Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Kaitseministeerium

[email protected]

Sakala 1

15094, Tallinn

Teie 03.04.2025 nr 12-1/25/140

Meie 02.05.2025 nr 9.3-2/25/2563-2

Vastus eriplaneeringu asukoha

eelvaliku otsuse eelnõule ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) esimese etapi aruande

kooskõlastusele

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 37 lõike 1 alusel edastas Kaitseministeerium

Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu

(edaspidi REP) asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) esimese etapi aruande. Edastatud KSH aruandes on REPi asukoha eelvaliku esimeses

etapis lahendatud asjakohased PlanS § 126 lg 1 ülesanded detailsusastmes, mis võimaldaks

valitud alal planeeringu elluviimist projekteerimistingimuste alusel.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu eesmärk on leida sobivaim asukoht kaitsetööstuspargile

laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks

vajalikule taristule. Planeeringuga kavandatakse tööstuspargi täpne asukoht ning määratakse

tingimused tööstuspargi baastaristu ning tootmisehitiste projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab maa-alasid Ida-Viru maakonnas

Lüganuse vallas (Põhja-Kiviõli ja Aidu (kokku 630 ha)), Lääne-Nigula vallas (Piirsalu (150 ha))

ja Pärnu maakonnas kui ka Pärnu linnas (Pärnu 1 ja Pärnu 2 (kokku 3330 ha)).

Kaitsetööstuspargi rajamiseks minimaalne vajalik suurus on vähemalt 100 hektarit, koos

võimalusega tulevikus laieneda. Planeeringuala suurus on ligikaudu 41,1 km2. Võrreldes

algatamisotsuses seatud eesmärgiga, on käesolevas etapis kaitsetööstuspargi rajamise eesmärki

täpsustatud tulenevalt ettevõtete suuremast huvist. Seetõttu arvestatakse tööstuspargi

arendamisel vähemalt viie ettevõtte tegevusega, millest vähemalt kolm on sellised, mis käitlevad

rohkem kui 50 tonni lõhkeainet. Üks neist on riiklikult kavandatav lõhkeainetehas.

Kaitsetööstuspark planeeritakse ja rajatakse vastavuses kõigi keskkonnakaitsenõuetega, et mõju

tööstuspargi piirest välja oleks võimalikult minimeeritud ning keskkonnareostus ümbritsevatele

aladele välistatud. Territooriumile planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: büroohooned,

tööstushooned ja rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned, erihooned,

veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud

kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi toimimiseks vajalikud

rajatised nagu laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats.

Tööstuspark kavandatakse eeldusel, et see peaks võimaldama toota erinevat laskemoona

(väikese-, keskmise- ja suurekaliibrilist moona), lahingumoona (näiteks miine) ja muud sõjalist

lõhkematerjali ning lõhkeainet.

2(3)

Eelvalikualade võrdluses on suurima ebasoodsa mõjuga Pärnu 2 eelvalikuala, mille valikuga

kaasneks suurim mõju eelkõige linnustikule, aga ka taimestikule ja rohevõrgustikule. Suur mõju

linnustikule kaasneks ka Piirsalu ala puhul. Loodusele avaldatavad mõjud on mõlema ala puhul

raskesti leevendatavad. Lisaks kaasneks nende kahe ala puhul ka suurim mürahäiring piirkonna

elanikele. Kokkuvõttes soovitab mõjuhindamise töörühm need kaks eelvalikuala (Pärnu 2 ja

Piirsalu) välja pakutud piirides (nö maksimummahus) välistada (eeldusel, et planeeringu

eesmärgid on mujal realiseeritavad). Mõjude poolest eelistatud alad on Aidu ja Põhja-kiviõli

eelvalikualad, kõige soodsam Aidu ning teisena Põhja-Kiviõli (kuna sellel on võrreldes Aidu

alaga suurem mõju ümberkaudsetele elanikele müra mõju näol). Pärnu 1 alaga kaasnevad

mitmed keskkonnamõjud, mille leevendamine vajab kindlasti tähelepanu – leevendavate

meetmete rakendamisel on võimalik olulist ebasoodsat keskkonnamõju vältida (ka tervikliku

tööstuspargi lahenduse, nö maksimumlahenduse korral). Sotsiaalmajanduslike mõjude osas

leidis KSH ja asjakohaste mõjude hindamine, et olulisi erinevusi, mille alusel asukoha eelistust

välja tuua, alade vahel ei ole. Kaitsetööstuspargiga kaasnevad kõikidel aladel nii soodsaid kui

ebasoodsaid mõjusid. Kultuuriliste mõjude poolest on eelistatud Põhja-Kiviõli ja Aidu alad,

kuna nendel aladel ei paikne kultuuripärandi objekte. Teistel aladel esineb pärandkultuuri ja

võib-olla ka seni avastamata arheoloogiapärandit, kuigi KSH hinnangul üldjuhul olulist

ebasoodsat mõju on suures osas võimalik vältida.

Eelistatud asukoha valiku otsus lähtub eeskätt kaitsetööstuspargi eesmärgist. Tööstuspargi

eesmärk on võimaldada laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmist Eestis.

Vastavalt planeeringu käigus täpsustatud eesmärgile peab park mahutama vähemalt viie

ettevõtte tootmise, kellest vähemalt kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted.

Kaitsetööstuspargi pindala peab olema minimaalselt 100 ha. Eelistatud on alad, mis pakuvad

laienemisvõimalust. KSH analüüsidest tulenevalt saab väita, et kõik eelvalikualad nendele

tingimustele ei vasta, kuid tehniliselt võimaldavad kõik viis ala väiksemas mahus ja piirangutega

(nt ei saa ettenähtud mahus katsetusi läbi viia)laske-ja lahingumoona tootmist. See tähendab, et

kõigil aladel on võimalik läbi viia tegevust, mis vastab kaitsetööstuspargi eesmärgile ja tegevuse

iseloomule

Kaitsetööstuspargi rajamiseks eelistuselt esimeseks asukohaks valitakse Pärnu 1 ala. Nii Pärnu

1 kui Pärnu 2 vastavad mõlemad kõige paremini planeeringu eesmärgile. Samuti on nii Pärnu 1

ala kui ka Pärnu 2 ala kõige eelistatumad alad lähtudes riigikaitselise sobivuse kriteeriumist.

Keskkonnamõjudest tulenevalt on aga soovituslik välistada Pärnu 2 ala. Kuigi Pärnu 1 alal on

ka vaja keskkonnamõjusid leevendada, siis tööstuspargi tegevust otseselt välistavaid olulisi

keskkonnamõjusid Pärnu 1 alal ei esine. Asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH

esimese etapi aruanne teeb ettepaneku loobuda kaitsetööstuspargi rajamisest Pärnu 2 alale, kuna

see on suurimate keskkonnamõjudega. Teiseks eelistuseks valitakse Põhja-Kiviõli, kuna ka see

ala vastab planeeringu eesmärgile.

Amet tutvus esitatud dokumentidega ning juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele:

 Lisaks vahetult tootmisega seotud vedudele kasvab liiklussagedus töötajate sõitude ja

tööstuspargi haldamise või ehitusega seotud sõitude näol.

 Kaitsetööstuspargi alale rajatavad tehased (välja arvatud lõhkeainetehas) vajavad vett

peamiselt olmetarbeks. REP-i staadiumis on peamiseks küsimuseks, et kuidas

tööstuspargi territooriumil lahendada veevõtt ja reoveekäitlus, sest kõik eelvalikualad

paiknevad olemasolevatest ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemidest niivõrd kaugel,

et nendega liitumine pole mõeldav. Lõhkeainetehase peamised veekasutuse mõjud

kaasnevad kemikaalide käitlemisega. RDX-i tootmine vajab vett erinevates protsessi

etappides (nt jahutamine, pesemine, neutraliseerimine, heitgaaside puhastus jms).

 Puurkaevude rajamisel arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded

salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning

lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja

konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

3(3)

kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi

esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“

nõuetega.

 Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama

sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ nõuetele.

 Radooni osas arvestada keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu

radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused

kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuetega.

 Vastavalt KeM määrus nr 71 lisa 1 (keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 (Lisa

1) kohaselt rakendada müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtuseid.

 Maksimaalse lõhkeaine koguse korral (10 kg TNT-d) on võimalike häiringute esinemine

tõenäoline kuni ca 4,23 km kaugusel lõhkepaigast ning hetkeline müra on selgelt tajutav

ka kaugemal. Üldjuhul on soovitatav suurema kui 5 kg TNT lõhkeaine koguse lõhkamisi

kaitsetööstuspargi territooriumil võimaluse korral vältida ning suurema lõhkeaine

koguse katselõhkamised läbi viia kaitseväe harjutusväljadel.

 Ehituskahjustuste riskipiiri (LpZE 125 dB) ületamise oht esineb arvutuslikult ca 0,2 kuni

ca 0,8 km kaugusel lõhkamiskohast, seega ei kujune vibratsioon (nii maapinna kaudu

levivad võnked kui ka õhu kaudu leviv lööklaine) väljaspool planeeringuala inimeste

tervisele ja hoonetele ohtlikuks. Küll aga tuleb tähelepanu pöörata kaitsetööstuspargi

siseselt esineva vibratsiooni võimalikule mõjule.

Amet on tutvunud esitatud planeeringu materjalidega ning kooskõlastab tingimusega, et

müra leevendamiseks rakendatakse tööstusmüra sihtväärtuseid müra piirväärtusena.

Müra kui keskkonnahäiringu põhjustamist tuleb üldjuhul vältida, ent ülekaaluka avaliku

huvi ja mõistliku alternatiivi puudusel tuleb seda taluda. Siiski tuleb selle vältimiseks ja

vähendamiseks rakendada vajalikke meetmeid (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §

10). Viidatud vältimispõhimõte kehtib igas eluvaldkonnas, sealhulgas riigikaitselises

tegevuses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Kukk

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Liis Kukk

+372 5593 7141 [email protected]