Kiri

OTSUS

14.11.2025 nr 6.1-3/40541

Maaparanduse ehitusloa andmine

Otsus kehtestatakse maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõike 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõigete 2, 4 ja 8 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võttes aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 15.05.2025 esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse (PMAIS teenus nr 2512331) ja OÜ Hetver (registrikood 11066829) poolt koostatud ehitusprojekti „Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023“ versioon V03 (töö nr 1-24-1, toimiku nimi „Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023“), on Maa- ja Ruumiamet tulenevalt MaaParS § 23 lõikest 1 algatanud ehitusloa andmise menetluse. Projektala asub Harjumaal Saue vallas Tuula, Kabila, Pällu külades. Projektiga on kavandatud maaparandusehitiste Otimetsa (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109850020120/001) ja Vahtrametsa (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109850020180/001) rekonstrueerimine. Projekti eesmärk on maaparandusehitistel paiknevate metsamassiivide majandamistingimuste parandamine.

KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punkti 8 alusel, tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. KeHJS § 29 lõike 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Tulenevalt KeHJS § 11 lõikest 2 otsustab Maa- ja Ruumiamet keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

Otsuse nr 6.1-3/40541 Leht 2 ( 12 )

jätmise vajaduse.

Lähtudes KeHJS § 6¹ lõikes 5 kehtestatud kriteeriumitest koostas Maves OÜ (registrikood 10097377) Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju eelhinnangu (töö nr 24006, otsuse lisa 1), mille andmise aluseks on KeHJS § 6 lõike 2 punkt 22.

Maa- ja Ruumiamet teeb MaaParS § 23 lõike 4 alusel ehitusloa andmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul MaaParS § 22 lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 15.05.2025 esitatud projekt vajas täiendamist ja parandamist. Maa- ja Ruumiamet esitas oma kirjas 16.06.2025 (registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE nr 13.1-3/25/8567-2) märkused OÜ Hetver poolt koostatud ehitisprojektile „Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023“ ja Maves OÜ koostatud KMH eelhinnangu (edaspidi ka KMH eelhinnang) kohta. Maa- ja Ruumiamet pikendas ehitusloa menetlust oma kirjaga 21.07.2025 (registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE nr 13.1-3/25/8567-4) 30 päeva võrra. Nõuetele vastav ehitusprojekt „Vahtrametsa- Otimetsa REK 2023“ versioon V03 (töö nr 1-24-1, toimiku nimi „Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023“) esitati 16.09.2025. Maa- ja Ruumiamet pikendas oma kirjaga 17.10.2025 nr 13.1-3/25/8567-17 ehitusloa menetlust 30 päeva võrra.

2. KAASAMINE

2.1 Maa- ja Ruumiamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada ja KeHJS § 11 lõike 10 alusel kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale (registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE 25.07.2025. a nr 13.1-3/25/8567-6).

Keskkonnaamet (registrikood 70008658) oma kirjas 07.08.2025 nr 6-3/25/14671-2 (registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE nr 13.1-25/8567-13) kinnitas, et on tutvunud esitatud materjalidega ning on asjaomase asutusena seisukohal, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju hindamise algatamine ehitusloa menetluses ei ole eeldatavalt vajalik.

2.2 Maa- ja Ruumiamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE 25.07.2025. a nr 13.1-3/25/8567-5). Saue Vallavalitsus (registrikood 77000430) ei esitanud tähtajaks kooskõlastust maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõule koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga. Transpordiamet (registrikood 70001490) oma kirjas 05.08.2025 nr 7.1-2/25/6208-4 (registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE nr 13.1-3/25/8567-12) kooskõlastas ehitusloa eelnõu ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

Otsuse nr 6.1-3/40541 Leht 3 ( 12 )

otsuse eelnõu. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada kirjas toodud informatsiooni ja nõuetega.

2.3 Maa- ja Ruumiamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu koos lisadega MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada (registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE 25.07.2025. a nr 13.1-3/25/8567-8). Elering AS (registrikood 11022625) kooskõlastas projekti 31.07.2025 oma kirjas nr 12-9/2025/490 tingimustega. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada kirjas toodud tingimustega.

2.4 Maa- ja Ruumiamet kaasas MaaParS § 22 lõike 5 ehitusloa andmise menetlusse kinnisasja omaniku, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral taotluses märgitud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ning esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu koos lisadega MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada (sh taotleja) (registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE 25.07.2025. a nr 13.1-3/25/8567-9). Maaomanikud, välja arvatud Urri kinnistu (72704:001:01218) omanikud, ei esitanud tähtajaks arvamust maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõule. Urri kinnistu omanikud oma 10.08.2025 e-kirjaga (registreeritud KIRKE-s 11.08.2025. a nr 13.1-3/25/8567-14) ja 18.08.2025 e-kirjaga (registreeritud KIRKE-s 19.08.2025. a nr 13.1-3/25/8567-16) väljendasid selget soovi jätta neile kuuluval kinnistul projektiga ettenähtud tegevused tegemata. Maa- ja Ruumiamet edastas saadud informatsiooni taotlejale ja projekteerijale. Tulenevalt esitatud seisukohtadest muudeti projektlahendit, mille tulemusena Urri kinnistul töid ei teostata. Antud kinnistu põhjapiiril asuval eesvoolu lõigul setet ei kaevata. Hoiutöö toimub Urri kinnistuga piirneval Riigimetsa Majandamise Keskuse hallataval eesvoolu nõlval katastriüksusel tunnusega 72704:001:0084, mille käigus eemaldatakse kaldalt puittaimestikku. Riigimetsa Majandamise Keskusel (registrikood 70004459) ei esitanud tähtajaks arvamust maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõule koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga. Maa- ja Ruumiamet loeb MaaParS § 22 lõike 6 kohaselt ehitusloa eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile arvamust esitatud, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud. Maa- ja Ruumiamet on läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on kaasatud asutused ja isikud, kellel võis õigusaktist tulenev pädevus olla seotud ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Maa- ja Ruumiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud MaaParS § 23 lõikes 3 ehitusloa andmisest keeldumise aluseid.

3. KAALUTLUSED LOA ANDMISEL

Maa- ja Ruumiamet võttis ehitusloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), MaaParS ja selle rakendusaktide sätted ning KeHJS. HMS § 4 lõige 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lõige 2 rõhutab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

Otsuse nr 6.1-3/40541 Leht 4 ( 12 )

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 5 lõigetes 2 ja 4 on sätestatud haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lg 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid.

3.1 Ehitusloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest/alusandmetest: 3.1.1 Ehitusloa taotlus koos lisadega (sh ehitusprojekti „Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023“ versioon V03, töö nr 1-24-1); 3.1.2 Maves OÜ (registrikood 10097377) koostatud Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju eelhinnang (töö nr 24006); 3.1.3 Maa- ja Ruumiameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakendus https:// athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/; 3.1.4 Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakendused; 3.1.5 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur.

MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd selliselt, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 kuni 5 sätestatud nõuetele.

Metsaseaduse § 42 lõike 1 punkt 2 alusel kohustatakse metsaomanikku majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Metsa kuivendussüsteemide korrashoidmise üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada ligipääs ja vähendada seeläbi metsa majandamisega kaasnevaid kahjustusi, mille põhjustaks rasketehnika märgades, liigniiskuse käes kannatavates metsades. Metsakuivendus lihtsustab metsavarumist, metsade uuenemist ja haldamist ning loob sobiva keskkonna rekreatsiooniks.

Ehitusprojektiga ei kaasne üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine või üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine. Puittaimestikku likvideeritakse vaid mahus, mis on vajalik olemasoleva maaparandussüsteemi rekonstrueerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks, et tagada olemasoleva kuivendussüsteemi toimimine, mis on vajalik metsa majandamiseks.

Tegevuse käigus kasutatakse olemasolevat taristut ning lähtutakse võimalikest headest loodusvarade kasutamise põhimõtetest. Veejuhtmete rekonstrueerimisega kaasneb metsakuivendusvõrgu maa-alal veerežiimi muutus, mis on vajalik metsa kasvutingimuste parandamiseks - liigse pinnavee ärajuhtimisega suureneb puittaimestiku juurdekasv, paraneb puittaimestiku vastupanu võime (tormi)tuultele (sh paraneb mulla õhustatus, juured kinnituvad tugevamalt pinnasesse ja arenevad efektiivsemalt parasniiske veerežiimiga keskkonnas). Antud tegevusest lähtudes järgib ehitusloa taotleja talle maaparandusseadusega ja metsaseadusega pandud kohustusi.

3.2 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang

Veekaitse

Otsuse nr 6.1-3/40541 Leht 5 ( 12 )

Veekaitset on Maves OÜ koostatud KMH eelhinnangu peatükis 5.1 ning jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud tegevused ei ole seotud vee saastega suunatud tegevustele, millest tulenevalt ei avaldu eeldatavalt olulist mõju piirkonna veekvaliteedile ning tagatakse vooluveekogu maksimaalne kaitse võimaliku reostuskoormuse eest.

Kaitstavad loodusobjektid

Projektala mõjuala arvesse võttes hindas Maves OÜ eelhinnangus võimaliku negatiivse mõju ulatumise kaitstavatele loodusobjektidele. Võttes arvesse, et mõjuraadiusesse ei jää ühtegi püsielupaika ja hoiuala, siis mõju neile on välistatud. Suure-Aru looduskaitseala (KLO1000635) asub lähimast projekti kuuluvast kraavist 200 m kaugusel. Suure-Aru looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Suure-Aru madalsood, soometsa, haruldasi taimeliike ja nende elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogude direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas: liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealuseid taimeliike lodukannikest (Viola uliginosa), kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnate), eesti soojumikat (Saussurea alpina ssp. esthonica), suurt käopõlle (Listera ovata), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis) ja harilikku porssa (Myrica gale) ning nende kasvukohti. Suure-Aru looduskaitsealal asuvate, kaitseala kaitse-eesmärgiks olevate taimede harilik käoraamat, kaunis kuldking, pruunikas pesajuur kasvukohad jäävad lähimast rekonstrueeritavast kraavist enam kui 325 m kaugusele ning kasvukohtade ja rekonstrueeritava ala vahel jäävad kraavid, mis jäetakse olemasolevasse seisu ning äravool nendest ei parane. Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju looduskaitseala kaitseväärtustele. Kavandatava tegevuse võimalikku mõjualasse, lähimate kavandatavate tööde asukohale lähemal kui 50 m, jäävad II kategooria kaitsealused taimed Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) KLO9348742 ja eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. Esthonica) KLO9348744 ning III kategooria taim harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) KLO9348741. Samas piirkonnas 170 m kaugusel projekteeritud teest asub II kaitsekategooria kaitsealuse taime kärbesõie (Ophrys insectifera) kasvukoht KLO9348743. Kasvukohtadest kuni 150 m ulatuses kraave ei rekonstrueerita – kraavid jäävad olemasolevasse seisu. Tänu sellele, et rekonstrueeritava kraavi ja kasvukoha vahele jääb tee mulle, mis on ümbritsevast maapinnast kõrgem ning tihendatud mineraalpinnasest ja toimib sisuliselt tammina, on välistatud olulise kuivendava mõju ulatumine kasvukohtadesse. Kavandatava tegevuse võimalikku mõjualasse jääb kaks III kaitsekategooria linnu rukkiräägu (Crex crex) elupaika KLO9122441 ja KLO9119131. Rukkirääk elutseb avamaastikel, antud juhul on elupaigad püsirohumaadel. Seal projektidega kavandatavaid tegevusi ette nähtud ei ole. Rukkiräägu põhilisteks ohuteguriteks on avamaastike kadumine, intensiivne põllumajandus ja kiskjate arvukus. Pole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus põhjustaks negatiivset mõju rukkiräägule, sest see pole seotud antud ohuteguritega.

Natura alad

Rekonstrueeritavale alale lähim (ligi 100 m kaugusele) Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala on Suure-Aru loodusala (RAH0000682). Kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid jäävad lähimast rekonstrueeritavast kraavilõigust 700 m kaugusele ning rajatavast teekraavist 830

Otsuse nr 6.1-3/40541 Leht 6 ( 12 )

m kaugusele. Lähim kaitstav Natura elupaik jääb 830 m kaugusele. Loodusala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid: liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soolehtmetsad (*9080).

Maves OÜ koostatud KMH eelhinnanguga jõuti järeldusele, et mõju Natura aladele puudub: • Projektiga ei vähendata ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseksala loodi. • Projektiga ei põhjustata häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikidevahelist tasakaalu või asustustihedust • Projektiga ei põhjustata liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikualapiirkonnas. • Projektiga ei põhjustata lisa I elupaikade või liikide killustatust. • Projektiga ei põhjustata peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist. • Projektiga ei häirita ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust. • Projektiga ei aeglustata või takistata ala kaitse-eesmärkide saavutamist. • Projektiga ei põhjustata muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides(nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina.

Kavandatav tegevus on maatulundusmaal asuvate majandusmetsade kasvutingimuste parandamiseks olemasolevate maaparandusehitiste rekonstrueerimine ja ehitamine 170 ha suurusel maa-alal. Projektalal ning selle mõjualas on olemasolev kasvukoha tüüp tekkinud kraavide pikaajalise toimimise koosmõjul ja algse kraavipõhja sügavuse taastamine sette eemaldamisel ei muuda ega halvenda kasvukoha väljakujunenud toimimist. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha eeldatavat avariiolukordade teket, kui jälgitakse loodusvarade kasutamisel ja ehitustöödel keskkonnaalaseid ohutusnõudeid ning kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Töövõtja vähendab ehitustööde käigus maksimaalselt ehitustööde negatiivset mõju keskkonnale. Ehitustööde tegemisel järgib töövõtja ohutustehnilisi nõudeid. Kõikidel töödel rakendatakse töökaitsemeetmeid, millega on tagatud inimeste ja keskkonna turvalisus. Sellist mõju, mis takistaks kinnistute edasist sihtotstarbelist kasutamist projektiga ei kaasne. Piirkonna maakasutust arvestades (valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega) ei ole ette näha tegevusi, mis võivad põhjustada kumulatiivseid mõjusid.

Projekti „Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023“ koostamisel on arvestatud selle mõjupiirkonnas asuvate kaitstavate liikide leiukohtade soodsa seisundi säilimisega. Projekteerimisel on lähtutud piirnevatel aladel paikneva liigi elupaiganõudlustest ning ettevaatusprintsiipi rakendades arvestatud nende soodsa seisundi säilimisega.

Maa- ja Ruumiamet on seisukohal, et projektlahend arvestab hüdroloogilise mõju puudumisega väljaspool projektala ning määratud maaparandussüsteemi ehitamise nõuded on piisavad, et tagada piirkonnas kaitseväärtuste säilimine. Maaparandusehitiste rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, kus muutused ala mullastruktuuris on aja jooksul juba toimunud. Projektalal ning selle mõjualas on olemasolev kasvukohatüüp tekkinud kraavide pikaajalise toimimise koosmõjul ja algse kraavipõhja sügavuse taastamine settest eelmaldamisega ei muuda ega halvenda kasvukoha väljakujunenud toimimist. Rekonstrueerimisprojekti koostamisel on arvestatud alal ja selle mõjupiirkonnas asuvate kaitstavate loodusobjektide jätkuvalt soodsa seisundi säilimisega. Projekteerimisel on lähtutud kaitstava ala kaitse-eesmärkidest ja alal paiknevate liikide

Otsuse nr 6.1-3/40541 Leht 7 ( 12 )

elupaiganõudlustest ning ettevaatusprintsiipi rakendades on arvestatud nende soodsa seisundi säilimisega. Olemasolevate veejuhtmete korrastustöödega ei tekitata alale täiendavat kuivendusmõju, sest projekti koostamisel on projekteerija kaalutlenud ja rakendanud töövõtteid, mis tagavad maaparandussüsteemi vajaliku toimimise, säilitades siiski kaitstava ala veerežiimi. Töövõtteid, mis muudaksid elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide seisundit ei ole projekteeritud. Projektlahendiga kavandatud töövõtted on üldisemat laadi ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduses¹ sätestatud ettevaatus- ja vältimispõhimõtteid järgivad ning need kehtivad kogu projektala ulatuses. Tuginedes eelhinnangus jõutud järeldustele ja hinnanud olemasolevat teavet on Maa- ja Ruumiamet jõudnud otsuseni, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, seega täiemahulist Natura hindamist ei ole vaja läbi viia.

Maa- ja Ruumiamet omab ehitusprojektile „Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023“ ehitusloa andmiseks piisavalt teavet ning on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte.

4. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED

Vastavalt MaaParS § 49 lõike 1 punktile 1 on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 kuni 5 sätestatud nõuetele. MaaParS § 5 lõigete 1 kuni 5 kohaselt peab reguleeriv võrk tagama maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi, eesvool peab tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku, avatud eesvool peab olema võimalikult suure isepuhastusvõimega ja maaparandussüsteem peab minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning olema ohutu.

HMS § 11 lõike 1 punkti 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). HMS § 40 lõige 1 alusel on menetlusosalisel on õigus esitada enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited. MaRu on esitanud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada, kellel on seadusest tulenev pädevus, kes on seotud ehitusloa menetluse esemega ning omanikele, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui nad ei ole taotlust esitanud ja kinnisasjadega piirnevate kinnisasjade omanikele ning tuvastas, et puuduvad MaaParS § 23 lõikes 3 sätestatud alused ehitusloa andmisest keeldumiseks.

Tulenevalt KeHJS § 6¹ lõikest 5 on Maves OÜ koostanud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu, sh Natura eelhinnangu ning jõudnud veendumusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega kaitse-eesmärke.

HMS § 4 lõike 1 alusel on Maa- ja Ruumiamet kaalutlenud otsustuse tegemist ning valinud erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust on Maa- ja Ruumiamet teostanud kooskõlas

Otsuse nr 6.1-3/40541 Leht 8 ( 12 )

volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Maa- ja Ruumiamet on tulenevalt MaaParS § 23 lõikest 1 algatanud ja läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on taotleja esitanud Maves OÜ koostatud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu, sh Natura eelhinnangu. Lisaks kaasati menetlusse kõiki asutusi ja isikuid, kellel võis olla õigusaktist tulenev pädevus ja seotus ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võis taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Maa- ja Ruumiamet on ehitusloa menetluse käigus tuvastanud, et puuduvad MaaParS § 23 lõikes 3 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused.

5. OTSUS

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks MaaParS § 23 lõike 4, majandus- ja tööstusministri 14.08.2025 määruse nr 22 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“ § 13 lõike 3, KeHJS § 11 lõike 2 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 15.05.2025 esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse (PMAIS teenus nr 2512331), otsustan:

5.1 välja anda ehitusloa Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) Harjumaal Saue vallas Tuula, Kabila, Pällu külades maaparandusehitistele Otimetsa (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109850020120/001) ja Vahtrametsa (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109850020180/001) rekonstrueerimiseks vastavalt OÜ Hetver (registrikood 11066829) poolt koostatud ehitusprojekti „Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023“ versioon V03 (töö nr 1-24-1), toimiku nimi „Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023“ alusel.

5.2 jätta algatamata keskkonnamõju hindamine vastavalt ehitusprojektis „Vahtrametsa- Otimetsa REK 2023“ kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel Maves OÜ koostatud keskkonnamõju eelhinnangus toodud asjaoludele. Kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna sellega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega nende kaitse-eesmärke ning lähedal asuvaid kaitsealuseid liike. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju, piiriülese mõju, avariiolukordade ja muu tegevusega kaasneva negatiivse mõju tekke puudumine, millest tulenevalt keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik.

5.3 teha käesolev otsus teatavaks Riigimetsa Majandamise Keskusele, Keskkonnaametile, Transpordiametile, Saue Vallavalitsusele, Elering AS-le ja menetlusega seotud maaomanikele.

Maa- ja Ruumamet ei võta vastutust projekti tehnilise lahenduse õigsuse eest. Projekti tehnilise lahenduse eest vastutavad projekteerija ja tellija. Kui ehitamise käigus ilmneb, et projektis on vaja teha muudatusi, siis vormistatakse projekti muudatus.

(allkirjastatud digitaalselt) ANU NEMVALTS maaparanduse ja riigimaade teenistuse direktor

Otsuse nr 6.1-3/40541 Leht 9 ( 12 )

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Maa- ja Ruumiameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 101.

Otsuse nr 6.1-3/40541 Leht 10 ( 12 )

Ehitusloa andmed

Maakonnakeskus: Harju keskus Ehitusloa taotleja: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Dokumendi väljastamise kuupäev: 14.11.2025 Teenuse nr: 2517894 Väikesüsteem: EI Toimiku nimi: Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023 Projekti nimi: VAHTRAMETSA-OTIMETSA REK 2023 V03 Projekti number: 1-24-1 Projekti koostamise aasta: 2024

Kinnisasja andmed

Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja

72704:001:0065 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:001:0055 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:001:0084 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72701:001:1215 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:001:0494 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:001:0495 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:001:0057 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:001:0059 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:001:0076 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

29701:005:0452 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72601:001:0999 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72701:001:1205 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72701:001:1212 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72701:001:1213 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:001:0180 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:001:0190 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:001:0312 MARREK PUIT OÜ

72704:001:0088 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:001:0118 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Taotletava asukoha andmed

Maakond Linn/vald Küla/asula

Harju maakond Saue vald Tuula küla

Harju maakond Saue vald Kabila küla

Harju maakond Saue vald Pällu küla

Otsuse nr 6.1-3/40541 Leht 11 ( 12 )

Registreeringu andmed

Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus

4109850020120 001 OTIMETSA

4109850020180 001 VAHTRAMETSA

Maaparandusehitise kavandatav kuivendus- või niisutusviis

Kuivendus- või niisutusviis: Kraavkuivendus

Maaparandusehitise maa­ala kavandatav maakasutuse viis

Kasutusviis: Metsamaa

Andmed uurimistöö, ehitusprojekti või ehitamise kava ja ekspertiisi kohta

Uurimistöö koostaja: OÜ HETVER Uurimistöö tegija: Heiki Verbak Ehitusprojekti koostaja: OÜ HETVER Ehitusprojekti tegija: Heiki Verbak Ehitusprojekti ekspertiisi koostaja: OÜ VESINE Ehitusprojekti ekspertiisi tegija: Rasmus Suik

Rekonstrueeritava/ehitatava maa­ala pindala ja eesvoolu pikkus

Pindala (ha): 170.0 Eesvoolu pikkus (km): 1.63

Teenindava tee järk, pikkus ja nimetus

Tee järk Tee pikkus (km) Nimetus

Kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv

Kaitsetammi pikkus (m): Pumbajaamade arv:

Keskkonnakaitseks vajaliku rajatise nimetus ja arv

Rajatise nimetus Rajatiste arv

Settebassein 3

Dokumendid

Otsuse nr 6.1-3/40541 Leht 12 ( 12 )

Dokumendi tüüp Nimetus Muu dokument vahtrametsa-otimetsa metsakuivenduse

rekonstrueerimisprojekti kmh eelhinnang 2025.06.19.asice

Menetleja

Taivo Toms Põhja büroo peaspetsialist I Maaparanduse osakond +372 5349 8686 Maa- ja Ruumiamet [email protected]

Aruanne sisaldab materjale, mis ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks

juuni 2025

Vahtrametsa-Otimetsa

metsakuivenduse

rekonstrueerimisprojekti

keskkonnamõju eelhinnang

Töö nimetus: Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse

rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Töö number: 24006

Tellija: OÜ Hetver

Vastutav täitja: Kadri Normak

Koostajad: Kadri Normak

Kontrollija: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 2

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................. 4

2 KAVANDATAV TEGEVUS ........................................................................................................... 5

2.1 TEGEVUSE EESMÄRK, ISELOOM JA MAHT ................................................................................. 5

2.2 TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING

LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA ............................................................ 7

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI

JA LOODUSLIK MITMEKESISUS, NÄITEKS LOOMASTIK JA TAIMESTIK, KASUTAMINE ................................ 7

2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS .................................................................................................... 8

2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN .................................................................... 8

2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ........................................................................ 8

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS, SEALHULGAS

HEITE SUURUS ............................................................................................................................................ 8

2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT,

SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT

TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL .................................................................................................................. 9

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .................... 10

3.1 REKONSTRUEERIMISPROJEKTI VÕIMALIKU MÕJUALA ULATUS .............................................. 10

3.2 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI PLANEERITAVAD

TEGEVUSED ............................................................................................................................................. 11

3.3 RELJEEF, MULLASTIK, GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA ................................................... 11

3.4 PINNAVESI .............................................................................................................................. 11

3.5 VÄÄRISELUPAIGAD ................................................................................................................. 11

3.6 KAITSEALAD JA KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ................................................................... 12

3.7 KULTUURIVÄÄRTUSED ............................................................................................................ 18

4 NATURA EELHINDAMINE ...................................................................................................... 19

4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ÜMBRUSSE JÄÄVATE NATURA ALADE ISELOOMUSTUS ............. 19

4.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOTUS KAITSEKORRALDUSEGA ................................................. 20

4.3 LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230) ........................................................................................ 20

4.4 SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (*9080) ....................................................................... 20

4.5 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUALA ULATUSE MÄÄRATLEMINE, S.H TEISTE NATURA ALA

KAITSE-EESMÄRKE EBASOODSALT MÕJUTADA VÕIVATE PROJEKTIDE KIRJELDAMINE JA

ISELOOMUSTAMINE ................................................................................................................................ 21

4.6 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PROGNOOSIMINE NATURA ALADELE.............................. 21

5 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE ................................................................ 23

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 3

5.1 PINNAVESI .............................................................................................................................. 23

5.2 KAITSEALAD JA KAITSEVÄÄRTUSED ........................................................................................ 24

5.3 VÄÄRISELUPAIGAD ................................................................................................................. 25

5.4 AVARIIOLUKORRAD, ÕHUHEITMED, MÜRA JA VIBRATSIOON, INIMESE TERVIS, HEAOLU JA

VARA 25

5.5 JÄÄTMED ................................................................................................................................ 26

5.6 KULTUURIVÄÄRTUSED ............................................................................................................ 27

6 EELHINNANGU JÄRELDUS .................................................................................................... 28

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 4

1 SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju eelhindamise aluseks on OÜ Hetver poolt koostatud

Vahtrametsa-Otimetsa metsaparandusobjekti rekonstrueerimise projekt

„Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023“. Edaspidi ka „projekt“ või „kavandatav tegevus“.

Eelhinnang on koostatud juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-

juhtimissüsteemi seaduse § 61 nõuetest1 ning keskkonnaministri määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“2.

Eelhindamine annab ülevaate projekti elluviimisega kaasnevatest võimalikest

keskkonnamõjudest ja aluse otsustamiseks, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik

või mitte.

Eelhinnangu aruandes ei esitata uuesti käsitletava projekti jooniseid. Detailse rajatiste

ja kaitstavate loodusobjektide asukoha leiab projekti joonistelt.

1 Riigikogu. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. § 61 Eelhinnang.

2 Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu täpsustatud nõuded“.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 5

2 KAVANDATAV TEGEVUS

2.1 Tegevuse eesmärk, iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse eesmärk on Vahtrametsa-Otimetsa maaparandusehitiste

(kuivendusvõrgu) rekonstrueerimine kokku mahus, mis tagab projektalal olevate

maaparandusehitiste toimimise. Samale projektalale on koostatud OÜ Hetver poolt

eraldi projekt „Rebaseuru tee pikendamine 2023“. Tee on projekteeritud

juurdepääsuteena metsamaale. Rajatava tee pikkuseks on 2,72 km.

Maaparandusehitise rekonstrueerimise projektis on ette nähtud rajatava tee juurde

kuuluvate kraavide rekonstrueerimine ja rajamine ning vajalikud kultuurtehnilised tööd.

Tee rajatakse kraavide mulletele, mille ehitamiseks kasutatakse tee äärtesse kaevatud

nõvade ja kraavide pinnast (va huumus) ja juurdeveetavat mineraalset täitepinnast ja

kruusa. Kruus eraldatakse muldest geosünteediga. Teekatte pealtlaiuseks on

projekteeritud 4,5 m ja pervede laiuseks 1–2 m sõltuvalt pinnasest (turbapinnasel 2 m,

mujal 1 m). Teekraave rajatakse kokku 2,67 km ulatuses.

Vahtrametsa-Otimetsa maaparandusobjekt asub Harju maakonnas Saue vallas Tuula,

Kabila ja Pällu külades.

Maaparandusehitiste suublaks on riigi poolt hooldatav eesvool – Tuula peakraav.

Rekonstrueeritavad maaparandusehitised on (Joonis 1):

• 4109850020120/001 – Otimetsa - EH1;

• 4109850020180/001 – Vahtrametsa - EH2.

Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste pindala on kokku 170 ha ning plaanitakse

rekonstrueerida ka1,82 km eesvoolu.

Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeritakse 9 truupi, ehitatakse 28 uut truupi ja

likvideeritakse 2 truupi. Olemasolevad truubid on amortiseerunud. Truupide torud on

nihkunud üksteise suhtes ja otsakud on lagunenud.

Projektiga nähakse ette 3 uue settebasseini rajamine, 4 kraavilaiendi rajamine, 5

leevendustiigi rajamine, 9 kohas setteekraani kasutamine tööde ajal.

Täpsem tööde kirjeldus ja mahud on toodud projektide seletuskirjades, joonistel ning

tabelites.

Kraavilaiendite ja leevendustiikide rajamise eesmärk on vähendada kuivendussüsteemi

toimimise tõttu kiirest veerežiimi muutusest tekitatud ökoloogilisi mõjusid sellega, et

leevendusveekogudesse jääb vesi ka pärast kuivendusvõrgu kuivamist alles.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 6

Leevendusveekogud pakuvad elupaiku liikidele, mis vajavad eluks ja arenguks

veekeskkonda ning mitmekesistavad piirkonda.

Vastavalt projektile „Rebaseuru tee pikendamine 2023“ algab Rebaseuru tee Kabila-

Pällu kruusakattega teelt. Teetrass kulgeb algusosas, ca 300 m pikkusel lõigul, piki

olemasolevat pinnasteed. Edasi, kuni tee lõpuni ehitatakse tee metsamaale. Teetrassi

algusosa on projekteeritud ca 854 m pikkusel lõigul kuivendussüsteemi

rekonstrueerimisprojekti „Vahtrametsa-Otimetsa REK 2023“ raames kaevatud nõvade

ja kraavide vahel. Edasi ca 320 m pikkusel lõigul ehitatakse tee juurdeveetavast

mineraalpinnasest muldele (tee vasakul äärel asuv kraav jääb olemasolevasse

seisukorda).

Joonis 1. Rekonstrueeritavad maaparandusehitised EH1 ja EH2, rekonstrueeritavad

eesvoolud ning maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu alad ja eesvoolud

maaparandussüsteemide registrist.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 7

2.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava 2022-20273 järgi on metsamaadel

paiknevate kuivenduskraavide ülesandeks tagada metsamaadel üleujutuste vältimiseks

sealt pinnavee kiire ärajuhtimine. Kavandatav tegevus täidab seda eesmärki.

Eesti maaelu arengukava 2014–20204 (versioon 11.2, 7. august 2024) järgi on 55%

(522 000 ha) kasutuses oleva põllumajandusmaa ja 698 000 ha metsamaa sihipärane

kasutamine võimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide

nõuetekohane toimimine. Kavandatav tegevus on vajalik metsamaa majandusliku

kasutamise jätkamiseks.

Saue valla üldplaneeringu5 (kehtestatud 28.06.2021) järgi on kavandatava tegevuse

alal maaparandussüsteem, turbamaardla ja rohevõrgustiku ala. Planeeringu

seletuskirjas on toodud, et maaparandussüsteemiga alal peab igasuguse

ehitustegevuse puhul (süsteemide rekonstrueerimine, kraavide kinniajamine, hoonete,

teede, elektriliinide, vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitrasside vms ehitamine) olema

tagatud kogu süsteemi häireteta funktsioneerimine. Maaparandussüsteemi muutmine

on lubatud ainult kooskõlastatud ehitusprojekti alusel.

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja

taimestik, kasutamine

Kavandatud tegevus toimub alal, kus on juba kuivendusvõrk olemas ja uusi alasid

kuivendusvõrguga ei hõlmata.

Sete tõstetakse kraavidest välja kraavi muldesse (kasutatakse kohapeal).

Kavandatava tegevuse jaoks kasutatakse kruusa, plasttorusid, geotekstiili,

erosioonitõkkematte, puuvaiu jne. Täpsem kasutatavate materjalide nimekiri koos

mahtudega on toodud maaparanduse rekonstrueerimise projekti tabelites 3 ja 10 ning

Rebaseuru tee projekti tabelis 1B.

3 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava 2022-2027.

4 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Eesti maaelu arengukava 2014-2020.

5 Saue vald. Üldplaneering.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 8

2.4 Tegevuse energiakasutus

Ehituse käigus kasutatakse masinaid, mis tarbivad vedelkütust. Vedelkütuse kasutus

sarnaneb muu infrastruktuuri ehituse kasutuskogusele.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevusega kaasnevad töödeaegsed ajutised häiringud nagu müra,

heitgaasid ja vibratsioon, mida tekitavad ehitusmasinad nagu mootorsaed, veokid,

ekskavaatorid jms. Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna

ei kaasne kavandatava tegevusega rohkem, kui tavapärase ehitustegevuse ajal.

Tavapäraselt toimuvad sellised tööd päevasel ajal, mil tehisvalguse kasutamise vajadus

on ebatõenäoline. Pole põhjust eeldada, et ehitusel kasutatakse kiirgusallikaid.

Pole põhjust eeldada, et ehituse ajal toimuks heiteid pinnasesse (avariiolukordade

võimalikku teket on käsitletud peatükis 5.4 „Avariiolukorrad, õhuheitmed, müra ja

vibratsioon, inimese tervis, heaolu ja vara“).

Veesängis tehtavate tööde ajal võib kaasneda ajutisi muutusi veekeskkonnas, sest

setete eemaldamisega kaasneb setete kandumine allavoolu.

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Tekkivateks jäätmeteks on likvideeritavad ja asendatavad truubid ning tööde ajal

kasutatud setteekraanide eemaldamisel tekkiv materjal. Mitteolulisel määral võib

tekkida ka olmejäätmeid.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada

kütuse- või õlilekke. Avariiolukordadega kaasneva heite suurus piirdub masinas oleva

kütuse või õli kogusega.

Avariiolukorra võib tekitada setteekraani purunemine ehituse ajal. See võib kaasa tuua

suurenenud heljumi ja pinnase ärakande ehitusalalt.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 9

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse ellu viimise käigus tekkida võivate suurõnnetuste või

katastroofide oht on väike. Kavandatav tegevus ei soodusta katastroofide või

suurõnnetuste tekkimist. Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga6 ettevõtet ei

kavandata.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht hädaolukorra

seaduse mõistes7 on väike.

6 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord.

7 Riigikogu. Hädaolukorra seadus.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 10

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Rekonstrueerimisprojekti võimaliku mõjuala ulatus

Ehitustööde ajal võivad mürarikkad tööd (nt metsaraie) häirida pesitsevaid linde kuni

500 m kaugusel8. Seetõttu käsitletakse käesolevas töös linnustikule võimaliku mõjuala

piirina 500 m rekonstrueerimistöödest. Elupaikadele võib projekt avaldada läbi

niiskusrežiimi muutmise. Üldiselt on uue rajatava kraavi maksimaalne võimalik mõju

ulatus kuni 150 meetrit. Rekonstrueerimisega kaasnev mõju ulatus jääb väiksemaks.

Tegu on juba olemasoleva maaparandussüsteemiga, kus kuivenduse mõjualas olev

keskkond on kujunenud vastavalt muutunud niiskusrežiimile. Aja jooksul on

kuivendusvõrk amortiseerunud ja selle tõttu kuivendav mõju kuigivõrd vähenenud. Iga

kuivendusvõrgus oleva kraavi kuivendav mõju ulatub mõnekümne meetri kaugusele

kraavi teljest (sõltub kraavide vahekaugusest). Seevastu aga üksiku kraavi

rekonstrueerimisega kaasnevat mõju ei ole võimalik põhjalikemate uuringuteta

usaldusväärselt väljendada, sest see sõltub kraavil planeeritud töödest (nt sette

eemaldamise maht, koprapaisu likvideerimine, voolutakistuste eemaldamine), reljeefist

ja pinnasest, mis võivad ühe kraavi ulatuses varieeruda suurtes piirides (nt erineva

suurusega koprapaisud, eemaldatava sette erinev kogus). Seda enam, et looduslike

niiskustingimuste varieeruvus (aastaajad, erinev sademete hulk erinevatel kuudel ja

aastatel, koprapaisud) on sedavõrd suur, et muudab rekonstrueerimise arvutusliku

mõju vähetähtsaks. Näiteks rekonstrueeritud kraavi tõttu võib põhjavee taseme

keskmine alanemine olla mõned sentimeetrid või mõnikümmend sentimeetrit, aga

looduslik põhjavee taseme kõikumine võib olla mõni meeter. Kuivendusvõrgu

rekonstrueerimise tuntavam mõju avaldub märgadel perioodidel, mil amortiseerunud

kuivendusvõrk ei suuda vett piisavalt ära juhtida. Muul ajal (valdav osa ajast) on

rekonstrueerimise mõju marginaalne kuni mõõtmatult väike. Turvaline on väita, et

kraavide rekonstrueerimisega kaasnev täiendav kuivendav mõju üldiselt kaugemale kui

50 m ei ulatu.

Piirkondlik kuivendav mõju saavutatakse kraavivõrgustiku rajamisega, antud juhul

uuendamisega ja rekonstrueerimisega. See avaldab vett alandavat mõju ulatuslikul alal.

8 Keskkonnaamet. 2019. Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 11

Kavandatava tegevuse perimeetrist välja ulatuv täiendav kuivendav mõju võib olla

vahemikus null kuni mõnikümmend meetrit sõltuvalt perimeetris olevate kraavide

hetkeseisust.

3.2 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Kavandatava tegevuse tulemusel maakasutus ei muutu.

3.3 Reljeef, mullastik, geoloogia ja hüdrogeoloogia

Käesolev peatükk on toodud projekti seletuskirjast.

Rekonstrueeritava maaparandusehitise maa-ala on reljeefilt suhteliselt tasane,

keskmise languga idast lääne suunas ehitusala ulatuses ca 2 m.

Ala aluspõhjaks on lubjakivi Kesk-Ordoviitsiumi Keila lade.

Maaparandusehitis asub rähkse liivsavi-, savipinnasel, esineb ka liivapinnast. Pinnas on

rekonstrueeritava ala idaosas rähkne. Mulla liigiks on valdavalt sügav madalsoomuld

(M'"), esineb ka väga õhuke ja õhuke madalsoomuld (M' ja M"). Vähesel määral reljeefi

kõrgemates osades esineb leostunud gleimulda (Gₒ), rähkset gleimulda (Gk),

küllastunud turvasmulda (Go1), gleistunud leetunud mulda (Kog).

3.4 Pinnavesi

Maaparandussüsteemi eesvooluks EH1 ja EH 2 alalt on Tuula peakraav (VEE1098500),

mis suubub 5 km rekonstrueeritavast alast allavoolu Keila jõkke (VEE1096100) Keila_2

veekogumisse (1096100_2). Pinnaveekogumite 2023. aasta vahehinnangu9 järgi oli

Keila_2 kogumi koondseisund kesine. See oli tingitud kesisest ökoloogilisest seisundist,

mille põhjuseks on toodud paisud. Keemiline seisund oli hinnatud heaks.

3.5 Vääriselupaigad

Rekonstrueeritavale alale jääb kaks vääriselupaika (Joonis 2):

9 Pinnaveekogumite seisundiinfo | Keskkonnaportaal

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 12

• VEP nr. 207403, tüüp märgalade kuusikud ja kuusesegametsad. Majandamise

infona on toodud: „mitte kuivendada, mitte raiuda, surnud ja lamapuitu mitte

eemaldada“.

• VEP nr. 206065, tüüp haavikud, kaasnev tüüp sarapikud, sinilille

kasvukohatüüp. Majandamise infona on toodud „mitte raiuda“.

VEP nr. 207403 – lähtuvalt projektist VEPi piires ja lähemal kui 50 m uusi

kuivenduskraave ei rajata ja olemasolevaid ei puhastata (va eesvoolud); trassiraiega

VEPi ei kahjustata. Alal asuvad kuivenduskraavid jäävad olemasolevasse seisukorda.

Kraavid on tugevasti täitunud settega. Alaga on seotud kuivenduskraavid 222-1 ja 222-

2, mis rekonstrueeritakse alates VEP piirist 50 m kauguselt. Tuula peakraavi (eesvool)

rekonstrueeritakse 50 m piiranguvööndis ca 100 m pikkusel lõigul.

VEP nr. 206065 – VEPi piires ja lähemal kui 50 m uusi kuivenduskraave ei rajata;

trassiraiega VEPi ei kahjustata, VEPi alal töid ei teostata. Lähemal, kui 50 m VEPist

olevad kuivenduskraavid jäetakse olemasolevasse seisu. Alast 65 m läänesuunas asub

rekonstrueeritav kuivenduskraav 223.

3.6 Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid

Püsielupaikasid ega hoiualasid kavandatava tegevuse alale ega mõjupiirkonda ei jää.

Suure-Aru looduskaitseala (KLO1000635) asub lähimast projekti kuuluvast kraavist

200 m kaugusel (Joonis 2). Suure-Aru looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) Suure-Aru madalsood, soometsa, haruldasi taimeliike ja nende elupaiku;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogude direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade

ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk

7-50) nimetab I lisas: liigirikkad madalsood (7230)ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*);

3) kaitsealuseid taimeliike lodukannikest (Viola uliginosa), kaunist kuldkinga

(Cypripedium calceolus), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia),

kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnate), eesti soojumikat (Saussurea

alpina ssp. esthonica), suurt käopõlle (Listera ovata), pruunikat pesajuurt

(Neottia nidus-avis) ja harilikku porssa (Myrica gale) ning nende kasvukohti.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 13

Joonis 2. Kaitsealad ja vääriselupaigad. Andmed EELIS 05.11.2024.

Kavandatava tegevuse võimalikku mõjualasse jääb kaks III kaitsekategooria linnu

rukkiräägu (Crex crex) elupaika KLO9122441 ja KLO9119131 (Joonis 3).

Rukkirääk (Crex crex) on laialt levinud haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi

ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate

elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Rukkirääk asustab erinevaid avamaastikke. Ta on rändlind, kes saabub enamasti

maikuus, sügisränne kestab augustist septembrini. Eestil kui suhteliselt heas seisus

rukkiräägu populatsiooniga alal on oluline tähtsus liigi elupaikade säilitamisel. Kogu

levila ulatuses peetakse peamisteks ohtudeks põllumajanduse intensiivistamist, millega

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 14

kaasneb rohumaade varasest niitmisest tulenev järglaskonna suur suremus ning

sulgivate vanalindude hukkumine niitmisel. Väetamisest ja rohumaade uuendamisest

tulenev rohustu tihenemine kahandab elupaikade kvaliteeti ning koos kuivendusega

vähendab sobilike elupaikade pindala. Maaspesitsejana ohustab teda ka kiskjate kõrge

arvukus.10

Joonis 3. III kategooria kaitsealused loomad ja II kategooria kaitsealused taimed.

EELIS 05.11.2024.

10 Rukkirääk - EELIS

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 15

Kavandatava tegevuse võimalikku mõjualasse, lähimate kavandatavate tööde (rajatava

tee servast) asukohale lähemal kui 50 m, jäävad II kategooria kaitsealused taimed

Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) KLO9348742 ja eesti soojumikas

(Saussurea alpina subsp. Esthonica) (Joonis 3) KLO9348744 ning III kategooria taim

harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) KLO9348741 (Joonis 4). Samas piirkonnas

170 m kaugusel projekteeritud teest asub II kaitsekategooria kaitsealuse taime

kärbesõie (Ophrys insectifera) kasvukoht KLO9348743 (Joonis 3).

Suure-Aru looduskaitsealale, lähimast rekonstrueeritavast kraavist 340 m kaugusele

jääb II kategooria kaitsealuse taime kauni kuldkinga leiukoht (Cypripedium calceolus)

KLO9339569 ning 480 m kaugusele lähimast rekonstrueeritavast kraavist sama liigi

leiukoht KLO9339577 (Joonis 3). Rekonstrueeritavast alast 500 m raadiusesse jääb kolm

III kaitsekategooria pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) kasvukohta: 325 m

kaugusele lähimast rekonstrueeritavast kraavist KLO9339645, 480 m kaugusele

KLO9339654 ja 495 m kaugusele KLO9339652 (Joonis 4).

480 m kaugusele lähimast rekonstrueeritavast kraavist jääb III kaitsekategooria taime

suure käopõlle (Listera ovata) KLO9339633 kasvukoht (Joonis 4).

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 16

Joonis 4. III kategooria kaitsealused taimed. EELIS 05.11.2024.

Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) on väheneva arvukusega taimeliik, mis on

Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ja looduskaitseseaduse alusel arvatud

ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. „Eesti taimede levikuatlase” andmetel

levib taim hajusalt üle kogu Eesti, kuid leiukohtade hulk on viimastel aastakümnetel

vähenenud. Russowi sõrmkäpa elupaigad on valdavalt liigirikkad soostuvad niidud ja

allikasood, mille olukorra paranemisest sõltub liigi hea seisund. Ohutegur on eelkõige

kasvukohaks sobivate soode kuivendamine.11

11 Russowi sõrmkäpp - EELIS

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 17

Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. Esthonica) on neoendeemne alamliik, mis

on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus, looduskaitseseaduse alusel

arvatud II kaitsekategooria liikide hulka ning kuulub loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Eesti

soojumika kaitse tegevuskava kohaselt on soojumikale sobivad kasvukohad lubjarikkad

soostunud niidud, lamminiidud, liigirikkad madalsood, siirdesood ja allikasood ning

soised hõredad metsad ja puisniidud. Eestis leidub soojumikat ainult mandriosas

lubjarikka aluspõhjaga aladel, rohkem Lääne-, Pärnu-, Rapla-, Harju- ja Lääne-Virumaal,

saartel liik puudub. Peamised ohutegurid on avatud niiskete niidukoosluste

kuivendamine ja võsastumine. Soostunud niitude kinnikasvamine, soode ja soostunud

niitude kuivendamine (sh. minevikus rajatud kuivendussüsteemide kestev mõju), turba

kaevandamine. 12

Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) kasvab liigirikastel päris- ja looniitudel,

puisniitudel. Eelistab niisket kuni soostunud pinnast. Vahel leidub ka segametsade

sihtidel (salu-, lodu- ja soometsas), siirde- ja madalsoos, soisel rabaserval,

lamminiidul.13 Ohuks on pool-looduslike koosluste majandamisest välja jäämine ja

seetõttu võsastumine, ka kuivendamine ja selle tagajärjel võsastumine.14

Kärbesõis (Ophrys insectifera) eelistab lubjarikkaid lagedamaid ja niiskemaid

kasvukohti, kuid võib kasvada ka päris kuivadel loodudel. Ohuteguriteks on

kuivendamine ja pool-looduslike koosluste majandamisest välja jäämine või

maakasutuseesmärgi muutmine.15

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on Eestis peamiselt metsataim, soodsad

kasvupaigad on ka puisniidud. Peamised ohutegurid on kasvukohtade muutused ja

hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse tagajärjel, kas otseselt

kasvukohtades või naabruses. 16

Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) kasvab varjulistes leht- ja segametsades,

niisketel puisniitudel. Laialt levinud kogu Eesti territooriumil. Pruunikas pesajuur toitub

mükoriisaseente vahendusel.17

12 Eesti soojumikas - EELIS

13 Harilik käoraamat – bio.edu.ee

14 Harilik käoraamat - EELIS

15 Kärbesõis - EELIS

16 Kaunis kuldking - EELIS

17 Pruunikas pesajuur - Tartu Ülikool

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 18

Suur käopõll (Listera ovata) on orhideedest kõige sagedamini esinev liik Eestis. Suur

käopõll eelistab lubjarikast pinnast, samas kannatab ta nii varju kui ka eredat päikest,

seetõttu võib teda kohata nii metsades kui ka niitudel. Liik ei ole ohustatud, kuna

suudab kasvada väga erinevates elupaikades.18

3.7 Kultuuriväärtused

Maa- ja Ruumiameti kultuurimälestiste19 kaardirakenduse järgi muinsuskaitselisi

objekte kavandatavate tööde alale ega selle lähiümbrusesse ei jää.

Maa-ja Ruumiameti pärandkultuuriobjektide20 kaardirakenduse järgi jääb EH1 alale

pärandkultuuriobjekt küünikoht (727:HEK:001).

18 Suur käopõll - EELIS

19 Maa- ja Ruumiamet. Kultuurimälestiste kaardirakendus.

20 Maa- ja Ruumiamet. Pärandkultuuri kaardirakendus.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 19

4 NATURA EELHINDAMINE

Kavandatava tegevuse kirjeldus on toodud peatükis 2 „Kavandatav tegevus“.

4.1 Kavandatava tegevuse ümbrusse jäävate Natura alade iseloomustus

Rekonstrueeritavale alale lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala on Suure-Aru

loodusala (RAH0000682) (Joonis 5). Loodusala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid:

liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soolehtmetsad (*9080).

Joonis 5. Natura ala ja kaitstavad elupaigatüübid. EELIS: 05.11.2024.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 20

4.2 Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi piirkonda jääva Natura 2000 võrgustikku

kuuluva ala kaitsekorraldusega ega ole selleks vajalik.

4.3 Liigirikkad madalsood (7230)21

Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist

hoolimata saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. See elupaigatüüp hõlmab

liigirikkamat osa madalsoodest, mis enamasti toituvad lubjarikkast põhjaveest.

Valitsevad madalakasvulised tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid

liike, teiste seas käpalisi. Eestis laieneb see elupaigatüüp ka liigirikastele soostuvatele

niitudele.

Liigirikkaid madalsoid kohtab rohkem Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis, mujal harva. Ka

liigirikkad soostuvad niidud seonduvad peamiselt Lääne- ja Loode-Eestiga, eriti Kasari

ja Pärnu jõgikonnaga.

4.4 Soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)22

Laiamahuline elupaigatüüp, millesse kuuluvad nii meie soostuvad metsad,

(päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need kasvavad tasasel maal, laugetes

nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on

muutlik: kevaditi on see kõrge, ulatudes tihti maapinnale, suvel langeb sügavamale.

Soostuvates metsades ei küüni turbahorisondi tüsedus 30 sentimeetrini, madalsoo- ja

lodumetsades on keskmiselt või hästi lagunenud turvas sügavam. Madalsoometsade

väheliikuv põhjavesi on mineraalainete poolest üsna vaene, rohkem mineraalaineid

sisaldab lodumetsade liikuvam põhjavesi. Soostumise algstaadiumis valitsevad

puurindes paiguti kuusk ja arukask, madalsoometsades sookask ning lodumetsades

sanglepp koos sookasega.

Soostuvaid ja madalsoometsi leidub kõikjal, kuid rohkem on neid Kesk- ja Loode-Eestis,

lodumetsi kasvab enam Kirde-, Kesk- ja Edela-Eestis.

21 Liigirikkad madalsood (7230) | loodusveeb

22 Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) | loodusveeb

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 21

4.5 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatuse määratlemine, s.h teiste

Natura ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada võivate projektide

kirjeldamine ja iseloomustamine

Kavandatava tegevusega rekonstrueeritakse kuivendusvõrk ja rajatakse tee Suure-Aru

loodusala piirist 200 m kaugusel. Kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid jäävad

lähimast rekonstrueeritavast kraavilõigust 700 m kaugusele ning rajatavast teekraavist

830 m kaugusele.

Tee serva rajatavate uute kraavide nõlvus on 1:1,5, põhja laius 0,4–0,6 m ja sügavus 0,3–

1,3 m. Sügavus sõltub asukoha reljeefist. Projektis on toodud, et rekonstrueerimistööde

käigus ei tohi parandada loodusala ja projekteeritud tee vahele jäävate, olemasolevasse

seisu jäetavate kraavide äravoolu. Tee ja loodusala vahele jäävad amortiseerunud

kraavid jäetakse olemasolevasse seisu.

4.6 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Arvestades, et tegemist on valdavalt madalsoomuldadega (turvas), on

maaparanduskraavide rekonstrueerimise kuivendava mõju ulatuseks kuni 50 meetrit

kuivendatavast kraavist risti suunas. Kuivenduskraavide projekteerimise põhimõtete

järgi on uute kraavide kuivendava mõju ulatuseks pool kahe kraavi vahekaugusest, mis

on antud juhul ligikaudu 100 meetrit. Lähim kaitstav Natura elupaik jääb 830 m

kaugusele. Mõju ei ulatu loodusalani ega selle kaitse-eesmärgiks olevate

elupaigatüüpideni.

Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju Suure-Aru loodusala kaitse

eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Kavandatav tegevus ei mõjuta ala

terviklikkust.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 22

Tabel 1. Natura eelhindamise kontroll-loend.

Küsimus Suure-Aru

loodusala

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille

kaitseks ala loodi? ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või

liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust? ei

Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide

levikuala piirkonnas? ei

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? ei

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus,

iga-aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist? ei

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate

võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust? ei

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? ei

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates

aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa

seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina? ei

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 23

5 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Alljärgnevalt on antud mõju hinnang arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust;

• mõju ilmnemise tõenäosust;

• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• mõju piiriülesust;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

5.1 Pinnavesi

Maaparandussüsteemi eesvooluks EH1 ja EH2 alalt on Tuula peakraav (VEE1098500),

mis suubub 5 km rekonstrueeritavast alast allavoolu Keila jõkke (VEE1096100) Keila_2

veekogumisse (1096100_2).

Kuna projekt näeb ette muuhulgas töid kraavides, siis eelkõige võib mõju pinnaveele

avalduda setete kandumisel tööalast allavoolu. Heljumit tekib vähem madalvee

perioodil ja rohkem kõrgvee perioodil. Kui isegi on võimalik määratleda konkreetse

madalveeperioodi tingimused (nt veetase), siis selle järgimine tööde teostamisel on

pigem keeruline. Ka suvel võib esineda kõrgvett, mis muudaks tööde planeerimise

võimatuks. Sellest sõltumata on põhjendatud vältida kaevetööde teostamist kevadel

lumesula ajal.

Projekti seletuskirja peatükis „7. Keskkonnakaitse“ on kirjeldatud settebasseinide ja

kraavilaiendite rajamist ja setteekraanide kasutamist.

Kraavilaiendid töötavad osaliselt väikeste settebasseinidena ja aitavad suurvee ajal

edasikanduvaid setteid kinni püüda.

Settebasseinide ülesanne on koguda veega kaasa kanduvaid setteid.

Projektis on toodud ehitustööde soovitatav järjekord. Selle järgi tuleb enne kaevetöid

kraavides (sh koprapaisude likvideerimine) rajada settebasseinid, kraavilaiendid ja

setteekraanid ning need puhastada sinna kogunenud settest pärast ehitustööde lõppu.

See on piisav meede tagamaks, et kavandataval tegevusel ei oleks olulist negatiivset

mõju allavoolu jäävatele veekogudele.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 24

Järeldus: Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju veekeskkonnale, kui

järgitakse projektis toodud nõudeid.

5.2 Kaitsealad ja kaitseväärtused

Hinnang Suure-Aru loodusala ja selle kaitseväärtuste (Natura elupaigatüübid

liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soolehtmetsad (*9080)) kohta on antud

peatükis 4 Natura eelhindamine.

Suure-Aru looduskaitsealal asuvate, kaitseala kaitse-eesmärgiks olevate taimede

harilik käoraamat, kaunis kuldking, pruunikas pesajuur kasvukohad jäävad lähimast

rekonstrueeritavast kraavist enam kui 325 m kaugusele ning kasvukohtade ja

rekonstrueeritava ala vahel jäävad kraavid, mis jäetakse olemasolevasse seisu ning

äravool nendest ei parane. Olemasolevasse seisu jäetavad kraavid asuvad

madalsoomuldadega alal, mis on pigem halvasti vett juhtivad. Nimetatud kaitsealuste

taimede kasvukohad asuvad ka leostunud gleimuldadel, leostunud ja leetjatel

muldadel. Pinnase veejuhtivus on pigem halb ja seega on kindel väita, et kraavide

rekonstrueerimisega kaasnev täiendav kuivendav mõju ei ulatu kaitstavate taimede

kasvukohtadesse. Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju

looduskaitseala kaitseväärtustele.

Kaitsealast väljaspool, rajatava tee läheduses asuvad kaitsealuste taimede Russowi

sõrmkäpp, eesti soojumikas, harilik käoraamat ja kärbesõis kasvukohad (Joonis 3 ja

Joonis 4). Kasvukohtadest kuni 150 m ulatuses kraave ei rekonstrueerita – kraavid

jäävad olemasolevasse seisu. Rajatavast teest teisel pool olev teekraav, mis jääb

kasvukohtadest 70 m kaugusele, rekonstrueeritakse. Tänu sellele, et rekonstrueeritava

kraavi ja kasvukoha vahele jääb tee mulle, mis on ümbritsevast maapinnast kõrgem

ning tihendatud mineraalpinnasest ja toimib sisuliselt tammina, on välistatud olulise

kuivendava mõju ulatumine kasvukohtadesse.

Rukkiräägu elupaik külgneb vahetult kavandatava tegevuse alaga (Joonis 3). Rukkirääk

elutseb avamaastikel, antud juhul on elupaigad püsirohumaadel23. Seal projektidega

kavandatavaid tegevusi ette nähtud ei ole. Rukkiräägu põhilisteks ohuteguriteks on

avamaastike kadumine, intensiivne põllumajandus ja kiskjate arvukus. Pole põhjust

eeldada, et kavandatav tegevus põhjustaks negatiivset mõju rukkiräägule, sest see pole

seotud antud ohuteguritega.

23 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/SqKAQe2Y

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 25

5.3 Vääriselupaigad

VEP nr. 207403 – projekti järgi VEPi piires ja lähemal kui 50 m uusi kuivenduskraave ei

rajata ja olemasolevaid ei puhastata, kuid vääriselupaiga põhjanurgaga külgnevas

eesvoolus, Tuula peakraavis, on kavandatud töid rekonstrueerimistööde mahus.

Projekti seletuskirjas on toodud, et trassiraiega VEPi ei kahjustata. Ortofotolt24 on näha

masinate sõidujäljed VEPi alal kraavi kaldal, mis ulatuvad kraavi teljest vähemalt 5 m

kaugusele. Selles ulatuses tõenäoliselt VEPil väärtus puudub - tegemist on kraavi

kaldaga, kus üldjuhul kasvab madalama väärtusega mets (võsa). Olemasolevatest

sõiduki jälgedest VEPi ala sees tuleb keelata raadamine ja masinate liikumine vältimaks

täiendavat VEPi rikkumist.

Kuna selles kohas on tegemist turbapinnasega, siis eesvoolu rekonstrueerimise mõju

ristisuunas on tõenäoliselt alla 50 m, mis võib omakorda mõjutada väga väikest osa

(ligikaudu 1 % pindalast) VEPist. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset

mõju vääriselupaigale, kui välditakse liikumist VEPi ulatuses olemasolevatest sõiduki

jälgedest väljaspool ning VEPi ulatuses raadamistöid ei tehta.

VEP nr. 206065 – VEPi alal töid ei teostata, VEPile lähemal, kui 50 m asuvad kraavid

jäetakse olemasolevasse seisu. Alast 65 m läänesuunas asub rekonstrueeritav

kuivenduskraav 223. Kuivenduskraavi rekonstrueerimisel tuleb kraavi põhjast kaevata

ca 40 cm sügavamaks, mis parandab kraavile liigvee juurdepääsu ülesvoolu jäävalt

liigniiskelt alalt. VEP asub reljeefi kõrgemal osal, kus pinnaseks on liivsavi,

niiskustingimuste muutumine on vähetõenäoline. Oluline negatiivne mõju

vääriselupaigale puudub.

5.4 Avariiolukorrad, õhuheitmed, müra ja vibratsioon, inimese tervis,

heaolu ja vara

Mõjud inimese tervisele, heaolule ja varale võivad tööde ajal olla tingitud

õhuheitmetest, mürast ja vibratsioonist.

Lähim elamu asub kavandatavate tööde asukohast 100 m kaugusel (Udusaare

72704:001:0479). Kavandatavate töödega võib kaasneda ajutine ehitusmasinate poolt

põhjustatud müra (traktorid, saed).

Kavandatavate tööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehitusmasinad nagu

mootorsaed, veokid, traktorid jms. Nende kasutamisel pole põhjust eeldada tööde ajal

24 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/aiVW03GO 04.2024.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 26

olulisi õhuheitmeid, mis võiks piirkonnas, sh ähimate elamute juures, ületada

Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ toodud

piirväärtuseid. Seega pole põhjust eeldada ka olulist mõju inimeste tervisele ega

heaolule.

Samuti pole põhjust eeldada, et kavandatavate töödega kaasneks müratase, mis

ületaks tööde ajal Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud

piirväärtuseid (sh lähimate elamute juures) ning seega puudub oluline mõju inimeste

tervisele või heaolule.

Olulist vibratsiooni töödega ei kaasne ja seega pole põhjust eeldada vibratsioonist

tingitud olulist mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.

Töödest põhjustatud müra on kohalikele ilmselt tunnetatav, kuid see on ajutine ja ei

erine väiksemast ehitustegevusest.

Tööde lõppedes jätkub senine maakasutus.

Ehituse ajal tekkivad avariiolukorrad võivad esmajärgus avaldada mõju pinnavee või

pinnase kvaliteedile. Avariiolukorrad ehitusmasinatega võivad põhjustada kütuse- või

õlilekke, kuid heite suurus piirdub masinas oleva kütuse või õli kogusega.

Avariide vältimiseks tuleb tööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis

välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate hooldustöid

ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ega veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit.

Töökoht peab olema varustatud reostuse eemaldamiseks vahenditega.

Järeldus: Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju inimese tervisele, heaolule

ega varale. Avariiolukordade esinemise tõenäosus ette nähtud juhiseid rakendades on

väike.

5.5 Jäätmed

Ehituse käigus tuleb ehitajal juhinduda jäätmeseadusest25 ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjast26;. Objektil peab olema olmejäätmete kogumiskoht. Projekti

järgi tuleb kõik tekkinud jäätmed pärast tööde lõppu objektilt ära viia. Tööobjektil peab

olema kogumiskoht olmejäätmetele ning olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed hoitakse

25 Jäätmeseadus–Riigi Teataja

26 Saue valla jäätmehoolduseeskiri – Riigi Teataja

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 27

eraldi. Ohtlikke jäätmeid tuleb hoida ilmastiku- ning lekkekindlates anumates või

pakendites.

Kõik tekkinud jäätmed tuleb üle anda selleks vastavat luba või registreeringut omavale

jäätmekäitlejale.

Järeldus: Kui kavandatava tegevuse ellu viimise käigus arvestatakse kirjeldatud

nõuetega, siis ei ole olulist negatiivset mõju ette näha.

5.6 Kultuuriväärtused

Rekonstrueeritava kraavi nr 100 vahetus läheduses asub pärandkultuuri objekt

küünikoht. Pärandkultuuriobjektid ei ole kaitse all. Küünikoht jääb trassist välja.

Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju pärandkultuuriobjektidele.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju muinsuskaitselistele objektidele, sest

neid kavandatava tegevuse alal ega võimallikus mõjupiirkonas ei asu.

Järeldus: Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju kultuuriväärtustele.

Vahtrametsa-Otimetsa metsakuivenduse rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

19. juuni 2025 28

6 EELHINNANGU JÄRELDUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on Vahtrametsa-Otimetsa maaparandusehitiste

(kuivendusvõrgu) rekonstrueerimine 170 ha suurusel alal kokku mahus, mis tagab

projektalal olevate maaparandusehitiste toimimise. Samale projektalale on koostatud

OÜ Hetver poolt eraldi projekt „Rebaseuru tee pikendamine 2023“. Tee on

projekteeritud juurdepääsuteena metsamaale pikkusega 2,72 km. Maaparandusehitise

rekonstrueerimise projektis on ette nähtud rajatava tee juurde kuuluvate kraavide

rekonstrueerimine ja rajamine ning vajalikud kultuurtehnilised tööd. Rajatakse

teekraave 2,67 km ulatuses, rekonstrueeritakse eesvool 1,82 km ulatuses,

kuivenduskraave rekonstrueeritakse kokku 15,58 km ulatuses.

Kuna projekti lähiümbrusesse jääb ka Natura ala, koostati Natura eelhinnang, mille

tulemuste järgi ei kaasne mõju ühelegi Natura kaitseala kaitse-eesmärkidele ega alade

terviklikkusele.

Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju veekeskkonnale, kui järgitakse

projektis toodud nõudeid.

Võtta arvesse täiendavad meetmed:

• Vältida kaevetööde teostamist kevadel lumesula ajal;

• Vääriselupaigas nr. 207403 Tuula peakraavi ääres tuleb olemasolevatest

sõiduki jälgedest VEPi ala sees keelata raadamine ja masinate liikumine

vältimaks täiendavat VEPi rikkumist.

• Mürarikkaid töid ja raietöid mitte teha lindude pesitsusperioodil ajavahemikus

15. märtsist kuni 31. juulini.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kui järgitakse käesolevas

eelhinnangus toodud meetmeid ning projektis toodud juhiseid. Keskkonnamõju

hindamise läbiviimine ei ole vajalik.