Ravimireklaam

Siin teksti:

Taudid pole kadunud, aga abi on olemas

Ly Rootslane, Eesti Proviisorapteekide Liitu juht

Aprillikuust alates saavad kõik täiskasvanud teha apteekides tasuta kordusvaktsineerimisi teetanuse ja difteeria vastu. Arstide soovitusel tuleks täiskasvanutel end kordusvaktsineerida iga 10 aasta tagant, nüüd saab seda mugavalt ja tasuta teha ligi 50 apteegis üle Eesti.

Teema on oluline kahel põhjusel: Eesti vaktsineerituse tase jääb maha Euroopa keskmisest ja kaugelt maha sellest, mida arstiteadlased peavad vajalikuks turvalisele ja jätkusuutlikule ühiskonnale. Eestis on nõuetekohaselt difteeria ja teetanuse vastu vaktsineeritud umbes 25% täiskasvanutest. Mõlema haiguse tagajärjed võivad olla surmavad, surm ise on väga vaevarikas. Mis haigustega tegemist on?

Teetanusse suremus on kuni 80%! Teetanusse ehk kangestuskramptõppe suri veel 10 aastat tagasi maailmas üle 50 000 inimese. Enamus ei olnud vaktsineeritud, võib isegi öelda, et õigeaegselt vaktsineeritud inimesed teetanusse peaaegu ei haigestugi. Haigust kirjeldas esimesena juba arstiteaduse alusepanija Hippokrates 5. sajandil e.Kr., kelle järgi annavad arstivande ka kõik tänased meditsiinitöötajad. Teetanuse täpne tekkepõhjus selgus aga alles 19. sajandi lõpul. Haigust tekitav bakter siseneb organismi nahavigastuste kaudu. Vanemad inimesed seostavadki teetanust peamiselt roostes naela jalga astumisega. Vigastatud naha kaudu võib bakteri saada nii mullast, sõnnikust kui prahist. Oht teetanusse haigestuda on kõigis maailma riikides, kuid eriti suur oht on Lõuna-Aasias ja Sahara-aluses Aafrikas (kus on ka eestlaste poolt armastatud reisisihtkohad Bali, Taimaa ja Zanzibar). Eestis haigestus teetanusse aastatel 2011-2024 aastal 7 inimest, viimane surmajuhtum aastal 2011.

Difteeria ehk kurgutõbi on surmav kuni 10%le haigestunutest, kõrgem on suremus (kuni 20%) alla 5- aastaste ja üle 40-aastaste inimeste seas. Haigus levib inimeselt inimesele ja nakatumine toimub ka haiguse peiteperioodil, mis võib kesta nädalaid. Seega on vaktsineerimata inimesed ohtlikud mitte ainult endale, vaid kõigile, kellega nad kokku puutuvad, ilma et ise aimakski, et on juba nakatunud. Difteeria võib lõppeda lämbumisega ja kõige ohustatumad on lapsed. Haigus ei tee see vahet rikastel ja vaestel, vaid ainult vaktsineeritutel ja neil, kes pole end kaitsnud. Nii surid difteeriasse Briti Impeeriumi kuldaja valitseja, kuninganna Victoria tütar ja tütretütar. Ka difteeria on käinud inimkonnaga kaasas selle algusaegadest saadik ja taaskord oli selle esimene kirjeldaja Hippokrates.

Eestis oli viimati 2001. aastal 2 difteeria juhtu.Difteeria haigusjuhtude arv Euroopa (EL/EEA) riikides on alates 2022. a suurenenud (kahel viimasel aastal 170 haigusjuhtu). Meie naaberriigis Lätis on viimastel aastatel olnud mitu difteeriajuhtu – 122 juhtu aastatel 2019-2024, millest 11 lõppes surmaga. Eelmisel aastal ei õnnestunud arstidel hoolimata pingutustest päästa difteeriasse nakatunud nelja-aastase poisi elu. Poiss oli vaktsineerimata. Difteeria levib samuti Eesti puhkajate seas populaarsetes maailma piirkondades, nagu Kagu-Aasia.

Aga nüüd pisut rõõmsamal noodil: kõike eelnevat on võimalik vältida, külastades kas apteeki, perearstikeskust või vaktsineerimiskabinetti. Vaktsiinil on vähe kõrvaltoimeid ja need on talutavad. Vaktsiin on tõhus, selle tegemine võtab mõne minuti ja see on Tervisekassa rahastusel tasuta. Difteeria ja teetanuse vaktsiin on kombineeritud vaktsiin, seega saab ühe süstiga kaitse mõlema haiguse vastu.

Kuna lapsed vaktsineeritakse ära juba puberteedieaks, siis läheb paljudel täiskasvanutel meelest, et vaktsineerimist tuleks korrata iga kümnendi järel. Apteekides vaktsineerimise üks peamisi plusse ongi selles, et sinna satuvad inimesed oma igapäevaste käikude kõrval ja apteekritel on võimalus neile muude toimetuste kõrval seda meelde tuletada. Mõelge sellele eriti siis, kui puutute oma töö iseloomu tõttu sageli kokku vigastuste, muljumiste või määrdunud haavade tekkimise riskiga (sh põllutööd). Aga ka siis, kui plaanite lõunamaareisi. Igaks juhuks pange siiski eelnevalt aeg kinni veebilehel www.vaktsineeriapteegis.ee, kust leiate ka osaleva 50 apteegi nimekirja linnade kaupa.

Kui te pole kindlad, kas teie või lapsed ikka on vaktsiini saanud, saate seda järgi vaadata Terviseportaalist (www.terviseportaal.ee – vaktsineerimine) või kollasest immuniseerimispassist.

Kui laps on vaktsineerimata või mõni vaktsineerimine jäi vahel, saab kaitse taastada perearsti juures.

Difteeria

Mis on difteeria?

Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna. Haigus võib

lõppeda surmaga.

Kuidas levib?

Difteeria levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja

aevastamisel. Haigus haarab tavaliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem silmade või genitaalide

limaskesti.

Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene. Haigusetekitaja siseneb organismi tavaliselt ülemiste

hingamisteede limaskesta kaudu ja paljuneb seal. Nakatunud koest eritub mädasegust vedelikku,

millest moodustub kilet meenutav katt.

Difteeria kahtluse puhul tuleb haige kohe paigutada haiglasse ja jälgida temaga kokku puutunud

inimeste tervist.

Ilma ravita võib nakatunu levitada haigust 2-3 nädala jooksul.

Haigusnähud

Haigus algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse. Katud on

hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri,

trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Eelkõige on ohustatud lapsed, kellel

tekib kõriturse ja lämbumine.

Tüsistused võivad tabada neere, südant ja närvisüsteemi. Esineb ka pehme suulae lihaste halvatust ja

kopsupõletikku.

Difteeriale on iseloomulikud:

 tursunud lümfisõlmed

 kurguvalu

 häälekaotus

 köha

 hingamispuudulikkus

 neelamisraskused.

Haiguse peiteperiood kestab tavaliselt 2-5 päeva.

Ööpäev pärast antibiootikumravi alustamist ei ole haige tavaliselt enam nakkusohtlik.

Difteeria läbipõdemine ei anna kaitsvat immuunsust.

Kuidas diagnoositakse?

Haigus tuvastatakse üldjuhul väliste tunnuste alusel. Difteeria kahtluse korral võetakse ninaneelust

vatipulgaga proov, millest määratakse haigustekitaja olemasolu. Lisaks saab difteeriat diagnoosida ka

verest antikehi määrates.

Kuidas hoiduda haigestumisest?

Kõige lihtsam on vaktsineerida. Oluline on meeles pidada, et lapsena kaitsesüstide kuuri läbinud

peavad immuunsuse hoidmiseks ennast iga 10 aasta tagant uuesti vaktsineerima.

Tavaliseks korduvvaktsineerimiseks manustatakse üks 0,5 ml annus soovitatavalt iga 10 aasta järel.

Esmane vaktsineerimine koosneb 3 järjestikusest 0,5 ml annusest kuuajaliste vaheaegadega.

Varem vaktsineerimata täiskasvanute difteeria - teetanuse (dt) vaktsineerimine

1) Asjaolu selgumise päeval manustada dT1

2) Vähemalt 4 nädala möödumisel esimesest doosist manustada dT2

3) 6 kuu möödumisel teisest doosist manustada dT3

4) Edaspidi manustatakse dT 10-aastaste intervallidega

Eestis kasutatavad vaktsiinid difteeria ennetamiseks:

Riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta vaktsineerimiseks saab kasutada vaktsiini, mis sisaldab

difteeria ja teetanuse toksoide.

 Difteeria, teetanus .

Tasu eest saab vaktsineerida ka järgmiste vaktsiinidega:

 Difteeria, teetanus, läkaköha.

 Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit.

 Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Haemophilus influenzae tüüp b

 Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Haemophilus influenzae tüüp b, B-viirushepatiit

Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 / [email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477

Teie: 29.04.2025 e-postiga

Meie: 05.05.2025 nr JV-3/2271-2

Vaktsineerimise edendamisele suunatud kampaania kooskõlastamise otsus

(„Vaktsineeri apteegis“)

Austatud Ly Rootslane

Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL) esitas Ravimiametile taotluse vaktsineerimise

edendamisele suunatud kampaania kooskõlastamiseks. Kampaania keskendub difteeria ja

teetanuse vastu vaktsineerimisele.

Difteeria ja teetanus on vaktsiinvälditavad haigused, mille vastu vaktsineerituse tase Eestis on

madal. Eriti puudutab see täiskasvanute revaktsineerimist. EPALi liikmed koostöös

tervishoiuteenuste esindajatega pakuvad ligi 50 apteegis võimalust täiskasvanutel end

revaktsineerida nende haiguste vastu ja soovime seda võimalust avalikkusele ka tutvustada.

Kampaania on seotud juba kooskõlastatud „Vaktsineeri apteegis“ kampaaniaga, lisandub üks

täiendav vaktsiin.

Kampaania materjalid, veebitekstid ja sõnumid on saadetud eelnevalt Ravimiametile ja

Terviseametile tutvumiseks ning ametite täiendustest lähtuvalt on tekste muudetud.

Kampaania osaks olevad materjalid on kinnitatud käesoleva otsuse lisadena 1-4.

Difteeria ja teetanuse vastu vaktsineerimise kampaania käigus avaldatakse materjale EPAL

veebilehel vaktineeriapteegis.ee ja EPAL sotsiaalmeedias, EPALi liikmete veebilehtedele ja

sotsiaalmeedias (sh Benu, Südameapteegi ja Apotheka kanalid). Lisaks avaldatakse artikleid

ja kommentaare ajakirjanduses, mis selgitavad difteeria ja teetanused vastu vaktsineerimise

vajadust. Kampaania käigus kutsutakse inimesi vaktsineerima nii apteekidesse kui ka perearsti

juurde ja vaktsineerimise kabinettidesse.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes ravimiseaduse § 84 lõikele 10 kooskõlastab Ravimiamet

vaktsineerimise edendamisele suunatud kampaania.

Kampaania nõuetekohaseks avalikustamiseks on vajalik Terviseameti kooskõlastus.

Kampaania muudatused tuleb eelnevalt kooskõlastada Ravimiametiga.

Vaide käesolevale otsusele saab esitada Ravimiametile 30 päeva jooksul arvates otsuse

teatavakstegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lõikele 1 ja §-le 75. Kui

Eesti Proviisorapteekide Liit

Raekoja plats 11

10146 TALLINN

[email protected]

2 (2)

otsuse saaja soovib otsust vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse otsuse

peale Tartu Halduskohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleni Mäe

Õigusosakonna õigusnõunik

Lisad:

1. Difteeria veebi tekst.docx

2. Teetanus ehk kangestuskramptõbi veebi tekst.docx

3. Teenuse kirjeldus.docx

4. Artikkel.docx

Apteegis saab vaktsineerida tasu eest või tasuta. Tasuta gripivaktsiin on riskirühmadele.

1. Vali vaktsiin

2. Vali Apteek

3. Broneeri aeg sobivas apteegis

Gripi vastu vaktsineerimine

COVID-19 vastu vaktsineerimine

Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine

Difteeria/teetanuse vastu vaktsineerimine

Korduv Iga-aasta soovituslik vaktsineerida

Iga-aasta soovituslik vaktsineerida

Revaktsineerimine iga 3 või 5 aasta tagant

Revaktsineerimine iga 10 aasta tagant

Registreerimiseks ei ole vajalik retsepti olemasolu, kuid on vajalik broneerida aeg. Kaasa tuleb võtta

isikut tõendav dokument.

Vaktsineerima ei tohi tulla haigussümptomitega. Kui aeg on broneeritud, aga inimene haigestub, siis

tuleb vaktsineerimine edasi lükata.

Vaktsineerida saab valitud apteekides üle Eesti. Kaasatud on Apotheka, Benu ja Südameapteegi

apteegid.

Tasuta COVID-19 vaktsiin on kättesaadav riskirühmadele:

 60-aastased ja vanemad inimesed;

 sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajad,

ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajad ja kogukonnas elamise teenuse saajad;

 rasedad;

 isikud, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk haigestuda ja kelle terviseseisund on

sätestatud määruses.

 sihtrühmavälised isikud, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul

põhjendatud.

Samuti tagatakse COVID-19 vastu immuniseerimist 2024/2025 viiruste hooajal tervishoiuasutustes ja

hooldekodudes töötavale personalile.

Tasuta gripivaktsiin on kättesaadav riskirühmadele:

 6 kuu kuni 7-aastased (k.a.) lapsed

 terviseseisundi (vt allpool lähemalt) tõttu kõrgenenud riskiga 8–19 aastased (k.a.) lapsed ja

noorukid (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused,

immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus)

 lapseootel naised

 60-aastased ja vanemad inimesed

 üld- ja erihoolekande teenusel olevad inimesed

Tasuta difteeria/teetanuse vaktsiin:

Täiskasvanute korduv-vaktsineerimine on soovitatav iga 10 aasta järel ning selleks kasutatakse

difteeria-teetanuse liitvaktsiini. Täiskasvanute on tasuta.

Pane tähele, et Tervisekassa ei kompenseeri tasulist vaktsiini ega hüvita selle tegemisega

kaasnevat teenustasu!

Mis on teenuse hind?

Teenus

Hind (sõltuvalt apteegist)

Gripp TASULINE, riskirühmale TASUTA

Koroonaviirus Riskirühmale TASUTA

Puukentsefaliit 36-44€

Difteeria/teetanus Tasuta

Kes vaktsineerivad?

Immuniseerimist viivad läbi tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad tervishoiutöötajad. Ennekõike

teevad seda õed, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt

Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta

tunnistuse.

Mis on apteegis vaktsineerimise eelised?

Eesti apteekides on vaktsineeritud juba 8 viimast aastat.

Patsientide tagasiside on näidanud, et apteek on mugav ja ligipääsetav koht kõikidele Eesti

inimestele.

Teenus apteekides suurendab lisaks vaktsineeritute üldarvule ka elanike üldist vaktsineerimisalast

teadlikkust.

Samuti võimaldab apteekides vaktsineerimine hoida kokku tervishoiukulusid ning loob eelduse, et

ülekoormatud perearstid saavad panustada enam aega patsientide tervisemurede lahendamisele. .

Milliseid vaktsiine kasutatakse?

Haigus Vaktsiin Lisainfo (infoleht)

Gripp Influvac Tetra Infoleht

Gripp VaxigripTetra Infoleht

Koroonaviirus Comirnaty Infoleht

Koroonaviirus SPIKEVAX Infoleht

Koroonaviirus COVID-19 Vaccine Jannsen Infoleht

Koroonaviirus Nuvaxovid Infoleht

Puukentsefaliit Ticovac 0,25 (1- kuni 15-aastastele) Infoleht

Puukentsefaliit Ticovac 0,5 (16-aastastele alates) Infoleht

Puukentsefaliit Encepur Children (1- kuni 11-aastastele) Infoleht

Puukentsefaliit Encepur Adults (12-aastastele ja vanematele) Infoleht

Difteeria/teetanus Imovax dT Adult

Mida jälgida pärast vaktsineerimist?

Jälgige enda tervist vaktsineerimisele järgneval ööpäeval. Vajadusel võtke ühendust vaktsineerimist

teostanud tervishoiutöötajaga või oma perearstiga. Helistada saab ka perearsti nõuandetelefonile

1220.

Kui on vajalik kiire arstiabi, helistage hädaabinumbrile 112.

Kõik vaktsiinid võivad kõrvaltoimetena põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik,

väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad.

Tuletame meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et

vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ega tuleks üllatusena. Need reaktsioonid on vajadusel

võimalik leevendada palaviku alandaja või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul

paari päevaga.

Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest

liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib

inimene ennast vigastada.

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute

vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva

veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad

olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb

liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel

pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Teenust pakkuvad apteegid

Apteekide info leiab SIIT.

Kuidas teatada kõrvaltoimetest?

Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest teavitage vaktsineerimist läbi viivat

tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud

korrektselt registreeritud. Kõrvalnähu teatise täitmisel on abiks apteeker ning kõrvalnähtudest saab

teavitada ka otse Ravimiametile.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist

reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Mida teha, kui ei saa vaktsineerima tulla?

On väga oluline, et inimesed, kes on lubanud vaktsineerimisele tulla, seda ka teeks. Takistuse

ilmnemisel palume koheselt vaktsineerimisaeg tühistada. Selleks saab kasutada vaktsineerimise aja

kinnituses olevat tühistamise linki või helistada (vt eestpoolt apteekide tabelist telefoni numbrit).

Rohkem infot korduma kippuvate küsimustega vaktsiinide ning haiguste kohta Tervisekassa

kodulehelt vaktsineeri.ee

Teetanus ehk kangestuskramptõbi

Mis on teetanus?

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab lihaskrampide

teke.

Kuidas levib?

Teetanust põhjustab pinnases, nt mullas, kõdus, sõnnikus ja tolmus asuv bakter. Teetanusoht võib

kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade ning nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja

loomade hammustustega. Haiguse tekkepõhjuseks võivad olla ka teetanuse tekitajaga saastunud

kroonilised haavandid. Arengumaades esineb ka kaasasündinud teetanust, st vastsündinu saab

teetanuse emalt ning see päädib enamasti surmaga.

Teetanus ei levi inimeselt inimesele, seetõttu on haige teistele ohutu.

Haigusnähud

Teetanuse peiteperiood on 1 – 21 päeva, keskmiselt 7 päeva.

Haigusele on iseloomulik suurenenud lihastoonus ja spasmid ehk krambid. Tavaliselt algab teetanus

mälumislihaste krambiga, millele järgnevad neelamisraskused ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus.

Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel

lõpeb surmaga.

Teetanust põhjustab juba väga väike kogus toksiini. Haiguse läbipõdemise järgselt immuunsust ei

kujune, mis tähendab, et järgmisest haigestumisest hoidumiseks on vaja inimest uuesti vaktsineerida.

Kuidas diagnoositakse?

Diagnoos määratakse iseloomulike haigustunnuste esinemisel. Vajadusel tehakse laboratoorsed

uuringud.

Kuidas saab hoiduda haigestumisest?

Teetanus on vaktsiin-välditav nakkushaigus. Vaktsineerimise järgne immuunsus kestab 5-10 aastat.

Laste immuniseerimiseks kasutatakse liitvaktsiini, mis annab lisaks teetanusele kaitse ka difteeria,

läkaköha, poliomüeliidi (lastehalvatustõve), B-viirushepatiidi ja hemofiilusnakkuse (meningiit ehk

mädane ajukelmepõletik) vastu. Noorukite vaktsineerimiseks kasutatakse difteeria-teetanuse-

läkaköha liitvaktsiini.

Täiskasvanute korduv-vaktsineerimine on soovitatav iga 10 aasta järel ning selleks kasutatakse

difteeria-teetanuse liitvaktsiini. Täiskasvanute vaktsineerimine perearsti juures , apteegis või

vaktsineerimiskabinettides on tasuta.

Varem vaktsineerimata täiskasvanute difteeria - teetanuse (dt) vaktsineerimine

1) Asjaolu selgumise päeval manustada dT1;

2) Vähemalt 4 nädala möödumisel esimesest doosist manustada dT2;

3) 6 kuu möödumisel teisest doosist manustada dT3;

4) Edaspidi manustatakse dT 10-aastaste intervallidega

Pinnase või sõnniku/roojaga saastunud haavade, sh laskehaavade, külmumiste, muljumishaavade ja

muude taoliste traumade korral tuleks pöörduda difteeria-teetanuse liitvaktsiini saamiseks arsti

poole.

Eestis kasutatakse teetanuse ennetamiseks järgmiseid vaktsiine:

Difteeria, teetanus . Tasuta vaktsiin revaktsineerimiseks iga 10 aasta tagant

Difteeria, teetanus, läkaköha.

Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit.

Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Haemophilus influenzae tüüp b

Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Haemophilus influenzae tüüp b, B-viirushepatiit