Ravimireklaam

Difteeria ja teetanus – miks on oluline nende haiguste vastu vaktsineerida?

Janika Tähnas, Apotheka proviisor

Difteeria ja teetanus võivad olla eluohtlikud nakkushaigused kui nende vastu ei ole kaitset

saadud vaktsineerimisega. Hea uudis on see, et nüüdsest on võimalik täiskasvanutel saada

mugavalt kordusvaktsiini ka apteegis ja see on täiesti tasuta.

Difteeria ehk kurgutõbi

Difteeria on äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Corynebacterium diphtheriae. Difteeria

mikroobid toodavad eksotoksiine (valgulisi ühendeid), mis on inimorganismile mürgised,

põhjustades kahjustusi kudedes isegi väga väikestes kogustes. Neil on võime rünnata ja

kahjustada kindlaid rakutüüpe või elundkondi, andes rohkelt tüsistusi ning sõltuvalt riikide

vaktsineerituse tasemest võib haigus lõppeda surmaga isegi ca 25%-l juhtudest, mis

tähendab, et iga 4-s nakatunud inimene sureb. WHO andmetel on ka ravi saanud

vaktsineerimata inimeste suremus 5-10%, seetõttu on tegu väga eluohtliku haigusega.

Difteeria ajalugu ulatub sajandite taha. Seda haigust on kirjeldatud ka juba Vanas-Egiptuses

ja Vanas-Kreekas, kuid tõsised puhangud algasid 1700. aastatel. 1735. a oli Uus-Inglismaal

puhang (praegune Ameerika Ühendriikide kirdeosa), kus difteeria tagajärjel surid lapsed või

terved perekonnad. Seda haigust nimetati toona ka laste katkuks. Difteerial oli varasemalt

erinevaid nimesid, kuna haigustekitajat ei tuntud veel. Haigus sai aga oma ametliku nime

prantsuse arsti Pierre Bretonneau (1778-1862) järgi, kes nimetas selle difteriidiks. Nimetus

pärineb kreekakeelsest sõnast "nahk", mis kirjeldab kurgus tekkivat katet. 1883. a tuvastas ja

kirjeldas šveitsi-saksa päritolu mikrobioloog Edwin Klebs difteeria bakteri, misjärel algas

difteeria vaktsiini arendamise ajastu. Tänapäeval esineb difteeriasse nakatumist arenenud

riikides harva tänu edukale vaktsineerimisele, kuid juhtumeid on registreeritud lähiriikides

mitmel pool, mis tähendab, et lapseea vaktsineerimine ja täiskasvanute

kordusvaktsineerimine on väga vajalik uute puhangute ärahoidmiseks.

Difteeria levik ja sümptomid

Difteeria peamisteks sümptomiteks on kurguvalu, köha, häälekaotus, tursunud lümfisõlmed,

neelamisraskused, hingamispuudulikkus ja neuropaatia ehk närvide kahjustus. Sageli

kaasneb ka palavik, kuid mitte eriti kõrge.

Difteeria on inimeste haigus, mis tähendab, et peremeesorganismiks on inimene. Haigus levib

vaid inimeselt inimesele piisknakkusena köhimisel või aevastamisel. See on nakkav isegi

ka sümptomite puudumisel. Peiteaeg on keskmiselt 2-5 päeva ning põhiline leviku periood on

meie kliimas talvekuudel ja külmemal ajal. Inimene on nakkusohtlik isegi kuni 4 nädalat, kui

haigust ei ravita. Difteeria eksotoksiinid satuvad ülemiste hingamisteede kaudu organismi,

paljunevad seal ja levivad vereringe kaudu edasi, kutsudes esile kudede kärbumise ehk

nekrotiseerumise. Nakatunud koest eritub mädast vedelikku, mis moodustab hallikas valkja

katu esmalt mandlite piirkonda. Sealt levib katt edasi ülejäänud hingamisteede osadesse ja

võib tekitada hingamisteede sulguse. Kuna difteeria haigustekitaja põhjustab kõriturset ja

seeläbi lämbumist, siis ennekõike on ohustatud lapsed, sest nende hingamisteed on oluliselt

kitsamad kui täiskasvanul. Kuna haigus on äkilise ja kiire kuluga ning eluohtlik, siis tuleb

vaktsineerimata haigestunud lapsi, aga ka täiskasvanuid, ravida otsekoheselt arstliku

järelvalve all.

Ennetus ja ravi

Difteeria vastu saab ennast kaitsta vaid vaktsineerimisega, mis annab vaktsineerimisskeemi

läbimisega täieliku kaitse, kuid kordusvaktsineerimine on oluline iga 10 aasta järel. Selle

haiguse puhul peab aga teadma, et läbipõdemine kaitset ei anna ja vaktsineerimine on oluline

koheselt pärast paranemist.

Kui vaktsineerimata inimene on haigestunud, siis tuleb koheselt alustada antibiootikumraviga

ning isoleerida haige teisi nakatamast. Soovitatav on ka kokkupuutes olnud lähedastel ja

pereliikmetel alustada ennetava antibiootikumraviga, kui pole täpselt teada, kas ja millal

pereliikmeid vaktsineeritud on. Nakkusoht kaob, kui antibiootikumravi algusest on möödas 1

ööpäev, kuid meeles peab veelkord pidama, et läbi põdemine uuesti nakatumise eest kaitset

ei anna.

Teetanus ehk kangestuskramptõbi

Teetanus on bakteriaalne nakkushaigus, mille tekitajaks on anaeroobne Clostridium tetani

bakter, tootes 2 väga tugevatoimelist eksotoksiini (tetanolüsiini ja tetanospasmiini). Teetanuse

põhjustab toksiin tetanospasmiin, mis siseneb nahavigastuse kaudu närvisüsteemi nahas

paiknevate närvilõpmete kaudu, põhjustades tugevat lihaskangestust ja spasme. Lihasjäikus

algab tavaliselt lõualuust ja kaelast ning seejärel liigub üldisemalt üle kogu keha. Sellest ka

nimetus kangestuskramptõbi.

Teetanuse sümptomid ja levik

Teetanuse varajasteks sümptomiteks on lõualuu lukustus (kõige äratuntavam ilming) ja jäikus

ning neelamisraskused. Hilisemate sümptomite hulka kuuluvad tugevad lihasspasmid

(krambid) ja rasked närvisüsteemi häired. Tüsistusena võivad esineda kõrilihaste spasmid,

mis omakorda põhjustavad hingamisraskusi. Tugevad kerelihaste spasmid ja krambid võivad

viia luumurdudeni. Haiguse mõju närvisüsteemile võib põhjustada kõrget vererõhku ja

südamerütmihäireid. Kõige levinuma teetanuse tüübi ehk generaliseerunud teetanuse korral

kestavad spasmid 3–4 nädalat ja taastumine võib võtta kuid. Ülemaailmselt ligikaudu 10–20%

teetanuse juhtudest lõpeb aga surmaga, kuigi surmaga lõppevad juhtumid on tõenäolisemad

üle 60-aastastel inimestel ja vaktsineerimata isikutel.

Nakatumine teetanusse on teistest haigustest erinev. See ei levi inimeselt inimesele, vaid

inimene nakatub teetanusega keskkonna kaudu, näiteks pinnasest, aga ka pinna tolmust või

sellega kokkupuutes olevate esemete kaudu, mis nahka vigastavad. Samuti on oht

nakatumiseks putukate või loomade hammustuste kaudu, kes on haigustekitaja kandjad.

Seetõttu ei saa teetanust iial likvideerituks kuulutada, kuna loodus reservuaarina ei kao

kunagi. WHO loeb teetanuse elimineerituks, kui vastsündinute nakatumise aastane määr on

piirkonnas alla 1 juhtumi 1000 elussünni kohta. Eestis on hetkel haigestumise tase madal (alla

0,1 juhu 100 000 elaniku kohta), kuna lapseea vaktsineeritus on olnud ulatuslik, kuid on teada,

et kordusvaktsineerimine on kindlasti vajalik, et ennetada nakatumise tõusu, kuna kaitse pole

eluaegne. Teetanusse haigestumist esineb tänapäeval aga arengumaades rohkelt, kuna

vaktsineerimine pole seal piisavalt kättesaadav olnud. Suremus teetanusse ulatub

arengumaades ligikaudu 28%-ni ja võib riigiti olla isegi kõrgem. Kuigi teetanus ei levi inimeselt

inimesele tavapärasel moel (piisknakkuse või tavalise kontakti teel), siis erandiks on

haigustekitaja levik sünni hetkel haigestunud emalt vastsündinule, mis on tänapäeval

arengumaades kahjuks sage ja need juhtumid lõpevad enamasti mõne päeva jooksul imiku

surmaga.

Teetanuse peiteperiood võib olla väga varieeruv - 1 päevast kuni 3 nädalani, olles keskmiselt

7 päeva. Clostridium tetani bakter ise on kuumatundlik ega suuda kasvu algstaadiumis

hapniku juuresolekul ellu jääda, kuid C. tetani eosed on äärmiselt vastupidavad. Nad taluvad

ca 122 °C temperatuuri 10–15 minutit ja on antiseptikumide suhtes resistentsed.

Ennetus ja ravi

Teetanusse haigestumist saab ennetada vaid vaktsineerimisega, millega tuleb alustada juba

imikueast, lapseeas jätkatakse tugevdusdoosidega ning täiskasvanueas tuleks

kordusvaktsineerida iga 10 aasta järel, et hoida ligi 100%-list kaitset.

Inimestel, kes on teetanusse haigestunud või saanud infitseerunud vigastuse, alustatakse

kiireloomulist ravi teetanuse immuunglobuliiniga (antikehad), et saada kiire kaitse teetanuse

toksiini vastu. Immunoglobuliinid toimivad ainult toksiinile, mis ei ole veel närvisüsteemi

rakkudesse sisenenud, seetõttu on nende võimalikult varajane manustamine ülioluline. Samal

ajal alustatakse ka vaktsineerimist pikaajalise kaitse tagamiseks.

Apteekides on revaktsineerimine täiskasvanutele tasuta

Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse lapse kolmandal elukuul. Teine

ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega, neljas vaktsiinidoos lapse teisel

eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6–7.aastaselt ja 15–16.aastaselt. Terviseameti

soovitusel tuleb täiskasvanutel teha dT-kordusvaktsiin iga kümne aasta tagant, et tagada

püsiv immuunkaitse.

Eestis saavad täiskasvanud difteeria-teetanus kompleksvaktsiiniga revaktsineerida

erinevates apteekides alates aprillikuust ja see on kõigile inimestele tasuta. Vaktsiin on

aastakümneid olnud kasutuses ja väga tõhus ning ohutu. Samuti on võimalik lasta ennast

vaktsineerida perearsti juures või vaktsineerimiskabinetis.

Apteegis vaktsineerimiseks saab broneerida aega aadressil www.vaktsineeriapteegis.ee.

Vaktsineerimine apteekides toimub eelregistreerimise alusel ning selle viib läbi vastava

koolituse saanud tervishoiutöötaja. Difteeria-teetanuse vaktsiin on täiskasvanutele tasuta,

kaitset tuleb uuendada iga 10 aasta järel.

Eestis vaktsineeritakse lapsi nende haiguste vastu riikliku immuniseerimiskava alusel.

Lapsevanemad saavad kontrollida lapse vaktsineerimisandmeid

terviseportaalis www.terviseportaal.ee ning vajadusel pidada nõu perearstiga. Kui laps on

vaktsineerimata või vaktsineerimised on jäänud vahele, saab vajaliku kaitse taastada perearsti

juures.

Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 / [email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477

Teie: 07.05.2025 e-postiga

Meie: 12.05.2025 nr JV-3/2271-4

Vaktsineerimise edendamisele suunatud kampaania muutmise otsus („Vaktsineeri

apteegis“)

Austatud Karina Loi

Ravimiamet kinnitas 05.05.2025 otsusega nr JV-3/2271-2 Eesti Proviisorapteekide Liidu

(EPAL) vaktsineerimise edendamisele suunatud kampaania, mis keskendub difteeria ja

teetanuse vastu vaktsineerimisele. 07.05.2025 esitas EPAL taotluse kampaania täiendamiseks

teemakohase artikliga (lisa).

Difteeria ja teetanus on vaktsiinvälditavad haigused, mille vastu vaktsineerituse tase Eestis on

madal. Eriti puudutab see täiskasvanute revaktsineerimist. EPALi liikmed koostöös

tervishoiuteenuste esindajatega pakuvad ligi 50 apteegis võimalust täiskasvanutel end

revaktsineerida nedne haiguste vastu ja soovime seda võimalust avalikkusele ka tutvustada.

Kampaania on seotud juba kooskõlastatud „Vaktsineeri apteegis“ kampaaniaga, lisandub üks

täiendav vaktsiin.

Difteeria ja teetanuse vastu vaktsineerimise kampaania käigus avaldatakse materjale EPAL

veebilehel vaktineeriapteegis.ee ja EPAL sotsiaalmeedias, EPALi liikmete veebilehtedele ja

sotsiaalmeedias (sh Benu, Südameapteegi ja Apotheka kanalid). Lisaks avaldatakse artikleid

ja kommentaare ajakirjanduses, mis selgitavad difteeria ja teetanused vastu vaktsineerimise

vajadust. Kampaania käigus kutsutakse inimesi vaktsineerima nii apteekidesse kui ka perearsti

juurde ja vaktsineerimise kabinettidesse.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes ravimiseaduse § 84 lõikele 10 kooskõlastab Ravimiamet

vaktsineerimise edendamisele suunatud kampaania muudatuse ning kinnitab käesoleva otsuse

lisaks oleva artikli kampaania osana.

Kampaania nõuetekohaseks avalikustamiseks on vajalik Terviseameti kooskõlastus.

Kampaania muudatused tuleb eelnevalt kooskõlastada Ravimiametiga.

Vaide käesolevale otsusele saab esitada Ravimiametile 30 päeva jooksul arvates otsuse

teatavakstegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lõikele 1 ja §-le 75. Kui

otsuse saaja soovib otsust vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse otsuse

peale Tartu Halduskohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.

Eesti Proviisorapteekide Liit

Raekoja plats 11

10146 TALLINN

[email protected]

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleni Mäe

Õigusosakonna õigusnõunik

Lisa: Difteeria ja teetanuse artikkel.pdf