Otsus

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

DETAILPLANEERING SISUKORD

1. Üldist 1.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk 1.2. Detailplaneeringu koostamise alus 1.3. Planeeritava ala lähtedokumendid 1.3.1. Huvitatud isikud 1.3.2. Andmed maa kuuluvuse kohta 1.3.3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud, õigusaktid ja muu alusmaterjal 1.4. Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu põhitingimused 1.4.1.Väärtuslike maastike säilimist tagavad kasutus-ja ehitustingimused: 1.4.2.Ro- heline võrgustik 1.4.3.Rohevõrgustiku säilimist tagavad kasutus-ja ehitustingimused: 1.4.4.Ranna-ja Kalda piiranguvööndid ning ehituskeeluvööndi tingimused 1.4.5.Pangodi looduskaitsealal paiknevad kaitstavad üksikobjektid ja kaitsealused liigid: 1.4.6.Riigimaanteed Kambja vallas. 1.4.7.Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoht 1.5. Vastavus Kambja valla üldplaneeringule

2. Olemasolev olukord 2.1. Asukoht, kontaktvööndi analüüs 2.2. Olemasolevad hooned ja rajatised, haljastus, juurdepääsuteed

3. Detailplaneeringu koostamise ettepanek. Üldist 3.1. Krundijaotuse ettepanek 3.2. Juurdepääsuteed 3.2.1.Liikluskorralduse ja parkimise põhimõtted 3.3. Hoonestuse ettepanek, arhitektuurinõuded 3.3.1.Planeeritav hoonestus ja ehitusõigused 3.3.2.Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded ja ehitusõigus 3.3.3.Piirdeaiad 3.4. Planeeritava hoonestuse ehituslikud ja kujunduslikud tingimused 3.4.1.Viimistluse nõuded 3.5. Vertikaalplaneerimise põhimõtted 3.6. Keskkonnakaitse abinõud 3.6.1.Kavandatu mõju lähipiirkonna looduskeskkonnale 3.7. Radoonitõrje vajadus 3.8. Haljastuse osa 3.9. Kuritegevuse vähendamine 3.10.Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded 3.11. Planeeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitamine

4.Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted 4.1. Veevarustuse osa

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

1

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

4.2. Kanalisatsioon 4.3. Elektrivarustus 4.4. Küte ja ventilatsioon 4.5. Kehtivad ja planeeritud kitsendused tehnovõrkude osas 4.6. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded tehnovõrkudele

5. Tuleohutuse nõuded 5.1. Päästemeeskonna juurdepääs ehitistele

JOONISED SITUATSIOONISKEEM DP -01 TUGIPLAAN DP -02 KONTAKTVÖÖND DP -03 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA DP -04

RUUMILINE ILLUSTRATSIOON DP- 05

a) LISAD: * Järveääre kinnistu geodeetiline mõõdistus. Radiaan OÜ (MTR reg 12514402) poolt 30.01.2025.a. maa-ala plaan tehnovõrkudega , töö nr 2710G25. Vana-Tartu mnt 79a Peetri alevik Rae vald 75312 T: +372 5660 9222

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

2

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

SELETUSKIRI

1.Üldosa 1.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tartu maakond, Kambja vald, Pangodi küla, Kaldaääre ja Järveaääre kinnistutel paiknevate olemasolevate amortiseerunud hoonete asemele kavandada vajaduse korral uued hooned, mis paiknevad Järveääre kinnistule kavandataval õuealal ning Kaldaääre kinnistul. Järveääre ja Kaldaääre kinnistute hoonestusele määratakse ehitusõigus ning hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääs, platsid, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Määratakse servituudivajadusega alad. Planeeritava Järveääre kinnistu (28201:008:0548) suurus on 16 329 m2. Kinnistu senine kasutusotstarve on elamumaa. Planeeritava Järveääre kinnistu keskosas paikneb Kaldaääre kinnistu (28201.008.0187), suurusega 756 m2, mis on samuti haaratud planeeritavasse alasse. Kaldaääre kinnistu kasutusotstarve on elamumaa.

Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek Järveääre ja Kaldaääre kinnistutele lubatud hoonestuse arhitektuurinõuete osas ja haljastuse, teede ning platside paiknemise osas.

Planeeringuseaduse kohaselt tuleb ette näha juurdepääs planeeringualale avalikult kasutatavalt teelt. Planeeritava Järveääre kinnistu kirdepoolne piir paikneb piki 22185 Pangodi-Vissi teed. Planeeritava Järveääre kinnistu loodepoolne piir paikneb piki 46 Tatra-Otepää-Sangaste teed. Järveääre kinnistule on rajatud juurdepääs 22185 Pangodi-Vissi teelt.

Planeeritaval kruntidel näidatakse juurdepääsu-ja tehnovõrkude servituudi- vajadusega alad. Juurdepääsu- ja tehnovõrkude servituudid seatakse enne detailplaneeringu kehtestamist. Kambja valla üldplaneeringu kohaselt paiknevad mõlemad planeeritavad kinnistud maa-alal, mille kasutusostarbeks on elamumaa.

1.2. Detailplaneeringu koostamise alus: Kambja valla üldplaneering, koostatud Kambja vallavalitsuse ja AS K&H poolt alates 2006.aastast ja sellega seonduv Pangodi maastikukaitseala üldplaneering. * Lisa 1 maakasutuse kaart.

1.3. Planeeritava ala lähtedokumendid * Järveääre kinnistu geodeetiline mõõdistus, Radiaan OÜ (MTR reg 12514402) poolt 30.01.2025.a. maa-ala plaan tehnovõrkudega , töö nr 2710G25.

1.3.1. Huvitatud isik: Pr. Kersti Austa - eraisik, Järveääre kinnistu

Puudutatud isik: Hr. Avo Riik - eraisik, Kaldaääre kinnistu

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

3

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

1.3.2. Andmed maa kuuluvuse kohta: Planeeritavad kinnistud on eraomandis. Järveääre kinnistu praegune omanik on Pr. Kersti Austa Kaldaääre kinnistu praegune omanik on Hr. Avo Riik

1.3.3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud, õigusaktid ja muu alusmaterjal. 1) Planeerimisseadus; 2) Kambja valla üldplaneering 2006.a.sh: 3) Kambja vallas Pangodi maastikukaitseala piires kehtestatud Pangodi

maastikukaitseala üldplaneering, mis täiendab Kambja valla üldplaneerin- gut.

4) Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

5) Siseministri määrus nr. 17; 30.03.2017. a. Ehitisele esitatavad tuleohutus- nõuded“

6) Ehitusseadustik 7) Kambja valla jäätmehoolduseeskiri 8) Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta

esitatavad nõuded (keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);

Käesoleva detailplaneeringu seletuskiri alates p.1.4 kirjeldab planeeringualale esma- tähtsa Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu tingimusi ja nõudeid. Seletuskirja p.2 alates on lisatud muud planeeringualale kavandatud lisanõuded ja tingimused.

1.4. Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu põhitingimused planeeritavale kinnistule: Järveääre kinnistu kuulub Pangodi maastikukaitseala koosseisu, kus uusehituste rajamisel on kohutuslik detailplaneeringu koostamine. Kõik detailplaneeringu koostamise kohtustusega alad loetakse tiheasustusaladeks. Pangodi maastikukaitseala kuulub miljööväärtusega hoonestusalade hulka, kus uus- hoonestus on lubatud vaid endistel talukohtadel. Pangodi ümbrus Kambja vallas paiknev maastikukaitseala kuulub väärtuslikkuse järgi II klassi, indeksiga R5, mis loetakse väärtuslikuks, osaliselt hooldatud või säilunud aladeks. R5.ala väärtused Pangodi ümbruses Järveääre kinnistul on järgmised- Esteetiline - Pangodi järv ja selle ümbruse vahelduv reljeef ja vaated järvele Looduslik – Pangodi järv Identiteet – kultuuriloolisus ja kaunis maastik Rekreatiivne ja turimipotensiaal pikaajalise puhkepiirkonnana. Järveääre kinnistul puuduvad ajaloolised ja kaitstavad objektid ning kultuuritegelaste- ga seonduv.

1.4.1.Väärtuslike maastike säilimist tagavad kasutus-ja ehitustingimused: Tuleb säilitada traditsioonilinemaakasutus ja maastikustruktuur Vältida tuleb kõiki omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente Tuleb kavandada väärtuslike vaadete avanemist ja nende hoidmist avatuna

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

4

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

Uushoonestus on lubatud vaid endistel talukohtadel, sealjuures jälgides kunagist hoonete paigutust, mis tagaks väljakujunenud hoonestruktuuri säilimise. Uued hooned peavad olema nii põhiplaanis kui mahus piirkonnas asuvate hoonetega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakuju- nenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Veekogu kaldaäärse maa-ala juurde pääsemiseks peab olema tagatud pääs avalikult teelt olemasoleva veekoguni, mis peab olema avalikult kasutatav.

1.4.2.Roheline võrgustik: Rohelise võrgustiku tagamiseks on üldplaneeringus arvestatud Tartu maakonna- planeeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingi- mused“ tulenevate tingimustega, mille alusel planeeringuala kuulub T317 piirkondliku tähtsusega tugiala koosseisu.

1.4.3.Rohevõrgustiku säilimist tagavad kasutus-ja ehitustingimused: Olemasolevate looduslike rohealade ja Tartu maakonna ökoloogilise võrgustike tugi- alade ja koridoride maakasutust ei tohi muuta, sh metsasid ei tohi raadata. Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks on lubatud piirdeaedade paigaldamine ainult ümber õuemaa. Uushoonestus on lubatud rajada ainult endistel talukohtadel. Planeeritaval ala ei ole kavandatud puhke-ja virgestusalasid sh looduse õpperadasid, suusaradasid, vaatamisväärsusi, telkimis-ja piknikukohtasid, jalgrattaradu, avalikke supluskohtasid ja vabaõhuürituste korraldamise kohtasid. Planeeritaval alal puuduvad mälestiskivid.

1.4.4.Ranna ja Kalda piiranguvööndid ning ehituskeeluvööndi tingimused Kambja vallas paikneb avaliku kasutusega Pangodi järv, millel on piirangud, mis tu- lenevad looduskaitseseadusest. Pangodi järve äärne ehituskeeluvöönd on 50m, piiranguvöönd on 100 m, veekaitsevöönd on 10m, kallasraja laius on 4m. Kuna olemasoleva hoonestusega Järveääre kinnistu ja Kaldaääre kinnistu paiknevad juba varasemalt ehituskeeluvööndis, siis käesoleva detailplaneeringuga on lubatud olemasolevate hoonetega õuealadele ja endiste hoonete asukohtadele rajada uus- hoonestust, vastavalt rohevõrgustiku säilimist tagavatele kasutus-ja ehitustingimus- tele ja väärtuslike maastike säilimist tagavatele kasutus-ja ehitustingimustele, kus: Uushoonestus on lubatud vaid endistel talukohtadel, sealjuures jälgides kunagist hoonete paigutust, mis tagaks väljakujunenud hoonestruktuuri säilimise.

1.4.5.Pangodi looduskaitsealal paiknevad kaitstavad üksikobjektid ja kaitse- alused liigid: Kaitsealune taimeliik planeeringualal on aaskarukell (Pulsatilla pratensis), vastavalt Keskkonnaekspertiisile 1999. Planeeringualal ei paikne kinnismälestisi.

1.4.6.Riigi teed Kambja vallas. Käesoleva detailplaneeringu alaga külgneva Pangodi-Vissi tee nr 22185 osas ja planeeringualaga külgneva Tatra-Otepää-Sangaste tee nr 46 osas kehtivad samuti tugi-ja kõrvalteede tingimused. Eelpool nimetatud teede kaitsevöönd on 20m äärmise sõidurea teljest.

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

5

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

Kõik kõrvalteed on kaherealised teed. Eelpool nimetatud Tatra-Otepää-Sangaste tee nr 46 äärde on varasemalt väljaehita- tud kergliiklustee.

1.4.7.Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoht Detailplaneeringu kohtustusega maa-aladel tuleb kõik tehnovõrgud ehitada maa- aluste tehnovõrkudena. Tehnovõrgud tuleb üldjuhul planeerida avaliku tee/tänava maa-alale. Tehnilised üksikasjad täpsustatakse projekti koostamise käigus. Elektrivõrk Võrguettevõtja peab arvestama Kambja valda kavandatavate uute elu- ja tööstusra- joonide asukohtadega. Veevõrk Üldplaneeringuga on esitatud peamised veetorustike asukohad ning puurkaevud Kambja alevikus vastavalt OÜ Keskkonnaprojekt poolt koostatavale Emajõe ja Võ- handu valgala veeprojektile. Kõigil detailplaneeringu kohustusega aladel ehitatavatel hoonetel peab üldjuhul olema ühendus ühisveevärki. Käesolevaga planeeritaval kinnistul ja lähialal puuduvad ligidal asuvad ühisvõrgud. Kambja valla üldplaneeringus on esitatud Kambja vallas olevad tuletõrje veevõtu- kohad, mille kasutamine nähakse ette antud kinnistu detailplaneeringuga. Reoveekanalisatsioonivõrk, sademevee kogumine, parkimine. Käesolevaga planeeritaval kinnistul ja lähialal puuduvad ligidal asuvad ühisvõrgud. Sademevesi tuleb üldjuhul kogu valla ulatuses juhtida läbi kraavide või sademevee- kanalisatsiooni lahtistesse veekogudesse või lahtisesse maaparandus-süsteemi. Suurematest parklatest tulenev sademevesi tuleb puhastada õlipüüduritega. Planeeritaval kinnistul varem väljaehitatud reovee kogumise osa ei muudeta. Planeeritaval kinnistu puudub maaparandussüsteem. Olemasolevate hoonete ase- mele kavandatavate väikeehitiste katuste sademeveed immutatakse murru- pinnasesse. Planeeritavale kinnistule ei rajata parklat. Olemasoleva hoonestusega kinnistute par- kimiskorraldust (2 auto parkimine) ei muudeta.

1.5. Vastavus Kambja valla üldplaneeringule Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kambja valla üldplaneeringu- ga, kus planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal kuid maa- kasutuse juhtotstarbeks on olemasolev elamumaa. Vastavalt sellele planeeritava Järveääre kinnistu sihtotstarvet (E 100%) ei muudeta. Olemasoleva hoonestuse asendamisega uute hoonetega nähakse ette seni puuduvad ja vajalikud kommunikatsioonid. Kinnistule kavandatakse õueala. Planeeritava õueala piirid/hoonestusala, juurdepääsutee, parkla ning tehnovõrkude asukohad on näidatud põhijoonisel. Käesoleva detailplaneeringuga on tagatud Kambja valla üldplaneeringuga ette nähtud tingimused planeeritava elamumaa kasutusotstarbega kinnistute hoonestamiseks ja kasutamiseks kuni üldkasutatavate tehnovõrkude väljaehitamiseni, mil toimub planeeringuala hoonestatud kruntide liitumine üldkasutatavate vee-ja kanalisatsiooni välisvõrkudega.

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

6

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

2. Olemasolev olukord 2.1. Asukoht, kontaktvööndi analüüs Planeeringuseaduse kohaselt tuleb ette näha juurdepääs planeeringualale avalikult kasutatavalt teelt. Planeeritava kinnistu kirdepoolne piir paikneb piki 22185 Pangodi- Vissi teed. Planeeritava kinnistu loodepoolne piir paikneb piki 46 Tatra-Otepää- Sangaste teed. Järveääre kinnistule on rajatud juurdepääs 22185 Pangodi-Vissi teelt.

2.2. Olemasolevad hooned ja rajatised, haljastus, juurdepääsuteed Planeeritavate Järveääre ja Kaldaääre kinnistute praegune kasutusotstarve on elamumaa 100%. Järveääre kinnistu keskosas paiknevad varasemalt rajatud ja kasutusel olevad eluhoone ja kolm abihoonet, mis on käesolevaks ajaks amortiseerunud ja mis kuuluvad asendamisele samaväärsete hoonetega. Planeeritaval kinnistul paikneb kõrghaljastus. Planeeritava kinnistu hoonestus kavandatakse varasemate hoonete asukohale, mistõttu kõrghaljastust ei likvideerita. Kaldaääre kinnistu asukoht on Järveääre kinnistu keskel. Mõlemat kinnistut läbib juurdepääsutee, mis kulgeb läbi Kaldaääre kinnistu Järveääre kinnistu hoonestuse juurde. Juurdepääsutee on eraomandis.

3. Detailplaneeringu koostamise ettepanek. 3.1.Üldist Detailplaneeringu koostamise ettepanek on koostatud vastavalt Kambja valla üldplaneeringule ja Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringule kus planeeringuala olemasolevate hoonestusega kruntide maakasutuse juhtotstarbeks on elamumaa. Detailplaneeringu raames on teostatud planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus Kõrghaljastuse dendroloogilist hindamist käesoleva DP käigus ei tellita, kuna planeeritaval maa-alal ei likvideerita kõrghaljastust. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu ei ole vajalik koostada detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut ning detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud: Määrata kinnistutele ehitus- ja hoonestustingimused. - ehitusõiguse seadmine elu- ja abihoonete rajamiseks. - ehitusõiguse ulatuse ja arhitektuur- ehituslike tingimuste määramine; - tehnorajatiste (vee- kanalisatsiooni torustikud, elektrikaabel jmt) asukoha määramine; - parkimise ja juurdepääsu lahendamine; - heakorrastuse, haljastuse ja keskkonnatingimuste määramine; - kuritegevuse riske vähendavate tingimuste määramine; - muud planeerimisseaduse § 126 lõike 1 kohased ülesanded. Detailplaneeringuga lahendatakse parkimine, haljastus, heakorrastus ja juurdepääs kruntidele ning määratakse tehnovõrkude liitumispunktide asukohad. Planeeritavale alale kavandatakse maa-ala juurdepääsutee ja tehnovõrkude servituudivajadusega alad tehnovõrkude valdajate ja vastavate kinnistute omanike kasuks.

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

7

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

Hoonestatavate kruntide tehnovõrkudega teenindamiseks määratakse servituudivajadusega alad ja nähakse ette vajalike kommunikatsioonide rajamine. Käesoleva detailplaneeringu hoonestusalade paiknemine arvestab olemasolevate, haljastuseta lagealade asukohtadega ja olemasolevate tehnovõrkude asukohtadega. Planeeritavate kruntide piirid, hoonestusalade, teede ja platside ning olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude asukohad on näidatud põhijoonisel. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek ehitusõiguste määramiseks olemasolevate ja planeeritavate elamumaa-ja ärimaa sihtotstarbega kruntidel.

3.2.Juurdepääsuteed Juurdepääs planeeritavatele kinnistutele ja planeeringualale toimub avalikult kasuta- tavalt 22185 Pangodi-Vissi teelt.

Kuivõrd veekogu kaldaäärse maa-ala juurde pääsemiseks peab olema tagatud pääs avalikult teelt olemasoleva veekoguni, mis peab olema avalikult kasutatav, siis käes- olevas detailplaneeringus on arvestatud, et avalik juurdepääs veekogule toimub Jär- veaääre kinnistu kõrval asuva riigimaa Elva metskond 86 (28201:008:0534) kaudu.

3.2.1. Liikluskorralduse ja parkimise põhimõtted Sõidukite parkimine lahendatakse vastavalt ehitusprojekti koostamise ajal kehtivale standardile või toetudes selle olemasolul Kambja vallas kehtivale parkimise alusdo- kumentidele.. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas on esitatud parkimiskohtade arv. Parki- mine on lahendatud planeeritava ala siseselt. Eluhoonete planeerimisel on parkimine lahendatud vastavalt detailplaneeringu koostamisel arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele lähtuvalt EVS 843 Linnatänavad. Par- kimise lahendamisel tuleb arvestada ka EVS 843 Linnatänavad jalgrataste parkimis- normatiiviga.

3.3. Hoonestuse ettepanek, arhitektuurinõuded 3.3.1. Planeeritav hoonestus ja ehitusõigused:. Detailplaneeringu ülesannete lahendamisel on võetud aluseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõige 1. Planeeritavatel kruntidel määrata ehitusõigus Plan § 126 lõike 4 kohaselt. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Järveääre ja Kaldaääre kruntidele kasutamise tingimused ning ehitusõiguse määramine. Olemasoleva elamumaa krundi (Pos 1) pindala on 16 329 m2, max täisehituse osakaal on 4 %.Lubatud max hoonete arv on 4, kus eluhoone kõrgus ei tohi ületada 8.0 m ja abihoonete kõrgus ei tohi ületada 5.0 m. Olemasoleva elamumaa krundi (Pos 2) pindala on 756 m2, max täisehituse osakaal on 33 %. Lubatud max hoonete arv on 2, kus eluhoone kõrgus ei tohi ületada 8,0m ja abihoone kõrgus ei tohi ületada 5.0m..

Mõlemale krundile on lubatud max kahe maapealse korrusega eluhoone, suurima kõrgusega maapinnast 8,0 m.

Abihooneteks on lubatud kasutada ühekorruselist, max 5 m kõrgusega ehitist. Krundi ehitised peavad jääma hoonestusalasse ja planeeringuga määratletud krundile max lubatud ehitisealuse pinna sisse.

Kruntidele planeeritud hoonestuse soovituslikud asukohad on näidatud põhijoonisel.

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

8

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

Kõikidel kinnistutel - hoonete hulka loetakse ka ehitusloa kohustuseta hooneid ( sh alla 20 m2 suuruseid).

3.3.2. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded ja ehitusõigus. Detailplaneering määratleb ehitusõiguse järgmiselt:

POS 1 planeeritavale elamumaa krundile on määratud järgmine ehitusõigus: 1) Ehitisealune max lubatud pind 500 m² 2) Ühe hoone alune max lubatud pind 125 m2 2) Max lubatud brutopind 750 m2 3) Hoonete max lubatud arv krundil 4 4) Eluhoone max korruselisus 2 Abihoonete max korruselisus 1 5) Eluhoone lubatud suurim kõrgus maapinnast 8 m 6) Abihoone lubatud suurim kõrgus maapinnast 5 m 6) Min tulepüsivuse klass TP 3 8) Eluhoone lubatud katusekalle 40-47 kraadi

POS 2 planeeritavale uuele elamumaa krundile on määratud järgmine ehitusõigus: 1) Ehitisealune max lubatud pind 250 m2 2) Ühe hoone alune max lubatud pind 125 m2 3) Hoonete max lubatud arv krundil 1 põhihoone+

1 abihoone 4) Põhihoone korruste arv 2 5) Abihoonete korruste arv 1 6) Eluhoone lubatud suurim kõrgus maapinnast 8 m Abihoonete lubatud max kõrgus maapinnast 5 m 7) Min tulepüsivuse klass TP 3 8) Eluhoone lubatud katusekalle 40-47 kraadi

3.3.3. Piirdeaiad: Vastavalt Kambja valla üldplaneeringule ja Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringule on lubatud elamumaadel määrata piirete asukoht ja lahendus lähtuvalt elamu asukohast maastikukaitsealal. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse piirded, mis peavad olema avadega ja looduslikest materjalidest (puit), kuni 1,0 m kõrged. Piirete ja hekkide rajamisel ei tohi sulgeda vaateid maastikule ja järvedele. Järveääre kinnistu ümber ei paigaldata piirdeaedu. Põhijoonisel on näidatud võimalike piirete ja väravate asukohad.

3.4. Planeeritava hoonestuse ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: Õuealade määramisel on arvestatud olemasoleva hoonestuse ja olemasoleva juurdepääsutee asukohtadega. Põhijoonisel on näidatud olemasolevate ja kavandatavate hoonete asukohad. Planeeritavad eluhooned tuleb projekteerida piirkonnale iseloomulikus hoonestus- laadis.

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

9

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

Elamute hoonestustingimuste osas tuleb arvestada kontaktvööndi arhitektuurse vormikeelega ning kasutada sellele sobivaid lahendusi. Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale.

3.4.1. Viimistluse nõuded Eluhoonete välisviimistluses on lubatud laudis, kooritud ümarpalk, maakivi. Plast, metall, betoon ja kivi (va maakivi) on keelatud. Hoonete välisviimistlus peab olema looduslikus toonis. Erksaid ja “keemilisi” värvitoone ei kasutata. Maastikukaitsealal paiknevate hoonete sobiva ja tasakaalustatud värvilahenduste saavutamiseks tuleb kõikidele kavandatavatele hoonetele ja olemasolevatele rekonstrueeritavatele hoonetele koostada värvipassid. Katusekatteks võib kasutada pilbas, laast, sindel ja kimmkatust ning mati värviga värvitud valtsplekk, kivi. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav ning piirkonda sobiliku arhitektuur- se lahendusega. Planeeritavate hoonete katusekalded võivad olla 40 - 47 kraadi, kuid olemasolevate allesjäävate vanade hoonete katusekaldeid ei pea muutma. Maastikule ja järvedele; maastikukaitsealal paiknevate hoonete sobiva ja tasakaalustatud värvilahenduste saavutamiseks tuleb kõikidele kavandatavatele hoonetele ja olemasolevatele rekonstrueeritavatele hoonetele koostada värvipassid.

3.5. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Projekteeritavate hoonete 1. korruse põranda kõrguse ja hoone ees oleva maapinna kõrguse vahe (vundamendi kõrgus) jääb keskmiselt 0,3 m. Põhijoonisel on esitatud planeeritavate platside vertikaalplaneeringu ettepanek sademevee kulgemiseks kraavide või haljasalade suunas. Olemasoleva juurdepääsutee mahasõitude ja platside täpsemad mõõtmed ning katendite lõiked esitatakse ehitusprojektide koostamise käigus.

3.6. Keskkonnakaitse abinõud

Planeeritaval alal lahendatakse nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseadu- ses ja Kambja valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmeveda- ja kehtestatud nõudeid konteinerile ja selle asukohale.

Tegevuste kavandamisel tuleb jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti.

3.6.1. Kavandatu mõju lähipiirkonna looduskeskkonnale. Planeeringus kavandatud elamumaa sihtotstarbega kruntidele uue hoonestuse rajamine ei avalda negatiivset mõju looduskeskkonnale.

3.7. Radoonitõrje vajadus Hoonete projekti koostamise käigus tuleb käsitleda pinnase radooninäitajaid. Projekteerimisel ja radooni riski vähendamiseks lähtuda EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” normidest. Vastavalt Geoloogiakeskuse poolt koostatud kaardimaterjalidele „Eesti pinnase radooniriski kaart" ei asu kinnistud kõrge või väga kõrge radooniriski piirkonnas 150 – 250 /kBq m³.

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

10

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Maapinnast välisõhku pääsenud radoon hajub ja seetõttu on välisõhu radoonisisaldus väike ega kahjusta inimese tervist. Elamusse satub radoon peamiselt hoonealusest pinnasest ja võib tõsta ruumiõhu radoonisisalduse määrani, mis pikaajaliselt toimides kahjustab inimese tervist.

3.8. Haljastuse osa Planeeritaval alal on olemasolev väärtuslik kõrghaljastus, mis ei kuulu likvideerimisele.. Hoonestus ja teede ning platside asukohad on kavandatud krundil paikneva vanade hoonete asemele, kus puudub haljastus. Peale ehitustööde lõppemist tuleb rajada hoonest ja katenditest vabale alale murukate. Vastavalt Kambja valla üldplaneeringule tuleb elamumaa sihtotstarbega krundi haljasala osakaal kavandada vähemalt 40% krundi pindalast. Projekti koostamise käigus tuleb sellekohase vajaduse korral teostada kõrg- ja/või madalhaljastuse hindamine vastavalt Kambja valla üldplaneeringus ettenähtud kor- raldusele.

Planeeringu käigus on välja selgitatud, et kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud puuduvad, millest tulenevalt pole vaja ette näha lisaks rakendatavaid haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteid ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

3.9. Kuritegevuse riskide vähendamine. Kuritegevuse riskide vähendamiseks kasutatakse kuritegevuse ennetamiseks tehtavaid meetmeid. Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest. Kuritegevuse riske vähendavad:

• elanikes omanikutunde tekitamine; • atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur; • selgelt eristatav juurdepääs, valduse sissepääsu määratlemine; • korrashoid; • elamutevaheline nähtavus, jälgitavus (naabrivalve) ja valgustatus; • eraautode parkimine vahetult elamute juures; • lukustatud sisenemisruumid; • tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid; • süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire eemaldamine.

Elamumaa krundi igakordsel omanikul on soovitatav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada eelpool tooduga. Kinnistu teid ja parklat valgustatakse vajaduse korral madalate LED- välisvalgustitega.

3.10. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

11

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

Elamumaa sihtotstarbega krundi hoonete projekteerimisel või olemasoleva hoonestuse rekonstrueerimisel tuleb arvestada abinõudega, mis tagab max lubatud normatiivse müra näitajad antud piirkonnas. Hoonete projekteerimisel kinnistule tuleb ette näha meetmed ehitusaegse müra tõ- kestamiseks. Lähtuda kehtivast standardist EVS 842 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ Arvestada keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõ- hus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud piirväärtusi ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud tingimusi.

Eluhoone projekti seletuskirja tuleb lisada abinõud konstruktsioonide ja avatäidete valimisel, seoses võimaliku normatiivse lubatud liiklusmüra olemasoluga antud piirkonnas. Eluhoone projekti seletuskirja tuleb lisada märge võimaliku liiklusmüra olemasolust. Hoonestuse kavandamiseks Järveääre krundil on vajalik taotleda elektrivarustuse tehnilised tingimused võrguvaldajalt. Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates tähelepanu valgusallikatele, mis võivad mõju avaldada naaberkinnistu elamualale. Vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Lähtuda standardist EVS 17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus hoonetes“ Vajaduse korral - radooni hoonealusest pinnasest eluruumi sattumise vältimiseks tuleb elamu projekteerimisel ja ehitamisel silmas pidada järgmist: • poorsetest materjalidest (nt väikeplokkidest) ehitatud vundamendid peavad olema ehitatud selliselt, et radoon ei satuks pooride ja plokkidevaheliste vuukide kaudu keldrisse ja välisseina, kust see võib edasi tungida eluruumidesse; • elamu esimese korruse põrand ja vundament peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke;

• radoonitõkke kihte läbivate tarindite ning kommunikatsioonitorude ja -juhtmete liitekohad peavad olema õhutihedad; • tuleb vältida võimalike pragude (temperatuurikahanemisest jm põhjustest tingitud) tekkimist radoonitõkkes. Radoonitõke paigaldatakse hoone alla kogu ulatuses nii, et oleks täielikult välistatud radooni tungimine hoonesse. Kile alla tuleb tasanduseks teha vähemalt 50 mm paksune liivapadi. Peale paigaldamist tuleb radoonitõkkekile UV-kiirguse ja mehaaniliste vigastuste kaitseks katta võimalikult kiiresti näiteks soojusisolatsiooniga.

Hoonestuse projekt peab vastama Majandusministri ja taristuministri määrusele nr 97 ”Nõuded ehitusprojektile”. Ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda võrguvaldajatelt uued tehnilised tingimused.

3.11. Planeeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitamine Planeeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja on planeeringu või selle osa realiseerija.

4.Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted. Üldist Hoonestatavate kruntide tehnovõrkudega teenindamiseks määratakse ser- vituudivajadusega alad ja nähakse ette vajalike kommunikatsioonide rajamine.

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

12

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude asukohad põhijoonisel koos uute tehnovõrkude näitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Tehnilised tingimused taotleb tellija. Tehnovõrgud vee- ja kanalisatsiooni osas lahendatakse lokaalselt ning nähakse ette võimalused liitumiseks perspektiivsete ühisvõrkudega. Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele. Sidevarustus lahendatakse vastavalt tellija soovidele. Tänavamaal on näidatud perspektiivse tänavavalgustuse kaabli võimalik asukoht. Võimaliku tänavavalgustuse vajadus ja lahendus täpsustatakse hoonestuse projekti- de koostamise käigus. Kavandatavate hoonete soojavarustus lahendatakse vastavalt tellija soovidele. Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehti- vast standardist EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0,5 m hoonestusala piires. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada vihmavee mitte kaldumine naaberkinnistutele. Põhijoonisel antakse ka- vandatavad hoonestusala kõrgusmärgid ning näidatakse sademeveejuhtimise suunad. Arvestatakse varem tehtud maaparandustöödega ja tagatakse olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine.

4.1. Veevarustuse osa. Järveääre ja Kaldaääre kinnistud varustatakse joogi- ja majandusveega kavandatavast puurkaevust , mille asukoht on esitatud põhijoonisel. Kinnistute veevarustuse tehnovõrgud ja tehnovõrkude servituudivajadusega alad ning nendele vajalik kaitsetsoon on esitatud põhijoonisel tehnovõrkudega. Peale perspektiivsete üldkasutatavate vee- tehnovõrkude ja nende liitumispunktide väljaehitamist planeeringu alal toimub kinnistute liitumine ÜVK võrkudega.

4.2. Kanalisatsioon. Olemasoleva Järveääre elamumaa kinnistu kanaliseerimiseks on ette nähtud olemasolev varasemalt välja ehitatud septik, mille asukoht on esitatud põhijoonisel tehnovõrkudega. Olemasoleva Kaldaääre elamumaa kinnistu kanaliseerimiseks kavandatakse reovee mahuti mahtuvusega 8 m3. Peale üldkasutatavate kanalisatsiooni tehnovõrkude ja nende liitumispunktide väljaehitamist planeeringu alal toimub kinnistute liitumine ÜVK võrkudega.

4.3. Sademevee lahendus. Suublasse juhitav (sh pinnasesse) sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „ Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-, ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõutele vastavuse hindamise meetmed ning saasteaine sisalduse piirväärtused”. Olemasoleva hoonestusega kinnistute sademevee lahendust ei muudeta. Kinnistute sademeveed kogutakse suvel haljastuse kastmiseks ja immutatakse haljasaladele. Olemasoleva salvkaevu vett kasutatakse kastmiseks suvisel perioodil.

4.4. Elektrivarustus.

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

13

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

Planeeritava hoonestusega elamumaa kasutusotstarbega kinnistute elektrivarustus toimub olemasolevatest liitumispunktidest vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Kinnistute elektrivarustus näha ette olemasolevast 0.4 kV liitumiskilpidest. Liitumiskilbid peavad olema vabalt teenindavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana, asukohaga piki juurdepääsuteed. Lubatud ei ole planeerida teisi kaableid elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus teostatakse kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Elektrivõrguga uueks liitumiseks tuleb liitujal sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Olemasoleva lepingu ajutiseks peatamiseks ehituse ajal tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Elektrikaabli kaitsetsoon/servituudivajadusega ala asukoht on esitatud põhijoonisel tehnovõrkudega. 4.5. Küte ja ventilatsioon Ärimaa ja elamumaa kruntidel Pos 1, 2 lubatud lokaalkütteviisid on maakütte-, elektri-, tahkekütte- või kombineeritud kütteviisid. Lubatud on nii horisontaalne kui ka vertikaalne maaküte. Soojavarustus lahendatakse edaspidi hoonete projekteerimise käigus. Keelatud on keskkonda oluliselt saastava raskeõli ja kivisöe kasutamine. Lubatud on kasutada ka alternatiivseid lisakütte seadmeid (päikesepatareid, vms). Hoonete ventileerimine lahendatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.

4.6. Kehtivad ja planeeritud kitsendused tehnovõrkude osas

Järvekääre kinnistule kavandatava puurkaevu ja selle hooldusala (10 m ) asukoht on esitatud põhijoonisel tehnovõrkudega. POS 1 ja 2 krundil on planeeritud elektripaigaldise kaitsevöönd, 1+1 m, Pos 1 ja 2 kasuks. POS 1 ja 2 kruntidele on planeeritud veetorustiku kaitsevööndid 2+2 m, Pos 1 ja 2 kasuks.

4.7. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded Tehnovõrkude osas Hoonete projekt(id) tuleb kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega. Elektrivõrguga liitumiseks tuleb liitujal sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Elektrilevi poolt ehitatud liitumiskilbist kuni elektripaigaldise peakilbini ehitab liituja oma vajadustele vastava liini ja ühendab selle liitumispunkti. Liin tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi liitumispunktis. Sisestuskaabli ristlõige peab vastama kehtivatele normidele. Kinnistute tarbeks rajatavad elektripaigaldised peavad olema vastavuses Elektrilevi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kaableid elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus teostatakse kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Elektrivõrguga liitumiseks tuleb liitujal sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

14

Tartu mk., Kambja vald, Pangodi küla, Järveääre ja Kaldaääre kinnistute ja lähiala detailplaneering DP Töö nr 2505, 05.03.2025

5. Tuleohutuse nõuded Planeeritavate uute hoonete tuleohutuse tagamisel peab lähtuma: Siseministri määrus nr. 17; 30.03.2017. a. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Planeeritava ala hoonestuse tulepüsivuse klass on TP 3. Eluhoonetesse paigaldatakse autonoomsed tulekahju signalisatsiooni andurid ja vingugaasi andurid. Tuletõkketsoonide piirid näidatakse ehitusprojektidega. Kõikide kommunikatsioonide läbiviigud tihendatakse vastavalt tarindi tulepüsivuse astmele. Välis- tulekustutusvesi saadakse piirkonna tuletõrje vee- mahutist või kavandatavast kuivhüdrandist.

5.1. Päästemeeskonna juurdepääs ehitistele Juurdepääs kinnistutele toimub avaliku kasutusega maanteelt. Hoonestus on kavandatud ilma kõrghaljastuseta kinnistute keskosadesse, mis võimaldab hoonestusele päästeameti transpordi juurdepääsu igast küljest.

Seletuskirja koostas vol arhitekt, tase 7 R. Valk

OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo reg nr.EP10539154-0001 Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 2a-9 valk.arh@gmail.com tel 56292826

15

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / info@transpordiamet.ee / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

vald@kambja.ee

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 14.04.2025 nr 6-1/217-3

Meie 07.05.2025 nr 7.2-2/25/6105-2

Seisukohtade väljastamine Järveääre ja

Kaldaääre maaüksuste detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Kambja valla Pangodi küla Järveääre ja Kaldaääre maaüksuste

detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 28201:008:0548 ja 28201:008:0187, edaspidi

planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on 100% elamumaa sihtotstarbega maaüksustele olemasoleva hoonestuse

asemele uushoonestuse püstitamine – mõlemale maaüksusele ehitusõiguse saamine elamu ja

abihoonete rajamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteedega nr 22185 Pangodi-Vissi tee km 0,01-0,16 ja nr 46 Tatra-

Otepää-Sangaste tee km 7,66-6,69. Riigiteede aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on

vastavalt 699 ja 3004 sõidukit. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse

(PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi

normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee nr 22185 km 0,106. Täiendavaid

riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringuga nähakse ette riigitee nr 22185 äärde

kergliiklustee rajamine, kuid üldplaneeringuga ei määrata kavandatava kergliiklustee täpset

asukohta (st kummal pool riigiteed). Kui kohalik omavalitsus peab vajalikuks, et

planeeringualal reserveeritakse ruum (kavandatakse eraldi kinnistu) võimaliku kergliiklustee

rajamiseks, on seejuures sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

4.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

4.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

2 (3)

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24,

lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine ja/või puude

võrade piiramine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni

riikliku eesvooluni.

9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (piire, parkla, prügikonteiner,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteedega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigiteede liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

15. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 2505_JarveaareDP_Seletuskiri

2. 2505_JarveaareDP_Pohijoonis_DP04

Tuuli Tsahkna

58073001, Tuuli.Tsahkna@transpordiamet.ee