Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

[email protected]

J. Poska tn 26

29023, Ida-Viru maakond, Narva-

Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn

Teie 26.02.2025 nr 25/7-1.1/3

Meie 24.04.2025 nr 7.2-1/25/26100-11

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete Transpordiametile esitanud kooskõlastamiseks Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu, mis on

algatatud Narva-Jõesuu linnavalitsuse volikogu 2.01.2019 otsusega nr 7-1.1/1. Jätsime 7.2-

14.07.2023 kirjaga nr 12313372-2 üldplaneeringu kooskõlastamata. Meie märkused on osaliselt

täitmata.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu

kooskõlastamata ja palume täiendada järgmistel põhjustel.

1. Taristu joonisel on Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „E20 Jõhvi-

Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“

kohases trassikoridoris peale kantud perspektiivse tee joon ja liiklussõlmede lahendused.

Maantee trassikoridor jääb teemaplaneeringu järgi kehtima, aga tee joon on tänase seisuga

oluliselt muutunud. Transpordiameti 10.04.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/266 (link) on antud

projekteerimistingimused riigitee 1 (E20) Tallinn–Narva km 187,3-209,7 asuva Sillamäe–

Narva teelõigu ehitusprojekti koostamiseks. Korraldus kehtib, eelprojekti on valmis (vt lisa 1)

ja on täna parim teadmine perspektiivse tee lahendusest. Pakume välja 2 varianti taristu joonise

kaasajastamiseks:

1.1. Taristu joonisele kantakse ainult teemaplaneeringu kohane trassikoridor tingmärgina ja

sõlmede asukohad näiteks ringikujulise tingmärgiga, st teejooned eemaldatakse, sest

sõlmede geomeetria ja kogujateede paiknemine on eelprojektiga muutunud. Sõlmedes

vananenud info on maaomanikele eksitav. Kogujateede ja juurdepääsude paiknemine on

oluliselt muutunud (vt Narva liiklussõlme näitel, joonis 1).

2 (6)

Joonis 1 vasakul: väljavõte üldplaneeringus Narva liiklussõlmest. Joonis 1 paremal:

väljavõte Sillamäe-Narva eelprojektist.

1.2. Soovitame trassikoridori sees uuendada tee paiknemist ja sõlmede lahendust vastavalt

Sillamäe-Narva eelprojektile (vt dwg-joonis kirja lisas nr 1). Eelprojektikohase täpse

lahenduse peale kandmisega saame vabastada suure hulga maid, mis punkti 1.1 kohaselt

jääks sõlme piirkonna ligikaudsesse kitsenduste alasse.

2. Täname, et olete looduse kaardikihile kandnud rohevõrgustiku konfliktikohad ning

täpsustanud ökoduktide temaatikat KSHs. Kuna vastavalt PlanS § 75 lg 1 punktile 10 on vaja

üldplaneeringus täpsustada rohevõrgustiku asukohta ja toimimist tagavaid tingimusi ning

määrata nendest tekkivad kitsendused, siis me jääme oma seisukoha juurde. Rrohevõrgustiku

toimimiseks on vajalik määrata üldplaneeringus ulukiläbipääsude suudmealade maakasutus-

ja ehitustingimused. Näiteks Kose valla üldplaneeringu raames saavutati keskkonnaekspertide

toel riigiasutuste ja omavalitsuse vahel kokkulepe ulukipääsudele kaitsevööndi määramises

ning kaitsevööndile maakasutus- ja ehitustingimuste seadmises, mis on tänaseks sisse kantud

ka näiteks Saku, Põltsamaa, Märjamaa, Põhja-Pärnumaa jt valdade üldplaneeringutesse.

Samaaegselt töötab Kliimaministeerium välja EhS muutmise seadust, milles ulukipääsudele

seatavad kitsendused on analoogsed või mõnevõrra rangemad kui üldplaneeringutega

kehtestatavad maakasutus- ja ehitustingimused. Kui vastavalt PlanS § 56 lg 1 p 2 on

maakonnaplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu taristu võimalike asukohtade

määramine, siis vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 1 on üldplaneeringu ülesandeks

transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine. Meie tellimusel on 10.07.2023 valminud riigitee nr 1 Tallinn-Narva km 187,3–

209,7 Sillamäe-Narva teelõigu ulukiuuring. Selle tulemused avaldavad meie arvates

eeldatavalt olulist mõju sellele, kuidas on üldplaneeringus käsitletud planeerimisseaduse

(PlanS) § 75 lg 1 punkte 1 ja 10. Järgnevalt esitame ettepanekud maakasutus- ja

ehitustingimuste seadmiseks suurulukiläbipääsude piirkonnas.

2.1. Rohevõrgustiku toimivuse tagamine ulukiläbipääsude piirkonnas.

2.1.1. Suuruluki läbipääsude asukohad on ulukiuuringus kavandatud rohevõrgustiku

koridoride ristumiste asukohtadesse või vooluveekogude ristumiste asukohtadesse

selleks, et säilitada ühendused loomastiku elupaikade vahel ja rohelise võrgustiku

sidusus mõlemal pool maanteed. Oleme suuruluki läbipääsud lisanud Maa-ameti

kaardirakendusse (vt joonis nr 1). Kaart on kättesaadav:

3 (6)

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/sH4JOM3X

Joonis nr 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Perspektiivsed suuruluki

läbipääsud tähistatud halli tingmärgiga.

2.1.2. Suurulukite läbipääsud on ulukiuuringus kavandatud asukohtades nr 3, 5, 6 ja 8a

(vt joonis nr 2-4).

Joonis nr 2. Väljavõte ulukiuuringust. Ulukiläbipääsude asukohasoovitused Sillamäe

ja Sinimäe lõigul, km 188-191 piirkonnas. Suurulukiläbipääs nr 3. (Aluskaart: Maa-

amet 2023).

4 (6)

Joonis nr 3. Väljavõte ulukiuuringust. Ulukiläbipääsude asukohasoovitused Sinimäe ja

Vodava lõigul, km 194-203 piirkonnas. Suurulukiläbipääsud nr 5-6. (Aluskaart: Maa-

amet 2023)

Joonis nr 4. Väljavõte ulukiuuringust. Ulukiläbipääsude asukohasoovitused

Peeterristist Narvani, km 204−210 piirkonnas. Suurulukiläbipääs nr 8a. (Aluskaart:

Maa-amet 2023)

5 (6)

2.1.3. Suurulukiläbipääsude toimivuse tagamiseks moodustada piiranguvööndid, mis on

kantud maakasutusplaanile. Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa

kõlvikulist jaotust ja asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetri raadiusega ala

ulukiläbipääsu keskpunktist. Lähtuvalt maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest

võib piiranguvööndit täpsustada, kaasates loomastiku ja rohevõrgustiku eksperdi.

Ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei ole tee ehitusprojekti valmimise ajal seni

hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-

alused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate

hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad

kompaktse terviku. Piiranguvööndites tuleb säilitada kõrgpuistu jätkuv sidusus

ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised,

sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele.

2.1.4. Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb

ulukiläbipääsude piiranguvööndis maaomanikel metsa majandades ja/või

metsamajandamiskava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna

metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa

majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku kõrgpuistu sidususe ja toetab loomade

ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd

alustada ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist

Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab

rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis

ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga.

Soovitav on metsateatise kooskõlastamise asemel määrata planeeringus üldine

piirang, et piiranguvööndis on lageraie keelatud.

2.1.5. Maavarade kaevandamist tuleb ulukiläbipääsu piiranguvööndis vältida. Maavara

geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu

omanikuga.

2.2. Planeeringus arvestada põhimõttega, et ulukiläbipääsude piiranguvööndite

ruumiandmestik edastatakse Keskkonnaametile ja ulukiläbipääsu omanikule. Raie

kavandamisel saadab Keskkonnaamet metsateatise kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu

omanikule. Maavara geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses saadab

Keskkonnaamet loa kooskõlastamiseks ulukiläbipääsu omanikule.

2.3. Tulenevalt eeltoodust peame vajalikuks suurulukipääsude asukoha ja maakasutus- ja

ehitustingimuste määramist üldplaneeringus. Seda enam, et meil on kindel teadmine, et

analoogsed tingimused kehtestatakse EhS muutmise seadusega. Ökodukt maksab

ligikaudu 4–5 miljonit eurot ning tegemist on rohe- ja teedevõrgustiku toimivuse (sh

liiklusohutuse) tagamisel kriitilise tähtsusega ehitisega, mille rajamine selleks uuringute

alusel väljavalitud asukohta on ülekaalukas avalik huvi. Ökoduktile ei ole vaja valvet, vaid

ökoduktile planeeringu või projektiga määratavas kaitsevööndis (see ei pruugi täpsustatult

olla täieliku ringi kujuline) on vaja tagada ulukite häirimatu ja takistusteta liikumine

maakasutuse planeerimise teel.

3. Soldina küla Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu kooskõlastasime 04.04.2024 kirjaga nr

7.2-2/24/24625-6. Selles esitatud märkus lennuvälja lähiümbruse piirangupindade piiramise

kohta, et need Venemaa territooriumile ei ulatuks, kehtib endiselt.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

6 (6)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa 1. 22006_EP_AA-4-02_asendiskeem.dwg

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]