Eesti Terviseuuringu 2025 käigus kogutavate isikuandmete töötlemise taotluse puuduste kõrvaldamine

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun

kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti Terviseuuring 2025: täiendavate andmete lisamine

lähtuvalt Eesti riigi vajadustest

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub

valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) –

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a

olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik

eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki

isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah, Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus on menetlemisel.

Esitatud – 30.10.2024

Täiendatud – 17.01.2025

Uuendatud – 02.04.2025

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Eraldi nõusoleku vormi ei

kasutata. Küsimustiku alguses

on asjakohane teavitus ja iga

küsimuse juures märge, et

soovi korral on inimesel

õigus mitte vastata, millele

vastates annab isik

nõusoleku.

1. Vastutava töötleja

üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi,

registrikood,

aadress ja kontaktandmed

(sh kontaktisik) analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium 70001952

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Eleri Lapp, telefon: +372 5913 0684, e-post: [email protected]

Tervishoiukorralduse osakonna nõunik Tervise Arengu Instituut 70006292

Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn

Mare Ruuge, e-post: [email protected]

Tervisestatistika osakonna vanemanalüütik

1.2. Isikuandmete

töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond,

postiindeks

2. Volitatud töötleja

üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi,

registrikood,

aadress ja kontaktandmed

(sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Statistikaamet 70000332

Tatari 51, 10134 Tallinn

Karina Valma, e-post: [email protected]

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhtivanalüütik

Ilona Reiljan, telefon +372 5331 1740, [email protected] Eesti Statistikaamet, andmekaitsespetsialist

2.2. Isikuandmete

töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond,

postiindeks

3. Mis on teadusuuringu

läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile

õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le.

Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja

volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna

eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see

olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus

või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping

vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1

punktiga 1 kohaselt on kõigi ministeeriumide ülesandeks oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi

Valitsuse seadus, mille § 67 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse mh rahva tervise kaitse, tervishoid ja

tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a määrus nr 42

„Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne

seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires

korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine

oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud

ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning

põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest.

4. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse 4. peatükis on osakondade

põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktides 6 ja 11 sätestatud, et

analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele,

et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust

ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest ning võrdlus

teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise praktikaga ning

tervishoiukorralduse osakonna põhiülesanne on lähtudes

strateegilistest eesmärkidest juhtida ravimi- ja meditsiiniseadmete

poliitika, tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitika ja tervishoiu tööjõu

poliitika kujundamist. Osakond korraldab tervishoiu rahastamise ja

muude tervishoiukorraldusega seotud küsimuste lahendamist.

5. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või

volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid.

Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete

töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste

täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete

töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku

alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või

selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eesti Terviseuuring 2025 (ETeU2025): täiendavate andmete lisamine lähtuvalt Eesti riigi

vajadustest eesmärgiks on hinnata inimeste vajadusi ja esinevat ebavõrdust tervishoiuteenuste

kasutamisel, sh toimetulekut tervishoiuteenuste eest omaosaluse maksmisel ja arvesse võttes

võimalikku vaesusriski teenuste kasutamisel, samuti tervishoiuteenuste kättesaadavust eri

rahvastikurühmades, sh kõige haavatavamates ja kõige suuremate terviseprobleemidega rühmades.

Uurimisülesannetele vastamiseks on volitatud töötlejal vajalik isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete

töötlemine, mis hõlmab Eesti Terviseuuring 2025 põhiuuringu andmete, ankeedi lisaküsimuste ning

registritest lingitavate andmete töötlemist. Uuringu tulemusel saadavate väljundtabelite abil planeerib

ja hindab vastutav töötleja kavandatavate ja elluviidud poliitikameetmete mõju.

Koos põhiuuringu tervisealaste ja sotsiaalmajanduslike taustatunnustega ning registritest lingitavate

tunnustega moodustavad täiendavad andmed mitmekülgse rahvastiku terviseseisundi ja tervishoiualase

andmestiku, mis annab vastuseid tervisealase ebavõrduse esinemisele ja nende põhjustele ning

abivajadusele erinevates rahvastikurühmades. Käesoleva uuringu läbiviimine eeldab:

1) Eesti Terviseuuring 2025 valimi ja andmestiku kasutamist;

2) Siseriiklikku vajadust katvate lisaküsimuste lisamist uuringu ankeeti (vt lisa 1);

3) Administratiivsetest registritest andmete linkimist tervisega seotud andmete osas (vt lisa 2).

Eesti Terviseuuring 2025 on osa Euroopa terviseuuringute neljandast lainest, mida tehakse iga kuue

aasta järel ja selle viib läbi Statistikaamet. Eesti Terviseuuringu läbiviimise alused esitab Euroopa

Komisjoni rakendusmäärus EL 2023/2529 (https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX:32023R2529), mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusele (EL 2019/1700) määrab kindlaks tervisevaldkonna valikuuringu andmekogumite tehnilised

üksikasjad, kohustuslikud ja soovituslikud küsimused, kehtestab teabe edastamise vormingud ning

määrab kindlaks kvaliteediaruande üksikasjad. Juhised tagavad uuringu läbiviimise ühtsetel alustel ja

tulemuste võrreldavuse riikide vahel. Eesti Terviseuuring on Statistikaameti isiku-uuringute

programmis.

Uuringu läbiviimiseks koos siseriiklikes huvides kogutava osaga on sõlmitud Sotsiaalministeeriumi,

Statistikaameti ja Tervise Arengu Instituudi vahel koostööleping, milles on toodud osapoolte ülesanded

ja kohustused. Tervise Arengu Instituudi üheks ülesandeks on kooskõlastada uuringu läbiviimine

inimuuringute eetikakomiteeskoostada taotlus koos Statistikaametiga uuringu läbiviimiseks kooskõlas

isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikega 3, et kooskõlastada see inimuuringute eetikakomitees.

Komisjoni rakendusmääruse lisas loetletud liikmesriikidele kohustuslikud kogutavad tunnused katavad

peale sotsiaalmajanduslike taustatunnuste ja tehniliste tunnuste mitmekülgselt paljusid tervisega seotud

teemasid: terviseseisund, kroonilised haigused, kodu ja vabaaja vigastused, vaimne tervis,

funktsionaalsed piirangud, tervisemõjurid, tervishoiuteenuste kasutamine ja kättesaadavus, sotsiaalsed

sidemed, tegevuspiirangud, juurdepääsetavus, samuti abivajadus ja raskused isikuhoolduse ning

majapidamistegevustega toimetulekul. Kogutavad andmed on Euroopa Liidu (EL) peamine

võrdlusallikas tõenduspõhiste tervishoiumeetmete jaoks, sealhulgas sotsiaalse kaasatuse ja

sotsiaalkaitse, tervislike eluviiside, tervena vananemise ja heaolu, tervisealase ebavõrdsuse,

tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi alal. Aga samuti vähiennetuse, taskukohasele ja

kvaliteetsele pikaajalisele hoolduse kättesaadavuse, töötajate tervise ja tööohutuse kaitse, tervist

tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise kohta. Seoses rahvastiku vananemisega on seekordses

uuringulaines suuremat tähelepanu pööratud osalemispiirangutele ehk juurdepääsetavusele, vaimsele

tervisele ja pikaajalisele hooldusele, mis on aktuaalsed Euroopa Liidu tasandil.

Iga järgneva Euroopa terviseuuringu lainega uuendatakse kohustuslikku ehk Komisjoni

rakendusmäärusega määratletud osa vastavalt uutele EL poliitikavajadustele. Kuna eesmärgiks on

seatud (vastutustundlikult) mitte suurendada vastamiskoormust, tähendab aktuaalsete teemade

küsimuste lisandumine eelmises laines küsitud tunnuste väljajätmist lisanduvatega võrreldavas mahus,

mis vähendab tulemuste võrdlusvõimalusi ajas. Valdav osa ankeeti lisatud siseriiklikest küsimustest on

eelmise 2019. a uuringulaine küsimused, mille vastuste järele on jätkuvalt vajadus.

Arvestades pikka uuringulainete vahelist aega (6 aastat) on siseriiklike vajaduste arvestamine nii

ankeedis kui lingitavate tunnuste osas vajalik, et andmekogumine pakuks suuremat lisaväärtust

poliitika kujundamiseks, kui üksnes riigi jaoks kohustusliku osa läbiviimine. Väärtust

poliitikakujundamiseks ja teadustööks lisab asjaolu, et ankeedi andmestiku juurde on võimalik linkida

erinevatest tervise- ja sotsiaalvaldkonnaga seotud administratiivsetest andmebaasidest (Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa jt registrid) registreeritud faktilisi andmeid. Osa lingitavaid

registriandmeid on vajalikud kohustuslike tunnuste moodustamiseks ja seeläbi on juba vähendatud

ankeediga küsitavat andmemahtu. Linkimise praktikat rakendab Statistikaamet kõigis isiku-uuringutes.

Koos ankeedi küsimuste enesehinnanguliste vastustega võimaldavad lingitud registriandmed vastata

oluliselt detailsemalt püstitatud uuringuülesannetele ja kulutusi säästes.

Arvestades üldist küsitlusuuringute vastamissoostumuse vähenemist, siis käesoleva uuringu puhul

jätkatakse võimalikult paljude andmete linkimise võimaluste otsimisega ning registritunnustega (nagu

pere- ja eriarstiabi kasutamise sagedus ja kordade arv, haiglaravil viibimine ja päevade arv, päevaravil

viibimine ja päevade arv, pikaajaliste õendus-hooldusteenuste ja taastusraviteenuste kasutamine,

ennetavate teenuste kasutamine) asendamisega, seeläbi vähendatakse küsitavate andmete hulka. Samas

pakkudes võimalust ka registriandmete puudujääkide väljaselgitamiseks. Pikaajalisem eesmärk on, et

tulevikus jääksid inimestele vastata üksnes küsimused, mille kohta muid allikaid ei ole.

Uuringuga kogutavad andmed pakuvad teavet mitmete Sotsiaalministeeriumi prioriteetsete teemade

jaoks kui ka arvestab läbivate teemadega. See on ainuke elanike tervist väga põhjalikult ja

mitmekülgselt käsitlev ning täiendavate andmete linkimise võimalusega uuring. Lisaks pakub väärtust

tulemuste võrdluse tegemise võimalus teiste Euroopa Liidu riikidega (ühtne metoodika, kohustuslike

küsimuste põhjal).

Sotsiaalministeeriumi prioriteetse projekti „Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine ja

ravikindlustussüsteemi põhimõtete ülevaatamine, sealhulgas nt tervishoiu järjekorrad“ käsitluseks

pakub Eesti Terviseuuring ja selle lisaküsimused teavet, mida ei ole mitte mingil muul moel võimalik

saada (v.a eraldiseiseva uuringu korraldamine). See puudutab eelkõige tervisesüsteemi rahastamist,

elanike omaosaluskoormust ja ravikindlustust kui ka kulutõhustust. Uuringu andmete põhjal on

võimalik teada saada isikupõhiselt terviseteenuste kulusid, mida inimene on ise maksnud ja mida ei

rahastata ravikindlustussüsteemist. Samuti on võimalik siduda vajadusega, mida on ka varasemate

analüüside käigus tehtud. Juhul kui lisaküsimusi ei lisata, pole võimalik antud analüüse sama

metoodikaga ja varasemas mahus korrata. Üldisema kulutõhususe vaates on Sotsiaalministeeriumile

lisaküsimuste lisamine kulutõhusam kui eraldiseisvat uuringut kogumahus ise teha ja millel puudub ka

aegrida, mis pakuks pikaajalist trendide jälgimise võimalust.

Uuringu kohustuslikes küsimustes osas on palju rahvastiku vananemise ja toimetulekuga seotud

teemasid – lisaks terviseseisundile ja tervishoiuteenuste kasutamisele. Peale tervise enesehinnangu,

krooniliste haiguste ja tavategevuste piirangute käsitletakse ka funktsionaalseid piiranguid,

toimetulekut isikuhoolduse tegevustega ja majapidamistöödega, juurdepääsupiiranguid (nt hoonetele,

ühistranspordile). Samuti käsitletakse hooldusvajadust ja selle piisavust, sealhulgas teiste isikute

hooldamist. Kogu nimetatud teavet on võimalik kasutada rahvusvaheliseks võrdluseks ning siseriiklike

vajaduste süvaanalüüsiks, eeldusel et andmestik on lingitav teiste andmetega.

Vaimse tervise teemasid käsitletakse uuringus üsna ulatuslikult, sh lisaküsimuste kaudu – depressiooni

sümptomid, positiivne vaimne tervis, suitsiidimõtted, sotsiaalsed kontaktid, uneprobleemid jms.

Lisaküsimusena uuritakse ka mil määral mõjutab vaimse tervise seisund igapäevategevusi. Uuringu

lõppu lisatakse rahuolu käsitlevad küsimused. Kogutavad andmed pakuvad sisendit Vaimse tervise

tegevuskava 2023–2026 elluviimise seireks.

Terviseriskidest käsitletakse uuringus alkoholi, tubakatoodete ja nikotiini tarbimist, aga ka kehalist

aktiivsust, kehakaalu ja osaliselt ka toitumist. Koos uneaja ja lamamise ja istumisega moodustavad

need tegurid tervikliku ja väärtusliku andmekompleksi, mis on oluline vaimse tervisega seotud

ennetustegevuste kavandamiseks.

Tervishoiukulude ja omaosaluse küsimustes keskendutakse sellele, millistele teenustele ja kes

kulutavad, ning kuidas liikuda personaalsema riigi suunas, kus toetusi saavad eelkõige need, kellel neid

kõige rohkem vaja on. See omakorda suurendab toetuste süsteemitõhusust. Tähtis on andmete linkimise

võimalus (SKA, MTA jpt) – mida tuleks ja saaks maksimaalselt kasutada et andmepõhist

poliitikakujundamist toetada.

Tervishoiusüsteemi probleemkohad ja jätkusuutlikkuse tagamine on seotud mitme olulise väljakutsega:

tervishoiuteenuste kättesaadavus ja pikad eriarsti ooteajad, rahastamise jätkusuutlikkus, inimeste suur

omaosalus tervishoiukulude katmisel, ebavõrdsus teenuste kättesaadavuses ja kasutamises ning vajadus

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimiseks. Kõigi nende aspektide hindamiseks on vaja

usaldusväärset statistikat, koos teabega rahvastiku terviseseisundi kui ka sotsiaalmajanduslike näitajate

kohta. See võimaldab põhjalikumalt mõista tervisepoliitika mõju rahvastikule, jälgida arengutrende

ning hinnata elluviidud poliitikamuudatuste mõju. Kõiki nimetatud probleeme ja mitmeid teisi

terviseteemasid käsitletakse põhjalikult Eesti Terviseuuringus, millele on võimalik juurde linkida

täiendavaid andmeid andmekogude ja registrite kaudu.

Rahvastiku tervise arengukava peamised eesmärgid aastateks 2020–2030 on oodatava eluea

pikenemine ja tervena elatud aastate arvu kasv. Olulisena on ka võrduse suurendamine ja ebavõrdsuse

vähendamine, eelkõige sugude, piirkondade, haridustasemete vahel. Tervisega seotud eesmärgid on

tihedalt seotud ka rahvastiku heaoluga ning heaolu arengukavas välja toodud eesmärkidega.

Uuringuga kogutav teave ja saadavad tulemused on Sotsiaalministeeriumi jaoks väga väärtuslikud,

Kõige enam kasutab Sotsiaalministeerium saadavat teavet Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030

põhimõtete ja eesmärkide, sh tervise ebavõrdsuse vähendamise, saavutamiseks. Samuti tervist toetavate

valikute ja inimkeskse tervishoiu programmide eesmärkide seadmiseks ja tulemuste saavutamise

seiramiseks.

Konkreetsema näitena saame välja tuua:

2014. ja 2019. a Eesti Terviseuuringu lainete põhjal on analüüsitud leibkonna sissetulekute ja

omaosaluse seoseid tervisehoiuteenuste kasutamise ja kättesaadavusega, et tuua välja ebavõrdsust ja

hinnata ajas toimunud muutusi. Sissetulekuga seotud ebavõrdust uuriti tervishoiuteenuse kasutamise

andmetel, nii inimeste endi ütluse (ankeedist) kui Tervisekassa kasutatud tervishoiuteenuste (e

registripõhistel) andmetel. Vastust otsiti küsimustele:

• Kui suur osakaal inimesi väidab, et neil on eri põhjustel jäänud arstiabi saamata või ravimid

ostmata ja kuidas see varieerub erinevate sotsiaaldemograafiliste tunnuste kaupa ja kas see on

viie aastaga muutunud?

• Kui suur on inimeste omaosalus tervishoiuteenuste kasutamisel?

• Kui suur on sissetulekuga seotud ebavõrdsus tervishoiuteenuste kasutamisel?

• Kui suur on vaesusrisk tervishoiuteenuse eest maksmisel?

Uuringu tulemused on avaldatud raportis: Sissetulekuga seotud ebavõrdsus tervishoiuteenuste

kasutamisel ja omaosaluse mõju vaesusriskile. Uuringut korratakse 2025. a andmete põhjal, mille

tulemusena tekib juba kolme mõõtmispunktine ajaline vaade, mis pakub olulist teavet tervisepoliitika

kujundamiseks. Kuigi paljusid tervishoiuteenuste kasutamise uurimisteemasid on võimalik läbi viia

üksnes Tervisekassa andmekogude andmestike alusel, siis tasuliste teenuste kasutamisest, esinevatest

terviseprobleemidest aga ka pöördumise põhjustest ja abi otsimisest loobumise asjaolude kohta ei ole

registriandmed üksi piisavad ning vajalik on andmestike ühendamine. See kehtib nii rahvastiku vaimse

kui füüsilise tervise probleemide esinemise ning toetavate teenuste vajaduste kohta. Täpsem varasemalt

kasutatud andmekoosseis on toodud Lisas 3. Eesti Terviseuuring 2019 andmete kasutamine

Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja pikad ooteajad, inimeste suur omaosalus tervishoiuteenuste eest

maksmisel, ebavõrdsus tervishoiuteenuste kättesaadavuses ja kasutamises on vaid osad teemad ja

näited, mida on võimalik täpsemalt antud uuringu andmete põhjal analüüsida. Seetõttu taotleme

Andmekaitse Inspektsiooni luba lisada Eesti Terviseuuring 2025-sse täiendavad andmed lähtuvalt Eesti

riigi vajadustest. Täiendavad andmed on suunatud eelpool kirjeldatud eesmärkidel täitmisele ning

lisanduvad Euroopa terviseuuringu 4. laine EL-i õigusaktidega määratud kohustusliku

andmekogumisele.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu läbiviimisel on isiku tuvastamine vajalik kolmel eesmärgil:

1. Eesti Terviseuuring 2025 valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutse saatmiseks ning nendega

ühenduse võtmiseks (e-posti aadress, rahvastikuregistris märgitud elukoht, kontakttelefon). Enne

uuringu algust saadab Statistikaamet kõigile valimisse sattunud isikutele teavituskirja, milles

tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri

saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress

puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. Ilma valimisse

kuuluvate isikute kontaktandmeteta ei ole võimalik valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutset

saata ega uuringut läbi viia.

2. Küsitlusperioodil andmekogumiseks ja isikusamasuse tuvastamiseks, mis on vajalik

kvaliteediraporti jaoks ning vastamismäära jt kvaliteedinäitajate esitamiseks. Sõltuvalt vastaja

eelistusest kogutakse uuringu käigus andmeid kas veebis isetäitmise või küsitlejaga telefoni-

intervjuusidega. Küsitlejad puutuvad kokku vastajatega, kelle andmed neile töölauale saadetakse.

Andmekogumine toimub Statistikaameti küsitluskeskkonnas, pärast andmekogumise lõppu toimub

edasine töötlemine mitte enam otseselt isikustatud kujul, vaid pseudonüümitud andmestikega.

Seega on isikuandmetega kokku puutuvate isikute arv minimaalne (vt ka p. 10.1).

3. Linkimiseks on valitud tunnused, mis toetavad käesoleva uuringu eesmärki ehk võimaldavad

hinnata ja analüüsida terviseseisundit, tervishoiuteenuste kättesaadavust koos soodustavate ja

takistavate teguritega erinevates rahvastikurühmades koos vastaja sotsiaalmajanduslike

taustatunnustega. (Täielik nimekiri lingitavatest tunnustest, sh kohustuslike tunnuste

moodustamiseks on lisas 2.) Analüüsitakse ka vastaja leibkonna tunnuseid: mis tüüpi leibkonnas

isik elab, milline on leibkonna sissetulek (majanduslik toimetulek) ning vaesusrisk

tervishoiuteenuste kasutamisel.

Kasutatakse kombineeritud metoodikat ehk uuringus osalejad vastavad esmalt küsitlusele, misjärel

lisatakse Statistikaametis vastaja andmetele juurde täiendavad registriandmed. Registritest saadakse

isiku sissetuleku tunnuse jaoks erinevad vajalikud komponendid (töötasu, hüvitised, dividendid,

toetused jm), samuti töötamise ja sotsiaalmajandusliku seisundi tunnuste teave, samuti elukoht,

kodakondsus ja sünniriik.

Ankeediga küsitavate tunnuste asendamine registritest päritud andmetega vähendab

vastamiskoormust ja uuringule kuluvat aja- ning ressursikulu, samas suurendab inimese kohta

käivate andmete ning kokkuvõttes uuringutulemuste täpsust. Registriandmete kasutamine on

äärmiselt oluline ka tulevikku silmas pidades. Vastamismäärade järjepideva vähenemise

tingimustes tuleb teha ettevalmistusi üleminekuks veelgi suuremas osas (järgmistes

uuringulainetes) registriandmetele küsitlemise asemel, nii palju kui võimalik. Kuid sellele peab

eelnema töö metoodika väljatöötamiseks ja vajaduse korral kao kompenseerimiseks seal, kus

registriandmed ei ole piisavad.

Kogudes täiendavaid andmeid saab kombineerida neid kohustuslike küsitlus- ja registriandmetega

(vt ka p. 7) ning hinnata ja analüüsida tulemusi erineva sotsiaalmajandusliku taustaga

ühiskonnarühmades, et täpsemalt planeerida, suunata ja hinnata tervishoiupoliitika meetmeid.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Käesoleva uuringu eesmärkide saavutamiseks ei ole võimalik töödelda andmeid anonüümitud kujul,

kuna uuringu väärtus ja kasutusvõimalus seisneb eelkõige kogutavate andmete linkimises erinevate

registriandmetega. Anonüümsete andmete puhul ei ole selline linkimine võimalik, kuna puudub siduv

tunnus (isikukood), mille alusel eri allikatest pärit andmeid sama isiku kohta koondada. Samuti ei

võimalda anonüümsete andmete kasutamine teostada kordusuuringuid ega ajas toimuvaid võrdlusi ühe

ja sama isiku andmete kaupa. Isikustatud andmete kogumine ja linkimine on seetõttu vältimatult

vajalik, et saavutada uuringu eesmärk – pakkuda teaduspõhist, terviklikku ja ajas jälgitavat teavet Eesti

rahvastiku terviseseisundi, tervisekäitumise, tervishoiuteenuste kasutamise ning nendega seotud

sotsiaalmajanduslike tegurite kohta.

Uuringuga kogutavad andmed pakuvad teavet mitme Sotsiaalministeeriumi prioriteetse teema jaoks.

Andmete kogumine isikustatud kujul (isikukoodiga) võimaldab ankeedi andmestikku rikastada

linkimise teel administratiivsetest andmebaasidest pärinevate andmetega ning tervisega seonduvat

andmestikku siduda erinevate teemadega.

Prioriteetse teema „Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine ja ravikindlustussüsteemi

põhimõtete ülevaatamine, sealhulgas nt tervishoiu järjekorrad“ käsitluseks pakub Eesti Terviseuuring

2025 ja selle lisaküsimused teavet, mida ei ole mitte mingil muul moel võimalik saada. See puudutab

eelkõige tervisesüsteemi rahastamist, elanike omaosaluskoormust ja ravikindlustust kui kulutõhusust.

Uuringus on võimalik küsida isikupõhiselt teenuste kulusid, mida inimene on ise maksnud ja mida ei

rahastata riiklikust ravikindlustussüsteemist. Samuti on võimalik siduda teenuste vajadusega, mida on

varasemate analüüside käigus tehtud. Juhul kui täiendavaid andmeid ei lisata, pole võimalik antud

analüüse sama metoodikaga ning varasemas mahus ja viisil korrata. Üldisema kulutõhususe vaates on

uuringusse täiendavate andmete lisamine kulutõhusam kui eraldiseisva uuringu korraldamine.

Uuringu kohustuslike küsimuste osas on ankeedis palju rahvastiku vananemise ja toimetulekuga seotud

teemasid, lisaks terviseseisundile ja tervishoiuteenuste vajadusele ning kasutamisele. Peale tervise

enesehinnangu, krooniliste haiguste esinemisele ja tavategevuste piirangutele käsitletakse veel

funktsionaalseid piiranguid, isikuhoolduse tegevuste ja majapidamistöödega toimetulekut,

juurdepääsetavusega seotud piiranguid (hoonetele, ühiskondlikule transpordile jm). Samuti

puudutatakse hooldusvajadust ja abi piisavust, sealhulgas teiste inimeste hooldamist. Kogutavat teavet

on võimalik võrrelda rahvusvaheliselt, aga kasutada ka siseriiklike vajaduste katmiseks – süvitsi

analüüsida seoseid ja mõju lingitavate andmete lisamisega.

Vaimse tervise teemasid käsitletakse uuringus üsna suure osas – depressiooni sümptomid, positiivne

vaimne tervis, suitsiidimõtted, sotsiaalsed kontaktid, uni jne. Lisaküsimused – kui suurel määral on

mõjutanud vaimne tervis vastaja igapäevategevusi, rahuolu küsimused elu ja majandusliku olukorraga

– täiendavad koos vaimse tervise teenuste kasutamise andmetega ankeeti ja lingitavaid andmeid.

Terviseriskidest on kaetud alkohol ja suitsetamine, aga ka liikumine (kehaline aktiivsus), kehakaal ja

toitumine, ennetustegevustest osavõtt, mis koos uneaja ja lamamise/istumisega veedetud ajaga omaette

väärtusliku tervisekäitumise teabe moodustavad. Kuna inimesed saavad tervisekäitumisega oma panuse

anda tervise hoidmisse ja parandamisse, on seegi oluline teave küsitlusest.

Andmed otsuste tegemiseks on näiteks tervishoiukulude ja teenuste eest omaosaluse maksmise küsimus

– millistele teenustele, kes ja kui palju kulutavad. Päevakorras on probleem, kuidas liikuda personaalse

riigi poole, et toetusi saaksid rohkem need, kes neid kõige rohkem vajavad ja kuhu piir tõmmata, et

kõrge omaosalus tervishoiuteenuste kasutamisel ei oleks takistuseks vajaliku arstiabi saamisel. Kui

Tervisekassa ja tervise infosüsteemi andmed on inimeste kohta, kes on teenuseid kasutanud, siis

ankeediga kogutud andmete puhul on hõlmatud ka inimesed, kellel on olnud arstiabi kättesaadavusega

probleeme või kes on pidanud loobuma abi otsimisest. Tulenevalt terviseseisundist on inimeste

vajadused tervishoiuteenuste järele väga erinevad. Nõudlus tervishoiuteenuste järele on seotud inimeste

terviseseisundi ja sisstulekutega. Täielikumad andmed võimaldavad kavandada piisavaid ja tõhusaid

meetmeid ning kasvava andmevajaduse katmiseks tuleks registritega linkimise võimalusi kasutada.

Tervishoiusüsteemi probleemkohad ja jätkusuutlikkuse tagamine – need on tervishoiuteenuste

kättesaadavus ja pikad (eri)arsti ooteajad, rahastamise jätkusuutlikkus, inimeste suur omaosalus

tervishoiuteenuste eest maksmisel, ebavõrdsus tervishoiuteenuste kättesaadavuses ja kasutamises,

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimise vajadus. Kõigi nimetatud probleemide

hindamiseks on vaja usaldusväärset statistikat rahvastiku terviseseisundi, seda mõjutavate tegurite ning

sotsiaalmajanduslike tunnuste järgi. See võimaldab sügavamalt mõista erinevate tegurite mõju

rahvastiku tervisele, jälgida trende ning hinnata nii ellu viidud kui kavandatavate poliitikamuudatuste

mõju.

Kokkuvõttes käsitletakse uuringus terviseteemasid mitmekülgselt, mida oluliselt rikastab täiendavate

andmete lisamine. Rahvastiku tervise arengukava peamised eesmärgid aastateks 2020–2030 on

oodatava eluea pikenemine ja tervena elada jäänud aastate arvu lisandumine. Lisaks on olulisena

fookuses võrduse suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine, eelkõige sugude, piirkondade,

haridustasemete vahel. Tervisega seotud eesmärgid on tihedalt seotud ka rahvastiku heaoluga ning

heaolu arengukavas välja toodud eesmärkidega.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta kuid Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse alusel

toimub järgmistes etappides:

1. Uuringu valimisse kuuluvatele inimestele uuringukutse saatmiseks ja ankeedile vastamiseks;

2. Ankeedile vastanud inimeste kohta lisatavad registriandmete linkimisel. Andmete linkimise

järgselt pseudonüümitakse andmestikud teadlastele ja analüütikutele kasutamiseks.

Registriandmed liidetakse ankeedi andmestikule, kuid edasine töötlemine (sh Statistikaametis

tehtavad arvutatavad tunnused) toimub vaid otseselt tuvastamata kujul (vt ka punkt 5).

Uuringus osalemine on vabatahtlik ning uuringukutse saanud inimesel on võimalik valida, kas ta soovib

uuringus osaleda. Ankeeti lisatud täiendavad siseriikliku vajaduse küsimused on tähistatud vastava

märkega ja eelnevalt on vastajaid teavitatud, et nad võivad vastamisest keelduda, kuna nende küsimuste

puhul on olemas vastusevariant keeldumiseks.

Inimesel on igal hetkel võimalik kogutud andmete töötlemisega nõustumine tagasi võtta, teavitades

sellest kirjalikult isikuandmete vastutavat või volitatud töötlejat. Kirjalikus vormis teavitamine on

vajalik, et andmete vastutav või volitatud töötleja ei eksiks andmesubjekti tuvastamisel, kuivõrd

nõusoleku tagasivõtmisel eemaldatakse andmed algandmestikust, algandmete säilitamise ajal.

Inimesel on igal hetkel õigus paluda tema kohta kogutud andmed kustutada, teavitades sellest kirjalikult

isikuandmete vastutavat või volitatud töötlejat. Kirjalikus vormis teavitamine on vajalik, et andmete

vastutav või volitatud töötleja ei eksiks andmesubjekti tuvastamisel, kuivõrd sel puhul eemaldatakse

andmed algandmestikust.

Pseudonüümitud andmestikust eemaldamine ei ole teiste tunnuste rikkumise ohu tõttu võimalik.

Andmete töötlejad lähtuvad isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest ning isikuandmete töötleja

üldjuhendis toodud täpsustustest, sh protsessis pääsevad isikuandmetele ligi üksnes konkreetselt

vastavalt ülesannetele määratud Statistikaameti töötajad. Andmete pseudonüümimise tingimused on

toodud punktis 10. Analüüsi tulemused esitatakse isikustamata ja üldistatud kujul, mis ei kujuta ohtu

isiku õigustele ega vabadustele.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis8 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Statistikaamet lisab andmestiku Statistikaameti (ESA) kaugtöölaua teenuse (RDP) kaudu töötavasse

turvalisse teadlaste keskkonda, millel on juurdepääs vastava taotluse alusel nii Sotsiaalministeeriumi

(SoM) kui Tervise Arengu Instituudi (TAI) konkreetselt käesoleva analüüsiga tegelevatel analüütikutel.

Ligipääs teadlaste keskkonda on isikupõhine ja lepitakse eraldiseisvalt ESA, SoMi ja ning TAI vahel

kokku. Vastavalt SoM, TAI ja ESA vahel sõlmitud koostöölepingule teeb ESA TAI-le uuringu käigus

kogutud andmed kättesaadavaks vastavalt riikliku statistika seaduse § 38 lõike 6 alusel kehtestatud

konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise korrale ja eetikakomitee otsusele.

ESA teadlaste keskkonnas ei töödelda kogutud algandmeid, vaid lepingupartneri jaoks sinna tõstetud

pseudonüümitud kujul andmestikke, mis tagab selle, et algandmeid ei saa muuta. Kõik tehtud tulemid

läbivad ESA poolse kontrolli, mille käigus jälgitakse, et teadlaste keskkonnas analüütikute või teadlaste

poolt ettevalmistatud agregeeritud andmed oleksid statistiliselt usaldusväärsed ning ei võimaldaks

ühegi andmesubjekti tuvastamist. ESA kasutab andmete analüüsimisel statistilise aimatavuse kontrolli.

Analüüsides kasutatakse üldistatud ja anonüümset tulemust. Analüüsi tegevad isikud saavad

kaugjuurdepääsu pseudonüümitud andmestikule teadlaste keskkonnas vastavalt konfidentsiaalsete

andmete teaduslikul eesmärgil kasutamise korrale.

Andmestikes välja toodud tunnustest on osa isiku enda poolt ankeedis antud vastused, osa on erinevate

vastuste põhjal kokku kombineeritud (arvutatud) tunnused ja osa registritest saadud andmed ning nende

andmete põhjal arvutatud tunnused. Arvutatud tunnuste näiteks on sissetulekute ja töötamise tunnused,

mille moodustamiseks kasutatakse ESA poolt välja töötatud metoodikat, mida kasutatakse ka teistes

isiku-uuringutes.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringu üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis tavaleibkondades elavad vähemalt 15-aastased inimesed.

Seega on valimi suurus on ligikaudu 8500 inimest. Täpset ja lõplikku töödeldavate andmete hulka on

keeruline hinnata. Selleks, et uuringu kvaliteedikriteeriumit tagada on eesmärk töödelda vähemalt 4900

isiku andmeid, arvestades seejuures 57,6% vastamismäära. ja oodatav täidetud ankeetide arv on umbes

4200. Tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale kaalumisega. Küsitlusse sattunud inimese nime ja

aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht küsitlusperioodi ajal. Kogutud andmeid kasutatakse

üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse

riikliku statistika seaduse jt õigusaktide alusel. Uuringus osalemine on vabatahtlik.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Ankeedis on küsitakse viimase 12 kuu, nelja nädala või kahe nädala kohta. Registriandmete päringud

peaksid olema samamoodi küsitluse hetke või vastava perioodi kohta (nt 12 kuud) enne küsitluse

hetke, sõltuvalt tunnusest, mida küsitakse. Kui see pole andmeandja poolt sellisena teostatav, tehakse

päring 2025. aasta kohta, sõltumata küsitluse ajast.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning

põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Täiendavate andmete lisamisega lähtuvalt Eesti riigi vajadustest töödeldakse:

1. Ankeeti lisatud küsimused:

1) viimase 12 kuu jooksul esinenud: Ärevushäire

2) viimasele hambaarsti külastuse peamine põhjus;

3) vaimse tervise probleemide mõju töö tegemisele, koduste asjade eest hoolitsemisele, teiste

inimestega läbisaamisele;

4) viimase 12 kuu jooksul arstiabi mittesaamine pika vahemaa või transpordiprobleemide tõttu;

5) viimase 12 kuu jooksul arstiabi mittesaamine raha puudusel;

6) viimase 12 kuu jooksul hambaravi mittesaamine raha puudusel;

7) viimase 12 kuu jooksul retseptiravimite mittesaamine raha puudusel;

8) viimase 12 kuu jooksul majanduslikel põhjustel töövõimetuslehte mittevõtmine ja haigena tööl

käimine;

9) viimase 4 nädala jooksul pereõega konsulteerimine oma tervise asjus;

10) viimase 4 nädala jooksul probleemid perearsti või pereõe juurde pääsemisel;

11) viimase 12 kuu jooksul tervishoiuteenuste ja -kaupade eest maksmine (teenuste kaupa);

12) kehtiva täiendava tööandja ravikulu kindlustuse olemasolu;

13) teenused, mida täiendav kindlustus katab;

14) keskmine ööpäevane uneaeg;

15) tavaline magusaportsjonite arv päevas;

16) valge liha ja kala söömise sagedus;

17) magustamata piimatoodete tarbimisesagedus;

18) rahulolu: majandusliku olukorraga; eluga üldse.

Täpsem ankeeti lisatud siseriiklikud küsimused koos vastustega on leitavad lisast 1.

2. Lingitavad andmed registritest.

Lisaks Eesti Terviseuuring 2025 koosseisu kuuluvatele vastaja sotsiaalmajandusliku seisundi, ameti

ja töötamise sektori, hariduse, leibkonnatüübi, sissetulekute jt kohustuslike tunnuste saamiseks

vajalike tunnuste päritakse registritest:

2021. a rahvaloendusest

1) vanemate ja vanavanemate sünnikohad (A14, A14C);

2) sünniriik A13;

3) sünnitatud laste arv kuni 31.12.2021 (A11A, naiste kohta) + aastatel 2022–2024 sünnitatud

laste arv;

4) rahvus A17;

5) emakeel A19;

6) tervise küsimused A50, A51.

Tervisekassast 2025. a andmed:

1. eriarsti teenused raviarvete alusel (raviteenuste arve saadetise tüüp, tervishoiuteenuse tüübi

kood, arve nr, alguse ja lõpukuupäev, vältimatu, EMO, põhidiagnoos, välispõhjuse diagnoos,

arsti eriala, põhieriala);

2. haiglaravi voodipäevad (kood, nimetus, päevade arv);

3. protseduurid (arve nr, kood, protseduuride arv ja järjekorra nr);

4. ravikindlustuse olemasolu või selle puudumine 2025. a (kindlustusliik, alguse- ja

lõpukuupäev, peatamised);

5. perearsti ja pereõe teenuste kasutamine (teenusekood, nimetus, teenuste hulk).

6. digiretseptid (väljaostu ja koostamise kuupäev, ATC kood, toimeaine nimetus ja sisaldus,

müüdud ravimipakend, koodikeskuse kood ja suurus, originaalide arv, diagnoosi kood

retseptil (RHK-10), soodustuse määr, retsepti kogumaksumus, haigekassa hüvitatud summa,

patsiendi ja väljaostja kood; patsiendi retseptide arv, kogumaksumus, EHK ja isiku

omaosalus).

Kõige tundlikum info, mis Tervisekassa andmekogust lingitakse on seotud haiguste diagnoosidega

(põhidiagnoos ja välispõhjuse diagnoos), mis aga on väga vajalikud andmestiku rikastamiseks ja

tervise ebavõrdsuse analüüsimiseks.

Lingitavad tunnuse on täpsemalt toodud lisas 2.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Kogutavad isikuandmed põhinevad esiteks inimeste endi antud vastustel siseriiklikuks otstarbeks

esitatud küsimustele Eesti Terviseuuring 2025 ankeedis ja teiseks juurde lingitud administratiivsetest

registritest pärit tunnustest:

1) Töötukassa;

2) Tervisekassa;

3) Eesti Hariduse Infosüsteem;

4) Maksu- ja Tolliamet;

5) Sotsiaalkindlustusamet;

6) Rahvastikuregister;

7) Töötamise register;

8) 2021. aasta rahvaloenduse andmed.

Registriandmetest arvutatakse muuhulgas kohustuslikud sotsiaalmajanduslikud taustatunnused.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad

on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah. Mõne Tervisekassas tervishoiuteenuste tunnuses, mida iga-aastaselt ei pärita, võib ette tulla

muutusi, teiste osas on Statistikaametil lepingud olemas.

10. Kas kogutud andmed pseudonüümitakse või anonüümitakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonüümimise või anonüümimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonüümita, siis selgitada, miks seda ei

tehta. Kõik kogutud andmed pseudonüümitakse pärast andmekogumise perioodi lõppu, enne andmestike

kättesaadavaks tegemist kasutajatele. Seda teeb volitatud töötleja (Statistikamet). Pseudonüümimise

võtit uuringu vastutavatele töötlejatele ei anta (vt ka andmete edastamise protsess, taotluse p. 8).

Registritest linkimiseks päritud algandmed pseudonüümitakse samadel alustel ja algandmeid

(pseudonüümimata kujul) ei säilitata.

10.1. Loetlege pseudonüümitud andmete koosseis. Pseudonüümitakse kogu kasutatav andmekoosseis. Valimit ja uuringu andmestikke (kogutavad

registriandmeid ja küsitlusandmeid) algandmetena käesoleva uuringu vastutavate töötlejatega ei

jagata. Eesti Terviseuuring 2025 läbiviimiseks on ESA-l eraldi õiguslik alus ning SoM ja TAI

kasutavad andmestikke vaid pseudonüümitud kujul. Ühtegi pseudonüümimata andmestikku ei

kasutata. Täpsemalt on lähtuvalt Eesti riigi vajadustest täiendavate andmete lisamisega seotud

töödeldavate ja pseudonüümitud andmete koosseis välja toodud lisades 1 ja 2.

10.2. Kirjeldage pseudonüümimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit,

siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Pseudonüümid genereeritakse ESA-s isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse

koodivõtit, mis tugineb ESA metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta ja

hoitakse eraldi andmetest. Tegemist on ESA isiku-uuringutes kasutusel oleva pseudonüümimise

metoodikaga ja säilitamise reeglitega.

10.3. Tooge välja pseudonüümitud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonüümita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Eesti Terviseuuring 2025 läbiviimine on ajaliselt jaotatud kolme etappi:

I etapp – ankeedi ettevalmistamine – tegevuste algus mai 2024 ja tegevuste lõpp märts 2025.

II etapp – välitööd ja ettevalmistus – tegevuste algus jaanuar 2025 ja tegevuste lõpp detsember 2025.

III etapp – tulemuste töötlemine ja andmefailide koostamine.

1) Amet edastab Eurostatile mikroandmed 9 kuud pärast välitööde lõppu – tegevuste lõpp

1. oktoober 2026.

2) Amet edastab Eurostatile kvaliteediraporti 3 kuud pärast mikroandmete edastamist –

tegevuste lõpp 31. detsember 2026.

Amet valmistab ette ja avaldab uuringu andmestikud teadlaste keskkonnas – tegevuste ajavahemik

jaanuar 2027–31. märts 2027.

Eesti Terviseuuring 2025 kuulub riikliku statistikatööde programmi. ESA säilitab riikliku

statistikatööde tulemeid tähtajatult ja andmed on tähtajatult kaitstud statistilise konfidentsiaalsusega.

Statistilise konfidentsiaalsuse kaitse tähendab, et andmeid võib avalikustada ainult anonüümsel kujul,

andmeesitaja nõusolekul või riikliku statistika seadusest tulenevalt tuvastataval kujul ning kogutud

andmeid ei tohi kasutada halduslikel, õiguslikel, maksustamise, kontrolli või isikut puudutava

meetme või otsuse toetamiseks.

Riikliku statistika seaduse § 34 lõike 1 kohaselt on andmed, mis võimaldavad statistilise üksuse otsest

või kaudset tuvastamist ja seeläbi üksikandmete avalikustamist, konfidentsiaalsed andmed. Sama

paragrahvi lõike 1’ kohaselt ei ole konfidentsiaalseid andmeid lubatud kasutada ühelgi muul kui

statistilisel ja teaduslikul eesmärgil. Vastavalt § 35 lõigetele 1 ja 2 levitab riikliku statistika tegija

riikliku statistika tegemiseks kogutud andmeid ainult sellisel kujul, mis välistab statistilise üksuse

otsese või kaudse tuvastamise võimaluse, kui riikliku statistika seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Riikliku statistika tegija levitab isiku otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid ainult

tema nõusolekul, välja arvatud riikliku statistika seadusest tuleneval juhul või kui andmed on avalikud

tulenevalt seadusest. Isikuandmete kaitse üldmääruse preambuli p 162 kohaselt eeldab statistiline

eesmärk, et statistilisel eesmärgil toimuva töötlemise tulemus ei ole isikuandmed, vaid koondandmed,

ning et seda tulemust või isikuandmeid ei kasutata ühtegi konkreetset füüsilist isikut puudutavate

meetmete või otsuste toetamiseks.

Uuringu pseudonüümitud andmed jõuavad teadlaste keskkonda hiljemalt 2027.a esimeses kvartalis.

Eesti Terviseuuring 2025 põhiuuringu ja lähtuvalt Eesti riigi vajadustest täiendavalt lisatud andmeid

säilitatakse pseudonüümitud kujul vastutava töötleja jaoks ESA teadlaste keskkonnas kuni 2037. aasta

esimese kvartal lõpuni.

Andmestikke vaadeldakse ühe tervikuna, ühe reeglistikuga, kuna tulemusi seostatakse omavahel.

Algandmetele pääsevad ligi ainult ESA kindlaks määratud töötajad. Analüütikud ja teadlased (kui

tulemuste kasutajad) algandmetele ligi ei pääse.

Pseudonüümitud andmestikke säilitatakse vastutava töötleja jaoks ESA teadlaste keskkonnas 10

aastat (2037. a esimene kvartal), sealhulgas registritest lingitud andmed, et tagada kogutud andmete

võrdlemine järgmise uuringulainetega võrdlemise jaoks, mis võimaldab analüüsida muutust ajas, sh

uuringulainete vahel toimuvaid muutusi.

ESA sõlmib teadlaste keskkonnas andmestike kasutamiseks lepingu vastava taotlusele ja esitatud

kasutajate nimekirja alusel. Iga määratud isikuga sõlmitakse eraldi konfidentsiaalsuskokkulepe

teadlaste keskkonnas andmete kasutamiseks. Teadlaste keskkonnast väljavõetavaid agregeeritud

tulemeid kontrollitakse enne väljastamist ning tulemeid säilitatakse üks aasta peale lepingu kehtivuse

lõppu. Selleks on kehtestatud vastav kord.

11. Kas andmesubjekti

teavitatakse Jah

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis

palun põhjendage9

9 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

11.2. Kui vastasite jah, siis

kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Esmalt uuringukutse saatmisega teavituskirjaga. Seejärel uuringus

osalemisel sisestuskeskkonnas avalehtedel teavitamisega (veebis

isetäitmisel) või küsitleja poolt telefoniintervjuu käigus. Lisaks

avaldavad SA ja TAI oma veebilehtedel uuringukeskse teabe Eesti

Terviseuuring 2025 (ETeU2025), millele ka uuringukutses

viidatakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused10?

Andmekaitsetingimused on viidatud TAI veebilehel uuringu info

juures. Inimesele esitatakse viide veebilehele. Üldine andmekaitse

teave on avaldatud ESA veebilehel.

12. Kas isikuandmeid

edastatakse

kolmandatesse riikidesse11

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis

täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu

isikuandmeid

edastatakse.

–

12.2. Milliseid

lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Töövahendite ja infovara turve Analüüsi tegijale võimaldatakse ligipääs andmetele ESA turvalise

töökoha VPN-ühenduse kaudu. Teadlaste keskkond on eraldiseisev

keskkond ehk see ei ole ühendatud teiste ESA infosüsteemidega,

mis tagab, et isikud pääsevad ligi vaid sellele infole, milleks neil

õigus on. Lepingupartneri poolt määratud isikud kasutavad

süsteemi sisenemiseks tööandja arvuteid. Teadlaste keskkond

vastab eITS nõuetele.

Andmete, dokumentide ja andmekandjate turve

Teadlaste keskkonna kasutamise eelduseks on konfidentsiaalsete

andmete kasutamise lepingu sõlmimine ESA ja süsteemi

kasutavate asutuste vahel. Iga süsteemi pääseva isikuga sõlmitakse

täiendav konfidentsiaalsuskohustus. Isik pääseb ligi vaid neile

andmetele, milleks tal õigus on – see määratakse kindlaks asutuste

vahelises lepingus, mille põhjal tellitakse RMITilt vastavad

juurdepääsuõigused. Juurdepääsuõigused suletakse üldjuhul

lepingu lõppemisel (kui lepingus ei ole sätestatud varasemat

tähtaega).

Töötlussüsteemi turve Teadlaste keskkond vastab eITS nõuetele. Teadlaste keskkonda

haldab RMIT vastavalt ESA ja RMITi vahel sõlmitud

teenusleppele, milles mh on lepitud kokku ka süsteemi taasteaeg.

Kasutajaõigused antakse vastavalt asutuste vahelises lepingus

sätestatud andmestikele. Süsteemi sisenemiseks tuleb end

autentida.

Teadlaste keskkonnas tehtavatest toimingutest jäävad alles logid,

mida säilitatakse vastavalt ESA dokumentide liigitusskeemis

ettenähtud aja. Logisid kastutatakse intsidentide menetlemisel.

ESA-s on kehtiv infovarade kasutamise kord (vaid asutuse siseseks

kasutamiseks, AK märkega), mis sätestab infosüsteemide,

andmebaaside, andmete, rakenduste, arvutitöökoha, sisevõrgu,

andmekandjate ja tööalaselt kasutatavate nutiseadmete kasutamise

reeglid, mille osasid sätteid rakendatakse teadlaste keskkonna

kasutajatele konfidentsiaalsuskohustuse kaudu.

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Mart Uusjärv Allkirjastatud digitaalselt

_____________________________ ____________________

(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad: Lisa 1. Eesti Terviseuuring 2025 küsimustikku lisatud täiendavad küsimused lähtuvalt Eesti

siseriiklikust vajadusest

Lisa 2. Administratiivsetest registritest lingitavate andmete koosseis (korrigeeritud)

Lisa 3. Eesti Terviseuuring 2019 andmete kasutamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Teie 12.05.2025 nr 2.2.-1/25/23-2/

Meie 22.05.2025 nr 5.2-2/1058-3

Eesti Terviseuuringu 2025 käigus kogutavate isikuandmete töötlemise taotluse puuduste kõrvaldamine

Lugupeetud Pille Lehis Saadame täiendatud ja täpsustatud taotluse „Eesti Terviseuuringu 2025 käigus kogutavate isikuandmete töötlemiseks ja kasutamiseks“ ning vastame välja toodud puuduste osas. Täiendatud taotlus koos vajalike lisadega on lisatud kirjale ning muudatused on eristatavalt märgistatud. Punkt 1. Tervise Arengu Instituudi (TAI) inimuuringute eetikakomiteele esitasid TAI ja Statistikaamet taotluse 30. oktoobril 2024. a, mida on mitmel korral antud tagasiside põhjal täiendatud ja uuendatud. 28. aprillil 2025. a saatis TAI eetikakomitee vastuse ja andis põhimõttelise otsuse: „See uuring oli TAIEK 17. aprilli koosolekul korduvarutelul ja otsustati see kooskõlastada peale täiendavatele küsimustele vastuste saamist:

1. palume esitada AKI kooskõlastus; 2. palume korrigeerida teavitusleht“.

Praeguseks on uuringu teavitusleht vastavalt eetikakomitee juhistele täiendanud ja eetikakomitee 15. mai koosolekuks täiendatud teavituslehed edastanud. Punkt 2. Taotlust on täiendatud. Selgitame, et siseriiklikud küsimused käsitlevad erinevaid teemasid (nt vaimne tervis, tervisemõjurid, tervisesüsteemi rahastamine ja omaosalus jne) ja nendevahelisi seoseid, mistõttu on keeruline konkreetset andmete töötlemise eesmärki välja tuua, kuid taotluses on välja toodud konkreetne näide. Uuringuga saadavad andmed pakuvad mitmekülgset teavet, mis katab mitmed teemavaldkondi Rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030, mille täitmist on Sotsiaalministeerium kohustatud igal aastal seirama ja vajaduse korral tegevusi korrigeerima, et seatud eesmärkide täitmine saavutada. Punkt 3. Taotluse punktis 7 on täpsemalt selgitatud kuidas toimub isiku soovil isikuandmete töötlemise lõpetamine. Isikuandmete kogumist ja töötlemist puudutavates süsteemides on Statistikaametil vajaduse korral võimalik üksikisik andmestikust eemaldada. Kui andmed liiguvad edasi töötluse etappi, rakendatakse neile pseudonüümimist ja edasi töödeldakse andmeid rühmitades ning rakendades muid statistilise analüüsi võtteid ja meetodeid. Kui soovitakse eemaldada üksikkirje pärast töötluse algust, viiakse kogu andmetöötlusprotsess uuesti läbi. Punkt 4. Taotluse punktis 9 ja lisas 2 välja toodud valimi suurused ja selgitus täpsustatud. Uuringu üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis leibkondades elavad vähemalt 15-aastased inimesed. Seega on valimi suurus ligikaudu 8500 inimest. Täpset ja lõplikku töödeldavate

2

andmete hulka on keeruline hinnata, kuid selleks, et uuringu kvaliteedikriteeriumi tagamiseks on eesmärk töödelda vähemalt 4900 isiku andmeid, mis eeldab 57,6% vastamismäära 8500- st. Punkt 5. Andmete kogumine toimub IKS § 6 alusel ilma nõusolekuta ja taotluses segadust tekitanud väljendused on korrigeeritud – nii esimesel leheküljel kui punktis 7. Alla 18-aastate rühma puhul täiendavate andmete kogumisel saame rakendada vajaduse korral erisusi, nt küsida siseriiklikke küsimusi ja teha täiendavaid linkimisi vaid 16–17-aastaste puhul, jättes välja 15-aastased, kelle puhul toimuks siis vaid kohustusliku osaga piiratud andmekogumine. Punkt 6. Taotlust on täiendatud. Eesti Terviseuuring 2025 läbiviimine on ajaliselt jaotatud kolme etappi: I etapp – ankeedi ettevalmistamine – tegevuste algus mai 2024 ja lõpp märts 2025 II etapp – välitööd koos nende ettevalmistusega – tegevuste algus jaanuar 2025 ja lõpp detsember 2025 III etapp – tulemuste töötlemine ja andmefailide koostamine:

1) Amet edastab Eurostatile mikroandmed 9 kuud pärast välitööde lõppu – tegevuste lõpp 1. oktoober 2026;

2) Amet edastab Eurostatile kvaliteediraporti 3 kuud pärast mikroandmete edastamist – tegevuste lõpp 31. detsember 2026;

3) Amet valmistab ette ja avaldab uuringu andmestikud teadlaste keskkonnas – tegevuste ajavahemik jaanuar 2027–31. märts 2027.

Lisaks selgitame: pseudonüümitud andmete kasutamist siseriiklikuks vajaduseks, sealhulgas poliitika kujundamise uuringuteks, saab alustada kõige varem detsembris 2027.a. Varem ei ole võimalik, sest enne seda tuleb uuringu andmete tulemuste avaldamiseks teha andmete standardtöötlused. Planeeritud on, et 2025. aasta uuringulaine andmestikke saab kasutada teadusuuringuteks kolm aastat ehk kuni 2030. aasta lõpuni. Järgmine Euroopa terviseuuringu laine toimub 2031. aastal. Kui arvestada ettevalmistusaega, sarnaselt 2025. aasta lainega, siis saavad järgmise uuringulaine andmestikud kasutajatele kättesaadavaks alles 2033. aasta lõpuks. Võrdlusanalüüsideks ja -uuringuteks jääb seega kolm aastat ehk kuni 2036. a lõpuni või 2037. aasta alguseni.

Punkt 7. Statistikaameti poolt on ankeedis küsimustele TE13B, TE13D ja TE14 juurde lisatud märge „siseriiklik“. Käesolevale kirjale on lisatud:

 Lisas 2 – milles on tehtud korrektuurid.

 Lisa 3 – täiendavalt juurde koostatud. Kuna Lisas 1 ei ole korrektuure tehtud, siis seda ei ole uuesti esitatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv osakonnajuhataja

Lisad:

1. Täiendatud taotlus 2. Korrigeeritud Lisa 2. Administratiivsetest registritest lingitavate andmete koosseis 3. Lisa 3. Terviseuuring 2019 andmete kasutamine

3

Lisaadressaadid: Tervise Arengu Instituut Statistikaamet Eleri Lapp +372 5913 0684 [email protected]

Lisa 3. Terviseuuring 2019 andmete kasutamine

Analüüsi „Sissetulekuga seotud ebavõrdsus tervishoiuteenuste kasutamisel ja omaosaluse

mõju vaesusriskile“ koostamiseks kasutatud Terviseuuring 2019 andmete loetelu. Samuti on

kavas uuringut korrata ka Terviseuuring 2025 andmete põhjal ning kasutada sama

andmekoosseisu.

Analüüsis kasutatud andmete loetelu: Kättesaadavust uuriti kasutades järgmisi ankeedi küsimusi:

• saamata jäänud meditsiiniabi viimase 12 kuu jooksul pika ravijärjekorra tõttu (tunnus I10);

• saamata jäänud meditsiiniabi viimase 12 kuu jooksul pika vahemaa või transpordiprobleemide tõttu (tunnus I11);

• saamata jäänud tervishoiuteenused või ravi viimase 12 kuu jooksul raha puudusel (tunnus I12);

• saamata jäänud hambaravi viimase 12 kuu jooksul raha puudusel (tunnus I13); • saamata jäänud retseptiravimid viimase 12 kuu jooksul raha puudusel (tunnus I14); • saamata jäänud meditsiiniabi või ravi seoses vaimse tervisega viimase 12 kuu jooksul

raha puudusel (tunnus I15). Sissetuleku tunnused, mida kasutati ebavõrdsuse selgitamiseks, olid järgmised:

• leibkonna käsutuses olev sissetulek (tunnus YD18); • leibkonna käsutuses oleva sissetuleku vahemik juhul, kui eelmine tunnus on vastamata

(tunnus YD19); • inimese keskmine netosissetulek kuus (tunnus L15); • inimese keskmise netosissetuleku vahemik kuus juhul, kui eelmine tunnus on

vastamata (tunnus L15A). Omaosalust mõõdeti Eesti terviseuuringus inimeste endi öeldud kulutuste alusel, võttes arvesse ka vastaja makstud kulutusi teiste inimeste eest:

• hambaravile kulutatud rahasumma viimase 12 kuu jooksul (tunnus O02B); • perearstiabile kulutatud rahasumma viimase 12 kuu jooksul (tunnus O09A); • ambulatoorsele eriarstiabile kulutatud rahasumma viimase 12 kuu jooksul (tunnus

O13F); • füsioterapeudi või liikumisravi spetsialisti teenuste eest tasumiseks kulutatud

rahasumma viimase 12 kuu jooksul (tunnus O14F); • psühholoogi, psühhiaatri või psühhoterapeudi teenuste eest tasumiseks kulutatud

rahasumma viimase 12 kuu jooksul (tunnus O15A); • koduste hooldusteenuste eest tasumiseks kulutatud rahasumma viimase 12 kuu

jooksul (tunnus O17A); • erakorralise abi eest kulutatud rahasumma viimase 12 kuu jooksul (tunnus O21A); • statsionaarse õendusabi eest kulutatud rahasumma viimase 12 kuu jooksul (tunnus

P08A); • taastusravile kulutatud rahasumma viimase 12 kuu jooksul (tunnus O02B); • retseptiravimite ostmiseks kulutatud rahasumma viimase 12 kuu jooksul (tunnus

Q03A); • käsimüügiravimite ostmiseks kulutatud rahasumma viimase 12 kuu jooksul (tunnus

Q10A); Viimase 12 kuu jooksul tervishoiuteenuse kasutamist uuriti inimeste endi öeldud vastuste põhjal. Tunnused olid järgmised:

• viimase 12 kuu jooksul hambaarsti või ortodondi külastamine (tunnus O01);

• viimase 12 kuu jooksul perearsti poole pöördumine (tunnus O05); • viimase 12 kuu jooksul eriarsti poole pöördumine (tunnus O10); • viimase 12 kuu jooksul füsioterapeudi või liikumisravi spetsialisti vastuvõtul käimine

(tunnus O14); • viimase 12 kuu jooksul psühholoogi, psühhiaatri või psühhoterapeudi vastuvõtul

käimine (tunnus O15); • viimase 12 kuu jooksul koduse hooldusteenuse kasutamine (tunnus O17); • viimase 12 kuu jooksul kiirabi või erakorralise meditsiini osakonna (EMO) /

traumapunkti teenuse kasutamine (tunnus O18), • viimase 12 kuu jooksul haiglaravil viibimine (tunnus P01); • viimase 12 kuu jooksul viibimine päevaravil või päevakirurgia osakonnas (tunnus PO3); • retseptiravimi kasutamine viimase 12 kuu jooksul (tunnus Q01).

Seda, mitu korda kasutati tervishoiuteenust viimase 12 kuu või viimase 4 nädala jooksul, mõõdeti nii inimeste endi öeldud vastuste kui ka Tervisekassa andmekogu (ravikindlustus) andmete abil. ETeU-st võeti järgmised tunnused:

• viimase 12 kuu jooksul hambaarsti või ortodondi külastamise korrad (tunnus O02A); • viimase 4 nädala jooksul perearstiga konsulteerimise korrad

o vastuvõtul (tunnus O06A), o koduvisiidil (tunnus O06B), o telefoni või e-kirja teel (tunnus O06C);

• viimase 4 nädala jooksul eriarstiga konsulteerimise korrad o vastuvõtul (tunnus O11A), o telefoni või muu elektroonilise kanali vahendusel (tunnus O11B);

• viimase 12 kuu jooksul kiirabi kasutamise korrad (tunnus O19A), • viimase 12 kuu jooksul EMO/traumapunkti kasutamise korrad (tunnus O19B), • viimase 12 kuu jooksul haiglaravil viibitud ööpäevade arv (tunnus P02); • viimase 12 kuu jooksul päevaravil viibimise korrad (tunnus P04).

Tervisekassa andmetest seoti igale inimesele juurde üksikud arved tervishoiuteenuste kasutamise kohta 2019. aastal, mis agregeeriti kokku järgmistesse kategooriatesse:

• perearstiabi; • muu ambulatoorne ravi; • päevaravi; • haiglaravi; • hambaravi; • retseptiravimid; • retseptiga meditsiiniseadmed.

Sotsiaaldemograafilised tunnused, mida analüüsis kasutati, olid järgmised:

• inimese sugu (tunnus YA1); • inimese vanus (tunnus YX2) 10-aastastes vanuserühmades; • leibkonna elukoha maakond ja asula tüüp kolmes jaotuses (küla, alev/alevik, linn)

(tunnused MAAKOND ja ASULA ); • inimese majanduslik aktiivsus (tunnus YF1) on jagatud rühmadeks: töötab (osaliselt või

täistööaeg, sh ajateenija, asendusteenistuja), töötu, õppur ((üli)õpilane, tasustamata praktikant), vähenenud töövõimega (osalise või puuduva töövõimega mittetöötav), pensionär (vanadus-, ennetähtaegsel või sooduspensionil), muu mitteaktiivne (sh kodune, lapsehoolduspuhkusel);

• inimese tervise enesehinnang viiepalli skaalal (tunnus YG1); • pikaajaliste tervisest tingitud tegevuspiirangute olemasolu skaalaga: oluliselt piiratud,

osaliselt piiratud, ei ole piiratud (tunnus YG2); • inimese haridustase (alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidus) (tunnus HARIDUS).

Lisa 2. Administratiivsetest registritest lingitavate andmete koosseis

Isikuandmete töötlemise asjaolud

1. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ja valimi suurus

Vastanute arvu eesmärk on 57,6% koguvalimist, ehk u 49004800 üle 15-aaastasele

tavaleibkondades elavale inimese täidetud ankeedi andmestiku juurde lingitakse

administratiivsetest allikatest täiendavaid andmeid. Mittevastanute kohta linkimist ei tehta.

Andmekoosseisu registriandmetega täiendamise eesmärk on küsitlemise koormuse

vähendamine kohustuslike tunnuste andmete saamiseks (sissetulek, kodakondsus, haridustase,

sünnikoht, töötamine ja sotsiaal-majandusliku staatus), registriandmete kasutamise laiendamise

võimaluste hindamine järgmisteks uuringulaineteks (tervishoiuteenuste kasutamine,

terviseprobleemid) ja andmestiku rikastamine andmeanalüüsiks ilma küsitluskoormust

suurendamata.

2. Töötlemine (kes, kus, kuidas töötleb; kuidas toimub andmevahetus; kes on vastutav

töötleja; kellel on ligipääs isikuandmetele; kui kaua andmeid säilitatakse ja millal andmed

hävitatakse (märkida kuupäev ja aasta)

Statistikaamet (ESA) töötleb isikuandmeid riikliku statistika tegemiseks ehk täidab avalikku

ülesannet. Töötlemine toimub Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud statistikatööde

loetelu või riikliku statistika seaduse § 20 „Programmivälised statistikatööd" alusel. Riikliku

statistika seadus kohustab Statistikaametit kasutama statistika tegemiseks olemasolevaid

andmeid ehk andmekogudesse ja riiklikesse registritesse kogutud andmeid. Eesmärk on

vähendada isikute vastamiskoormust ning hoida kokku riigi ressursse.

Tervise Arengu Instituut (TAI) saab pseudonüümitud andmestikele juurdepääsu

kaugpöördumise teel ESA teadlaste keskkonnas taotluse alusel.

3. Isikuandmete allikad

Eesti Terviseuuring 2025 (ETeU 2025) küsimustik kolmes kasutatavas keeles on taotluse

lisas 2, sellest siseriiklik osa toodud lisas 3.

Lingitavate andmete koosseis on taotluse lisas 4 Administratiivsetest registritest lingitavate

andmete loetelu ja on jäänud samaks võrreldes eelmise 2019. a uuringulainega. Lisandunud on

uue allikana Töötamise register.

1) Töötukassa

2) Tervisekassa

3) Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS

4) Maksu- ja Tolliamet

5) Sotsiaalkindlustusamet

6) 2021. aasta rahvaloenduse andmed

7) Rahvastikuregister

8) Töötamise register

4. Töödeldavate andmete koosseis (esitada andmete koosseis andmeallika kaupa)

Järgnevas loetelus on ETeU 2025 kohustusliku andmekogumise eesmärgil töödeldavad

tunnused mustas kirjas. Eesti Terviseuuring 2025: Täiendavate andmete lisamine lähtuvalt Eesti

riigi vajadustest on märgitud kaldkirjas.

Töötukassa:

1) vähenenud töövõimega isikud küsitlushetkel ja 12 kuud enne küsitlushetke (hindamise

aeg, lõpp ja määratud töövõime ulatus);

2) makstud Töötukassa hüvitised (töötuskindlustushüvitis, koondamishüvitis, töötutoetus,

tööandja maksejõuetuse hüvitis, ettevõte alustamiseks toetus, töövõime toetus), neto ja

brutosummad ning maksud 2025. a;

3) töötuse perioodid (vaatlusperiood 2024–2025 määratud arveloleku lõpetamise

kuupäeva järgi);

4) töötuna või tööotsijana Töötukassas küsitlushetkel ja 12 kuud enne arvel olnud isikud

(arvelevõtmise ja lõpetamise kuupäevad, viimane amet).

Tervisekassa (2025. a andmed):

1) haigushüvitised liikide kaupa (haigushüvitis, hooldushüvitis, sünnitushüvitis –

arvestatud ja makstud summa, hüvitatud päevade arv; põhjus, töövabastuse algus- ja

lõpukuupäev);

2) digiretseptid (väljaostu ja koostamise kuupäev, ATC kood, toimeaine nimetus ja

sisaldus, müüdud ravimipakend, koodikeskuse kood ja suurus, originaalide arv,

diagnoosi kood retseptil (RHK-10), soodustuse määr, retsepti kogumaksumus,

Tervisekassahaigekassa hüvitatud summa, patsiendi ja väljaostja kood; patsiendi

retseptide arv, kogumaksumus, TervisekassaEHK ja isiku omaosalus);

3) eriarsti teenused raviarvete alusel (raviteenuste arve saadetise tüüp, tervishoiuteenuse

tüübi kood, arve nr, alguse ja lõpukuupäev, vältimatu, EMO, põhidiagnoos,

välispõhjuse diagnoos, arsti eriala, põhieriala);

4) haiglaravi voodipäevad (kood, nimetus, päevade arv);

5) protseduurid (arve nr, kood, protseduuride arv ja järjekorra nr);

6) ravikindlustuse olemasolu või selle puudumine 2025. a (kindlustusliik, alguse- ja

lõpukuupäev, peatamised);

7) perearsti ja pereõe teenuste kasutamine (teenusekood, nimetus, teenuste hulk).

Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS:

1) kõrgeim haridustase vastavalt klassifikaatorile ISCED2011.

1) Maksu- ja Tolliamet (2025. a andmed):

2) tulud ja maksed liigi järgi, neto ja bruto (üksikettevõtja tulu, 3. pensionisambast ja

pensionifondidest tehtud väljamaksed, dividenditulu, kasum kapitaliinvesteeringutelt,

intressi tulu, koondamisega seotud tulud, kogumispensioni 2. samba sissemaksed, tasu

loomingulise tegevuse eest, tööandja maksejõuetuse hüvitis, madala sissetulekuga

töötava isiku iga-aastane tagasimakse, muud toetused ja abiraha, renditulu);

3) sissetulek palgatööst (bruto, neto, tulumaks);

4) sotsiaalmaks, tagasi-/juurdemakstud tulumaks, tööandja sotsiaalmaks, tööandja

töötuskindlustusmaksed, maksed erapensioniskeemidesse, maamaks, vorm (FIDEK – 1

või TSD – 0).

Sotsiaalkindlustusamet (2025. a andmed):

1) makstud pension liigiti (bruto, neto, kinnipeetud tulumaks, kuude arv);

2) makstud peretoetused liigiti (bruto, neto, kinnipeetud tulumaks);

3) 2024. ja 2025. aasta jooksul vähemalt ühel päeval kehtinud puuded (kuupäev, kehtivuse

algus- ja lõpukuupäev, raskusaste, põhidiagnoos);

4) töövõimetuse % küsitlushetkel, 2024. ja 2025. aasta jooksul vähemalt ühel päeval

vastaval aastal kehtinud töövõimetused (kuupäev, kehtivuse algus- ja lõpukuupäev,

töövõimetuse %);

5) puude raskusaste küsitlushetkel (kuupäev, kehtivuse algus- ja lõpukuupäev,

põhidiagnoos, kas esmane, raskusaste);

6) makstud puudetoetused liigi järgi (bruto, neto, kuude arv).

2021. aasta rahvaloenduse andmed:

1) vanemate ja vanavanemate sünnikohad (A14, A14C);

2) sünniriik A13;

3) sünnitatud laste arv kuni 31.12.2021 (A11A, naiste kohta) + aastatel 2022–2024

sünnitatud laste arv;

4) rahvus A17;

5) emakeel A19;

6) tervise küsimused A50, A51.

Rahvastikuregister

1) rahvus (Rahvuste loend 2013 var 1);

2) kodakondsuse kood (Geograafia loend 2014);

3) sünnikoha aadress (Riikide ja territooriumide klassifikaator 2T 2013v1).

Töötamise register (2025)

1) Amet (Ametite klassifikaatori kood (K))

2) Töökoha aadress

3) Esmane tööle asumise kuupäev

4) Töötamise liik

5) Töötatud päevad 2025. aastal

6) Viimase töötamise kestus

7) Majandusüksuse EMTAK tähetasand