Sotsiaalministri määruse „Ravikindlustusega hõlmamata isikule rahvastiku tervise kaitseks osutatavate tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Siseministeerium

Meie 30.04.2025 nr 1.2-2/25-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Ravikindlustusega hõlmamata isikule rahvastiku tervise kaitseks osutatavate tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõu ja seletuskirja. Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Lisaadressaadid: Terviseamet Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Perearstide Selts Maia-Triin Kanarbik [email protected]

EELNÕU 07.03.2025

MINISTRI MÄÄRUS

Nr

Ravikindlustusega hõlmamata isikule rahvastiku tervise kaitseks osutatavate tervishoiuteenuste loetelu

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 61 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse selliste rahvastiku tervise kaitseks osutatavate tervishoiuteenuste loetelu, mida ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu määruses sätestatud alustel, tingimustel ja korras. § 2. Rahvastiku tervise kaitseks osutatavad tervishoiuteenused Ravikindlustusega hõlmamata isiku eest tasutakse tervishoiuteenuse osutajale Tervisekassa eelarvest järgmiste tervishoiuteenuste eest: 1) HIV-nakkuse testimine, välja arvatud anonüümne testimine; 2) HIV-positiivsete ambulatoorsete infektsioonhaiguste teenused, välja arvatud teenusega seotud juhtumikorraldus; 3) tuberkuloosihaige ravi, välja arvatud tuberkuloosiravi konsiilium; 4) tuberkuloosikahtlase isiku või temaga kontaktis olnud isiku diagnostilised uuringud; 5) tubakast või nikotiinitootest loobumise nõustamine; 6) alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine; 7) alkoholitarvitamise häire ravi; 8) narkootilist või psühhotroopset ainet või alkoholi tarvitava psüühikahäirega isiku päevaravi; 9) kuni 26-aastase (kaasa arvatud) isiku reproduktiivtervisealane nõustamine ja seksuaalsel teel levivate haiguste ennetamine; 10) sõeluuringus osalemisega seotud tervishoiuteenused ja sõeluuringu tulemusena vajalikuks hinnatud tervishoiuteenused; 11) välismaalase tervisekontroll nakkushaiguste suhtes kui tema elukohajärgses riigis on puhkenud rahvusvaheline relvakonflikt, mille tõttu on välismaalane olnud sunnitud nimetatud riigist lahkuma ja tal ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda ja kui tervisekontrolli ei rahastata muul õiguslikul alusel; 12) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel kehtestatud immuniseerimiskava alusel läbi viidud immuniseerimine. § 3. Määruse rakendussätted (1) Määrus jõustub 1. septembril 2025. a.

2

(2) Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ tunnistatakse kehtetuks 1. septembril 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Sotsiaalministri määruse „Ravikindlustusega hõlmamata isikule rahvastiku tervise

kaitseks osutatavate tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse rahvastiku tervise eesmärgil tervishoiuteenuste loetelu, mida ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu määruses sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina, sest muudatused on ulatuslikud ja muutub määruse pealkiri. Määruse eelnõu koostamise vajadus tuleneb sellest, et rahvatervise seadus kehtib kuni 31. augustini 2025. a, mida hakkab alates 1. septembrist 2025. a asendama rahvatervishoiu seadus. Võrreldes kehtiva tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018 määrusega nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ tehakse määruses viis muudatust, mis on eelnevalt kooskõlastatud Tervisekassaga:

1. Mõiste täpsustamine – Määruse pealkirjas ja tekstis asendatakse senine väljend „rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused“ uue sõnastusega „rahvastiku tervise kaitseks osutatavad tervishoiuteenused“. Muudatus on vajalik, et määrus oleks kooskõlas 1. septembril 2025 jõustuva rahvatervishoiu seadusega.

2. COVID-19 diagnostika teenuste eemaldamine – Nimekirjast jäetakse välja SARS-CoV- 2 põhjustatud COVID-19 nakkuskahtluse korral tehtavad diagnostilised uuringud ja nendega seotud teenused. Need lisati ajutiselt 2020. aastal pandeemia tingimustes. Tänaseks on olukord muutunud – elanikel on olnud võimalus vaktsineerimiseks ning kiirtestid on laialdaselt kättesaadavad jaemüügis. Seetõttu ei ole teenuse edasine kajastamine nimekirjas enam põhjendatud.

3. COVID-19 ravi teenuste eemaldamine – Samuti eemaldatakse loetelust COVID-19 haiguse ravi ja sellega seotud tervishoiuteenused. Nimetatud teenus lisati 2020. aastal pandeemia ajal. Tänaseks on enamikul inimestel kas vaktsineerimisest või haiguse läbipõdemisest tulenev kaitse ehk hübriidimmuunsus. Alates 2024. aasta septembrist on riikliku immuniseerimiskava alusel COVID-19 vastane vaktsineerimine tagatud riskirühmadele, kelle kaitsmine on rahvatervise seisukohalt oluline.

4. Tubakast loobumise nõustamise täpsustamine – Teenust täpsustatakse selliselt, et see hõlmaks ka nikotiinitoodetest loobumise nõustamist. Tervisekassa käsitleb tubaka- ja nikotiinitooteid ühtsena ning rahastab nõustamisteenust sõltumata konkreetsest tootest.

5. Immuniseerimise lisamine teenuste loetellu – Lisatakse teenuste loetelusse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud immuniseerimiskava alusel läbi viidud immuniseerimine. Antud teenust rahastatakse juba praegu Tervisekassa eelarvest nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata inimestele. Rahvatervise kaitse seisukohalt on oluline tagada nakkushaiguste levikut tõkestavate abinõude rakendamine ja kaitsepookimine nakkushaiguste vältimiseks kõigile isikutele ravikindlustuskaitsest olenemata.

Koormus riigiasutustele ja ettevõtetele määruse kehtestamisega ei suurene vaid pigem väheneb. Selle põhjuseks on COVID-19 haiguse ravi ja diagnostiliste uuringute ning sellega seotud tervishoiuteenuste eemaldamine tervishoiuteenuste loetelust. Ülejäänud muudatused kajastavad juba kehtivat praktikat ning on vajalikud teenuse osutamise aluste üheseks ja selgeks määratlemiseks. Muudatustega tagatakse, et määruses nimetatud teenused vastavad kehtivale olukorrale nii keelekasutuse kui ka teenuste pakkumise osas.

2

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 6¹ lg 3 sätestab, et enne määruse kehtestamist kuulatakse ära Tervisekassa nõukogu arvamus.1 Tervisekassa nõukogu arutas 25. aprillil 2025. a koosolekul kavandatud muudatusi ja heakskiitev otsus on kajastatakse Tervisekassa kodulehel nõukogu otsustes.2 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Maia-Triin Kanarbik (e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (e-post [email protected]). Määruse mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ülle Marksoo (e-post [email protected]). Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Tervisekassa. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud rahvatervishoiu seaduse (RTHS) jõustumisega 1. septembril 2025. a, millega muudetakse käesoleva määruse volitusnormi tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS). Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõus tehtavad muudatused on eelnevalt läbi räägitud Tervisekassaga. Eelnõus tehakse viis muudatust võrreldes kehtiva tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018 määrusega nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ 3 (edaspidi kehtiv määrus):

1. Tulenevalt TTKS § 61 sõnakasutusest asendatakse väljend „rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused“ väljendiga „rahvastiku tervise kaitseks osutatavad tervishoiuteenused“, sealhulgas määruse pealkirjas.

2. Tervishoiuteenuste loetelust eemaldatakse SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 nakkuskahtlase isiku diagnostilised uuringud ja nendega seotud tervishoiuteenused. Teenus sai lisatud nimekirja 2020. aastal, kui maailmas oli COVID-19 pandeemia. WHO teavitas rahvusvahelisest terviseala hädaolukorrast 30.01.2020, millega ametlikult algas pandeemia ning mis lõppes 05.05.2023. Võrreldes määruse kehtestamise ajaga on olukord muutunud, kuna rahvastikul on olnud võimalus ennast COVID-19 vastu vaktsineerida ja on jaemüügis kättesaadavad COVID-19 testid, mida igaüks saab endale soetada. Seetõttu eemaldame teenuste nimekirjast COVID-19 nakkuskahtlase isiku diagnostilised uuringud ja nendega seotud tervishoiuteenused.

3. Tervishoiuteenuste loetelust eemaldatakse SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse ravi ja sellega seotud tervishoiuteenused. Teenus sai lisatud nimekirja 2020. aastal, kui maailmas oli COVID-19 pandeemia. WHO teavitas rahvusvahelisest terviseala hädaolukorrast 30.01.2020, millega ametlikult algas pandeemia ning mis lõppes 05.05.2023. Võrreldes määruse kehtestamise ajaga on olukord muutunud. Terviseameti hinnangul on üldiselt elanikkonnal tekkinud märkimisväärne hübriidimmuunsus (varasem nakatumine ja/või vaktsineerimine), mis tagab kaitse raske haigestumise vastu. Samas on COVID-19 tõttu hospitaliseerimise risk endiselt suurem vanemaealistel ja kaasuvate vereringeelundite ning hingamiselundite haigustega inimestel. 2024. a septembrist on immuniseerimiskava alusel riigi poolt tagatud COVID-19 vastane immuniseerimine inimestele, kellel on risk raskelt haigestuda ja kelle immuniseerimine on oluline haavatavate

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023092?leiaKehtiv#para6b1 2 Nõukogu | Tervisekassa 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/107062023005

3

sihtrühmade kaitseks. Endiselt on ravikindlustusega katmata inimestele tagatud tervishoiuteenused, kui abi edasilükkamine või selle anmdata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Praeguses olukorras ei ole põhjendatud enam COVID-19 haiguse ravi ja sellega seotud tervishoiuteenuste eraldi välja toomine.

4. Täpsustatakse tubakast loobumise nõustamise teenust, et see sisaldaks ka nikotiinitoodetest loobumise nõustamist. Tänapäeval käsitletakse tubaka- ja nikotiinitooteid kui tervikut ja Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu alusel rahastab Tervisekassa tubakast või nikotiinitoodetest loobumise nõustamist konkreetset toodet eristamata. Teenust pakutakse täna ravi rahastamise lepingus kokkulepitult nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustusega hõlmamata isikutele.

5. Lisatakse teenuse loetelusse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel kehtestatud immuniseerimiskava alusel läbi viidud immuniseerimine. Täiendus on vajalik õigusselguse tagamiseks, kuna praktikas tagatakse immuniseerimiskava alusel immuniseerimisi nii ravikindlustusega kui ka ravikindlustamata isikutele. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 42 lg 1² sätestab, et Tervisekassa eelarvest rahastatakse immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike vaktsiinide ning immuunglobuliinide hankimist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist ning elanike immuunsustausta uuringuid.4 Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt võetakse kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustus vaktsineerimise teenuse eest. Ravikindlustusega hõlmamata isikutele osutatud tervishoiuteenuste eest tasutakse Tervisekassa eelarvest ja tervishoiuteenuste loetelus nimetatud tingimustel TTKS §-des 6 ja 61 sätestatud alustel.5 Seetõttu on oluline, et antud määruses viidatakse immuniseerimiskavale, et ravikindlusega hõlmamata isikutel oleks võimalik saada neid teenuseid Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse selliste rahvastiku tervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, mida ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus ei pruugi tervishoiuteenused olla nimetatud samade nimedega kui määruses. Tervisekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle meditsiinilistel näidustustel osutatud tervishoiuteenuste loetelusse kantud tervishoiuteenuste eest, lähtudes tervishoiuteenuse osutajaga ravi rahastamise lepingus kokkulepitud tingimustest. Ravikindlustatud isikuid ja ravikindlustusega hõlmamata isikuid käsitletakse nende teenuste osutamisel võrdselt. See tähendab, et TTKS alusel teenuste eest tasumise ja ravikindlustuse seaduse alusel tasu maksmise kohustuse ülevõtmise raames pakutavate teenuste ulatus ja maht ning osutamise tingimused ei erine. Rahvastiku tervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste eest tasub Tervisekassa vaid neile tervishoiuteenuse osutajatele, kellega on sõlmitud ravi rahastamise leping. Eelnõu §-s 2 sätestatakse rahvastiku tervise kaitsega seotud tervishoiuteenused. Määruses sätestatud teenuseid on alates 2019 aastast rahastatud Tervisekassa eelarvest. Uusi teenuseid saab loetelusse lisada, kui lepitakse kokku nende täiendavas rahastamises. Tervishoiuteenuse osutajale tasutakse Tervisekassa eelarvest ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud järgmiste tervishoiuteenuste eest:

1) HIV-nakkuse testimine, välja arvatud anonüümne testimine - testida tuleb vastavalt HIV- testimise ravijuhisele.6 Anonüümset HIV-nakkuse testimist ei rahastata, sest sellist testimist korraldab ja rahastab Tervise Arengu Instituut (TAI);

2) HIV-positiivsete ambulatoorsete infektsioonhaiguste teenused, välja arvatud teenusega seotud juhtumikorraldus. Juhtumikorraldust HIV-positiivsetele isikutele korraldab ja rahastab TAI;

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023072#para42 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023092?leiaKehtiv#para6b1 6 https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid-gp/6/hiv-testimise-ravijuhend

4

3) tuberkuloosihaige ravi, välja arvatud tuberkuloosiravi konsiilium - tuberkuloos on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt eriti ohtlik nakkushaigus. Otseselt kontrollitava ravi (OKR) strateegia on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud tuberkuloosi ravistrateegia, mille korral patsient võtab ravimeid tervishoiutöötaja kontrolli all. Tuberkuloosi otseselt kontrollitava ambulatoorset ravi rahastab Tervisekassa. Tuberkuloosiravi konsiiliume korraldab TAI;

4) tuberkuloosikahtlase isiku või temaga kontaktis olnud isiku diagnostilised uuringud;

5) tubakast või nikotiinitoodetest loobumise nõustamine - suitsetamine on oluline riskitegur pahaloomuliste kasvajate, südame-, kopsu- jt haiguste tekkes. Suitsetamine on peamine ennetatav suremuse ja enneaegsete surmade põhjus maailmas. See on levinum väiksema sissetuleku ja madalama haridustasemega inimeste seas, mille tõttu on see suurim tervisealase ebavõrdsuse põhjustaja. Tubaka- või nikotiinitoodetest loobumine läheb sujuvamalt, kui tarvitaja saab nõu ja toetust professionaalselt nõustajalt;

6) alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine - Eestis on alkoholitarbimine Euroopa

keskmisest tasemest kõrgem WHO 2022 aasta andmetel. Alkoholi liigtarvitajad on ligi viiendik Eesti 16–64-aastastest täiskasvanutest. Alkoholi tarvitava isiku alkoholist loobumise nõustamine ja alkoholitarvitamise häire ravi rahastamine Tervisekassa eelarvest ka ravikindlustusega hõlmamata isiku eest aitab parandada alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse raviteenuste kättesaadavust üle Eesti. Alkoholi tarvitamise vähendamisega rahvastikus ennetatakse alkoholi tarvitamisest tingitud sotsiaalset-, majanduslikku- ja tervisekahju;

7) alkoholitarvitamise häire ravi - teenuse sihtrühmaks on isikud, kes tarvitavad alkoholi kahjustaval määral ja vajadusel patsiendi lähedased, kes toetavad patsienti loobumise protsessis. Lisaks osutatakse teenust kohtusüsteemi poolt saadetud isikutele;

8) narkootilist või psühhotroopset ainet või alkoholi tarvitava psüühikahäirega isiku päevaravi

- teenuse eesmärk on parandada psühhiaatrilise ravi järjepidevust ja saavutada paremaid ravitulemusi uimasteid ja/või alkoholi kasutavatel psühhiaatriliste häiretega patsientidel;

9) kuni 26-aastase (kaasa arvatud) isiku reproduktiivtervisealane nõustamine ja seksuaalsel

teel levivate haiguste ennetamine - teenus hõlmab noorte reproduktiivtervisealast nõustamist ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide ennetamist, sisaldades vajaduse korral ka günekoloogi vastuvõtu. Sihtrühma vanuse sätestamisel on lähtutud praegu teenust saavate isikute vanusest;

10) sõeluuringus osalemisega seotud tervishoiuteenused ja sõeluuringu tulemusena vajalikuks

hinnatud tervishoiuteenused - nimetatud teenuse määrusesse lisamisega on võimalik vähendada ebavõrdust sõeluuringute kättesaadavuses ning vajaliku ravi hilinemist. Sõeluuringud on tõendatult efektiivne meede rahvastiku tervise parandamisel ja säilitamisel. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on alusetu takistada ligipääsu tõendatult kuluefektiivsetele tervishoiuteenustele ja kulutõhusate teenuste kättesaadavuse piiramine on oma olemuselt ebaefektiivne. Haiguse kahtlusel korral ravi võimaldamine on vajalik osa sõeluuringu rahastamisest, et tekitada inimeses motivatsiooni osaleda sõeluuringus, tagades talle ka vajamineva ravi. Samasugune hilisem ravi vältimatu abi korras võib olla süsteemile tervikuna kulukam. Arstieetikast lähtuvalt ei ole ka eetiline (ega kulutõhus) rahastada kindlustamata isikutele üksnes sõeluuringu tuvastamiseks vajalikke uuringuid, kui ei rahastata vajaduse korral ravi ja järelravi tegevusi;

11) välismaalase tervisekontroll nakkushaiguste suhtes kui tema elukohajärgses riigis on

puhkenud rahvusvaheline relvakonflikt, mille tõttu on välismaalane olnud sunnitud nimetatud riigist lahkuma ja tal ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda ja kui tervisekontrolli ei rahastata muul õiguslikul alusel - Igas piirkonnas on nakkushaiguste leviku epidemioloogiline olukord erinev ning rahva tervise kaitse seisukohalt on

5

tervisekontroll oluline ennetaval eesmärgil, et vältida nakkushaiguste levikut Eestis. Relvakonflikti piirkonnast saabuvatel isikutel võib esialgu puududa mõnda aega tervisekontrolli alus muudel õiguslikel alustel ning selle tõttu on nad ravikindlustusega hõlmamata isikud Eesti õigusruumi tähenduses kuni õigusliku aluse tekkimiseni (nt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus). Tervisekontrolli kuuluvate tervishoiuteenuste loetelu määratletakse sõltuvalt kodakondsusjärgse riigi epidemioloogilisest olukorrast;

12) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel kehtestatud

immuniseerimiskava alusel läbi viidud immuniseerimine – rahvastiku tervise kaitse seisukohalt on oluline tagada nakkushaiguste levikut tõkestavate abinõude rakendamine ja kaitsepookimine nakkushaiguste vältimiseks kõigile isikutele ravikindlustuskaitsest olenemata. Arvestades, et immuniseerimiskava sihtrühmaks on peamiselt alaealised ja üle 60-aastased ning vanemad isikud ja täisealisele elanikkonnale ette nähtud õigust saada riigi kulul vaid difteeria-teetanuse, gripi ja COVID-19 vastast vaktsiini, ei ole Tervisekassa hinnangul täiendav kulu ravikindlustusega hõlmamata isikute vaktsineerimisteenuse eest tasumisel suur. Rahastades Tervisekassa eelarvest ravikindlustusega hõlmamata isikutele osutatavat vaktsineerimist, s.t lisaks vaktsiinile hüvitatakse ka vaktsineerimise kulu, aitab see kaasa vaktsineerimise hõlmatuse tõusule ja vähendab hilisemaid nakkushaigusest tingitud vältimatu abi korras osutatavate tervishoiuteenuste kulusid.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse määruse jõustumise tähtaeg, mis on 1. september 2025. a, et tagada määruse jõustumine samal päeval volitusnormi jõustumisega TTKS-s. Kuna eelnõuks olev määrus kehtestatakse terviktekstina kehtiva määruse asemel, siis tunnistatakse kehtiv määrus kehtetuks alates 1. septembrist 2025. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus sätestab, et rahvusvahelise kaitse saajal on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid ja muud abi samadel õigusaktides sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul.7 Kui põgenikud saavad ajutise kaitse nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ja nõukogu rakendusotsuse (EL) 2022/382 kohaselt, siis kohaldatakse neile välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse regulatsiooni. Eelnõus nimetatud tervishoiuteenuste puhul tagatakse tasuta ravi saamine ka juhul, kui isikul puudub ravikindlustus. 4. Määruse mõjud Viimase kuue aasta jooksul on ravikindlustamata isikute osatähtsus elanikkonnast püsinud

ligikaudu 6% piires. 2024. aastal oli TAI andmetel ravikindlustamata isikuid ligi 84 000.

Määruse eelnõus sätestatud tervishoiuteenuste loetelu ravikindlustamata isikutele ei too kaasa muudatusi riigiasutuste töökorralduses ega eelda olemasolevate struktuuriüksuste ülesannete muutmist, kuna teenuste loetellu ei lisata uusi teenuseid. Erinevuseks võrreldes kehtiva määrusega on teenuste loetelust SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 nakkuskahtlase isiku diagnostiliste uuringute, ravi ja nendega seotud tervishoiuteenuste eemaldamine. Nimetatud teenus lisati loetellu 2020. aastal, kui eesmärgiks oli kõigi nakkuskahtlaste inimeste võimalikult kiire tuvastamine, et piirata viiruse levikut. Nüüdseks on COVID-19 hädaolukord lõppenud ja avanenud võimalus end vajadusel ise kodus testida. Määrusega mõjutatav sihtrühm on väike, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike ning ebasoovitavate mõjude risk väike.

7 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus–Riigi Teataja

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse eelnõus loetletud ravikindlustusega hõlmamate isikute tervishoiuteenuste kulud kaetakse Tervisekassa eelarvest selleks ettenähtud vahenditest. Tervisekassa eelarvele täiendavat kulu ei teki, kuna toodud muudatused on praktikas juba praegu. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu alusel rahastab Tervisekassa tubakast või nikotiinitoodetest loobumise nõustamist konkreetset toodet eristamata. Lisaks sätestab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, et Tervisekassa eelarvest rahastatakse immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike vaktsiinide ning immuunglobuliinide hankimist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist ning elanike immuunsustausta uuringuid. Teenust pakutakse täna ravi rahastamise lepingus kokkulepitult nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustusega hõlmamata isikutele. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus ei pruugi tervishoiuteenused olla nimetatud samade nimedega kui määruses. Siin on toodud Tervisekassa ravikindlustusega hõlmamata isikute rahvastiku tervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste kulud aastatel 2022–2024:

Summa tasumisel (EUR)

Aasta 2022 2023 2024

HIV-nakkuse testimine, välja arvatud anonüümne testimine

6 011 26 134

HIV-positiivsete ambulatoorsete infektsioonhaiguste teenused, välja arvatud teenusega seotud juhtumikorraldus

161 185 171 496 184 267

Tuberkuloosihaige ravi, välja arvatud tuberkuloosiravi konsiilium 72 1 235 2 413

Tuberkuloosikahtlase isiku või temaga kontaktis olnud isiku diagnostilised uuringud

143

Tubakast loobumise nõustamine 140 380 208

Noorte seksuaalnõustamine 72 275 89 036 109 259

Rinnavähi varajase avastamise sõeluuring

34 864 44 116 63 205

Emakakaelavähi varajase avastamise sõelu

36 679 49 725 56 814

Jämesoolevähi sõeluuring 1 192 2 795 6 880

Alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine

88 948 98 834

Välismaalase tervisekontroll nakkushaiguste suhtes (kui tervisekontrolli ei rahastata muul õiguslikul alusel)

1 535 385 527 222 528 690

KOKKU 1 847 946 974 953 1 076 704

Pigem võivad kulud väheneda, kuna teenuste loetelust jääb välja COVID-19 haiguse diagnoosimise ja ravi kulu. Aastal 2024 rahastas Tervisekassa COVID-19 diagnostika või ravi eesmärgil tervishoiuteenuseid vähemale kui 200-le ravikindlustusega hõlmamata isikule (raviarved summas 1759 eurot). Ravikindlusega hõlmamata isikutele ennetavate tervishoiuteenuste pakkumine aitab vähendada raskete haiguste hilisema ravi koormust tervishoiusüsteemile. Varajane avastamine ja sekkumine parandavad tervisetulemusi ning vähendavad pikaajalisi kulusid nii üksikisikule kui ka ühiskonnale tervikuna.

7

6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025 – päeval, mil jõustub määruse volitusnorm TTKS-s. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Siseministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile, Terviseametile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Perearstide Seltsile.