Detailplaneering teistkordselt kooskõlastamiseks

SJ

SJ SJ

SJ

SJ

SJ

SJ SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

ABS. 21.50

ABS. 29.30

ABS. 25.90

ABS. 29.20

ABS. 26.80

ABS. 25.50

SJ

ABS. 25.50

ABS. 2 1.50

ABS. 21.50

ABS. 24.30

ABS. 30.70

4k

3k

3-4k

4k

4k

4k

2k

ABS. 26.90

ABS. 31.60

ABS. 31.50

ABS. 31.50

ABS. 31.90

ABS. 31.20

3k

2k

2k

3k

3k

3k

3-4k

3-4k

3k

P9

P10

P8

P10

P8

P9

P23

P2

P7

P35

P10

P21

P35

P22

P9

P8 P4

P23

P16

P20

P37

P23

P34

PP

P3

P13

P8

P9

P18

P17

P23

P17

P10

P34

P6

P1

3-4k ABS. 29.90

P16

4k

P34

15,17

4

8

3

6

5

7

9

13

2

15

14

1

12

11

10

5,0

3,0

5,0 7,0

2,0

4,0

15,0

2,7

15,5

5,0

5,0

5,0 18,0

55,16,1

3,0

5,0

6,6

6,0

6,6

6,6

6,6

5,0 23,3

6,6

42,0

4,0

5,0 4,0

m²

1 Üm 0-100/ Üh 0-10

12 m 3

51 - 1

6896 - -

m²

6 EK90-100, Ä 0-10

16 m 4/-1

1600 1680

2+2

4415 56 29

m²

2 EK100

12 m 3/-1

1200 1483

2+3**

3596 41 9

m²

7 EK90-100, Ä 0-10

16 m 4/-1

1000 1390

1+2

3151 34 17

m²

13 Ä 10-100, EK 0-90 12 m 3/-1

1100 1100

1+2

3995 34 4

m²

14 L100

- -

- -

-

9799 - -

m²

15 L100

- -

- -

-

2189 - -

m²

12 EK100

16 m 4/-1

650 1070

1+1

2156 23 12

m²

11 EK100

16 m 4/-1

1240 1539

2+3**

4328 39 20

m²

3 EK100

8 m 2/-1

550 726

1+1

1813 17 -

m²

5 EK100

16 m 4/-1

1600 1735

2+2

5306 57 27

m²

10 EK100

16 m 4/-1

650 749

1+2

2394 20 9

m²

8 EK100

16 m 4/-1

1600 1910

2+2

4872 57 33

m²

9 EK100

16 m 4/-1

950 1012

1+2

2888 37 6

m²

4 EK100

8 m 2/-1

550 599

1+1

1763 17 -

32 3130

2423

22 21 20

19 18 27

28

26 25

17 7

6 5

34

16 15 1413

12

1011

8 9

333435

37 38 39

29 2

140

36

68

69

70

71 72

129

73 74

67

65 64

66

63

4142

58

5760

59 61

62

56

52 51

53

50

4948

4746

45

43

44

81

76

77

93 94

95

109

96

97 98 99

100

101 102

103106

105 104

107108

110

92

797880

85

82

83 84

86

87

88 89

90

91

75

111

113

114 115

116 117

118

112

119

120

121122

123

125

124

130

128131132

127 126

133 134

135 136 137

141 140138

139

142143

55 54

157

156

155

154

159

162 164

163

166 165

167

158

160 161

168

169

171

172

170 174 175

176

177

178

173

183

182

181

180

153

151

152

150

149

148

147 144

145

146

184 185

186

208

207

206

205

187

244

188

189

193

192

190 191

240241

242

239238 236

237

235234233

229

231

232 230

224225

228 227

226

219218

220 217

216

213 215

221

222

223

214 201

200

211212

210

209 202 199

195 196197

198

194

204203

342

341

343

344

345

346

245

338

339

340

334

335

336

337

333

332

246

247

249

250

251

252

253

179

327

328 326 325

324

323 321

320

322

319

316 331

330

329

315

307

306

305

317

318

304 304

303 302

301

308 309

310 313

314

312 311

311

297

288

289

287 286

285

284283 282

300

298 299

296

291 295 294

290

278

279

293

292

276

275

277

274 273

272

271

270 269

268267

266

265

264

263262 261

260

280 281

259

258

255

256 257

254

366 367

374

373

375 376

377

379

380

378

384

383

382

385 386

388 389390

391 392

393 394 395400401

387

399 396 421

420 419397405 398

407406

404 403

402

418 417415410

414

411413 416 409

408 412

424

423

422 430

425

426

429

428 427

368

369

370

371

368

359

360

361 362

363 364

354

353 355

356

357 365

352

350

351

349

372

248

243

381

358

347 348

P2 P4

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS n

ARV KRUNDIL HOONETE

n

Plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus (nt 3)

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Plan. parkimiskohtade arv (nt 5)P5

Juurdepääs krundile Haljasala

Plan. maa-alune hoonestusala

Plan. krundi piir

Likvideeritav objekt

Ä

Sorteeritud jäätmete kogumispaik

Plan. maapealne hoonestusala

Katastriüksuse piir

TINGMÄRGID

Olemasolev kergliikluse ala

EK

L

Krundi ehitusõigus

Krundi pos. nr Plan. ala piir

Plan. ala piir vastavalt algatamise korraldusele

Plan. kergliikluse ala

Plan. autoliikluse ala

Võimalik hoonesse sissepääsu asukoht

Plan. parkimiskohtade arv õues

Plan. parkimiskohtade arv hoones

4k

3k

Plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus (nt 4)

Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu

Tee, tänav

Kaubandus, teenindus, toitlustus, majutus, bürood

Plan. kõrghaljastus

Plan. madalhaljastus

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

1

Töö nr Mõõt Joonise nr

Joonis

Töö nimetus

Asukoht

Kuupäev

Koordinaator

Töö koostamisest huvitatud iskik

Jaanus Aavik

Liina Ollema Liven Kodu 10 OÜ

2971/18 1:500 2

Põhijoonis

OÜ Hendrikson & Ko Maakri 29 Tallinn 10145

Projektijuht-planeerija

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala DETAILPLANEERING

Tallinn

tel 740 9800 [email protected]

MÄRKUSED: · Topo-geodeetiline mõõdistus OÜ G.E.Point, töö nr 18-G030, jaanuar 2018; · Topo-geodeetilise alusplaani kõrgused on EVRS(EH2000) süsteemis; · Dendroloogiline inventuur, Piret Kümmel, veebruar 2018 ja kordusinventuur, oktoober 2018; · Kõrgusliku liigendatuse tagamiseks, tuleb joonisel näidatud 3-4-korruselised hooned kavandada vähemalt 34%

ulatuses 3-korruselisena; · Pikemad hoonemahud võivad olla 1-2 trepikojaga (täpsustub ehitusprojektis); · Parkimislahendus sh parkla avatuna jätmine või katmine täpsustub ehitusprojektis (joonisel kujutatud lahendus on

illustratiivne); · Parkimiskohtade servituudi alad täpsustuvad ehitusprojektis, tagada tuleb korteritele vastav parkimine; · Hoonetevahelise väliruumi lahendus sh jalgteede ja mänguväljakute paiknemine täpsustatakse edasise

projekteerimise käigus (joonisel kujutatud lahendus on illustratiivne); · Ülekäiguradade asukohad täpsustatakse teeprojekti koostamisel (joonisel kujutatud lahendus on illustratiivne); · Kogu planeeritav ala jääb rohevõrgustiku arengualale (Astangu ja Mäeküla arenguala: roheala nr 42) ja

suurtulekahju ohu alale; · Ehitusprojekti aluseks on TLPA kodulehel olev digitaalne versioon põhijoonisest.

PÕHIJOONIS

17.05.2020

SJ

perspektiivne sõidutee

Üm

Plan. trafoalajaam

Dendroloogilise inventuuri tingmärgid:

Veekogu

Perspektiivne autoliikluse ala

Plan. kraav naaberalal (täpsustub ehitusprojektis)

Lastemänguväljaku võimalik asukoht (täpsustub ehitusprojektis)

Rohekoridor

Plan. reoveepumpla kuja R=20m

Plan. kraavi orienteeruv asukoht ja voolusuund

SANGLEPIKU ALA

Pakendijäätmete kogumispunkt

Plan. pandus (täpsustub ehitusprojektis)

Üh

Ahtalehise ängelheina asurkond (kantud joonisele vastavalt

Plan. hekk

Plan. rõdu võimalik asukoht väljaspool hoonestusala

PP

Geodeetiliselt plaanilt puudunud puittaim

0

0

0

Olemasolev II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Olemasolev III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Olemasolev IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

0

Varem likvideeritud puu

Olemasolev V klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Likvideeritav puu

SERVITUUDI VAJADUSEGA ALAD, MIS JÄÄVAD VÄLJASPOOLE PLANEERITUD KRUNTE Kadaka tee T7 kinnistu:

- SV ala plan. veetorustikule koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks. - SV ala plan. reoveetorustikule koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.

Kadaka tee 88f kinnistu: - SV ala perspektiivsele veetorustikule ja selle hooldusteele, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.

Astangu 74 kinnistu, Kadaka tee 88f kinnistu, Astangu tänav T7 kinnistu: - SV ala plan. veetorustikule ja selle hooldusteele (lahendus variant 1), koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.

(täpsustub ehitusprojektis)

7,0 3,0 2,05,8 4,0 3,0

TÄNAVARUUMI LÕIGE 1-1' M 1:500

TÄNAVARUUMI LÕIGE 2-2' M 1:500

4,0 5,0 7,0 5,0 2,0

MÄRKUSED: * Kruntidele pos 3-10 ja 12-13 võib rajada väljaspoole hoonestusala kuni 2 kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 3 m kõrgust hoonet lukustatavaks rattahoidlaks, prügikonteinerite paigutamiseks, aiapaviljoniks ja/või ilma vundamendita kasvuhooneks. ** Kruntidele pos 2, 8 ja 9 on servituudiga määratud (parema teenindamise tagamiseks) naaberkrundi olmejäätmete kogumiskoht, mistõttu on lubatud rajada väljaspoole hoonestusala kuni 3 kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 3 m kõrgust hoonet lukustatavaks rattahoidlaks, prügikonteinerite paigutamiseks, aiapaviljoniks ja/või ilma vundamendita kasvuhooneks.

1

1'

2

2'

Plan. haljaspuhver

Plan. roheühendus

2k Plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus (nt 2) (loetavuse huvides nihutatud 0,2 m tegelikust sissepoole)

Niidukooslusega alad, mida tuleb niita kord aastas (augusti lõpus või

HOONETE SUURIM MAAPEALNE EHITISE-

ALUNE PIND HOONETE SUURIM

MAA-ALUNE EHITISE- ALUNE PIND

Plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus (nt 3-4) Joonisel näidatud 3-4 korruseline hoone tuleb kavandada vähemalt 34% ulatuses 3-korruselisena

3-4k

Keskkonnaameti 20.06.2018 kirjale nr 7 9/18/8734-2 lisatud skeemile)

Haljasala, park

Äriotstarbeta meelelahutus-, puhke- ja spordiehitiste maa

Minimaalselt 10% äripinda moodustab Pos 13 planeeritud hoone 1. korrusest 423 m². Äripindade paiknemine hoones täpsustub projekteerimisel

septembri alguses)

Olemasolev killustikkattega ala

Plan. hooldustee

Nähtavuskolmnurk

Kadaka tee 90c, 92, Astangu tn 30b, reformimata riigimaa (EHAK kood 0176): - SV ala plan. veetorustikule (lahendus variant 2), koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks. - SV ala plan. perspektiivsele sajuveetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks. - SV ala plan. perspektiivsele reovee kanalisatsioonitorustikule (lahendus variant 2), koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks. Kadaka tee 92, Kadaka tee 90c, reformimata riigimaa (EHAK kood 0176), Kadaka tee 30b kinnistu: - SV ala plan. kraavile, koridori laiusega ~5 m (täpsustub ehitusprojektis), võrguvaldaja kasuks. Planeeritavast alast väljaspoole jäävate tehnovõrkude koridorid ja vajalikud hooldusteed täpsustatakse ja määratakse servituudi vajadusega alad ehitusprojekti koostamisel.

Koostaja: Huvitatud isik: Liina Ollema Liven Kodu 10 OÜ

Projektijuht-planeerija Esindaja: Andero Laur [email protected] [email protected] GSM: 53316603 GSM:53739943 Koordinaator: Jaanus Aavik [email protected] Planeeringu koostamise tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala

detailplaneering

DP040760

Seletuskiri ja joonised

Töö nr 2971/18 Tallinn 2020

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

2

SISUKORD

SISUKORD .............................................................................................................. 2

A – SELETUSKIRI.................................................................................................... 3

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID ................... 3

2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ......................................... 5

3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS . 5

4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS ..................................................... 5

Planeeritud maa-ala krundijaotus ................................................................ 5

Hoonestusala, hoone paiknemise ja suuruse kavandamise põhimõtted ........ 6

Hoone kasutusotstarbed, hoone ja maaüksuse koormusnäitajad .................. 8

Vertikaalplaneerimise põhimõtted ................................................................ 9

Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ................................ 10

Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted 16

Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ..................................................... 18

Müra ......................................................................................................... 21

Insolatisoon .............................................................................................. 21

Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted .................................................. 21

Kehtivad ja planeeritud kitsendused ....................................................... 21

Lühikokkuvõte keskkonnamõju stateegilise hindamise aruandest ............ 26

Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele

27

Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle

arenguvõimalustele ............................................................................................. 28

Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele ............................. 28

5. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS ................................................ 29

Hoone olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................ 29

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks .......................................................... 30

Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks .................................... 36

6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGU KOOSTAMISE

LÄHTEDOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE ................................................. 37

B – PLANEERINGU JOONISED .............................................................................. 41

1. ASUKOHASKEEM ............................................................................................ 41

2. PÕHIJOONIS M 1:500 ...................................................................................... 41

3. TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:500 ...................................................... 41

4. PERSPEKTIIVNE VEEVARUSTUSE, REOVEE KANALIEERIMISE JA

SADEMEVEE ÄRAJUHTIMISE SKEEM M1:2000 ..................................................... 41

5. PERSPEKTIIVNE LIIKLUSSKEEM .................................................................... 41

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

3

A – SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

JA LÄHTEDOKUMENDID

Detailplaneeringu koostamise alusteks on:

Planeerimisseadus

Tallinna linna ehitusmäärus (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012

määrusega nr 21);

Gert Klaaseri 21.01.2015 taotlus nr DP 040760 detailplaneeringu algatamiseks;

Tallinna Linnavalitsuse 20.01.2016 korraldus nr 60-k Kadaka tee 88 kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine Haabersti linnaosas.

Detailplaneering on vormistatud vastavalt Tallinna LV 31. oktoobri 2012 määrusele nr 52

„Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ja detailplaneeringu koostamise

nõuded.“

Detailplaneeringu koostamise lähtedokumentideks on:

Haabersti linnaosa üldplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017

otsusega nr 40.

Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur osa 1. Linnaplaneerimine”

Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”

Eesti standard EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu - ja bürooruumides“

Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes

ja olemasolevates hoonetes“

Eesti standard EVS 812-6:2012+ A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6 „Tuletõrje

veevarustus“

Eesti standard EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“

Tallinna Linnavolikogu 8.09.2011 määrus nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ ;

Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusega nr 17 kinnitatud „Puu raieks ja

hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord”;

teised kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

4

Detailplaneeringu koostamiseks on teostatud järgmised uuringud (vt detailplaneeringu

lisad):

Topo-geodeetiline mõõdistus - OÜ G.E.Point 26.01.2019 töö nr 18-G030.

„Kadaka tee 88, 88 a, c d kinnistute puittaimede haljastuslik hinnang“,

maastikuarhitekt Piret Kümme l, veebruar 2018 ja kordushindamine oktoober 2018

(vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 4 – „Dendroloogiline uuring“).

„Liiklusohutuse ja liikuvuse analüüs“, liikuvusspetsialist Merlin Rehemaa, OÜ

Hendrikson & Ko töö nr 3035/18, 27.04.2018 (vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 5 –

„Liiklusohutuse ja liikuvuse analüüs“ )

„Kadaka tee 88 ja lähiala reostusuuring“ Maves OÜ (endise nimega: aktsiaselts

Maves), töö nr 18111, 29.08.2018 (vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 6 –

„Reostusuuring ja täiendav reostusuuring“ )

„Kadaka tee 88 täiendav reostusuuring“ Maves OÜ (endise nimega: aktsiaselts

Maves), töö nr 18150, 12.11.2018 (vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 6 –

„Reostusuuring ja täiendav reostusuuring“ )

„Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne Kadaka tee 88, 88a ja 8 8c,

Tallinn“ OÜ IPT Projektijuhtimine, 02.03.2018 (vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 7.1.

– „Radooniuuring“)

„Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala linnustiku inventuur“ ornitoloog Hannes Pehlak

23.08.2016 (vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 7.2. – „Linnustiku uuring“)

„Tallinnas Haabersti linnaosas Kadaka tee 88, 88c ja 88d taimkatte inventuur“

keskkonnaspetsialist – botaanik Ülle Jõgar , OÜ Hendrikson & Ko töö nr 2531/16,

05.08.2016 (vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 7.3 . – „Taimkatte inventuur“)

„Eksperthinnang Tallinna Haabersti linnaosa Kadaka tee 88 kinnistul kasvava

ahtalehise ängelheina populatsiooni seisundi ja lokaalse leviku kohta“ Rein

Kalamees, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakond,

19.07.2018 (vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 7.4. – „Eksperthinnang ahtalehise

ängelheina populatsiooni kohta“)

„Maastikuarhitektuurne kontseptisoon“ volitatud maastikuarhitekt tase 7 Edgar

Kaare, aprill 2018 (vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 8 – „Maastikuarhitektuurne

kontseptsioon“).

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

5

2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA

KIRJELDUS

Planeeritav ala asub Haabersti linnaosas Astangu asumis Kadaka tee vahetus

läheduses. Planeeritava maa-ala suurus on 6,46 ha.

Planeeringu algatamise taotlus on esitatud Kadaka tee 88, Kadaka tee 88a, Kadaka tee

88c ja Kadaka tee 88d kinnistute osas. Kadaka tee 88c kinnistu on aga ekslikult

näidatud kõrval oleva Kadaka tee 195a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise

korraldusele lisatud detailplaneeringuala ja kontaktvööndi skeemil (algatatud

17.06.2015 korraldusega nr 1015-k). Nagu algselt kavandatud, antakse Kadaka tee 88c

kinnistule lahendus siiski käesolevas detailplaneeringus .

3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE

ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS

Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on järgmised:

kvaliteetse ja meeldiva elukeskkonnaga uue elamuala loomine;

planeeritava ala haljastuse korrastamine ja uuendamine;

toimiva ning vajadustele vastava taristu loomine.

Detailplaneeringu eesmärk on Kadaka tee 88, Kadaka tee 88a , Kadaka tee 88c ja

Kadaka tee 88d kinnistute piiride muutmise teel moodustada kuni 11 korterelamumaa

sihtotstarbega krunti, millest kahel ka kõrvalfunktsioonina ärimaa sihtotstarve ning

1 korterelamumaa kõrvalsihtotstarbega ärimaa krunt . Lisaks moodustatakse kaks

transpordimaa sihtotstarbega krunti ning üks üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt,

millele antakse ühiskondlike ehitiste maa kõrvalsihtotstarve. Eesmärk on

moodustatavatele kruntidele määrata ehitusõigus kuni seitsmeteistkümne

2-4-korruselise korterelamu või kuni kuueteistkümne 2-4-korruselise korterelamu ja ühe

kuni 3-korruselise ärihoone ehitamiseks ning ehitusõigus ühe kuni 3-korruselise

ühiskondliku hoone ehitamiseks. Detailplaneeringu ülesanne on üldiste

maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,

parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

4. PLANEERINGUS KAVANDATU

KIRJELDUS PLANEERITUD MAA-ALA KRUNDIJAOTUS

Olemasolevatest kinnistutest Kadaka tee 88 (90% maatulundusmaa ja 10% elamumaa),

Kadaka tee 88a (100% sihtotstarbeta maa), Kadaka tee 88c (100% maatulundusmaa)

ja Kadaka tee 88d (100% sihtotstarbeta maa) moodustatakse 15 krunti, mille suurused

ja sihtotstarbed on esitatud detailplaneeringu liikide alusel ning katastriüksuse liikide

kaupa alljärgnevas tabelis.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

6

Tabel 1. Planeeritud kruntide sihtotstarbed

Pos nr

Pindala (m²)

Maa sihtotstarve ja osakaalu protsent (detailplaneeringu liikide alusel)

Maa sihtotstarve ja osakaalu protsent (katastriüksuse liikide kaupa)

1 6896 Üm 0-100, Üh 0-10 Üm 0-100, Üh 0-10

2 3596 EK 100 E 100

3 1813 EK 100 E 100

4 1763 EK 100 E 100

5 5306 EK 100 E 100

6 4415 EK 90-100 ja Ä 0-10 E 90-100 ja Ä 0-10

7 3151 EK 90-100 ja Ä 0-10 E 90-100 ja Ä 0-10

8 4872 EK 100 E 100

9 2888 EK 100 E 100

10 2394 EK 100 E 100

11 4328 EK 100 E 100

12 2156 EK 100 E 100

13 3995 EK 0-90 ja Ä 10-100 E 0-90 ja Ä 10-100

14 9799 L 100 L 100

15 2189 L 100 L 100

Andmed kruntide moodustamiseks on esitatud põhijoonisel (vt joonis nr 2 – „Põhijoonis“

tabel „Andmed krundite moodustamiseks“)

HOONESTUSALA, HOONE PAIKNEMISE JA

SUURUSE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED

Hoonestusalade kavandamise põhimõtted

Hoonestusalade kavandamisel on arvestatud planeeringu koostamise käig us läbi viidud

keskkonnaalaste uurimuste tulemustega ning hoonestusalasid ei ole planeeritud

kaitsealuste taimede/liikide kasvu(elu)kohtadesse (vt detailplaneeringu lisad ptk 7 –

Keskkonnaalased uuringud: „Tallinnas Haabersti linnaosas Kadaka tee 88, 88c ja 88d

taimkatte inventuur“ ja „Eksperthinnang Tallinna Haabersti linnaosa Kadaka tee 88

kinnistul kasvava ahtalehise ängelheina populatsiooni seisundi ja lokaalse leviku

kohta“). Samuti on hoonestuse kavandamisel olnud prioriteediks II väärtusklassi ja

võimalusel III väärtusklassi puude säilimine. Seda eelkõige planeeringuala loode, põhja

ja kagu osas paiknevatel aladel, mis on väärtusliku haljastuse säilimise nimel jäetud

hoonestamata.

Planeeringualast idas paikneb trafoalajaam, millest on elamud kavandatud eemale ja

eraldatud täiendava haljastuse ning sõiduteega.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

7

Hoonete paiknemise kavandamise põhimõtted

Detailplaneeringu lahenduse aluseks on AB Ansambel OÜ poolt koostatud eskiis koos asendiplaanilise lahendusega.

Planeeritud ala hoonestusviis on peamiselt perimetraalne. Selline kinnine hoonestusviis

loob selge ruumistruktuuri, kus hooned moodustavad sisehoovidega kvartalid .

Hoonestusalad on planeeritud haljasriba või -puhvri ulatuses tänavajoonelt

tagasiastega.

Planeeritud ala sisehoovid on kavandatud ühiskasutatava te puhkeotstarbeliste

rohealadena, mille liigendus võimaldab oma koha leida nii päikeselist kui varjulist, nii

aktiivsemat kui privaatsemat, nii mängulisemat kui rahulikumat ruumi otsival inimesel.

Kõrgendatud tähelepanu on pööratud eri vanuserühmades lastele mänguvõimaluste

loomisele, nii et kõik tunneksid end oma koduhoovis mugavalt ja turvaliselt.

Planeeritud hoonetele on võimalik rajada rõdusid. Lahtised rõdud, mida ei arvestata

brutopinna hulka, on planeeritud hoonestusala piires ning võivad ulatuda kuni 3 m

kaugusele hoone välisseinast. Rõdud võivad paikneda üle terve fassaadi

(vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 12 - „Illustratsioonid“).

Väljaspool hoonestusalasid on lubatud rõdusid kavandada vaid põhijoonisel vastava

tingmärgiga tähistatud kohtades, kuhu on ette nähutud üksikud rõdud, mis võivad

moodustada kuni 22% fassaadist.

Hoonete suuruse kavandamise põhimõtted

Planeeringus kavandatud kogu ala hoonestustihedus on 0,6 ja hoonete korruselisus on

2-4. Hoonete suurim lubatud kõrgus 16 m. Suurim lubatud korterite arv 421.

Kõrgusliku liigendatuse tagamiseks tuleb põhijoonisel (vt joonis nr 2 – „Põhijoonis“)

näidatud 3-4-korruselised hooned kavandada vähemalt 34% ulatuses 3-korruselisena.

Kõrguslik jaotus täpsustub ehitusprojektis .

Tabel 2. Ehitusõigus

Pos nr

Pindala, m²

Hoonete suurim lubatud ehitisealune

pind m²

Hoonete arv krundil

Suurim korruselisus

Suurim lubatud kõrgus ol.olevast

maapinnast

Maa- pealne

Maa- alune

Põhi- hoone

*Abi- hoone

Maa- pealne

Maa- alune

m Abs.

1 6896 51 - 1 - 3 - 12 24,3

2 3596 1200 1483 2 3** 3 -1 12 25,5

3 1813 550 726 1 1 2 -1 8 21,5

4 1763 550 599 1 1 2 -1 8 21,5

5 5306 1600 1735 2 2 4 -1 16 29,3

6 4415 1600 1680 2 2 4 -1 16 29,2

7 3151 1000 1390 1 2 4 -1 16 30,7

8 4872 1600 1910 2 2 4 -1 16 31,6

9 2888 950 1012 1 2 4 -1 16 29,9

10 2394 650 749 1 2 4 -1 16 31,5

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

8

11 4328 1240 1539 2 3** 4 -1 16 31,9

12 2156 650 1070 1 1 4 -1 16 31,2

13 3995 1100 1100 1 2 3 -1 12 26,8

14 9799 - - - - - - - -

15 2189 - - - - - - - -

* Kruntidele pos 3-10 ja pos 12-13 võib rajada väljaspoole hoonestusala kuni 2 kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 3 m kõrgust hoonet lukustatavaks rattahoidlaks, prügikonteinerite paigutamiseks , aiapaviljoniks ja/või ilma vundamendita kasvuhooneks.

**Kruntidele pos 2, 8 ja 9 on servituudiga määratud (parema teenindamise tagamiseks) naaberkrundi olmejäätmete kogumiskoht, mistõttu on lubatud rajada väljaspoole hoonestusala kuni 3 kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga , kuni 3 m kõrgust hoonet prügikonteinerite paigutamiseks , lukustatavaks rattahoidlaks, aiapaviljoniks ja/või ilma vundamendita kasvuhooneks.

*** Krunt 14 ja 15 võõrandatakse tasuta Tallinna linnale.

Inimkeskse elukeskkonna loomiseks on hooned kvartalis erineva suurusega ja erineva

arhitektuurse lahendusega. Samuti on arhitektuurinõuetesse lisatud tingimused, mis

väldivad monotoonsuse teket. Suurt rõhku pööratakse hoonetevahelisele ruumile ja

silmakõrguselt tajutavale keskkonnale.

Ala hoonestamiseks parima (tervik)lahenduse leidmiseks on võimalus korraldada

arhitektuurikonkurss.

HOONE KASUTUSOTSTARBED, HOONE JA

MAAÜKSUSE KOORMUSNÄITAJAD

Hoone kasutusotstarbed

Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule on maa-ala lääneosa juhtotstarve

korterelamute ala, kuhu lisaks korterelamute le võimalus kavandada ka väikeseid

lähipiirkonda teenindavaid kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega

seonduvaid ettevõtteid ja asutusi. Planeeritava ala idaosa on segahoonestusala, kus

võivad paikneda elamu tele lisaks ka kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja

büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused, millel

on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon

Maastikuarhitektuurses kontseptsioonis (vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 8) esitatud

ettepaneku kohaselt on ristmike piirkonnas paiknevatele korterelamutele (pos 6 ja 7)

antud lisaks ka ärifunktsioon. Kadaka tee ääres paiknev hoone (pos 13) on aga võimalik

kavandada kogu ulatuses ärifunktsiooni kandava hoonena. Korterelamutele

ärisihtotstarbe lisamise eesmärgiks on eelkõige kodulähedaste esmatarbeteenuste

võimaldamine.

Planeeritud ala põhjaosas paiknevasse kogukonnaparki (pos 1) on loodud võimalus

rajada olemasoleva vareme asukohta ühiskondlik hoone/ehitis (nt mängumaja,

vabaajaveetmist võimaldav kogukonna liikmete kogunemiskoht vmt), mis on

üldkasutatav ja mitteärilise eesmärgiga.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

9

Hoone ja maaüksuse koormusnäitajad

Detailplaneeringu lahendusega lubatud planeeringuala hoonestustihedus (suletud

brutopinna m² / plan. kinnistu pindala m²) on kruntide kaupa esitatud alljärgnevas

tabelis:

Tabel 3. Planeeritud kruntide hoonestustihedus

Pos nr Suletud brutopindala m² Pindala m² Hoonestustihedus

1 153 6896 0,02

2 2899 3596 0,81

3 792 1813 0,44

4 922 1763 0,52

5 4090 5306 0,77

6 5005 4415 1,13

7 3072 3151 0,97

8 5005 4872 1,03

9 2810 2888 0,97

10 1933 2394 0,81

11 3866 4328 0,89

12 1933 2156 0,90

13 3300 3995 0,83

14 - 9689 -

15 - 1358 -

Planeeritud ala hoonestustihedus: 35780/59561=0,6

VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

Planeeritud ala lääne servas paikneb järsem nõlv, mida kasutatakse arhitektuurselt

hoonete kavandamise juures. Sama nõlvaefekti võib ka kunstlikult tekitada teistele

ümberkaudsetele hoonetele. Lisaks läbib ala kirde-kagusuunaline teetamm. Planeering

näeb ette võimaluse muuta olemasolevaid maapinnakõrgusi kuni +/ - 1,5 m.

Hoonete ümber pinnase planeerimisel järgitakse põhimõtet, et minimaalselt 1/3 hoonestusest (arvestades kogu detailplaneeringu ala) on täis maa-aluse korrusega. Ülejäänud hoone ümbrused on lahendatud kas kõrge sokli või hooneid ümbritseva nõlvaga.

Hoonete vahelistel aladel tuleb maapinnakõrguste kavandamisel luua võimalused ka sademevee keskkonda säästvaks käitlemiseks ja kasutamiseks.

Vertikaalplaneeringu lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus , koostöös maastikuarhitekti poolt haljastuse ja maastikuarhitektuurse projekti koostamisega.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

10

HALJASTUSE RAJAMISE JA HEAKORRA

TAGAMISE PÕHIMÕTTED

Planeeritaval alal asuva kõrghaljastuse kohta on läbi viidud dendroloogiline hinnang (vt Detailplaneeringu lisad: Lisa 10 - Joonis nr 1. „Tugiplaan“ ja Lisa 4. „Dendroloogiline uuring“). Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette maksimaalselt kuni 192 haljastusliku objekti likvideerimine, neist:

12 III väärtusklassi üksikpuud või põõsast, mis jäävad planeeritavale hoonestus , tee või kraavi alale või sellele liiga lähedale;

150 IV väärtusklassi üksikpuud või põõsast, mis jäävad planeeritavale hoonestus , tee või kraavi alale või sellele liiga lähedale ;

30 V väärtusklassi üksikpuud või põõsast, mis jäävad planeeritavale hoonestus , tee või kraavi alale või sellele liiga lähedale ;

Asendusistutuse kohustus määratakse raieloal haljastuse ühikutes. Haljastuse ühikute hulk vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määruse nr 17 tingimustele on 3794.

Likvideeritavate puude ja põõsaste nimekiri on esitatud hoonete, juurepääsuteede ja tehnovõrkude planeeritud asukohtadest tulenevalt. Kogu planeeringuala haljastuse lahendus täpsustatakse maastikuarhitektuurse kujundusprojektiga.

Tabel 4. Likvideeritavad puud ja haljastuse ühikute arvutamine:

Jr k n

r.

P u it ta

im e

n im

e tu

s

H in

d a m

is e

o b je

k t

D -

r a iu

ta v a p

u u

ri n n a sl

ä b im

õ õ t,

m it m

e p

u h u l

lä b im

õ õ tu

d e

su m

m a c

m

H a lj a st

u sl

ik

v ä ä rt

u s-

k la

ss

P u u lii

g i

k o e fi ts

ie n t

- k 1

P u u s

e is

u k o rr

a

k o e fi ts

ie n t

- k 2

R a ie

p õ h ju

se

k o e fi ts

ie n t

- k 3

H a lj a st

u se

ü h ik

u d

D * (k

1 +

k 2 +

k 3 )/

3

3 sanglepp üksikpuu 28 IV 1 0,3 0,7 18,7

111 raagremmelgas üksikpuu V - - - -

112 sookask üksikpuu 80 IV 0,5 0,3 0,7 40,0

120 raagremmelgas üksikpuu 43 IV 0,5 0,3 0,7 21,5

126 sookask puude rühm 52 IV 0,5 0,3 0,7 26,0

128 sookask üksikpuu 47 IV 0,5 0,3 0,7 23,5

139 sookask üksikpuu 37 IV 0,5 0,3 0,7 18,5

142 raagremmelgas üksikpuu V - - - -

143 harilik toomingas üksikpuu 21 IV 0,5 0,3 0,7 10,5

148 harilik toomingas üksikpuu 36 IV 0,5 0,3 0,7 18,0

160 raagremmelgas üksikpuu V - - - -

170 hall lepp puude rühm 179 IV 0,5 0,3 0,7 89,5

171 sookask üksikpuu 48 III 0,5 1 0,7 35,2

172 sookask üksikpuu 35 IV 0,5 0,3 0,7 17,5

173 sanglepp üksikpuu 27 III 1 1 0,7 24,3

174 sookask üksikpuu 34 IV 0,5 0,3 0,7 17,0

175 arukask üksikpuu 47 IV 1 0,3 0,7 31,3

178 pappel üksikpuu 27 V - - - -

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

11

180 pappel üksikpuu 64 IV 0,5 0,3 0,7 32,0

181 harilik haab üksikpuu 35 IV 0,5 0,3 0,7 17,5

182 harilik haab üksikpuu 36 IV 0,5 0,3 0,7 18,0

183 harilik haab üksikpuu 76 IV 0,5 0,3 0,7 38,0

184 harilik haab üksikpuu 44 IV 0,5 0,3 0,7 22,0

185 harilik pihlakas üksikpuu 22 IV 0,5 0,3 0,7 11,0

186 harilik toomingas üksikpuu 50 IV 0,5 0,3 0,7 25,0

187 harilik jalakas üksikpuu 19 IV 1 0,3 0,7 12,7

188 raagremmelgas üksikpuu 63 IV 0,5 0,3 0,7 31,5

189 harilik mänd üksikpuu 10 IV 2,5 0,3 0,7 11,7

190 raagremmelgas üksikpuu 37 IV 0,5 0,3 0,7 18,5

191 raagremmelgas üksikpuu 44 IV 0,5 0,3 0,7 22,0

192 sookask üksikpuu 11 IV 0,5 0,3 0,7 5,5

193 sookask üksikpuu 10 IV 0,5 0,3 0,7 5,0

194 harilik haab üksikpuu 13 IV 0,5 0,3 0,7 6,5

195 raagremmelgas üksikpuu 61 IV 0,5 0,3 0,7 30,5

196 raagremmelgas üksikpuu 28 IV 0,5 0,3 0,7 14,0

197 sookask üksikpuu 25 III 0,5 1 0,7 18,3

198 sookask, raagremmelgas puude rühm V - - - -

199 sookask üksikpuu 18 IV 0,5 0,3 0,7 9,0

200 sookask üksikpuu 30 IV 0,5 0,3 0,7 15,0

201 raagremmelgas üksikpuu 58 IV 0,5 0,3 0,7 29,0

203 harilik toomingas üksikpuu 21 IV 0,5 0,3 0,7 10,5

204 harilik toomingas üksikpuu V - - - -

206 sookask puude rühm 46 IV 0,5 0,3 0,7 23,0

207 sookask üksikpuu 34 IV 0,5 0,3 0,7 17,0

208 sookask üksikpuu 30 IV 0,5 0,3 0,7 15,0

209 sookask üksikpuu 21 IV 0,5 0,3 0,7 10,5

210 sookask üksikpuu 20 IV 0,5 0,3 0,7 10,0

211 punakas remmelgas,

harilik toomingas puude rühm V - - - -

212 sookask puude rühm V - - - -

213 sookask üksikpuu 11 IV 0,5 0,3 0,7 5,5

214 sookask üksikpuu V - - - -

215 raagremmelgas üksikpuu 30 IV 0,5 0,3 0,7 15,0

217 sookask puude rühm 28 IV 0,5 0,3 0,7 14,0

218 hall lepp üksikpuu 13 IV 0,5 0,3 0,7 6,5

219 raagremmelgas üksikpuu 38 IV 0,5 0,3 0,7 19,0

220 harilik haab üksikpuu 10 IV 0,5 0,3 0,7 5,0

221 raagremmelgas üksikpuu 46 IV 0,5 0,3 0,7 23,0

222 sookask üksikpuu 12 IV 0,5 0,3 0,7 6,0

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

12

223 harilik mänd üksikpuu 10 V - - - -

224 raagremmelgas üksikpuu 40 IV 0,5 0,3 0,7 20,0

225 raagremmelgas üksikpuu 49 IV 0,5 0,3 0,7 24,5

226 raagremmelgas üksikpuu V - - - -

227 sookask üksikpuu V - - - -

228 raagremmelgas üksikpuu 82 IV 0,5 0,3 0,7 41,0

229 raagremmelgas üksikpuu 38 IV 0,5 0,3 0,7 19,0

230 raagremmelgas üksikpuu 40 IV 0,5 0,3 0,7 20,0

231 sookask üksikpuu 10 IV 0,5 0,3 0,7 5,0

232 harilik mänd üksikpuu 11 IV 2,5 0,3 0,7 12,8

233 sookask üksikpuu 17 IV 0,5 0,3 0,7 8,5

234 raagremmelgas üksikpuu 51 IV 0,5 0,3 0,7 25,5

235 raagremmelgas üksikpuu 14 IV 0,5 0,3 0,7 7,0

236 sookask üksikpuu 13 IV 0,5 0,3 0,7 6,5

237 raagremmelgas üksikpuu 27 IV 0,5 0,3 0,7 13,5

238 harilik mänd üksikpuu 16 IV 2,5 0,3 0,7 18,7

239 raagremmelgas üksikpuu 99 IV 0,5 0,3 0,7 49,5

240 raagremmelgas üksikpuu 37 IV 0,5 0,3 0,7 18,5

241 sookask üksikpuu 14 IV 0,5 0,3 0,7 7,0

242 sookask üksikpuu 14 IV 0,5 0,3 0,7 7,0

243 sookask, raagremmelgas üksikpuu V - - - -

244 sookask üksikpuu 20 IV 0,5 0,3 0,7 10,0

245 pappel üksikpuu V - - - -

246 sookask, harilik haab puude rühm 59 IV 0,5 0,3 0,7 29,5

247 sookask, raagremmelgas puude rühm 204 IV 0,5 0,3 0,7 102,0

248 sookask, raagremmelgas puude rühm 67 IV 0,5 0,3 0,7 33,5

249 raagremmelgas üksikpuu 96 V - - - -

250 raagremmelgas üksikpuu 46 IV 0,5 0,3 0,7 23,0

251 raagremmelgas üksikpuu 22 IV 0,5 0,3 0,7 11,0

252 harilik haab üksikpuu 15 IV 0,5 0,3 0,7 7,5

253 raagremmelgas üksikpuu 145 IV 0,5 0,3 0,7 72,5

254 raagremmelgas üksikpuu V - - - -

256 sookask üksikpuu 24 III 0,5 0,3 0,7 12,0

257 sookask üksikpuu 24 III 0,5 0,3 0,7 12,0

259 kreegipuu; aed-õunapuu puude rühm IV - - - -

260 sookask üksikpuu 10 IV 0,5 0,3 0,7 5,0

261 harilik mänd üksikpuu 14 IV 2,5 0,3 0,7 16,3

262 harilik mänd üksikpuu 10 IV 2,5 0,3 0,7 11,7

263 sookask üksikpuu 11 IV 0,5 0,3 0,7 5,5

264 harilik mänd puude rühm 50 IV 2,5 0,3 0,7 58,3

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

13

265 harilik haab üksikpuu 17 IV 0,5 0,3 0,7 8,5

266 sookask üksikpuu 12 IV 0,5 0,3 0,7 6,0

267 sookask üksikpuu 28 IV 0,5 0,3 0,7 14,0

268 sookask üksikpuu 12 IV 0,5 0,3 0,7 6,0

269 sookask üksikpuu 13 IV 0,5 0,3 0,7 6,5

270 harilik mänd üksikpuu V - - - -

271 harilik mänd üksikpuu 17 IV 2,5 0,3 0,7 19,8

272 sookask, raagremmelgas puude rühm 149 IV 0,5 0,3 0,7 74,5

273 pappel üksikpuu V - - - -

274 sookask üksikpuu 15 IV 0,5 0,3 0,7 7,5

275 raagremmelgas üksikpuu V - - - -

276 raagremmelgas puude rühm 74 IV 0,5 0,3 0,7 37,0

277 raagremmelgas üksikpuu 49 IV 0,5 0,3 0,7 24,5

278 sookask üksikpuu V - - - -

279 sookask, harilik haab,

raagremmelgas puude rühm V - - - -

280 sookask üksikpuu 11 IV 0,5 0,3 0,7 5,5

281 harilik mänd üksikpuu 12 IV 2,5 0,3 0,7 14,0

282 sookask üksikpuu 35 III 0,5 1 0,7 25,7

283 sookask üksikpuu 19 IV 0,5 0,3 0,7 9,5

284 sookask üksikpuu 16 IV 0,5 0,3 0,7 8,0

285 raagremmelgas üksikpuu 16 IV 0,5 0,3 0,7 8,0

286 sookask puude rühm 23 IV 0,5 0,3 0,7 11,5

287 raagremmelgas üksikpuu 17 IV 0,5 0,3 0,7 8,5

288 sookask, harilik haab,

raagremmelgas puude rühm 71 IV 0,5 0,3 0,7 35,5

289 sookask üksikpuu 15 IV 0,5 0,3 0,7 7,5

290 harilik haab üksikpuu 16 IV 0,5 0,3 0,7 8,0

291 sookask üksikpuu 22 IV 0,3 0,7 7,3

292 sookask, harilik mänd puude rühm V - - - -

293 raagremmelgas üksikpuu 38 IV 0,5 0,3 0,7 19,0

294 raagremmelgas üksikpuu 49 IV 0,5 0,3 0,7 24,5

295 harilik haab üksikpuu 15 IV 0,5 0,3 0,7 7,5

296 sookask üksikpuu 14 IV 0,5 0,3 0,7 7,0

297 raagremmelgas üksikpuu 27 IV 0,5 0,3 0,7 13,5

298 sookask üksikpuu 11 IV 0,5 0,3 0,7 5,5

299 raagremmelgas üksikpuu V - - - -

300 sookask, raagremmelgas puude rühm 41 IV 0,5 0,3 0,7 20,5

301 harilik haab üksikpuu 11 IV 0,5 0,3 0,7 5,5

302 raagremmelgas üksikpuu V - - - -

303 raagremmelgas puude rühm 42 IV 0,5 0,3 0,7 21,0

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

14

304 sookask, harilik haab puude rühm 52 IV 0,5 0,3 0,7 26,0

305 harilik toomingas üksikpuu 58 IV 0,5 0,3 0,7 29,0

306 harilik toomingas üksikpuu 68 IV 0,5 0,3 0,7 34,0

307 harilik toomingas üksikpuu 42 IV 0,5 0,3 0,7 21,0

308 harilik toomingas puude rühm 74 IV 0,5 0,3 0,7 37,0

309 raagremmelgas üksikpuu 95 IV 0,5 0,3 0,7 47,5

310 harilik toomingas üksikpuu 15 IV 0,5 0,3 0,7 7,5

311 raagremmelgas puude rühm 439 IV 0,5 0,3 0,7 219,5

312 raagremmelgas üksikpuu 42 IV 0,5 0,3 0,7 21,0

313 raagremmelgas üksikpuu 31 IV 0,5 0,3 0,7 15,5

315 harilik toomingas üksikpuu 13 IV 0,5 0,3 0,7 6,5

316 sookask üksikpuu 55 IV 0,5 0,3 0,7 27,5

317 harilik toomingas üksikpuu 40 IV 0,5 0,3 0,7 20,0

318 punakas remmelgas üksikpuu 39 IV 1 0,3 0,7 26,0

319 sookask, harilik

toomingas puude rühm 67 IV 0,5 0,3 0,7 33,5

320 sookask üksikpuu 21 IV 0,5 0,3 0,7 10,5

322 sookask üksikpuu 20 IV 0,5 0,3 0,7 10,0

324 sookask üksikpuu 53 IV 0,5 0,3 0,7 26,5

326 sookask üksikpuu 37 IV 0,5 0,3 0,7 18,5

327 sanglepp üksikpuu 26 IV 0,5 0,3 0,7 13,0

328 sookask üksikpuu 23 IV 0,5 0,3 0,7 11,5

329 sookask puude rühm 45 IV 0,5 0,3 0,7 22,5

330 sookask puude rühm 47 IV 0,5 0,3 0,7 23,5

331 sookask üksikpuu 16 IV 0,5 0,3 0,7 8,0

332 harilik haab üksikpuu 18 IV 0,5 0,3 0,7 9,0

333 sookask puude rühm 44 III 0,5 1 0,7 32,3

337 harilik pärn üksikpuu 175 III 2 1 0,7 215,8

341 raagremmelgas üksikpuu 101 IV 0,5 0,3 0,7 50,5

342 raagremmelgas üksikpuu 124 IV 0,5 0,3 0,7 62,0

343 sookask, harilik haab puude rühm 43 IV 0,5 0,3 0,7 21,5

344 punakas remmelgas üksikpuu 157 IV 1 0,3 0,7 104,7

345 raagremmelgas üksikpuu V - - - -

346 raagremmelgas üksikpuu 71 V - - - -

347 harilik haab üksikpuu 62 IV 0,5 0,3 0,7 31,0

348 harilik haab üksikpuu V - - - -

349 raagremmelgas üksikpuu 68 IV 0,5 0,3 0,7 34,0

350 raagremmelgas puude rühm 114 IV 0,5 0,3 0,7 57,0

351 sookask üksikpuu 14 III 0,5 1 0,7 10,3

352 raagremmelgas puude rühm 56 IV 0,5 0,3 0,7 28,0

353 raagremmelgas üksikpuu 27 IV 0,5 0,3 0,7 13,5

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

15

354 raagremmelgas üksikpuu 22 IV 0,5 0,3 0,7 11,0

356 raagremmelgas, sookask puude rühm 73 III 0,5 1 0,7 53,5

357 sookask üksikpuu 13 IV 0,5 0,3 0,7 6,5

358 raagremmelgas üksikpuu V - - - -

360 harilik jalakas üksikpuu 33 III 1 1 0,7 29,7

361 harilik mänd üksikpuu 26 IV 2,5 0,3 0,7 30,3

362 sookask üksikpuu 12 IV 0,5 0,3 0,7 6,0

364 raagremmelgas üksikpuu 101 IV 0,5 0,3 0,7 50,5

365 raagremmelgas üksikpuu 57 IV 0,5 0,3 0,7 28,5

366 sookask, raagremmelgas puude rühm 55 IV 0,5 0,3 0,7 27,5

368 kreegipuu; aed-õunapuu puude rühm IV - - - -

369 kreegipuu järelkasv V - - - -

372 harilik toomingas üksikpuu V - - - -

425 sookask üksikpuu 14 III 0,5 1 0,7 10,3

426 harilik sirel põõsas IV - - - -

KOKKU 3794

Planeeritud ala väliruumi lahenduse kavandamisel on võetud aluseks maastikuarhitektuurses kontseptsioonis (koostanud volitatud maastikuarhitekt VII Edgar Kaare) esitatud ettepanekud (vt detailplaneeringu lisad ptk 8). Hoonetevaheline hooviala tuleb lahendada kõiki kaasava mängualana, mis pakub erinevatele vanusegruppidele mängu-, spordi, jm vabaaja võimalusi valdavalt ristkasutuse põhimõttel. Samuti tekitada võimalused kogukonna aianduseks, tarbeaianduseks. Tänavaruumiga külgnevad eesaiad on päikesele avatumad tsoonid, kuhu on võimalus rajada terrasse ning on sobivad korteri (leibkonna) põhiseks aiaruumi kasutamiseks (eesaedade asukohad määratakse maastikuarhitektuurse projekti koostamisel . Eesaedasid pole lubatud kavandada haljaspuhvrite, rohekoridoride ning roheühenduste alale). Linnaliku metsa ilmega tänavaruum, mis seob kontaktseid rohekoridore on planeeritud krundile pos 14. Sama eesmärki kannavad ka kruntide pos 10 -13 lõuna ossa planeeritud haljaspuhvriga alad. Hoonetevahelise väliruumi ja tänavahaljastuse parim võimalik lahendus täpsustatakse maastikuarhitektuurse projekti koostamisel.

Kuna planeeritud ala l ning selle lähistel on kaitsealuste kimalaste elupaigad, siis

uushaljastuse liigilise koosseisu kavandamisel tuleb lähtuda kimalastele sobilike

meetaimede (õites nektarit, õietolmu) valikust. Kevadest sügiseni õitsev taimekooslus

on oluline eelkõige tolmeldajatele toitumiseks, samas tõstab see väliruumi esteetilisust.

Tolmeldajate olemasolu loob väga head eeldused tarbeaianduses selliste liikide

kasvatamiseks, mille saagikus baseerub putuktolmlemisel (nt paljude viljapuude,

köögiviljade jne liigid).

Planeeringuga nähakse ette Kadaka teega külgnevale alale haljaspuhver, eraldamaks hoonestust teest. Haljaspuhver tuleb rajada asendusistutusena kodumaistest puu - ja põõsaliikidest. Kujunduslikult on oluline luua võimalikult looduslähedane ja ökoloogiliselt mitmekesine keskkond.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on antud piirkonna haljastusprotsent 40%.

Koostatav detailplaneering on sellega kooskõlas . Üksikute kruntide haljastus % võib

olla madalam aga kvartalis kokku peab olema tagatud vähemalt 40%.

Säilitatava haljastuse kaitsmisel kaevetööde ajal lähtuda Tallinna kaevetööde eeskirjas § 24 sätestatud nõuetest. Tagada tuleb olemasolevate säilitatavate puude juurestiku,

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

16

tüve ja võra kaitsemeetmed ehituse ajal. Vastavalt eeskirjale tuleb kaevetööde käigus rakendada järgmisi kaitsemeetmed:

Kaevetööga seotud alal tuleb piirata üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki

juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga;.

Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed

ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m;

Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte

läbilõikamine tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Peenemad juured

lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.

Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured

kaetakse kuivamise vältimiseks.

Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse

maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.

Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid

Keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel.

Hoonetealuse huumusmulla käitlemine peab vastama Tallinna Jäätmehoolduseeskirja

nõuetele.

Heakorra tagamiseks planeeritud alal ja selle ümbrus (sh teekate) on soovitatav hoida regulaarselt võimalikult puhtana (tolmuvabana) vähendamaks võimalikku teetolmu lendumist ning aasta keskmisest kõrgemate saasteainete (eelkõige PM 10 kui normilähedasema saasteaine) kontsentratsioonide teket .

Heakorra tagamiseks on planeeritud iga krundi tarbeks eraldi jäätmete kogumise

konteinerid, mis paiknevad kõvakattelisel alusel lihtsalt ligipääsetavas kohas. Tekkivad

jäätmed on peamisel olmejäätmed, vähesel määral võib tekkida ka äritegevusest

tulenevaid jäätmeid. Eriveokitele on tagatud konteineritele vaba juurdepääs. Jäätmete

kogumiskonteinerite asukoht on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojekti

koostamisel.

Avaliku pakendijäätmete kogumispunkt on ette nähtud rajada krundile Pos 14 (vt. joonis

nr 2 – „Põhijoonis“). Jäätmemahutid (4 tk mahutavusega 5 m3) on planeeritud

küllaldaselt valgustatud ja kõva kattega pinnale.

TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUSKORRALDUSE JA

PARKIMISE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED

Juurdepääs kruntidele on tagatud planeeritud transpordimaa krundilt 14. Krundile pos

14 on kavandatud 7 m laiune sõidutee ning 4 m laiune kergliiklustee ja 2 m laiune

kõnnitee. Sõidutee on nii kergliiklusteest kui kõnniteest eraldatud haljasribadega (kõrg -

ja madalhaljastus).

Võrreldes üldplaneeringuga on muudetud jaotustänava asukohta, sest üldplaneeringus

ette nähtud teekoridoris kasvavad kaitsealused taimed (vt Detailplaneeringu lisad, Lisa

7.3 „Tallinnas Haabersti linnaosas Kadaka tee 88, 88c ja 88d taimkatte inventuur“ ja

Lisa 7.4 „Eksperthinnang Tallinna Haabersti linnaosa Kadaka tee 88 kinnistul kasvava

ahtalehise ängelheina populatsiooni seisundi ja lokaalse leviku kohta“ )

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

17

Parkimiskohtade arvutusel on aluseks võetud Eesti standard EVS 843:2016

„Linnatänavad“ tabel nr 9.2. Elamu asukohaks on valitud korruselamute ala ja

arvestatud on, et pooled korteritest on 1-2-toalised ja pooled kolme ja enamatoalised

(korteri kohta on arvestatud 1,4 parkimiskohta). Äripindade puhul on aluseks võetud

Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabel nr 9.3. Äripinna asukohaks on

valitud korruselamute ala ja on arvestatud, et kruntidel pos 6 ja pos 7 on tegemist

asutusega ja pos 13 puhul on osaliselt arvestatud, et tegemist on asutusega ja osaliselt

restoran/kohvikuga.

Tabel 5. Parkimiskohtade arvutus

Pos nr Plan. korterite arv või

äripinna m² Arvutus-

käik

Normat. parkimis-

kohtade arv

Normat. parkimis-

kohtade arv kokku

Plan. parkimis kohtade

arv

2 36 x 1,4 50 50

3 12 x 1,4 17 17

4 12 x 1,4 17 17

5 48 x 1,4 67 84

6

0-10% äri:

85 85

a) 485m² (10% puhul) /60 8

90-100% korterid:

a) 55 korterit (90% puhul) x 1,4 77

b) 61 korterit (100% puhul) x 1,4 85

7

0-10% äri:

51 51

a)315 m² (10% puhul) /60 6

90-100% korterid:

a) 32 korterit (90% puhul) x 1,4 45

b) 36 korterit (100% puhul) x 1,4 51

8 59 x 1,4 83 90

9 36 x 1,4 50 43

10 25 x 1,4 35 29

11 50 x 1,4 70 59

12 25 x 1,4 35 35

13

10-100% äri:

38 38

a) 330 m² (10% puhul) /120 3

b) 2100 m²+1230 m² (100% puhul) /120+/60 38

0-90% korterid:

a) 25 korterit (90% puhul) x 1,4 35

Kokku 598 598

Parkimise kavandamisel on lähtutud põhimõttest, et minimaalselt 1/3 parkimiskohtadest (arvestades kogu detailplaneeringu ala) on täies ulatuses maa-alusel korrusel ja 1/3 parkimiskohti on maapealsetes parklates (vt ka Detailplaneeringu lisad, Lisa 12 „Illustratsioonid“ – eskiislahendus hoonete parklakorruste tüüpide kohta) . Ülejäänud 1/3 parkimiskohtade puhul antakse täpne lahendus ehitusprojektis koos vertikaalplaneeringuga. Hoone-aluse parkimise kavandamisel järgitakse põhimõtet, et

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

18

garaažid peavad olema vabalt tuulduvad ja seeläbi vähemalt ühelt poolt on hooned kõrge sokliga. Hoonetevaheliste parkimiskohtade kavandamisel on lähtutud põhimõttest, et üldjuhul jäävad parkimiskohad pealt suletuks (maa -aluste parkimiskohtadena), avatuks võivad jääda hoonetevahelised parklad, mille ühel küljel erineb pinnas kõrguslikult oluliselt ja parkla katmine tekitaks ebaloomuliku künka. Põhijoonisel kujutatud parkimislahendus on illustratiivne ning täpsustub ehitusprojekti ning maastikuarhitektuurse projekti koostamisel.

Juurdepääsuteedena kasutatavad kõnniteed, mille kõvakattega pind ei ole planeeritud 3,5 m laiuselt, tuleb laiendada vähemalt 3,5 m laiuseni kasutades näiteks kärgkivi. Täpsem lahendus antakse projekteerimise käigus.

Detailplaneeringu osana on teostatud liiklusohutuse ja liikuvuse analüüs (vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 5 – „Liiklusohutuse ja liikuvuse analüüs“), milles rõhutatakse jalgsi ja jalgrattaga liikujatele mugavate ning turvaliste lahenduste loomise vajalikkust. Planeeritud ala kõnni- ja kergliiklusteede kavandamisel on lähtutud uuringus esitatud soovitustest.

Planeeritavale alale on kavandatud bussipeatus, mis paikneb Kadaka teega ristuva kergliiklustee ja pos 14 vahelisel lõigul. Kavandatud on avatud tasku tüüpi peatus, seejuures on arvestatud tavalise bussiga (Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabel nr 6.36).

Piirkonna liikluskoormuse märgatavalt suurenemisel pakub planeeringulahendus välja

perspektiivse liiklusskeemi , mis ühildub Kadaka pst 167 // 169 ja Kadaka tee 189a

kinnistute detailplaneeringu perspektiivse 2+2 sõiduradadega lahendusega (vt joonis.

nr 5 – „Perspektiivne liiklusskeem“)

TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamise staadiumis.

Vee- ja kanalisatsioonilahendus

Planeeritava ala veevarustuse, reovee ja sademevee kanaliseerimise põhimõttelise lahenduse koostamise aluseks on AS TALLINNA VESI poolt väljastatud tehnilised tingimused 19.02.2018 PR/1808445-1. Tehnilised tingimused kehtivad 1 aasta ning ei ole aluseks ehitusprojekti koostamiseks.

Veevarustus tagatakse Kadaka tee de200mm ühisveetorustikust (olmevesi 9,9l/s ja välistulekustutusvesi 10 l/s), mis tuleb ringistada Astangu tn DN200mm ühisveetorustikuga. Detailplaneeringus on antud kaks varianti ringistamise tagamiseks. Variant 1 puhul tuleb plan. veetorustik ühendada Astangu tn 68 piirkonnas olemasoleva veetorustikuga ja variant 2 korral tuleb plan. veetorustik ühendada Astangu tn 21 kinnistu piirkonnas. Variant 2 korral tuleb esmalt ühendada planeeritav veetorustik varem planeeritud veetorustikuga (K-Projekt AS töö nr 07273 „Astangu 7 kinnistu detailplaneering“) ja seejärel varem projekteeritud veetorustikuga (Merindorf OÜ töö nr 017022 „Astangu tn 18//20//Jalami tn 1 kinnistu teede ja tehnovõrkude projekt. Veevarustus ja kanalisatsioon. Välisvõrk“), mis ühendub olemasoleva veetorustikuga . Detailplaneeringu materjalidele on lisatud „Veevarustuse, reovee kanaliseerimise ja sademevee ärajuhtimise skeem“, millel on kujutatud veetorustiku ringistamist Astangu 21 ja Astangu 68 kinnistute piirkonnas olemasolevate veetorustikega. Lahendus täpsustub ehitusprojektis. Variant 1 puhul on märgitud joonisele ka võimalik hooldustee asukoht, mis läbib Kadaka tee 88f ja Astangu tn 74 kinnistuid . Variant 2 puhul on arvestatud üldplaneer ingu ja Astangu tn 30b kinnistu detailplaneeringu (DP044940)

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

19

algataimisettepanekus esitatud lahendusega ja kavandatud veetrass planeeritava tee alla. Piirkonnas on tagatud normaalolukorras vabarõhk 380 kPa. Veetorustiku väljaehitamise maht (arvestades ringistamise varianti 1) on hinnanguliselt ~950m.

Tulenevalt tehnilisest tingimustest on kuni põhilahenduse järgsete eelvoolurajatiste väljaehitamiseni (sõltub naaberalade arendustest ja varem koostatud projektide ning detailplaneeringute realiseerimisest) kehtiv ajutine lahendus. Reovee kanaliseerimisel (19,8 l/s) jääb põhilahendusena eelvooluks Astangu kvartalisisene de500mm reovee ühiskanalisatsioon Astangu tn 21. Põhilahendus on kajastatud skeemil „Veevarustuse, reovee kanaliseerimise ja sademevee ärajuhtimise skeem“ . Põhilahenduse korral selgub ehitusprojekti käigus, kas on vajalik rajada vahepumpla, juhul kui see on vajalik, siis asukoht täpsustatakse ehitusprojektis (skeemile on märgitud võimalik orienteeruv asukoht). Kuni põhilahenduse järgsete eelvoolurajatiste väljaehitamiseni rajatakse ajutine lahedus planeeringualal kruntidelt reovee ärajuhtimiseks ülepumpamisega Kadaka tee De315mm reovee ühiskanalisatsiooni. Pumplast tuleb planeerida kaks survetoru. Kadaka tee äärsete kruntide isevoolne kanaliseerimine on võimalik. Tehnovõrkude koondplaanil kajastatud planeeritud torustiku kõrgusmärgid on orienteeruvad ja täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Isevoolset reoveetorustikku tuleb hinnanguliselt rajada ~520m, põhilahenduse väljaehitamisel lisandub täiendavalt ~760m. Ajutise lahendusena rajatava survetorusiku maht on ~240m.

Sademevee ärajuhtimise eelvooluks on Harku järve suubuvad Järveotsa oja ja kraavid. Kraave tuleb süvendada ja korrastada. Maksimaalselt tuleb käidelda sademevesi

planeeritud kruntidel – kasutada sademevee keskkonda säästva käitlemise ja kasutamise süsteeme (hajutada haljasaladel, rakendada taaskasutust , sademevee lokaalne puhastamine ja immutamine, vihmapeenrad, nõvad, kastmisvesi jms).

Planeeringuga nähakse ette (imb)kraavid hoonetevahelistele aladele. Kraavide laiuseks on 4m ja sügavuseks 1,5m, kraavide nõlvad profileeritakse ja haljastatakse muruga. Hoonetevahelised kraavid suubuvad ala lääneküljele planeeritud põhikraavi, mille laiuseks on kavandatud 5m. Planeeritud põhikraav suubub olemaso levasse kraavi Kadaka tee 92 kinnistul ja sealt edasi on võimalik kraavid ühendada eelvooluga, kui selleks on naaberaladel ühendused loodud . Kuni eelvooluga ühenduse loomiseni toimivad planeeritud kraavid imbkraavidena (vt detailplaneeringu lisad, koostöö tabel „IPT Projektijuhtimine OÜ ekspertarvamus“). Tänavamaale planeeritud sademeveetorustik kogub kokku kruntide ja tänavamaa sademevee (juhitakse eelnevalt läbi õli- ja liivapüüduri) ja suunab selle ala põhjaossa kavandatud kraavi, mis suubub vastavalt aktsiaselts Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi poolt koostatud tööle 03425 „Astangu piirkonna pinna ja sademevee ärajuhtimise põhiskeemis“ ette nähtud kraavi K-6 ja sealt Järveotsa ojja. Seejärel läbi settebasseini ja regulaatori kraavi K -3 ja sealt edasi läbi puhastuslodu Harku järve. Võimalus on sademevesi juhtida ka Merindorf OÜ tööga nr 017022 projekteeritud sademeveetorustikku, mis suubub samuti kraavi K -3 ja sealt edasi läbi puhastuslodu Harku järve (sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis) . Kraavide lõplik lahendus sõltub naaberala planeeringust ja teostatavast kraavide uuringust. Kruntide pos 2 - 13 sademevesi juhitakse tänavamaale kavandatavasse sademeveetorustikku, mis juhitakse läbi õli- ja liivapüüduri (krundil pos 14) samuti planeeritavasse kraavi ja sealt edasi eelnevalt kirjeldatud var iantide teel Harku järve. Tehnovõrkude koondplaanil kajastatud planeeritud torustiku ja kraavide kõrgusmärgid on orienteeruvad ja täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

Sademevee ärajuhtimise lõplik lahendus täpsustub edasistes etappides. Planeeritud ja perspektiivsetele kraavidele tuleb tagada kraavi hoolduseks vajalik ala . Planeeritud 5m laiusele põhikraavile ja 4m hooldusteele kruntidel pos 4, 5, 9 ja 10 määratakse servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks.

Servituudi vajadusega alad, mis jäävad väljaspoole planeeringu ala on kajastatud seletuskirja peatükis 4.9.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

20

Elektrivarustus

Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele 08.02.2018 nr. 307817.

Tarbijate varustamine elektrienergiaga on kavandatud planeeritavast kahetrafolisest alajaamast. Alajaam on kavandatud transpordimaa krundile pos 14 ning sellele on vaba juurdepääs ööpäevaringselt. Planeeritava alajaama toide on ette nähtud 10kV maakaablist, sisselõikega maakaablisse nr 13510. Liitumis - jaotuskilbid on planeeritud kruntide piirile ja on ööpäevaringselt vabalt teenindatavad. Kõikide planeeritud tänavate äärde on kavandatud perspektiivne 10kV ja 0,4kV maakaablite koridor.

Tänavavalgustus

Planeeritavale alale tänavavalgustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused 29.07.2016 nr. 113.

Tulenevalt tehnilistest tingimustest on teevalgustuse toide planeeritud olemasolevast lülitus-jaotusseadmest LJS 797, mis paikneb Harkumetsa tee T5 kinnistul (78405:502:0248).

Sidevarustus

Planeeritava ala sidevarustuse koostamiseks on aluseks Telia Eesti AS tehnilised tingimused 23.03.2018 nr 29914374.

Planeeritaval alal paiknevad Telia sideliinirajatised, sidekanalisatsioon sidekaevudega. Kadaka tee 88 olemasoleva hooneni välja ehitatud sidekanalisatsiooni sisend on kavas likvideerida. Planeeritavate hoonete sideühenduseks on planeeritud side kaablikanalisatsiooni põhitrass alates sidekaevust nr k2208 (tähistatud joonisel, paikneb krundil pos 15). Igale hoonele on kavandatud individuaalne sisestus planeeritud põhitrassist.

Küte

Planeeritud hoonestuse soojavarustuse tagamiseks kaugkütte baasil on AS Utilitas Tallinn väljastanud tehnilised tingimused 21.02.2018 nr 21300-01-18/8. Tehnilised tingimused kehtivad 2 aastat.

Ühendatav arvutuslik soojuskoormus on 4,800 MW (täpsustatakse projekteerimise käigus). Ühenduskoht kaugküttevõrguga on ette nähtud olemasoleva soojusvõrgu hargnemissõlmelt DN150 koos teenindussõlmega MO3-9. Soojuskoormuse ühendusskeem - sõltumatu.

Planeeritud kruntidele on näidatud üks või kaks liitumispunkti, arvestades planeeritavate hoonete arvu. Osaliselt jääb planeeritav kaugküttetorustik planeeritavatele elamumaa kruntidele, et torustiku rajamine oleks võimalikult efektiivne. Torustikule, mis jääb elamumaa kruntidele määratakse servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks.

Soojuskandja parameetrid:

• maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa;

• maksimaalne temperatuur: 130oC.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

21

MÜRA

Peamiseks mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on autoliiklus planeeritud alaga külgnevatel tänavatel, mille liikluskoormus suureneb nii käesoleva detailplaneeringu kui ka naaberplaneeringute realiseerimise korral. Märkimisväärset ööpäevaringset tööstusmüra planeeritud ala vahetus ümbruses ei esine. Lähimad tootmismaad jäävad planeeritud eluhoonetest ca 150-200 m kaugusele, kuid neilt aladelt norme ületavat tööstusmüra ei levi. Planeeringualast ca 55 m ning lähimast eluhoonest ca 80 m kaugusel asub alajaam, mille müratase jääb normi piiridesse juba vahetult alajaama krundi piiril ning planeeritud ala müraolukorda ei mõjuta.

Vähendamaks liiklusmürast tingitud võimalikku häiringut on planeeringus ette nähtud tiheda liiklusega ning vastavalt ka kõrgema mürafooniga tänavate poolse tele külgedele kavanda üldkasutatavad ning müra suhtes vähemtundlikud ruumid (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid) ja magamisruumid paigutada hoonete hoovipoolsele küljele.

Hoovialadele kavandatud mänguväljaku tel jääb päevasel ajal müratase madalamaks kui 60 dB (valdavalt ka madalamaks kui 55 dB), mis vastab linnasiseste puhkealade nõuetele. Seega on hoovipoolsetele aladele võimalik rajada headele tingimustele vastavad spordi- ja mänguväljakud või puhkenurgad

INSOLATISOON

Naaberalade hoonestus ei avalda mõju p laneeritud ala hoonete insolatsiooni kestusele. Planeeringuga on ette nähtud tagada kavandatud hoonetes nõuetele vastav insolatsiooni kestus, milleks Eesti standard EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ kohaselt on korterite puhul 2,5 tundi. Piisav on k a olukord, kui kuni 3-toalises korteris on kahes toas vähemalt 2 tunnine insolatsioon.

AVALIKU RUUMI PLANEERIMISE

PÕHIMÕTTED

Avaliku ruumina on planeeringualal kavandatud kogukonna pargina krunt pos 1 ning

transpordimaa krundid pos 14 ja 15, mis tagavad juurdepääsu planeeritavatele

korterelamutele ja ärihoonele. Planeeringuala läbivale pos 14 transpordimaa krundile

on kavandatud 7 m laiune sõidutee ning 4 m laiune kergliiklustee ja 2 m laiune kõnnitee.

KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED

Kehtivad kitsendused

Kogu planeeritav ala jääb rohevõrgustiku arengualale (Astangu ja Mäeküla arenguala:

roheala nr 42) ja suurtulekahju ohu alale.

Planeeritava ala maakasutust kitsendavad seda läbivate olemasolevate tehnovõrkude

kaitsevööndid, mille laiused on järgnevad:

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

22

- Madalpinge maakabelliini kaitsevöönd koridoris laiusega 2 meetrit;

- Keskpinge maakabelliini kaitsevöönd koridoris laiusega 2 meetrit;

- Kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd, koridoris laiusega 4 meetrit;

- Sademeveetorustiku kaitsevöönd, koridoris laiusega 4 meetrit;

- Veetorustiku kaitsevöönd, koridoris laiusega 4 meetrit;

- Sidekanalisatsiooni kaitsevöönd koridoris laiusega 2 meetrit;

- Küttetorustiku kaitsevöönd, koridoris laiusega 4 meetrit.

Kinnistusraamatusse kantud tehnovõrkude kitsendused:

Kadaka tee 88 kinnistu:

- Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ kasuks.

Isiklik kasutusõigus elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses elektripaigaldise

majandamiseks.

- Isiklik kasutusõigus AKTSIASELTS TALLINNA VESI kasuks. Asjaõigusseaduse

järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus vee- ja kanalisatsioonitorustike,

sademevee kanalisatsioonitorustike ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks,

remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja arendamiseks .

- Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts Starman kasuks. Tasuta ja tähtajatu isiklik

kasutusõigus sidekanalisatsioonitrassi ehitamiseks, remontimiseks,

hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks.

Keskkonnakaitselised kitsendused:

- Kaitsealustest taimeliikidest leidub planeeringualal nõmmnelki (LK II), aas -

karukella (LK III), roosat merikanni (LK III) ja ahtalehist ängelheina (LK III).

- Samuti on Maa-ameti andmetel alal erinevate kaitsealuste kimalaste leiukohti

(hall, põld-, talu-, tume, maa-, kivi-, soro-, Schrencki, karu-kimalane).

Planeeritud kitsendused

Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist. Planeeritud kitsendused on kajastatud graafiliselt põhijoonisel ja tehnovõrkude koondplaanil. (SV - servituudi vajadus)

Pos 1:

- tehnovõrgu SV ala plan. veetorustikule koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. tänavavalgustuse kaablile, koridoris laiusega 2 m ,

võrguvaldaja kasuks

- planeeritava reoveepumpla kuja (R=20 m), ala suurusega ~550 m²

Pos 2:

- juurdepääsu SV ala suurusega ~310 m² kruntide pos 3 ja 4 kasuks

- SV ala olmejäätmete kogumismahutitele kruntide pos 3 ja 4 kasuks

- planeeritud reoveepumpla kuja (R=20 m), ala suurusega ~15 m²

- tehnovõrgu SV ala plan. liitumis-jaotuskilbile, ala suurusega 2 m seadmest,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. küttetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

23

Pos 3:

- juurdepääsu SV ala suurusega ~292 m² krundi pos 4 kasuks

- tehnovõrgu SV ala planeeritud liitumis -jaotuskilbile, ala suurusega 2 m seadmest,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala planeeritud küttetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja

kasuks

Pos 4:

- tehnovõrgu SV ala plan. liitumis-jaotuskilbile, ala suurusega 2 m seadmest,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. küttetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks

Pos 5:

- juurdepääsu SV ala suurusega ~245 m² kruntide pos 8, 9, 10, 11 ja 12 (juurdepääs

parkimiskohtadele) kasuks

- SV ala 17-le parkimiskohale (ala suurusega ~217 m²), krundi pos 10 ja 11 kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. liitumis-jaotuskilbile, ala suurusega 2 m seadmest,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. madalpingekaablile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja

kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. tänavavalgustuse kaablile, koridoris laiusega 2 m,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. sidekaablile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. veetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. sademeveetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja

kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan.kraavile ja hooldusteele, koridoris laiusega 9m, võrguvaldaja

kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. reovee kanalisatsioonitorustikule, koridoris laiusega 4 m,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. küttetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguval daja kasuks

Pos 6:

- juurdepääsu SV ala suurusega ~260 m² kruntide pos 5, 7, 8, 9, 10, 11 ja 12 (juurdepääs

parkimiskohtadele) kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. liitumis-jaotuskilbile, ala suurusega 2 m seadmest,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. madalpingekaablile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja

kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. tänavavalgustuse kaablile, koridoris laiusega 2 m,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. sidekaablile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. veetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. sademeveetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja

kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. reovee kanalisatsioonitorustikule, koridoris laiusega 4 m,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. küttetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

24

Pos 7:

- juurdepääsu SV ala suurusega ~290 m² kruntide pos 5, 6, 8, 9, 10 ja ala suurusega

~713 m2 kruntide pos 11 ja 12 (juurdepääs parkimiskohtadele) kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. liitumis-jaotuskilbile, ala suurusega 2 m seadmest,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. tänavavalgustuse kaablile, koridoris laiusega 2 m,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. küttetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks

Pos 8:

- juurdepääsu SV ala suurusega ~375 m² kruntide pos 5, 6, 9, 10, 11 ja 12 (juurdepääs

parkimiskohtadele) kasuks

- SV ala 7-le parkimiskohale (ala suurusega ~ 93 m²), krundi pos 9 kasuks

- SV ala olmejäätmete kogumismahutitele kruntide pos 11 ja 12 kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. liitumis-jaotuskilbile, ala suurusega 2 m seadmest,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. tänavavalgustuse kaablile, koridoris laiusega 2 m,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. küttetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 9:

- juurdepääsu SV ala suurusega ~519 m² krundi pos 10 kasuks

- SV ala olmejäätmete kogumismahutitele krundile pos 10

- tehnovõrgu SV ala plan. kraavile ja hooldusteele, koridoris laiusega 9m, võrguvaldaja

kasuks.

- tehnovõrgu SV a la plan. liitumis-jaotuskilbile, ala suurusega 2 m seadmest,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala planeeritud küttetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja

kasuks.

Pos 10:

- tehnovõrgu SV ala plan. liitumis-jaotuskilbile, ala suurusega 2 m seadmest,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. kraavile ja hooldusteele, koridoris laiusega 9m, võrguvaldaja

kasuks.

- tehnovõrgu SV ala planeeritud küttetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja

kasuks

Pos 11:

- SV ala olmejäätmete kogumismahutile krundi pos 12 kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. liitumis-jaotuskilbile, ala suurusega 2 m seadmest,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala planeeritud küttetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja

kasuks

Pos 12:

- juursepääsu servituudi vajadusega ala suurusega ~438m2 krundi pos 11 kasuks

- tehnovõrgu SV ala plan. liitumis-jaotuskilbile, ala suurusega 2 m seadmest,

võrguvaldaja kasuks

- tehnovõrgu SV ala planeeritud küttetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja

kasuks

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

25

Pos 13:

- tehnovõrgu SV ala planeeritud liitumis-jaotuskilbile, ala suurusega 2 m seadmest,

võrguvaldaja kasuks;

- juurdepääsu SV ala suurusega ~223 m² kinnistu Kadaka tee 88b kasuks;

Pos 14:

- krunt määratakse avalikku kasutusse ja võõrandatakse tasuta Tallinna linnale.

- SV ala pakendijäätmete mahutitele avalikkuse kasuks

- SV ala plan veetorustikule koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks

- SV ala plan. veetorustikule (variant 2) koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks

- SV ala plan. reoveetorustikule koridoris laiusega 4 m , võrguvaldaja kasuks

- SV ala põhilahendusejärgsele reoveetorule koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja

kasuks

- SV ala plan. reovee survetorustikule koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks

- SV ala plan. reoveepumplale ala suurusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks

- SV ala plan. sademeveetorustikule koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks

Pos 15:

- krunt määratakse avalikku kasutusse ja võõrandatakse tasuta Tallinna linnale.

Planeeringualast väljaspoole jäävad kitsendused :

Kadaka tee T7 kinnistu:

- SV ala plan. veetorustikule koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.

- SV ala plan. reoveetorustikule koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.

Kadaka tee 88f kinnistu:

- SV ala perspektiivsele veetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.

Astangu 74 kinnistu, Kadaka tee 88f kinnistu, Astangu tänav T7 kinnistu :

- SV ala plan. veetorustikule (lahendus variant 1), koridoris laiusega 4 m,

võrguvaldaja kasuks.

Kadaka tee 90c, 92, Astangu tn 30b, reformimata riigimaa (EHAK kood 0176):

- SV ala plan. veetorustikule (lahendus variant 2), koridoris laiusega 4 m,

võrguvaldaja kasuks.

- SV ala plan. perspektiivsele sajuveetorustikule, koridoris laiusega 4 m,

võrguvaldaja kasuks.

- SV ala plan. perspektiivsele reovee kanalisatsioonitorustikule (lahendus variant 2),

koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.

Kadaka tee 92, Kadaka tee 90c, reformimata riigimaa (EHAK kood 0176), Kadaka tee

30b kinnistu:

- SV ala plan. kraavile, koridori laiusega ~4,5 m (täpsustub ehitusprojektis),

võrguvaldaja kasuks.

Planeeritavast alast väljaspoole jäävate tehnovõrkude koridorid täpsustatakse ja

määratakse servituudi vajadusega alad ehitusprojekti koostamisel.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

26

LÜHIKOKKUVÕTE KESKKONNAMÕJU

STATEEGILISE HINDAMISE ARUANDEST

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on välja toodud valdkondade kaupa koondloetelud ettepanekutest ja leevendavatest meetmetest, millega on soovitatav arvestada, et võimalikku ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida.

Kavandatava linnaruumi (sh avaliku ruumi) kvaliteet ja inimsõbralikkus

Planeeritud ala jaoks tuleks hea maastikukujunduse ja haljastuse mitmekesisuse tagamiseks edasise arenduse käigus välja töötada täpsem maastikuarhitektuurne lahendus, vastavalt planeeringu lisade seletuskirjas ptk 8 toodud maastikuarhitektuursele kontseptsioonile.

Planeeritud ala hoonestustihedus on vastavuses Haabersti linnaosa üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt on suurim lubatud hoonestustihedus 0,8. Planeeringus kavandatud kogu ala hoonestustihedus on sellest väiksem - 0,6.

Teenuste kättesaadavus Monofunktsionaalse korterelamupiirkonna tekkimise välistamiseks on p laneeringuga täpsustatud, millistel kruntidel ja millises ulatuses on ette nähtud ka ärimaa sihtotstarve. Ärisihtotstarbe lisamise eesmärgiks on eelkõige kodulähedaste esmatarbeteenuste võimaldamine

Liiklus Planeeritud ala kõnni- ja kergliiklusteede kavandamisel on lähtutud loogiliste otseteedega ühenduste loomisest oluliste funktsioonide vahel.

Müra Planeeringuga on nähtud ette hoonetes standardile vastav välispiirde ühisisolatsioon .

Õhusaaste Planeeritud alal heakorra tagamisega vähendatakse võimaliku teetolmu lendumist ja aasta keskmisest kõrgemate saasteainete kontsentratsioonide teket .

Pinnas, potentsiaalne keskkonnareostus Planeeringuga on seatud ehitusprojekti koostamise tingimus eks täiendavate reostusuuringute läbiviimse vajadus.

Radoon Planeeritud ala pinnas on kõrge radoonisisaldusega ning sellest tulenevalt on planeeringuga seatud tingimuseks ehitamisel arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ehitamise põhimõtteid

Pinnavesi, kanalisatsioon Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kavandatule on planeeritud alale ette nähtud lahkvoolne kanalisatsioon. Võimalik reostunud sademevesi on ette nähtud puhastada õli- ja liivapüüdurites enne sademeveekanalisatsiooni suunamist. Reostumata sademevee puhul on ette nähtud võimalusi selle kogumise ja olmes kasutamisel, pinnasesse immutamisel.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

27

Põhjavesi Planeeringuga on seatud tingimused ehitusprojektile põhjavee kaitseks ehitustegevuse ajal seda nii kasutatava tehnika kui kaevetöödega kaasneva osas. Taimestik Planeeritud ala hoonete ning teede asukohtade kavandamisel on lähtutud kaitsealuste taimede kasvukohtadest. Keskkonnaameti 20.07.2018 kirjaga nr 7-9/18/8734-4 on määratud tingimused ahtalehise ängelheina säilitamiseks praeguses kasvukohas. Sellest tulenevalt on muudetud ka Haabersti linnaosa üldplaneeringus näidatud jaotustänava asukohta. Lisaks on planeeringuga ette nähtud tingimused väärtusliku haljastuse säil itamisele.

Linnud Planeeringuga ette nähtud kõrghaljastuse säilitamine ala põhja, loode ning kaugu osas vähendab võimalikku ebasoodsat mõju ka linnustikule. Looduslike taimekooslustega haljaspuhvrite rajamine aitab kaasa üldisele elurikkuse säilimisele ja suurendamisele. Lisaks nähakse planeeringuga ette, et vältida lindude kokkupõrkeohtu ehitistega, ei tohi kavandatavatel ehitistel kasutada suuri peegeldavaid klaaspindu, vaid liigendatud pindu ja eritöötlusega klaase.

Kimalased Planeeringuga on seatut tingimus kimalaste elutingimustele soodsa mõju avaldamiseks haljastusprojekti kujunduslike võtetega.

Rohevõrgustik Planeeringuga on täpsustatud Haabersti linnaosa üldplaneeringus näidatud rohekoridori paiknemise asukoht. Planeeritud ala põhjaosa läbiv rohekoridor on olemasoleva väärtusliku kõrghaljastusega ja asub avalikult kasutatavatel kruntidel, mille haljastus lahendatakse maastikuarhitektuurse projektiga.

Rohevõrgustiku paremaks toimimiseks on täiendavalt ette nähtud planeeritud ala lääne osas roheühenduse ning lõuna osas haljaspuhvrite rajamine võimalikult looduslähedase ja ökoloogiliselt mitmekesise keskkonna loomineseks.

KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA

MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE

Kvaliteetse ja meeldiva elukeskkonnaga uue elamuala loomine

Alale on kavandatud 1 üldmaa krunt kogukonna pargi rajamiseks, 11 korterelamu

krunti ja 1 ärimaa ja/või korterelamu krunt . Kogu planeeritava ala haljastusprotsent

on 40 ja hoonestustihedus 0,6. Hoonetevahelise kvaliteetse ruumi loomiseks on

kaasatud detailplaneeringu koostamisse maastikuarhitekt, kes on koostanud

maastikuarhitektuurse tsoneeringu. Planeeringuga on soov luua meeldiv

elamupiirkond, kus on hoonete vahel küllaldaselt ruumi ja haljastust.

Likvideeritakse vanad sõjaväehooned ja mittetöötavad kommunikatsioonid, kan alid

jms rajatised.

planeeritava ala haljastuse korrastamine ja uuendamine;

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

28

Planeeringuga likvideeritakse 190 haljastuslikku objekti, mis kuuluvad III, IV ja V

väärtusklassi, planeeringus on antud haljastuse ideeline lahendus ja juhised

heakorra tagamiseks.

toimiva ning vajadustele vastava taristu loomine;

Planeeritud on vajalikud ühendused tehnovõrkudega ja juurdepääsud kruntidele.

Lisaks on kavandatud transpordimaa krunt (pos 14), millel on nii 7 m laiune sõidutee,

4 m laiune kergliiklustee kui ka 2 m laiune kõnnitee.

Planeeritud lahendus on kooskõlas maa-ala ruumilise arengu eesmärkidega.

KAVANDATU MÕJU LÄHIPIIRKONNA

LINNAKESKKONNALE JA SELLE

ARENGUVÕIMALUSTELE

Käesoleva detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegilist hindamine (vt ptk 4.12).

Haljastuse säilitamise põhimõtted on kajastatud peatükis 4.5. Likvideeritavad puud kuuluvad peamiselt V ja IV väärtusklassi (190 haljastuslikku objekti). Kogu planeeringuala haljastuse lahendus täpsustatakse maastikuarhitektuurse projekti koostamise käigus.

Jäätmekäitlus on planeeritud vastavalt nõuetele ning sellega täiendavat mõju elukeskkonnale ei kaasne.

Lähim olemasolev ühissõiduki peatus asub planeeringuala lõunaosas Kadaka teel (Pos 15). Lähim ostukeskus on Akadeemia Konsum (ca 900m) . Planeeringualaga külgneval alal Kadaka tee ja Kadaka puiestee ristmikul on koostamisel detailplaneering Rimi ostukeskuse rajamiseks.

Kavandatud lahendus omab positiivset mõju kvaliteetse linnakeskkonna kujunemisele ja planeeritud ala funktsionaalsuse kasvule.

KAVANDATU VASTAVUS AVALIKELE

HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE

Planeeritud alale on ette nähtud 1 üldmaa või üldmaa ja ühiskondlike hoonete maa , 9

elamumaa, 2 elamu ja/või äri- ja elamumaa, 1 ärimaa või äri- ja elamumaa ning 2

transpordimaa sihtotstarbega krunti. Kuritegevuse ennetamise abinõud on määratud

Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur osa 1. Linnaplaneerimine” soovituste alusel. Vt ptk 5.2 – Turvalisusest

tulenevad nõuded.

Käesolev planeering korrastab linnaruumi, muutes võsastunud ning kasutuseta

(lagunevate) hoonetega ala turvaliseks ja kvaliteetseks elukeskkonnaks. Planeeritud

hoonete vahele jääv ruum on läbimõeldud ja kujundatud arvestades tulevaste elanike

vajadusi (mänguväljakud, kõnniteed, haljastus). Kujundusel arvestatakse loomulikke

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

29

liikumissuundi, päikese liikumist ja erinevaid vanuserühmi. Ala läbivad haljastusega

ääristatud kergliiklusteed.

Planeeringuga on tehtud ettepanek täpsustada Haabersti linnaosa üldplaneeringus

kajastatud Kadaka tee rohekoridori asukohta. Rohekoridori kulgemine erineb

üldplaneeringus pakutud lahendusest, sest Kadaka teega ühtiva rohekoridori toimiv osa

jääks küllaltki väike ning lisaks on rohekoridori juba planeeritud kehtiva planeeringuga

hoonestus, mis rohekoridori katkestab. Uus pakutud rohekoridori asukoht aitab paremini

säilitada toimivat võrgustikku ning siduda seda ümbritsevate rohestruktuuridega. Tegu

on väärtusliku olemasoleva haljastusega alaga, mis moodustab suuremaid terviklikke

gruppe planeeritud ala loode ja põhja osas.

Lisaks nähakse planeeringuga ette rohekoridoride paremaks toimimiseks täi endava

roheühenduse loomine planeeritud ala lääne osas. Haljaspuhvrid Kadaka tee äärde on

ette nähtud rajada kodumaistest puu- ja põõsaliikidest. Kujunduslikult on oluline luua

võimalikult looduslähedane ja ökoloogiliselt mitmekesine keskkond.

Planeeritu on kooskõlas avalike huvide ja väärtustega

5. NÕUDED EHITUSPROJEKTI

KOOSTAMISEKS

HOONE OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED

Hoonete projekteerimiseks on määratud nõue kasutada antud keskkonnale iseloomulikke ja arhitektuurselt sobivaid ehitusmaterjale. Rajatavad hooned peavad olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega.

Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele:

Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, keskkonda väärtustav ;

Kasutada piirkonda sobivaid viimistlusmaterjale;

Vältida monotoonse ühetüübilise elamuala teket, varieerida korruselisust ja

tüpoloogiat;

Kõrgusliku liigendatuse tagamiseks tuleb põhijoonisel (vt joonis nr 2 – „Põhijoonis“)

näidatud 3-4-korruselised hooned kavandada vähemalt 34% ulatuses 3-

korruselisena. Kõrguslik jaotus täpsustub ehitusprojektis ;

Katustele väljapääsud on ette nähtud vaid 3 -korruselistele hoonetele ning kuni 12%

ulatuses katuse pindalast;

Pikemad hoonemahud võivad olla kuni 2 trepikojaga;

Piirdeaedade rajamine on lubatud eesaedade tarbeks. Eesaedade asukohad

määratakse maastikuarhitektuurse projekti koostamise käigus. Eesaedasid pole

lubatud kavandada haljaspuhvrite, rohekoridoride ning roheühenduste alale .

Piirdeaiad lahendatakse ehitusprojekti mahus ja peavad ku junduslikult sobima

hoone arhitektuuriga. Piirdeaia kõrguseks võib olla kuni 1,5 m ja läbipaistvus

vähemalt 50%;

Hoone tüüpidele täiendava variatsiooni loomiseks on lubatud osad korrused teha

kõrgete lagedega loft tüüpi korteritega

Ala hoonestuse osas on parima terviklahenduse leidmiseks võimalus läbi viia

arhitektuurikonkurss

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

30

NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS

Detailplaneeringus määratakse järgmised nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

Tänavate projekteerimisel lähtuda Eesti Standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Vähendamaks eri liikumisviiside vahel tekkivaid võimalikke konflikte tuleb

projekteerimisel ala läbivate teede ülekäigurajad tõsta kõnnitee tasandile.

Kõnniteede ning kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda ka ratastooliga

ligipääsetavusest.

Hoonetevahelise väliruumi lahenduses lähtuda jalgteede paiknemise kavandamisel

„Liiklusohutuse ja liikuvuse analüüsis“ esitatud põhimõtetest.

Hoonete maa-alused korrused tuleb projekteerida selliselt, et sademevesi ja

pinnasevesi korrustele ei satuks.

Kergliiklusteed ja kõnniteed projekteerida kaldega haljasalade suunas, et

sademevesi voolaks haljasaladele, kus on soodustatud selle pinnasesse imbumine.

Hoonetesiseste parklate põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni;

Ehitustööde käigus peab masinate hooldus, tankimine ja parkimine toimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel, kust võimalike lekete korral kütused vahetult

pinnasele ja põhjavette ei satu. Tuleb arvestada reostusohuga ka kaevetööde

käigus.

Maa-aluste korruste kaevetest välja pumbatav pinnase - ja sademevesi tuleb vastava

kokkuleppe alusel juhtida linna ühiskanalisatsiooni või immutada pinnasesse

vahetult planeeringualal. Vajadusel tuleb rajada ajutine ülevooluga settebassein, et

tagada välja pumbatava pinnasevee piisav settimine enne pinnasesse immutamist.

Vee pinnasesse immutamisel tuleb tagada selle nõuetele vastavus.

Hoone projekteerimisel tagada vastavus Eesti Standardile EVS 842:2003 „Ehitise

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi

ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB.

Hoonete siseruumides ei tohi müratasemed ületada sotsiaalministri 04.03.2002

määruses nr 42 „Müra normtasemed elu -ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud

normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas

EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

Tehnoseadmete müratasemed ei tohi planeeritaval alalning teistel lähedusse

jäävatel elamualadel ületada keskkonnaministri KeM määrus nr 71 lisas 1 II

kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust. Tehnoseadmete valikul

hinnata neist lähtuvaid müratasemeid ning seadmete paigutamisel jälgida, et need

asuksid eluruumidest ning teistest elamutest võimalikult kaugel.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00 -

07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset.Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“§ 3 toodud

piirväärtuseid.

Kadaka tee äärsete hoonete(pos 10...12) teepoolsele küljele eluruumide (elu ja

magamisruumid korteris) kavandamisel on standardi kohane välispiirde

ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w+Ctr) 40 dB, hoonete vaiksematel külgedel võib

rakendada 5 dB võrra madalamaid nõudeid;

Kadaka teest kaugemale jäävates hoonetes (pos2…pos9) eluruumide (elu ja

magamisruumid korteris) kavandamisel on standardi kohane välispiirde

ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w+Ctr) minimaalselt 35 dB

Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administra tiivruumid) rajamisel

(pos 13) on välispiirde ühisisolatsiooni nõue R ’tr,s,w+Ctr minimaalselt 30 dB

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

31

Hoone projekteerimisel arvestada Eesti standard EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik

valgustus elu- ja bürooruumides“, mille kohaselt tuleb tagada piisav insolatsiooni

kestus projekteeritavates korterites;

Hoonete projekteerimisel arvestada, et planeeritud ala pinnas on kõrge radooni

sisaldusega ja tagada tuleb EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ punkt 6 ehitamise põhimõtted:

o hea ehituskvaliteet;

o maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja

läbiviikude tihendamine;

o tarindite radoonikindlad lahendused (radooni kogumissüsteem pinnase

ventileerimiseks);

o võimalikult väheste läbiviikudega vundamendi planeerimine.

Keskkonnahoiust tulenevad nõuded :

Hoone ja tehnovõrkude planeerimisel tuleb tagada säilitatavate/istutatavate puude

ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:20 16 nõuetele.

Säilivale kõrghaljastusele tuleb läbi viia võrahooldus, tagada kasvutingimused ning

kaitse (juurestiku kaitse, võra- ja tüvekaitse) ehitustööde ajal.

Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimiseks taotletakse raieluba Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalametist.

Pos 14 krundile kavandatud kergliiklustee, mis kulgeb Kadaka tee 90b kinnistu

suunal projekteerida võimalusel olemasoleva pinnastee trassil, et vältida

maksimaalselt olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimist.

Ehitusprojekt koos haljastusprojektiga esitada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kooskõlastamiseks enne ehitusloa taotlemist.

Kogu planeeritud ala haljastuslahendus (sh haljaspuhvrite ja roheühenduse liigiline

koosseis) peab olema tolmeldajakeskne. Haljastuslahendus kavandada

kodumaistest meetaimedena tuntud liikidest (püsikud, põõsad, puud), mis pakuvad

nektarit ja õietolmu kevadest sügiseni.

Haljastusprojektiga tuleb näha ette liigiline koosseis mitmerealise kõrghalja stusega

haljaspuhvri rajamiseks. Haljaspuhver tuleb rajada kodumaistest liikidest ja

asendusistutusena.

Haljastusprojekti lahendusega tuleb tagada maksimaalselt olemasolevate puude

säilimine kogukonna pargi alal (krundil pos 1) ;

Planeeringu realiseerimisel on ettenähtud krundil pos 13 tagada ehitus - ja

kaevetöödel puistu säilimine tervena;

Sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistul (immutada pinnasesse, koguda

vahemahutitesse ja kasutada olmes).

Hoonetesiseste parklate põrandavesi juhtida reovee ühiskanalisatsiooni;

Enne hoonete projekteerimist või projekteerimise ajal on vajalik läbi viia detailsem

reostusuuring, millega selgitatakse eemaldamist vajava pinnase kogus ja selle

käitlemisvõimalus.

Naftasaadustega pinnasereostus on tuvastatud Pos 11 Kadaka tee poolses osas.

Reostus tuleb likvideerida täies ulatuses enne uue hoonestuse,

kommunikatsioonide, teede ja platside rajamist.

Dendroloogilisest hinnangust tulenevad nõuded:

Säilitada tuleks võimalusel haljastuslikult väärtuslikud ja olulised puud. Kuna

maapind on sellel alal väga ebaühtlane, siis sõltub paljuski puude säilimine

projekteeritavast maapinna reljeefist.

Juba detailplaneeringu staadiumis näha ette meetmed puude säilitamiseks ja

arvestada reljeefiga.

Kaskede juures vähemalt võra perimeetri ulatuses kaevetöid mitte kavandada. Kask

ei talu pinnase muutmist ning juurte läbilõikamist.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

32

Ehituse käigus tuleb tagada säilivatele puudele igakülgne kaitse, nii võrale kui ka

juurtele. Soovitav on säilitatavate puude võra perimeetri ulatuses kaevetöid mitte

teostada.

Puude läheduses tuleb kaevetöödel arvestada „Tallinna linna kaevetööde

eeskirjaga“, (määrus nr 32).

Ehitusprojektis kirjutada kaitsemeetmed lahti ning selgitada seda ka ehitajatele ning

ehitusalas tegutsejatele.

Puude alla ei tohi ladustada ehitusmaterjale ja tihendada töömasinatega puudealust

kasvupinda.

Säilitatavatele puudele tuleb teostada hoolduslõikust, võradest eemaldada kuivanud

oksad, oksatüükad.

Puude võrahooldust, okste eemaldamisi, võra kujundamist tohib teostada vaid

koolitatud arborist.

Olemasolevate puude võrade alla mitte uusi noori puid istutada, sest neile poleks

tagatud vajalikud valgus- ja kasvutingimused.

Kadaka tee 88c kinnistul soovitav säilitada sanglepad rühmadena, nende

dekoratiivsus on selliselt suurem.

Hõberemmelgatel tuleb teha võrahooldus, lõigata tagasi jämedad kuivanud oksad,

et vältida nende murdumist ja ohtlikkust.

Sellel alal pole otstarbekas noori puid ümber istutada. Mändide alal ( ala idakülg) on

maapind liivane ja taimi ei saaks kätte oma juurepalliga (see laguneks ja edaspidi

vajaksid taimed väga suurt hoolt); kinnistul Kadaka tee 88 kasvavad noored puud

kiviklibusel paepealsel (välise vaatluse otsus), kus nende juurepall on väike ja

koolitamata ( sellised taimed vajaksid samuti edaspidi väga suurt hoolt).

Reostusuuringust ja täiendavast reostusuuringust tulenevad nõuded :

Juhul kui kaevetööde käigus tuvastatakse visuaalset (nt vedela õli tilku) või

olfaktoorset (tugevasti haisvat) pinnasereostust, tuleb kaevetööd peatada ja

konsulteerida keskkonnaspetsialistiga sellise pinnase edasise käitlemise osas.

Tee äärsel asfaldi freespuruga kaetud alal sisaldab täitepinnas ca 400 m² suurusel

alal elamumaa piirarvu ületavas koguses naftasaadusi. Kuna sinna on kavandatud

elamumaa sihtotstarbega kinnistu, tuleb pinnase seisund viia elumaale lubatu

piiresse.

Täitepinnase kihi keskmine paksus on siin 0,75 m ja saneerimist vajava pinnase

hinnanguline maht ulatub 300 m³-ni (~500 tonnini).

Otstarbekamaks saneerimisviisiks on siin saastunud pinnase väljakaevamine ja

puhtaga asendamine. Kuna naftasaaduste sisaldus jääb tööstusmaa piirarvust

väiksemaks, võib seda ladestada tööstusmaale (nt planeeringuala kirde - ja idaossa

ehitatava tee alla).

Olemasolevatel andmetel jääb reostunud kiht põhjavee tasemest kõrgemale ja

kaevetöödega tehtavasse süvendisse ei tohiks vesi ilmuda. Juhul, kui sinna

koguneb vesi, tuleb see reostusnähtude (veepinnale tekib õlikile) olemasolul enne

puhta pinnasega tagasitäitmist eemaldada. Välja-pumpamist tuleb korrata, kuni

süvendisse imbuv vesi on visuaalsete reostusnähtudeta. Eemaldatava vee edasise

käitluse üle otsustamiseks tuleb sellest teha naftasaaduste analüüs. Veeproovi võib

võtta vastavat atesteerimistunnistust omav inimene.

Pärast puhastustööde lõppu tuleb pädeva isiku poolt koostada saneerimisaruanne,

mis esitatakse saneerimiskava nõudvale ametiasutusele (Tallinna Keskkonna - ja

Kommunaalametile). Seetõttu tuleb tööde käik dokumenteerida (pinnase

väljakaevaja, ära vedaja ja pinnase ladestamise koht koos mahtude ja

kuupäevadega). Soovitatav on teha tööde käigust fotod.

Turvalisusest tulenevad nõuded:

Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks võtta aluseks EVS 809-

1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

33

Rajatavate hoonete sissepääsud tuleb valgustada.

Alale kavandatud tänavavalgustus peab arvestama elustikukaitseabinõude

alajaotuses toodud nõuetele, et võimalikult vähe häirida linnustikku ja nahkhiiri.

Hoonete akendest on hea vaade ühiskasutatavatele aladele .

Tuleohutusest tulenevad nõuded :

Planeeritavad hooned on minimaalselt tuleohutusklassiga TP2.

tuletõrje veevõtu vajadus lahendada vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012+

A1:2013 ja EVS 812-7:2018 nõuetele. Hoone ehitatakse vastavalt Siseministri

määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Hoonetevahelised kujad peavad olema 8 meetrit või lahendatakse ehituslike

abinõudega.

Juurdepääsuteedena kasutatavad kõnniteed, mille kõvakattega pind ei ole

planeeritud 3,5 m laiuselt, tuleb laiendada vähemalt 3,5 m laiuseni kasutades

näiteks kärgkivi. Täpsem lahendus antakse projekteerimise käigus.

Hoonetele, mille kõikidele külgedele pole ligipääs tagatud, nähakse ette täiendavad

kompenseerivad meetmed.

Elustikukaitseabinõud

Käesoleva planeeringuga kavandatu realiseerimise l on seatud täiendavad

elustikukaitseabinõud, et ära hoida planeeringuga kavandatava realiseerimisest

tulenevat võimalikku kaudset mõju säilitatavale elustikule ning vältida teadmatusest

tulenevat võimalikku häirivat tegevust planeeringuala kaitsealustele liikide

elutegevusele:

Ehitusprojektide, sh lammutusprojektide koostamisel on nõutav kaasata

maastikuarhitekt. Planeeringuala heakorrastamisel ja ehitusprojektide koostamisel

arvestada eelnevalt teostatud puistu dendroloogilise uuringu, linnustiku uuringu ja

taimkatte uuringu tulemustega, et vältida teadmatusest tingitult liikide, elupaikade

ja kasvukohtade hävitamist, sh avatud alade võsastumine, põliste puude murdumine

ja alalt koristamine, õõnsustega puude eemaldamine, talvituspaikade hävimine.

Lindude pesitsusaegse häirimise vältimiseks on soovitatav kõik müratekitavad tööd

sh raied teostada augustist aprillini.

Juhul kui planeeringualal tehtavate hooldustööde käigus leitakse kaitsealuseid liike,

tuleb sellest teavitada koheselt Keskkonnaametit .

Kõik kavandatavad raietööd, raietööde teostamise tehnoloogia ja läbiviimise aeg

tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Võsaraieks ja puude eemaldamiseks on sobivaim aeg lehtedeta periood, kui linnud

ei pesitse (sügisest kevadeni); kevaditi ja suvel kahjustavad raietööd lisaks lindude-

loomade häirimisele ka rohttaimestikku ja aluspinnast. Lehtpuude ja -põõsaste

raieks on sobivaim aeg augustis-septembris, sel ajal raiumine nõrgestab puujuuri

ning uued võsud kas ei teki või on vastuvõtlikud talvekülmade le. Raied tuleks läbi

viia järkjärgult, sest äkiline valgustingimuste muutmine ei mõju puudele hästi. Puid

ei tohi jalalt langetada, et mitte kahjustada ümbritsevaid puid ja elustikku.

Planeeringualal tuleb vältida sünteetiliste taimekaitsevahendite ja -mürkide

kasutamist, kuna neil on nii otsene kui kaudne negatiivne mõju piirkonna

taimestikule ja loomastikule.

Säilitatavatel poolloodusliku kooslusega rohumaa -aladel vältida tallamist, pole

lubatud kasutada rasketehnikat. Vajadusel võib erandkorras kasutada ehitus ja

hooldustöödel vaid kergeid masinaid, mis ei kahjusta pinnast ning ei tekita rööpaid.

Samuti tuleb vältida säilitatavate poollooduslike kooslustega aladel hooldustööde

vms läbiviimist vihmase ilmaga, kui maapind on pehme ja niiske.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

34

Ehitusprojektide koostamisel kaasata maastikuarhitekt ning teha haljastusprojekt

pidades silmas planeeringuala terviklahendust, samuti koostada haljasalade

hoolduskava tulevasele territooriumi hooldajale.

Maastikuarhitektuurse lahenduse koostamisel võtta aluseks maastikuarhitektuurses

kontseptsioonis esitatud nõuded.

Ehitusprojektis käsitleda säilitatava haljastuse ehitusaegseid kaitsemeetmeid .

Ehitusprojektid, hooldus- ja ehitustööd kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Lindude hukkumise vältimiseks ei tohi kavandatavatel ehi tistel kasutada suuri

peegeldavaid klaaspindu, vaid liigendatud pindu ja eritöötlusega klaase.

Välisvalgustuseks tuleb kasutada üldjuhul valgusreostust mitte tekitavaid

valgusteid, mis on paigaldatud selliselt ja mida kasutatakse viisil, et on tagatud

energia minimaalne tarbimine ja valguse mitte levimine sihtkohtadest eemale.

Valgustuse projekteerimisel tuleks lähtuda normide miinimumnõuetest ja mitte neid

ületada.

Välisvalgustuseks kasutatakse valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt

üle 70°) on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb need varjestada.

Soovitatav on kasutada mittesümmeetrilise valgusnurgaga valgusteid.

Öisel ajal tuleb vähendada välisvalgustuse taset vähemalt 50% või kasutada

liikumissensoritega valgusteid.

Vältida tuleks valgustust, mis emiteerib alla 540 nm lainepikkusega valgust ja mille

värvustemperatuur on alla 2700k.

Planeeritud alale ning selle naabrusesse jäävate III kaitsekategooria kimalaste

populatsioonidele soodaste tingimuste tagamisel kasutada haljastusprojektis

kujunduslikke võtteid, mis pakuvad kimalastele häid toitumistingimusi (nt. õitsvaid

lilli ning põõsaid, spetsiaalsete kimalaste aedade rajamine).

Ahtalehise ängelheina säilimiseks kasvukohas, tuleb tarvitusele võtta vajalikud

meetmed. Kahjustuste vältimiseks tuleb inimeste teadlikkust tõsta ja teavitada

liigikaitsest ning sealse kasvukoha olulisusest. Selleks on soovitatav paigaldada

infotahvel vastava sisuga.

Lisaks ahtalehise ängelheina kasvukohale tuleb planeeringulahendusel tähistada

ning säilitada planeeringuala idaservas asuv nõmmnelgi, aas -karukella ja roosa

merikanni kasvukoht (vt joonis 5.5 ja 6.8). Liikide säilimiseks on vajalik ühekordne

ja hiline niitmisaeg - septembri teises pooles et seemned jõuaksid valmida ja

saaksid levida. Niidetud hein tuleb eemaldada, et piirata mullaviljakuse

suurenemist. Alale ei tohiks istutada puid ja põõsaid – niidukooslus peab säilima

avatuna.

Kaitsealuste liikide kasvualal tuleb vältida tallamist nii ehitus - kui ka

kasutusperioodil.

Enne ehitustegevuse algust tuleb teha uus kaitsealuste taimeliikide inventuur, mille

käigus täpsustatakse ümber asustatavad kaits tavate liikide isendid, mis jäävad

väljapoole säilitatavaid alasid. Inventuuri käigus anda ka soovitused

ümberasustamiseks planeeringuala piires või mujale.

Ehitusprojektiga tuleb lahendada 20–30 betoonmaterjalist pesakasti rajamine

laululindudele (eelkõige piiritaja, aga ka nt kuldnokk) hoonete külge või fassaadi

sisse. Pesakastid peaksid kindlasti olema puhastamiseks avatavad. Kui paigutada

samale hoonele mitu kasti, võiks nende vahe olla vähemalt 2 m.

Paigaldada ala põhjaosas säili tatavasse metsa neli „tihase“ pesakasti värvulise

suurusega puistuliikidele (nt tihased, must-kärbsenäpp, punarind).

Lindude toitumisvõimaluste suurendamiseks kasutada haljastuse puu - ja

põõsarindes söödavate marjadega liike (nt pihlakas, aroonia, punane s õstar).

Kavandatavatel rohealadel vältida elustikuneutraalseid ja madala

elustikuväärtusega taimeliike ning eelistada dekoratiivseid meetaimedest puid,

põõsaid või püsikuid.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

35

Järgida Looduskaitseseadusega kehtestatut, sealjuures:

o Looduskaitseseaduse § 48 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kategooria

kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse.

o LKS § 55 (3) II või III kaitsekategooria loomaliigi isendi surmamine on lubatud:

1) kui loom ohustab otseselt inimese elu või terv ist ja rünnakut ei ole võimalik

teisiti vältida või tõrjuda;

o LKS § 55 (8) Keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute

loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi

säilimist selles elupaigas;

o LKS § 55 (10) Loomal iigi isendit, kes ei kuulu kaitsealuse liigi ega jahiulukite

hulka ja kes põhjustab varalist kahju või tervisekahju, nagu närilised, putukad,

teod ja lestad, võib surmata vara või tervise kaitseks.

o LKS § 55 (61) Keelatud on looduslikult esinevate lindude:

o 1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5

sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel; [RT I 2009, 3, 15 - jõust.

01.02.2009]

o 2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja

arvatud LKS § 55 lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb

kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimis t,

LKS § 55 lõik 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja

LKS § 58 lõikes 7 sätestatud juhul. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009].

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest tulenevad soovituslikud

keskkonnamõju leevendavad meetmed:

Tiheda liiklusega ning vastavalt ka kõrgema mürafooniga tänavate poolsed küljed

on võimalusel soovitatav maksimaalses mahus jätta üldkasutatavatele ning müra

suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc,

vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid

paigutada hoonete hoovipoolsele küljele. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde

pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra

isolatsiooni indeks.

Kui Kadaka tee pikendus peaks muudetama piirkonna peamiseks

magistraaltänavaks (millega kaasneb ca 5 dB suurem müratase), tuleb Kadaka tee

ääres lähtuda eespool tooduga võrreldes 5 dB võrra rangematest välispiirde

heliisolatsiooninõuetest ning sel juhul on Kadaka tee äärsete positsioonide (pos 10,

11, 12) puhul soovitatav 100% elamumaade (II kategooria alad) asemel kavandada

äri- ja elamu segafunktsiooniga hoonestusalad (III kategooria), mille puhul ei ole

piirväärtuse ületamist ette näha.

Planeeritav ala ja selle ümbrus (sh teekate) on soovitatav hoida regulaarselt

võimalikult puhtana (tolmuvabana) vähendamaks võimalikku teetolmu lendumist

ning aasta keskmisest kõrgemate saasteainete (eelkõige PM 10 kui normilähedasema

saasteaine) kontsentratsioonide teket.

Kaitsealuste taimede kahjustuste vältimiseks tuleb inimeste teadlikkust tõsta ja

teavitada liigikaitsest ning sealsetest kasvukohtadest. Selleks on soovitatav

paigaldada infotahvlid vastava sisuga.

Kaitsealuste liikide naabruses kasvavat hobuoblikat (Rumex confertus; joonis 6.10)

mis on invasiivne võõrliik, tuleks mehaaniliselt tõrjuda. Kuna sellel liigil on võime

levida lisaks seemnelisele paljunemisele ka juurte kaudu, soovitame lõigata läbi

hobuoblikate isendite juured ca 10 - 20 cm sügavuselt – kaks korda

vegetatsiooniperioodi jooksul.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

36

NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI

KOOSTAMISEKS

Elektrilevi OÜ Tallinna välisvalgustus: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Elektrilevi OÜ: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Telia Eesti AS: Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast. Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised. Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused. Ehitatavad sideehitised on võimalik ühendada Telia üldkasutatava sidevõrguga.

AS Utilitas Tallinn: Üksikute objektide soojusvarustuse projekteerimiseks taotleda AS

Utilitas Tallinn konkreetsed tehnilised tingimused. Järgmises projekteerimisetapis on

vaja täiendada planeeritud soojustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud Eesti

standardiga EVS-EN 13941:2009+A1:2010 „Eelisoleeritud torudest

kaugküttesüsteemide projekteerimine ja paigaldamine“ lubatud piiridesse jäävad

torustiku paigalduspinged ja –pikkused.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI 1) Väljaspoole planeeringuala piiri planeeritud veevarustuse, reovee - ja sademevee

rajatiste lahenduste kohta peavad olema vastavate maaomanike nõusolekud.

2) Sademevee ärajuhtimise lahendus, samuti vajalike veevõrkude,

reoveekanalisatsiooni ja sademevee eelvoolude väljaehitamise ning rekonstrueerimise

mahud kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel, sõltuvalt naaberalade

arendusest ja varem koostatud projektide ning detailplaneeringute realiseerimisest.

Planeeritavatele kraavidele tuleb tagada hoolduskoridorid tehnikaga ligipääsuks.

3) Kõikidele planeeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele (olemasoleva

võrguga ühendussõlmest liitumispunktideni) peab olema tagatud servituudi (isikliku

kasutusõiguse) seadmine võrguvaldaja kasuks.

4) Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AS -ilt Tallinna Vesi tehnilised

tingimused.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

37

6. PLANEERINGUS KAVANDATU

VASTAVUS PLANEERINGU

KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENTIDELE

JA -SEISUKOHTADELE

Vastavus Haabersti linnaosa üldplaneeringule

Haabersti linnaosa üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017

otsusega nr 40. Üldplaneeringu kohaselt on planeeritud maa-ala juhtotstarbeks:

osaliselt korterelamute ala ning osaliselt segahoonestusala ja kogu ulatuses

rohevõrgustiku arenguala. Üldplaneeringuga on määratud, et ehituspiirkonna nr 42

hoonestamisel tuleb jätta piirkonda asumisiseseid rohealasid, arvestades puistu

haljastuslikku väärtust ja maastikuesteetilist hinnangut. Samuti tuleb säilitada

piirkonnas paiknev kaitsealuste taimeliikide kasvuala. Hoonete maksimumkõrgus on

16 m (4 korrust), kuid arvestades väärtuslike maastike ja säilitatavate rohealade

paiknemist, peab piirkonna hoonestamisel projekteerima 8–16 m kõrguseid hooneid.

Piirkonna hoonestustihedus on kuni 0,8. Endise raudteetammi pool on

hoonestustihedus kuni 1,0.

Planeeringus kavandatud kogu ala hoonestustihedus on 0,6 ja korruselisus 2-4.

Kõrgusliku liigendatuse tagamiseks tuleb põhijoonisel (vt joonis nr 2 – „Põhijoonis“)

näidatud 3-4-korruselised hooned kavandada vähemalt 34% ulatuses 3 -

korruselisena. Kõrguslik jaotus täpsustub ehitusprojektis Hoonete suurim lubatud

kõrgus 16 m.

Võrreldes üldplaneeringuga on muudetud jaotustänava asukohta, sest

üldplaneeringus ette nähtud teekoridoris kasvavad kaitsealused taimed (vt

detailplaneeringu lisad ptk 7 – Keskkonnaalased uuringud: „Tallinnas Haabersti

linnaosas Kadaka tee 88, 88c ja 88d taimkatte inventuur“ ja „Eksperthinnang

Tallinna Haabersti linnaosa Kadaka tee 88 kinnistul kasvava ahtalehise ängelheina

populatsiooni seisundi ja lokaalse leviku kohta“)

Detailplaneering on kooskõlas Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

Vastavus algatamise korralduses esitatud lisanõuetele

Detailplaneeringu algatamise korraldusest (Tallinna Linnavalitsus korraldus 20.01.2016

number 60-k) lähtuvalt tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid

lisatingimusi:

säilitada toimiv rohevõrgustik ning siduda see ümbritsevate rohestruktuuridega,

väärtuslik kõrghaljastus säilitada suuremate terviklike gruppidena ning looduslike

metsamaastikena. Rohekoridori hooneid mitte kavandada. Kavandada planeeritava

ala rohealade sidusus Harku metsa tee äärse rohekoridoriga;

Planeeringuga on tehtud ettepanek täpsustada Haabersti linnaosa

üldplaneeringus kajastatud Kadaka tee rohekoridori asukohta . Rohekoridori

kulgemine erineb üldplaneeringus pakutud lahendusest, sest Kadaka teega

ühtiva rohekoridori toimiv osa jääks küllaltki väike ning lisaks on rohekoridori juba

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

38

planeeritud kehtiva planeeringuga hoonestus, mis rohekoridori katkestab. Uus

pakutud rohekoridori asukoht (paralleelselt varasema asukohaga, planeeritud ala

põhjaosas) aitab paremini säilitada toimivat võrgustikku ning siduda seda

ümbritsevate rohestruktuuridega. Tegu on väärtusliku olemasoleva haljastusega

alaga, mis moodustab suuremaid terviklikke gruppe planeeritud ala loode ja

põhja osas.

Lisaks nähakse planeeringuga ette rohekoridoride paremaks toimimiseks

täiendava roheühenduse loomine planeeritud ala lääne osas. Haljaspuhvrid

Kadaka tee äärde on ette nähtud rajada kodumaistest puu- ja põõsaliikidest.

Kujunduslikult on oluline luua võimalikult looduslähedane ja ökoloogiliselt

mitmekesine keskkond.

vältida monotoonse ühetüübilise elamuala teket, varieerida korruselisust ja

tüpoloogiat. Hoonete suurim lubatud kõrgus kavandada kuni 16 m (4 korrust),

arvestada väärtuslike maastike ja säilitatavate rohealade paiknemisega, kavandada

erinevaid 8-16 m kõrguseid hooneid, planeeritava ala põhjaosas kavandada

hoonestus madalam kuni 3-korruseline;

Tingimusega on arvestatud (lisatud arhitektuuri nõuetesse). Põhjaosa on kavandatud kogukonna pargina.

hoonete paigutamisel tagada planeeringuline sidusus külgnevatel aladel

planeeritava hoonestusstruktuuri ja liiklusskeemiga;

Tingimusega on arvestatud. Planeeritud teed ja hoonestusalad on määratud

arvestades naaberalale koostatava detailplaneeringu eskiisi.

edela-kirde suunaline kõrvaltänav kavandada nii, et see ei läbiks sanglepiku ala,

säilitades selle täies mahus. Üldplaneeringus määratud kergliiklusteed kavandada

planeeritaval alal 4 meetri laiustena;

Tingimusega on arvestatud, sanglepikut ei läbita. Ala läbiv kergliiklustee on 4 m

laiune.

parkimisalad kavandada selliselt, et nende ja tänavaäärsete kõnniteede vahele

jääks piisava laiusega (ca 3-4 m) haljasribad puudega. Haljasribad puudega

planeerida ka planeeritava ärihoone parkimisala ja kõnniteede vahele;

Tingimusega on arvestatud, vt joonist nr 2 – „Põhijoonis“.

koostada liiklusmõju ja -ohutus analüüs, võttes muu hulgas arvesse Kadaka tee -

Kadaka pst ristmiku läbilaskevõimet;

Tingimusega on arvestatud, vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 5 – „Liiklusohutuse

ja liikuvuse analüüs“.

kavandatavate kõrvaltänavate ühele sõidutee poolele kavandada jalgratta - ja jalgtee

(4 m lai) ning teisele sõidutee poolele kõnnitee (vähemalt 2 m lai);

Tingimusega on arvestatud, vt joonist nr 2 – „Põhijoonis“.

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

39

Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on tegemist rohevõrgustiku

arengualaga, ning seetõttu tuleb hoonestuskava koostamiseks läbi viia

keskkonnaalased (taimestiku, loomastiku, linnustiku, elupaigatüüpide) uuringud.

Planeeringualale ulatuvad kaitsealuse nõmmnelgi, aas -karukella ja roosa merikanni

kasvukohad ning mitmete kimalaseliikide elupaigad. Taimestiku täiendavad

inventuurid teha ajavahemikus juunist augustini ning haudelinnustiku uuringud maist

juulini. Arvestada OÜ ARTES TERRAE koostatud Tallinna Astangu VI

ehituspiirkonna taimestiku ja maastiku hinnang aruande tulemustega;

Keskkonnaalased uuringud on teostatud, vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 7 – „Keskkonnaalased uuringud“.

esitada planeeringuala uushaljastuse ja laste erinevate vanusrühmade

mänguväljakute asukohad ning kaasata planeerimismeeskonda volitatud

maastikuarhitekt (kutsetunnistuse tase 7). Esitada planeeringuala haljastuse

planeerimise kontseptsioon. Kõrvaltänavate äärde kavandada puuderead;

Tingimusega on arvestatud. Planeeringulahenduse väljatöötamise käigus on

koostatud volitatud maastikuarhitekti (kutsetunnistuse tase 7) poolt

maastikuarhitektuurne kontseptsioon, mille tulemused on aluseks olnud

planeeringulahenduse kavandamisel ning millest tulenevalt on seatud ka

tingimused hoonetevahelise väliruumi haljastusprojekti koostamiseks.

anda ülevaade planeeringuala ja lähiümbruse keskkonnaseisundist, hinnang ja

reostusuuringud tellida vastavat litsentsi omavalt ettevõttelt. Uuringute

lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga, lõpparuanne ja

lisamaterjalid esitada Tallinna Keskkonnaametile. Keskkonnareostuse olemasolul

koostada saneerimiskava. Astangu maa-ala esialgse uuringu viis läbi 2006. aastal

osaühing Eesti Geoloogiakeskus (riiklik registri nr GL -06-27). Käsitleda

süttimisohtliku diktüoneemakilda esinemist ja käitlemist;

Tingimusega on arvestatud, vt detailplaneeringu lisad ptk 6. Reostusuuring ja täiendav reostusuuring. Detailplaneeringuala reostusuuring teostati 29.08.2018. Lisaks, vastavalt

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt (varem: Tallinna Keskkonnaamet)

saadud seisukohale (Meril Allikivi 26.09.2018 e-mail) teostati ka täiendav

reostusuuring, mis andis täpsema ülevaate naftaproduktidega saastunud

pinnase olemusest ja levikust. Mõlema reostusuuringu lähteülesanded

kooskõlastati eelnevalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga (varem:

Tallinna Keskkonnaamet).

Keskkonnaseisundi hinnangu dokumendi täiendamiseks ei ole vajadust, kuna

see oli vaid üheks abidokumendiks KSH aruande koostamisel. Käesolevaks

hetkeks on valminud (ja linnale mais 2018 esitatud) juba ka KSH aruande

eelnõu, mis kogu keskkonnainfo kokku võtab. Reostusuuringu aruannete põhjal

täiendatakse KSH aruannet. KSH aruandes käsitletakse reostuse temaatikat

detailplaneeringu KSH-le vastavas täpsusastmes, vajadusel antakse nõuded

ehitusetapiks (aga näiteks diktüoneemakilda väljakaevamisel kasututavad

konkreetsed ehitustehnilised meetmed ei ole KSH küsimus, vaid projekti teema).

radoonitaseme selgitamiseks tellida pädevalt ettevõttelt radooniuuringud ning

vajadusel näha ette radooniohutu hoone projek teerimisnõuetega arvestamine

korterelamute ja ärihoone ehitusprojektide koostamisel;

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

40

Tingimusega on arvestatud, vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 7.1 – „Radooni uuring“

Teostatud radooniuuringu kohaselt on planeeringuala pinnas kõrge radooni

tasemega ja ehitamisel tuleb arvestada EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ punkt 6 ehitamise

põhimõtteid.

sademevesi käidelda maksimaalselt omal kinnistul (immutada pinnasesse, koguda

vahemahutisse ja kasutada olmes). Anda ülevaade olemasolevatest kraavidest,

nende seisukorrast ning nende säilitamiseks tehtavatest hooldustöödest. Hoonete

mahus olevate parklate põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni;

Tingimus on lisatud ptk 5.2. Sademevee projekt on koostamisel

arvestada aktsiaseltsi Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi tööga 03425 Astangu piirkonna pinna ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem;

Tööga on arvestatud, vt joonis 3 – „Tehnovõrkude koondplaan“ ja joonis 4 – „Perspektiivne veevarustuse, reovee kanaliseerimise ja sademevee ärajuhtimise skeem“.

kaasata detailplaneeringu koostamisse Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõike 2

punktides 1, 2, 7 ja lõikes 4 nimetatud isikud, Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna

Keskkonnaamet, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, Tallinna

Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet ja Kadaka tee 195a kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu koostaja ning teised isikud, kelle õigusi või huve võib

planeeringulahendus puudutada.

Tingimusega on arvestatud vt Detailplaneeringu lisad, Lisa 2. – „“Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta“

Kadaka tee 88 kinnistu ja lähiala detailplaneering

41

B – PLANEERINGU JOONISED

1. ASUKOHASKEEM

2. PÕHIJOONIS M 1:500

3. TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:500

4. PERSPEKTIIVNE VEEVARUSTUSE,

REOVEE KANALIEERIMISE JA

SADEMEVEE ÄRAJUHTIMISE SKEEM

M1:2000

5. PERSPEKTIIVNE LIIKLUSSKEEM