Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Heiki Verbak

Hetver OÜ

[email protected]

Teie 15.04.2025

Meie 28.04.2025 nr 7.1-2/25/6208-2

Vahtrametsa – Otimetsa REK 2023

maaparandusehitise rekonstrueerimise projekti

kooskõlastus riigitee 11370 kaitsevööndis

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks maaparandusehitise Vahtrametsa-Otimetsa

rekonstrueerimise projekti Harju maakonnas Saue vallas Tuula, Kabila ja Pällu külas. Puutumus

riigiteega nr 11370 Keila-Ääsmäe tee km 8,04.

Riigitee kaitsevööndis on planeeritud kraavi 237 rekonstrueerimine.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja

lg 4 ning Transpordiameti põhimääruse KOOSKÕLASTAME OÜ Hetver töö nr 1-24-1

„VAHTRAMETSA-OTIMETSA REK 2023“ (versioon V01).

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 11370 teelõik km 1,477 – 9,007 oli pindamistööde objekt 2024. aastal. Tuleb arvestada,

et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2024. aastal ning riigitee

konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

2. On koostatud riigitee nr 11370 km 1,418 - 9,01 Keila – Ääsmäe kõrvalmaantee rekonstrueerimise

põhiprojekt.

3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele

ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected].

3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav

taotlus (https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/dokumendid/blanketid

#td-ja-piirangud-ma) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele

lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

4. Riigitee ja riigitee ristumiskohtade olemasolevad teetruubid ning truupide sisse- ja väljavoolu

kindlustused peavad projekti elluviimisel säilima. Teede muldkeha, teede katendi ning muude

teerajatiste kahjustamine ei ole lubatud.

5. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu, ladustamist ning peale- ja

mahalaadimistöid riigiteel mitte kavandada. Riigitee nõlvadel sõitmine või manööverdamine ning

muul viisil konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine on keelatud.

6. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel

näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

2 (2)

7. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või

selle korrakohast kasutamist. Kui kavandatav tegevus võib riigiteel liiklejaid mistahes viisil

ohustada, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus-

ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

8. Lubade (ehitusteatis, ehitusluba) menetlusse palume kaasata Transpordiameti (EhS § 36 lg 5, § 42

lg 7).

9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib kuni riigiteel nr 11370 km 1,418 – 9,01 rekonstrueerimisprojekti elluviimise

alustamiseni, kuid mitte kauem kui 2 aastat.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi

ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud

korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Projekt

Projektplaan

Ruth Koppel

59127652, [email protected]

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

MATER reg.kood

MP 0 0 7 8 - 0 0 Töö nr: 1-24-1

Maaparandussüsteemi- ja ehitise kood / maaparandusehitise nimetus / Ehitise lühinimetus

4109850020120/001 OTIMETSA EH1

4109850020180/001 VAHTRAMETSA EH2

Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus

HARJU MAAKOND, SAUE VALD ,TUULA KÜLA, KABILA KÜLA, PÄLLU KÜLA

VAHTRAMETSA-OTIMETSA REK 2023

V01

Projekteerija: Heiki Verbak Vastutav spetsialist MATER-is: Heiki Verbak Kontrollis: Tarvo Verbak

OÜ HETVER R E G I S T R I K O O D 11066829

NIIDU 8, 78301 MÄRJAMAA E E S T I / E S T O N I A

TEL: +3725244000, +37253334990 [email protected]

MÄRJAMAA 2024

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

SISUKORD 1. Projekteerimistingimused 3 2. Lähteülesanne 10 3. Lähteülesande kooskõlastused 14 4. Tabel 1. Ehitatud või rekonstrueeritud maaparandusehitiste tehnilised andmed 23 5. Tabel 2A. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde koondmahud 24 6. Tabel 3. Vajalike ehitusmaterjalide ja -toodete andmed 26 SELETUSKIRI: 1. Üldosa 27 Tabel 4 Rekonstrueeritavad maaparandusehitised 29 Asukoha plaan M 1:40 000 30 2. Uurimistööd 31 Tabel 5 Uurimistööde loetelu 33 Tabel 6 Reeperite loetelu 34 3. Geoloogia ja mullastik 35 4. Kultuurtehnilised tööd. 35 4.1. Trasside ettevalmistustööd 35 4.2.Üldnõuded ettevalmistustöödele 36 5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine ja hooldamine 36 5.1.Kuivendussüsteemi projekteerimine 37 5.2. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine 38 6. Truubid 39 6.1.Truupide projekteerimine 39 6.2. Truupide ehitamine 41 7. Keskkonnakaitse 42 7.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine 44 7.1.3. Keskkonnakaitsealase tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja tee rekonstrueerimisel

44

7.3. Settebassein 45 7.4. Setteekraanid 45 7.5. Leevendusveekogud 46

8. Ehitustöödele seatud piirangud 47

8.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid 47

8.2. Eraisikute ja ettevõtete ning ametiasutuste tingimused/piirangud 47 9. Maaparandusehitiste kasutamine ja hooldamine 48 10. Juhenddokumentide nimekiri 49 TÖÖMAHTUDE TABELID: Tabel 7. Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtmete kaevetööde mahud 50 Tabel 8. Rekonstrueeritavate, ehitatavate,uuendatavate ja likvideeritavate truupide tööde mahud 52 Tabel 9. Truupide koguste ja ehitusmaterjalide kogused 54 Tabel 10. Keskkonnakaitserajatiste rajamise tööde mahud 55 Tabel 11. Muude tööde mahud 56 Tabel 12A. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus 57 LISAD: 1. Lisa 1A Ametiasutuste kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastused

2. Lisa 1B Maaomanike kooskõlastuste koondtabel

3. Lisa 2 RMK Keskkonnamõjude analüüs

4. Lisa 3 RMK koosoleku protokoll

5. Lisa 4 Maaomanike kooskõlastused (mitteavalik )

6. Lisa 5 Mapinfo (digitaalne lisa)

7.Lisa 6 Raieala kiht (digitaalne lisa)

8. Lisa 7 Keskkonnamõju eelhinnang

JOONISED:

Joonis 1 Projektplaan M1/5000

Rajatiste tüüpjoonised

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

SELETUSKIRI

1. Üldosa.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Edela regiooni Läänemaa metskonna terriotooriumil asuva

metsaparandusobjekti „Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023“ rekonstrueerimisprojekt on koostatud RMK

tellimisel vastavalt lähteülesandele 08.09.2023, Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) Põhja regiooni Saku

esinduse poolt väljastatud projekteerimistingimustele nr 6.1-1/52361, 11.12.2023.a., Keskkonnaameti

kirjadele: “Vahtrametsa-Otimetsa metsaparandusobjekti rekonstrueerimisest“. 31.07.2023 nr

7-9/23/13547-2 ja ”Arvamus Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023 projekteerimistingimuste eelnõu kohta”

06.12.2023 nr 7-9/23/13547-5.

Ehitusprojekt on koostatud „Metsakuivenduse- ja teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020”, Maaeluministri

määrus 25.02.2019 nr. 14“ Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded”, Maaeluministri määrus 06.05.2019

nr. 45 “Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” alusel.

Rekonstrueeritav metsakuivendusobjekt asub Harju maakonnas, Saue vallas, Tuula külas, Kabila külas ja

Pällu külas.

Objekt asub RMK hallataval maal:

72704:001:0495; 72704:001:0180; 72704:001:0065; 29701:005:0452; 29701:005:0426; 72704:001:0494;

72704:001:0190; 72601:001:0999; 72701:001:1213; 72704:001:0055; 72704:001:0059; 72701:001:1215;

72704:001:0118; 72704:001:0057; 72701:001:1212; 72704:001:0088; 72704:001:0084; 72704:001:0076;

72701:001:1205;

Maa-ameti halduses oleval katastriüksusel: 72704:001:0483;

Asub ja piirneb eramaa kinnistutega:

29701:005:0304; 29701:005:0207; 72704:001:0329; 72704:001:0312; 72704:001:0240; 72704:001:0246;

72704:001:0139; 72704:001:0046; 72704:001:0380; 72704:001:0222; 72704:001:0086; 72701:001:2102;

72704:001:0232; 72601:001:0782; 72601:001:0734; 72704:001:0479; 72704:001:0156; 72704:001:0153;

72704:001:0128; 72704:001:0478; 72704:001:0313; 72704:001:0550: 72704:001:0502.

Objekt paikneb metsakvartalitel:

WR403, WR544, WR537, WR522, WR469, WR506, WR507, WR509, WR508.

Projektalale pääseb 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla põhimaanteelt olemasoleva mahasõidu kaudu

(2,60 km) ja 7270419 Suurearu teelt (muu tee). Rekonstrueeritavast alast idakaares asub 11370 Keila-

Ääsmäe tee (kõrvalmaantee), mida läbiva truubi vesi voolab rekonstrueeritavasse kraavi (tööd kraavil teostatakse

kuni teemaa piirini). Teemaal töid ei projekteerita.

9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla põhimaantee põhjapoolsel äärel asub Telia Eesti AS sidekaabel.

Rekonstrueeritavat ala läbivad 220-330 kV Sindi-Harku ja 35-110 kV Riisipere-Keila õhuliinid.

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

Enne ehitustööde algust tuleb vajadusel välja kutsuda projektiga haaratud alal asuvate tehnorajatiste

valdajad vastavalt kooskõlastuste tingimustele.

Riigi poolt hooldatava Tuula peakraavi ääres on 100 + 100 m laiune veekogu piiranguvöönd.

Tuula peakraavi (valgalaga üle 25 km²) veekaitsevöönd on 10 m. Eesvooludel - Tuula peakraav, eesvoolud

200 ja 300 (valgalaga kuni 10 km²) veekaitsevöönd on 1 m vastavalt veeseaduse § 118 lg 2).

Olemasolevate maaparandusehitiste ehitamise kohta projektdokumentatsioon puudub. Ehitatud on 1950 a.

Projekt on olemas rekonstrueeritavale alale jääva riigi poolt hooldatava Tuula peakraavi ja eesvoolukraavi 200

kohta – koostajaks on Harju maaparandusbüroo „Talude vahelise Päilema peakraavi täiendatud projekt “, Töö

nr 91-3624, koostatud 1991.

Rekonstrueeritava ala läheduses ja alal paiknevad kitsendusi põhjustavad keskkonnakaitselised objektid:

Ligi 100 m kaugusele metsaparandusobjekti piirist jääb Suure-Aru looduskaitseala

(KLO1000635), mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Suure-Aru loodusala

(RAH0000682). Looduskaitsealal paiknevad mitmed II ja III kaitsekategooria taimeliikide

leiukohad ja 500 m kaugusel metsaparandusobjektist paiknevad ka elupaigatüübid (siirdesooja rabametsad

(91D0*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rohundite rikkad kuusikud

(9050), liigirikkad madalsood (7230)) ning Suure-Aru soo sihtkaitsevöönd, mille kaitseeesmärk on soo- ja

metsaelupaikade loodusliku arengu tagamine ja kaitsealuste liikide

kasvukohtade säilitamine. Metsaparandusobjekti alale jäävad vääriselupaigad (VEP207403 ja

VEP206065) ja metsaparandusobjekt piirneb osalt ka rukkiräägu (KLO9122441) leiukohaga.

Kinnistul katastrinumbriga 29701:005:0452 on registreeritud II kaitsekategooria kaitsealused taimeliikide eesti

soojumika, Russowi sõrmkäpa ja kärbesõie ning III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi hariliku käoraamatu

elupaigad. Kinnistul katastrinumbriga 29701:005:0180 on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuste

taimeliikide hariliku käoraamatu ja kahkjaspunase sõrmkäpa elupaik.

Maaparandusehitiste eesvool ja kuivendusvõrk on halvas tehnilises seisukorras. Kraavide trassidel kasvab

puittaimestik ja voolusängis on sete. Projekteeritud tööde käigus likvideeritakse trassidelt puittaimestik,

kraavidest likvideeritakse sete ja taastatakse algsed projektparameetrid, osadel kraavidel teostatakse tööd

hooldustööde mahus. Raudbetoonist truubid on amortiseerunud ja otsakud lagunenud.

Rekonstrueeritav objekti ala on reljeefilt suhteliselt tasane, kerge languga idast-lääne suunas, esineb

mikroreljeefi.

Maaparandusehitised asuvad valdavalt turbapinnasel, mis lasub liivsavi-, rähkse liivsavi-, räha- ja

savipinnasel.

Sette edasikandumise vähendamiseks tuleb ehitada eesvoolukraavidele settebasseine. Settebasseinid

tuleb rajada enne käesoleva rekonstrueerimisprojektiga projekteeritud kaevetöödega alustamist ja

tühjendatakse settest tööde järgselt (vajadusel ka tööde käigus).

Elurikkusele negatiivse mõju leevendamiseks ehitatakse leevendusveekogusid.

Ehitusprojekti koostamise aluseks võetavate normide loetelu:

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

x maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”;

x maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 79 „Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelevalve

tegemise nõuded”;

x maaeluministri 14.12.2018 määrus nr 74 „Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa

ning nende taotluste sisu nõuded”;

x maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded”;

x maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”;

x maaeluministri 23.11.2018 määrus nr 63 „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus”;

x maaeluministri 13.12.2018 määrus nr 72 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad

nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded”;

Maaparandusehitist kirjeldatakse lühinumbriga, mis on esitatud tabelis 4 ning mis märgitakse

tiitellehele, töömahtude tabelitesse ja joonisele 1.

Tabel 4 Rekonstrueeritavad maaparandusehitised

Ehitise lühi-tähis

Maaparandus- süsteemi kood

Maaparandusehitise

kood nimetus rek pindala

(ha) rek tee (km)

uuenda tav tee (km)

ehitatav tee

(km)

rek eesvool

(km)

EH-1

4109850020120 001 Otimetsa

29,3

EH-2 4109850020180 001 Vahtrametsa 140,7 1,82

Kokku: 170,0 1,82

Asukoha plaan asub ... leheküljel.

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

Asukoha plaan 1:40000

Alusena on kasutatud Maa-ameti baaskaarti

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

2. Uurimistööd.

Uurimistööd on tehtud vastavalt RMK lähteülesandele (08.09.2023), Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja

regiooni Saku esinduse poolt väljastatud projekteerimistingimustele 11.12.2023.a. nr 6.1-1/52361 ja

Keskkonnaameti kirjadele: “Vahtrametsa-Otimetsa metsaparandusobjekti rekonstrueerimisest“. 31.07.2023 nr

7-9/23/13547-2 ja ”Arvamus Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023 projekteerimistingimuste eelnõu kohta”.

06.12.2023 nr 7-9/23/13547-5.

Uurimistööd on tehtud vastavalt Maaeluministri 20.12.2018a. määrusele nr 77 „Maaparanduse uurimistöö

nõuded”.

Uurimistööd tehti mahus, et projekteerida maaparandussüsteemi rekonstrueerimine. Uurimistööde andmed

koondati uurimistööde aruandesse.

Uurimistööde kokkuvõte uurimistöö liikide lõikes:

1.Kuivendusvõrgu tehnilise seisukorra uurimistöö kokku 170,0 ha-l ja ning vajalike topo-geodeetiliste

mõõdistustööde tegemine.

2.Kultuurtehnilised uurimistööd eesvoolude ja kraavide trassidel.

Kultuurtehnilised uurimistööd kuivendusvõrgul tehti ulatuses, mis on vajalikud puittaimestiku raiumise mahu

määramiseks.

Veejuhtmetel tehti uurimistööd kaevetööde mahu ja kändude juurimise mahtude määramiseks ning vanade

kraavivallide likvideerimise mahtude väljaselgitamiseks.

3. Eesvoolukraavide tehnilist seisukorda uuriti kokku 2,18 km pikkusel lõigul ja mõõdistati ulatuses, mis tagab

maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise. Uuriti rekonstrueeritavast alast väljapoole jäävat riigi poolt

hooldatavat eesvoolu - Tuula pkr.

4. Uurimistöödel selgitati keskonnarajatiste vajadus lähtudes pinnase erosiooniohust ja loodusliku

mitmekesisuse säilitamise seisukohast.

5.Uuriti kaitstavaid loodusobjekte mõjutavaid veejuhtmeid ning hinnati kavandatavate tegevuste elluviimise

võimalikkust, lähtuvalt kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkidest (vastavalt lähteülesandele ja

Keskkonnaameti arvamustele).

6. Ajutiste reeperite paigaldamine vastavalt maaparanduse uurimistööde nõuetele.

7. Uurimistööde aruande koostamine.

Uurimistöö tulemusena selgus kuivendussüsteemi seisukord:

Uuritud maaparandusehitised asuvad valdavalt turbapinnasel.

Maaparandusehitiste suublaks on riigi poolt hooldatav eesvool - Tuula peakraav. Uuritud lõik

rekonstrueeritavast peakraavist - truubi T/19 lähedusest kuni Suurearu teeni on rahuldavas seisukorras.

Kraavi nõlvadel kasvab peenmets. Voolusäng on heas seisukorras – põhi asub rähksel pinnasel ja setet on

minimaalselt. Lõik ei takista vee äravoolu rekonstrueeritavalt alalt. Tuula peakraavi seisukord

rekonstrueeritaval alal – truubi T/19 lähedusest ülesvoolu kuni riigi poolt hooldatava lõigu lõpuni (truubi T/5

juures) on suhteliselt rahuldav. Peakraavi nõlvu katab puittaimestik. Mulle on ca 5...6 m laiuselt lage. Uuritud

maaparandusehitiste vahelisel lõigul on voolusäng turbapinnases, põhi on rähksel liivsavi, liivsavi, rähksel ja

turbapinnasel. Vesi on uhtunud eesvoolu nõlvad järsuks, kohati on ära uhutud ka nõlvade alune. Nõlvu

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

stabiliseerivad nõlvadel kasvav puittaimestik ja puude juured. Kraavi põhi on lõiguti rähkne esinevad

kärestikud. Sete kärestike lõigul puudub ja kärestike vahelisel lõigul setet on suhteliselt vähe. Lõiguti on

voolusäng kergelt looklev, mis on tingitud sette kogunemisest kalda äärtesse. Voolusängis esineb lamapuitu ja

voolutakistusi. Liigvee äravoolu tingimused suublas on rahuldavad. Kraavi põhja lang on 1,3 ‰.

Otimetsa.maaparandusehitis.4109850020120/001:

Maaparandusehitisel eesvoolukraavi ei ole.

Ehitise kuivendusvõrk koosneb kuivenduskraavidest. Enamus kuivenduskraave suubub riigi poolt

hooldatavasse Tuula peakraavi. Kuivenduskraavid on halvas tehnilises seisukorras (vt välitööde andmed).

Kraavide trassid on kaetud peen ja jämepuistuga. Voolusängis on palju setet.

Kraav 100 on korras – kraavi kallastelt ja muldelt on likvideeritud puittaimestik. Kraavi voolusäng on

puhastatud settest.

Vahtrametsa maaparandusehitis 4109850020180/001:

Maaparandusehitistel on kaks eesvoolukraavi – Tuula peakraav ja kraav 200. Rekonstrueeritav ala piirneb

naabermaaparandussüsteemi Tuula I (4109850020160/001) asuva eesvoolukraaviga 300.

Tuula peakraav:

1. Truubist T/5 kuni ristumiskohani kraaviga 213 on eesvoolu seisukord suhteliselt hea. Kraavi muldepoolsel

kaldal kasvab madal võsa, metsapoolsel kaldal kasvab jämepuistu. Kraavi mulle on 3...5 m laiuselt lage.

Voolusängis on setet suhtelislt vähe. Lõigu keskosas on kärestik (rähkne pinnas).

2. Peakraavi lõigul, kraavi 213 suubumiskohast ülesvoolu kuni eesvoolu lõigu lõpuni (ristumiskoht kraavidega

237 ja 223) on kraavi tehniline seisukord vahelduv. Kraav asub turbapinnases, mis on ca 60 cm paks. Kraavi

põhi on lõiguti rähkne ja lõiguti asub põhi liivsavi pinnases. Esinevad kärestikud. Kraavi muldepoolne nõlv on

lõiguti lage, lõiguti kasvab madal võsa. Metsapoolsel kaldal kasvab jäme puistu. Voolusängis on lamapuitu.

Voolusängi äärtesse on lõiguti kogunenud sette ladestused, mis on kaetud veetaimestikuga (voolusäng

lookleb). Voolusängi põhja laius on ca 3 m. Kraavi keskmine sügavus lõigul on ca 0,8 m ja põhja üldine lang

ca 1 ‰. Kraavi vee läbilaskevõime on suhteliselt rahuldav. Kraavi põhja langu määrab kärestiku koht

kraavilõigu keskosas.Kraavis on tegutsenud koprad (pais oli uurimistööde ajal osaliselt likvideeritud). Kraavi

mulle on lage. Muldel on sügavad roopad ja augud.

Eesvoolukraav 200 suubub riigi poolt hooldatavasse Tuula peakraavi. Kraav voolab valdavalt turbapinnases.

Kraavi nõlvadel kasvab puittaimestik. Muldepoolsel nõlval kasvab nii madal kui ka kõrge võsa ja peenmets.

Metsapoolsel kaldal kasvab jäme ja peenpuistu. Voolusängis esineb lamapuitu. Udu ja Udusaare kinnistute

vahel on kraavi kaldad hooldatud. Kraavist 243 kuni kraavini 249 kasvab kraavi nõlvadel peenmets. Kraavi

mulle on kuni lõigul T/5 kuni ristumiseni kraaviga 243, 4...5 m laiuselt lage. Kraavi voolusängis on suhteliselt

palju setet. Tuula peakraavi poolses osas on voolusäng looklev. Lookleva voolusängi põhja laius on ca 1 m.

Kalda ääres on sette kogumid, mis on kaetud veetaimestikuga. Voolusäng on kujunenud looklevaks.

Voolusängis kasvavad kõrkjad ja rohttaimestik. Kraavi keskmine sügavus on ca 1 m ja põhja üldine lang ca

1 ‰.

Eesvoolukraav 300 on Tuula I (001/4109850020160) maaparandussüsteemi eesvool, mis piirneb

rekonstrueeritava Vahtrametsa maaparandussüsteemiga. Eesvoolu nõlvu katab mets ja võsa, kraavis on

voolutakistused. Voolusängis on setet. Voolusäng on kujunenud looklevaks truubist T/19 ülesvoolu ca 215m

pikkusel lõigul. Kraavis on lagunenud koprapais, mis tekitab ülesvoolu paisutust ca 40...50 cm. Kraav on ca 2

m sügav. Vee äravool on rekonstrueeritavalt alalt tagatud.

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

3.Olemasolevad kuivenduskraavid on valdavalt väga halvas seisukorras. Kuivenduskraavidest on vee äravool

puudulik või puudub. Kraavide voolusängis esineb ohtralt setet, on lamapuitu ja voolutakistusi. Osad kraavid

on praktiliselt ummistunud.

Kraavidel kasvab puittaimestik, mulletel kasvab mets ja võsa.

4.Olemasolevad betoon- ja asbotorutruubid on amortiseerunud. Truupide torustikus on sete, betoontruupide

torud on nihkunud. Truupide otsakud on lagunenud. Eesvoolukraavile 200 on ehitatud kaks uut plasttruupi

(T/5a, T/7a). Uus plasttruup on T/9, millele on otsakud ehitamata. Truubid T/1, T/2, T/3, T/¤ T/6 T/7, T/7b ja

T/10 on asbotorutruubid läbimõõduga 30 cm, pikkus on 7,5 m. Otsakuid ei ole. Metsakvartalitele

juurdepääsuks, ülepääsuks olemasolevatest ja ehitatavatest veejuhtmetest on vaja ehitada uusi truupe.

6.Keskkonnarajatiste tüüp ja asukoht selguvad projekteerimistööde käigus.

7. Suure-Aru LKA poolt suubuv kraav ja kraavi 220 pikendus kuni eesvooluni on maaparanduslikus mõttes

ebarahuldavas seisukorras. Kraavid asuvad väljapool rekonstrueeritavat ala eramaal (täielikult või osaliselt).

Kraavid on amortiseerunud – setet täis ja kallastel kasvab mets. LKA ala poolt suubuv kraav on ca 20...30 cm

sügav ja kuni 5m lai. Kraavi 220 pikendus on kuni 30 cm sügav ja ca 4 m pealtlaiusega. Voolusängid on setet

täis ja põhjas kasvavad veetaimed. Eramaadel kraavide olukorda ei muudeta ja projekteerimise käigus

nendest kraavidest vee äravoolu tingimusi ei muudeta. Rekonstrueeritava teekraavi 200 ja LKA poolt suubuva

kraavi vahele jääb ca 20 m pikkune olemasolevasse seisukorda jääv kraavilõik (220).

LKA poolt suubuv kraav suubub ida-lääne suunalisse kraavi (220 pikendus). Ida-lääne suunaline kraav voolab

eesvoolukraavi, mis asub ca 400 m allavoolu. Eesvoolukraav on halvas seisukorras. Eesvoolukraav jääb

olemasolevasse seisukorda.

Topo-geodeetiliste tööde tegemise käigus paigaldati ajutised reeperid, mis seoti EH2000 kõrgussüsteemiga.

Topo-geodeetilised mõõdistustustel on kasutatud GNSS RTK seadet South Inno 7. Topo-geodeetilised

mõõdistamised on tehtud L-Est 97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused on mõõdetud EH2000 süsteemis.

GNSS mõõdistamine teostati Trimble virtuaalses VRS võrgus, mis annab parandeid riikliku võrgu punktidelt,

või on selle osaks.

Uurimistööde andmete põhjal on koostatud uurimistööde plaan mõõtkavas 1:5 000.

Uurimistööde osas esitatakse tabelid „Uurimistööde loetelu“ (tabel 5) ja „Reeperite loetelu“ (tabel 6).

Uurimistööde aruanne on üleantud Põllumajandus- ja Toiduametile.

Tabel 5 Uurimistööde loetelu

Tabel 1 Uurimistööde loetelu

Kõikide uurimistööde teostaja oli OÜ Hetver.

Uurimistööd teostati Eveli Verbak, Heiki Verbak ja Tarvo Verbak poolt.

Jrk.

nr

Uurimistöö

nimetus mõõt-

ühik

tegemise algus- ja

lõppkuupäev tegija nimi

sealhulgas kokku

EH 1

EH2

1

Kameraalsed uurimistööd,

kaardimaterjali

ettevalmistamine ja

töö

1 12.02.-

14.02.2024a EV, HV, TV

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

varasema projekti

olemasolu uurimine.

2

Maaparandussüsteemi

tehnilise seisukorra

uurimistöö

ha 29,3

140,7 170,0 15.02–

16.05.2024 HV, TV

3

Eesvoolude tehnilise

seisukorra uurimistöö

ulatuses, mis tagab

projektalal

maaparandussüsteemi

toimimise

km

2,18 2,18

06.05–

16.05.2024.

HV, TV

4

Truupide rekonstrueerimise

ja ehitamisega seotud

uurimistööd

ha 29,3

140,7 06.05–16.05.2024

HV, TV

5

Topo-geodeetilised

uurimistööd

maaparandusehitisel

ha 29,3

140,7 15.02.–

16.05.2024 HV, TV

6 Keskkonnakaitse rajatiste

vajaduse uurimistööd ha 29,3

140,7 06.05-16.05.2024

HV, TV

7

Kitsendusi põhjustavate

objektide olemasolu

uurimine projektiga

hõlmataval alal

(arvestades ka objektide

kaitsevööndeid)

ha 29,3

140,7 06.05-16.05.2024

HV, TV

8 Ajutiste reeperite

paigaldamine tk

7

12.02–

16.05.2024 HV, TV

Tabel 6 Reeperite loetelu

Jrk

nr

Reeperi

num

ber

klass kirjeldus asukoha kõrgusarv

m

kirjeldus koordinaadid

x y

1 1 Tehn. Kask Rebaseuru tee lõpp

(pk28+06), Tuula

peakraavi mulde

metsaserval.

6567573,8 525226,9

32,03

2 2 Tehn. Mänd Rebaseuru tee kurvi

(pk19+65)

välisserval

6566866 524754,0

32,43

3 3 Tehn. Geodeetili

ne punkt

Riikliku geodeetilise

võrgu punkt-Suure-

Aru. Asukoht kraavi

pervel

6567831,8 524448,9

31,60

4 4 Tehn. Kuusk Tuula peakraavi

mulde metsapoolsel

serval

6567815,4 524925,6

31,44

5 5 Tehn. Kask Tuula peakraavi ja

suubuva kraavi

ristumiskoht, mulle

6567170,9 525793,9

32,41

6 6 Tehn. Kask Rebaseuru tee pk 6566396,8 526211,1 34,03

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

4+06

Parempoolsel küljel,

u 17 m kaugusel

rajatava tee teljest.

7 7 Tehn. Kivi Rebaseuru tee

PK0+00 lähistel

paremal pool

raiesmiku serval.

Suure kivi kõrgeim

tipp.

6566103,9 526425,1

38,67

3. Geoloogia ja mullastik.

Rekonstrueeritava maaparandusehitise maa-ala on reljeefilt suhteliselt tasane, keskmise languga idast lääne

suunas ca 2 m.

Aluspõhjaks on lubjakivi kesk-ordoviitsiumi keila lade. Maaparandusehitis asub rähkse liivsavi-, savipinnasel,

esineb ka liivapinnast. Pinnas on rekonstrueeritava ala idaosas rähkne. Mulla liigiks on valdavalt sügav

madalsoomuld (M'"), esineb ka väga õhuke ja õhuke madalsoomuld (M' ja M"). Vähesel määral reljeefi

kõrgemates osades esineb leostunud gleimulda (Gₒ), rähkset gleimulda (Gk), küllastunud turvasmulda (Go1),

gleistunud leetunud mulda (Kog).

Metsa kasvukohatüüpidest on suurima levikualaga mustika-kõdusoo (69,78%), sinilille (17,78%), madalsoo

(5,84%). Esindatud on ka naadi (0,73%), angervaksa (0,24%), tarna-angervaksa (2,72%), tarna (0,37%),

jänesekapsa-kõdusoo (1,35%) ja siirdesoo (1,2%) .

Liigniiskust põhjustab kuivendussüsteemi ebarahuldav seisukord ja pealevalguvad veed.

4. Kultuurtehnilised tööd.

Kultuurtehniliste tööde eesmärk on ette valmistada projektalal trassid rekonstrueerimis- ja

ehitustöödeks.

4.1. Trasside ettevalmistustööd.

Trasside ettevalmistustöö koosneb puittaimestiku raiumisest, kändude juurimisest, voolutakistuste ja

lamapuidu likvideerimisest.

Projektplaanil on rekonstrueeritavatele ja hooldatavatele kraavidele tingmärgiga kantud raiutavate trasside

laiused kraavi teljest ning voolusuund (näitab kraavimulde asukohta).

Ettevalmistavate tööde käigus raiutakse trassidelt puittaimestik ja koondatakse, juuritakse kännud,

likvideeritakse voolutakistused ja lamapuit.

Trassiraie tuleb teostada kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2019“ p.1.9 kraavitrasside

mahamärkimine, nõudeid arvestades.

Veejuhtmetel tuleb likvideerida võsa ja mets järgmiselt - mulle 6 m laiuselt, kraavi nõlvadel kasvav

puittaimestik ja 1-2 m laiune riba kraavi metsapoolsel kaldal. Trassi laiuseks jääb enamusel kraavidel 12 m

(sügavamatel kraavidel laiem).

Raiuda tuleb puud, mis jäävad väljapoole trassi ala, kuid mis on ohtlikult kaldu trassi suunas.

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

Riigi poolt hooldatava Tuula peakraavi voolusängil teostatakse hooldustööd, mille käigus likvideeritakse

voolutakistused ja lamapuit. Hooldustööde mahus teostatakse töid ka Tuula I maaparandusehitise

eesvoolukraavil 300.

Puude ja raiejäätmete virnastamise asukohad valitakse tööde käigus RMK piirkonna metsaparandajaga nii, et

need ei takistaks hilisemaid tee ja kraavide rekonstrueerimise töid.

Peale puidu raiumist materjal koondatakse ja eemaldatakse kraavitrassidelt.

Kännud juuritakse trassil sealt, kus kasvab tihe võsa ja peenmets ning mets. Võsaga kaetud aladel

töödeldakse kraavi nõlva võimalusel freesimise teel, või eemaldatakse võsa juurestik sette eemaldamise

käigus. Veejuhtmete nõlvadel tuleb kännud tasandada freesimise teel seal, kus sette eemaldamisel ei ole

vajalik nõlvade kaeve nõlvuse korrigeerimiseks, kus juurestik stabiliseerib veejuhtme nõlva..

Juuritud kändude ja väljatulnud kivide äravedu ei ole vajalik, need tuleb paigutada trassi äärde nii, et ei tekiks

katkematut valli, vahe tuleb jätta iga 25 m tagant.

Kraavitrasside mulded tuleb tasandada siledaks, liiklust võimaldavaks muldeks.

Kultuurtehniliste tööde mahud on märgitud tabelisse 7.

4.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele.

*Ettevalmistustööd peavad vastama maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 “Maaparandussüsteemi

ehitamise täpsemad nõuded.

*Lahti raiutud trass vastab nõuetele, kui töid takistav puittaimestik on raiutud ja sellest tulenev metsamaterjal

on ladustatud eraldi väljapoole trassi või ära veetud. Koos raiejäätmetega tuleb trassilt eemaldada ka

suuremõõduline lamapuit. Puittaimestiku raiumise järel on ette nähtud tööks kändude juurimine.

Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi asetada teede ja kraavide mulletesse.

*Ettevalmistustöödel eramaal tuleb trassiraie ja juurimistöödel arvestada kinnistute omanike kooskõlastuse

tingimustega. Enne tööde alustamist võtta ühendust objektiga piirnevate maaomanikega, teavitada

tööde algusest ja kooskõlastada tegevus objektiga piirneval alal. Täiendavad tingimused ja tööd vastavalt

kooskõlastustele vaadata lisa 4. Erakinnistuga piirnevatel lõikudel enne töödega alustamist täpsustada

piirimärkide olemasolu ja need ehitustööde käigus säilitada. Piirimärkide hävimisel tuleb need vastavalt

maakorralduslikele nõuetele taastada.

*Üldised märkused kultuurtehniliste tööde osas:

1. puittaimestik on määratud neljas kategoorias - madal võsa (MV), kõrge võsa (KV), peen puistu (PP), jäme

puistu (JP)

2. metsas on kändude ja kivide äraveo teostamine on erandlik ja vajalik tiheda liiklusega teede ääres

nähtavuse tagamiseks.

3. kännud juuritakse või freesitakse üldjuhul kogu trassil (va. kraavi metsapoolselt kaldalt).

Puittaimestiku raie, lamapuidu ja voolutakistuste likvideerimine on esitatud tabelis 7 “Kultuurtehniliste tööde

ja veejuhtmete kaevetööde mahud”.

5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine ja hooldamine.

Metsamaa kuivendussüsteemide eesmärgiks on pinnavee ärajuhtimine, perioodiliste üleujutuste mõju

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

vähendamine, metsamulla õhustatuse parandamine ja mullast toitainete väljauhtumise vältimine. Sellega

kaasneb puude kasvukiiruse ja kvaliteedi tõus. Paranevad metsavarumise tingimused ning suureneb

metsamuldade vastupanuvõime tallamise negatiivsetele mõjudele. Metsakuivendus soodustab metsade

uuenemist.

Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel taastatakse kuivendatud maa-alal olemasolev kraavivõrk osaliselt

endisel kujul vastavalt projekteerimisnormidele, kuna osa kraave jäetakse olemasolevasse seisukorda.

Kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel taastatakse kuivenduskraavide ja eesvoolude esialgne sügavus ja

ristlõige. Projekteeritud on veeviimarite ehitamine. Riigi poolt hooldataval eesvoolukraavil Tuula peakraav ja

maaparandusehitise Tuula I eesvoolukraavil teostatakse hooldustööd. Hooldustööde käigus

likvideeritakse kraavide trassidelt puittaimestik, likvideeritakse risu (voolutakistused) ja lamapuit.

Eesvoolu- ja kuivenduskraavide rekonstrueerimine tagab kuivendussüsteemidest kiirema vee äravoolu.

Projektplaanile (joonis 1) on tingmärkidega kantud projekteeritud rekonstrueerimis- ja hooldustööde kohta

informatsioon.

Tabelis 7 „Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtmete kaevetööde mahud ” on esitatud veejuhtmete töömahud –

puittaimestiku likvideerimine, juurimine, voolutakistuste ja lamapuidu likvideerimine, kaevetööde mahud ja

veeviimarite kogus.

5.1.Kuivendussüsteemi projekteerimine.

Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise projektala asub maaparandusehitistel Otimetsa (EH1) ja Vahtrametsa

(EH2). Maaparandussüsteemide registris arvel olevate rekonstrueeritavate maaparandusehitiste Otimetsa

pindala on 29,3 ha ja Vahtrametsa pindala on 140,7 ha.

Rekonstrueeritavate maaparandusehitise veejuhtmete suublaks on riigi poolt hooldatav eesvool – Tuula

peakraav. Suubla seisukord on rahuldav.

Eesvoolukraavide seisukord maaparandusehitiste alal on erinev on rahuldavas ja ebarahuldavas

seisukorras lõike - eesvoolud vajavad rekonstrueerimist. Voolusängi on kogunenud sete, trassil kasvab

puittaimestik.

Maaparandusehitiste reguleeriv võrk on ebarahuldavas tehnilises seisukorras. Kraavidesse on kogunenud

setet suuremal või vähemal määral. Kraavide trassil kasvab puittaimestik, valdavalt mets. Olemasolev

kuivendusvõrk on piirkonniti tihe mistõttu osa kraave jäetakse olemasolevasse seisukorda.

Vajalik on lõiguti kindlustada kraavide nõlvu. Projekteeritud on kraavide nõlvade kindlustamine sisseuhte

kohtades (selguvad ehitustööde käigus). Kindlustamiseks kasutatakse erosioonitõkkematti (dzuudikiust

võrguga) heinaseemnekülviga. Materjale ette mitte varuda.

Kuivenduskraavi mullavalli taha kogunev vesi tuleb vallist läbi juhtida 30 cm läbimõõduga veeviimariga, mille

täpne asukoht määratakse ehitustööde käigus. Veeviimarid ehitatakse juhul, kui vesi koguneb mulde taha (ei

pääse veejuhtmesse) ja see võib tekitada soostumist. Veeviimar ehitatakse vastavalt „Maaparandusrajatiste

tüüpjoonisele Tallinn 2019“ joonis 1.7. Tüüpjoonis on lisatud projekti lisadesse. Veejuhtmetest väljakaevatud

pinnas tasandatakse buldooseriga või ekskavaatoriga 6m laiuseks liiklust võimaldavaks muldeks.

Kaevetööde käigus eemaldatakse kraavidest sete, voolutakistused ja lamapuit, juuritakse või

freesitakse kännud ja taastatakse kraavide projektparameetrid vastavalt projekteerimisnormidele.

Otimetsa EH1: Suublaks on Tuula peakraav, millel teostatakse hooldustööd.

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

Rekonstrueeritavad kuivenduskraavid on toodud joonisel 1.

Kuivenduskraavide projektparameetrid on – keskmine sügavus 1,0...1,2 m, põhja laius 0,6 m ja nõlvus 1,5.

Kraavide trassid puhastatakse puittaimestikust valdavalt 12 meetri laiuselt.

Vahtrametsa EH2: Suublaks on Tuula peakraav, millel teostatakse hooldustööd.

Rekonstrueeritavad veejuhtmed on toodud joonisel 1.

Nõvade projektparameetrid on – keskmine sügavus 0,6 m, põhja laius 0,4...0,6 m ja nõlvus 1,5.

Kuivenduskraavide projektparameetrid on – keskmine sügavus 1,0...1,3m, põhja laius 0,6 m ja nõlvus

1,5...1,75.

Eesvoolukraavi Tuula pkr projektparameetrid on – sügavus keskmine 1,0...1,2 m, põhja laius 2,0 m ja nõlvus

1,75.

Eesvoolukraavi 200 projektparameetrid on – sügavus keskmine 1,0...1,2 m, põhja laius 1,0 m ja nõlvus 1,75.

Kraavide trassid puhastatakse puittaimestikust valdavalt 12 meetri laiuselt. Eesvoolukraavidele Tuula

peakraav ja 200 ehitatakse settebasseinid.

Maaparandusehitiste välisteks töödeks on riigi poolt hooldatava eesvoolu – Tuula peakraav ja Tuula I

maaparandusehitise eesvoolu 300 hooldustööd.

Kaevetöid tuleb teostada madalvee perioodil kui valdavalt on veejuhtmed kuivad.

Settebasseinid, leevendusveekogud tuleb ehitada ja setteekraanid paigaldada enne kaevetöödega alustamist

(vt. p 7.3 ... 7.5 ja tabel 10).

Kaevetööde käigus taassettinud veejuhtme lõikude kasutuselevõtueelseks puhastamiseks on projekteeritud

keskmiselt 10% põhikaevest.

Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38

“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”.

Kaevetööde töömahud on Tabelis 7.

Voolusängi nõlvade kindlustamise töömahtude Tabel 11.

5.2.Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine.

Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse maaeluministri 28.03.2019. a määruse nr 38

“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” 2. peatüki “Maaparandussüsteemi ehitamise

nõuded” § 2 ja 3 nõuetest.

Tööde tegemisel arvestada järgmise tehnoloogiaga:

* Kuivenduskraavide trassid puhastatakse puittaimestikust valdavalt 12 meetri laiuselt. Kraavide mulded on

projekteeritud 6 meetri laiused, et võimaldada hilisemaid maaparandussüsteemi hooldustöid ja paremat metsa

majandamist.

* Kännud juuritakse üldjuhul kogu trassil (va. kraavi metsapoolsel äärel ja hooldustöödel), töö teostaja valib ise

juurimise tehnoloogia.

* Kännud ja üksikud kivid asetatakse veejuhtme trassi metsapoolsele servale.

* Erandina võib vanadel kraavidel asetada kännud ja kivid mullavallipoolsele trassi servale tingimusel, et need

ei moodustaks katkematut valli. ( Katkestus ca 25-30 m järel)

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

*veejuhtmete tööde mahud on märgitud tabelisse 7 “Kultruutehniliste tööde ja veejuhtmete kaevetööde

mahud”;

*enne veejuhtmete kaevetöid tuleb rajada ehitusprojektis määratud kohta settebasseinid ja

leevendusveekogud;

*veejuhtme mullavalli ja tee mulde taha kogunev vesi tuleb vallist/muldest läbi juhtida

vähemalt 30 cm läbimõõduga toruga (veeviimar) ja nende asukoht täpsustatakse ehitustööde

käigus. Veeviimarid paigaldatakse mullavalli juhul, kui kõrgematelt aladelt valguv pinnavesi jääb

mulde taha ja võib alal põhjustada liigniiskust/soostumist. Veejuhtme vastaskaldale koguneva vee

ärajuhtimiseks tuleb kaevata vajadusel kindlustamata sissevoolunõvad. Teekraavi metsapoolse mullavalli taha

kogunev vesi juhitakse kraavi lahtise voolunõva abil. Veeviimar ehitatakse vastavalt „Maaparandusrajatiste

tüüpjoonisele Tallinn 2019“. Tüüpjoonis on lisatud ehitusprojekti lisadesse;

*veejuhtmetest (kuivenduskraav, eesvool) väljakaevatav pinnas tasandatakse buldooseriga või

ekskavaatoriga liiklemist võimaldavaks muldeks (mullavalli laialiajamine metsamaal on 60%

kaevamahust, eramaadel asuvatest kraavidest väljakaevatud sete paigaldatakse metsapoolsele kaldale valli

või veetakse ära (eramaa omaniku nõudel) ;

*kaevetööde käigus taassettinud veejuhtme lõikude kasutuselevõtueelseks puhastamiseks

arvestatakse keskmiselt 10% põhikaevest.

*Settebasseinid ja kraavilaiendid ehitatakse veejuhtmetele (asukoht projektplaanil - joonis1). Settebasseinid,

kraavilaiendid ja leevendusveekogud ehitatakse enne kraavidel kaevetöödega alustamist ja

puhastatakse settest peale tööde teostamist (vajadusel ka tööde ajal). Kaevetöid tuleb teostada madalvee

perioodil.

Veejuhtmed asuvad turbapinnasel, mis on uhtumisohtlik. Vähepüsivates pinnastes asuvatel kraavidel, mille

nõlv on ebastabiilne, tuleb ehitamise ajal kraavi nõlvad kindlustada erosioonitõkkematiga. Eraldi lõikusid ja

mahtusid välja toodud ei ole, need selguvad tööde käigus. Rekonstrueeritavate veejuhtmete kogupikkus

maaparandussüsteemidel on 15,8 km. Arvestatud on kraavide kindlustamine erosioonitõkkematiga

dzuudikiust võrguga (heinaseemne allakülviga) 2 % kraavide kogupikkusest, kokku 1762 m 2 , vastavalt

„Maaparandusrajatiste tüüpjoonisele Tallinn 2019“ . Joonised on lisatud ehitusprojekti. Materjale nõlvade

kindlustamiseks eelnevalt mitte varuda.

Tööd riigitee teemaaga piirneval alal teekaitsevööndis.

Maaparandusehitise Vahtrametsa kraav 237 idapoolne rekonstreeritava lõigu lõpp asub asub riigitee 11370

Keila-Ääsmäe tee teemaa piiril (teemaal töid ei teostata). Töid teostatakse kraavil tee kaitsevööndisse

jääval ca 20 m pikkusel lõigul. Vee voolusuund kraavis on ida-lääne suunaline. Rekonstrueerimistööde käigus

tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal ladustada ega planeerida teemaa piires. Tee

kaitsevööndisse jäävate kraavidel teostatavate tööde käigus tuleb kaevata kraavi nõlvadele korrapärased

kalded. Ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud.

Juurdepääsuks veejuhtmetele kasutatakse olemasolevaid kraavide muldeid.

Tööde mahud on toodud tabelis 11.

6.Truubid.

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

Truupide rekonstrueerimine ja ehitamine on vajalik, et parandada veejuhtmetest ülepääsemise tingimusi

ning metsamassiivide majandamise võimalusi.

6.1.Truupide projekteerimine.

Maaparandusehitisel olevad raudbetoon- ja asbotorutruubid rekonstrueeritakse ja asendatakse uute plastt- ja

terasruupidega. Juurdepääsu tagamiseks metsamaale ehitatakse uusi truupe. Rekonstrueerimistööde käigus

rekonstrueeritakse 9 truupi, uuendatakse 1 truup, likvideeritakse 2 truupi ja ehitatakse 28 uut truupi.

Olemasolevad truubid on amortiseerunud. Truupide torud on nihkunud üksteise suhtes ja otsakud on

lagunenud.

K.Hommik valemi järgi on arvutatakse kevadine maksimaalne äravoolumoodul (kevadine tippvooluhulk)

ületustõenäosusega 3% („Hüdroloogia ja hüdromeetria“. A.Maastik, Tartu 2008)

k95% = q95% / q

q – aasta keskmine äravoolumoodul l/(/s*km²) = 9,57 l/(/s*km²)

qk – aasta klimaatiline äravoolunorm l/(/s*km²) = 9,0 l/(/s*km²)

- parand, mis arvestab kohalike tingimuste mõju äravoolule =0,57

- 95% ületustõenäosusega keskmine aasta minimaalne äravoolumoodul (kuivendatud valgalal=0)

k95%= q95/ q= 0,05

p – ületustõenäosus.

r – arvestab metsasuse ja soisuse mõju tippäravoolule

A – Valgala pindala (km²)

Akm – intensiivselt kuivendatud madalsoo %

Ams - madalsoo ja soometsad %

Ar – raba %

B – mets % = 71 %

C – lage mineraalmaa = 21 %

Plasttruubitoru peab vastama ringjäikusele (rõngasjäikusele) SN8 EN ISO 9969 ja olema seest

siledaseinalised. Väljast siledaseinalised torud vajavad kontaktfiltratsiooni vähendamiseks filtratsioonitõkke

rajamist ümber toru.

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

Truupide projekteerimisel on kontrollitud olemasolevate truupide avade läbimõõdu vastavust neid läbivatele

vooluhulkadele. Truubitorustiku avad on dimensioneeritud kõikidel uutel truupidel. Truupide ava läbimõõdud

on dimensioneeritud aastase päevakeskmise maksimaalse 3% vooluhulga järgi kasutades valemit

(K.Hommik), kartogramme ja nomogramme. Truubid on dimensioneeritud arvestusega, et truubist

väljavoolava vee kiirus jääks alla 3 m/s, mille järgi on projekteeritud otsakud.

Truupide otsakud ehitatakse vastavalt kataloogile „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised Tallinn 2019“.

Tüüpjoonised on lisatud ehitusprojekti. Tähisposte kasutatakse teealuste truupide tähistamiseks.

Terastoru seinapaksus peab olema truubitorul vähemalt 3 mm ja tsingikihi paksus Zn 64…70 µm. Truubi

valgala asub suures osas turbapinnases. Turbapinnases on vooluvee happesus suur (pH<4,5). Suurem

happesus tingib torustikule lisakaitse paigaldamise vajaduse korrosiooni tõrjeks. Korrosiooni ja kulumise

tõkestamiseks tuleb valida töötlus vastavalt hangitava torustiku tsingi kihi paksusele.

Projektis on valitud terastorustikust truubitorustiku kaitseks, happelise pinnase mõjude

vähendamiseks, toru katmine EH 200 seestpoolt ½ ulatuses ja väljapoolt 1/1 ulatuses. Terastorustik

tuleb katta paigaldamise käigus terve ümbermõõdu ulatuses geotekstiiliga NGS2.

Toru peab olema kaetud kaitsekihiga tarnija poolt, tehases.

Tabelis 8 ja 9 on ehitatavate ja rekonstrueeritavate truupide töömahud.

6.2.Truupide ehitamine.

Veejuhtmetega seotud rajatiste ehitamisel juhindutakse Maaeluministri määrusest 28.03.2019 nr. 38

“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”

1. truubi põhjal ei tohi olla vastukallet,

2. truubi kohal peab tee muldkeha ja teekatendi kogupaksus olema Ø 50 cm plasttruubil vähemalt

0,50 m, Ø 60 cm plasttruubil 0,55 m, Ø 80 cm plasttruubil 0,65 m, Ø 100 cm 0,75 m ja

Ø 120 cm plastruubil 0,85 m, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud väiksemat paksust,

3. truubitoru ümbruse tagasitäide tihendatakse 20–30 cm paksuste kihtidena mõlemal pool

truubitoru ühel ajal,

4. pärast truubi valmimist ei tohi truubitoru läbivajumine ületada truubitoru tarnija kehtestatud

määra,

5. truubi otsak ehitatakse tüüpjooniste kogumiku „2019“ joonistel toodud konstruktsiooni kohaselt.

6.Truubitorude maksimaalne lubatud deformatsioon on 6% (vastavalt ATV-A127 normile) (RMK nõue)

7. Tarnija peab kinnitama, et torud ei sisalda ümbertöötatud materjale(RMK nõue).

8.Truupide nõutav eluiga on 50 aastat.

9.Uute truupide vähim pikikalle on 1%

Torustik paigaldatakse tasandatud kaeviku põhjale. Toru külgedele jäetakse 30-50 cm vaba ruumi

täitepinnase jaoks. Täiteks kasutada liiva või kruusliiva. Tuleb jälgida, et torulähedane materjal ei sisaldaks

suuri kive või esemeid, mis võivad torustikku vigastada. Kaevik täidetakse mõlemalt poolt korraga ja

tihendatakse 30 cm paksuste kihtide kaupa. Täitmisel tuleb vältida torustiku läbipainet.

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

Otsakute ehitamisel paigaldatakse kivisillutis geotekstiilile ja ülejäänud nõlv kindlustatakse

erosioonitõkkematiga (dzuudikiust võrguga, (võib ka mätastega)). Matt paigaldatakse tasandatud

huumuspinnasele, kuhu külvatakse heinaseeme. Seemne kogus ühele ruutmeetrile on 20-30 gr.

Erosioonitõkkemati ülekate kõigis jätkukohtades peab olema 10-20 cm. Mati ülemine äär ankurdatakse

puuvaiadega ankrukraavi. Matt paigaldatakse suunaga ülalt alla, kinnitades selle vaiadega. Samuti

ankurdatakse mati alumine serv. Projekteeritud on truupidele KOK, MAOK ja MAO tüüpi otsakud.

KOK ja MAOK tüüpi otsakute ehitamisel tuleb kivikindlustuse alune kraavi nõlv süvistada, et peale kindlustuse

ehitamist kivid ja nõlv oleksid ühes tasapinnas.

7.Keskkonnakaitse.

Projekteerija on ehitusprojekti koostamisel arvestanud järgnevate dokumentide ja materjalidega:

1. PTA väljastatud projekteerimistingimused 11.12.2023 nr 6.1-1/52361.

2. Maaeluministri määrus (vastu võetud 25.02.2019) nr 14 "Maaparandussüsteemi ehitusprojekti

nõuded" § 15.

3. Keskkonnaameti kirjadele:“Vahtrametsa-Otimetsa metsaparandusobjekti rekonstrueerimisest “ 31.07.2023

nr 7-9/23/13547-2 ja ”Arvamus Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023 projekteerimistingimuste eelnõu kohta”

06.12.2023 nr 7-9/23/13547-5.

4.Keskkonnaameti kiri 27.08.2024 nr 7-9/24/16267-2 „Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023

maaparandussüsteemi..rekonstrueerimise..projektist“.

5.“Vahtrametsa-Otimetsa..metsakuivenduse..rekonstrueerimisprojekti..keskkonnamõju eelhinnang“. Koostatud

Maves OÜ.

6. „RMK lähteülesanne 08.09.2023 ja keskkonnamõju analüüs“.

7. Maa-ameti geoportaali kaardirakendus.

8. Maaparandussüsteemi projekteerimisnormide, 5. peatükk Maaparandussüsteemi

keskkonnakaitserajatiste projekteerimisnormidest.

Keskkonamõju eelhinnangu järeldus (Maves oü)

Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju veekeskkonnale, kui järgitakse

projektis..toodud..nõudeid. Võtta arvesse täiendavad meetmed:

•Vältida kaevetööde teostamist kevadel lumesula ajal;

•Vääriselupaigas nr. 207403 Tuula peakraavi ääres tuleb olemasolevatest

sõiduki jälgedest VEPi ala sees keelata raadamine ja masinate liikumine

vältimaks täiendavat VEPi rikkumist.

•Mürarikkaid töid ja raietöid mitte teha lindude pesitsusperioodil ajavahemikus

15. märtsist kuni 31. juulini.

Projektiga hõlmatud maa-alal ja läheduses paiknevad kaitsealused objektid on kantud kuivendus- ja

teedevõrgu plaanile. RMK KMA s on välja toodud piiranguid põhjustavad objektid ja kaitsereziim ning

nõuded tööde teostamisele ning ajalistele piirangutele. Nõuetest mitte kinnipidamine on rangelt keelatud.

1) Objekti kood 727:HEK:001 - Küünikoht - Pärandkultuuri objekt - leevendavad meetmed pole

vajalikud. Mõju puudub. Küünikoht asub kuivenduskraavi 100 läheduses metsakvartalil WR509,

eraldisel 11.

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

2) Objekti kood 731945481 - 6270* Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal - Natura elupaik - leevendavad

meetmed pole vajalikud. Alal töid ei teostata. Mõju puudub.

3) Objekti kood KLO9122441 - rukkirääk (Crex crex) - Liigi leiukoht (loomad\, III kat) - leevendavad

meetmed pole vajalikud. Alal töid ei teostata. Mõju puudub.

4) Objekti kood VEP206065 – VEP nr. 206065 - Vääriselupaik - Veerežiimi mõjutamine, oht

kaitseväärtuse kahjustamiseks - VEP'i piires ja lähemal kui 10 m uusi kuivenduskraave ei rajata;

trassiraiega VEP'i ei kahjustata. Alal töid ei teostata..Alast 50m läänesuunas asub rekonstrueeritav

kuivenduskraav 223. Kuivenduskraavi rekonstrueerimisel tuleb kraavi põhjast kaevata ca 40 cm

sügavamaks, mis parandab kraavile liigvee juurdepääasu ülesvoolu jäävalt liigniiskelt alalt. VEP asub

reljeefi kõrgemal osal, kus pinnaseks on liivsavi, niiskustingimuste muutumine on vähetõenäoline.

5) Objekti kood VEP207403 – VEP nr.207403 - Vääriselupaik - VEP'i piires ja lähemal kui 50 m uusi

kuivenduskraave ei rajata ja olemasolevaid ei puhastata (va eesvoolud); trassiraiega VEP'i ei

kahjustata. Alal asuvad kuivenduskraavid jäävad olemasolevasse seisukorda. Kraavid on tugevasti

täitunud settega. Alaga on seotud kuivenduskraavid 222-1 ja 222-2, mis rekonstrueritakse alates VEP

piirist 50 m kauguselt. Tuula peakraavi (eesvool) rekonstrueeritakse 50 m piiranguvööndis ca 100 m

pikkusel lõigul. VEP ala asub turbapinnasel, siis kraavide rekonstrueerimise mõju alale praktiliselt

puudub, kuna kraavid mis asuvad alal ja 50 m tsoonis on tugevalt täitunud settega.

Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ja nende ulatus ning ebasoodsate

keskkonnamõjude leevendamise meetmed.

Võimalikeks keskkonnamõjudeks maaparandustöödel ja tee rekonstrueerimisel ning uuendamisel on:

1) Ebaõige tööde tehnoloogia kasutamisel tekkivad jäätmed ja reostus

2) Tööde teostamise käigus tekkiv sete ja risu.

3) Pinnase tallamine ja reostamine ja veejuhtmete kallaste deformeerumine

4) Vette sattuv reostus, mis võib sattuda põhjavette.

Tööde tegemisel tuleb rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid:

1) Töid tuleb teha madalvee ajal (soovitavalt suvise);

2) Puittaimestiku raie jäätmed tuleb eemaldada teetrassidelt;

3) Puittaimestik tuleb ladustada RMK poolt määratud kohtadesse;

4) Tee mulded tasandada laiusega, mis võimaldab projekteeritud laiusega kruuskatte ehitamist:

5) Tee äärtesse projekteeritud perved tasandada niidukiga hooldust võimalavateks.

Nõuded ehitustööde teostamisel:

1. Ehitus– ja hooldetööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte ja

määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega

tuvastatav õlileke, on keelatud;

2. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogudele lähemal kui 10 meertit;

3. Töökoht peab olema varustatud vahenditega reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete kogumiskohaga

4. Tulekahju ja keskkonnareostuse korral informeerida koheselt päästeteenistust.

Kui ehitustöödel jälgitakse veekaitsevööndites töötamise nõudeid, kasutakse töökorras masinaid ning

jälgitakse teisi keskkonnamõjude vähendamise võimalusi, on need piisavad meetmed keskkonnale negatiivse

mõju vähendamiseks.

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

Kuivendussüsteemide rekonstrueerimisega kaasnevad negatiivse keskkonnamõjud ja ohud:

*Rekonstrueerimise käigus eemaldatakse kraavidest sinna ladestunud setted. Selle tulemusel muutuvad

kraavi nõlvad uhtumisaltideks ja osa pinnasest võib kanduda hõljumina suublasse, mis omakorda võib

halvendada suubla vee kvaliteeti ja looduslikku tasakaalu. Mõju ulatus on rekonstrueeritavad kraavid, milledel

on vajalik nõlvade korrigeerimine kaevetööde käigus.

Mõju leevendamiseks tuleb projekteeritud tööde käigus võimalusel vältida nõlvade kaevamist. Nõlvade kaeve

korral on tuleb kohtades, kus ilmneb nõlva erosioon, kasutada nõlva kindlustamist erosioonitõkkematiga.

Settekoormuse vähendamiseks suublasse on projekteeritud eesvoolukraavidele settebasseinide ehitamine.

7.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine.

Võimalikeks keskkonnamõjudeks on sette edasikandumine vooluveega, selleks tuleb tööd tuleb teostada

veevaesel aastaajal. Keskkonnarajatiste ehitamine tehnoloogilistest nõuetest kinnipidamine.

7.1.3. Keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide ja tee

rekonstrueerimisel.

Nõuded, mida ehitaja peab järgima. Olulisemad on nõuded kütuse tankimise, jäätmete tekkimise ja raietööde

kohta. Arvestama peab mälestiste ja pärandkultuuriobjektidega. Oluline on masinate ja seadmete seisund ja

vastavus ohutusnõuetele. Juhised peavad olema antud tegutsemiseks hädaolukorral.

Tööd tulevad läbi viia viisil, mis avaldaks minimaalset kahjulikku mõju kogu ümbritsevale keskkonnale.

Töid on soovitav teha kuival, madala põhjaveeseisuga perioodil, mil tee kandevõime on suurem. Vältida

tuleb kütte- ja määrdeainete sattumist veekogusse.

Töökohad peavad olema varustatud vahenditega reostuse ja tulekahju likvideerimiseks.

Tööde lõpetamisel tuleb töötsoon heakorrastada.

- ja möödavalamist.

etsamasinate tankimine peab toimuma spetsiaalsete pumpade abil.

koguda ning kuni äraveoni ladustada keskkonnaohutult.

ete loodusesse jätmine on keelatud.

reostustõrjevahenditega, sh üks labidas, 20 kg absorbentgraanuleid, 50 l turvast või saepuru ja vähemalt 10 l

mahuga kogumisnõu kasutatud absorbendi kogumiseks. Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (milleks on kütuse

ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi purgid, kütuse määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent,

akud, hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid jms) hoitakse eraldi.

- ning lekkekindlates anumates või pakendites.

- või kütuselekkega masina kasutamine on keelatud.

inad peavad olema varustatud sidesüsteemi ja esmaabikomplektiga.

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

tulekustutitega, millel on kehtiv kontrollimärgistus.

aladel, perioodil, kui ööpäevane keskmine temperatuur on üle

+5°C, männi ja kuuse raiel töötavad peavad masinad olema varustatud seadmega kändude töötlemiseks

ROTSTOP®-ga.

Vältida tuleb metsakuklaste pesade purustamist tööde käigus.

Tööde käigus avastatud haruldaste või looduskaitse all olevate taime-, linnu- või loomaliikide avastamisel

katkestada tööd ja informeerida sellest koheselt omavalitsust ja Keskkonnaametit.

Tulekahju või keskkonnareostuse korral informeerida koheselt päästeteenistust numbril 112.

7.3. Settebassein.

Settebassein on vajalik vooluvees liikuva sette kinni püüdmiseks. Settebasseini projekteerimisel on järgitud

„Metsaparanduses kasutatavate settebasseinide projekteerimise soovitused“ PB Maa ja Vesi AS, Tallinn 2009

põhimõtteid. Settebassein rajatakse veejuhtmetele enne kaevetööde algust. Settebassein ehitatakse

eesvoolukraavidele, mille valgalast suubub rohkem kraave (vähemalt 2 km). Settebassein rajatakse

eesvoolule vähemalt 0,5...1,0 m sügavuse süvendi ja põhjalaiendina. Settebasseinil kaevatakse üks nõlv

nõlvusega 1:3, teised 1:75. Projekteeritud on settebasseinidele settesüvis sügavusega 0,5 m kuna aluspinnas

on tiigi ehituse kohal rähkne.

Settebasseini ristlõige on projekteeritud arvutusliku vegetatsiooniperioodi 10-protsendilise ületustõenäosusega

maksimaalse vooluhulga järgi. Projekteeritud ristlõikega – põhja laius 4 m 1:75 ja 1:3, on voolukiirus

settebasseinis kui 0,05...0,36 m/s. Settebasseini settesüvise mahu projekteerimisel on aluseks eesvoolu ja

kuivenduskraavide pikkus. Settebasseini settesüvise mahu määramisel on arvestatud, et settebasseini

valgalal paiknevatelt veejuhtmetelt koguneb settebasseini turba puhul 0,004 m³/m aastas. Settebasseinid on

projekteeritud eesvoolukraavile 200 (SB1) - SB1 valgalas on kraavide pikkus 2,1 km (valgala 1,5 km²,

voolukiirus 0,05m/s), eesvoolule Tuula peakraav (SB2), mille valgalas on rekonstrueeritavaid kraave 8,6km

(valgala on 12,1 km², voolukiirus 0,36 m/s), eesvoolule Tuule peakraav (SB3), mille valgalas on

rekonstrueeritavaid kraave 4,9 km (valgala on 6,32 km², voolukiirus 0,19 m/s).

Settebasseini mahu arvestamiseks on korrutatud rekonstrueeritavate kraavide pikkus koefitsendiga 0,004 ja

hooldusvälba pikkusega 5 aastat ja saadud on settebasseini maht. Settebasseini mõõtmed on valitud

konstruktiivselt vastavalt AS Maa ja Vesi juhendile, arvestades ka ehitamise ja hooldamise optimaalseid

tingimusi. Settebasseini valgala on mõõdetud ja vooluhulgad arvestatud K.Hommiku valemi põhjal (Q10%).

Vastavalt settebasseini põhja ja maapinna kõrgustele on arvestatud kaevemaht.

Settebassein puhastatakse settest peale rekonstrueerimistööde lõpetamist, madalveeperioodil. Arvestatakse

settebasseinide puhastamine lisaks 2 korda tööde ajal. Settebasseini kuju valida tüüpjooniselt 5.3 SB0.

Settebassein tuleb rajada enne käesoleva rekonstrueerimisprojektiga projekteeritud kaevetöödega

alustamist ja tühjendatakse settest tööde järgselt (vajadusel ka tööde käigus).

Tabelis 10 on toodud settebasseini ehitamise töömahud. Settebasseinide askoht on joonisel 1.

7.4. Setteekraanid.

Setteekraanid on vajalikud vooluvees liikuva sette kinnipüüdmiseks. Projekteeritud on settekraani

paigaldamine veejuhtmetele, mille rekonstrueeritav lõik lõpeb suubumisega eesvoolukraavi või suublasse.

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

Setteekraani tööpõhimõte on peatada sette edasikandumine piki rekonstrueeritava veejuhtme voolusängi.

Setteekraan rajatakse veejuhtmele risti voolusuunaga. Setteekraani tööpõhimõtteks on tekitada veejuhtmes

võimalikult minimaalse veetaseme paisutusega olukord, kus vees olevad tahkeosakesed hakkavad raskusjõu

toimel vajuma kraavi põhja. Projekteeritud on vee tasapinna tõstmine kraavi põhjas vähemalt 50 cm

kõrgemaks kraavi põhjast. Setteekraani taha jäävatelt kraavilõikudelt tuleb tööde käigus vajadusel eemaldada

kogunenud sete, olukorras kui setteekraani tekitatud paisutuse kõrgus jääb väiksemaks kui 50 cm.

Setteekraan töötab paisutamise põhimõttel.

Setteekraan paigaldatakse kahekordsest geotekstiilist ja kinnitatakse kraavi nõlvadele. Alumine ja ülemine äär

kinnitatakse ümarpuidu külge. Ekraanina kasutatakse geotekstiili (NGS4). Kanga ülemise ääre kõrgus kraavi

põhjast peab olema vähemalt 0,5 m.

Setteekraani kinnitamiseks kraavi voolusängi kasutada ümarpuitu läbimõõduga 15 cm. Geotekstiil

paigaldatakse ümber ümarpuidu kahekordselt. Palkide otsad kaevata veejuhtme nõlva sisse ca 1 m pikkuselt.

Jälgima peab, et kraavi põhja lang oleks enne settekraani, vähemalt 30 m pikkusel lõigul, väike.

Setteekraani konstruktsiooni võib tööde käigus muuta. Setteekraanide ette kogunev sete eemaldatakse peale

tööde lõppu. Setteekraan tuleb paigaldada enne kaevetööde algust ja likvideerida peale tööde lõppu

madalvee.perioodil aga enne setteekraani likvideerinist on vajalik setteekraani taha kogunenud sette

eemaldamine.

Tabelis 10 on toodud setteekraanide ehitamise töömahud.

7.5. Leevendusveekogud.

Leevendusveekogudel on suur ökoloogiline väärtus olles elupaigaks paljudele liikidele ning suurendavad

liigilist mitmekesisust. Metsakuivendamise ning kraavitamise tagajärjel väheneb veekogude eriilmelisus ning

suureneb veekogude hüdroloogilise režiimi ebastabiilsus. Kiirelt muutuv veerežiim, vee kiire äravooluga

kevadel ning kuivamisega suvel, vähendab kraavides võimalusi mitmekesise vee-elustiku arenguks.

Kuivendamise tagajärjel väheneb looduslike väikeeekogude sügavus ning samuti nende arv maastikul.

Põuastel perioodidel, mil põhjavee tase langeb, kuivavad regulaarselt nii kraavid kui ka looduslikud veesilmad.

Erinevate taimeliikide ja suurselgrootute liigirikkus on väikseim kraavides. Metsakuivenduse otsesele

negatiivsele mõjule kahepaiksetele viitab see, et nende keskmine liigirikkus on ajutistes lompides ning

looduslikes veekogudes oluliselt suurem kui kuivenduskraavides.

Lauged kaldad soodustavad taimestiku arengut. Rikkaliku taimestikuga veekogudes on liigirikkus suurem

Laugemad kaldad ning päikesele avatus soodustavad ka vee kiiremat soojenemist, mis soodustab

selgrootute ning kulleste kiiremat arengut.

Veekogude pikemaajaliseks püsimiseks on leevendusveekogu põhi rekonstrueeritava kraavi põhjast sügavam.

Sügavamates veekogudes on selgrootute mitmekesisus suurem. Kahepaiksete talvitumise õnnestumiseks

on vajalik põuakindla püsivama veega veekogu olemasolu.Kraavilaiendid rajatakse eesmärgiga suurendada

kraavide eriilmelisust pakkudes sellega mitmekesisemaid ja stabiilsemaid elupaiku ning suurendades seeläbi

ka elustiku liigirikkust. Suurema sügavuse tõttu peaks laiendites säilima vesi ka siis, kui kraavid ära kuivavad.

Oluline on veejuhtmes veesilma tagamine pikema aja vältel, peale veejuhtmetest liigvee äravoolamist.

Leevendusveekogud jaotatakse oma asukoha põhjal kahte tüüpi – kraavilaiend – KL ja leevendustiik - LT.

Kraavilaiendite ehitamine on projekteeritud kuivenduskraavidele, mis jäetakse olemasolevasse seisukorda.

Kraavilaiendi põhja sügavus on projekteeritud põhimõttega, et põhja sügavus on 0,5 m sügavam kui

rekonstrueeritava, allavoolu asuva kuivenduskraavi põhi. Kraavilaiendid on projekteeritud pikkusega 10 m,

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

üks nõlv on nõlvusega 1:3 ja põhjalaiuseks on 1,0 m.

Leevendustiigid on projekteeritud metsamaale niiskemale alale. Leevendustiigid on projekteeritud ehitada

ruudukujulised. Põhja pindalaks on projekteeritud 100 m². Tiigi kaldad on projekteeritud nõlvusega 1:3,

sügavus kaevatakse 1,5 m.

Leevendustiigi varjulisuse vältimiseks ja võsastumise takistamiseks tuleb tiikide rajamisel raadata ja juurida

7 m laiune ala veekogu ümber.

Leevendustiigid kaevatakse laugete kallastega – 1:3, et kevadise suurvee ajal tekiks veekogudele

madalaveeline üleujutatav luha-ala, kus vesi soojeneb kiiresti ning

mis on seetõttu kahepaiksetele oluliseks sigimispaigaks ja kus kujuneb taimestikurikas elupaik ka

selgrootutele. Leevendusveekogu kaevamisel tekkivat pinnast ei tohi ladustada tiigi kaldaalale, vaid paigutada

veekogust eemale – raieala piirile.

Maaparandusehitisele on projekteeritud, maaparandustööde poolt tekitatava kuivendatava mõju

leevendamiseks, ehitada veejuhtmetele 8 leevendusveekogu (asukoht joonis 1).

Leevendusveekogud tuleb rajada enne käesoleva rekonstrueerimisprojektiga projekteeritud töödega

alustamist ja tühjendatakse settest tööde järgselt (vajadusel ka tööde käigus).

Tabelis 10 on toodud leevendusveekogude töömahud.

8.Ehitustöödele seatud piirangud.

Ehitusprojekti seletuskirja ehitustöödele seatud piirangute osas kirjeldatakse projekti kooskõlastajate

poolt töödele seatud erinõudeid ja piiranguid.

8.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid.

9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla põhimaantee põhjapoolsel äärel asub Telia Eesti AS sidekaabel.

Rekonstrueeritavat ala läbivad 220-330 kV Sindi-Harku ja 35-110 kV Riisipere-Keila õhuliinid.

Enne ehitustööde algust tuleb töövõtjal teha täiendavad päringud vältimaks olukorda, kus vahepeal on rajatud

täiendavaid kommunikatsioone projektiga hõlmatud maa-alale. Samuti tuleb enne ehitustööde alustamist koos

kommunikatsiooni valdajaga täpsustada maakaablite ( olemasolu korral ) täpsed asukohad ning reaalsed

sügavused vältimaks nende kahjustamist ehitustööde ajal.

8.2.Eraisikute ja ettevõtete ning ametiasutuste tingimused/piirangud.

Keskkonnaamet: Ligi 200 m kaugusele lähimast rekonstrueeritavast kuivenduskraavist jääb Suure-

Aru looduskaitseala (KLO1000635), mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Suure-Aru

loodusala (RAH0000682). Looduskaitsealal paiknevad mitmed II ja III kaitsekategooria

kaitsealuste taimeliikide leiukohad ja 500 m kaugusel metsaparandusobjektist paiknevad ka

Suure-Aru soo sihtkaitsevöönd ning on inventeeritud elupaigatüübid siirdesoo ja rabametsad

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

(91D0*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rohundite rikkad kuusikud (9050), liigirikkad

madalsood (7230). Metsaparandusobjekti alale jäävad vääriselupaigad (VEP 207403 ja

VEP 206065) ja metsaparandusobjekt piirneb osalt ka rukkiräägu (KLO9122441) leiukohaga.

Vääriselupaikadest 10 m ja 50 m kaugusel kraave ei rekonstrueerita ja vääriselupaikades raieid

ei tehta. Kinnistul katastrinumbriga 29701:005:0452 on registreeritud II kaitsekategooria

kaitsealuste taimeliikide eesti soojumika, Russowi sõrmkäpa ja kärbesõie ning III kaitsekategooria

kaitsealuse taimeliigi hariliku käoraamatu elupaigad. Kinnistul

katastrinumbriga 29701:005:0180 on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuste

taimeliikide hariliku käoraamatu ja kahkjaspunase sõrmkäpa elupaik. Rekonstrueeritavad

kraavid jäävad kaitsealuste liikide kasvukohast eemale.

Nagu oma eelnevastes kirjades oleme ka välja toonud, kuna kavandatav tegevus võib mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb enne ehitusloa väljastamist kaaluda keskkonnamõju

hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajadust ja anda keskkonnamõju eelhinnang. KMH

eelhinnang peab sisaldama Natura eelhindamist. KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse

eelnõu ja KMH eelhinnang tuleb kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Sellele, kas projektis ette nähtud vahemaad kaitseväärtustest on piisavad negatiivsete mõjude

vältimiseks, saab anda hinnangu keskkonnamõju eelhinnang.

Maa-amet: Maa-ameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ning Regionaal -ja

Põllumajandusministeeriumi vahel on 08.02.2024 sõlmitud koostöökokkulepe nr 1.1-4/3.

Projektis ette nähtud raievajaduse palume lahendada vastavalt kokkuleppele. Juhul, kui ehitustööde

käigus võib riigile kui maaomanikule kaasneda kohustusi, siis palume need

Maa-ametiga eraldi kooskõlastada.

Elering..AS: Nõuded esitatud kooskõlastuses nr 12-9/2024/818.

Eramaade omanikud: Soopealne (72704:001:0039), Kuusiku (72704:001:0046) - Ehituse käigus tekkiv

puitmaterjal paluks tuua nii lähedale kui võimalik.

Kaasiku (29701:005:0304) - Kraavitrasside puhastamisest saadava puidu soovivad müüa RMK-le.

Tammepõllu (72704:001:0380) - Järgutada puud 2 meetristeks juppideks, tekkivad oksad jääks RMK-le

hakkepuiduks. Vedada metsast välja põllu servale.

Udu (72704:001:0478), Udusaare (72704:001:0479) - T/34 uue truubi ehitamise ettepanek. Teeksin

ettepaneku T8 truup üldse eemaldada kuna plaanin enda elamumaalt läbisõidu nö.kinni panna ja sinna puud

ette istutada. Tulevikus kasutaksin peakraavi ületamiseks T/7a või T/34 truupi.

T8 truup on vana betoonist (ilmselt nõukogude aegne) truup. T/7a ja T/9 on juba minu poolt paigaldatud uued

massiivplastist truubid. Kui siiski plaanite välja vahetada ka T/7a ja T9 truubid siis oleksin tänulik kui jätaksite

välja kaevatud truubid mulle kuna olen need enda kuludega soetanud ja paigaldanud.

Ühtlasi pööran veelkord tähelepanu asjaolule, et rasketehnika transpordi käigus kahjustada saanud tee

(Ääsmäe-Keila maanteelt krundile sissesõit) või tee äär, mida suviti niidan murutraktoriga, tuleb hiljem

taastada juhul kui see on saanud kahjustusi.

OÜ Hetver

Töö nr 1-24-1 Harju maakond Saue vald Tuula küla Kabila küla Pällu küla

Mardivälja (72704:001:0232) - Palun enne reaalsete tööde algust võtta meiega uuesti ühendust.

Lepiku (722601:001:0734) - Et piiritähised saaksid pärast töid ennistatud oma kohtadele.

Kuusiku (72704:001:0046) - Ehituse käigus tekkiv puitmaterjal paluks tuua nii lähedale kui võimalik.

9. Maaparandusehitise kasutamine ja hooldamine.

Maaparandushoid maaparandusseaduse tähenduses on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala

ning nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine. Maaparandushoidu

korraldab maaparandussüsteemi omanik.

Hooldustöödega on soovitav alustada kohe pärast objekti kasutuselevõttu. Vähemalt kaks korda aastas,

enne suuremaid veeseise, tuleks üle kontrollida truubid ja kõrvaldada sinna sattunud voolutakistused,

veejuhtmetest likvideerida mahalangenud puud ja voolutakistused. Vajadusel tuleb truubiotsakutele teha

hooldustöid. Tee ääred on vajalik niita. Truupide ja veeviimarite otsakud hoida setetest ja risust puhtad.

Regulaarsete hoiutöödega pikendatakse olemasolevate kuivendussüsteemide toimimisiga.

Kuivenduskraavide hooldusel juhinduda RMK valduses olevate metsakuivendussüsteemide

majandamise strateegiast „Riigimetsa Majandamise Keskuse kuivendussüsteemide majandamise strateegia“,

on kinnitatud 19.04.2011.a. juhatuse otsusega nr 1-32/44.

Teede kasutamisel ja hooldamisel juhindutakse RT I, 01.07.2015 „Metsatee seisundi kohta

esitatavad nõuded“, Keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34.

Eesmärgiks on tagada teede kraavide ja truupide regulaarne korrashoid ja hea seisund.

Vähendada investeeringu kulusid, mis tulenevad metsaparanduse elementide hooldamatusest.

10. Juhenddokumentide nimekiri.

1. Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018;

2. “Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded”, maaeluministri 25.02.2019 määrus nr 14;

3. “Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”, maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45;

4. “Maaparanduse uurimistöö nõuded”, maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 77;

5. “Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”, maaeluministri 28.03.2019 määrus

nr 38;

6. Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded”, keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34;

7. trükis “Maaparandusrajatiste tüüpjoonised”. Põllumajandusministeerium, Tallinn 2019;

8. trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend.

Versioon 2.0”, Tallinn 2020;

9. trükis “Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed

ühikmaksumused meetme 3.4 rakendamisel”. Maaparanduse Ehitusjärelvalve- ja

Ekspertiisibüroo, Tallinn 2005;

10. trükis “Kuivendussüsteemide majandamise strateegia”, Riigimetsa Majandamise Keskus,

Tallinn 2011;

11. trükis “Metsaparanduse keskkonnamõju analüüsi juhend”, Riigimetsa Majandamise

Keskus, Tallinn 2011;

12. RMK metsakuivenduse ja - teede ehitusprojekti näidiskoosseis (RMK, Tartu 2020.a. muudetud 03.2023).

13. Juhend „Leevendusveekogude rajamine metsaalade kraavitamise mõju leevendamiseks“ Tartu Ülikooli

2019.a.

T

u

u

l

a

p

e

a

k

r

a

a

v

Küünikoht

Tuula vallakool

Suure-Aru LKA, Terametsa pv.

Pumba talukoht ja Möldrimõis

VEP nr.206065

Suure-Aru looduskaitseala

VEP nr.207403

24

25

15

17

21

23

31

37

43

39

42

12

13

14

15

16

17

18

19

21

85

1

2

3

4

5

6

7

8

9

4

5

6

7

8

10

11

12

13

3

2

4

7

8

6

1

9

5

10

11

12

14

15

2

1

4

3

1

1

2

3

5

4

7

6 5

8

1

1

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

6

7

3

4

1

2

5

6

7

8

9

10

11

4

6

1

3

5

7

16

10

14

13

2

8

9

11

12

8

11

3

4

2

5

10

6

8

7

9

12

13

21

22

20

23

24

25

28

26

29

27

30

31

32

35

34

33

32

36

34

33

35

36

42

41

12

16

15

17

13

14

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

18

14

11

12

45

44

9

15

46

47

52

53

54

45

19

20

21

22

23

13

1

3

2

6

4

5

56

16

46

61

60

59

57

58

10

WR006

WR007

WR507

WR508

WR469

WR522

WR506

WR403

WR537

WR544

WR535

lubi

turvas

72704:001:0370

29701:005:0262

29701:005:0218

72704:001:0502

72704:001:0170

29701:001:0420

72704:001:0057

72701:001:1994

72704:001:0491

29701:005:0750

29701:005:0288

72701:001:1318

72704:001:0154

72704:001:0222

72701:001:1993

72704:001:0232

71:001:1130

72704:001:0086

72701:001:2102

72704:001:0218

72704:001:0077

72704:001:0266

72704:001:0268

72704:001:0180

72704:001:0324

72704:001:0107

72704:001:0327

72704:001:0269

72704:001:0331

72704:001:0400

72704:001:0384

72704:001:0325

72704:001:0272

72704:001:0064

72704:001:0449

72704:001:0032

72704:001:0326

72704:001:0328

72704:001:0045

72704:001:0309

72704:001:0047

72704:001:0332

72704:001:0520

72704:001:0333

72704:001:0329

72701:001:1298

72704:001:0267

72704:001:0451

72704:001:0388

72704:001:0389

29701:005:0358

72701:001:1215

72704:001:0313

72704:001:0065

29701:005:0426

72704:001:0039

72704:001:0380

72704:001:0240

72704:001:0076

72704:001:0046

72704:001:0059

29701:005:0304

29701:005:0254

72704:001:0312

29701:005:0452

72704:001:0139

72704:001:0550

72701:001:1205

72704:001:0494

29701:005:0257

29701:005:0219

72704:001:0495

29701:005:0259

72701:001:1213

72704:001:0383

72704:001:0190

72704:001:0156

29701:001:0681

72704:001:0311

72704:001:0153

72704:001:0128

29701:005:0261

72704:001:0055

72704:001:0246

71:001:0999

29701:005:0258

29701:005:0253

71:001:0727

72704:001:0096

71:001:0782

72704:001:0084

72704:001:0479

72704:001:0335

72704:001:0088

72704:001:0334

71:001:0734

72704:001:0478

72704:001:0483

72704:001:0129

72704:001:0381

72704:001:0100

72704:001:0505

29701:005:0444

29701:005:0207

72701:001:1212

29701:001:0069

72704:001:0336

71:001:0701

72704:001:0493

72501:001:0635

Suure-Aru loodusala

Aru-Hansu

Haldjaniidu

Kraavi

Suurearu tee L12

Allikanurga

Sõerupõllu

Harpe

Vainupõllu

Soo-Uustalu

Kernu metskond 51

Kernu metskond 116

Mardivälja

Otimetsa

Aru

Mäetsemetsa

Kernu metskond 87

Terametsa

Tammela

Kernu metskond 117

Kopli

Tammepõllu

Kernu metskond 57

Kernu metskond 56

Heinlametsa

Urila

Urri

Uue-Sõeru

Lepiku

Looga

Vana-Koolitare

Udusaare

Metsavana

Uuekooli

Koolinurga

Kooli

Peila-Aru 3

Härmaskatku

Onni

Päilema

11370 Keil-Ääsmäe tee

Kernu metskond 55

Udu

Kernu metskond 119

Vana-Võiba

Vahtrametsa

Kernu metskond 52

Kernu metskond 50

Kernu metskond 118

Soopealne

Viita

Kernu metskond 131

Leili

Ruusi

Kaasiku

Kernu metskond 132

Tannimetsa

Kernu metskond 89

Möldrimetsa

Kuusiku

Kernu metskond 97

Kernu metskond 151

Päikesekiire

Rebasejaani

Laanemaa

Kernu metskond 26

Kernu metskond 190

Kevini

Suur-Pällu

Pällu

Ojasoo

Pällumetsa

Vanarehe

Nabra

Karjamõisa

Priivitsa

Jäägri

Männi

Metsavahi

Metsatuka

Väike-Pällu

Koka

Morelli

Tali

Aasa

Juhani

Juhani

Kiigemäe

Vana-Võiba

Kernu metskond 27

Kernu metskond 98

9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee

Kernu metskond 29

Vana-Võiba

Möldrioja

Möldrimetsa

Möldrimetsa

Möldrioja

9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee

Möldrimetsa

Möldrimõisa

Uus-Möldrimõisa

Võiba

Vaba-Võiba

Õnnemetsa

Rebasemäe

Kuusiku

Vanakuusiku

Vahtrametsa / 001

4109850020180

EH2

140,7

Otimetsa / 001

4109850020120

EH1

29,3

Päilema Talu / 001

4109850020170

Tuula I / 001

4109850020160

Tuula I / 001

4109850020150

Tuula I / 001

4109850020100

Terametsa / 002

4109850020160

Päilema Talu / 002

4109850020170

6270* Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

731945481

KLO1000635

Russowi sõrmkäpp(Dactylorhiza russow)

KLO9348742

Eesti soojumikas(Saussurea alpina substation)

KLO9348744

Kärbesõis(Ophrys insectifera)

KLO9348743

Kaunis kuldking(Cypripedium calceolus)

KLO9339569

Kaunis kuldking(Cypripedium calceolus)

KLO9339577

Harilik käoraamat(Gymnadenia conopsea)

KLO9348741

Pruunikas pesajuur(Neottia nidus-avis)

KLO9339649

Pruunikas pesajuur(Neottia nidus-avis)

KLO9339660

Pruunikas pesajuur(Neottia nidus-avis)

KLO9339652

Suur käopõll(Listera ovata)

KLO9339633

Pruunikas pesajuur(Neottia nidus-avis)

KLO9339645

Pruunikas pesajuur(Neottia nidus-avis)

KLO9339654

Rukkirääk(Crex crex)

KLO9122441

Rukkirääk(Crex crex)

KLO9119131

KLO1101508

297:TAK:021

727:KOO:004

727:HEK:001

2

2

0

-

3

3

0

k

V

S

i

n

d

i

-

H

a

r

k

u

T/11

T/9

T/8

T/7

T/6

T/5

T/3

T/2

T/1

Hermannshofi karjamõis

726:MAO:003

2 0 0

T

u

u

l

a

p

e

a

k

r

a

a

v

T u u la

p e a k ra

a v

2 0 0

100

1

0

1

2 4 0

2 4 2

2 4 3

2 4 9

2 4 4

2 4 5

2 4 6

2 4 7

248

2

3

9

2 4 1

2

0

5

-

1

2

0

2

3

0

0

2

0

3

2

0

4

2

0

6

2

1

3

2

0

7

2

0

8

2

0

9

2

1

3

2

1

8

2

1

7

2

1

0

2

1

1

2

1

2

2

1

4

2

1

5

2

1

6

2

1

9

2

2

2

-

2

2

2

4

2

2

9

2

2

3

2

3

0

2

3

1

2

3

2

2

3

3

2

3

8

2

3

6

2

3

4

2

3

5

2

2

7

2

2

8

2

2

6

2

2

1

2

2

0

2

2

5

2

3

7

<

1

k

V

<

1

k

V

1

-

2

0

k

V

T

e

l

i

a

E

e

s

t

i

A

S

Suure-Aru

31,602

Suure-Aru

30,192

T/20

T/21

T/26

T/29

T/31

T/30

4

8

8

4

8

4

4

8

8

4

8

4

8

4

4

8

4

8

8

4

8

4

8

4

8

4

8

4

8

4

4

8

4

8

4

8

4

8

8

4

8

4

8

4

8

4

4

8

8

4

8

4

4

8

4

8

4

8

8

4

8

4

8 4

8

4

4

8

72704:001:0118

Kernu metskond 59

1

0

2

1

0

3

1

0

4

1

0

5

1

0

6

1

0

7

2

5

1

2

5

2

2

5

3

2

5

0

2

5

4

T/27

T/28

8

4

8

4

8

4

WR509

4

8

4

8

4

8

T/19

71:001:0734

Lepiku

Aj Rp 1 (Kask)

32,03

X=6567573,772

Y=525226,876

Aj Rp 2 (Mänd)

32,43

X=6566865,992

Y=524754,024

Aj Rp 3 (Geo.punkt)

31,60

X=6567831,791

Y=524448,862

Aj Rp 4 (Kuusk)

31,44

X=6567815,372

Y=524925,568

Aj Rp 6 (Kask)

34,03

X=6566396,760

Y=526211,052

Aj Rp 5 (Kask)

32,41

X=6567170,850

Y=525793,890

Aj Rp 7 (Kivi)

38,67

X=6566103,927

Y=526425,104

T/7a

T/7b

8

4

T/34

T/5b

T/10

T/14

T/15

T/16

T/17

T/18a

T/18

T/22

T/23

T/24

T/25

T/12

T/32

T/33

T/35

1

0

8

Ehitada mulle juurdeveetavast pinnasest

Kaevata läbi rähkse pinnase(küngas)

Süvendada kraavi ca 40 cm

R

=

5

0

m

K

r

a

a

v

i s

t

v

e

e

ä

r

a

v

o

o

l

e

i

t

o

h

i

p

a

r

a

n

e

d

a

c a 2 0 m

p i k k u s e l j ä ä b k r a a v o l e m

a s o l e v a s s e s e i s u k o r d a

3

5

-

1

1

0

k

V

R

i

i

s

i

p

e

r

e

-

K

e

i

l

a

tee perved 2m laiad teekraavid 1,3 m sügavad

nõvad 0,6 m sügavad

teekraavid 0,2...1,0 m sügav

tee perved 1m laiad

tee perved 1 m laiad

l

a

m

a

p

u

i

t

,

v

o

o

l

u

t

a

k

i

s

t

u

s

e

d

korras kraav

la m

a p u it,

v o o lu

ta kis

tu se

d

m

a

a

o

m

a

n

i

k

s

o

o

v

i

b

t

e

e

k

o

r

d

a

t

e

g

e

m

i

s

t

j

u

h

u

l

k

u

i

t

e

e

d

k

a

s

u

t

a

t

a

k

s

e

4

8

T/36

2

6

2

8

4

4

8

265

266

N

-

2

6

4

2

6

7

2

6

8

2

6

9

2

7

0

2

7

0

1

1

0

1

0

9

2

7

1

4

8

2

7

0

-

1

2

2

2

-

1

LT1

KL1

KL2

KL3

LT2

LT5

LT3

LT4

T14

50PT12KOK

T16

100PT12KOK

T17

50PT12KOK

T18a

40PT12MAOK

T18

40PT12MAOK

T20

40PT14MAOK

T22

40PT14MAOK

T21

40PT14MAOK

T23

80PT14MAOK

T24

80PT14MAOK

T25

80PT14MAOK

T26

40PT14MAOK

T27

80PT14MAOK

T28

80PT14MAOK

T29

40PT14MAOK

T31

80PT14MAOK

T30

50PT14MAOK

T36

80PT15KOK

T12

80PT14KOK

T32

40PT9MAO

T5b

80PT12MAOK

T5

160TT12KOK

T7a

80PT12MAOK

T9

40PT14MAO

T8

75BT6

T34

60PT9MAOK

T10

30PT10MAO

T11 50BT10

100PT10MAOK

T35

40PT9MAO

T15

50PT12MAOK

72704:001:0046

Kuusiku

T/38

T38

40PT10MAOK

SB1

SB2

SE1

SE2

SE3

SE4

SE5

SE7

SE6

SE8

SE9

KL4

T33

60PT9MAOK

72704:001:0478

Udu

T/5a

N

-

2

6

3

4

8

8

4

3

5

5

3

3

5

5

3

3

5

5

3

3 6

6 3

9 3

1

.

5

1

2

,

5

1

,

5

1

4

,

5

4

8

8

4

8

4

4

8

8

4

4

8

8

4

9

4

2

0

5

-

2

T/20a

T20a

40PT14MAOK

T1

30PT10MAO

T2

30PT10MAO

T3

30PT10MAO

T4

30PT10MAO

T/4

T19

80PT18MAOK

0

8

4

8

Mürarikkaid töid ja raietöid mitte teha lindude pesitsusperioodil ajavahemikus 15. märtsist kuni 31. juulini

1

,

5

1

6

,

5

SB3

T5a

60PT5

4

708

Ajutine reeper andmetega

Rekonstrueeritav eesvool numbri, trassilaiuse ja voolusuunaga,

voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta

Maaparandusehitise reguleeriva võrgu

rekonstrueeritava ala ringpiir

Eraldise piir ja number

Katastriüksuse piir nime ja tunnusega

Rekonstrueeritav teekraav numbri, voolusuuna ja trassi

laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta,

trassilaius mõõdetakse kraavi teljest

Rekonstrueeritav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja

trassi laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest

Kvartali piir koos numbriga

Maaparandusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja kood

ning maaparandussüsteemi kood

101

200

Ol. olevasse seisundisse jääv kraav

Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rekonstrueeritava

ala pindala

Maaparandusehitise ringpiir

Olemasolev tee koos nimega

Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee

8 4

Riigi poolt hooldatav eesvool numbri ja voolusuunaga,

voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta Tuula peakraav

Ol. olevasse seisundisse jääv eesvool

T39

50PT12MAO

Olemasolevasse seisundisse jääv truup

Truubi number, läbimõõt (cm),

materjal (PT, TT), pikkus (m) ning otsaku tüüp

Rekonstrueeritav truup

Ehitatav truup

T/1

T/28

T/5

Maardlate piir

Liigi leiukoht III kategooria loomad

Liigi leiukoht II-III kategooria taim

Natura elupaik

Pärandkultuuri objekt

Piiranguvöönd

VEP nr EE00551

Vääriselupaik tunnusega

Veekogu piiranguvöönd

1-20 kV

<1 kV

Keskpinge õhuliin

Madalpinge õhuliin

Elektriliinide kaitsevööndid

Looduskaitseala

229+ kV

Ülikõrgepinge õhuliin

Märjad metsad

Geodeetilised märgid

72704:001:0059

Kernu metskond 52

Vahtrametsa / 001

4109850020180

EH2

140,7

WR506

Aj Rp 7 (Kivi)

38,67

X=6566103,927

Y=526425,104

Ehitatav settebassein koos numbriga

Kraavilaiend

Leevendusveekogu

KL1

LT1

SB1

SE1 Setteekraan

LEPPEMÄRGID

Likvideeritav truup

T/5a

T/19 Uuendatav truup

268

Ehitatav kuivenduskraav numbri, voolusuuna ja trassi

laiusega, voolusuunajoon näitab kraavimulde asukohta, trassilaius mõõdetakse kraavi teljest

N-263

Ehitatav nõva numbri, voolusuuna ja trassi laiusega,

voolusuunajoon näitab mulde asukohta

Tee kaitsevöönd

Riigi tee kaitsevööndi piir

Must-toonekure toitumisala

8 4

8 4

8 4

5 3

Ehitatav tee koos nimega (Rebaseuru tee on ette nähtud

ehitada Rebaseuru tee pikendamine 2023 projektiga ning

Rebaseuru tee ehitamise mahud kajastuvad Rebaseuru

tee pikendamine 2023 projektis.

Rebaseuru tee