Kiri
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-1/25/26100-14 |
| Registreeritud | 01.09.2025 |
| Sünkroonitud | 02.09.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-1 Kõiki taristuid hõlmavate detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
NARVA-JÕESUU LINNA
ÜLDPLANEERING
Töö nr 2019-209, PlanID __________
Juuli 2025
Narva-Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa. Narva-Jõesuu linn
2 / 90
SISUKORD
1 ÜLDINFO ÜLDPLANEERINGU KOHTA .............................................................................................................. 5
1.1 PLANEERINGUALA ULATUS JA ASUKOHT ................................................................................................................... 7
1.2 ÜLDPLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE ........................................................................................................ 7
1.3 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED ................................................................................................. 8
1.4 RUUMILISE ARENGU ÜLDISED PÕHIMÕTTED .............................................................................................................. 8
2 ÜLDPLANEERINGU LAHENDUS ....................................................................................................................... 9
2.1 DETAILPLANEERIMINE .......................................................................................................................................... 9
2.1.1 Üldised tingimused detailplaneeringu koostamisel ............................................................................... 9
2.1.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud .............................................................................. 10
2.1.3 Üldplaneeringut muutev detailplaneering ........................................................................................... 11
2.2 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED .............................................................................................................................. 11
2.2.1 Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad üldised tingimused ............................................... 11
2.2.2 Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena .................................................................... 13
2.2.3 Tingimused maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladel .......................................................... 14
2.2.4 Tingimused radooniohtlikus piirkonnas ............................................................................................... 15
2.2.5 Veekogu kalda maakasutus- ja ehitustingimused ............................................................................... 16
2.2.6 Olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME)........................................................................................... 19
2.2.7 Müra normtasemete kategooriate määramine .................................................................................. 20
2.2.8 Tingimused ja põhimõtted piirete rajamisel: ....................................................................................... 21
2.3 KATASTRIÜKSUSE MOODUSTAMINE ...................................................................................................................... 22
2.3.1 Katastriüksuste moodustamise üldised põhimõtted ............................................................................ 22
2.3.2 Katastriüksuse minimaalsuuruse määramine ..................................................................................... 22
2.4 AVALIK HUVI .................................................................................................................................................... 23
Narva-Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa. Narva-Jõesuu linn
3 / 90
2.5 ARHITEKTUURIKONKURSSI KORRALDAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD.................................................................... 24
2.6 TIHEASUSTUSALA .............................................................................................................................................. 24
2.7 HAJAASUSTUSALA ............................................................................................................................................. 26
2.7.1 Hajaasustusala üldised tingimused ..................................................................................................... 27
2.7.2 Hajaasustusala eripiirkonnad .............................................................................................................. 30
2.8 MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED.......................................................................................................................... 33
2.8.1 Elamumaa-alad ................................................................................................................................... 34
2.8.2 Ettevõtlusotstarbega maad ................................................................................................................. 39
2.8.3 Üldise ja avaliku huviga maad ............................................................................................................. 47
2.8.4 Segaotstarbega maad (S) .................................................................................................................... 54
2.9 LOODUSKESKKOND JA KULTUURMAASTIK ............................................................................................................... 54
2.9.1 Väärtuslik maastik ............................................................................................................................... 54
2.9.2 Miljööväärtuslikud hoonestusalad ...................................................................................................... 56
2.9.3 Rohevõrgustik ...................................................................................................................................... 58
2.9.4 Vaatekoridorid ..................................................................................................................................... 60
2.9.5 Kogukonna-alad riigimetsas ................................................................................................................ 60
2.9.6 Kohaliku tähtsusega kultuuripärand ................................................................................................... 61
2.9.7 Vääriselupaigad ................................................................................................................................... 62
2.9.8 Arheoloogiapärandirikkad alad ........................................................................................................... 62
2.9.9 Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................................................... 63
2.9.10 Põhja- ja pinnavee kaitse ..................................................................................................................... 63
2.10 LIIKLUSVÕRGUSTIK ............................................................................................................................................ 64
2.10.1 Riigiteed ............................................................................................................................................... 65
2.10.2 Raudtee ................................................................................................................................................ 66
2.10.3 Kohalikud teed ..................................................................................................................................... 69
2.10.4 Erateed ................................................................................................................................................ 70
Narva-Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa. Narva-Jõesuu linn
4 / 90
2.10.5 Parkimiskorraldus ................................................................................................................................ 70
2.10.6 Tee kaitsevöönd ................................................................................................................................... 71
2.10.7 Jalgratta- ja jalgtee.............................................................................................................................. 72
2.10.8 Teede avalik kasutamine ..................................................................................................................... 73
2.10.9 Juurdepääsud ....................................................................................................................................... 74
2.10.10 Terviserajad ..................................................................................................................................... 75
2.10.11 Lennuväli ja kopteriväli .................................................................................................................... 75
2.10.12 Veeskamiskohad .............................................................................................................................. 75
2.10.13 Sadamad ja navigatsioonimärgid .................................................................................................... 76
2.11 TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED ............................................................................................................................ 76
2.11.1 Gaasivõrk ............................................................................................................................................. 76
2.11.2 Elektrivõrk ............................................................................................................................................ 77
2.11.3 Taastuvenergia .................................................................................................................................... 77
2.11.4 Veevarustus ja reovee ärajuhtimine .................................................................................................... 79
2.11.5 Sademevesi .......................................................................................................................................... 82
2.11.6 Tuletõrje veevõtukohad ....................................................................................................................... 82
2.11.7 Maaparandussüsteemid ...................................................................................................................... 83
2.11.8 Soojavarustus ...................................................................................................................................... 83
3 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE .................................................................................................................. 84
3.1 RAKENDUSSÄTTED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEL: ................................................................................................ 84
3.2 ETTEPANEKUD IDA-VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TÄPSUSTAMISEKS JA MUUTMISEKS ............................................ 85
3.2.1 Väärtuslike maastike piiride muutmine ............................................................................................... 85
3.2.2 Rohevõrgustiku piiride täpsustamine ja muutmine ............................................................................. 86
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
5 / 90
1 ÜLDINFO ÜLDPLANEERINGU KOHTA
Algatatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71
Vastu võetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu _____ otsusega nr ______
Kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu ______ otsusega nr ______
Üldplaneeringu koostamise korraldaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Koidu 25, Narva-Jõesuu linn 29023
Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond
Üldplaneeringu koostamise konsultant/koostajad:
Kobras OÜ, registrikood 10171636. Riia 35, 50410 Tartu. Tel 730 0310 http://www.kobras.ee
Erki Kõnd – juhataja
Töögrupp:
Teele Nigola – projektijuht/maastikuarhitekt-planeerija. Tel 730 0310, 518 7602. [email protected]
Raivo Laidma – planeerija
Siiri Rist – kartograaf
Marite Paat – keskkonnaekspert
Noeela Kulm – keskkonnaekspert
Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert
Priit Paalo – maastikuarhitekt-planeerija
Triinu Sinimets – maastikuarhitekt-planeerija
Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ametnikud
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
6 / 90
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:
KMH0046 Urmas Uri;
KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri, Teele Nigola
3. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
4. Kutsetunnistused:
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300, – Teele Nigola.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
7 / 90
1.1 Planeeringuala ulatus ja asukoht
Planeeringuala1 on kogu omavalitsuse
haldusterritoorium. Planeeringuala piirneb Toila
vallaga, Sillamäe linnaga, Narva linnaga ja
Alutaguse vallaga. Samuti on planeeritaval alal
ulatuslik merepiir ja piirnemine Venemaa
Föderatsiooniga.
Skeem 1. Planeeringuala asukoht.
1.2 Üldplaneeringu koosseis ja vormistamine
Üldplaneering koosneb seletuskirjast, jooniste digitaalsetest infokihtidest ja nende esitluskujudest ning
planeeringu juurde kuuluvatest lisadest.
Jooniste digitaalsed infokihid2 ja nende esitluskujud on koostatud ESRI ArcGIS tarkavaraga ArcPro L-
EST97 koordinaatsüsteemis, seletuskiri Microsoft Office kontoritarkvaraga. Digitaalsete kihtide koostamise
– ja kasutamistäpsus on kuni M1:10 000, rohevõrgustiku puhul M1: 20 000.
Jooniste esitluskujud on erinevates mõõtkavades väljavõtted üldplaneeringu digitaalsetest kihtidest,
andes üldistavat infot terve omavalitsuse kohta või väljavõtetena konkreetsetes piirkondades seatud
maakasutustingimuste osas.
Üldplaneeringu seletuskirjas eristatakse planeeringuga määratavaid maakasutuse- ja ehitustingimusi,
põhjendusi ning selgitusi, mis tuginevad üldplaneeringu koostamisega samaaegselt läbiviidud
keskkonnamõju strateegilisele hindamisele (KSH) (Lisa 1). Seletuskiri sisaldab viiteid vastava punkti juurde
kuuluvate, planeeringuga kehtestatavetele digitaalsetele infokihtidele ja vastupidi, st digitaalsete andmete
tärkandmetes on viide seletuskirja vastavale punktile. Seletuskiri, jooniste esitluskujud ja lisad on *.pdf
formaadis ja avatavad vabavaralise tarkvara abil.
1 Digitaalsed ruumiandmed: Plan_ala
2 Eristatakse planeeringu koostamisel kasutatud digitaalseid alusandmed ja üldplaneeringuga kehtestatavaid ruumiandmeid vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
8 / 90
1.3 Planeeringu koostamise eesmärk ja ülesanded
Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määramine, maakasutuse ja ehitustingimuste (sh projekteerimistingimuste aluseks olevad
tingimused) seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Narva-Jõesuu linnast atraktiivse elamis- ja
ettevõtluspiirkonna kujundamine.
Üldplaneering määrab maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneering on investeeringut ja ehitust
ettevalmistava detailplaneeringu koostamise või projekteerimise tingimuste alus ning käsitleb omavalitsuse
arengut tervikuna.
Üldplaneeringu koostamise käigus lahendatakse ülesanded, mis on olulised omavalitsuse ruumilistest
vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ning on sätestatud planeerimisseaduses3. Ülesandeid
on täpsustatud üldplaneeringu koostamiseks väljastatud lähteseisukohtadega.
1.4 Ruumilise arengu üldised põhimõtted
Ruumilise arengu üldised põhimõtted on kokkulepe, mille alusel omavalitsuse territooriumi edasi arendada
ning need on aluseks täpsemate maa- ja veealade maakasutus- ning ehitustingimuste määramiseks.
Ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii omavalitsuse kui maakonna ruumilise
arengu suundumustega vastavalt Ida-Virumaa maakonnaplaneeringule 2030+. Olulisteks ruumilise arengu
suundumisi määravateks märksõnadeks Narva-Jõesuu linna omavalitsuse territooriumil on omavalitsuse
geograafiline asend, meri, sadamad, karjäärid, rikkalik ajalooline kihistus ja loodus, samuti pika
traditsiooniga puhketeenuste pakkumise kogemus. Järjest tähtsamaks muutub geograafilisest asendist
tulenevalt riigikaitse vajadustega arvestamine maakasutuse strateegia määramisel.
Omavalitsuse keskuseks on Narva-Jõesuu linnasisene linn, mis on maakonnaplaneeringus määratud
piirkondlikuks keskuseks. Üldplaneering suunab arengut läbi kohapõhiste maakasutustingimuste, kus
omavalitsuse territooriumil vaadeldakse eraldi tiheasustusalasid ja hajaasustusega alasid ning selle sees
nii krundistruktuurilt, kui ka ehituslikult olemuselt eristuvaid piirkondi.
3 Planeerimisseadus § 75
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
9 / 90
2 ÜLDPLANEERINGU LAHENDUS
2.1 Detailplaneerimine
Detailplaneering on ruumilist terviklahendust loov ja ehitusõigust määrav dokument eelkõige
sellistel omavalitsuse territooriumi aladel ja juhtudel, kus on rõhutatult otstarbekas avalikkuse
kaasamine otsustusprotsessidesse selle ruumi kujundamisel. Vajadus selliseks kaasamiseks võib
tuleneda näiteks kavandatava tegevusega kaasneva eeldatava mõju suurest territoriaalsest
ulatusest või ajalisest kestusest, aga ka võimalike puudutatud isikute arvust, kelle huvisid ja/või
õiguseid kavandatav tegevus eeldatavalt võib riivata.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on peamiselt üldplaneeringus kavandatu elluviimine ning
planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.4
2.1.1 Üldised tingimused detailplaneeringu koostamisel
1) Detailplaneeringu koostamise tellib ja finantseerib planeeringu koostamisest huvitatud isik, kui
seaduses ei ole sätestatud teisti. Detailplaneeringu koostamise algatamise eelduseks on planeeringu
koostamise või selle tellimise üleandmise õigust reguleeriva halduslepingu sõlmimine.
2) Terviklahenduse loomise eesmärgil on kohalikul omavalitsusel õigus määrata detailplaneeringuala
ulatuslikumal alal, kui on detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija soov. Miljööväärtuslikul alal ja
väärtuslikel maastikel on vajalik kaasata piisav hulk katastriüksusi, et oleks võimalik kujundada
terviklikult tajutavat maastiku struktuuri ühtsetel alustel.
3) Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik peab koos planeeringu algatamise taotlusega esitama
eskiislahenduse. Detailplaneeringu eskiislahendusena tuleb mõista planeeringu lahendust mahus, mis
peab andma selgituse kavandatava krundijaotuse, ehitusõiguse ja asendiplaanilise lahenduse kohta.
Eskiisis tuleb esitada kavandatav krundijaotus planeeringualal ja liikluskorralduse põhimõtted. Eskiisis
tuleb näidata servituutide ja/või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadust, võimaldamaks omavalitsusel
hinnata planeeringu koostamisse kaasatavaid isikuid. Eskiislahenduse eesmärk on tagada juba
võimalikult varases planeeringu koostamise staadiumis piisav koostöö kõigi huvitatud osapoolte vahel
ja eeldatavalt lihtsustada detailplaneeringu lahenduse lõplikku väljatöötamist.
4) Ehitusloa kohustuseta hooneid (sh alla 20 m2) on detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel
ning juhtudel (vt allpool) lubatud ehitada vastavalt detailplaneeringule (või detailplaneeringu
puudumisel põhjendatud juhul kokkuleppel kohaliku omavalitsusega). Ehitusloa kohustuseta hooned
peavad paiknema detailplaneeringus toodud hoonestusalal (kui detailplaneeringus ei ole määratud
4 Planeerimisseadus § 124
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
10 / 90
teisiti) ning hoonete arv peab vastama detailplaneeringus toodule (v.a kuni 5 m2 pindalaga ja vähem
kui 3 m kõrgused ehitised, näiteks prügimaja, koerakuut, kasvuhoone, laste mängumaja jne).
5) Ajutised hooned detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ning juhtudel on lubatud ehitada
vastavalt detailplaneeringule või detailplaneeringu puudumisel kohaliku omavalitsuse poolt
määratavatel muudel tingimustel.
6) Detailplaneeringu koostamise aluseks kasutatav geodeetiline alusplaan peab olema aja- ja
nõuetekohane.
2.1.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud
Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks Narva-Jõesuu
linnasisene linn, Sinimäe alevik ja Olgina alevik, kus detailplaneering tuleb koostada seaduses sätestatud
juhtudel ja korras. Kohalik omavalitsus võib olulise avaliku huvi olemasolul algatada detailplaneeringu ka
alal või juhul, mida üldplaneeringus ei ole ette nähtud.5
Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohustus:
1) hajaasustusega alal ehitusõiguse määramise eesmärgiga maa-ala jagamisel enam kui neljaks
katastriüksuseks, va transpordimaa otstarbega katastriüksuse moodustamisel;
2) puhke- ja virgestustegevuse maa-ala planeerimisel, kui hoonete pinna suhe katastriüksuse kogupinda
on suurem kui 10% (p 2.8.3.2);
3) sadama rajamisel ja laiendamisel (p 2.8.3.7);
4) lennuvälja rajamisel;
5) hajaasustusega alal kavandatakse rajada üle 1 000 m² ehitisealuse pinnaga tootmis-, äri- või laohoonet
või alla 1000 m2 ehitisealuse pinnaga ehitusloa kohustuslikku hoonet, mille puhul tootmisest või
äritegevusest tulenevad mõjud (müra, saasteained, heitgaasid jms) võivad eeldatavalt olla
katastriüksuse piiri ülesed;
6) uue loomapidamishoone ehitamisel, kui sellega kaasneb keskkonnamõju hindamise koostamise
kohustus;
7) olulise keskkonnamõjuga tegevuse6 ning uue ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõte
rajamisel7;
8) jäätmekäitluse maa-ala kavandamisel;
5 Planeerimisseadus § 125
6 Oluline keskkonnamõju KeHJS tähenduses
7 Mõisteid “ohtlik ettevõte” ja “suurõnnetuse õhuga ettevõte” on käsitletud kemikaaliseaduse tähenduses.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
11 / 90
Detailplaneeringu koostamise vajadust tuleb alati kaalutleda:
9) mäetööstuse maa-alade määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel ja olemasolevate karjääride
laiendamisel;
10) kui kavandatavad ehitusmahud ületavad oluliselt piirkonnale omaseid mahtusid, kavandataval
tegevusel on suur visuaalne mõju, oluliselt muutub transpordivoog vms juhul;
11) segahoonestuse juhtotstarbega aladel, kus krundistruktuur ja vajalik taristu on välja arendamata.
2.1.3 Üldplaneeringut muutev detailplaneering
Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise
ettepanekut8
Detailplaneering on üldplaneeringut muutev planeerimisseaduses nimetatud juhtudel ja juhtudel, kui
tegemist on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulise või ulatusliku üldplaneeringu muutmisega.
Üldplaneeringuga määratakse üldplaneeringu ulatusliku muutmise juhtudeks:
1) krundi kasutamise sihtotstarbe määramist mittekooskõlas maakasutuse juhtotstarbega või
kõrvalotstarbega (p 2.8).
2.2 Projekteerimistingimused
Projekteerimistingimused on seaduse alusel ehitusõiguse saamiseks määratavad tingimused9
ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui
puudub seadusest tulenev või üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustus.
Hajaasustuses asuvatele olemasolevatele ja kavandatavatele elamumaa-aladele määratakse
üldplaneeringuga projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused vastavalt sellele, millisel
alal olemasolev/kavandatav eluasemekoht asub (p 2.7). Muudel juhtudel ja tiheasustusega aladele
määratakse maakasutus- ja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused kooskõlas
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbega (p 2.8).
2.2.1 Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad üldised tingimused
Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste10 all tuleb mõista selliseid tingimusi,
mille alusel ja mida arvestades väljastab kohalik omavalitsus asjakohasel juhul tingimusi
8 Alus: planeerimisseadus § 142
9 Ehitusseadustik § 26
10 Õiguslik alus: planeerimisseadus § 75 lg 1 p 18
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
12 / 90
ehitusseadustiku tähenduses11 ehitusprojekti koostamiseks ja/või lähteseiskohtadena
detailplaneeringu koostamiseks.
Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused kehtivad kogu omavalitsuse territooriumil
tiheasustusega aladel (p 2.6) ja hajaasustusega alal (p 2.7). Projekteerimistingimuste määramisel tuleb
arvestada täiendavalt muude üldplaneeringuga seatud tingimustega, mis võivad tuleneda nt asukohast
väärtuslikel maastikel (p 2.9.1), miljööväärtuslikel hoonestusaladel (p 2.9.2), väärtuslikul põllumajandus-
maal (p 2.8.2.3.2), rohevõrgustiku alal (p 2.9.3). Samuti tuleb projekteerimistingimuste seadmisel arvestada
teede (p 2.10) ja tehnovõrkude arendamiseks seatud tingimustega (p 2.11).
Sõltumata projekteeritava ehitise asukohast tuleb projekti koostades arvestada järgmiste üldiste
tingimustega:
1) kohalikul omavalitsusel on igakordne õigus nõuda kavandatava ehitustegevuse aluseks maa-ala
geodeetilise alusplaani või geoloogilise uuringu koostamist, kui see puudub või ei ole olemasolev
toimunud muudatuste tõttu aktuaalne;
2) projekti koostades tuleb asjakohasel juhul arvestada võimalike kliimamuutuste mõjudega, sh
tuulekiiruste kasv, suurenevad sajuhulgad, üleujutused ja põud;
3) kõik koostatavad projektid peavad asjakohasel juhul käsitlema võimalike kaasnevate
keskkonnahäiringute ( nt müra-, vibratsioon- ja õhusaaste) leevendamise meetmeid, samuti põhjavee
kaitsmise meetmeid;
4) kõigi ehitiste (sh ka piirete) rajamisel, juurdeehituste ja abihoonete kavandamisel tuleb asukohapõhiselt
arvestada ümbritseva keskkonna arhitektuurilist struktuuri (hoonestusjoon, kõrgused, mahud,
materjalid, piirdeaiad, katusekalded, aknad, materjalid jne), esteetilist sobivust (stiil, värvilahendus jms)
ümbritsevaga ning arvestada vaadetega. Sobivuse üle otsustajaks on kohalik omavalitsus;
5) üldplaneeringuga ei määrata projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi
kavandatavate ehitiste sügavusele. Asjakohasel juhul määratakse tingimus ehitise asukoha- ja
otstarbepõhiselt projekteerimistingimustega või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral
detailplaneeringuga. Maa-aluste korruste rajamise puhul tuleb ehitusprojekti koosseisus esitada
kohaliku omavalitsuse nõude korral ehitusgeoloogiline uuring;
6) päikesepaneele, õhksoojuspumpasid, ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid tehnoseadmeid ei
ole tiheasustusalal lubatud üldjuhul paigaldada tänava-äärsele või sõidutee-äärsele fassaadile. Need
tuleb paigutada eelistatult sisehoovi ja/või kasutada esifassaadile või naaberhoone suunas paigutades
esteetiliselt sobivat kaetud lahendust. Kortermajadele tehnoseadmete paigutamine tuleb lahendada
ühtsete põhimõtete järgi;
11 Õiguslik alus: ehitusseadustik § 26 lg 4
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
13 / 90
7) kohalikul omavalitsusel on õigus kaaluda vajadust ja nõuda kavandatava ehitise varjendi
projekteerimist lähtudes ehituse asukohast, otstarbest, seda samaaegselt kasutava inimeste hulgast
jms asjaolusid arvestades;
8) projektides tuleb näha ette kuritegevuse ohtu ennetavad meetmed;
9) asjakohasel juhul peavad kõik projektid käsitlema jäätmekäitlust ning tagama jäätmete liigiti kogumise
vastavuses jäätmeseaduse ja selle alusel antavate kohaliku omavalitsuse rakendusaktidega;
10) Kõikide projektides ja detailplaneeringutes tuleb asjakohasel juhul käsitleda vertikaalplaneerimise
vajadust, sademevee lahendust ning põhja- ja pinnavee kaitset;
11) Kõikidel juhtudel, kui üldplaneeringuga on määratud nõuded haljastusele tuleb arvestada, et haljastuse
osakaalu hulka ei arvestata murukivikattega alasid, maapinnaga ühendamata haljastust
(konteinerhaljastus) ja katusehaljastust. Haljastuses ei ole lubatud kasutada invasiivse levikuga liike.
Karuputkede levialad tuleb likvideerida12.
12) Igasugune ehitustegevus, kus puudub ehitusloa taotlemise või ehitusteatise esitamise nõue (nn vaba
ehitustegevus) peab ka vastama üldplaneeringuga projekteerimistingimuste andmise aluseks seatud
üldistele põhimõtetele ja tingimustele (p 2.2.1). Järgida tuleb head ehitustava ja naabrusõigusi.
2.2.2 Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena
Projekteerimistingimused antakse avatud menetlusena seaduses13 ja üldplaneeringuga määratud
juhtudel:
1) ühiskondlike ehitiste maa ehitusõiguse määramisel, kui detailplaneeringu koostamise kohustus
puudub;
2) jalgratta- ja jalgteede kavandamisel, kui üldplaneeringuga ei ole määratud selle tee täpset asukohta, st
kummale poole teed seda kavandatakse;
3) uue kohaliku tee kavandamisel tiheasustusalal;
4) linnu- ja loomafarmide kavandamisel, kui sellega ei kaasne keskkonnamõju hindamise kohustust.
12 Digitaalsed alusandmed: karuputk_a_20250527. Allikas: MaRu geoportaal seisuga 27.05.2025
13 Ehitusseadustik § 31
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
14 / 90
2.2.3 Tingimused maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladel
Altkaevandatud ala asub Viivikonna ja Mustanina külades ning kattub osaliselt üldplaneeringuga määratud
eripiirkonnaga A12 (p 2.7.2). Osa Sirgala karjääri alal paiknevast altkaevandatud alast osa on langetatud,
osa kvaasistabiilne.14
Ehitamise soovil altkaevandatud aladele peab arvestama, et varisemisohtlike (kvaasistabiilsete) alade
püsivus ei ole täpselt teada. Arvestada tuleb vajumisohuga.
Skeem 2. Viivikonna ja Mustanina külade altkaevandatud ning varisemisohuga alad.
Tingimused altkaevandatud aladel:
1) ehitussoovi korral altkaevandatud aladele tuleb välja selgitada varisemisohtlike (kvaasistabiilsete)
alade ning tühikute ja tervikute ohutus geotehnilise analüüsi kaudu. Projekteerimise alustamiseks
määrata tühikute ja tervikute asukohti näitav võimalikult täpne kaardimaterjal;
14 Maa oleku klassifikatsiooni ning sellel põhinevaid maakasutus- ja ehitustingimusi altkaevandatud alal käsitleb 2001. aastal kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu lisa „Ida-Virumaa põlevkivi kaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering“. Täpsemad juhised altkaevandatud maa tüübi ja püsivuse määramiseks on välja toodud dokumendis „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ (TTÜ Mäeinstituut, 2015).
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
15 / 90
2) kehtiva kaevandamisloa olemasolu korral tuleb projekteerimistingimuste ja detailplaneeringu
koostamise faasis kaasata menetlusse kaevandamisloa omanik;
3) hoonete ja rajatiste projekteerimisel tuleb arvestada vajalike kaitsemeetmetega, mis välistaksid
mäetööde võimaliku jääkmõju objektidele ning hoiaksid ära ehituskonstruktsioonide purunemise
maapinna võimaliku varisemise, vajumise või nihkumise, vibratsiooni tagajärjel;
4) omavalitsusel on õigus nõuda ehitusgeoloogiliste uuringute koostamist kaevandatud aladel enne
projekteerimistingimuste väljastamist ning vajadusel ka seada tingimusi ehitiste maapealsele mahule
(sh kõrgusele). Altkaevandatud aladel koostatavate detailplaneeringute koosseisus tuleb vajadusel
esitada ehitusgeoloogiline uuring ja joonis, kus on määratud planeeritava ala maa püsivuse tüüp
(tüübid);
5) altkaevandatud aladel, kus olemasoleva ehitise kasutusluba puudub (sh kõik õigusliku aluseta
püstitatud ehitised), tuleb kasutusloa andmise otsustamisel lähtuda olemasolevast geotehnilisest
uuringust ja selles esitatud järeldustest, või selle koostamist nõuda.15
6) laavade servaaladele ehitades on vajalik geotehniline ekspertiis;
7) langetatud aladel tuleb arvestada võimalike liigniiskete kohtadega. Selle ennetamiseks tuleb
kavandada ehitusaluse pinnase kuivendus;
8) kaevandustöödest mõjutatud territoorium on kõrgendatud veejuhtivusega, mistõttu tuleb
majandustegevuse planeerimisel arvestada põhjavee kaitsmise karmimate nõuetega.
2.2.4 Tingimused radooniohtlikus piirkonnas
Radoon on keskkonnas esinev loodusliku päritoluga radioaktiivne gaas. Radoon on värvitu, lõhnatu
ja maitsetu, õhust ligikaudu seitse korda raskem gaas. Pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub
iseseisev tähendus kiirgusohutuse seisukohast. Oluline on hoonete siseõhu radoonisisaldus, mille
aasta keskväärtus hoone tavapärasel kasutamisel on õigusaktidega reguleeritud.
Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge
(50–250 kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³)16 Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil on radoonirisk
valdavalt kõrge. Suuremas osas jääb pinnaseõhus mõõdetud radoonisisaldus 50 kuni 100 kBq/m³ vahele.
Soome lahe rannikualal esineb ka ülikõrge radooniriskiga alasid, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab
kohati (Pimestiku ja Udria küla juures) isegi 500 kBq/m³. Lõuna poole liikudes radoonisisaldus pinnaseõhus
väheneb.17
15 Kasutusloa väljastamise keeldumise alused sätestab ehitusseadustik.
16 (Petersell jt, 2017)
17 (Eesti Geoloogiateenistus, 2020)
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
16 / 90
1) Ehitusprojekti koostamisel/ehitusõiguse määramisel aladel, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega
pinnaseid18 või on teadaolevalt kõrge radooniriskiga alad, peab koostatav projekt käsitlema radooniohu
vältimise meetmeid.
2.2.5 Veekogu kalda maakasutus- ja ehitustingimused
Ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndis kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud.
Vastavalt looduskaitseseadusele on ranna ja kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine
keelatud, välja arvatud seaduses toodud erisustel.
Veekogude kalda ääres tuleb arvestada:
1) kui katastriüksuse piir ulatub avaliku veekogu veepiirini (või vette), ei tohi rajada piiret, mis takistab
inimeste ja loomade liikumist kallasrajal, v.a kohtades, kus käesoleva üldplaneeringuga on kallasrada
suletud;
2) üldjuhul on keelatud kaldajoone/rannajoone muutmine.
Üldplaneeringuga suletakse kallasrada19 Koiduvalguse AÜ alal (ala A3), Saare AÜ alal (ala A5),
Ehavalguse AÜ alal (ala A6) , Mustajõe, Külmajõe ja Valgejõe suvilaühistu alal (ala A7), kus olemasolev
hoonestus asub vahetult veekogu kaldal ning hoonestuse vahel pole faktiliselt kallasrada avalikult
kasutatav. Kallasrajale võimalikud juurdepääsude asukohad määratakse avaliku huvi alusel (p 2.4 ja
2.10.9).
2.2.5.1 Tingimused üleujutusohuga aladel
Üldplaneering käsitleb üleujutusohuga alasid keskkonnaportaali avaandmete20 ja lammimuldade (AM, AG)
alade21 alusel.22 Suurte üleujutusaladega siseveekogud Narva-Jõesuu linnas puuduvad. Üldplaneering ei
käsitle üleujutusohtu ja selle võimalikku ulatust inimtekkelistel põhjustel (nt terrorism, sõda).
18 Eesti pinnase radooniriski kaart
19 Kallasrada on avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks
20 Keskkonnaportaali avaandmed seisuga 10.07.2024. Üleujutuse tõenäosus 1x10 aasta jooksul. Digitaalsed ruumiandmed: yleujutusalad_10Polygon.
21 Digitaalsed alusandmed: alluviaalsed mullad
22 Kliimaministeeriumi info kohaselt toimub üleujutusohuga ja üleujutusega seotud riskipiirkondade alade ajakohastamine. Üleujutusohuga ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide kinnitamine peaks eeldatavalt toimuma 2025 aasta lõpus. Riskide maandamiskavade kinnitamine 2027 aasta lõpuks.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
17 / 90
Üleujutusohuga aladeks on valdavalt üldplaneeringu
lahenduses puhke- ja virgestusalana (supelranna
maa, p 2.8.3.2.1) planeeritud rannikuäärne ala, aga
ka Narva jõe ääres tiheasustusala (TA1, Narva-
Jõesuu linn), mis kattub osaliselt hoonestatud alaga
ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekutega (p
2.2.5.2).
Skeem 3. Üleujutusohuga alad Narva-Jõesuu linnas (tumepunane ala) ja kattumine ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekutega (EKV).
Üleujutusohuga alad hajaasustusega alal alluviaalsetel
muldadel kattuvad mitmel juhul hajaasustuse
eripiirkonnaks määratud aladel, kus sageli on väga
väiksed krundid ja ehitised vahetult veekogu ääres.
Skeem 4. Üleujutusohuga ala (pruun ala) hajaasustuse eripiirkonnas lammimuldadel ja kattumine ehituskeeluvööndi
vähendamise ettepanekutega.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
18 / 90
Tingimused ja põhimõtted üleujutusohuga aladel:
1) detailplaneeringud ja projektid peavad käsitlema üleujutusega seotud riske, kus üleujutusohuga ala (sh
paisude läheduses23) esineb. Detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel ning
projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb kaaluda eksperthinnangu koostamist reaalse üleujutusohu
väljaselgitamiseks ja täpsustaud tingimuste määramiseks;
2) tehnovõrkude planeerimisel ja projekteerimisel tuleb seda teha viisil, mis võimaldab neid
üleujutusohuga alade piires ülejäänud võrgu osast eraldi välja lülitada;
3) teede planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada võimalikku veetaseme kõrgust ja näha ette
kaitsemeetmed;
4) Narva-Jõesuu linnasisse linna Narva jõe äärde ehitatavate elamute, ühiskondlike hoonete, ärihoonete
ja tootmishoonete minimaalne ± 0.00 absoluutkõrgus 2,14 m (Narva lahe 1% üleujutustõenäosusega
veetase). Jäätmekäitluskoha minimaalne ± 0.00 absoluutkõrgus 2,14 m+0,5 m Narva veehoidla
veelaskme kaitseks.
2.2.5.2 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud
Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist tuleb käsitleda erandliku võimalusena, kui kavandatud
tegevuse elluviimine väljaspool ehituskeeluvööndit ei ole võimalik või otstarbekas ning tagatud on
seadusega sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärkide täitmine. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi
vähendamine toimub looduskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
Üldplaneeringuga tehakse ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud koos põhjendustega (Lisa 2)24 nii
ajalooliselt väljakujunenud hoonestusaladel õigusliku aluseta püstitatud ehitiste seadustamise eelduste
loomiseks, kui ka üldkasutatavatel aladel avalikes huvides ning ettevõtlusaladel.25 Kõikidel EKV
vähendamise taotlusega aladel, kuhu KOV poolt esitatava taotluse alusel kavandatakse
looduskaitsesaduse § 38 lõikes 4 nimetatud rajatisi, eeldatakse sama paragrahvi alusel ehituskeelu
mittekohaldamist. Valdavalt tulevad üldplaneeringu lahenduses selliste objektidena ette supleranna
23 Digitaalsed alusandmed: pais
24 Üldplaneeringus on arvestatud Keskkonnaameti nõusolekul (08.11.2018 kiri nr 7-13/18/12228-4) Narva-Jõesuu linnas Läänemere ja Narva jõe ääres seni kehtinud Narva-Jõesuu linnasisese linna üldplaneeringuga (kehtestatud 30.01.2019 otsusega nr 78) ehituskeeluvööndite vähendamisi
25 Lisa nr 2. Digitaalsed ruumiandmed: yp_ekv
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
19 / 90
teenindamiseks vajalikud rajatised, liikluspinnad (sh parkimisalad) ja tehnovõrgud.26 Samuti
sadamaehitised ja veeliiklusrajatised.
Ehituskeeluvööndi vähendamise vastavus kalda kaitse-eesmärkidele on käsitletud KSH aruandes.
2.2.6 Olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME)
Oluline ruumiline mõju on mõju, mille tõttu muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk,
külastajate arv, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine- või tööjõuvajadus ehitise kavandatavas
asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.
Üldplaneeringuga kavandatud olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks tuleb koostada detailplaneering
planeerimisseaduses sätestatud alustel ja korras (p 2.1.2). Asjakohaste uuringute vajadus määratakse
detailplaneeringu koostamiseks väljastatavates lähteseisukohtades.
Narva-Jõesuu linnas on olemasolevateks olulise ruumilise mõjuga ehitiseks:
Orica Eesti OÜ, kus käideldakse ammooniumnitraati, naatriumnitraati ja lõhkematerjale. Tegemist
on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega, mille ohuala raadius on 2 256 m (ORME 1)
Elme Messer Gaas AS Gaasitootmistehas, kus käideldakse lämmastikku; argooni; väävelhapet;
nalco 2510; nalco 8506 plus; nalco 8514 plus; nalco 3D Trasar 3DT199; nalco 3D Trasar 3DT1129
Tegemist on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega, mille ohuala raadius on 125 m (ORME
2)
Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (ORME 3)
Enefit Power AS õlitehas (ORME 4)
Enefit Power AS tuhaväljad (ORME 5)
Üldplaneeringuga nähakse ette olulise ruumilise mõjuga ehitisena:27
Narva lennuväli (EENA)- kui rajatakse vähemalt 1 000 m pikkuse kõvakattega maandumisrajaga
lennuväli (ORME 6)
Põlevkivituha töötlemise käitis- Auvere külas paikneva Õlitehase maa-ala läheduses (ORME 7)
Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse laiendus (ORME4)
26 Üldplaneeringus kajastatud ja EKV vähendamise ala jaoks vajalikke tehnovõrkude asukohti (digitaalsed ruumiandmed: yp_tehno) tuleb käsitleda põhimõttelise asukohavalikuna, mida täpsustatakse tehnovõrkude omanike tehniliste tingimuste väljastamisel projekteerimise käigus
27 Õiguslik alus: Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102. Digitaalsed ruumiandmed: yp_ORME
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
20 / 90
2.2.7 Müra normtasemete kategooriate määramine
Atmosfääriõhu kaitse seaduse järgi on välisõhus leviv müra inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv
soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu
olmemüra, meelelahutusürituste müra; töökeskkonna müra; riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.
Müra normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetele on:
Müra kategooria Üldplaneeringu alusel
I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad
ehk vaiksed alad
Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, haljasala ja
parkmetsa maa-ala, supelranna maa-ala, kalmistu maa-
ala
II kategooria – haridusasutuste,
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste
ning elamumaa-alad, maatulundusmaa
õuealad, rohealad
Ühiskondlike ehitiste maa-ala28, elamu maa-ala
III kategooria – keskuse maa-alad Segaotstarbega maa-ala, äri maa-ala
IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-
alad
Ühiskondlike ehitiste maa-ala29, sadama maa-ala, äri ja
tootmise maa-ala
Maatulundusmaal õuealal (ka uue elamu kavandamisel) kehtib II kategooria müra normtase.
Uute müratundlike alade (I-IV kategooria) planeerimisel seni hoonestamata aladele väljaspool
tiheasustusala tuleb rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 sätestatud
müra sihtväärtust. Sihtväärtuse rakendamise nõue kehtib ka pärast 2002. aastat realiseeritud
planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel tollal kehtinud
taotlustasemetega. Sihtväärtuse peab tagama detailplaneeringute puhul huvitatud isik ja
projekteerimistingimuste puhul maaomanik.
1) Sellise planeeringu või projekti koostamisel, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme
ületamine, tuleb hinnata tekitatava müra suurust ja leviku ulatust (mürataseme modelleerimine
spetsiaalse tarkvara abil), arvestades koosmõju olemasoleva mürafooniga ning kavandada vajadusel
mürataseme vähendamise meetmed. See kehtib nii uute müra tekitavate objektide planeerimisel või
projekteerimisel kui ka hiljem võimaliku müraprobleemi ilmnemisel.
28 Haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalkandeasutuste puhul
29 v.a II kategooria all toodud
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
21 / 90
2) Müratundlikele aladele või nende lähedusse tehnoseadmete paigaldamisel (nt õhksoojuspumbad jms)
peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse normatiividele. Tehnoseadmete
ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtus.
3) Planeeringu koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada müraallikatega (sh
lasketiirud, krossirajad, ATV rajad jne). Müraallikaks ei loeta metsaraie või muu metsamajandamisega
seotud töid ja tegevusi.
2.2.8 Tingimused ja põhimõtted piirete rajamisel:
1) piirded (sh haljaspiire, hekk) võivad olla kuni 1,5m kõrgused, kui konkreetsele maa-alale
üldplaneeringuga seatud muudest tingimustest tulevalt ei ole kehtestatud muud nõuet. Piirde lubatud
maksimaalset kõrgust võib vähendada, kui see on seotud näiteks ühtse arhitektuurse üldpildi või
miljööväärtuste tagamisega, liiklusohutusega, parema nähtavuse tagamisega vms juhul. Piirete lubatud
maksimaalset kõrgust võib suurendada, kui see on eelkõige vajalik turvalisuse kaalutlustel,
liikluspinnast või krundilt lähtuvate keskkonnahäiringute vähendamiseks, maapinna absoluutkõrguste
suure vahe tõttu vms juhul;
2) eluhoonega katastriüksusel ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid piirdeid. Kohalik omavalitsus võib
määrata piirete läbipaistvusele piirkonnapõhiseid nõuded, arvestades olemasolevat olukorda, piirde
rajamise eesmärki ja selle ruumilist mõju ümbrusele;
3) piire (sh haljaspiire, hekk) tohib täpselt krundi piiril asuda ainult juhul, kui see on naaberkrundi
omanikuga kooskõlastatud. Tuleb arvestada, et täpselt piiril asuv rajatis on naabrite ühiskasutuses
sõltumata asja kuuluvusest;30
4) Luidete ala kaitse ja avatud liivaranna säilitamise eesmärgil on üldplaneeringuga lubatud püstitada
merekaldal ainult postidel piirdeaedu.
5) piirete asukohale võib seada nõudeid teede ristmikel nõuetekohase nähtavuskolmnurga tagamiseks;
6) tingimused ja põhimõtted piirete rajamiseks kehtivad sõltumata sellest, kas piirde näol on tegemist
ehitusteatisekohustusliku ehitisega või mitte.
7) Hajaasustusega alal on üldiseks põhimõtteks piirete rajamine õuealade ümber, mitte tervele
katastriüksusele. Üldplaneeringuga ei reguleerita tingimusi, kui piiret on vaja rajada istandike kaitseks
ja loomade karjatamiseks.
30 Alus: asjaõigusseadus
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
22 / 90
2.3 Katastriüksuse moodustamine
2.3.1 Katastriüksuste moodustamise üldised põhimõtted
1) Hoonestamiseks moodustatav katastriüksus/krunt peab selle otstarvet arvestades olema piisavalt suur,
et kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi, üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet ja muid
maakasutustingimusi arvestades jääb ehitamiseks piisav kitsendustest vaba ala hoonestusala
määramiseks ning katastriüksusel paiknevatest hoonetest ja rajatistest tulenevad võimalikud
kitsendused ei koorma naabermaaüksusi või on saadud naabermaaüksuse omaniku kirjalik nõusolek
seatava koomatise osas.
2) Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda enne maa jagamise kooskõlastamist maa jagamise plaani
ja/või naaberkinnistu omanikuga sõlmitud kirjalikku kooskõlastust piirneva kinnisasja koormamise
vajaduse korral.
3) Katastriüksuse jagamisel on omavalitsusel õigus küsida jagamise eesmärki, et selgitada välja taotluse
kooskõla üldplaneeringuga määratud juhtotstarbega ja katastriüksuse sobivus soovitud katastriüksuse
sihtotstarbega.
4) Katastriüksuse jagamist ei kooskõlastata, kui jagamise plaanist nähtuvalt kaob jagamise käigus
tekkivalt maaüksuselt juurdepääs avalikule teele ning jagamise materjalidest ei nähtu kokkulepet
teeservituudi seadmiseks.
5) Olemasoleva elamumaa katastriüksuse jagamist väiksema/te krundi/kruntide moodustamise
eesmärgiga ei kooskõlastata, kui see asub tervikuna või osaliselt ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ja
seadusest või planeeringutest tulenevad maakasutus- ja ehitustingimuste ning nõuete põhjal saab
eeldada, et krundi ehitusõigust pole võimalik tagada ilma veekogu ehituskeeluvööndit vähendamata.
6) Olemasoleva krundi jagamisel peavad jagamise käigus tekkivad osad olema vähemalt nii suured, kui
vastava ala krundi miinimumnõuetega on kehtestanud ja kooskõlas teiste krundi moodustamise üldiste
põhimõtetega. Kruntide jagamine miinimumnõuetest väiksemateks on lubatud juhul, kui jagamise
eesmärgiks on jagatavate osade liitmine naaberkruntidega, avalike liikluspindade jaoks katastriüksuse
moodustamine või maakorralduse nõuete arvestamine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja
majandamiseks.
2.3.2 Katastriüksuse minimaalsuuruse määramine
Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu ülesanne krundi minimaalsuuruse määramine. Tuleb
arvestada, et kõik katastriüksused ei ole krundid planeerimisseaduse tähenduses. Üldplaneering määrab
tingimused suurusele, millele peab vastama olemasolev või maakorraldustoimingu tulemusel moodustatav
katastriüksus selleks, et tekiks eeldus ehitusõiguse määramiseks detailplaneeringu või
projekteerimistingimuste alusel. Katastriüksuse suurus ei ole ainus kriteerium ehitusõiguse võimaluse
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
23 / 90
väljaselgitamisel. Moodustatava katastriüksuse suuruse määramisel tuleb lähtuda katastriüksuse
moodustamise üldistest põhimõtetest (p 2.3.1), sh:
1) tiheasustusega aladel tuleb arvestada maakasutuse juhtotstarbega antud tingimusi (p 2.8);
2) hajaasustusega alal tuleb arvestada üldisi (p 2.7.1) ja hajaasustuse eripiirkondadele (p 2.7.2) määratud
kohapõhiseid nõudeid.
2.4 Avalik huvi
Avalik huvi on defineerimata õigusmõiste. Selle määratlemine planeerimisprotsessis ja
üldplaneeringu elluviimisel on suurel määral kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.
Avalikule huvile toetumisel otsustusprotsessis tuleb otsuses alati selgitada, milles avalik huvi seisneb.
Tuleb kaalutleda, kuidas avalike ja üldiste huvide realiseerimine eraõigusliku isiku maal võimalikult vähimal
viisil koormaks maa omanikku. Kui eraomandis olevat kinnisasja soovitakse avalikele huvidele viidates
koormata, siis peab haldusakt sisaldama nii faktilist, kui ka õiguslikku motivatsiooni.
Avaliku huvi tuvastamiseks tuleb analüüsida ehitisest tuleneva mõju suurust, ulatust, intensiivsust ja
kestust. Mõju pakub laiemale avalikkusele huvi eelkõige siis, kui mõju ulatub katastriüksuse piirist
kaugemale ehk ehitis mõjutab laiemat ümbrust. Olulist avalikku huvi ei saa eeldada, kui mõjutatud on ainult
asukoha kinnisasi või naaberkinnisasjad. Mõjud võivad olla nii otsesed kui kaudsed.
Olulise avaliku huviga ehitiseks võib pidada muuhulgas selliseid ehitisi, mis pälvivad avalikkuse tähelepanu
oma erakordsusega, näiteks ei ole selliseid ehitisi varem ehitatud või just vastupidi, neid on varem ehitatud
ja on teada, et need on seetõttu avalikkuse huviorbiidis.
Kohalikul omavalitsusel on õigus igakordselt kaalutleda avaliku huvi olemasolu ka juhtudel, mida
käesolevas punktis toodud loetelus ei ole kirjeldatud.
Üldplaneeringuga määratakse avaliku huvi objektiks:
1) juurdepääsu31 tagamist kõigile avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kantud veekogudele,
looduskaitse üksikobjektidele ja kultuurimälestistele, millele juurdepääs üle eraomandis oleva kinnisaja
puudub (p 2.10.9);
2) juurdepääsu tagamist kõigile hoonetele ja rajatistele, kus/millega osutatakse avalikke teenuseid, kui
asjaõiguslepinguga tagatud juurdepääs neile puudub;
31 Digitaalsed ruumiandmed: yp_juurdep
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
24 / 90
3) planeeritavaid uusi kohalikke teid, sh jalgratta- ja jalgteid ning matkaradasid optimaalse
transpordivõrgustiku toimimise tagamiseks32 (p 2.10.3, p 2.10.7, p 2.10.10);
4) olemasolevate erateede puhul määratakse avaliku huvi kriteeriumid eraldi kohaliku omavalitsuse
haldusaktiga (p 2.10.4);
5) üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaid (p 2.8.3.2);
6) riigimetsas asuvate kogukonna-aladega (p 2.9.5);
7) olemasolevaid ja planeeritavaid tuletõrje veevõtukohtasid, mille baasil tagatakse nõuetekohane
tuletõrje veevõtuvarustus mitme/paljude maaüksuste jaoks (p 2.11.6);
8) ehitisi, millega kaasnevad püsivad ja ulatuslikud katastriüksuse piiriülesed keskkonnahäiringud (nt
müra, tolm, lõhnareostus jms).
2.5 Arhitektuurikonkurssi korraldamise kohustusega alad ja juhud
Arhitektuurikonkursi korraldamise kohustust tuleb kaaluda:
1) linnas ja alevikes üldises ja avalikes huvides kasutatavate ehitiste rajamisel;
2) maastikul domineerivate ja ümbritsevast väljakujunenud keskkonnast selgelt eristuvate hoonete
kavandamisel;
3) kaubanduskeskuste ja puhkekomplekside rajamisel;
4) miljööväärtuslikel hoonestusaladel.
2.6 Tiheasustusala
Tiheasustusalana tuleb üldplaneeringus mõista linnalise iseloomuga ala, mida iseloomustab
olemasoleva hoonestuse kompaktsus, tänavaruum, ühised tehnovõrgud ja funktsioonide
mitmekesisus.
Tiheasustusaladeks määratakse üldplaneeringuga Narva-Jõesuu linnasisene linn (TA1), Sinimäe alevik
(TA2) ja Olgina alevik (TA3).
Üldplaneeringuga ei määrata tiheasustusega alasid maareformi seaduse tähenduses.
Üldplaneeringuga määratakse tiheasustusega aladeks looduskaitseseaduse tähenduses eritingimusega
alad (p 2.7.2) ranna ja kalda piiranguvööndi ulatuses, kus selline vöönd esineb.
Üldised tingimused tiheasustusalal:
32 Digitaalsed ruumiandmed: yp_transp_tee, yp_transp_tee_rajatis
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
25 / 90
Lubatud hooned.
Kasutamise otstarve
Ehitusõiguse määramine toimub üldjuhul detailplaneeringu alusel. Kui
seadusest tulenev või üldplaneeringuga määratud juhtudest tulenev detail-
planeeringu koostamise kohustus (p 2.1.2) puudub, määratakse ehitusõigus
projekteerimistingimuste alusel kooskõlas maakasutuse juht-otstarbe (p 2.8)
ja krundi kasutamise sihtotstarbega.
Katastriüksuse
lubatud minimaalne
suurus
Lähtuda tuleb vastava maakasutuse juhtotstarbega seatud tingimustest,
detailplaneeringust ja punktis 2.3 määratud tingimustest.
Hoonete suurim
lubatud arv
Lubatud suurim hoonete arv krundil määratakse detailplaneeringuga
lähtudes maakasutuse juhtotstarbele seatud tingimustest (p 2.8). Detail-
planeeringu koostamise kohustuse puudumisel määratakse suurim lubatud
hoonete arv projekteerimistingimustega üldplaneeringuga määratud
tingimuste alusel.
Hoonete ja rajatiste
asukoht
Lubatud hoonestusala krundil hoonete ja rajatiste ehitamiseks määratakse
detailplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
projekteerimistingimustega.
Suurim lubatud
ehitisealune pind
Määratakse detailplaneeringuga või asjakohasel juhul projekteerimis-
tingimustega kooskõlas maakasutuse juhtotstarbele seatud tingimustega (p
2.8).
Kõrgus ja vajaduse
korral sügavus
Määratakse detailplaneeringuga või asjakohasel juhul projekteerimis-
tingimustega kooskõlas maakasutuse juhtotstarbele seatud tingimustega (p
2.8).
Arhitektuursed,
ehituslikud ja
kujunduslikud
tingimused
Määratakse detailplaneeringuga ja asjakohasel juhul projekteerimis-
tingimustega. Kehtivad projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad
üldised tingimused (p 2.2.1). Tingimused võivad sõltuda asukohapõhistest
eritingimustest (nt miljööväärtuslikud alad p 2.9.2).
Liikluskorralduse
põhimõtted
Vaata p 2.10 „Liiklusvõrgustik“
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
26 / 90
Haljastuse ja
heakorra põhimõtted
Kehtivad projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad üldised
tingimused (p 2.2).
Kõrghaljastust tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses. Kui kõrghaljastuse
likvideerimine on vältimatu, siis on kohalikul omavalitsusel õigus määrata
asendusistutuse koht ja kohustus.
Tingimused
piirdeaedadele ja
hekkidele
Järgida tuleb määratud üldisi põhimõtteid (p 2.2.8).
Lubatud ei ole rajada läbipaistmatuid piirdeid.
Piirdeaia ehitamisel ja ümberehitamisel peavad piirdeaiad üldjuhul asuma
tänava teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusel. J. Poska, L. Koidula ja
Vabaduse tänaval asuvate katastriüksuste piirdeaiad peavad asuma teekatte
servast minimaalselt 3 m kaugusel. Piirdeaia ehitamiseks teekatte servale
lähemale on vajalik linnavalitsuse kirjalik kooskõlastus.
Hekk võib tiheasustusala elamu maa-alal olla kuni 2 m kõrgune.
Kõik tiheasustusalal tänavatega/teedega piirnevad katastriüksused peavad
rajama sissesõidu väravad sissepoole avanevatena või lükandväravatena.
Välistada tuleb väravaga liikluspinna (sh jalgratta- ja jalgteed) sulgemine.
Muud tingimused Tiheasustusalal ei ole lubatud põllumajandusloomade pidamine.33
2.7 Hajaasustusala
Hajaasustusalana tuleb üldplaneeringus mõista kogu omavalitsuse territooriumi, mida ei ole
määratud tiheasustusalaks.
Üldplaneeringuga eristatakse hajaasustuse alal eritingimustega piirkondi (p 2.7.2).
Hajaasustusla iseloomustab hajus hoonete paiknemine ning metsa- ning põllumajandusmaastiku
(maatulundusmaa) suur osakaal.
33 Põllumajandusloom loomakaitseseaduse tähenduses
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
27 / 90
2.7.1 Hajaasustusala üldised tingimused
Lubatud hooned Hajaasustusega ala üldiseks põhimõtteks on avatud maastike ja ajaloolis-
kultuurilise keskkonna säilitamiseks vältida uute suurte elamuarendusalade
loomist.
Ehitusõiguse määramine hajaasustusega alal toimub üldjuhul
projekteerimistingimuste alusel, kui seadusest tulenev või üldplaneeringuga
määratud tingimusest tulenev detailplaneeringu koostamise kohustus
puudub (p 2.1.2);
Hoonete ehitise kasutamise otstarbed peavad olema kooskõlas
maakasutuse juhtotstarbe / krundi kasutamise sihtotstarbega.
Eluhoonetest on lubatud ehitada ainult üksikelamud34 ja kaksikelamud, mis
võivad asuda väikeelamumaal või maatulundusmaal.
Katastriüksuse
lubatud minimaalne
suurus
Lähtuda tuleb piisavuse põhimõttest ja muudest punktis 2.3.1 määratud
tingimustest.
Elamu ehitamiseks on katastriüksuse minimaalsuurus on 0,5 ha (v.a p 2.7.2.
nimetatud eripiirkonnad).
Põllumajandusmaa ja metsamajandusmaa kasutamise otstarbega maal
maatulundusmaa katastriüksuse sihtotstarbega katastriüksuste
moodustamisel üldplaneeringuga minimaalsuuruse nõuet ei seata.
Hoonete suurim
lubatud arv
Eluasemekoha rajamisel on katastriüksusel lubatud üks elamu ja kuni viis
abihoonet35 (v.a kohapõhised nõuded hajaasustuse eritingimustega aladel).
Ühte kuni 24 m2 ehitiseaaluse pinnaga kasvuhoonet ei arvestada abihoonete
hulka. Muude hoonete otstarbe korral määratakse lubatud hoonete arv
projekteerimistingimustega või detailplaneeringu koostamise kohustuse
korral detailplaneeringuga.
34 Üksikelamutele viidates tuleb üldplaneeringus läbivalt mõista ka ehitise kasutamise otstarbe koodiga 11103 (suvila, aiamaja) hooneid (vt ka p 2.8.1).
35 Elamut võib rajada elamumaale ja maatulundusmaale maakatastriseaduse tähenduses
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
28 / 90
Hajaasustusega alal asuvad elamumaa sihtotstarbega katastriüksused (va p
2.7.2 nimetatud alad), mis on väiksemad, kui katastriüksuse
minimaalsuurusega nõudega lubatud, on lubatud elamu ja kuni 3 abihoonet.
Hoonete arvu üle otsustamisel tuleb lähtuda kohapõhiselt katastriüksuse
tegelikust suurusest, olemasolevatest õiguslikul alusel püstitatud ehitistest,
kujade tagamise vajadusest ja muudest asjakohastest tingimustest.
Hoonete ja rajatiste
asukoht
Kehtivad projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad üldised
tingimused (p 2.2).
Abiooneid (va elamud) ja küttekoldega rajatisi ei tohi ehitada katastriüksuse
piirile lähemale kui 4 m (sh mitteehitusloakohustuslikud hooned).
Elamu ei tohi asuda katastriüksuse piirile lähemal kui 15 m. Erandid on
lubatud kohaliku naaberkinnisasja omaniku, kohaliku omavalitsuse ja
Päästeameti nõusolekul.
Kui hajaasustusega alal on tajutav olemasolev ehitusjoon, siis tuleb seda
arvestada lubatud hoonestusala määramisel.
Kohalikul omavalitsusel on õigus hoonete asukoha määramisel arvestada
(kaug)vaadetega (p 2.9.4).
Muude ehitiste kasutamise otstarvete korral määratakse ehitiste asukoht
projekteerimistingimustega või asjakohasel juhul detailplaneeringuga.
Suurim lubatud
ehitisealune pind
Elamumaa ja/või elamuga katastriüksuse maksimaalne lubatud hoonete
ehitisealune pind on 10% katastriüksuse pindalast, aga mitte rohkem kui
800 m2. Kui katastriüksusel asub veekogu, siis ei arvestata üldpinna hulka
veekogu alust pinda.
Üksikelamu ehitisealune pind on kuni 450 m2, kaksikelamu korral kuni
600 m2.
Muude ehitiste kasutamise otstarvete korral määratakse suurim lubatud
ehitisealune pind projekteerimistingimustega või asjakohasel juhul
detailplaneeringuga.
Kõrgus ja vajaduse
korral sügavus
Elamu lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast on 9 m ja kuni 2 korrust,
elamu abihoonete maksimaalne kõrgus maapinnast on 6 m ja kuni 2 korrust.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
29 / 90
Muude ehitiste kasutamise otstarvete korral määratakse igakordselt
projekteerimistingimustega või asjakohasel juhul detailplaneeringuga.
Sügavuse osas kehtivad projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad
üldised tingimused (p 2.2).
Arhitektuursed,
ehituslikud ja
kujunduslikud
tingimused
Kehtivad projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad üldised
tingimused (p 2.2).
Kohalikul omavalitsusel on õigus määrata nõuded katuse tüübile ja kalletele
lähtudes piirkonna, kui terviku arhitektuurse ilme loomise eesmärkidest.
Hoone fassaad tuleb projekteerida avaliku liikluspinna poole. Nõuet
täpsustatakse projekteerimistingimustega või asjakohasel juhul
detailplaneeringuga.
Liikluskorralduse
põhimõtted
Vaata p 2.11 „Liiklusvõrgustik“.
Haljastuse ja
heakorra põhimõtted
Kehtivad projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad üldised
tingimused (p 2.2).
Tingimused
piirdeaedadele ja
hekkidele
Järgida tuleb määratud üldisi põhimõtteid (p 2.2.8).
Eluhoonega katastriüksusel ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid piirdeid.
Piirete rajamine ei ole lubatud, kui sellega takistatakse vaateid
üldplaneeringuga määratud kauni vaatega kohtades. Piirete rajamise keeldu
ei rakendada hajaasustusega alal, kui piirdeid rajatakse loomade
karjatamiseks. Võimalikud täpsustused kehtivad rohevõrgustiku aladel (p
2.9.3).
Muud tingimused Suletud prügilate asukohas on ehitamine üldjuhul keelatud. Vajadusel tuleb
viia läbi prügila pinna püsivuse, inimese tervisele ja ohutusele ning
looduskeskkonnale avalduvate mõjude jm asjaolude hindamine.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
30 / 90
2.7.2 Hajaasustusala eripiirkonnad
Hajaasustusala eripiirkondadena tuleb üldplaneeringus mõista selliseid alasid, mis asuvad
väljaspool määratud tiheasustusega alasid, kuid oma krundistruktuurilt ja ehituslikult olemuselt ei
ole tüüpilised hajaasustusega alad.
Alasid iseloomustab sageli kompaktne/tihe monofunktsionaalne krundistruktuur ja hoonestus, valdavalt
puuduv ühine infrastruktuur (vesi ja kanalisatsioon) vms. Nendele piirkondadele kohaldatakse
hajaasustuse üldiseid tingimusi, kui käesolevas punktis ei ole määratud täpsustatud kohapõhiseid
tingimusi.
Üldplaneeringuga määratakse hajaasustuse eripiirkondadega aladeks:
Arumäe AÜ ala (A1)
Viljapea AÜ ala (A2)
Koiduvalguse AÜ ala (A3)
Energeetiku AÜ ala (A4)
Saare AÜ ala (A5)
Ehavalguse AÜ ala (A6)
Mustajõe ja Külmajõe SÜ ala (A7)
Sininõmme ala (A8)
Kesalille ja Konna AÜ ala (A9)
Vaivara ala (A10)
Vivikonna ja Kaevurite ala (A12)
Sirgala ala (A13)
Kudruküla ala (A14)
Puhkova ala (A15)
Suvesaare ala (A16)
Laagna ala (A17)
Ranniku AÜ ala (A18)
Hajaasustuse eripiirkondade maakasutus- ja ehitustingimused:
Tingimused
maakasutuse
juhtotstarbele ja
krundi kasutamise
sihtotstarbele
Aladel A1, A2, A3, A4, A5, A6, A7, A9, A16, A18 – elamumaa juhtotstarbe
muutmine ja sellele kõrvaotstarbe määramine ei ole lubatud.
Ala A17 – lubatud elamumaa juhtotsarbed (EV, ER, EK), ärimaa (Ä), puhke-
ja virgestusmaa (sh golfiväljaku rajamine) (P).
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
31 / 90
Eripiirkondades asuvates aiandusühistu aladel elamumaa kruntidel lubatud
ainult suvilate ja aiamajade (ehitise kasutamise otstarbe kood 11103) ja
nende abihoonete ehitamine.
Katastriüksuse
lubatud minimaalne
suurus
Lähtuda tuleb katastriüksuse moodustamise üldistest põhimõtetest (p 2.3.1)
Väikeelamumaa (EV) krundi minimaalsuurus on:
Ala A3, A6, A7 – 300 m2
Ala A4, A8, A9, A18 – 600 m2
Aladel A2 – 900 m2
Aladel A1, A5, A12, A13 – 1000 m2
Ala A10 – 1200 m2
Ala A12 – 800 m2
Ala A15 – 1500 m2
Ala A14 – 1200 m2
Ala A16 – katastriüksuse jagamine ei ole lubatud
Ala A17 1500 m2
Muude krundi kasutamise otstarvete korral katastriüksusele
minimaalsuuruse nõuet ei määrata.
Hoonete suurim
lubatud arv
Hoonete suurim lubatud arv on 3, sh 1 põhihoone (elamu või suvila) ja kuni
2 abihoonet. Kasvuhoonet ei loeta nende hoonete hulka.
Aladel A1, A2, A3, A4, A5, A6, A7, A9, A18, kui olemasolev elamumaa
katastriüksus on väiksem, kui krundi minimaalsuuruse nõudega lubatud, on
lubatud suurim ehitiste arv 2, sh üks põhihoone ja üks abihoone, kui on
tagatud kujad ja muud asjakohased tingimused.
Hoonete ja rajatiste
asukoht
Hoonete lubatud kaugus 4 m katastriüksuse piirist. Nõuet rakendatakse ka
rajatiste suhtes, mis võimaldavad tule levikut. Erandid on lubatud naabrite
kokkuleppel, kui sellega on nõustunud kohalik omavalitsus ja Päästeamet.
Kui piirkonnas on tajutav olemasolev ehitusjoon, siis tuleb seda arvestada
hoonete ja rajatiste asukohavalikul. Ehitusjoone puudumisel tuleb see
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
32 / 90
kohaliku omavalitsuse poolt määrata projekteerimistingimuste andmisel või
detailplaneeringu menetluses.
Suurim hoonete
lubatud ehitisealune
pind
Üldise tingimusena katastriüksuste maksimaalne hoonete ehitisealune pind
elamumaa otstarbega krundil on 20% katastriüksuse pinnast, kuid mitte
rohkem, kui 450 m2 , kui alal kehtiva detailplaneeringuga või käesoleva
üldplaneeringuga ei ole kehtestatud muud nõuet.
Ala A10, A12, A13, A14, A15, A17 - suurim lubatud ehitisealune pind – 25%
katastriüksuse pindalast.
Muu otstarbe korral määratakse igakordselt detailplaneeringuga või selle
koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimuste alusel,
lähtudes maakasutuse juhtotstarbega seatud tingimustest.
Kõrgus ja vajaduse
korral sügavus
Maksimaalne lubatud elamu kõrgus 9 m ja kuni 2 korrust, elamu abihoonel 6
m maapinnast ja kuni 2 korrust, kui konkreetsele alale ei ole kehtestatud
detailplaneeringuga või käesoleva üldplaneeringuga määratud muud nõuet;
Ala A1, A2, A3, A4, A5, A6, A7, A9, A18 – suvila/aiamaja lubatud
maksimaalne kõrgus 7,5 m maapinnast ja kaks korrust, abihoone kuni 4,5 m
maapinnast ja üks korrus.
Ala A14, A15 – elamu lubatud maksimaalne kõrgus 9 m maapinnast ja kuni
2 korrust, abihoonel kuni 6 m maapinnast ja kuni 2 korrust.
Maksimaalne lubatud sügavus määratakse asjakohasel juhul
detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega.
Arhitektuursed,
ehituslikud ja
kujunduslikud
tingimused
Määratakse detailplaneeringuga või asjakohasel juhul projekteerimis-
tingimustega.
Domineeriva materjalina välisfassaadi lahendustes on lubatud puit, krohv,
kivi, kui konkreetsele alale ei ole määratud muud nõuet.
Ala A1, A18 – lubatud viilkatus katusekaldega 30 – 45 kraadi.
Üldiseks tingimuseks on lähtuda looduslähedastest ja pastelsetest toonidest.
Erksad värvid on lubatud mänguväljakutel.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
33 / 90
Liikluskorralduse
põhimõtted
Määratakse detailplaneeringuga või asjakohasel juhul projekteerimis-
tingimustega. Arvestada tuleb liikluskorralduse üldiseid põhimõtteid
(seletuskiri p 2.10).
Haljastuse ja
heakorra põhimõtted
Haljastuse minimaalne osakaal krundi pindalast 10%. Lähtuda tuleb üldistest
põhimõtetest ja asjakohasel juhul maakasutuse juhtotstarbest tulenevatest
tingimustest.
Ala A14, A15 – kohalik omavalitsus võib nõuda haljastuse minimaalset
osakaalu krundi pindalast kuni 40%, mille eesmärk on ehitiste ruumilise mõju
vähendamine ja looduslähedasema elukeskkonna loomine.
Tingimused
piirdeaedadele ja
hekkidele
Järgida tuleb määratud üldisi põhimõtteid (p 2.2.8).
Muud tingimused Ala A16 (Suvesaare). Uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevate hoonete
laiendamiseks ehitusõigust ei määrata.
Aiandus- ja suvilaühistute territooriumil ei ole lubatud põllumajandusloomade
pidamine.36
2.8 Maakasutuse juhtotstarbed
Maakasutuse juhtotstarbe37 all tuleb mõista üldplaneeringuga määratavat maa-ala kasutamise
valdavat otstarvet, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna.
Juhtotstarvete piirid täpsustatakse vajadusel projekteerimistingimuste väljastamisel või
detailplaneeringu koostamisel lähteseisukohtade andmisel.
Maakasutuse juhtotstarve on siduv konkreetse maa-ala/krundi kasutamise otstarbe ja katastriüksuse
sihtotstarbe määramisel, kuid ei määra aega, mille jooksul maa planeeritud otstarbel kasutusele tuleb võtta.
Maa-alale võib anda lisaks juhtotstarbele muu kõrvalotstarbe või kõrvalotstarbed kokku kuni 45% ulatuses.
Kõrvalotstarbe määramine ja selle otstarbega kooskõlas olevate ehitiste ehitamine on lubatud, kui need ei
36 Põllumajandusloom loomakaitseseaduse tähenduses
37 Digitaalsed ruumiandmed: yp_maakas
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
34 / 90
ületa müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni osas põhiotstarbe jaoks määratud tingimusi ning parkimine
lahendatakse oma katastriüksusel.
Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbed ning maakasutus- ja ehitustingimused on aluseks
detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel ja ehitusteatise kohustusega hoonete
ehitamisel ning maakorralduslikel toimingute. Üldplaneeringuga määratud tingimused kehtivad ka vaba
ehitustegevuse (ehitusloakohustuseta ja ehitusteatise esitamise kohustuseta ehitiste ehitamise) korral.
Tehnorajatiste juurde (nt pumplad, puurkaevud, alajaamad jms) katastriüksuste moodustamine ja
katastriüksuse sihtotstarbe määramine kooskõlas selle ehitise kasutamise otstarbega ei ole vastuolus
üldplaneeringuga, sõltumata sellele alale määratud maakasutuse juhtotstarbest.38
Maa-alad, kus üldplaneeringu joonisel maakasutuse juhtotstarve ei ole kajastatud (nn „valged alad“) ei
tähenda, et maakasutusel otstarve puudub. Sellistel aladel tuleb maakasutuse juhtotstarbe üle otsustamisel
lähtuda Eesti topograafilise andmekogu (ETAK) andmetest ja selles märgitud kõlvikulisest jaotusest. Tuleb
hinnata kogu piirkonna samalaadse tegeliku olemasoleva maakasutuse ulatust, samuti lähtuda õiguslikul
alusel sellele alale rajatud ehitiste kasutamise otstarvetest. Krundi kasutamise otstarbe /katastriüksuse
sihtotstarbe määramisel tuleb hinnata, kas see oma pindalalise suuruse või mõju ulatuse tõttu võib
eeldatavalt muuta või mõjutada kogu piirkonna maa juhtivat kasutusviisi. Juhtotstarbe ulatuslikku muutmist
tuleb käsitleda üldplaneeringu muutmisena. Ulatuslikkuse hindamine on kohaliku omavalitsuse
kaalutlusotsus.
2.8.1 Elamumaa-alad
Elamumaa-alad on üldplaneeringuga määratud maa-alad väikeelamute, ridaelamute või
korterelamute ehitamiseks.
Hajaasustusega aladel käsitletakse elamumaa juhtotstarbega alana elukondlike hoonetega eraõuesid ning
kuni 2 ha suuruseid elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseid sõltumata selle katastriüksuse kõlvikulisest
kasutamise otstarbest põllumajandusmaana, metsamajandusmaana vms. Ehitusõiguse määramine toimub
seadusega ja üldplaneeringuga määratud maakasutustingimuste alusel.
Erinevate elamualade lahkmejooni tuleb vajadusel täpsustada detailplaneeringute koostamise käigus,
arvestades tehnovõrkude väljaarendamist, liikluspindade rajamist jms. Erinevate elamumaa alaliikide
vaheliste piiride täpsustamine ei ole üldplaneeringu muutmine.
38 St näiteks, et alajaama või puurkaevu juurde moodustatav tootmismaa katastriüksus võib asuda elamumaal ja see
ei ole vastuolus elamumaa juhtotstarbega sellel alal.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
35 / 90
2.8.1.1 Väikeelamumaa-ala (EV)
Väikeelamumaa on üksikelamute, kaksikelamute, suvilate ja aiamajade ning nende juurde kuuluvate
abihoonete ehitamiseks ettenähtud maa.
Tiheasustusala väikeelamumaa-alal kehtivad järgmised maakasutus- ja ehitustingimused:
Lubatud
kõrvaotstarbed
Lubatud kõrvalotstarbed: ärimaa (Ä), ühiskondlike ehitiste maa (Ü).
Alal võivad asuda ka elamuid teenindavad teised abihooned ja rajatised,
nagu kuur, garaaž, saun, pumpla, alajaam jms. Elamute teenindamiseks
vajalike tehnorajatiste juurde eraldi kruntide moodustamine ja nendele
katastriüksuse sihtotstarbe määramine kooskõlas ehitise kasutamise
otstarbega ei ole vastuolus maakasutuse juhtotstarbega.
Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda 10 kuni 15% planeeringuala ulatuses
maa reserveerimist avaliku ruumi jaoks kooskõlas otstarvetega haljasala
maa-ala (HP), puhke- ja virgestustegevuse maa (P)-ala või ühiskondlike
ehitiste maa (Ü).
Hoonete suurim
lubatud arv
Tiheasustusalal üle 600 m2 katastriüksusele on lubatud ehitada üks
üksikelamu ja kuni kaks abihoonet.
Tiheasustusalal alla 600 m2 katastriüksusele on lubatud ehitada üks
üksikelamu ja üks abihoone.
Hoonete ja rajatiste
asukoht
Määratakse detailplaneeringuga või selle kohustuse puudumisel
projekteerimistingimuste alusel lähtudes projekteerimistingimuste andmise
aluseks olevatest üldistest tingimustest (p 2.2) ning olemasolevat tänava
ehitusjoont arvestades.. Üldiseks tingimuseks on hoonete ja rajatiste lubatud
kaugus 4m katastriüksuse piirist. Erandiks võivad naabritevahelisel
kokkuleppel olla ehitised, mis ei võimalda tule levikut, kui sellega on
nõustunud ka kohalik omavalitsus ja Päästeamet.
Suurim lubatud
ehitisealune pind
600 m2 ja suuremad suuruse katastriüksuse korral suurim lubatud hoone
ehitisealune pind 25% krundi pindalast.
600 m2 kuni 300 m2 katastriüksuse korral on hoonete maksimaalne lubatud
ehitisealune pind kokku 80 m2.
Alla 300 m2 katastriüksuse korral on hoonete maksimaalne lubatud
ehitisealune pind kokku 40 m2.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
36 / 90
Kõrgus ja vajaduse
korral sügavus
Maksimaalne lubatud hoonete kõrgus elamul 9 m maapinnast ja kuni 2
korrust; abihoonetel 6 m maapinnast ja kuni 2 korrust.
Alla 300 m2 kruntide korral on hoone lubatud maksimaalne kõrgus 4,5 m
maapinnast.
Arhitektuursed,
ehituslikud ja
kujunduslikud
tingimused
Uushoonestuse ehitamisel ning hoonete rekonstrueerimisel tuleb juba
väljakujunenud elamupiirkonnas arvestada mahult ja arhitektuurselt
lahenduselt olemasolevat keskkonda, st välja kujunenud tänava
hoonestusjoont, vahetus lähiümbruses katuse kuju (vajadusel harjajoon)
ning välisviimistlusmaterjale. Elamute abihooned peavad moodustama
põhihoonega ühtse terviku (näiteks ühtne värvilahendus, stiil vms).
Hoonete välisfassaadil tuleb kasutada kvaliteetseid esinduslikke materjale,
eelistatud on naturaalsed materjalid (kivi, puit, klaas, betoon, krohv jt).
Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb näha ette meetmed, mis
võimaldavad hea avaliku tänavaruumi tekkimise. Seada erinevad
arhitektuursed ja ehituslikud tingimused eri tänavatele ja/või tänavalõikudele,
et kujundada identiteeti loov ning mitmekesine miljöö.
Liikluskorralduse
põhimõtted
Parkimise planeerimisel peab üksikelamutele ette nägema minimaalselt 2
parkimiskohta, kaksikelamul 4 parkimiskohta.
Elamumaad planeerides tuleb alati lahendada sidusus avaliku teedevõrguga
(p 2.10), haljasalade ning puhke- ja virgestusaladega.
Haljastuse ja
heakorra tingimused
Minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 30% katastriüksuse pinnast.
Kõrghaljastusega kaetud aladel (kõrghaljastus, mille moodustavad leht-
ja/või okaspuud ning üle 2,5 m kõrgused põõsad) reserveeritud elamu maa-
aladele hoonete projekteerimisel tuleb tagada haljastuse osakaalust
vähemalt 60% katastriüksuse pindalast olemasoleva kõrghaljastuse
säilimine või uue samaväärse kõrghaljastuse rajamine39. Väärtusliku
kõrghaljastust (I ja II väärtusklass) tuleb säilitada maksimaalselt.
39 Asendusistutuse korral määrab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist istutatava püsihaljastuse osas
tingimused (nt istikute arv, liik, vanus, kõrgus, võra läbimõõt jne).
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
37 / 90
Haljastuse osakaalu hulka ei kuulu murukivikattega alad ja maapinnaga
ühendamata haljastus, nt katuse- või garaažipealne haljastus.
Väärtusliku kõrghaljastusega (I ja II väärtusklass) ja luidetel (luidete ala
määramisel lähtuda maapinna kõrgusmudelist ja olemasolevast olukorrast)
asuvatel katastriüksustel on keelatud vertikaalplaneerimine üle 50 %
katastriüksuse pindalast.
Katastriüksusel, millel on olemasolev haljastus, peab hoonestus olema
võimalikult kompaktne, hoone asukoht tuleb kavandada võimalikult
kõrghaljastust säästvalt.
Tehnovõrkude projekteerimisel ja võrkude liitumiste kavandamisel lähtuda
kõrghaljastuse asukohast ning võimalikult vähe kahjustada puujuurestikku.
Katastriüksuse
lubatud minimaalne
suurus
Katastriüksuse moodustamisel üksikelamu ehitamiseks 1000 m2.
Katastriüksuse moodustamisel kaksikelamu ehitamisel 1400 m2.
Tingimused
piirdeaedadele ja
hekkidele
Järgida tuleb määratud üldisi põhimõtteid (p 2.2.8).
Hekk võib elamumaal olla kuni 2 m kõrgune. Kui soovitakse rajada kõrgemat
hekki, tuleb koostada haljastusplaan ja see kooskõlastada kohaliku
omavalitsusega ja naaberkinnistute omanikega. Haljastusplaanis (koostab
arendaja) tuleb analüüsida naaberkinnistutele ja tänavatele haljastusest
tekkida võivat visuaalset ning varjamisest tingitud mõju.
Muud tingimused
2.8.1.2 Korterelamu maa-ala (EK)
Korterelamu maa-alana käsitletakse üldplaneeringus ridaelamu maad ning kolme või enama
korteriga ühise sissepääsuga ja trepikojaga elamu ning selle juurde kuuluvate majapidamis- ja
abiehitise alust ning ehitist teenindavat maad.
Lubatud
kõrvaotstarbed
Ridaelamumaa (ER), ärimaa (Ä), ühiskondlike ehitiste maa (Ü).
Kõrvalotstarve on lubatud tingimusel, et see ei too kaasa juhtotstarbele
määratud mürakategooria ületamist.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
38 / 90
Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda 15% planeeringuala ulatuses maa
reserveerimist avaliku ruumi jaoks kooskõlas otstarvetega haljasala maa-ala
(HP), puhke- ja virgestustegevuse maa-ala (P) või ühiskondlike ehitiste maa
(Ü).
Katastriüksuse
lubatud minimaalne
suurus
Katastriüksuse minimaalne suurus ridaelamu puhul on ridaelamu boksi arv x
0,6 x1 000 m².
Katastriüksuse minimaalne suurus korterelamu puhul on korterite arv x 250
m²; kuid mitte vähem, kui 1400 m2.
Hoonete suurim
lubatud arv
Krundil võib asuda üks korterelamu või ridaelamu ja kuni kaks abihoonet.
Ridaelamuga krundil tuleb võimalusel eelistada ühist abihoonet.
Hoonete ja rajatiste
asukoht
Määratakse detailplaneeringuga või selle kohustuse puudumisel
projekteerimistingimuste alusel lähtudes projekteerimistingimuste andmise
aluseks olevatest üldistest tingimustest (p 2.2) ning olemasolevat tänava
ehitusjoont arvestades.
Hoonete lubatud kaugus 4 m katastriüksuse piirist.
Suurim hoonete
lubatud ehitisealune
pind
30% katastriüksuse pinnast
Kõrgus ja vajaduse
korral sügavus
Lubatud maksimaalne kõrgus korterelamul 14 m maapinnast, abihoonel 6 m
maapinnast ja kuni 2 korrust.
Arhitektuursed,
ehituslikud ja
kujunduslikud
tingimused
Korterelamutel ei tohi ilma omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta muuta elamute
akende jaotust. Aknaid võib vahetada ilma projektita ainult sama jaotuse,
sama kuju ja sama laia raamiga ning sama värvi akende vastu. Kõik aknad,
mida ei ole vahetatud sama kujuga akende vastu, tuleb vahetada tagasi
algupärase kujuga akende vastu või kooskõlastada nende vahetuse
põhimõtted teist tüüpi akende vastu omavalitsusega kogu maja ulatuses.
Korterelamute rõdusid ja hoone fassaadi võib muuta vaid kogu hoonel
korraga. Rõdude kinniehitamine on lubatud vaid kooskõlastatud projekti
alusel kogu hoonel korraga.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
39 / 90
Korter- ja ridaelamu kavandamisel tuleb ära lahendada abiruumid jalgrataste,
lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks. Jalgratastele tuleb teha vastavalt EVS
standardile jalgrataste hoiustamise kohad või hooned.
Liikluskorralduse
põhimõtted
Korterelamutel tuleb ette näha minimaalselt 2 parkimiskohta iga korteri kohta
ja lisaks tuleb iga 5 korteri kohta ette näha vähemalt 1 külaliskoht;
Korterelamumaad planeerides tuleb alati lahendada sidusus avaliku
teedevõrguga (p 2.11), haljasalade ning puhke- ja virgestusaladega.
Ridaelamutel tuleb ette näha minimaalselt 2 parkimiskohta korteri kohta.
Iga 5 korteri kohta ette näha vähemalt 1 külaliskoht.
Haljastuse ja
heakorra põhimõtted
Minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 20% katastriüksuse pinnast (sh.
kõrghaljastus, mille moodustavad leht- ja/või okaspuud ning kõrged (üle 2,5
m) põõsad).
Korterelamu maa-ala katastriüksuse pindalast tuleb minimaalset 30% jätta
üldkasutatavaks haljasala maaks, kuhu saab rajada laste mänguväljakuid,
palliplatse vms.
Haljastuse osakaalu hulka ei kuulu murukivikattega alad ja maapinnaga
ühendamata haljastus, nt katuse- või garaažipealne haljastus.
Tingimused
piirdeaedadele ja
hekkidele
Piirete rajamine on keelatud. Lubatud on piirdeaiad mänguväljakute,
lemmikloomaväljakute jms ümber.
Muud tingimused
2.8.2 Ettevõtlusotstarbega maad
2.8.2.1 Ärimaa-ala (Ä)
Ärimaa-ala on üldplaneeringuga määratud kaubandus-, büroo-, majutus-, toitlustus või muu
teenindusotstarbeliste ehitiste jaoks kasutatav maa.
Üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning põhimõtted ärimaal:
Lubatud
kõrvaotstarbed
Väikeelamumaa (EV), korterelamumaa (EK), ühiskondlike ehitiste maa (Ü),
puhke- ja virgestustegevuse maa (P).
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
40 / 90
Katastriüksuse
lubatud minimaalne
suurus
Katastriüksuse suurus määratakse detailplaneeringuga või detailplaneeringu
koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimustega. Lähtuda
tuleb piisavuse põhimõttest (p 2.3.2).
Hoonete suurim
lubatud arv
Üldplaneeringuga tingimusi ei seata. Määratakse detailplaneeringuga või
projekteerimistingimustega.
Hoonete ja rajatiste
asukoht
Vastavalt projekteerimistingimuste andmise aluseks olevale üldisele
tingimusele (p 2.2) või vastavalt detailplaneeringuga sätestatud tingimustele.
Hoonete lubatud minimaalne kaugus 4 m katastriüksuse piirist.
Abihooned peavad paiknema põhihoonega samal ehitusjoonel või tee poolt
vaadetes põhihoonest tagapool. Erandid KOV kaalutlusotsusel.
Suurim lubatud
hoonete ehitisealune
pind
Suurim lubatud hoonete ehitisealune pind 50% katastriüksuse pindalast
Kõrgus ja vajaduse
korral sügavus
Lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus maapinnast määratakse
detailplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise
korral projekteerimistingimustega. Määratud aladel40 Narva-Jõesuu
tiheasustusalal TA1 on ärimaa kasutamise sihtotstarbega kruntidel
maksimaalne lubatud kõrgus 45 m maapinnast, ülejäänud osas 20 m
maapinnast. Tiheasustusaladel TA2 (Sinimäe) ja TA3 (Olgina) maksimaalne
lubatud kõrgus 20 m maapinnast.
Arhitektuursed,
ehituslikud ja
kujunduslikud
tingimused
Lähtuda detailplaneeringust ja projekteerimistingimuste andmise aluseks
olevatest üldistest tingimustest (p 2.2.1).
Üldplaneeringuga määratud juhtudel (p 2.5) on määrtakse tingimused
arhitektuurikonkursi korraldamise kaudu.
Liikluskorralduse
põhimõtted
Lähtuda liikluskorralduse üldistest (p 2.10) ja parkimiskorraldusele määratud
(p 2.10.5) põhimõtetest ning arvestades kehtivaid EVS norme;
40 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_korgus
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
41 / 90
Haljastuse ja
heakorra põhimõtted
Minimaalne lubatud haljastuse osakaal on 20% katastriüksuse pinnast.
Haljastuse osakaalu hulka ei kuulu murukivikattega alad ja maapinnaga
ühendamata haljastus, nt katuse- või garaažipealne haljastus.
Tingimused
piirdeaedadele ja
hekkidele
Järgida tuleb määratud üldisi põhimõtteid (p 2.2.8).
Piirete rajamine terve katastriüksuse ulatuses ei ole lubatud. Lubatud on
piirata konkreetsest tegevusest tingitud või vara kaitsmisega seotud ala
katastriüksusest.
Asjakohasel juhul võib kohalik omavalitsus nõuda kaitsehaljastuse rajamist
(p 2.8.3.3).
Muud tingimused
2.8.2.2 Tootmismaa-ala (T)
Tootmismaa-ala on üldplaneeringuga määratud tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud
hoonete ja rajatiste maa. Tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja tööstusmaid, laohoone maid ning
põllumajanduse, metsa-, jahi- ja kalamajandushoonete alust maad. Tootmismaa-ala on samuti
tehnorajatiste maa, mis on seotud kütte-, vee, gaasi-, ja elektrivarustusega, sh
päikeseelektrijaamade maa.
Üldplaneeringus eristatakse tootmismaa (T) alaliike tehnoehitise maa-ala (TT), mäetööstusmaa-ala (TM)
Tootmismaa ja ärimaa kooslubatavust ilma juhtotstarbe osakaalu määramata käsitletakse üldplaneeringus
segaotstarbega alana (vt p 2.8.4).
Üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning põhimõtted tootmismaa-alal:
Lubatud
kõrvaotstarbed
Tehnoehitise maa (TT) ja ärimaa (Ä).
Katastriüksuse
lubatud minimaalne
suurus
Määratakse detailplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel tuleb lähtuda piisavuse põhimõttest (p 2.3.2).
Hoonete suurim
lubatud arv
Määratakse detailplaneeringuga või asjakohasel juhul
projekteerimistingimustega.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
42 / 90
Hoonete ja rajatiste
asukoht
Olulise keskkonnamõjuga41 tootmise rajamine või laiendamine eluhoonele,
väike-elamu maa-alale või korterelamu maa-alale lähemal kui 500 m ei ole
lubatud.
Määratakse detailplaneeringuga või selle kohustuse puudumisel
projekteerimistingimuste alusel lähtudes projekteerimistingimuste andmise
aluseks olevatest üldistest tingimustest ( p 2.2) ning olemasolevat tänava
ehitusjoont arvestades. Üldiseks tingimuseks on hoonete ja rajatiste lubatud
kaugus 4m katastriüksuse piirist. Erandiks võivad naabritevahelisel
kokkuleppel olla ehitised, mis ei võimalda tule levikut, kui sellega on
nõustunud ka kohalik omavalitsus ja Päästeamet.
Suurim lubatud
ehitisealune pind
Katastriüksuste maksimaalne hoonete ehitisealune pind on 70%
katastriüksuse pinnast.
Kõrgus ja vajaduse
korral sügavus
Määratakse asjakohasel juhul detailplaneeringuga või projekteerimis-
tingimustega.
Arhitektuursed,
ehituslikud ja
kujunduslikud
tingimused
Määratakse detailplaneeringuga või asjakohasel juhul projekteerimis-
tingimustega.
Liikluskorralduse
põhimõtted
Määratakse detailplaneeringuga või asjakohasel juhul
projekteerimistingimustega. Arvestada tuleb liikluskorralduse üldiseid
põhimõtteid (p 2.10).
Haljastuse ja
heakorra põhimõtted
Haljastuse minimaalne osakaal 20% katastriüksuse pindalast.
Kui tootmistegevusega kaasnevad tootmismaaga ümbritsevale alale
keskkonnahäiringud, võib kohalik omavalitsus lisaks
ehituslikele/tehnoloogilistele meetmetele nõuda kaitsehaljastuse rajamist
lähtudes kaitsehaljastusele määratud üldisest põhimõttest (p 2.8.3.3).
41 Oluline keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
43 / 90
Tingimused
piirdeaedadele ja
hekkidele
Järgida tuleb määratud üldisi põhimõtteid (p 2.2.8).
Detailplaneeringud ja projektid peavad käsitlema meetmeid kõrvaliste isikute
takistamiseks juurdepääsul tootmisaladele.
Muud tingimused
2.8.2.2.1 Tehnoehitise maa (OT)
Tehnoehitiste maa-ala all mõeldakse inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise
infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluvat maad. Siia kuuluvad kanalisatsiooni ja
reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi- või biogaasi tootmise ja jaotamise
ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise
maa (sh päikeseelektrijaamade maa) ning sideehitise maa-ala.
Tehnoehitise maa-ala planeerimise ja tehnilise taristu projekteerimise üldised põhimõtted ja tingimused vt
peatükis 2.11 „Tehnovõrgud ja -rajatised“.
2.8.2.2.2 Mäetööstusmaa (TM)
Mäetööstusmaa-alad on üldplaneeringuga määratud karjääride ja turbatootmise maa-alad, kus
mäeeraldise teenindusmaa piires võivad asuda ka muud seda tootmist teenindavad ehitised.
Maapõue ja maavara kaitse toimub maapõueseaduses ning selle alusel kehtestatud muudes õigusaktides
sätestatud alustel. Maardlate kasutuselevõtt (muutumine mäetööstusalaks) on võimalik pärast maavara
kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktides sätestatud korras.
Üldplaneeringus kajastatakse mäetööstuse maa-alana alasid, kus on väljastatud kaevandusluba/aktiivsed
mäeeraldised koos nende teenindusmaadega42.
Mäetööstusmaal kehtivad järgmised üldised põhimõtted ja tingimused:
1) kehtiva kaevandamisloaga ala, kuhu üldplaneeringuga on kavandatud muu maakasutuse juhtotstarve
(p 2.8.3.6) käsitletakse mäetööstusmaana kuni kaevandamisloa lõppemiseni/lõpetamiseni. Maa muul
otstarbel kasutuselevõttu peale maavara ammendumist ja/või kaevandamisloa lõppemist ei loeta
üldplaneeringu põhiahenduse muutmiseks;
42 Seisuga 11.01.2024. Maa-amet avaandmed
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
44 / 90
2) peale kaevandamistegevuse lõppemist koostatav korrastusprojekt peab looma eeldused võimalikult
mitmekesise loodusliku maastikku tekkeks arvestades asukoha eripära ja kohaliku omavalitsuse
arengukavaga seatavaid eesmärke.
Üldplaneeringu joonis kajastab planeeringu alusandmetena ka lubjakivi leviala (Väo perspektiivsed alad)43,
kus Eesti Geoloogiateenistuse info kohaselt levib väga kvaliteetne lubjakivi, mis esineb kasutatavas
sügavuses vaid väga piiratud vööndis Põhja-Eestis. Tegemist on maardlatega võrreldes vähem detailselt
uuritud aladega. Kõige ulatuslikumalt kattuvad need alad rohevõrgustikule seatud maakasutustingimusega
(p 2.9.3), samuti väärtuslikule põllumajandusmaale seatud maakasutustingimustega (p 2.8.2.3.2). Nendel
aladel tuleb projekteerimise ja detailplaneeringute koostamise menetlusse seisukoha andmiseks kaasata
Eesti Geoloogiateenistus. Tingimus ei kehti hajaasustuse eripiirkondadega kattuvatel aladel ning aladel,
kus maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud.
Skeem 5. Väo lubjakivi leviala Narva-Jõesuu omavalitsuse territooriumil (pruun viirutus skeemil).
2.8.2.3 Põllumajandusmaa (MP)
Põllumajandusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav haritav maa ja looduslik
rohumaa. Põllumajandusmaa hulka arvestatakse ka tegevusetuse tulemusel sööti jäetud maad ja
võsastunud haritavat maad, kui võrade liituvus on väiksem kui 30%.
Üldplaneeringus käsitletakse põllumajandusmaad ainult alaliikides aiandusmaa (MPA) ja väärtuslik
põllumajandusmaa (MPV). Muudel juhtudel põllumajandusmaale maakasutustingimusi ei seata ja
üldplaneeringu joonisel ei kajastata.
2.8.2.3.1 Aiandusmaa (MPA)
43 Digitaalsed alusandmed: maavara_leviala_vao_20250703. Allikas: EGT seisuga 03.07.2025
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
45 / 90
Aiandusmaa on kogukondlikus kasutuses põllumajandusmaa, mida kasutatakse
taimekasvatuslikul eesmärgil põllumajandussaaduste kasvatamiseks oma tarbeks ning
hobiaianduseks.
Aiandusmaal kehtivad üldised maakasutus- ja ehitustingimused:
1) maa kasutamine on lubatud ainult taimekasvatuslikel eesmärkidel. Maa omanik/valdaja peab omama
ülevaadet kõikidest aiandusmaa kasutajatest ja tagama selle maa üldise hoolduse, kui konkreetse ala
maakasutus lõpeb;
2) aiandusmaal on lubatud kasvatada ühe- ja mitmeaastaseid taimi ning marjapõõsaid.;
3) piirete44 rajamine on lubatud ainult aiandusmaa välispiirile, katastriüksuse piirile ning liikluspindadega
külgnevale alale arvestades piirete rajamiseks määratud üldiste tingimustega (p 2.2.8). Hekk ei tohi
olla kõrgem kui 2 m;
4) aiandusmaal on lubatud ainult aianduse otstarbeks vajaliku ehitusloakohustuseta ehitise püstitamine
(kasvuhoone, varjualune jms) ja tehnilise taristu rajamine.
2.8.2.3.2 Väärtuslik põllumajandusmaa (MPV).
Väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratakse45 haritav maa ja looduslik rohumaa, mille kaalutud
keskmine boniteet on võrdne Ida-Virumaa muldade kaalutud keskmise boniteediga (38 hp) või
sellest suurem ning massiivi suurus on vähemalt viis hektarit.
Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks maakonnaplaneeringu vastav
põllumajandusmaade kaardikiht46. Arvestada tuleb, et põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmine
boniteet on määratud üldistatult ja ei pruugi kajastada põllumajandusmaa konkreetset asukohapõhist
väärtust (boniteeti). Vajadusel tuleb Eesti põllumajandusmaa muldade kaalutud keskmise boniteediga
võrdlemiseks asukohapõhiselt läbi viia uuringud.
Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on
säilitada nende sihipärane põllumajanduslik kasutamine toidujulgeoleku tagamiseks. Keskmisest kõrgema
boniteediga põllumajandusmaa, kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada
eelkõige toidu tootmise eesmärgil.
Väärtuslike põllumajandusmaade maakasutus- ja ehitustingimused:
44 Piiretena käsitletakse nii piirdeaedu kui ka hekke
45 Digitaalsed ruumiandmed: yp_vaartpollum
46 Digitaalsed alusandmed: MP_vaartpollumaa
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
46 / 90
Lubatud
kõrvaotstarbed
Lubatud on põllumajandusmaa kasutamiseks vajalikud ehitised.
Lubatud on üksikelamu ja selle abihoonete rajamine, kui jälgitakse hoonete
ja rajatiste asukohale seatud tingimusi.
Katastriüksuse
lubatud minimaalne
suurus
Ehitusõiguse eesmärgiga katastriüksuse suurus määratakse vastavalt
asukohale hajaasustusalal (p 2.7) ja arvestades katastriüksuse minimaal-
suuruse määramise üldist põhimõtet (p 2.3.1).
Hoonete suurim
lubatud arv
Määratakse projekteerimistingimustega või asjakohasel juhul detail-
planeeringuga.
Eluasemekoha rajamisel on katastriüksusel lubatud üks elamu ja kuni kaks
abihoonet.
Hoonete ja rajatiste
asukoht
Hoonete asukohavalikul ei ole lubatud põllumajandusmaa killustamine
väikesteks osadeks.
Suurim lubatud
ehitisealune pind
Määratakse projekteerimistingimustega, määratud juhtudel detail-
planeeringuga (p 2.1.2).
Kõrgus ja vajaduse
korral sügavus
Määratakse projekteerimistingimustega, määratud juhtudel detail-
planeeringuga (p 2.1.2).
Arhitektuursed,
ehituslikud ja
kujunduslikud
tingimused
Määratakse projekteerimistingimustega, määratud juhtudel detail-
planeeringuga (p 2.1.2).
Liikluskorralduse
põhimõtted
Kehtivad liikluskorralduse üldised põhimõtted (p 2.10). Lubatud on avalikes
huvides ja/või ehitiste teenindamiseks vajalike teede rajamine viisil, mis
võimalikult vähe killustab väärtuslikku põllumajandusmaad. Uute
juurdepääsuteede rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole lubatud,
kui juurdepääs on võimalik tagada olemasolevaid teid kasutades.
Haljastuse ja
heakorra põhimõtted
Üldplaneeringuga tingimusi ei määrata.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
47 / 90
Tingimused
piirdeaedadele ja
hekkidele
Üldiseks põhimõtteks on avatud maastiku hoidmine. Asjakohasel juhul on
lubatud funktsionaalselt põllumajandusmaa kasutamiseks vajalikud piirded
(nt loomade karjatamiseks). Lubatud on maastikupilti ilmestavad puuderivid,
hekid, kiviaiad jms.
Muud tingimused Tootmise eesmärgil päikeseelektrijaamade (p 2.11.3) rajamine väärtuslikule
põllumajandusmaale ei ole lubatud. Lubatud on olemasoleva majavalduse
juures maaraamidel omatarbe vajadust rahuldava võimsusega
päikeseelektrijaama rajamine.
2.8.2.4 Metsamajandusmaa (MM)
Metsamajandusmaa-aladena tuleb üldplaneeringus mõista maakatastrisse metsamaa kõlvikuna
kantud maad ja Eesti topogaafilises andmekogus puistuna defineeritud alasid, kui sellele alale
üldplaneeringu endaga ei ole määratud/kavandatud muud otstarvet.
Metsamaad kajastatakse üldplaneeringu joonistel ainult neil juhtudel, kus üldplaneeringuga omistatakse
avalik huvi nende maade vastu, milleks on kõrgendatud avaliku huviga alad (p 2.9.5). Muudel juhtudel
metsamaale üldplaneeringuga tingimusi ei seata.
2.8.3 Üldise ja avaliku huviga maad
Üldise ja avaliku huviga maadena käsitletakse planeeringus selliseid maa-alasid, mis oma
iseloomult ja/või eesmärgilt on suunatud kõigile (avalikud teed, haljasalad, pargid). Samuti selliste
hoonete ja rajatiste alused maad, milles pakutavad teenused on suunatud avalikkusele ja ühiskonna
toimimiseks vajalikud (haridusasutused, kultuuriasutused, hoolekandeasutused, kalmistud jne).47
2.8.3.1 Ühiskondlike ehitiste maa-ala (Ü)
Ühiskondlike ehitiste maa-ala on avalikkusele suunatud ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning
ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo- ja
administratiivhoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-,
hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa
ning loomaaia ja botaanikaaia maa.
Üldised maakasutus- ja ehitustingimused ühiskondlike ehitiste maa-alal:
47 Vt punkt 2.4 Oluline avalik huvi.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
48 / 90
Lubatud
kõrvaotstarbed
Ärimaa (Ä), Korterelamumaa (EK); Puhke- ja virgestustegevuse maa (P);
Haljasala maa (HP).
Katastriüksuse
lubatud minimaalne
suurus
Üldplaneeringuga minimaalse suuruse nõuet ei määrata.
Hoonete suurim
lubatud arv
Määratakse detailplaneeringuga või detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel asukohapõhiselt ja objekti iseloomu arvestades
projekteerimistingimustega.
Hoonete ja rajatiste
asukoht
Vastavalt projekteerimistingimuste andmise aluseks olevale üldisele
tingimusele (p 2.2) või vastavalt detailplaneeringuga sätestatud tingimustele.
Minimaalne kaugus 4 m katastriüksuse piirist.
Erandiks võivad naabrite vahel sõlmitava kokkuleppe alusel olla ehitised, mis
ei võimalda tule levikut, kui sellega on nõustunud ka kohalik omavalitsus ja
Päästeamet.
Suurim lubatud
ehitisealune pind
Määratakse projekteerimistingimustega ja/või asjakohasel juhul
detailplaneeringuga asukohapõhiselt objekti iseloomu ja asukohta
arvestades.
Kõrgus ja vajaduse
korral sügavus
Määratakse projekteerimistingimustega ja/või asjakohasel juhul
detailplaneeringuga.
Hoonete lubatud max. kõrgus 45 m maapinnast.
Arhitektuursed,
ehituslikud ja
kujunduslikud
tingimused
Vastavalt projekteerimistingimuste andmise aluseks olevale üldisele
tingimusele (p 2.2) või vastavalt detailplaneeringuga sätestatud tingimustele.
Liikluskorralduse
põhimõtted
Kehtivad liikluskorralduse üldised põhimõtted (p 2.10). Kõik ühiskondlikke
ehitiste rajamiseks koostatavad detailplaneeringud ja/või projektid peavad
käsitlema sidusust ühistranspordiga ning jalgratta- ja jalgteedega.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
49 / 90
Haljastuse ja
heakorra põhimõtted
Minimaalne haljastuse osakaal on 30% katastriüksuse pindalast. Rajatav
haljastus peab rõhutama avaliku ruumi esteetilisust ja looma võimalusi selle
ala mitmekülgseks kasutamiseks.
Täpsed haljastuse tingimused tuleb määrata detailplaneeringuga ja/või
koostatavas ehitusprojektis.
Tingimused
piirdeaedadele ja
hekkidele
Järgida tuleb määratud üldisi põhimõtteid (p 2.2.8).
Määratakse projekteerimistingimustega ja/või asjakohasel juhul detail-
planeeringuga lähtudes p 2.2.8 määratud tingimustest ja põhimõtetest.
Muud tingimused
2.8.3.2 Puhke- ja virgestusmaa (P)
Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala on puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning spordirajatiste
maa-ala.
Üldplaneeringuga eristatakse puhke- ja virgestusmaa alaliiki supelranna maa (PR).
Puhke- ja virgestusmaa-alade eesmärk on võimaldada vabaõhuürituste korraldamist, sportimist ja
lõõgastumist. Puhke- ja virgestusaladena toimivad ka nt kergliiklusteed, matkarajad ja supluskohad, kuid
need ei anna maakasutusele iseseisvat juhtotstarvet.
Üldised maakasutus- ja ehitustingimused puhke- ja virgestusmaal:
Lubatud
kõrvaotstarbed
Ärimaa (Ä) otstarbega kooskõlas olevad ehitised (nt müügikioskid jms) tingimusel, kui kavandatavad ehitised on juhtotstarvet toetavad.
Haljasala – ja parkmetsa maa (HP)
Ühiskondlike ehitiste maa (Ü)
Katastriüksuse
lubatud minimaalne
suurus
Üldplaneeringuga katastriüksuse minimaalse suuruse nõuet ei määrata.
Hoonete suurim
lubatud arv
Üldplaneeringuga ei määrata. Määratakse projekteerimistingimuste või
asjakohasel juhul detailplaneeringu alusel.
Hoonete ja rajatiste
asukoht
Vastavalt projekteerimistingimuste andmise aluseks olevale üldisele
tingimusele (p 2.2) või vastavalt detailplaneeringuga sätestatud tingimustele.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
50 / 90
Suurim lubatud
ehitisealune pind
Projekteerimistingimuste alusel võib hoonete suurim lubatud ehitisealune
pind olla kuni 10% katastriüksuse pindalast või detailplaneeringuga, kui
kavandatav hoonete ehitisealune pind on 10% või suurem.
Kõrgus ja vajaduse
korral sügavus
Määratakse projekteerimistingimustega ja/või asjakohasel juhul detail-
planeeringuga. Maksimaalne lubatud kõrgus 20 m maapinnast.
Arhitektuursed,
ehituslikud ja
kujunduslikud
tingimused
Vastavalt projekteerimistingimuste andmise aluseks olevale üldisele
tingimusele (p 2.2) või vastavalt detailplaneeringuga sätestatud tingimustele.
Liikluskorralduse
põhimõtted
Kehtivad liikluskorralduse üldised põhimõtted (p 2.10). Kõik ühiskondlikke
ehitiste rajamiseks koostatavad detailplaneeringud ja/või projektid peavad
käsitlema sidusust ühistranspordiga ning jalgratta- ja jalgteedega.
Haljastuse ja
heakorra põhimõtted
Täpsed haljastuse tingimused tuleb määrata detailplaneeringuga ja/või
koostatavas ehitusprojektis.
Tingimused
piirdeaedadele ja
hekkidele
Määratakse projekteerimistingimustega ja/või asjakohasel juhul
detailplaneeringuga. Terve katastriüksuse ulatuses piirete rajamine ei ole
lubatud. Mänguväljakute, palliplatside jt spordi- ja puhkerajatiste ümber on
lubatud piirete rajamine, mis vastavad kavandatud tegevusest tingitud
vajadustele. Lubatud ei ole läbipaistmatute piirete rajamine.
Muud tingimused
2.8.3.2.1 Supelranna maa (PR)
Supelranna maa on puhke- ja virgestusmaa, kus asub avalik supelrand/supluskoht.
Supelranna maa-ala on maa-ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse, ujumise ja muu
virgestustegevuse võimaldamine. Supelranna maa-ala käsitletakse üldplaneeringus looduskaitseseaduse
tähenduses ja antud alale on lubatud püstitada supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi (nt teed, pingid,
prügikastid, riietuskabiinid, palliplatsid, teisaldatavad tualettide alused, valgustid, grillimiskoht jms). Ehitiste
püstitamise tagamiseks teeb üldplaneering ettepanekud ehituskeeluvööndi vähendamiseks (p 2.2.5.2)
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
51 / 90
Üldplaneering kajastab kümmet supluskohta, sh üks koerte supluskoht.48
2.8.3.3 Haljasala ja parkmetsa maa (HP)
Haljasala- ja parkmetsa maa-alad on looduslikud ja poollooduslikud kooslused (sh puistuga),
pargimaastikud, samuti püsivalt hooldatavad niidetavad murualad, mis täidavad üldises mõistes nii
vabaõhu puhkekoha kui ka puhvertsooni/kaitsehaljastuse funktsiooni erinevate maakasutuse
otstarvete vahel, liikluspindade ääres ja vahel olevad haljasribad jms.
Väga kitsad haljastusribad ei loo reeglina iseseisvat juhtotstarvet, kui need täidavad oma eesmärki
liikluspindade ääres, kaitsehaljastuse ribadena õhusaaste, müra, valgusreostuse vms häiriva mõju eest.
Haljasala maa-ala üldised kasutamise põhimõtted:
1) ehitustegevus ei ole lubatud, välja arvatud taristu või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvate
ehitiste rajamine;
2) rajamine ja hooldus peab lähtuma eelkõige selle ala olemusest, asukohast ja eesmärgist.
Kaitsehaljastuse rajamisel tuleb see rajada mitmerindelisena ja igihaljaid liike kasutades, tagamaks
nende kaitsefunktsiooni aastaringselt;
3) haljasalade pindade vähendamine ja või likvideerimine tiheasustusega alal peab alati toimuma
kaalutlusotsuse alusel koos asenduspindade/asendusistutuse kohustuse määramisega.
2.8.3.4 Kalmistumaa (K)
Kalmistu maa-ala on kalmistu ja matmisega seotud hoone (kabel, tavandihoone, krematoorium)
maa-ala.
Omavalitsuse territooriumil asuvad Vaivara vana kalmistu, Sinimäe kalmistu, Sillamäe kalmistu, Narva-
Jõesuu linnakalmistu, Riigiküla kalmistu ja Sininõmme kalmistu.
Üldplaneeringuga on planeeritud kalmistu rajamiseks kalmistumaa:
Riigiküla kalmistu laiendamine Kudrukülas
Lemmikloomakalmistu (KL) katastriüksusel 51401:001:0560 (Murumuna)
Inimese surnukeha või surnud inimese säilmete jaoks kalmistu rajamine, kasutamine ja sulgemine toimub
kalmistuseaduses sätestatud korras. Asjakohasel juhul rakendatakse sõjahaudase seadusest ja/või
muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi.
Üldplaneeringuga seatakse tingimus:
48 Digitaalsed ruumiandmed: yp_puhke_suplus
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
52 / 90
1) kalmistu rajamisel ja laiendamisel kehtib kalmistumaa ümber 50 meetri laiune vöönd49, kus on keelatud
rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra. Kaitsevööndit ei määrata
planeeritava lemmikloomakalmistu ümber;
2) kalmistumaa parklas asuvad ehitisteatisekohustuseta ja ehitusloakohustuseta ehitised (lillekioskid jms)
peavad vastama kohaliku omavalitsuse pool kehtestatavatele arhitektuursetele ja nende asukohale
seatavatele nõuetele.
2.8.3.5 Jäätmekäitluse maa (OJ)
Jäätmekäitluse maa-ala on jäätmete kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise maa-ala ning
sellega seotud hoonete ja rajatiste maa-ala.
Jäätmekäitlus toimub jäätmeseaduse ja selle alusel vastuvõetud kohaliku omavalitsuse õigusaktide
alusel.50
Jäätmemajanduse arendamise põhimõtted:
1) jäätmekäitlus peab vastama säästva arengu, ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtetele;
2) arendustegevusel tuleb kavandada piisav ruum jäätmete liigiti kogumiseks;
3) korter- ja ridaelamutel tuleb jäätmete liigiti kogumine korraldada ühiselt ühes kohas (jäätmemaja, aiaga
piiratud ala vms);
4) ehitamisel endistele tööstusobjektidele, sh põllumajanduslike tööstusobjektide alale, tuleb täpsustada
jääkreostuse esinemist ning enne ehitustegevust näha ette tegevused, mis tagavad ehitusaluse
pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele;
5) suletud prügilate (ka mitteametlike) asukohas on ehitamine üldjuhul keelatud. Ehitustegevuse
planeerimisel tuleb viia läbi maapinna püsivuse, inimese tervisele ja ohutusele avalduvate mõjude jm
asjaolude hindamine ning kaalutletud otsusena võib kohalik omavalitsus väljastada ehitusloa.
6) prügikonteinerid tuleb paigutada nõuete kohaselt ning kujunduslikult sobivalt (avalikust ruumist
varjestatult, näiteks puitsõrestikhoone või alus, mis on hekiga ümbritsetud vms). Konteinerid tuleb
paigutada oma katastriüksusele ning tagada neile hea ligipääs.
2.8.3.6 Riigikaitsemaa (R)
Riigikaitse maa-ala on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa,
sealhulgas: tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja korrakaitseehitiste
maa; sisekaitse- ja kaitseväerajatiste maa; harjutusväljaku maa.
49 yp_tingimus_kalmistuKV
50 Narva- Jõesuu linnas jäätmehoolduseeskiri ja Narva-Jõesuu linna jäätmekava 2019-2025.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
53 / 90
Riigikaitselise maa-ala planeerimisel lähtutakse üleriigilistest vajadustest. Narva-Jõesuu linnas asuvad
ammendatud karjäärid on Eesti ühed sobivamad alad Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppetegevuseks. Osa
Sirgala ja Viivikonna ammendatud karjääride aladest on detailplaneeringuga kehtestatud51 Sirgala
harjutusväljaks.52 Sirgala harjutusväli omab piiranguvööndit 2 km ulatuses harjutusvälja välispiirjoonest.53
Sirgala harjutusvälja laiendamise käigus kavandatakse Jõhvi-Vasknarva maanteed ja Sirgala harjutusvälja
ühendav uus teelõik, mis on otsem, ohutum ja ressursse säästvam ühendustee Sirgala harjutusvälja ja
Kaitseväe Jõhvi linnaku vahel. Täpne tee asukoht ja võimalikud avalikult kasutatavad lõigud täpsustatakse
projekteerimise käigus.
Väljaspool riigikaitsemaad toimub regulaarse väljaõppe korraldamine suurematel riigimetsa aladel –
taktikaaladel.
1) Harjutusvälja piiranguvööndis ei ole soovitav rajada müratundlikke ehitisi või määrata müratundlikeks
tegevusteks sobivaid maakasutusi. Selliste ehitiste kavandamisel on kohalikul omavalitsusel kohustus
määrata ehitusõiguse andmisel projekteerimistingimused keskkonnahäiringute mõju vähendamiseks.
2.8.3.7 Sadama maa (LS)
Sadama maa-ala on sadamateenuse osutamiseks ning laevaliikluse ohutuse tagamiseks
kavandatud maa-ala ja akvatoorium.
Sadamate arendamine, sh lubatavad kõrvalotstarbed sadama maal ning ehitusõiguse määramine toimub
detailplaneeringu alusel (p 2.1.2, 2.10.13).
2.8.3.8 Teemaa (LT)
Teemaa on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle
teenindamiseks ning korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga.
Lubatud on tänavate, bussipeatuste koos ootepaviljonidega, üldkasutatavate parklate, valgustuse,
jalgteede ja ohutusribade rajamine.
Teemaa planeerimisel tuleb jälgida peatükis 2.10 „Liiklusvõrgustik“ toodud tingimusi.
51 Kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 30.09.2010 otsusega nr 59. Osaliselt muudetud Vaivara Vallavalitsuse 01.03.2016 korraldusega nr 47 (Allikas: Narva-Jõesuu Linnavalitsus)
52 harjutusvälja piir määratud Vabariigi Valitsuse 21.12.2023 korraldusega nr 301 „Kaitseväe Sirgala harjutusvälja laiendamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023010).
53 Digitaalsed alusandmed: MP_sirgalaRKA_pv. Kuna avalikest ruumiandmest nähtub, et maakonnaplaneeringuga on kehtestatud piirangupinnad juba harjutusvälja laiendust arvestades, siis tuleb piirangupindasid käsitleda alusandmetena.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
54 / 90
2.8.4 Segaotstarbega maad (S)
Segaotstarbega maa-ala on ala, mis võimaldab erinevaid maakasutuse juhtotstarbeid nende
otstarvete omavahelist osakaalu määramata.
Segaotstarbega maa-alade maakasutuse põhimõtted ja tingimused lähtuvad mõlemast/kõigist nimetatud
otstarvetest.
Üldplaneeringuga liigitatakse segaotstarbega maa-alasid järgnevalt:
S – maa-ala, kus on lubatud erinevad krundi kasutamise otstarbed üldplaneeringuga täpsemalt
määratlemata;
S1 – maa-ala, kus on lubatud ärimaa (Ä) ja tootmismaa (T) nende otstarvete omavahelist osakaalu
määratlemata;
S2 – maa-ala kus on lubatud tootmismaa (T), mäetööstusmaa (TM) ja jäätmekäitluse maa (OJ);
S3 – maa-ala, kus on lubatud ärimaa (Ä), ühiskondlike ehitiste maa (Ü) ja väikeelamumaa (EV) otstarbed,
sh tiheasustusalal ka korterelamumaa otstarve (EK).
2.9 Looduskeskkond ja kultuurmaastik
2.9.1 Väärtuslik maastik
Väärtuslike maastike määratlemise aluseks on Ida-Virumaa maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud
alad54, kus maastike inventeerimisel tuvastati, kirjeldati ja hinnati viit tüüpi erinevaid väärtusi. 55
Maakonnaplaneeringuga on Narva-Jõesuu linna territooriumil määratud kolm väärtuslikku maastikku:
Sinimäe väärtuslik maastik (maakondliku (riikliku) tähtsusega, I klass)
Narva-Jõesuu väärtuslik maastik (maakondliku tähtsusega, II klass)
Narva väärtuslik maastik (maakondliku (riikliku) tähtsusega, I klass)
Üldplaneering määrab väärtuslikud maastikud56 ja teeb ettepaneku maakonnaplaneeringuga määratud
väärtuslike maastike piiride muutmiseks (p 3.2.1).
Üldplaneeringuga täpsustatakse maakonnaplaneeringuga väärtuslikele maastikele seatud
maakasutustingimusi.
54 Digitaalsed alusandmed: MP_vaartmaastik
55 Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu seletuskiri p 3.1.1
56 Digitaalsed ruumiandmed: yp_vaartmaastik
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
55 / 90
2.9.1.1 Sinimäe väärtuslik maastik
Sinimäe väärtuslik maastik on maakondliku (riikliku) tähtsusega, I klassi väärtuslik maastik. Ala
maakasutustingimused lähtuvad eelkõige üldplaneeringuga määratud hajaasustusega alale ja
tiheasustusega alale (TA2, Sinimäe alevik) määratud tingimustest ja maakasutuse põhimõtetest.
Maastikulisi väärtusi rõhutavad Udria maastikukaitseala ja Vaivara maastikukaitseala, mitmed kauni
vaatena määratletud alad (p 2.9.4) ja arheoloogiapärandirikkad alad (p 2.9.8). Ala asub ulatuslikult
rohevõrgustiku alal (p 2.9.3).
2.9.1.2 Narva-Jõesuu väärtuslik maastik
Narva-Jõesuu väärtuslik maastik on maakondliku tähtsusega II klassi maastik. Ala maakasutustingimused
lähtuvad eelkõige üldplaneeringuga määratud hajaasustusega alale ja tiheasustusega alale (TA1, Narva-
Jõesuu linn) määratud tingimustest ja maakasutuse põhimõtetest. Maastikulisi väärtusi rõhutavad
kõrgendatud avaliku huviga metsaalad (KAH-alad, p 2.9.5) ja Auga looduskaitseala, kaunid vaated mere
poolt. Ala asub ulatuslikult rohevõrgustiku alal (p 2.10.3).
Üldplaneeringuga täiendatakse väärtuslike maastike maakasutustingimusi:
1) säilitada maastikuilme ja kaitsta liivaluiteid57; tiheasustusalal on ranna ja kallastega piirnevate
liivaluidete erodeerimise vältimiseks keelatud väärtuslike puude ja elujõulise põõsarinde raie. Eelpool
nimetatud aladel on lubatud kohaliku omavalitsuse nõusolekul olemasoleva avaliku huviga
taristu/rajatiste (nt kraavide) hooldamiseks minimaalselt vajalik raie ja eesmärkidele vastav
hooldusraie. Maatulundusmaa metsamaa raietele kehtib Metsaseadus ja sellega seotud õigusaktide
nõuded;
2) keelatud on liivaluidete tasandamine ja muul moel ümberkujundamine. Erandina on lubatud luidete
tasandamine ja kaevamine ainult vahetult hoone alusel pinnal. Ülejäänud osa katastriüksusest peab
jääma looduslikuks. Mere poolt esimese rinde liivaluited peavad säilima terviklikult muutmata kujul.
2.9.1.3 Narva väärtuslik maastik
Narva väärtuslik maastik on maakondliku (riikliku) tähtsusega, I klassi väärtuslik maastik. Asub Narva-
Jõesuu omavalitsuse territooriumil väga väikeses ulatuses hajaasustusega alal. Üldplaneeringuga nähakse
ette selle maa-ala eemaldamine väärtuslike maastike hulgast.
57 Arendussoovi korral Narva-Jõesuu väärtuslikul maastikul määrab kohalik omavalitsus luidete asukoha iga
üksikjuhtumi korral eraldi.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
56 / 90
2.9.2 Miljööväärtuslikud hoonestusalad
Miljööväärtuslike hoonestusaladena käsitletakse käesoleva üldplaneeringuga määratletud alasid,
kus avalikes ja üldistes huvides soovitakse tagada ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu
säilimist, haljastust, hoonestusviisi, omanäolist arhitektuuri jms.
Miljööväärtuslike alade määratlemise58 eesmärgiks ei ole uute kaitsealade loomine, vaid olemasoleva
kultuurmaastiku püsiväärtustele ja tervikmõjule tähelepanu juhtimine ning konkreetsete
maakasutustingimuste kaudu selle tervikmõju säilimisele kaasaaitamine.
Miljööväärtuslike hoonestusalade üldised maakasutus- ja ehitustingimused:
1) maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine toimub projekteerimistingimuste või detailplaneeringu
kaudu vastavalt selle, milliste väärtuste alusel konkreetne ala miljööväärtuslikuks on hinnatud.
Maakasutus ja ehitustingimuste objektiks võivad seejuures olla nõuded ehitusõigusele59,
liikluspindadele, ehitusjoonele, korruselisusele, arhitektuursetele detailidele, välisviimistlusele
tervikuna, haljastusele jms, mis kujundab ala iseloomu;
2) vanade hoonete korrastamisel tuleb järgida säästva renoveerimise/rekonstrueerimise põhimõtteid.
Uute hoonete või hooneosade ehitamisel tuleb hinnata sobivust miljööalasse tervikuna. Asjakohasel
juhul võib kohalik omavalitsus nõuda arhitektuurikonkurssi korraldamist (p 2.5).
2.9.2.1 Lõkke suvilaühistu ala Narva-Jõesuu linnasiseses linnas (MH1)
Ala asub tiheasustusalal TA1, Narva-Jõesuu väärtuslikul maastikul (p 2.9.1.2) ja rohevõrgustiku alal (p
2.9.3). Ala piirneb kõrgendatud avaliku huviga metsa-alaga (p 2.9.5), mis tervikuna loob sellest alast
vaikelulise ja privaatse elupiirkonna.
58 Digitaalsed ruumiandmed: yp_vaartmiljoo
59 Ehitusõigus planeerimisseaduse § 126 tähenduses
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
57 / 90
Lõkke suvilaühistus on väärtuslik eelkõige piir-
konnale iseloomulik hoonestusstruktuur. Hooned
asuvad kobaras ümber juurdepääsutee. Alale
iseloomulik hoonete ehitisealune pind 60 – 100 m2.
Üldjuhul asub katastriüksusel üks elamu ning üks
abihoone. Kehtivad projekteerimistingimuste
andmise aluseks olevad üldised tingimused (p 2.2.1).
Skeem. 6. Lõkke suvilaühistu miljööväärtluslik ala (MH1) Narva-Jõesuu linnas (pruuni viirutusega).
1) Olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel, ümberehitamisel või uute ehitiste planeerimisel ei ole
lubatud selgelt eristuvad ehitusmahud.
2) Kõik projektid ja asjakohasel juhul detailplaneeringud peavad käsitlema kavandatavate ehitiste
sobivust alale tervikuna. Tuleb järgida alale iseloomulikku tumedates toonides värvigammat.
3) Hoonete lubatud katusekalle 5 – 30 kraadi.
4) Piirete lubatud maksimaalne kõrgus 1 m.
2.9.2.2 Vabriku ala Narva-Jõesuu linnasiseses linnas (MH3);
Ala asub tiheasustusalal TA1, Narva-Jõesuu
väärtuslikul maastikul (p 2.9.1.2).
Miljöö loob olemasolev ajalooline tänavastruktuur,
hoonestusviis ja ehitusjoon. Kehtivad
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad
üldised tingimused (p 2.2.1).
Skeem 7. Vabriku miljööväärtluslik ala (MH3) Narva-Jõesuu linnas (pruuni viirutusega).
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
58 / 90
2.9.2.3 Rohelise tänava ala Sinimäe alevikus (MH12)
Miljöö loob olemasolev ajalooline tänavastruktuur, hoonestusviis ja ehitusjoon. Elamud asuvad tänava pool
ja abihooned nende taga. Majad paiknevad piki Rohelise tänavat, majad on viilkatusega. Kehtivad
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad üldised tingimused (p 2.2.1). Olemasolevate ehitiste
rekonstrueerimisel, ümberehitamisel
või uute ehitiste planeerimisel ei ole
lubatud selgelt eristuvad ehitusmahud.
Elamu peab asuma tänava pool ja
abihooned elamu taga. Hoonete
põhimahul on kohustuslik viilakatus.
Skeem 8. Rohelise tänava miljööväärtluslik ala (MH12) Sinimäe alevikus (pruuni viirutusega).
2.9.3 Rohevõrgustik
Rohevõrgustik (lühendatult RV) on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning
asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest
koosnev süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest.
Rohevõrgustiku60 eesmärk on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, säästlikkuse
printsiibi järgimine looduskasutusel, elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja
nendega kohanemine, stabiilse keskkonnaseisundi tagamine ning rohemajanduse (sh puhkemajanduse)
edendamine.
Raied61 (sh rohevõrgustiku alal) reguleerib metsaseadus. Võimalikud piirangud raiete osas lähtuvad
eelkõige seadusjärgsetest kinnisomandi kitsendustest. Üldplaneering seab tingimused raiete teostamisele
rohevõrgustiku alal suurulukitunneli toimimist tagava meetmena tunneli piiranguvööndis (p 2.10.1).
Narva-Jõesuu linna rohevõrgustiku planeerimise aluseks on Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+
määratud rohevõrgustik62 ning selles antud tingimused üldplaneeringu koostamiseks. Kuna kehtivas
maakonnaplaneeringu digitaalsed ruumiandmed ei erista tugialasid ja koridore ning tugiala pindala
arvutamine viidatud ETAK alusel keeruline, siis on need piirid määratud üldplaneeringuga. Käesoleva
60 Digitaalsed ruumiandmed: yp_rohev
61 Raie metsaseaduse § 28 tähenduses
62 Digitaalsed ruumiandmed: MP_rohev
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
59 / 90
peatüki punktis 1 määratud tingimuses tuleb lähtekohaks võtta üldplaneeringuga määratud tugiala pindala.
Üldplaneeringu lahendus näeb rohevõrgustikku tervikuna ette lähedase pindalaga (ca + 2000 ha), nagu
see on tervikuna maakonnaplaneeringus kehtestatud. Üldplaneeringu lahendus pikemas perspektiivis ei
suuda siiski üheselt hinnata ega tagada maakonnaplaneeringus kehtestatud tugiala osakaalu. RV
potentsiaalset võimalikku vähenemist survestavad eelkõige riigikaitsemaa kasutuselevõtt kavandatud
ulatuses (p 2.8.3.6) ning maavara kaevandamisväärsena tagamise nõue63, sest oluline osa sellest
väljaspool hoonestatud alasid asub ühtlasi rohevõrgustiku aladel.
Üldplaneeringu lahenduses on rohevõrgustiku koridorid üldjuhul vähemalt 100m laiused. Erinevad
looduslikud ja poollooduslike kooslustega alad pakuvad erinevaid ökosüsteemiteenuseid siiski tunduvalt
rikkalikumal viisil, kui seda rohevõrgustikku asukohta määrates kirjeldada saab. Nii võivad nt jõgede vahetu
ümbrus toimida rohevõrgustikuna ka kitsamate koridoridena.
Üldplaneering teeb ettepaneku maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alade täpsustamiseks
ja muutmiseks (p 3.2.2).
Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku alal:
1) vastavalt maakonnaplaneeringuga seatud tingimustele ei tohi looduslike ja/või poollooduslike alade
osatähtsus langeda alla 90% tugiala pindalast64.
2) sõltuvalt arendustegevuse iseloomust võib kohalik omavalitsus nõuda uuringu/eksperthinnangu
koostamist rohevõrgustiku väärtuste tagamiseks ning seada vastavalt sellele maakasutustingimusi. Kui
kavandatud arendustegevuse ehitusõiguse määramise aluseks on kohustuslik detailplaneeringu
koostamine, siis tuleb vastav eksperthinnang anda detailplaneeringu koosseisus;
3) kõikides rohevõrgustiku alal koostatavates projektides ja planeeringutes tuleb asjakohasel juhul
(rohevõrgustiku konfliktkohtades65 alati) käsitleda rohevõrgustiku toimimise tagamise meetmed.
Rohevõrgustiku toimivuse säilitamiseks tuleb vajadusel võtta kasutusele leevendavad või
kompenseerivad meetmed, nt alade keskkonnaseisundi parandamine või uute alade hõlmamine
rohevõrgustikku;
4) rohevõrgustiku koridore ei tohi läbi lõigata ulukite liikumist takistavate ehitiste püstitamisega. Koridori
alaga ristisuunas peab jääma vähemalt 100m katkematult vabaks. Erandina võib see ala olla väiksem
kohtades, kus looduslik eeldus laiemaks alaks puudub (nt jõge ümbritsevas rohekoridoris ja arvestades
63 Maapõueseadus § 14
64 tugialade looduslike alade osatähtsuse arvutamisel tuleb lähtuda Eesti Topograafilise andmekogu ETAK kõlvikutest: E_306_margala_a, E_305_puittaimestik_a, E_304_lage_a, E_303_haritav_maa_a, E_202_seisuveekogu_a ja E_203_vooluveekogu_a
65 Digitaalsed alusandmed: RV_konflikt
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
60 / 90
olemasolevate ehitiste paiknemisega). Kui rohevõrgustiku koridor on väiksem, kui 100 m, tuleb
detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide koostamisel käsitleda rohevõrgustiku toimimise tagamise
ulatust ja meetmeid;
5) hajaasustusega alal ei tohi aiaga piiratava õuela suurus ületada 0,4 ha;
6) rohevõrgustikku ei ole lubatud kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitisi
7) uute teede planeerimisel ja projekteerimisel66 või olemasolevate teede rekonstrueerimise
projekteerimisel tuleb rohevõrgustiku konfliktikohtades (kus tee lõikub rohevõrgustiku tugialaga või
koridoriga) ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele
tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke (liikluspiirangud, hoiatusmärgid) jm asjakohaseid meetmeid.
(Riigiteele planeeritavate suurulukitunnelitega seonduvaid maakasutustingimusi vt p 2.10.1)
2.9.4 Vaatekoridorid
Vaated pakuvad inimestele esteetilist elamust neid ümbritseva maastiku tajumisel ning soovi sellest osa
saada värskes õhus viibimisel, aktiivse sportliku tegevuse jms kaudu. Vaated avanevad selleks
spetsiaalselt loodud vaatetornidest ja -platvormidelt, samuti igapäevaselt kasutatavast avalikust ruumist (nt
teedelt ja veekogudelt).
Vaatekoridoride säilimise tagamise tingimused ja põhimõtted:
1) avalikes huvides vaadete tagamisel tuleb arvestada p 2.4 määratud põhimõtteid;
2) vaatekoridorides on kohalikul omavalitsusel õigus projektides ja detailplaneeringutes nõuda
vaadete/maastiku analüüsi (sh kaugvaated) ning selle põhjal seada tingimusi vaadete säilimise
tagamiseks. Tingimused võivad seisneda mingite toimingute tegemise nõudes (nt võsa eemaldamine
vaatekoridoris) või mingite toimingute tegemata jätmises, mis vaadet rikuks ( nt vaadet varjava heki
istutamise mittelubamine).
2.9.5 Kogukonna-alad riigimetsas
Kogukonna-alad on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) haldusalas olevad riigimetsaalad,
mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi.
Üldplaneeringuga määratakse sellised alad: 67
Viivikonna ja Mustanina külas (KAH1)
Peetriristi külas (KAH2)
66 Riigitee 1 Tallinn – Narva km 187,3 – 209,7 Sillamäe - Narva teelõigu osas on koostatud ulukiuuring (Hendrikson ja KO töö nr 220043109)
67 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_KAHalad
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
61 / 90
Narva-Jõesuu linnas (KAH3 ja KAH5)
Tõrvajõe külas (KAH4)
Maakasutustingimused riigimetsas asuvatel kogukonna-aladel:
1) kohalikku omavalitsust ja piirinaabreid tuleb teavitada planeeritavast metsaraiest enne metsateatise
esitamist;
2) metsade majandamiseks ja uuendamiseks tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega, kaitsmaks
neid huvisid ja eesmärke, miks ala kogukonna-alaks on määratud;
3) eriolukordade, tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK
omavalitsust eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi, eelnevate kokkulepete
korral teavitatakse ka avalikkust muudatustest.
2.9.6 Kohaliku tähtsusega kultuuripärand
Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi all tuleb üldplaneeringus mõista selliseid objekte, mis ei ole
riikliku kaitse all ega võetud kaitse alla kohaliku omavalitsuse tasandil, kuid on selged eelmiste
põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad ainelise ja vaimse pärandi märgid, mis on kujundanud
meie maakasutusmustrit.
Kohaliku tähtsusega kultuuripärandiobjektid68 võivad olla näiteks arhitektuuriobjektid, maaehituspärandi
objektid, militaarpärandi objektid, looduslikud pühapaigad.69
Kultuurimälestiste riiklikus registris registreeritud mälestisi ei käsitleta üldplaneeringus kohaliku tähtsusega
kultuuripärandina. Neid objekte käsitletakse üldplaneeringu alusandmetena70 ja nende osas kehtivad
seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused.
Üldplaneeringuga ei tehta ettepanekuid kultuuripärandi objektide riikliku kaitse alla võtmiseks.
Üldplaneeringuga ei võeta kultuuripärandi objekte kohaliku kaitse alla.
1) Kõikide kultuuripärarandi objektide juures projekteerimistingimuste väljastamisel ja
detailplaneeringuute koostamisel tuleb vastavalt objekti olemusele kaalutleda vajadust kohaliku
kultuuripärandi objektide säilimise tagamiseks või hävimise aeglustamiseks, eksponeerimiseks,
vaadete avamiseks või säilitamiseks;
68 Digitaalsed ruumiandmed: yp_KOVkultparand, yp_KOVkultparand_pko, yp_KOVkultparand_j
69 Digitaalsed alusandmed: PK_obj_metsas_point. Pärandkultuuriobjektid metsas. Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Objekte joonise esitluskujul ei kuvata. Andmete väljavõte seisuga 03.07.2024
70 Digitaalsed alusandmed: kultuurimälestis_ala, kultuurimälestis_punkt, kyltuurimalestis_kv. Allikas: Muinsuskaitseamet 15.03.2023. Andmed on avalikult kättesaadavad Maa- ja Ruumiameti geoportaalis
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
62 / 90
2) riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste
lammutamise soovi korral tuleb menetlusse kaasata Muinsuskaitseamet. Kaasamise eesmärgiks on
anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb
kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja
ümberehitamise küsimustesse.
2.9.7 Vääriselupaigad
Vääriselupaiga all tuleb mõista metsas asuvat ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste
või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
Vääriselupaik võib hõlmata väga laia spektrit erinevaid elupaiku – alates üksikust vanast puust kuni
hektarite suuruse metsani. Vääriselupaigad ei ole kohaliku kaitse all looduskaitseseaduse tähenduses.
Keskkonnaamet teeb vääriselupaikade inventuure, sõlmib nende säilimise tagamiseks lepinguid ja hindab
nende täitmist.
Vääriselupaikade asukohti käsitletakse üldplaneeringus alusandmetena71 ja maakasutustingimusi nende
osas ei seata.
2.9.8 Arheoloogiapärandirikkad alad
Üldplaneeringuga määratakse arheoloogiapärandirikkad alad72. Alade määramise eesmärgiks on
vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski. Alade määratlemise aluseks on Muinsuskaitseameti poolt
antud sisend üldplaneeringu koostamiseks73. Arvestada tuleb, et seni avastamata ja prognoosimata
muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Lisaks riigi kaitse all
olevatele arheoloogiamälestistele on omavalitsuse territooriumil palju avastamata arheoloogiapärandit,
millega arvestamine tagab kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimise. Ida-Virumaa piirkond,
sealhulgas ka Narva-Jõesuu linn, oli muinasajal tihedasti asustatud ala, kus rannikulähedased alad olid
lülitatud ka aktiivsesse kaubavahetusvõrku. Sellest annavad muuhulgas tunnistust piirkonna arvukad
aardeleiud. Narva-Jõesuu linna territooriumil on suurem potentsiaal veel avastamata arheoloogiapärandi
leidmiseks rannikulähedastel aladel ning Narva jõe lähikonnas, kus juba praegu on teada suur hulk
kiviaegseid asulakohti. Arheoloogiapärandi avastamisel sõltumata selle asukohast ettenähtud tegevused
sätestab Muinsuskaitseseadus.
Arheoloogiapärandirikkal alal tuleb:
71 Digitaalsed alusandmed: KR_vep_region
72 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_arheo
73 Muinsuskaitseamet 01.03.2024
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
63 / 90
1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt
Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus;
2) kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust
arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui algatatakse detailplaneeringut või ehitiste alla
kaevatava ala pind on suurem kui 500 m2.
2.9.9 Kaitstavad loodusobjektid
Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik
põllumajandusmaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või
haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud riiklikult kaitstava looduse üksikobjektina ega
paikne kaitsealal.
Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalituse tasandil on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja
maakasutust esindatavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste
määramine kohaliku omavalitsuse poolt.
Üldplaneeringuga ei võeta loodusobjekte kohaliku kaitse alla looduskaitseseaduse tähenduses.
Üldplaneeringuga määratakse väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks maakasustustingimused (p
2.8.2.3.2).
Üldplaneeringuga määratakse miljööväärtuslikud alad (p 2.9.2) ja väärtuslikud maastikud (p 2.9.1).
Looduskaitseseaduse alusel riiklikult kaitstavaid loodusobjekte74 käsitletakse üldplaneeringu
alusandmetena. Looduskaitseseaduse alusel asuvaid üksikobjekte kajastab üldplaneeringu joonis ainult
ulatusest, mis objekti kaitsekategooriast sõltuvalt on lubatud avalikustada. I, II ja III kaitsekategooria liikide
esinemise asukohtades tuleb kaitsealuse liigi elupaiga tagamiseks arvestada looduskaitseseadusest
tulenevate nõuetega sõltumata sellel alal määratud maakasutuse juhtotstarbest75.
Üldplaneeringuga ei tehta ettepanekuid loodusobjektide riikliku kaitse alla võtmiseks.
2.9.10 Põhja- ja pinnavee kaitse
Narva-Jõesuu linn kuulub Ida-Eesti vesikonda. maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht on maapinnalt
lähtuva reostuse eest suures osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud.76
74 KR_kaitseala_a, KR_yksikobjekt
75 Alus: looduskaitseseadus § 55
76 Allikas: Maa-ameti geoportaal, 1: 50 000 ja 1:400 000 geoloogiline baaskaart, 2020).
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
64 / 90
Skeem 9. Narva-Jõesuu linna esimese aluspõhjalise veekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest (Maa-ameti
geoportaal, 1: 50 000 ja 1:400 000 geoloogiline baaskaart, 2020).
Üldised põhimõtted ja tingimused põhja- ja pinnavee kaitseks:
1) lähtuda tuleb projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatest tingimustest (p 2.2.1) ning reovee
ärajuhtimisele seatud tingimustest (p 2.11.4);
2) Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu, Sinimäe, Olgina ja Vaivara reoveekogumisaladel on omapuhastite
kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud;
3) põllumajandustegevuses on oluline vähendada põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust.
2.10 Liiklusvõrgustik
Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee
osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud
rajatised. Liiklusvõrgustikuna tuleb mõista erinevatest teedest, sh matkaradadest ja
juurdepääsudest koosnevat terviklikku ja erinevat liikumisviisi võimaldavat sidusat süsteemi, mis
ühendab meie elukeskkonna, ettevõtluskeskkonna ja puhkekeskkonna.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
65 / 90
2.10.1 Riigiteed
Riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet.77
Olemasolevaid riigiteid käsitletakse joonisel üldplaneeringu alusandmetena78. Narva-Jõesuu linna läbivad
mitmed riigiteed, neist suurima liiklussagedusega on põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva (E20). Teedevõrk on
tervikuna suhteliselt hästi välja kujunenud, asustusega hõlmatud alasid kattev.
Üldplaneeringus käsitletakse uue riigitee ettepanekuna E20/T1 Tallinn – Narva trassikoridori79 vastavalt
Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“.
Liikluskorralduse põhimõtted riigiteedega külgnevatel aladel:
1) riigiteega külgneva ehitustegevuse kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal tuleb
reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega. Transpordiamet
ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise
kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub;
2) katastriüksuste maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni katastriüksust teenindanud
juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi
juurdepääsu saamiseks riigiteelt;
3) ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine tee kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse
mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone
pikendamisel;
4) arvestada tuleb liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga
ja vajadusel tagada leevendavate meetmetega (nt hekid, haljasalad vms) nõuetele vastavad
keskkonnatingimused. Meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus;
5) üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid
põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga;
6) riigiteede puhul tuleb vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on
riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul annab Transpordiamet nõusoleku seda
maad kasutada. Samuti teeb Transpordiamet erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb
hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas
läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.
77 Ehitusseadustik § 92
78 Digitaalsed alusandmed: E_501_riigitee_j
79 Digitaalsed ruumiandmed: TraM_eelprojekt_20250424. Allikas: Transpordiamet 24.04.2025
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
66 / 90
Suurulukitunnelitega/läbipääsudega kaasnevad maakasutustingimused:
7) Suurulukiläbipääsude toimivuse tagamiseks on moodustatud piiranguvööndid. Piiranguvööndina
käsitletakse, arvestades maa kõlvikulist jaotust ja asustuse olemasolu ulukiläbipääsudel, 500 meetri
raadiusega ala ulukiläbipääsu keskpunktist.80 Lähtuvalt maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest
võib piiranguvööndit täpsustada, kaasates loomastiku ja rohevõrgustiku eksperdi. Ulukiläbipääsu
piiranguvööndis ei ole tee ehitusprojekti valmimise ajal seni hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste
(v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste
püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised
moodustavad kompaktse terviku. Piiranguvööndites tuleb säilitada kõrgpuistu jätkuv sidusus
ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised, sh piirdeaiad, ei
tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele;
8) Ulukiläbipääsude toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb ulukiläbipääsude
piiranguvööndis maaomanikel metsa majandades ja/või metsamajandamiskava koostades arvestada,
et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest
tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku kõrgpuistu sidususe ja toetab
loomade ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel tuleb koostööd alustada
ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida
raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu
ulukiläbipääsule. Metsateatis ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu
omanikuga.
9) Maavarade kaevandamist tuleb ulukiläbipääsu piiranguvööndis vältida. Maavara geoloogiline
uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga;
2.10.2 Raudtee
Narva-Jõesuu linna läbib Tallinn – Tapa – Narva raudteeliin peatusega Vaivaras. Lisaks reisijate ja kauba
veoks kasutatavatele raudteedele on kohaliku omavalitsuse territooriumil Eesti Energia põlevkivi
raudteed.81
Uute raudteelõikude või olemasolevas raudteekoridoris täiendava rööpmepaari kavandamisel tuleb pöörata
tähelepanu mürahäiringu vähendamisele. Raudteega piirnevate alade planeerimisel tuleb arvestada
müratõkkeseinte ja piirdeaedade ehitamise vajadusega, kuna seoses perspektiiviga tõsta reisirongide
80 Digitaalsed ruumiandmed: _______
81 Digitaalsed alusandmed: E_502_roobastee_j (allikas: ETAK2023)
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
67 / 90
liikumiskiirust kuni 160 km/h tuleb piirata jalakäijate raudteele pääsemist väljaspool nõuetekohaseid
ülekäigukohti.
Rongide liiklussageduse suurenemise ja kaubavoogude läbilaskevõime ammendumise riski korral, on
Tapa-Narva liinil planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva raudtee peateega teine
peatee.
Riigiteede teehoiukavas 2020-2030 on ära toodud kõrvalmaanteele Sillamäe – Viivikonna (tee nr 13106)
viadukti ehitus üle Tallinn – Narva raudtee. Teehoiukavas on märgitud ehituse indikatiivseks realiseerimise
ajaks 2024. aasta.
Kaubarongide parema teenindamise eesmärgil on planeeritud Vaivara raudteejaama laiendamine. Jaama
põhjakülge kavandatakse juurde ehitada kaks rööbasteed (jaamateed). Olemasolev raudtee kaitsevöönd
laieneb põhja poole.
Planeeritud on Vaivara–Viivikonna–Sirgala raudtee ( kuulub Enefit Power AS) ja Sillamäe sadama raudtee
(kuulub AS Sillamäe Sadam) ühendamine. Uue ühendustee rajamisel tuleb lahendada Tallinna–Tapa–
Narva raudteega ristumine (nt raudteetunneli rajamisega olemasoleva raudtee alt).
Lähtuvalt Üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“ ja Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida
raudteeliiklus on alustatud kontaktvõrgu projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on kavandatud
aastatele 2023-2028. Ehitatakse välja kontaktvõrk koos mastidega ja nende teenindamiseks vajalikud
alajaamad, alajaamade ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee
elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi
põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda lisamaa vajadus (näiteks veoalajaama ja elektriliinide
rajamiseks). Täiendav maaressursi vajadus nende rajatiste teenindamiseks Narva-Jõesuu linna
haldusterritooriumil selgub projekteerimise käigus.
Üldplaneering ei käsitle transpordivõrgustiku arendamiseks perspektiivset trammiteed Narva-Jõesuu ja
Narva linna linnaosade vahel. Kui KOV arengukava näeb sellise arengu perspektiivis ette, siis tuleb läbi
viia asjakohased teostatavuse- ja tasuvusanalüüsid. Asukohavalikuks tuleb koostada teemaplaneering.
Tingimused ja põhimõtted rööbasteede ääres:
1) projekteerimistingimused antakse pädeva asutuse poolt asjakohasel juhul läbi avatud menetluse82;
2) olemasolevate rongipeatuste asukoha muutmisel ja uute kavandamisel tuleb arvestada asustuse
paiknemise ja perspektiivsete arengutega ning vajadusel (rongiliinide ja -peatuste sulgemisel)
alternatiivse ühistranspordiühenduse (bussiühendus) korraldamisega;
82 Alus: ehitusseadustik § 31
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
68 / 90
3) uue rongipeatuse kavandamisel tuleb lahendada jalakäijate, sõidukite ja ühistranspordi võimalikud
liikumisteed ning sõidukite ja jalgrataste parkimisvõimalused uue peatuskoha piirkonnas;
4) tiheasustusega piirkondades tuleb ohutuse tagamiseks raudtee piirata aiaga kohtades, kus puuduvad
nõuetekohased raudteeületuskohad;
5) jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb ette näha tõkked jalgratturi otsese raudteele
väljasõiduvõimaluse takistamiseks;
6) erilist tähelepanu (detailne uuring või eksperthinnang) tuleb pöörata maapinna vibratsioonile juhul, kui
uusi objekte kavandatakse raudteele lähemal kui ca 20-30 m. Nimetatud raudteeäärsesse tsooni on
soovitatav ette näha ainult uusi tootmis- või ärihooneid. Uusi eluhooneid tohib sinna rajada ainult
erandjuhtudel ja eritingimustel, kui kombineeritakse erinevaid müra ning vibratsiooni mõjusid
leevendavaid meetmeid: hoonete välispiirde kõrge helipidavus, müratõkkeseinte rajamine,
hoonesiseselt tubade jaotuse planeerimine (tundlikumad eluruumid paigutada raudtee vastasküljele),
vibratsiooni levikut vähendavate materjalide ja konstruktsioonilahenduste kasutamine. Vastavad
tingimused tuleb määrata detailse hinnangu käigus;
7) uute raudteeületuskohtade planeerimisel ei ole lubatud I ja II kategooria samatasandiliste
raudteeületuskohtade rajamine. III kategooria uue raudteeületuskoha rajamisel on vajalik reserveerida
selleks piisava suurusega sobiv maa-ala (kuivõrd nähtavuskolmnurk peab olema ülesõidukohal 50
meetri kaugusel raudteest kummalegi poole 400 m ja sellesse ei tohiks jääda nähtavust segavaid
objekte - ehitised, looduslikud objektid jms);
8) rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m
ja enam (nt mobiilsidemastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist
oleks võrdne rajatise kogukõrgusega;
9) raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda nähtavuse tagamise
tingimusest, mis on valdkonnaga seotud normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud;
10) uue raudteeülesõidukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks ning liiklusohutuse tagamiseks tuleb
lähtuda majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“
nõuetest ning täiendavatest nõuetest, mis on sätestatud Raudtee tehnokasutuseeskirja lisas 4
„Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“;
11) tehnilised lahendused uue raudteeületuskoha rajamiseks ning täpne asukoht määratakse kindlaks
projekteerimisel vastavalt valdkonnaga seotud normides, standardites ja regulatsioonides sätestatud
nõuetele. Uute samatasandiliste raudteeületuskohtade projekteerimisel tuleb hinnata nendega
kaasnevat mõju liiklusohutusele ja vastavalt EhS §73 lõikes 4 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametil, kui projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastajal, õigus põhjendatud juhul nõuda
riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee
seisukorrale ja raudteeliiklusele;
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
69 / 90
2.10.3 Kohalikud teed
Kohalik tee83 on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik
tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee
või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku
liikluse korraldamiseks vajalik muu tee.84
Planeeritavate uute kohalike teede asukohti, kui need ei tulene konkreetse detailplaneeringuga määratud
krundijaotuskavast, tuleb käsitleda põhimõttelise lahendusena, mida tuleb täpsustada alale koostatava
detailplaneeringuga või avaliku menetlusega projekteerimistingimuste andmisel.
Kohalikele teedele määratakse üldplaneeringuga tee kaitsevöönd (p 2.10.6).
Kohalike teede rajamise, hoolduse ja liikluskorralduse üldised põhimõtted:
1) kohalike teede, sh parklate rajamine ja teehooldustööde korraldamine toimub kohaliku omavalitsuse
arengukava (teehoiukava) alusel;
2) uute kohalike teede kavandamisel tuleb analüüsida olemasolevat teedevõrku. Kohalikud teed peavad
moodustama ühendatud võrgustiku, umbtee korral peab tee lõpus olema ümberpööramise võimalus.
Teedevõrgu planeerimisel tuleb arvestada, et alternatiivi olemasolul ei ole läbi elamuala lubatud
juurdepääsude tagamine äri maa-alale ja tootmise maa-alale;
3) teemaa planeerimisel kohaliku tee rajamiseks tuleb alati kaaluda jalgratta- ja jalgteede rajamise
vajadust;
4) kohaliku tee rajamisel peavad tehnovõrgud üldjuhul mahtuma transpordi maa-alale, mitte sõidutee alla.
Tehnovõrkude rajamine avalike teede sõidutee alla on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul.
5) vajadusel tuleb rakendada liikluse rahustamise meetmeid;
6) mootorsõidukitega liiklemine ei ole lubatud jalgratta- ja jalgteedel, Narva-Jõesuu linnasisese linna
rohealadel ja munitsipaalomandis metsamaal. Mootorsõidukite liiklemine puhke- ja virgestusmaal on
lubatud ainult juhul, kui see on sel otstarbel spetsiaalselt kavandatud (nt mootorspordirajad);
7) üle kümne katastriüksusega elamuala sisese uue teemaa-ala katastriüksuse miinimumlaius peab
olema 12 m. Uusi äri ja tootmise maa-alasid teenindav uus transpordi maa-ala katastriüksuse
miinimumlaius peab olema 16 m. Miinimumnõuet võib täpsustada projekteerimistingimustega või
asjakohasel juhul detailplaneeringuga;
8) tiheasustusalal kõik planeeritavad teed peavad olema kõvakattega;
83 Digitaalsed ruumiandmed: yp_transp_tee. Kihil käsitletakse ainult uusi planeeritavaid teid. Olemasolevat teedevõrku käsitletakse joonisel ETAK andmete ja Transpordimeti teeregistri avalike andmete (seisuga 09.05.2024) alusel.
84 Ehitusseadustik § 92
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
70 / 90
9) teemaa-alale ei tohi tee omaniku nõusolekuta rajada hooldustehnikat ja sademevee ärajuhtimist
takistavaid rajatisi (nt vallid, tee pinnast kõrgemad betoon äärised, aiad jne);
2.10.4 Erateed
Erateed on maaomanike eraomandis olevad teed, kus avalikkusele suunatud funktsioon üldjuhul
puudub.
Eratee kasutamine toimub maaomaniku poolt määratud viisil.
Eratee võib seaduses määratud juhtudel määrata avalikuks kasutamiseks85 (p 2.4 ja 2.10.8).
2.10.5 Parkimiskorraldus
Parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala,
mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad86
Üldplaneering käsitleb lähteandmetena olemasolevaid parkimisalasid87 ja näeb ette täiendavaid võimalikke
uusi parklate asukohti.88
Narva-Jõesuu linnasiseses linnas on probleemiks parklate ja parkimiskohtade puudumine suvisel perioodil,
mil linna külastab väga palju suvitajaid.
Parkimisalade arendamise ja parkimiskorralduse üldised põhimõtted ja tingimused:
1) eraomandis oleval maal tuleb parkimine lahendada oma krundil. Parkimise täpne lahendus tuleb anda
projektiga või asjakohasel juhul detailplaneeringuga. Parkimiskohtade minimaalne nõutud arv võib olla
seotud maakasutuse juhtotstarbega / krundi kasutamise otstarbega (p 2.8);
2) parkimise planeerimine riigiteel ei ole lubatud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade,
planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) tuleb kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljapool
riigiteed ja planeeritava alaga samal teepoolel (p 2.10.1);
85 Õiguslik alus: Ehitusseadustik § 94. Üldplaneeringu koostamisel on puudunud objektiivne ülevaade erateedest, mille suhtes on eratee avalikuks kasutamiseks määramise leping EhS alusel sõlmitud, või millise osas saab jätkuvalt avaliku kasutamist pidada seaduslikusk enne ehitusseadustikku kehtinud Teeseaduse alusel sõlmitud lepingu põhjal.
86 Alus: Liiklusseadus
87 Digitaalsed alusandmed: parkla. Allikas: ETAK, Maa-ameti avalik Transpordiameti kaardirakendus (seisuga 23.10.2024) ja KOV
88 Digitaalsed ruumiandmed: yp_transp_tee_rajatis
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
71 / 90
3) avalike parklate ruumimõju vähendamiseks tuleb parklad liigendad haljastusega (põõsad, puud, hekid).
Kahekümne ja enama kohaga parkla kavandamisel tuleb parkla rajamisel haljastuses ette näha
vähemalt üks puu iga kümne parkimiskoha kohta;
4) avalike parklate rajamisel tuleb lahendada ka kergliikurite (jalgrattad, elektritõukerattas) parkimine ja
ette näha taristu elektriautode laadimiseks;
5) autokaravani parklad tuleb kavandada vajaliku infrastruktuuriga (vesi, elekter, WC tühjendamise
võimalus).
2.10.6 Tee kaitsevöönd
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu
korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimesele
ohtlikke mõjusid.
Arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada teekaitsevööndi ulatusega.89
Üldplaneeringuga määratakse riigitee kaitsevöönd:
riigitee nr 1 Tallinna–Narva põhimaanteel Sinimäe aleviku ulatuses (km 189,45–192,42) 50 m
(skeem 10). Sinimäe aleviku Mere tn 1 (85101:001:0101) ja Mere tn 2 (85101:001:0103)
katastriüksusel on lubatud olemasoleva õueala piires ehitada arvestades hoonestusjoont, st
ehitada võib olemasolevate hoonetega samale joonele või olemasolevatest hoonetest põhjapoole
riigitee nr 13144 Sillamäe–Sinimäe Sinimäe aleviku ulatuses (km 2,25–4,87) 30 m (skeem 10)
riigitee nr 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,10–21,30 30 m (skeem 11)
riigitee nr 13146 Vodava–Meriküla km 3,77–4,31 30 m (skeem 11)
Skeem 10. Teed Sinimäe alevikus, mille osas on tee kaitsevööndi ulatus käesoleva üldplaneeringuga määratud 50 m
ja 30 m (Andmed: Maa-amet, Transpordiamet, 2020).
89 Alus: ehitusseadustik
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
72 / 90
Skeem 11. Teed Narva-Jõesuu linnasiseses linnas, mille osas on tee kaitsevööndi ulatus käesoleva üldplaneeringuga
määratud 30 m (Andmed: Maa-amet, Transpordiamet, 2020).
Üldplaneeringuga määratakse kohalike teede kaitsevöönd:
1) kohalike teede / tänavate kaitsevöönd tiheasustusalal sõiduraja välimisest servast 10 m;
2) kohalike teede kaitsevöönd hajaasustusega alal sõidurea välimisest servast 20 m;
3) avalikuks kasutamiseks määratud erateede tee kaitsevöönd määratakse maaomaniku ja kohaliku
omavalitsuse vahel sõlmitavas lepingus kuni 20 m sõidurea välimisest servast;
4) tee kaitsevööndis keelatud tegevused ja tee kaitsevööndi kinnisasja omaniku kohustused ühtivad
seadusjärgsete keeldude ja kohustustega.
2.10.7 Jalgratta- ja jalgtee
Jalgratta- ja jalgteed on jalgrattaga, tasakaaluliikuri, robotliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud
eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on
jalgratta- ja jalgtee tee osa.90
Üldplaneering näeb liiklusohutuse tagamiseks olemasolevate91 jalgratta- ja jalgteedega sidusalt ette uute
jalgratta- ja jalgteede rajamise kõige tihedama liikluskoormusega teede äärde. Üldplaneeringuga ei
lahendata üldjuhul kavandatavate uute jalgratta- ja jalgteede92 täpset paiknemist ja asukohta, st
üldplaneering ei määratle üldjuhul, millisel pool sõiduteed jalgratta- ja jalgtee peab paiknema. Asukohad
tuleb täpsustada detailplaneeringus ja/või ehitusprojektis. Erandiks on kohad, kus vaadeldav jalgratta- ja
jalgtee piirneb loodusalaga. Seal on üldplaneeringuga määratud kindlaks selle paiknemine loodusalast
90 Alus: liiklusseadus
91 Digitaalsed alusandmed: E_501_tee_j_KLT
92 Digitaalsed ruumiandmed: yp_transp_KLT
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
73 / 90
teisele poole jäävale sõidutee küljele. Udria loodusalale jääval teelõigul teest eraldiseisvat jalgratta- ja
jalgteed ei tohi rajada, see tuleb lahendada olemasoleval sõidutee ääres.
Jalgratta- ja jalgteede arendamise põhimõtted:
1) jalgratta- ja jalgteede kavandamisel tuleb üldjuhul anda projekteerimistingimused tee rajamiseks läbi
avatud menetluse, sealjuures jalgratta- ja jalgteede laius, eri liikumisviiside eraldamine ning
valgustamise vajadus tuleb määrata teede projekteerimise etapis lähtuvalt kasutusintensiivsusest ja
ohutusest;
2) esmatähtsateks põhimõteteks jalgratta- ja jalgteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus, loogilisus,
ühtlus ja pidevus. Tee alguse, lõpu ja üleminekute lahendused peavad tagama ohutu, sujuva ja astmeta
ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele;
3) kavandatavad jalgratta- ja jalgteed peavad tagama sujuva liikumise ning olema võimalikult pikkadel
lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus ning vältida
põhjendamatuid ristumisi maanteega;
4) reeglina tuleb jalgratta- ja jalgtee paigutada väljapoole riigitee teemaad ja eraldada riigiteest normide
kohase eraldusribaga;
5) kitsastes oludes, kus ei ole võimalik jalgratta- ja jalgtee vahele kavandada eraldusriba, tuleb
liiklusohutuse tagamiseks leida muu leevendav meede, mis vähendab võimalikku mootorsõidukite
liiklusest tulenevat ohtu;
6) sõidutee lähedal kulgev jalgratta- ja jalgtee tuleb rajada kõvakattega (asfaltkate põhiosas);
7) arendus- ja elamualade täpsemal planeerimisel planeerida kohe koos sõiduteega ka jalgratta- ja
jalgtee, mis tuleks valgustada eelkõige sageli kasutatavatel teelõikudel, ohtlikel teelõikudel, kooliteedel,
aastaringselt kasutatavatel terviseradadel või nende osadel;
8) jalgratta- ja jalgtee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt.
2.10.8 Teede avalik kasutamine
Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult
kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Avalikkusele
ligipääsetav võib olla ka eratee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud
funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee93 Avalikuks kasutamiseks on ka kaitseala
sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad
93 Ehitusseadustik § 92
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
74 / 90
teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu
korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale
loodusobjektile.94
Erateede avalikuks kasutamiseks määramine toimub seaduses sätestatud korras95 lähtudes avalikust
huvist (vt p 2.4) ja Narva-Jõesuu 22.02.2023 määrusega nr 35 sätestatud kriteeriumite alusel.96
Juhul, kui katastriüksusele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ja puudub avalik huvi tee
määramiseks avalikuks kasutamiseks, siis tuleb juurdepääs tagada asjaõigusseaduse alusel teeservituudi
seadmise teel.
2.10.9 Juurdepääsud
Üldplaneering näeb ette juurdepääsude vajaduse kallarajale97 ja muudele avaliku huviga objektidele (p
2.4). 98, kuhu vahetu juurdepääs riigiteede ja kohalike teede kaudu puudub. Üldplaneeringuga määratud
juurdepääsude asukohti ei saa pidada lõplikuks. Selliseid asukohti võib muuta ja neid asjakohasel juhul
lisada ning seda ei peeta üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.
Juurdepääs avaliku huvi objektile ei tähenda tingimata tee, kui rajatise olemasolu. See võib tähendada ka
jalgrada ning juurdepääsu kasutamise aeg võib olla piiratud.
Tingimused juurdepääsude tagamisel:
1) juurdepääsude tagamisel tuleb lähtuda p 2.4 sätestatud põhimõtetest, juurdepääsukoridorides
võimalikult suures ulatuses looduslikku keskkonda säilitades;
2) juurdepääsuks looduskaitse üksikobjektidele, kultuurimälestistele, kohaliku tähtsusega
kultuuripärandile, kus avalik juurdepääs puudub, tuleb lähtuda igaüheõigusest, kui üldplaneeringuga ei
ole ette nähtud teisiti või üldplaneeringus sätestatud põhimõtete alusel maaomanikuga sõlmitud
lepinguga ei ole ette nähtud teisiti;
3) konkreetsed tingimused avaliku huviga objektidele juurdepääsuks ja selle maa kasutamiseks avaliku
huvi tagamiseks tuleb kokku leppida maaomaniku ja omavalitsuse vahel sõlmitava lepinguga või
määratakse sundvalduse seadmisel;
94 Looduskaitseseadus § 15
95 Ehitusseadustik § 94
96 Üldplaneeringu joonisel määratud kriteeriumile vastavaid erateid ei kuvata
97 Kallasrada veeseaduse § 10 tähenduses
98 Digitaalsed ruumiandmed: yp_juurdep. Juurdepääsud on kajastatud üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
75 / 90
2.10.10 Terviserajad
Terviseradade all tuleb üldplaneeringus mõista jalgsi matkamiseks ja sportimiseks ettenähtud,
looduses tähistatud radasid.
Üldplaneeringuga on planeeritud terviserajad Udria küla, Pimestiku küla ja Sinimäe aleviku territooriumil99
Terviseradade arendamise põhimõtted ja tingimused:
1) radade rajamine on võimalik ainult maaomaniku nõusolekul ja temaga sõlmitava lepingu alusel.
Lepingus peavad minimaalselt olema määratud raja asukoht ning tingimused raja kasutamise ja
hooldamise kohta;
2) kõikidel juhtudel tuleb terviseraja rajamise kavatsusest teavitada kohalikku omavalitsust ja esitada selle
raja asukohaplaan. Kavandatavad tingimused tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, kui
kavandatav rada asub üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alal ja väärtuslikul maastikul. Kui
kavandatav matkarada asub looduskaitsealal, tuleb kavandatav rada ja selle kasutamise tingimused
kooskõlastada ka kaitseala valitsejaga;
3) radade tähistamine looduses on kohustuslik. Raja algus- ja/või lõpus peab olema avalikult kättesaadav
info raja hooldamise eest vastutava isiku kohta;
2.10.11 Lennuväli ja kopteriväli
Narva-Jõesuu omavalituse alale jääb Narva (EENA) lennuväli ja sellest lähtuvad piirangupinnad.100
Maakasutustingimused lennuvälja maal (LL) tuleb määrata detailplaneeringuga (p 2.1.2).
2.10.12 Veeskamiskohad
Veeskamiskoht on ujuvvahendite vettelaskmiseks ja veest väljatõmbamiseks sobilik koht.
Üldplaneeringuga on kavandatud veeskamiskohtade rajamine101:
Kudruküla veeskamiskoht
Mustajõe veeskamiskoht Mustajõe kordoni lähistele (slipp ei tohi asuda vahetult kordoni aia vastas)
Narva-Jõesuu linnasisese linna veeskamiskoht (Kalda tn 10 (51301:001:0170)).
Uute avalikult kasutatavate veeskamiskohtade rajamine on võimalik ainult kohaliku omavalitsuse
kaalutlusotsusega.
99 Digitaalsed ruumiandmed olemasolevate ja planeeritavate terviseradade kohta: yp_transp_Mrada 100 Digitaalsed ruumiandmed: lennuvaljapiirangud_j
101 Digitaalsed ruumiandmed olemasolevate ja planeeritavate veeskamiskohtadest: yp_transp_vee_veeskamiskoht
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
76 / 90
2.10.13 Sadamad ja navigatsioonimärgid
Sadamaregistri andmetel asub Narva-Jõesuu omavalitsuse territooriumil 4 väikesadamat102:
Kudruküla sadam Narva jõel (sadamakood EEKDR)
Narva-Jõesuu kalurisadam Narva jõel (sadamakood EENJA)
Narva-Jõesuu sadam Narva jõel (sadamakood EENJS)
Suur-Lootsi sadam Narva Jõel (sadamakood EESUL)
Üldplaneeringuga on kavandatud sadama maa-ala103 Kalda tn 20a (51301:001:0114) ja Kalda tn 20b
(51301:001:0112) katastriüksusele.
Narva-Jõesuu sadam- külalissadam funktsioneerib eelkõige turistidele ja kaluritele orienteeritud
väikesadamana. Sadama laiendamiseks on planeeritud kalda kindlustamine ja slipi paigaldamine, mis
eeldab süvendustööde teostamist. Lisaks on planeeritud alale sadamat teenindava hoone rajamine. Narva
jõel aastaringse ohutu navigeerimise tagamiseks rajatakse muul ja seda teenindav taristu. Suudmealal
tähistatakse püsiv faarvaater.
Narva-Jõesuu linnas paikneb kolm navigatsioonimärki: Narva-Jõesuu tuletorn 001; Narva-Jõesuu jõesihi
alumine tulepaak 015; Narva-Jõesuu jõesihi ülemine tulepaak 016.
Sadamate maa arendamise ja maakasutustingimused sellel maal määratakse detailplaneeringuga (p
2.1.2).
2.11 Tehnovõrgud ja -rajatised
2.11.1 Gaasivõrk
Narva-Jõesuu linnas on A-, B-, C- ja D-kategooria torustikud.104 Gaas jõuab linna Riigiküla-Narva-Jõesuu
C-kategooria magistraalgaasitorustiku kaudu.
Üldplaneering näeb ette gaasivõrgu arenguala.105 Uute hoonestusalade varustamisel gaasiga
lahendatakse gaasi-trasside täpne paiknemine detailplaneeringute koostamise käigus.
102 Väikesadam on sadam, kus osutatakse sadamateenuseid väikelaevadele või teistele alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele.
103 Digitaalsed ruumiandmed: yp_transp_vee_sadam
104 Digitaalsed alusandmed: gaasivork_line. Allikas: Alfatom Gaasi ja Soojuse OÜ, 06.05.2020
105 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_gaas
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
77 / 90
Skeem 12. Gaasivõrgu arengualad (kollasega).
2.11.2 Elektrivõrk
Üldplaneering käsitleb olemasolevat elektrivõrku põhikaardi ja tehnovõrgu omanike andmete alusel.106
Elektrivõrgu planeeritavad võrgumuudatused on kantud tehnovõrkude joonisele107
Skeem 13. Kirde-Eesti võrgumuudatused (Allikas: Elering, 28.10.2024).
2.11.3 Taastuvenergia
Taastuvenergia all tuleb üldplaneeringus mõista energiaressurssi, mida saab kasutada lakkamatult
ja/või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus ilma, et selle kogus inimtegevuse mõjul
106 Digitaalsed alusandmed: E_601_elektriliin_j, 2023-05.03_VKG_Elektrivõrgud_35_110kV.dwg
107 Digitaalsed alusandmed: ER_alajaamad, elering_liinimuudatused_20241028. Allikas: Elering AS 28.10.2024
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
78 / 90
väheneks. Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral, kui neid juurde
tekib.
2.11.3.1 Tuuleenergia
Narva-Jõesuu linna territooriumil ei ole lubatud tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamine, kuna mistahes
kõrgusega elektrituulik Narva-Jõesuu linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet.
2.11.3.2 Päikseenergia
Tulenevalt riigikaitseliste ehitiste seatavatest piirangutest on Narva-Jõesuu linnas lubatud rajada ainult oma
katastriüksuse tarbeks päikeseelektrijaama koguvõimsusega mitte üle 50 kW.
Üldised maakasutuse tingimused ja põhimõtted päikeseelektrijaamade rajamisel:
1) kasutada tohib ainult õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja
asjakohastele standarditele vastavaid päiksepaneele;
2) looduskaitsealal tuleb päikeseelektrijaama rajamiseks taotleda Keskkonnaameti nõusolekut;
3) maapinnale/maaraamidele paigaldatud päikesepaneelide ja PEJ aluse maa hooldamisel on keelatud
kasutada taimemürke. Haljastustingimused ja PEJ aluse hooldus tuleb lahendada ehitusprojektis või
detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringus;
4) PEJ rajamisel tuleb PEJ omanikul arvestada naaberkinnistu omaniku õigusega ehitada oma maale
hooneid ja rajatisi ning istutada kõrghaljastust. PEJ omanikul puudub õigustatud ootus nõuda õiguslikul
alusel püstitatud ehitistest või haljastusest tekkiva varjutuse tõttu nende ehitiste või haljastuse
likvideerimist või hüvitist;
5) kui PEJ ei ole ehitiste tehnosüsteemi osa, vaid iseseisev rajatis, siis väljastatakse PEJ ehitusluba peale
hoone kasutusloa saamist;
6) tiheasustusega alal ei tohi maaraamidele paigaldatavaid päikesepaneele paigutada katastriüksuse
tänavapoolselle alale;
7) korterelamute rõdudele päikeseelektrijaama paigaldamisel tuleb lahendus anda kogu kortermaja jaoks
ja selle arhitektuuriga sobivalt;
8) PEJ rajamine (sh akupargid) ei ole lubatud metsamaa kõlvikul, väärtuslikul põllumajandusmaal ja Tapa-
Narva raudteest põhja pool. Nõue ei kehti ehitiste katusele ja fassaadipindadele integreeritud
päikeseenergia tootmise lahendustele.
2.11.3.3 Maasoojus
Maasoojussüsteemide rajamise tingimused:
1) lubatud on kinnised horisontaalsed ja vertikaalsed maasoojussüsteemid. Horisontaalne maakollektor
on lubatud rajada, kui on tagatud üldplaneeringu tingimuste kohane kõrghaljastuse osakaal;
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
79 / 90
2) veekogusse on lubatud maasoojussüsteemi rajamine, kui veekogu on kogu ulatuses rajatava
maasoojussüsteemi omaniku valduses või on saadud veekoguga seotud naaberkatastriüksuste kirjalik
nõusolek süsteemi rajamiseks;
3) soojuspuuraugu kaugus katastriüksuse piirist peab olema vähemalt 5 m;
4) puurkaevu sanitaarkaitsealasse ja hooldusalasse ei ole lubatud rajada maasoojussüsteeme;
5) kaitstava loodusobjekti alal tuleb seal maasoojuse kasutamiseks küsida looduskaitseala valitsejalt
nõusolek;
6) detailplaneeringus või projektis peab olema näidatud maasoojussüsteemi kontuuride paiknemise ala.
2.11.3.4 Bioenergia
Tingimused ja põhimõtted bioenergeetika arendamisel:
1) tooraine ja digestaadi transpordivajaduse vähendamiseks eelistatakse loomakasvatushoonete ja
põllumajandusmaade lähialasid;
2) toodangu transpordivajaduse vähendamiseks eelistatakse gaasitorustiku olemasolu või gaasi
kasutamisvõimalusi tootmise lähedal;
3) välistada tuleb biogaasi tootmise kompleksidest lähtuvad lõhnahäiringud asustatud aladel.
2.11.4 Veevarustus ja reovee ärajuhtimine
Reoveekogumisala on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus on piisav asula reovee
kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks.
Reoveekogumisala moodustamisel108 lähtutakse põhjaveekihi kaitstusest ja reoveekogumisala
koormusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumit, pinnaveekogumite seisundit ning veekaitse
eesmärke.
Narva-Jõesuu haldusterritooriumil asub neli reoveekogumisala109: RKA0440091 (Narva-Jõesuu, üle 2000
ie), RKA0440592 (Vaivara, alla 2000 ie), RKA0440595 (Olgina, alla 2000 ie), RKA0440082 (Sinimäe, alla
2000 ie).
Üldplaneeringuga tehakse ettepanek110 reoveekogmisala RKA0440091 laiendamiseks Narva-Jõesuu
linnasiseses linnas (RKA1) ja reoveekogumisala RKA0440082 laiendamiseks Sinimäe alevikus (RKA2).
Samuti tehakse ettepanek reoveekogumisala moodustamiseks Kudrukülas (RKA3 alla 2000 ie).
108 Reoveekogumisala määratakse kliimaministri käskkirjaga.
109 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_reoveeala.
110 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_reoveeala
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
80 / 90
Üldplaneeringuga määratakse111 perspektiivsed ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengualad112
(ÜVK-arengualad):
Viivikonna ala (ÜVK1)
Sirgala ala (ÜVK2)
Vaivara ala (ÜVK3)
Sinimäe ala (ÜVK4)
Auvere ala (ÜVK5)
Laagna ala (ÜVK6)
Soldina ala (ÜVK7)
Peetriristi ala (ÜVK8)
Olgina ala (ÜVK9)
Kudruküla ala (ÜVK10)
Narva-Jõesuu ala (ÜVK11)
ÜVK arengualana tuleb mõista üldplaneeringus sellist ala, kus arendustegevuse käigus tuleb igakordselt
hinnata tehnilist võimalust ja majanduslikku otstarbekust tarbijate liitmiseks alal olemasoleva ühisveevärgi-
ja/või kanalisatsiooniga.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina tuleb mõista ehitisi ja seadmete süsteemi ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse tähenduses.
ÜVK arengualade moodustamise lähtekohaks on piirkondlik ühisveevärgi ja/või ühiskanalisatsiooni taristu
olemasolu või lähedus ning üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarve, mis eeldab vee- ja
kanalisatsiooni vajadust üldplaneeringu elluviimisel. ÜVK arenguala piire võib täpsustada ja uusi alasid luua
kohaliku omavalitsuse arengukava koostamisel ja seda ei peeta üldplaneeringu põhilahenduse
muutmiseks. ÜVK-alal toimub ala arendamine kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kava alusel.
Üldplaneeringuga eristatakse tingimusi ÜVK-arengualadel ja väljaspool selliseid alasid. Kogu omavalitsuse
territooriumil on veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamise tingimuste seadmise eesmärgiks
kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavuse ja keskkonnakaitse tagamine113, eelkõige
reostuskoormuse vähendamine põhjaveele.
111 Õiguslik alus: ÜVVKS § 14 lg 1 p 12
112 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_yvk_ala
113 Põhjavee tarbimise kavandamisel tuleb arvestada Ida-Eesti vesikonna Kesk-Devoni põhjaveekogumi kõrgendatud arseeni sisaldusega
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
81 / 90
Tingimused ÜVK arengualal:
1) ÜVK alal moodustataval uuel krundil, mille ehitusõigus eeldab vee- ja reoveekanalisatsiooni lahendust,
on kohustus liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga, arvestades lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud erisusi;
2) ÜVK alal peab taotleja selgitama välja vee-ettevõtja tehnilised tingimused ühisveevärgiga ja
kanalisatsiooniga liitumiseks ning arendusmeetme hinnangulise maksumuse, kui see ei sisaldu
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse alusel koostatud kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arengukavas;
3) kui olemasoleva ühisveevärgiga ja/või – kanalisatsiooniga liitumine on ebamõistlikult kallis ja/või selle
arendamise eeldatav ajakava kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukavas ei
ole määratud, siis määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise lähteseisukohti andes
piirkonna/kvartali, mille piires tuleb ühisveevärk ja kanalisatsioon lahendada moodustatavatel kruntidel
ühiselt. Seejuures tuleb arvestada üldiseid tingimusi detailplaneeringu koostamiseks (p 2.1.1) ning
sellise ühise piirkonna liitumispunktide määramisel tuleb lähtuda ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni
seaduses liitumispunkti asukohale määratud tingimustest;
4) ÜVK alal asuval olemasoleva üksiku elamu juures on lubatud lokaalne reovee- ja kanalisatsiooni
käitlemise lahendus, kui ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumine on ebamõistlikult kallis ja
arvestatakse väljaspool ÜVK ala kohta määratud lõigete 2 ja 3 tingimusi;
5) kui ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumise eeldused on loodud, peab vee-ettevõtja lubama
liituda ja tarbimiskoha omanik seaduses määratud juhtudel kohustatud liituma ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga. Seni kasutuses olnud puurkaevud ning kogumismahutid tuleb vastavalt nõuetele
likvideerida.
Tingimused väljaspool ÜVK arenguala:
6) lubatud on lokaalsed reovee ja heitvee käitlemise lahendused vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt
kehtestatud korrale114;
7) veevarustuse tagamiseks tuleb projekteerimistingimuste andmisel või detailplaneeringu koostamise
koosseisus igakordselt hinnata, kas veevarustust on võimalik tagada mõne naaberkinnisasja maal
olemasoleva puurkaevu baasil. Kui see ei ole võimalik, võib kohalik omavalitsus anda nõusoleku uue
puurkaevu rajamiseks. Puurkaevu rajamise korral tuleb hinnata, kas rajatava puurkaevu baasil on
võimalik varustada mõnda teist lähedalasuvat majavaldust. Sellega tuleb soodustada ühiskasutatavate
veehaarete rajamist.
114 Üldplaneeringu koostamise ajal kehtib Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018 määrusest nr 43 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“, sh suvila- ja aiandusühistutel on lubatud rajada kas kogumismahuti või kuivkäimla lahendus. Kogumismahuti miinimum suuruseks on 3 m3.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
82 / 90
2.11.5 Sademevesi
Narva-Jõesuu linnasiseses linnas on 100% ühisvoolne kanalisatsioon ja eraldi sademeveetorustikke ei ole
rajatud. Probleemiks on saastunud sademevee sattumine Narva jõkke ja Narva linna reoveepuhasti
ülekoormatus ühiskanalisatsiooni suunatud sademevee tõttu.
Sademevee ärajuhtimise tingimused ja põhimõtted:
1) üldiseks põhimõtteks on sademevee maksimaalne võimalik immutamine selle tekkekohal eesmärgiga
vähendada sademevee löökkoormust eesvooludele ja ühiskanalisatsioonile ning üleujutusohtu.
Asjakohasel juhul tuleb kasutusele võtta meetmed sademevee puhastamiseks (rasva ja õlipüüdurid);
2) detailplaneeringu koostamisel ja ehitusprojektides tuleb asjakohasel juhul lahendada sademevee
kogumine ja ärajuhtimine. Enne ala väljaarendamist on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda vastavat
ehitusprojekti ning detailplaneeringus eraldi skeemi, mis selgitab lahenduse toimimist ning vastavalt
sellele määrata kaasatavate isikud, kellega projekt kooskõlastatakse;
3) projektides ja planeeringutes tuleb asjakohasel juhul käsitleda lahendusi sademevee kogumiseks
põuaperioodidel kastmisveena kasutamiseks ja sellega koormuse vähendamiseks ühisveevärgile.
4) riigitee püsivuse tagamiseks ei tohi sademevett üldjuhul juhtida riigitee muldesse ja veeviimaritesse.
See on võimalik vaid Transpordiameti nõusolekul ja tingimustel. Sademevee suunamine
munitsipaalomandis oleva tee kraavi tuleb see igakordselt kohaliku omavalitsusega kooskõlastada.
Tehnilised tingimused selleks väljastab kohalik omavalitsus. Narva-Jõesuu linnasiseses linnas on
lubatud sademevee kraavile paigaldada minimaalselt 500 mm läbimõõduga toru/truup. Keelatud on aia
ehitamine sademevee kraavi nõlvadele lähemal kui 1 m.
2.11.6 Tuletõrje veevõtukohad
Tuletõrje veevõtukoht on veeallika juures olev aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu võetakse
vett pääste- ja demineerimistöödeks ning veekahuri täitmiseks. Ehitisel, millele on kehtestatud
tuleohutusnõuded, peab olema nõuetele vastav veevõtukoht.115
Narva-Jõesuu tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantide, looduslike veevõtukohtade ja mahutite
baasil.116 Objektiivne ülevaade omavalitsuse territooriumil asuvatest olemasolevatest mahutitest puudub.
Üldplaneeringu koostamise käigus on analüüsitud tuletõrjevee nõuetekohase tagamise eeldusi
tiheasustusega aladel (p 2.6) ja hajaastususala eripiirkondades (p 2.7.2). Kohtades, kus eeldatavalt ei ole
võimalik nõuetekohast tuletõrje veevõtukohta rajada väljaspool veekogu ehituskeeluvööndit, on
115 Alus: tuleohutuse seadus
116 Digitaalsed alusandmed: hydrant_20240417. Avaandmed seisuga 17.04.2024
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
83 / 90
üldplaneeringuga planeeritud võimalikud veevõtukohtade asukohad.117 Üldplaneeringuga ei määrata
planeeritava veevõtukoha tüüpi. Veevõtukohtasid, millega tagatakse mitme/paljude kinnisasjade tuletõrje
veevõtukoha nõue, peetakse avaliku huviga objektiks (p 2.4).
2.11.7 Maaparandussüsteemid
Maaparandussüsteem on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks
vajalike ehitiste kogum.
Maaparandussüsteemi projekteerimise, ehitamise ja maaparandussüsteemi nõuded sätestab
maaparandusseadus. Olemasolevaid maaparandussüsteemiga alasid käsitletakse üldplaneeringus
lähtudes avaandmetest.
Üldplaneeringuga täiendavaid kitsendusi olemasolevatele maaparandussüsteemidele ei määrata.
Üldplaneeringuga uute maaparandussüsteemide asukohti ei määrata.
2.11.8 Soojavarustus
Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate
tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel,
usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele
vastav soojusvarustus.118
Valdavas osas omavalitsuse territooriumil tagatakse soojavarustus lokaalselt/individuaalkütte baasil.
Olemas on kolm kaugküttepiirkonda: Narva-Jõesuu (KK1), Olgina (KK2), Sinimäe (KK3) .119
Soojamajanduse arendamise aluseks on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatav
soojamajanduse arengukava. Vastavalt otstarbekusele ja kooskõlas soojamajanduse arengukavaga võib
kaugküttepiirkonna piire muuta kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega ning sellist muudatust ei käsitleta
üldplaneeringu muutmisena.
117 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_vvk
118 Õiguslik alus: kaugkütteseadus § 5
119 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_kkyte. Alad kajastatud joonisel 2 „Teed ja tehnovõrgud.“
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
84 / 90
3 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE
Üldplaneeringu elluviimise all tuleb mõista igasugust arendustegvust, mis lähtub üldplaneeringuga
määratud ruumilise arengu põhimõtetest ning on kooskõlas üldplaneeringuga määratud
maakasutus- ja ehitustingimustega.
Üldplaneeringu elluviimise ajalist järjekorda määravaks dokumendiks on kohaliku omavalitsuse
arengukava. Samuti sõltub see arendajate huvist ajas ja majanduskeskkonnast. Planeeringu rakendamine
avalikes huvides toimub üldjuhul kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest, millele püütakse leida
kaasfinantseerimise võimalusi.
Üldplaneeringuga mittekooskõlas olevate, üldplaneeringut muutvate tegvuste elluviimise võimalus
selgitatakse välja planeerimisseaduses sätestatud menetlusnormide alusel (vt ka p 2.1.3).
Üldplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada, et see saab toimuda koosmõjus vahetult kõrgema astme
planeeringuga – maakonnaplaneeringuga. Kui planeerimisseaduse poolt üldplaneeringule antud ülesande
alusel ei ole maakonnaplaneeringuga kehtestatud tingimusi täpsustatud, siis kehtivad need
maakonnaplaneeringus kehtestatud kujul.
Maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus toodud soovituste osas on kohalikul omavalitsusel õigus ja
kohustus kaaluda nende järgimise ulatust.
3.1 Rakendussätted üldplaneeringu elluviimisel:
1) võimalike vastuolude korral enne üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringute ja
üldplaneeringu vahel tuleb lähtuda detailplaneeringust, kui seadusest ei tulene teisiti.
Detailplaneeringute osas, mille suhtes enne üldplaneeringu kehtestamist on vastu võetud KOV
seisukoht detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kohta, tuleb lähtuda üldplaneeringust;
2) võimalike vastuolude korral kehtestatud üldplaneeringu ja enne üldplaneeringu kehtestamist
väljastatud projekteerimistingimuste vahel lähtutakse üldjuhul projekteerimistingimustest, kui
seadusest ei tulene teisti. KOV-l on igakordne õigus ja kohustus hinnata väljastatud
projekteerimistingimuste muutmise vajadust lähtudes üldplaneeringuga seatud
maakasutustingimustest;
3) Kui üldplaneeringu seletuskirja ja jooniseid tõlgendatakse erinevalt, siis tuleb lähtuda üldplaneeringu
seletuskirjas määratud põhimõtetest ja maakasutustingimustest.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
85 / 90
3.2 Ettepanekud Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja
muutmiseks
3.2.1 Väärtuslike maastike piiride muutmine
Maakonnaplaneeringuga määratud Sinimäe väärtusliku maastiku koosseisust arvati üldplaneeringuga välja
Vaivara küla ja Perjatsi küla kandis ning Hundinurga ja Udria küla kandis asuvad maa-alad, millel ei
tuvastatud analüüsi käigus antud väärtuslikule maastikule omaseid väärtusi.
Skeem 14. Sinimäe väärtuslike maastike piiri muudatuse ettepanek.
Maakonnaplaneeringuga määratud Narva-Jõesuu väärtuslikust maastikust arvati välja Kudrukülas paiknev
tootmiskompleks ja selle vahetus läheduses tihehoonestatud suvilaühistu ala (A2) (skeem 16), mis ei
esindanud väärtusliku maastiku väärtusi. Maastikule liideti juurde Puhkova küla elamute rajoon (skeem 15),
kus välja kujunenud asustusstruktuur täiustab ja mitmekesistab olemasolevaid väärtusi. Väärtuslikust
maastikust arvati välja ka Narva-Jõesuu linna aladel paiknev osa, sest antud osal puudusid silmapaistvad
ja kaitseväärtustes kirjeldatud väärtused.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
86 / 90
Skeem 15 ja 16. Narva-Jõesuu väärtuslike maastike piiri muudatuse ettepanek Puhkova ja Kudrukülas
Lisaks arvati maakonnaplaneeringuga määratud Narva väärtuslikust maastikust välja Narva-Jõesuu
omavalitsuse territooriumil asuv osa (valdavalt Kudruküla A14 ala), kus puudusid silmapaistvad ja
kaitseväärtustes kirjeldatud väärtused (skeem 17).
Skeem 17. Narva väärtuslike maastike piiri muudatuse ettepanek.
3.2.2 Rohevõrgustiku piiride täpsustamine ja muutmine
Maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku täpsustamise ja muutmise vahe on osaliselt tunnetuslik.
Täpsustamiseks on üldplaneeringus peetud selliseid muudatusi, mis tulenevad eelkõige rohevõrgustiku
asukoha määramise erinevast mõõtkavast. Maakonnaplaneeringu joonised on koostatud mõõtkvas M1:
100 000, üldplaneeringu jooniste kasutamistäpsus rohevõrgustiku osas on ligikaudu M1: 20 000. Seega on
üldplaneeringu koostamisel olnud võimalik täpsemalt arvestada looduslike ja poollooduslike alade
paiknemisega.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
87 / 90
Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta maakonnaplaneeringus rohevõrgustiku ala vastavalt
üldplaneeringuga määratud piiridele. Üldplaneeringus on rohevõrgustiku sidusust suurendatud Vaivara
küla A9 alast põhja pool, Sõtke jõe ja Perjatsi oja ääres, arvestades tegelikku looduslike ja poollooduslike
koosluste paiknemist ja rohevõrgustiku tegelikku toimimist. Muudatuse eesmärgiks on lisaks
rohevõrgustiku sidususe suurendamisele kompenseerida rohevõrgustiku piirkondlikku vähenemist aladel,
kus looduslikest oludest või inimtegevusest tulenevalt on rohevõrgustiku alasid vähendatud. Täiendavalt
on rohevõrgustiku koridor määratud Hundinurga küla ja Sinimäe aleviku vahelisele Sinimäe väärtuslikule
maastikule, mis hõlmab ka kultuurimälestiste alasid ja üksikobjekte (skeem 18).
Skeem 18. Rohevõrgustiku piirdide muutmine ja täpsustamine Sinimäe aleviku ümbruses.
Rohevõrgustiku ala on suurendatud Udria külas Sinimäe väärtuslikul maastikul, arvestades looduslike ja
poollooduslike alade paiknemisega. Rohevõrgustik on eemaldatud Laagna küla alalt A17 ja Puhkova külas
alalt A15, kus arvestades üldplaneeringuga kavandatud maakasutus juhtotstarvet ja ehitusõiguse andmise
aluseks olevaid tingimusi, ei ole sisuliselt võimalik rohevõrgustiku sisulist toimimist tagada ja eeldada.
Rohevõrgustikku on suurendatud Hiiemetsa külas, eesmärgiga luua eeldused planeeritud suurulukitunneli
toimimise tagamiseks (skeem 19).
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
88 / 90
Skeem 19. Rohevõrgustiku piirdide muutmine ja täpsustamine Udria külas.
Rohevõrgustikku on suurendatud Vodava külas ja Tõrvajõe külas planeeritud suurulukitunneli toimimise
tagamiseks. Rohevõrgustikku on vähendatud Soldina külas, lähtudes lennuvälja detailplaneeringust,
samuti Tõrvajõe külas ja Olgina aleviku territooriumil (skeem 20).
Rohevõrgustiku territooriumit on vähendatud Kudrukülas, kuhu on kavandatud kompaktse ehitusõigusega
ala (A14) (skeem 21).
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
89 / 90
Skeem 20. Rohevõrgustiku piirdide muutmine ja täpsustamine Vodava, Tõrvajõe ja Soldina külas ning Olgina alevikus.
Skeem 21. Rohevõrgustiku piirdide muutmine ja täpsustamine Kudrukülas.
Narva—Jõesuu linna üldplaneering
Kobras OÜ töö nr 2019-209
Planeeringuala: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn
90 / 90
Rohevõrgustikku on osaliselt suurendatud Auvere külas, arvestades alale jäävat Natura 2000 elupaika.
(skeem 22).
Skeem 22. Rohevõrgustiku piirdide muutmine ja täpsustamine Auvere külas.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
J. Poska tn 26
29023, Ida-Viru maakond, Narva-
Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn
Teie 12.08.2025 nr 25/7-1.1/16
Meie 01.09.2025 nr 7.2-1/25/26100-14
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu
kooskõlastamine
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu, mis on algatatud Narva-Jõesuu linnavalitsuse volikogu
2.01.2019 otsusega nr 7-1.1/1.
Planeering vastab Transpordiameti 23.11.2021 kirjaga nr 7.1-22124208-2, 22.07.2022 kirjaga nr
7.2-12214464-2, 14.07.2023 kirjaga nr 7.2-12313372-2 ja 24.04.2025 kirjaga nr 7.2-1/25/26100-
11 esitatud ettepanekutele ja seisukohtadele. Võttes aluseks planeerimisseaduse ning
Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu.
Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile riigitee kaitsevööndite andmed digitaalsel
(.dwg vms) kujul. Oleme kitsendusega ehitise omanikuna kohustatud ehitusseadustiku § 70 lõike 7
alusel edastama need andmed lisainfoga varustatult Maa-ametile kitsenduste kaardi uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Kristi Kuuse
58603278, [email protected]
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Narva linna üldplaneeringust | 27.08.2025 | 1 | 7.2-1/25/26100-13 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet |
| Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu korduv esitamine kooskõlastamiseks | 13.08.2025 | 1 | 7.2-1/25/26100-12 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Kiri | 24.04.2025 | 1 | 7.2-1/25/26100-11 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Kiri | 08.04.2025 | 1 | 7.2-1/25/26100-10 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Olga Rudomina |
| Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks | 08.04.2025 | 1 | 7.2-1/25/26100-9 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Narva linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutest/seisukohtadest | 12.06.2024 | 7 | 7.2-1/24/26100-8 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet |
| Narva linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutest/seisukohtadest | 12.06.2024 | 7 | 7.2-1/24/26100-8 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet |
| Narva linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutest/seisukohtadest | 12.06.2024 | 7 | 7.2-1/24/26100-8 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet |
| Narva linna üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja tulemuste avalikust arutelust | 30.05.2024 | 4 | 7.2-1/24/26100-7 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet |
| Narva linna üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu | 27.03.2024 | 5 | 7.2-1/24/26100-6 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet |
| Narva linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude kooskõlastamisest | 05.03.2024 | 26 | 7.2-1/24/26100-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet |
| Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste korduv avalik arutelu | 05.02.2024 | 55 | 7.2-1/24/26100-4 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Narva linna üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamine | 18.01.2024 | 73 | 7.2-1/24/26100-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet |
| Kiri | 15.01.2024 | 76 | 7.2-1/24/26100-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet, Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet |
| Narva linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamisest | 22.12.2023 | 100 | 7.2-1/23/26100-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet |