osas vajalik, et andmekogumine pakuks suuremat lisaväärtust

poliitika kujundamiseks, kui üksnes riigi jaoks kohustuslik andmekogumine. Väärtust

poliitikakujundamiseks ja teadustööks lisab asjaolu, et ankeedi andmestiku juurde on võimalik linkida

erinevatest tervise- ja sotsiaalvaldkonnaga seotud administratiivsetest andmebaasidest (Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa jt registrid) registreeritud faktilisi andmeid. Osa lingitavaid

registriandmeid on vajalikud kohustuslike tunnuste moodustamiseks ja seeläbi on juba vähendatud

ankeediga küsitavat andmemahtu. Linkimise praktikat rakendab Statistikaamet kõigis isiku-uuringutes.

Koos ankeedi küsimuste enesehinnanguliste vastustega võimaldavad lingitud registriandmed vastata

oluliselt detailsemalt püstitatud uuringuülesannetele ja kulutusi säästes.

Saadud tulemusi kasutab Sotsiaalministeerium eelkõige Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030

põhimõtete ja eesmärkide, sh tervise ebavõrdsuse vähendamise, saavutamiseks. Samuti tervist toetavate

valikute ja inimkeskse tervishoiu programmide eesmärkide seadmiseks ja tulemuste saavutamise

seiramiseks.

2014. ja 2019. a uuringulainete põhjal on analüüsitud leibkonna sissetulekute ja omaosaluse seoseid

tervisehoiuteenuste kasutamise ja kättesaadavusega, et tuua välja ebavõrdsust ja hinnata ajas toimunud

muutusi. Sissetulekuga seotud ebavõrdust uuriti tervishoiuteenuse kasutamise andmetel, nii inimeste

endi ütluse (ankeedist) kui Tervisekassa kasutatud tervishoiuteenuste (e registripõhistel) andmetel.

Vastust otsiti küsimustele:

• Kui suur osakaal inimesi väidab, et neil on eri põhjustel jäänud arstiabi saamata või ravimid

ostmata ja kuidas see varieerub erinevate sotsiaaldemograafiliste tunnuste kaupa ja kas see on

viie aastaga muutunud?

• Kui suur on inimeste omaosalus tervishoiuteenuste kasutamisel?

• Kui suur on sissetulekuga seotud ebavõrdsus tervishoiuteenuste kasutamisel?

• Kui suur on vaesusrisk tervishoiuteenuse eest maksmisel?

Uuringu tulemused on avaldatud raportis: Sissetulekuga seotud ebavõrdsus tervishoiuteenuste

kasutamisel ja omaosaluse mõju vaesusriskile.

Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja pikad ooteajad, inimeste suur omaosalus tervishoiuteenuste eest

maksmisel, ebavõrdsus tervishoiuteenuste kättesaadavuses ja kasutamises on vaid osad teemad, mida

on võimalik täpsemalt antud uuringu andmete põhjal analüüsida. Seetõttu taotleme Andmekaitse

Inspektsiooni luba lisada terviseuuringusse täiendavad andmed lähtuvalt Eesti riigi vajadustest.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu läbiviimisel on isiku tuvastamine vajalik kolmel eesmärgil:

1. ETeU 2025 valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutse saatmiseks ning nendega ühenduse

võtmiseks (e-posti aadress, rahvastikuregistris märgitud elukoht, kontakttelefon). Enne uuringu

algust saadab Statistikaamet kõigile valimisse sattunud isikutele teavituskirja, milles tutvustatakse

uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse

valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub,

saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. Ilma valimisse kuuluvate

isikute kontaktandmeteta ei ole võimalik valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutset saata ega

uuringut läbi viia.

2. Küsitlusperioodil andmekogumiseks ja isikusamasuse tuvastamiseks, mis on vajalik

kvaliteediraporti jaoks ning vastamismäära jt kvaliteedinäitajate esitamiseks. Sõltuvalt vastaja

eelistusest kogutakse uuringu käigus andmeid kas veebis isetäitmise või küsitlejaga telefoni-

intervjuusidega. Küsitlejad puutuvad kokku vastajatega, kelle andmed neile töölauale saadetakse.

Andmekogumine toimub Statistikaameti küsitluskeskkonnas, pärast andmekogumise lõppu toimub

edasine töötlemine mitte enam otseselt isikustatud kujul, vaid pseudonüümitud andmestikega.

Seega on isikuandmetega kokku puutuvate isikute arv minimaalne (vt ka p. 10.1).

3. Linkimiseks on valitud tunnused, mis toetavad käesoleva uuringu eesmärki ehk võimaldavad

hinnata ja analüüsida terviseseisundit, tervishoiuteenuste kättesaadavust koos soodustavate ja

takistavate teguritega erinevates rahvastikurühmades koos vastaja sotsiaalmajanduslike

taustatunnustega. (Täielik nimekiri lingitavatest tunnustest, sh kohustuslike tunnuste

moodustamiseks on lisas 2.) Analüüsitakse ka vastaja leibkonna tunnuseid: mis tüüpi leibkonnas

isik elab, milline on leibkonna sissetulek (majanduslik toimetulek) ning vaesusrisk

tervishoiuteenuste kasutamisel.

Kasutatakse kombineeritud metoodikat ehk uuringus osalejad vastavad esmalt küsitlusele, misjärel

lisatakse Statistikaametis vastaja andmetele juurde täiendavad registriandmed. Registritest saadakse

isiku sissetuleku tunnuse jaoks erinevad vajalikud komponendid (töötasu, hüvitised, dividendid,

toetused jm), samuti töötamise ja sotsiaalmajandusliku seisundi tunnuste teave, samuti elukoht,

kodakondsus ja sünniriik.

Ankeediga küsitavate tunnuste asendamine registritest päritud andmetega vähendab

vastamiskoormust ja uuringule kuluvat aja- ning ressursikulu, samas suurendab inimese kohta

käivate andmete ning kokkuvõttes uuringutulemuste täpsust. Registriandmete kasutamine on

äärmiselt oluline ka tulevikku silmas pidades. Vastamismäärade järjepideva vähenemise

tingimustes tuleb teha ettevalmistusi üleminekuks veelgi suuremas osas (järgmistes

uuringulainetes) registriandmetele küsitlemise asemel, nii palju kui võimalik. Kuid sellele peab

eelnema töö metoodika väljatöötamiseks ja vajaduse korral kao kompenseerimiseks seal, kus

registriandmed ei ole piisavad.

Kogudes täiendavaid andmeid saab kombineerida neid kohustuslike küsitlus- ja registriandmetega

(vt ka p. 7) ning hinnata ja analüüsida tulemusi erineva sotsiaalmajandusliku taustaga

ühiskonnarühmades, et täpsemalt planeerida, suunata ja hinnata tervishoiupoliitika meetmeid.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Käesoleva uuringu eesmärkide saavutamiseks ei ole võimalik töödelda andmeid anonüümitud kujul,

kuna uuringu väärtus ja kasutusvõimalus seisneb eelkõige kogutavate andmete linkimises erinevate

registriandmetega. Anonüümsete andmete puhul ei ole selline linkimine võimalik, kuna puudub siduv

tunnus (isikukood), mille alusel eri allikatest pärit andmeid sama isiku kohta koondada. Samuti ei

võimalda anonüümsete andmete kasutamine teostada kordusuuringuid ega ajas toimuvaid võrdlusi ühe

ja sama isiku andmete kaupa. Isikustatud andmete kogumine ja linkimine on seetõttu vältimatult

vajalik, et saavutada uuringu eesmärk – pakkuda teaduspõhist, terviklikku ja ajas jälgitavat teavet Eesti

rahvastiku terviseseisundi, tervisekäitumise, tervishoiuteenuste kasutamise ning nendega seotud

sotsiaalmajanduslike tegurite kohta.

Uuringuga kogutavad andmed pakuvad teavet mitme Sotsiaalministeeriumi prioriteetse teema jaoks.

Andmete kogumine isikustatud kujul (isikukoodiga) võimaldab ankeedi andmestikku rikastada

linkimise teel administratiivsetest andmebaasidest pärinevate andmetega ning tervisega seonduvat

andmestikku siduda erinevate teemadega.

Prioriteetse teema „Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine ja ravikindlustussüsteemi

põhimõtete ülevaatamine, sealhulgas nt tervishoiu järjekorrad“ käsitluseks pakub Terviseuuring ja selle

lisaküsimused teavet, mida ei ole mitte mingil muul moel võimalik saada. See puudutab eelkõige

tervisesüsteemi rahastamist, elanike omaosaluskoormust ja ravikindlustust kui kulutõhusust. Uuringus

on võimalik küsida isikupõhiselt teenuste kulusid, mida inimene on ise maksnud ja mida ei rahastata

riiklikust ravikindlustussüsteemist. Samuti on võimalik siduda teenuste vajadusega, mida on

varasemate analüüside käigus tehtud. Juhul kui täiendavaid andmeid ei lisata, pole võimalik antud

analüüse sama metoodikaga ning varasemas mahus ja viisil korrata. Üldisema kulutõhususe vaates on

uuringusse täiendavate andmete lisamine kulutõhusam kui eraldiseisva uuringu korraldamine.

Uuringu kohustuslike küsimuste osas on ankeedis palju rahvastiku vananemise ja toimetulekuga seotud

teemasid, lisaks terviseseisundile ja tervishoiuteenuste vajadusele ning kasutamisele. Peale tervise

enesehinnangu, krooniliste haiguste esinemisele ja tavategevuste piirangutele käsitletakse veel

funktsionaalseid piiranguid, isikuhoolduse tegevuste ja majapidamistöödega toimetulekut,

juurdepääsetavusega seotud piiranguid (hoonetele, ühiskondlikule transpordile jm). Samuti

puudutatakse hooldusvajadust ja abi piisavust, sealhulgas teiste inimeste hooldamist. Kogutavat teavet

on võimalik võrrelda rahvusvaheliselt, aga kasutada ka siseriiklike vajaduste katmiseks – süvitsi

analüüsida seoseid ja mõju lingitavate andmete lisamisega.

Vaimse tervise teemasid käsitletakse uuringus üsna suure osas – depressiooni sümptomid, positiivne

vaimne tervis, suitsiidimõtted, sotsiaalsed kontaktid, uni jne. Lisaküsimused – kui suurel määral on

mõjutanud vaimne tervis vastaja igapäevategevusi, rahuolu küsimused elu ja majandusliku olukorraga

– täiendavad koos vaimse tervise teenuste kasutamise andmetega ankeeti ja lingitavaid andmeid.

Terviseriskidest on kaetud alkohol ja suitsetamine, aga ka liikumine (kehaline aktiivsus), kehakaal ja

toitumine, ennetustegevustest osavõtt, mis koos uneaja ja lamamise/istumisega veedetud ajaga omaette

väärtusliku tervisekäitumise teabe moodustavad. Kuna inimesed saavad tervisekäitumisega oma panuse

anda tervise hoidmisse ja parandamisse, on seegi oluline teave küsitlusest.

Andmed otsuste tegemiseks on näiteks tervishoiukulude ja teenuste eest omaosaluse maksmise küsimus

– millistele teenustele, kes ja kui palju kulutavad. Päevakorras on probleem, kuidas liikuda personaalse

riigi poole, et toetusi saaksid rohkem need, kes neid kõige rohkem vajavad ja kuhu piir tõmmata, et

kõrge omaosalus tervishoiuteenuste kasutamisel ei oleks takistuseks vajaliku arstiabi saamisel. Kui

Tervisekassa ja tervise infosüsteemi andmed on inimeste kohta, kes on teenuseid kasutanud, siis

ankeediga kogutud andmete puhul on hõlmatud ka inimesed, kellel on olnud arstiabi kättesaadavusega

probleeme või kes on pidanud loobuma abi otsimisest. Tulenevalt terviseseisundist on inimeste

vajadused tervishoiuteenuste järele väga erinevad. Nõudlus tervishoiuteenuste järele on seotud inimeste

terviseseisundi ja sisstulekutega. Täielikumad andmed võimaldavad kavandada piisavaid ja tõhusaid

meetmeid ning kasvava andmevajaduse katmiseks tuleks registritega linkimise võimalusi kasutada.

Tervishoiusüsteemi probleemkohad ja jätkusuutlikkuse tagamine – need on tervishoiuteenuste

kättesaadavus ja pikad (eri)arsti ooteajad, rahastamise jätkusuutlikkus, inimeste suur omaosalus

tervishoiuteenuste eest maksmisel, ebavõrdsus tervishoiuteenuste kättesaadavuses ja kasutamises,

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimise vajadus. Kõigi nimetatud probleemide

hindamiseks on vaja usaldusväärset statistikat rahvastiku terviseseisundi, seda mõjutavate tegurite ning

sotsiaalmajanduslike tunnuste järgi. See võimaldab sügavamalt mõista erinevate tegurite mõju

rahvastiku tervisele, jälgida trende ning hinnata nii ellu viidud kui kavandatavate poliitikamuudatuste

mõju.

Kokkuvõttes käsitletakse terviseuuringus terviseteemasid mitmekülgselt, mida oluliselt rikastab

täiendavate andmete lisamine. Rahvastiku tervise arengukava peamised eesmärgid aastateks 2020–

2030 on oodatava eluea pikenemine ja tervena elada jäänud aastate arvu lisandumine. Lisaks on

olulisena fookuses võrduse suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine, eelkõige sugude, piirkondade,

haridustasemete vahel. Tervisega seotud eesmärgid on tihedalt seotud ka rahvastiku heaoluga ning

heaolu arengukavas välja toodud eesmärkidega.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta kuid Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse alusel

toimub järgmistes etappides:

1. Uuringu valimisse kuuluvatele inimestele uuringukutse saatmiseks ja ankeedile vastamiseks;

2. Ankeedile vastanud inimeste kohta lisatavad registriandmete linkimisel. Andmete linkimise

järgselt pseudonüümitakse andmestikud teadlastele ja analüütikutele kasutamiseks.

Registriandmed liidetakse ankeedi andmestikule, kuid edasine töötlemine (sh Statistikaametis

tehtavad arvutatavad tunnused) toimub vaid otseselt tuvastamata kujul (vt ka punkt 5).

Uuringus osalemine on vabatahtlik ning uuringukutse saanud inimesel on võimalik valida, kas ta soovib

uuringus osaleda. Ankeeti lisatud täiendavad siseriikliku vajaduse küsimused on tähistatud vastava

märkusega ja eelnevalt on vastajaid teavitatud, et nad võivad vastamisest keelduda (nende küsimuste

puhul on olemas vastusevariant keeldumiseks).

Inimesel on igal hetkel võimalik kogutud andmete töötlemisega nõustumine tagasi võtta, teavitades

sellest kirjalikult isikuandmete vastutavat või volitatud töötlejat. Kirjalikus vormis teavitamine on

vajalik, et andmete vastutav või volitatud töötleja ei eksiks andmesubjekti tuvastamisel, kuivõrd

nõusoleku tagasivõtmisel eemaldatakse andmed algandmestikust, algandmete säilitamise ajal.

Pseudonüümitud andmestikust eemaldamine ei ole teiste tunnuste rikkumise ohu tõttu võimalik.

Andmete töötlejad lähtuvad isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest ning isikuandmete töötleja

üldjuhendis toodud täpsustustest, sh protsessis pääsevad isikuandmetele ligi üksnes konkreetselt

vastavalt ülesannetele määratud Statistikaameti töötajad. Andmete pseudonüümimise tingimused on

toodud punktis 10. Analüüsi tulemused esitatakse isikustamata ja üldistatud kujul, mis ei kujuta ohtu

isiku õigustele ega vabadustele.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis8 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Statistikaamet lisab andmestiku Statistikaameti (ESA) kaugtöölaua teenuse (RDP) kaudu töötavasse

turvalisse teadlaste keskkonda, millel on juurdepääs vastava taotluse alusel nii Sotsiaalministeeriumi

(SoM) kui Tervise Arengu Instituudi (TAI) konkreetselt käesoleva analüüsiga tegelevatel analüütikutel.

Ligipääs teadlaste keskkonda on isikupõhine ja lepitakse eraldiseisvalt ESA, SoMi ja ning TAI vahel

kokku. Vastavalt SoM, TAI ja ESA vahel sõlmitud koostöölepingule teeb ESA TAI-le uuringu käigus

kogutud andmed kättesaadavaks vastavalt riikliku statistika seaduse § 38 lõike 6 alusel kehtestatud

konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise korrale ja eetikakomitee otsusele.

ESA teadlaste keskkonnas ei töödelda kogutud algandmeid, vaid lepingupartneri jaoks sinna tõstetud

pseudonüümitud kujul andmestikke, mis tagab selle, et algandmeid ei saa muuta. Kõik tehtud tulemid

läbivad ESA poolse kontrolli, mille käigus jälgitakse, et teadlaste keskkonnas analüütikute või teadlaste

poolt ettevalmistatud agregeeritud andmed oleksid statistiliselt usaldusväärsed ning ei võimaldaks

ühegi andmesubjekti tuvastamist. ESA kasutab andmete analüüsimisel statistilise aimatavuse kontrolli.

Analüüsides kasutatakse üldistatud ja anonüümset tulemust. Analüüsi tegevad isikud saavad

kaugjuurdepääsu pseudonüümitud andmestikule teadlaste keskkonnas vastavalt konfidentsiaalsete

andmete teaduslikul eesmärgil kasutamise korrale.

Andmestikes välja toodud tunnustest on osa isiku enda poolt ankeedis antud vastused, osa on erinevate

vastuste põhjal kokku kombineeritud (arvutatud) tunnused ja osa registritest saadud andmed ning nende

andmete põhjal arvutatud tunnused. Arvutatud tunnuste näiteks on sissetulekute ja töötamise tunnused,

mille moodustamiseks kasutatakse ESA poolt välja töötatud metoodikat, mida kasutatakse ka teistes

isiku-uuringutes.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringu üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis tavaleibkondades elavad vähemalt 15-aastased inimesed.

Valimi suurus on ligikaudu 8500 inimest ja oodatav täidetud ankeetide arv on umbes 4200. Tulemused

laiendatakse kogu elanikkonnale kaalumisega. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid

küsitleja ja küsitlusjuht küsitlusperioodi ajal. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid

eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse jt

õigusaktide alusel. Uuringus osalemine on vabatahtlik.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Ankeedis on küsitakse viimase 12 kuu, nelja nädala või kahe nädala kohta. Registriandmete päringud

peaksid olema samamoodi küsitluse hetke või vastava perioodi kohta (nt 12 kuud) enne küsitluse

hetke, sõltuvalt tunnusest, mida küsitakse. Kui see pole andmeandja poolt sellisena teostatav, tehakse

päring 2025. aasta kohta, sõltumata küsitluse ajast.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning

põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Täiendavate andmete lisamisega lähtuvalt Eesti riigi vajadustest töödeldakse:

1. Ankeeti lisatud küsimused:

1) viimase 12 kuu jooksul esinenud: Ärevushäire

2) viimasele hambaarsti külastuse peamine põhjus;

3) vaimse tervise probleemide mõju töö tegemisele, koduste asjade eest hoolitsemisele, teiste

inimestega läbisaamisele;

4) viimase 12 kuu jooksul arstiabi mittesaamine pika vahemaa või transpordiprobleemide tõttu;

5) viimase 12 kuu jooksul arstiabi mittesaamine raha puudusel;

6) viimase 12 kuu jooksul hambaravi mittesaamine raha puudusel;

7) viimase 12 kuu jooksul retseptiravimite mittesaamine raha puudusel;

8) viimase 12 kuu jooksul majanduslikel põhjustel töövõimetuslehte mittevõtmine ja haigena tööl

käimine;

9) viimase 4 nädala jooksul pereõega konsulteerimine oma tervise asjus;

10) viimase 4 nädala jooksul probleemid perearsti või pereõe juurde pääsemisel;

11) viimase 12 kuu jooksul tervishoiuteenuste ja -kaupade eest maksmine (teenuste kaupa);

12) kehtiva täiendava tööandja ravikulu kindlustuse olemasolu;

13) teenused, mida täiendav kindlustus katab;

14) keskmine ööpäevane uneaeg;

15) tavaline magusaportsjonite arv päevas;

16) valge liha ja kala söömise sagedus;

17) magustamata piimatoodete tarbimisesagedus;

18) rahulolu: majandusliku olukorraga; eluga üldse.

Täpsem ankeeti lisatud siseriiklikud küsimused koos vastustega on leitavad lisast 1.

2. Lingitavad andmed registritest.

Lisaks ETeU 2025 koosseisu kuuluvatele vastaja sotsiaalmajandusliku seisundi, ameti ja töötamise

sektori, hariduse, leibkonnatüübi, sissetulekute jt kohustuslike tunnuste saamiseks vajalike tunnuste

päritakse registritest:

2021. a rahvaloendusest

1) vanemate ja vanavanemate sünnikohad (A14, A14C);

2) sünniriik A13;

3) sünnitatud laste arv kuni 31.12.2021 (A11A, naiste kohta) + aastatel 2022–2024 sünnitatud

laste arv;

4) rahvus A17;

5) emakeel A19;

6) tervise küsimused A50, A51.

Tervisekassast 2025. a andmed:

1. eriarsti teenused raviarvete alusel (raviteenuste arve saadetise tüüp, tervishoiuteenuse tüübi

kood, arve nr, alguse ja lõpukuupäev, vältimatu, EMO, põhidiagnoos, välispõhjuse diagnoos,

arsti eriala, põhieriala);

2. haiglaravi voodipäevad (kood, nimetus, päevade arv);

3. protseduurid (arve nr, kood, protseduuride arv ja järjekorra nr);

4. ravikindlustuse olemasolu või selle puudumine 2025. a (kindlustusliik, alguse- ja

lõpukuupäev, peatamised);

5. perearsti ja pereõe teenuste kasutamine (teenusekood, nimetus, teenuste hulk).

6. digiretseptid (väljaostu ja koostamise kuupäev, ATC kood, toimeaine nimetus ja sisaldus,

müüdud ravimipakend, koodikeskuse kood ja suurus, originaalide arv, diagnoosi kood

retseptil (RHK-10), soodustuse määr, retsepti kogumaksumus, haigekassa hüvitatud summa,

patsiendi ja väljaostja kood; patsiendi retseptide arv, kogumaksumus, EHK ja isiku

omaosalus).

Lingitavad tunnuse on täpsemalt toodud lisas 2.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Kogutavad isikuandmed põhinevad esiteks inimeste endi antud vastustel siseriiklikuks otstarbeks

esitatud küsimustele ETeU2015 ankeedis ja teiseks juurde lingitud administratiivsetest registritest

pärit tunnustest:

1) Töötukassa;

2) Tervisekassa;

3) Eesti Hariduse Infosüsteem;

4) Maksu- ja Tolliamet;

5) Sotsiaalkindlustusamet;

6) Rahvastikuregister;

7) Töötamise register;

8) 2021. aasta rahvaloenduse andmed.

Registriandmetest arvutatakse muuhulgas kohustuslikud sotsiaalmajanduslikud taustatunnused.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad

on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah. Mõne Tervisekassas tervishoiuteenuste tunnuses, mida iga-aastaselt ei pärita, võib ette tulla

muutusi, teiste osas on Statistikaametil lepingud olemas.

10. Kas kogutud andmed pseudonüümitakse või anonüümitakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonüümimise või anonüümimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonüümita, siis selgitada, miks seda ei

tehta. Kõik kogutud andmed pseudonüümitakse pärast andmekogumise perioodi lõppu, enne andmestike

kättesaadavaks tegemist kasutajatele ja selle teostab volitatud töötleja (Statistikamet).

Pseudonüümimise võtit uuringu vastutavatele töötlejatele ei anta (vt ka andmete edastamise protsess,

taotluse p. 8).

10.1. Loetlege pseudonüümitud andmete koosseis. Pseudonüümitakse kogu kasutatav andmekoosseis. Valimit ja uuringu andmestikke (kogutavad

registriandmeid ja küsitlusandmeid) algandmetena käesoleva uuringu vastutavate töötlejatega ei

jagata. ETeU2025 läbiviimiseks on ESA-l eraldi õiguslik alus ning SoM ja TAI kasutavad

andmestikke vaid pseudonüümitud kujul. Ühtegi pseudonüümimata andmestikku ei kasutata.

Täpsemalt on lähtuvalt Eesti riigi vajadustest täiendavate andmete lisamisega seotud töödeldavate ja

pseudonüümitud andmete koosseis välja toodud lisades 1 ja 2.

10.2. Kirjeldage pseudonüümimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit,

siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonüümid genereeritakse ESA-s isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse

koodivõtit, mis tugineb ESA metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta ja

hoitakse eraldi andmetest. Tegemist on ESA isiku-uuringutes kasutusel oleva pseudonüümimise

metoodikaga ja säilitamise reeglitega.

10.3. Tooge välja pseudonüümitud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonüümita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Terviseuuring kuulub riikliku statistikatööde programmi. ESA säilitab riikliku statistika tööde

tulemeid säilitab tähtajatult ja andmed on tähtajatult kaitstud statistilise konfidentsiaalsusega.

Statistilise konfidentsiaalsuse kaitse tähendab, et andmeid võib avalikustada ainult anonüümsel kujul,

andmeesitaja nõusolekul või riikliku statistika seadusest tulenevalt tuvastataval kujul ning kogutud

andmeid ei tohi kasutada halduslikel, õiguslikel, maksustamise, kontrolli või isikut puudutava

meetme või otsuse toetamiseks.

Uuringu pseudonüümitud andmed jõuavad teadlaste keskkonda hiljemalt 2027.a esimeses kvartalis.

ETeU2025 põhiuuringu ja lähtuvalt Eesti riigi vajadustest täiendavalt lisatud andmeid säilitatakse

pseudonüümitud kujul vastutava töötleja jaoks ESA teadlaste keskkonnas kuni 2037. aasta esimese

kvartal lõpuni.

Andmestikke vaadeldakse ühe tervikuna, ühe reeglistikuga, kuna tulemusi seostatakse omavahel.

Algandmetele pääsevad ligi ainult ESA kindlaks määratud töötajad. Analüütikud ja teadlased (kui

tulemuste kasutajad) algandmetele ligi ei pääse.

Pseudonüümitud andmestikke säilitatakse vastutava töötleja jaoks ESA teadlaste keskkonnas 10

aastat (2037. a esimene kvartal), et tagada kogutud andmete võrdlemine järgmise uuringulainetega

võrdlemise jaoks, mis võimaldab analüüsida muutust ajas, sh uuringulainete vahel toimuvaid muutusi.

ESA sõlmib teadlaste keskkonnas andmestike kasutamiseks lepingu vastava taotlusele ja esitatud

kasutajate nimekirja alusel. Iga määratud isikuga sõlmitakse eraldi konfidentsiaalsuskokkulepe

teadlaste keskkonnas andmete kasutamiseks. Teadlaste keskkonnast väljavõetavaid agregeeritud

tulemeid kontrollitakse enne väljastamist ning tulemeid säilitatakse üks aasta peale lepingu kehtivuse

lõppu. Selleks on kehtestatud vastav kord.

11. Kas andmesubjekti

teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis

palun põhjendage9

9 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

11.2. Kui vastasite jah, siis

kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Esmalt uuringukutse saatmisega teavituskirjaga. Seejärel uuringus

osalemisel sisestuskeskkonnas avalehtedel teavitamisega (veebis

isetäitmisel) või küsitleja poolt telefoniintervjuu käigus. Lisaks

avaldavad SA ja TAI oma veebilehtedel uuringukeskse teabe

(ETeU2025), millele ka uuringukutses viidatakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused10?

Andmekaitsetingimused on viidatud TAI veebilehel uuringu info

juures. Inimesele esitatakse viide veebilehele. Üldine andmekaitse

teave on avaldatud ESA veebilehel.

12. Kas isikuandmeid

edastatakse

kolmandatesse riikidesse11

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis

täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu

isikuandmeid

edastatakse.

–

12.2. Milliseid

lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Töövahendite ja infovara turve Analüüsi tegijale võimaldatakse ligipääs andmetele ESA turvalise

töökoha VPN-ühenduse kaudu. Teadlaste keskkond on eraldiseisev

keskkond ehk see ei ole ühendatud teiste ESA infosüsteemidega,

mis tagab, et isikud pääsevad ligi vaid sellele infole, milleks neil

õigus on. Lepingupartneri poolt määratud isikud kasutavad

süsteemi sisenemiseks tööandja arvuteid. Teadlaste keskkond

vastab eITS nõuetele.

Andmete, dokumentide ja andmekandjate turve

Teadlaste keskkonna kasutamise eelduseks on konfidentsiaalsete

andmete kasutamise lepingu sõlmimine ESA ja süsteemi

kasutavate asutuste vahel. Iga süsteemi pääseva isikuga sõlmitakse

täiendav konfidentsiaalsuskohustus. Isik pääseb ligi vaid neile

andmetele, milleks tal õigus on – see määratakse kindlaks asutuste

vahelises lepingus, mille põhjal tellitakse RMITilt vastavad

juurdepääsuõigused. Juurdepääsuõigused suletakse üldjuhul

lepingu lõppemisel (kui lepingus ei ole sätestatud varasemat

tähtaega).

Töötlussüsteemi turve Teadlaste keskkond vastab eITS nõuetele. Teadlaste keskkonda

haldab RMIT vastavalt ESA ja RMITi vahel sõlmitud

teenusleppele, milles mh on lepitud kokku ka süsteemi taasteaeg.

Kasutajaõigused antakse vastavalt asutuste vahelises lepingus

sätestatud andmestikele. Süsteemi sisenemiseks tuleb end

autentida.

Teadlaste keskkonnas tehtavatest toimingutest jäävad alles logid,

mida säilitatakse vastavalt ESA dokumentide liigitusskeemis

ettenähtud aja. Logisid kastutatakse intsidentide menetlemisel.

ESA-s on kehtiv infovarade kasutamise kord (vaid asutuse siseseks

kasutamiseks, AK märkega), mis sätestab infosüsteemide,

andmebaaside, andmete, rakenduste, arvutitöökoha, sisevõrgu,

andmekandjate ja tööalaselt kasutatavate nutiseadmete kasutamise

reeglid, mille osasid sätteid rakendatakse teadlaste keskkonna

kasutajatele konfidentsiaalsuskohustuse kaudu.

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Mart Uusjärv Allkirjastatud digitaalselt

_____________________________ ____________________

(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad: Lisa 1: ETeU2025 küsimustikku lisatud täiendavad küsimused lähtuvalt Eesti siseriiklikust vajadusest

Lisa 2: Administratiivsetest registritest lingitavate andmete koosseis

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 17.04.2025 nr 5.2-2/1058-1

Eesti Terviseuuringu 2025 käigus kogutavate isikuandmete töötlemise taotlus

Lugupeetud Pille Lehis Esitame taotluse loa saamiseks Eesti Terviseuuringu 2025 käigus kogutavate isikuandmete töötlemiseks ja kasutamiseks. Taotlus ja selle lisad on esitatud kirja lisas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Mart Uusjärv osakonnajuhataja

Lisa:

1. Taotlus 2. Lisa 1. Täiendavad küsimused ETeu2025 ankeedis lähtuvalt Eesti riigi vajadustes 3. Lisa 2. Administratiivsetest registritest lingitavate andmete koosseis

Lisaadressaadid: Tervise Arengu Instituut Statistikaamet Eleri Lapp +372 5913 0684 [email protected]

Lisa 1

Täiendavad küsimused ETeu2025 ankeedis lähtuvalt Eesti riigi vajadustest

B041

valik,

CD1

1

Palun märkige, millised haigused on Teil esinenud viimase

12 kuu jooksul:

16 Ärevushäire (paanikahäire, üldistunud ärevus,

sotsiofoobia)

1 Jah

2 Ei

O02

2

Mõeldes viimasele hambaarsti külastusele, mis oli selle

peamine põhjus?

1 Valu või katkine

hammas

2 Regulaarne kontroll

3 Proteeside tegemine

või parandamine

4 Ravi pärast

regulaarset kontrolli

5 Muu põhjus

D10

3

Kui raskeks on eelnimetatud (vaimse tervise) probleemid

muutnud Teie jaoks töö tegemise, koduste asjade eest

hoolitsemise ja teiste inimestega läbisaamise?

1 Ei ole muutnud

raskemaks

2 Mõningal määral

raskemaks

3 Väga raskeks

4 Äärmiselt raskeks

Tekst

UN

Järgmised küsimused puudutavad arstiabi kättesaadavust

viimase 12 kuu jooksul.

Arvestage nii tervishoiuteenuseid kui ka meditsiinitooteid.

I11

(UN1B)

4

Kas Teil on viimase 12 kuu jooksul olnud olukorda, kui

Te ei saanud arstiabi pika vahemaa või

transpordiprobleemide tõttu?

1 Jah

2 Ei

3 Ei olnud vajadust

I12

(UN2A)

5

Kas Teil on viimase 12 kuu jooksul olnud olukorda, kui

Te ei saanud enesele lubada arstiabi raha puudusel?

1 Jah

2 Ei

3 Ei olnud vajadust

I13

(UN2B)

6

Kas Teil on viimase 12 kuu jooksul olnud olukorda, kui

Te ei saanud enesele lubada hambaravi raha puudusel?

1 Jah

2 Ei

3 Ei olnud vajadust

I14

(UN2C)

7

Kas Teil on viimase 12 kuu jooksul olnud olukorda, kui

Te ei saanud enesele osta retseptiravimeid raha puudusel?

1 Jah

2 Ei

3 Ei olnud vajadust

K32

8

Kas Teil on viimasel 12 kuul ette tulnud olukordi, mil

Te ei ole majanduslikel põhjustel võtnud

töövõimetuslehte ja olete käinud haigena tööl?

1 Jah

2 Ei

Uus

O06_t

9

Mitu korda Te viimase 4 nädala jooksul olete

konsulteerinud pereõega oma tervise asjus?

O07

10

Kas Teil on olnud viimase 4 nädala jooksul probleeme

perearsti või pereõe juurde pääsemisel? Kui on, siis

märkige peamine põhjus.

1 Ei olnud probleeme

2 Perearst/õde puudus

või oli ära

3 Liiga pikk

ootejärjekord

vastuvõtuaja

saamiseks

4 Ei saanud telefoni teel

kontakti

5 Liiga pikk vahemaa,

transpordiprobleemid

6 Ma ei saanud seda

lubada rahalistel

põhjustel

tekst Tervisekassa tasub ravikindlustustatud inimeste eest

tervisehoiuteenuste ja -kaupade kulud, kas täielikult või

osaliselt. Siiski tuleb ette olukordi, kus teenuste eest tuleb

maksta kas täielikult ise või omaosalust.

Uus

Q11

Kui palju Te maksite viimase 12 kuu jooksul järgmiste

tervishoiuteenuste eest:

Arvestage kõiki kulutusi, mille eest maksite ise, sõltumata sellest,

kellele need teenused mõeldud olid – kas Teie või mõne teise

inimese jaoks. Kui kulusid ei olnud, siis märkige "0".

Eurot aastas

Q11_1 Haiglaravi, päevaravi ja päevakirurgia

Q11_2 Hambaravi, proteesimine, ortodontia

Q11_3 Perearstiabi

Q11_4 Ambulatoorne eriarstiabi (va taastusravi, psühhiaater)

Q11_5 Taastusravi, sh füsioterapeudi, kiropraktiku või osteopaadi

teenused

Q11_6 Psühholoog, psühhiaater, psühhoterapeut

Q11_7 Statsionaarne õendusabi haiglas või õendushaiglas

Q11_8 Koduteenus, koduõendusteenus

Q11_9 Erakorraline abi (EMO, tasuline vastuvõtt)

Q11_10 Alternatiivmeditsiini teenus

Q11_11 Käsimüügiravimid

Q11_12 Muud meditsiiniseadmed, abivahendid ja tarbed peale ravimite (nt

vererõhuaparaat, pulssoksümeeter, inhalaator, insuliinipumbad ja -

tarvikud, ka haavahooldusvahendid, kiirtestid jm)

Uus

O16

12

Kas Teil on kehtiv täiendav tööandja ravikulu kindlustus? 1 Jah

2 Ei

Uus

O16A

13

Milliseid teenuseid see täiendav kindlustus katab? 1 Ambulatoorset

eriarstiabi

2 Hambaravi

3 Muud teenused,

nimetage

T15

14

Kui pikk on keskmiselt Teie ööpäevane uneaeg?

tundi

T15A minutit

TE12

15

Mitu magusaportsjonit (nt šokolaad, küpsis, jäätis, kook

või magus suupiste) Te päevas tavaliselt sööte?

Üks portsjon on üks u 50 g šokolaaditahvel või 3 küpsist

või 1 jäätisepall või 1 väike koogitükk või 1 sarvesai.

60 5 portsjonit või

rohkem

61 3 kuni 4 portsjonit

62 1 kuni 2 portsjonit

63 Vähem kui 1 portsjoni

97 Ei söö iga päev / söön

ainult aeg-ajalt

901 Ei söö üldse

TE13

16

Kui tihti Te sööte järgmisi toiduaineid?

B Valge liha (linnuliha, küülikuliha)

D Kala või mereannid (v.a konservid)

126 Vähemalt kord päevas

212 4 kuni 6 korda

nädalas

230 2 kuni 3 korda

nädalas

219 Kord nädalas

206 Vähem kui kord

nädalas

907 Ei söö üldse

TE14

17

Kui tihti Te joote magustamata piima ja sööte piimatooteid

(nt piimajoogid, koor, keefir, jogurt, hapukoor, või, juust

jne)?

126 Vähemalt kord päevas

212 4 kuni 6 korda

nädalas

230 2 kuni 3 korda

nädalas

219 Kord nädalas

206 Vähem kui kord

nädalas

907 Ei söö üldse

tekst Järgmised küsimused puudutavad Teie rahulolu elu

erinevate külgedega.

U04_d

18

Kui rahul Te olete oma majandusliku olukorraga? 1 Rahul

2 Pigem rahul

5 Pigem ei ole rahul

4 Üldse ei ole rahul

U04_f

19

Kui rahul Te olete oma eluga üldse? 1 Rahul

2 Pigem rahul

3 Pigem ei ole rahul

4 Üldse ei ole rahul

Lisa 2. Administratiivsetest registritest lingitavate andmete koosseis

Isikuandmete töötlemise asjaolud

1. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus

Vastanute – u 4800 üle 15-aaastasele tavaleibkondades elavale inimese täidetud ankeedi

andmestiku juurde lingitakse administratiivsetest allikatest täiendavaid andmeid.

Mittevastanute kohta linkimist ei tehta.

Andmekoosseisu registriandmetega täiendamise eesmärk on küsitlemise koormuse

vähendamine kohustuslike tunnuste andmete saamiseks (sissetulek, kodakondsus, haridustase,

sünnikoht, töötamine ja sotsiaal-majandusliku staatus), registriandmete kasutamise laiendamise

võimaluste hindamine järgmisteks uuringulaineteks (tervishoiuteenuste kasutamine,

terviseprobleemid) ja andmestiku rikastamine andmeanalüüsiks ilma küsitluskoormust

suurendamata.

2. Töötlemine (kes, kus, kuidas töötleb; kuidas toimub andmevahetus; kes on vastutav

töötleja; kellel on ligipääs isikuandmetele; kui kaua andmeid säilitatakse ja millal andmed

hävitatakse (märkida kuupäev ja aasta)

Statistikaamet (ESA) töötleb isikuandmeid riikliku statistika tegemiseks ehk täidab avalikku

ülesannet. Töötlemine toimub Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud statistikatööde

loetelu või riikliku statistika seaduse § 20 „Programmivälised statistikatööd" alusel. Riikliku

statistika seadus kohustab Statistikaametit kasutama statistika tegemiseks olemasolevaid

andmeid ehk andmekogudesse ja riiklikesse registritesse kogutud andmeid. Eesmärk on

vähendada isikute vastamiskoormust ning hoida kokku riigi ressursse.

Tervise Arengu Instituut (TAI) saab pseudonüümitud andmestikele juurdepääsu

kaugpöördumise teel ESA teadlaste keskkonnas taotluse alusel.

3. Isikuandmete allikad

Eesti Terviseuuring 2025 (ETeU 2025) küsimustik kolmes kasutatavas keeles on taotluse

lisas 2, sellest siseriiklik osa toodud lisas 3.

Lingitavate andmete koosseis on taotluse lisas 4 Administratiivsetest registritest lingitavate

andmete loetelu ja on jäänud samaks võrreldes eelmise 2019. a uuringulainega. Lisandunud on

uue allikana Töötamise register.

1) Töötukassa

2) Tervisekassa

3) Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS

4) Maksu- ja Tolliamet

5) Sotsiaalkindlustusamet

6) 2021. aasta rahvaloenduse andmed

7) Rahvastikuregister

8) Töötamise register

4. Töödeldavate andmete koosseis (esitada andmete koosseis andmeallika kaupa)

Järgnevas loetelus on ETeU 2025 kohustusliku andmekogumise eesmärgil töödeldavad

tunnused mustas kirjas. Eesti Terviseuuring 2025: Täiendavate andmete lisamine lähtuvalt Eesti

riigi vajadustest on märgitud kaldkirjas.

Töötukassa:

1) vähenenud töövõimega isikud küsitlushetkel ja 12 kuud enne küsitlushetke (hindamise

aeg, lõpp ja määratud töövõime ulatus);

2) makstud Töötukassa hüvitised (töötuskindlustushüvitis, koondamishüvitis, töötutoetus,

tööandja maksejõuetuse hüvitis, ettevõte alustamiseks toetus, töövõime toetus), neto ja

brutosummad ning maksud 2025. a;

3) töötuse perioodid (vaatlusperiood 2024–2025 määratud arveloleku lõpetamise

kuupäeva järgi);

4) töötuna või tööotsijana Töötukassas küsitlushetkel ja 12 kuud enne arvel olnud isikud

(arvelevõtmise ja lõpetamise kuupäevad, viimane amet).

Tervisekassa (2025. a andmed):

1) haigushüvitised liikide kaupa (haigushüvitis, hooldushüvitis, sünnitushüvitis –

arvestatud ja makstud summa, hüvitatud päevade arv; põhjus, töövabastuse algus- ja

lõpukuupäev);

2) digiretseptid (väljaostu ja koostamise kuupäev, ATC kood, toimeaine nimetus ja

sisaldus, müüdud ravimipakend, koodikeskuse kood ja suurus, originaalide arv,

diagnoosi kood retseptil (RHK-10), soodustuse määr, retsepti kogumaksumus,

haigekassa hüvitatud summa, patsiendi ja väljaostja kood; patsiendi retseptide arv,

kogumaksumus, EHK ja isiku omaosalus);

3) eriarsti teenused raviarvete alusel (raviteenuste arve saadetise tüüp, tervishoiuteenuse

tüübi kood, arve nr, alguse ja lõpukuupäev, vältimatu, EMO, põhidiagnoos,

välispõhjuse diagnoos, arsti eriala, põhieriala);

4) haiglaravi voodipäevad (kood, nimetus, päevade arv);

5) protseduurid (arve nr, kood, protseduuride arv ja järjekorra nr);

6) ravikindlustuse olemasolu või selle puudumine 2025. a (kindlustusliik, alguse- ja

lõpukuupäev, peatamised);

7) perearsti ja pereõe teenuste kasutamine (teenusekood, nimetus, teenuste hulk).

Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS:

1) kõrgeim haridustase vastavalt klassifikaatorile ISCED2011.

1) Maksu- ja Tolliamet (2025. a andmed):

2) tulud ja maksed liigi järgi, neto ja bruto (üksikettevõtja tulu, 3. pensionisambast ja

pensionifondidest tehtud väljamaksed, dividenditulu, kasum kapitaliinvesteeringutelt,

intressi tulu, koondamisega seotud tulud, kogumispensioni 2. samba sissemaksed, tasu

loomingulise tegevuse eest, tööandja maksejõuetuse hüvitis, madala sissetulekuga

töötava isiku iga-aastane tagasimakse, muud toetused ja abiraha, renditulu);

3) sissetulek palgatööst (bruto, neto, tulumaks);

4) sotsiaalmaks, tagasi-/juurdemakstud tulumaks, tööandja sotsiaalmaks, tööandja

töötuskindlustusmaksed, maksed erapensioniskeemidesse, maamaks, vorm (FIDEK – 1

või TSD – 0).

Sotsiaalkindlustusamet (2025. a andmed):

1) makstud pension liigiti (bruto, neto, kinnipeetud tulumaks, kuude arv);

2) makstud peretoetused liigiti (bruto, neto, kinnipeetud tulumaks);

3) 2024. ja 2025. aasta jooksul vähemalt ühel päeval kehtinud puuded (kuupäev, kehtivuse

algus- ja lõpukuupäev, raskusaste, põhidiagnoos);

4) töövõimetuse % küsitlushetkel, 2024. ja 2025. aasta jooksul vähemalt ühel päeval

vastaval aastal kehtinud töövõimetused (kuupäev, kehtivuse algus- ja lõpukuupäev,

töövõimetuse %);

5) puude raskusaste küsitlushetkel (kuupäev, kehtivuse algus- ja lõpukuupäev,

põhidiagnoos, kas esmane, raskusaste);

6) makstud puudetoetused liigi järgi (bruto, neto, kuude arv).

2021. aasta rahvaloenduse andmed:

1) vanemate ja vanavanemate sünnikohad (A14, A14C);

2) sünniriik A13;

3) sünnitatud laste arv kuni 31.12.2021 (A11A, naiste kohta) + aastatel 2022–2024

sünnitatud laste arv;

4) rahvus A17;

5) emakeel A19;

6) tervise küsimused A50, A51.

Rahvastikuregister

1) rahvus (Rahvuste loend 2013 var 1);

2) kodakondsuse kood (Geograafia loend 2014);

3) sünnikoha aadress (Riikide ja territooriumide klassifikaator 2T 2013v1).

Töötamise register (2025)

1) Amet (Ametite klassifikaatori kood (K))

2) Töökoha aadress

3) Esmane tööle asumise kuupäev

4) Töötamise liik

5) Töötatud päevad 2025. aastal

6) Viimase töötamise kestus

7) Majandusüksuse EMTAK tähetasand