Otsus

<

OTSUS

Vaidlusasja number

Otsuse kuupäev

90-25/292050

07.05.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus Pärnu

Linnavalitsuse riigihankes „Pärnu koolide toitlustusteenus“

(viitenumber 292050) riigihanke alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, P. DUSSMANN EESTI Osaühing, esindaja

vandeadvokaat Ott Saame

Hankija, Pärnu Linnavalitsus, esindaja Jana Ruubel

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel lõpetada vaidlustusmenetlus „Riigihanke

alusdokumendid“ p-i 6.1.6. osas.

2. RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada vaidlustus osaliselt ja kohustada Pärnu

Linnavalitsust viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega:

• „Riigihanke alusdokumendid“ p 6.2. ja „Vastavustingimustes“ esitatud sama

nõue kõigis osades (näidismenüü);

• „Riigihanke alusdokumendid“ lisa 3 „Tehniline kirjeldus“ kirjeldus nr 1 p 3.8.3.

ja kirjelduste nr 2–5 p-id 3.8.3.;

• „Riigihanke alusdokumendid“ lisa 3 „Tehniline kirjeldus“ kirjeldus nr 1 p

3.9.6.5. ja kirjelduste nr 2–5 p-id 3.7.6.5.;

• „Riigihanke alusdokumendid“ lisa 3 „Tehniline kirjeldus“ kirjeldus nr 1 p

3.9.6.6. ja kirjelduste nr 2–5 p-id 3.7.6.6.

3. Mõista Pärnu Linnavalitsuselt P. DUSSMANN EESTI Osaühingu kasuks välja

riigilõiv 914,3 eurot ja esindaja kulud 2114,3 eurot käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (23)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsus (edaspidi Hankija) viib läbi viib sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust

„Pärnu koolide toitlustusteenus“ (viitenumber 292050) (edaspidi Hange).

Hange on jagatud viieks osaks:

Osa 1 - Pärnu Tammsaare Kooli ja Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli toitlustus

Osa 2 - Pärnu Ühisgümnaasiumi toitlustus

Osa 3 - Pärnu Raeküla Kooli toitlustus

Osa 4 - Pärnu Rääma Põhikooli toitlustus

Osa 5 - Paikuse Kool

2. 03.04.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) P.

DUSSMANN Eesti Osaühingu (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Hanke alusdokumentidele.

Vaidlustaja on vaidlustanud järgmised regulatsioonid:

1) „Riigihanke alusdokumendid“ (edaspidi RHAD) p 6.1.6. - kinnitus varasemate oluliste

rikkumiste puudumise kohta;

2) „Vastavustingimused“ näidismenüü esitamise nõudes (kõigis hanke osades) ja RHAD

p 6.2. - näidismenüü esitamise nõue vastavustingimusena;

3) „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3 „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis

hanke osades) ning RHAD p-d 15.4.3. ja 15.5.3. - näidismenüüs esitatud koolilõuna

valikute, so praadide ja suppide arv hindamiskriteeriumina;

4) RHAD p 15.7. - ristsubsideerimise keeld;

5) RHAD lisa 3 „Tehniline kirjeldus“ kirjeldus nr 1 (edaspidi TK kirjeldus nr 1) p 3.8.3.

(ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - tervisliku toitumise soodustamine ning

kohustus arvestada erinevate asjaosaliste ettepanekutega;

6) TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - kohustus

tagada menüü tasakaal ja valmistada isuäratavat, maitsvat ja tervislikku toitu;

7) TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - nõue kasutada

toidu valmistamisel kohalikust põllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet

vähemalt 20%.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 10.04.2025 kirjas nr 12.2-10/90 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 15.04.2025 ja neile vastamiseks 18.04.2025.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad

Vaidlustaja.

21.04.2025 otsusega jättis vaidlustuskomisjon rahuldamata Vaidlustaja taotluse peatada

Hange.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, P. DUSSMNANN EESTI Osaühing, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. RHAD p 6.1.6. - kinnitus varasemate oluliste rikkumiste puudumise kohta

3 (23)

RHAD p 6.1.6. kohaselt kinnitab pakkuja pakkumuse esitamisega, et ta ei ole oluliselt või

pidevalt rikkunud sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on

lepingust taganetud või leping üles öeldud. Samas jätab Hankija endale RHAD p 5.2. kohaselt

õiguse kaalumise tulemusena otsustada, kas kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel

esineb üks või mitu RHS § 95 lg 4 p-des 1-12 või lg-s 41 sätestatud kõrvaldamise alus.

Vaidlustaja on seisukohal, et Hankijal ei ole lubatud välistada varasemalt hankelepingut

rikkunud pakkujate pakkumusi RHAD p 6.1.6. sätestatud kinnituse nõudmisega ilma

konkreetseid asjaolusid kaalumata.

Vaidlustaja leiab, et pakkujatelt RHAD p 6.1.6. sätestatud kinnituse nõudmine on ka

ebaproportsionaalne (vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud põhimõttega), sest hankelepingute

varasemad ülesütlemised on pahatihti õiguslikult vaieldavad, st pakkuja poolne varasema

hankelepingu rikkumine ei ole tihtipeale sugugi üheselt selge.

4.2. „Vastavustingimused“ näidismenüü esitamise nõue ning RHAD p 6.2. - näidismenüü

esitamise nõue vastavustingimusena

Teabevahetuses esitas Vaidlustaja Hankijale soovituse loobuda näidismenüü esitamise

nõudest kui pakkumuse vastavusnõudest või vähemalt sätestada, et näidismenüü vastavust

tehnilisele kirjeldusele ei kontrollita pakkumuse vastavuse hindamisel (eRHR’is Vaidlustaja

28.03.2025 kell 12:40 esitatud Sõnumi ID: 947810).

Hankija vastas 03.04.2025 kell 09:28 järgnevalt: „Koolide pakutav toit peab vastama

sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses

lasteasutuses ja koolis”. Määruse nõuetele vastavust kontrollitakse hankelepingu täitmise

käigus ( Terviseamet). Hankija ei kontrolli määruse nõuetele vastavust ei vastavuse kontrolli

käigus ega ka hindamise raames. Hankijale on oluline, et näidismenüü vastaks esitatud

tingimustele. Seega hankija ei nõustu näidismenüüde esitamise nõuet vastavustingimustest

välja jätta.“.

Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija ei saa muuta RHAD tingimusi teabevahetuses

avaldatuga. Samuti on Vaidlustaja seisukohal, et kui Hankija on kehtestanud

vastavustingimused, siis tuleb Hankijal ka kontrollida pakkumuse vastavust kõigile

kehtestatud vastavustingimustele - Hankija ei saa oma suva järgi jätta mingeid

vastavustingimusi kontrollimata, kui seda pole selgelt RHAD tingimustes sätestatud (vt RHS

§ 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtted). Seega tuleb Hankijal praeguse

RHAD sõnastuse kohaselt kontrollida ka pakkuja esitatud näidismenüü vastavust RHAD lisa

3 TK sätestatud nõutele ja sh ka sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8

„Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ (edaspidi Määrus).

Kui Hankija soovib pakkumuse vastavuse hindamisel jätta kontrollimata esitatud näidismenüü

vastavuse RHAD lisa 3 sätestatud nõutele, sh Määrusele, siis tuleb Hankijal see sõnaselgelt

sedasi ka Hanke tingimustesse kirja panna. Praegusel kujul on aga RHAD p 6.2. ja

vastavustingimuste näidismenüüde esitamist nõudvad punktid (kõigis hanke osades) Hankija

poolt teabevahetuses esitatud vastuse valguses ebaselged ja kontrollimatud ning seetõttu

vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega.

Täiendavalt väärib tähelepanu, et Hankija on eRHR’i teabevahetuses põhjendanud

näidismenüüde esitamise nõuet järgnevalt: „Näidismenüü on vajalik, et hinnata pakkuja

tegelikku suutlikkust ja arusaamist hanke sisust, eelkõige menüü vastavust tehnilistele

4 (23)

nõuetele.“ (vastus Vaidlustaja 28.03.2025 kell 12:38 esitatud Sõnumi ID: 947808). Ja lisaks

veel ka järgnevalt: „ … see (Vaidlustaja selgitus: näidismenüü) võimaldab hinnata pakkujate

oskust koostada mitmekülgset menüüd, mis vastab hanke eesmärkidele.“ (vastus Vaidlustaja

28.03.2025 kell 12:36 esitatud sõnumi ID: 947805). Vaidlustaja järeldab Hankija osundatud

vastustest, et Hankija soovib näidismenüü alusel hinnata mh ka pakkujate kvalifikatsiooni,

eelkõige tehnilist ja kutsealast pädevust RHS § 98 lg 1 ja § 101 mõistes.

RHS § 101 lg 1 ei näe ette võimalust nõuda hankelepingu puhul, mille esemeks on teenuse

osutamine, teenuse näidise esitamist (vrd hankelepingu esemeks olevate asjade puhul RHS §

101 lg 1 p 11). Seetõttu leiab Vaidlustaja, et RHAD p 6.2. ja vastavustingimuste näidismenüü

esitamise nõue (kõigis hanke osades) on Hankija ülal viidatud eRHR’i teabevahetuses esitatud

selgituste valguses vastuolus RHS § 101 lg 1.

4.3. „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3 „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis

Hanke osades) ning RHAD p-d 15.4.3. ja 15.5.3.

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3 „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis Hanke

osades) ning RHAD p-ide 15.4.3. ja 15.5.3. kohaselt hindab Hankija pakkumusi näidismenüüs

esitatud andmete (praadide arv praepäeval ja suppide arv supipäeval) alusel (kuni 50

hindepunkti kokku 100-st võimalikust, st osakaaluga 50%).

RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt ei või pakkumuse hindamise kriteeriumina sätestada RHS §-des

99–101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja kvalifitseerimise tingimusi. Hankija eRHR’i

teabevahetuses esitatud selgituste kohaselt soovib Hankija näidismenüü alusel aga hinnata mh

ka pakkujate kvalifikatsiooni, eelkõige tehnilist ja kutsealast pädevust RHS § 98 lg 1 ja § 101

mõistes.

Seetõttu leiab Vaidlustaja, et hindamiskriteeriumite p 3 „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis

Hanke osades) ning RHAD p-id 15.4.3. ja 15.5.3. on vastuolus RHS § 85 lg 1 ls 2 sätestatuga.

4.4. RHAD p 15.7. ls 2 - ristsubsideerimise keeld

RHAD p 15.7. ls 1 kohaselt peab pakkumuse maksumus sisaldama kõiki kulusid ja olema

Hankija jaoks lõplik. RHAD p 15.7. ls 2 kohaselt ei tohi pakkuja ühe teenuse hinda alandada

teiste teenuste arvelt. Teabevahetuses selgitas Hankija täiendavalt, et kõnealune säte tähendab

ristsubsideerimise keeldu (Hankija vastus Vaidlustaja 28.03.2025 kell 12:37 esitatud

küsimusele Sõnumi ID: 947806).

Vaidlustajale on mõistetav Hankija soov sätestada, et talle ei kaasne hankelepingu sõlmimise-

ja täitmisega mingeid muid kulusid, kui hankelepingu alusel toitlustajale maksmisele kuuluv

teenustasu, mis omakorda vastab toitlustaja pakkumuses toodud hindadele (ehk teisisõnu, et

Hankijale ei kaasne hankelepinguga mingeid muid täiendavaid kulusid). Hankija ei ole aga

selgitanud, miks ta peab konkreetses hankes vajalikuks sätestada täiendavalt

ristsubsideerimise keeldu. Samuti ei ole Hankija selgitanud, kas ta on pidanud silmas

ristsubsideerimise keeldu üksnes nö hanke esemeks olevatelt teenustelt saadavate tulude osas

(st tulud hommikupudru, koolilõuna ja lisaeine eest) või laiemalt, so ka kõigi pakkuja poolt

kolmandatele isikutele osutatavatelt teenustelt saadavate tulude osas (ehk selles mõttes on

RHAD p 15.7. ka ebaselge ja vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõtetega).

5 (23)

Ristsubsideerimise keelu puhul on tegemist olulise Hankija poolse sekkumisega

teenuseosutaja ettevõtlusvabadusse (vt nt RKHKO 18.11.2009, 3-3-1-44-09, p 18), mis on

lubatud üksnes juhul, kui vastavad piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega

moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 11 ls 2).

Seadused mingit üleüldist ristsubsideerimise keeldu riigihangete menetlustes ei sätesta ning

ristsubsideerimine on keelatud erinormidest tulenevalt vaid teatud erijuhtudel (vt RKHKO

04.11.2020, 3-20-924, p 22). RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke

korraldamisel mh proportsionaalselt. RHS § 3 p 2 kohaselt peavad isikutele riigihanke

menetluses seatavad piirangud ja kriteeriumid olema riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Vaidlustaja leiab, et ristsubsideerimise keeld

ei ole Hankes ei proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud (vähemalt ristsubsideerimise

mõiste laiemas tähenduses, mis hõlmab ka võimalikku pakutavate hindade rahastamist

pakkuja muude, sellest hankest sõltumatute tulude ja vahendite arvelt).

RHS § 3 p 3 kohaselt peab hankija tagama riigihankel konkurentsi efektiivse ärakasutamise.

Vaidlustaja on seisukohal, et ristsubsideerimise keeld piirab konkreetsel juhul lubamatult ka

ettevõtjate vahelist konkurentsi.

Kokkuvõtvalt leiab Vaidlustaja, et RHAD p 15.7. on ristsubsideerimise keeluna vastuolus

RHS § 3 p-dega 1, 2 ja 3.

4.5. TK kirjeldus nr 1 p 3.8.3. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - tervisliku toitumise

soodustamine ning kohustus arvestada erinevate asjaosaliste ettepanekutega

RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema mh läbipaistvalt,

kontrollitavalt ja proportsionaalselt.

Seoses ls 1 sätestatud kohustusega soodustada tervislikku toitumist tuleb esile tuua, et RHAD

ei sätesta, kuidas leiab aset tervisliku toitumise soodustamine või mida tervisliku toitumise all

üldse on silmas peetud. Tegelikkuses polegi seda võimalik objektiivselt üheselt ja selgelt

määratleda, mistõttu on tegemist sisutühja, ebaselge ja paraku ka kontrollimatu sättega.

Seoses ls 2 sätestatud kohustusega arvestada erinevate nimetatud asjaosaliste ettepanekutega

toiduvalikute tegemisel on ebaselge, kelle ettepanekute / juhistega tuleb toitlustajal arvestada

siis, kui asjaosaliste ettepanekud / juhised omavahel vastuollu peaksid minema. Samuti on

ebaselge, millal tekib sätestatud „vajadus“ arvestada Tervise Arengu Instituudi

ettepanekutega. Samuti on ebaselge, mida on üldse mõeldud kasutatud mõiste „arvestama“

all, st kas toitlustaja peab ettepanekuid järgima kui siduvaid juhiseid (eeldusel, et need ei lähe

vastuollu Määrusega ning ei suurenda toidu hinda) või on ettepanekute puhul tegemist

mittesiduvate soovitustega, mida võib, kuid ei tule järgida. Vaidlustaja leiab, et täiesti

ebavajalik ja ebaproportsionaalne oleks anda siduvate juhiste andmise õigus hangitava teenuse

eseme osas hankelepingu osapooleks mitteolevatele kolmandatele isikutele.

Kokkuvõttes leiab Vaidlustaja, et kõnealused sätted on vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud

läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Samuti on kõnealused

sätted vastuolus RHS § 3 p 2 sätestatud proportsionaalsuse, asjakohasuse ja põhjendatuse

nõuetega.

6 (23)

4.6. TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - kohustus tagada

menüü tasakaal ja valmistada isuäratavat, maitsvat ja tervislikku toitu

TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. (ja vastavalt kirjelduste 2–5 p-id 3.7.6.5.) kohaselt peab menüü

olema võimalikult hästi tasakaalus ja toidud peavad olema isuäratavad, maitsvad ja

tervislikud. RHAD ei sätesta kuidas hinnata menüü „tasakaalu“, toidu „isuäratavust“,

„maitsvust“ ja „tervislikkust“.

Vaidlustaja on seisukohal, et osundatud mõisted on kõik õiguslikult määratlemata ning nende

sisustamine pole ühelgi konkreetsel juhul objektiivselt võimalik. Sellisena on tegemist

sätetega, mille täitmist pole tegelikkuses võimalik objektiivselt mõõta ega kontrollida.

Sellisel kujul on kõnealused sätted vastuolus RHS § 3 sätestatud läbipaistvuse ja

kontrollitavuse põhimõtetega ning RHS § 3 p 2 sätestatud asjakohasuse ja põhjendatuse

nõuetega.

4.7. TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) – nõue kasutada

toidu valmistamisel kohalikust põllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet vähemalt 20%

TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. (ja vastavalt kirjelduste 2–5 p-id 3.7.6.6.) kohaselt peab toitlustaja

toidu (koolilõuna sh eritoit, lihavabatoit jms) valmistamisel (ja menüü koostamisel) kasutama

igakuiselt kasutatavast kogu tooraine kogusest vähemalt 20% kohalikust põllumajanduslikust

tootmisest pärit toorainet.

Hankija selgitas eRHR’i teabevahetuses (vastusena Vaidlustaja 28.03.2025 kell 12:43 esitatud

Sõnumi ID: 947815), et „kohalik põllumajanduslik tootmine“ hõlmab Eestis toodetud

toorainet.“

RHS § 3 p 1 kohaselt on hankija riigihanke korraldamisel kohustatud tegutsema läbipaistvalt

ja kontrollitavalt. RHS § 3 p 2 kohaselt on hankija kohustatud kohtlema kõiki isikuid, kelle

elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga

ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Vaidlustaja on Hankija ülal osundatud selgituse valguses seisukohal, et osundatud sätted

kohtlevad ebavõrdselt toorainet, mis pärineb Eestist võrreldes toorainega, mis pärineb mõnest

muust EL liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigist. Täiendavalt osundab

Vaidlustaja, et RHAD ise ei täpsusta, mida on mõeldud „kohalikust põllumajanduslikust

tootmisest pärineva tooraine“ all, mistõttu on tegemist ebaselge ja kontrollimatu sättega.

Kokkuvõttes leiab Vaidlustaja, et sellisel kujul on kõnealused sätted vastuolus RHS § 3

sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega ning RHS § 3 p 2 sätestatud võrdse

kohtlemise nõudega.

4.8. Vaidlustaja täiendav seisukoht.

4.8.1. RHAD p 6.1.6. - kinnitus varasemate oluliste rikkumiste puudumise kohta

Hankija tunnistas vaidlustuse vastavas osas põhjendatuks ning muutis vastavalt Hanke

7 (23)

alusdokumente.

4.8.2. „Vastavustingimused“ näidismenüü esitamise nõue ning RHAD p 6.2. - näidismenüü

esitamise nõue vastavustingimusena

Oma 09.04.2025 vastuses möönab Hankija ühelt poolt, et Hankijal on üldjuhul kohustus

kontrollida pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud tingimustele, kuid teisalt näib Hankija

olevat jätkuvalt seisukohal, et kuna ta on teabevahetuses selgitanud, et näidismenüü vastavust

tehnilisele kirjeldusele (sh Määrusele) ei kontrollita pakkumuse vastavuse hindamisel, siis ta

ei pea seda ka tegema.

Vaidlustaja osundab, et RHS § 46 lg 3 ls 1 kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide kohta

esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid sisaldada uut teavet, ilma

milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuks nende sisu. RHS § 46 lg 3 ls 2

kohaselt on selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel keelatud riigihanke

alusdokumente muuta. Kõnealusel juhul on Hankija oma teabevahetuses antud selgitustega

piiranud pakkumuse vastavuse kontrolli ulatust seoses näidismenüüga. Sellega on Hankija

oma selgitustega esitanud uut teavet, mis muudavad oluliselt esialgselt avaldatud RHAD

vastavate sätete sisu. Selline RHAD muutmine teabevahetuses antud selgitustega on RHS §

46 lg 3 kohaselt keelatud. Kui Hankija soovib piirata näidismenüü TK-le vastavuse kontrolli

ulatust pakkumuste vastavuse hindamisel, siis tuleb Hankijal see vastavalt ja sõnaselgelt ka

RHAD sätetesse kirja panna. Seda on Vaidlustaja Hankijal teabevahetuses ka teha soovitanud,

kuid seni arusaamatul põhjusel pole Hankija seda soovitust järginud.

4.8.3. „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3 „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis

hanke osades) ning RHAD p-d 15.4.3. ja 15.5.3. (näidismenüü esitamise nõue kui sisuline

kvalifitseerimistingimus)

Oma 09.04.2025 vastuses on Hankija leidnud, et tema poolt nõutav näidismenüü ei ole

iseenesest teenuse näidis, vaid pigem pakkuja kontseptsiooni ja arusaama kirjeldus. Lisaks

leiab Hankija, et RHS § 101 lg 1 eesmärk on vältida olukorda, kus pakkuja peab pakkumuse

esitamiseks tegema reaalseid teenuse osutamise katseid, mis võivad olla ressursimahukad ning

et tema arvates näidismenüü esitamine ei too kaasa sellist koormust.

Vaidlustaja arvates ei lähe Hankija osundatud seisukohad kokku RHAD-s sätestatuga ning

Hankija poolt teabevahetuses avaldatuga.

RHAD p 6.2. kohaselt on pakkuja kohustatud esitama koos pakkumusega koolilõuna

näidismenüü 1 kalendrikuu kohta, arvestades TK-s esitatud nõudeid. RHAD ei sätesta

näidismenüü osas mingeid leevendusi võrreldes teenuse osutamisel koostamisele kuuluva

menüüga. Ehk sisuliselt nõuab Hankija pakkujatelt teenuse esemeks oleva menüü koostamise

ette-sooritust tervelt 1 kalendrikuu mahus. Näidismenüü puhul ei ole tegemist lihtsalt mingi

ebamäärase „kontseptsiooni või arusaama“ kirjeldusega, vaid mahuka dokumendiga, mis peab

RHAD kohaselt vastama kõigile tehnilises kirjelduses, sh Määruses sätestatud nõuetele ning

mille koostamine nõuab pakkujatelt arvestatavat ressursikulu (orienteeruvalt kulub Vaidlustaja

vastavalt spetsialistil näidismenüü koostamisele sellises mahus ca 1 töönädal).

Mis puudutab Hankija osundatud vaidlustuskomisjoni varasemat praktikat näidismenüü

nõude lubatavuse osas (vaidlustuskomisjon 24.03.2023 otsus asjas 26-23/253943, p 8.3.), siis

väärib tähelepanu, et Hankija osundatud konkreetne vaidlus puudutas sealse hankija nõuet

esitada koos pakkumusega näidismenüü 10 päeva kohta. Hankija aga nõuab näidismenüü

8 (23)

esitamist tervelt 1 kalendrikuu mahus, mis on pakkujatele vähemalt kaks korda töömahukam

nõue. Arvestades Hankija poolt teabevahetuses avaldatut (nimelt, et Hankija ei soovi

tegelikult üldse kontrollida näidismenüü vastavust TK-le ning et Hankija soovib

näidismenüüd hinnata üksnes hindamiskriteeriumi „Koolilõuna valikute arv“ kontekstis, so

suppide ja praadide arvu seisukohalt) on Vaidlustaja seisukohal, et üksnes koolilõuna valikute

arvu teadasaamiseks on näidismenüü esitamise nõue ilmselgelt ebaproportsionaalne ja

vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud vastava põhimõttega. Tegemist ei ole asjakohase ega

põhjendatud tingimusega.

Teisalt soovib Hankija aga oma teabevahetuses antud selgituste kohaselt näidismenüü alusel

hinnata pakkujate tegelikku suutlikkust ja oskust koostada mitmekülgset menüüd, arusaamist

hanke sisust ning näidismenüü vastavust tehnilistele nõuetele ehk teisisõnu TK-le (vt vastus

Vaidlustaja 28.03.2025 kell 12:38 esitatud Sõnumi ID: 947808 ning vastus Vaidlustaja

28.03.2025 kell 12:36 esitatud Sõnumi ID: 947805).

Siinkohal jääb arusaamatuks, kuidas Hankija näidismenüüde alusel kõike seda siis hindab, kui

tal pole tegelikkuses mingit kavatsust näidismenüüde vastavust TK-le kontrollida. Ilmselgelt

on RHAD vastavad sätted ning Hankija poolt teabevahetuses antud selgitused omavahel

vastuolus ja kogumis täiesti ebaselged.

Kuna Hankija tegelikkuses näidismenüüde vastavust TK nõuetele, sh Määrusele, kontrollida

ei soovi, küll aga soovib ta näidismenüüde alusel hinnata pakkujate tegelikku suutlikkust ja

oskust mitmekülgset menüüd koostada, siis on näidismenüü esitamise nõude puhul sisuliselt

tegemist pakkujate kvalifitseerimistingimusega RHS § 98 lg 1 ja § 101 tähenduses. Sellisel

juhul ei ole aga Hankijal RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt lubatud näidismenüüsid ja nendest

nähtuvad „Koolilõunate valikute arvu“ kasutada pakkumuse hindamise kriteeriumina.

4.8.4. RHAD p 15.7. ls 2 - ristsubsideerimise keeld

Arvestades, et Hankija otsustas vaidlustuse tulemusena muuta RHAD p 15.7. sõnastust (vt

Hankija 09.04.2025 vastuse p 7), tuleb lugeda, et Hankija on tunnistanud vaidlustuse vastavas

osas põhjendatuks.

RHAD p 15.7. muudetud redaktsioon (seisuga 09.04.2025) on kahjuks aga ebaselge (nt

sisaldades esimeses lauses kirjaviga) ega vasta Hankija 09.04.2025 vastuses esitatud

selgitustele. Oma 09.04.2025 vastuses selgitab Hankija, et peab ristsubsideerimise keelu all

silmas üksnes olukorda, kus pakkuja alandab ühe hanke esemeks oleva teenuse hinda teise

sama hanke esemeks oleva teenuse arvelt saadava tulu kaudu. RHAD p 15.7. ls 2 (muudetud

redaktsioonis) ei sisalda kitsendust, et ühe kõnealuses hankes pakutava teenuse hinda ei tohi

alandada teise sama hanke esemeks oleva teenuse arvelt. Kõnealuse RHAD sätte muudetud

redaktsioon võimaldab ka tõlgendust, et keelatud on igasugune, sh käesoleva Hanke väline

ristsubsideerimine.

Kui Hankija soovib rakendada ristsubsideerimise keeldu üksnes käesoleva Hanke siseselt, siis

tuleb Hankijal see sõnaselgelt ka hanketingimustesse kirja panna, sest teabevahetuses antud

selgitustega ei ole lubatud hanketingimusi ei täiendada ega muuta (vt RHS § 46 lg 3).

Vaidlustaja jääb ka muudetud kujul kõnealuse sätte osas vaidlustuses esitatud seisukohtade

juurde, sh et tegemist on ebavajaliku ja ebaproportsionaalse toitlustaja ettevõtlusvabaduse

ning vaba konkurentsi piiranguga.

9 (23)

4.8.5. TK kirjeldus nr 1 p 3.8.3. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - tervisliku

toitumise soodustamine ning kohustus arvestada erinevate asjaosaliste ettepanekutega

Arvestades, et Hankija otsustas vaidlustuse tulemusena muuta vastavaid RHAD lisa 3 sätteid

(vt Hankija 09.04.2025 vastuse p 8), tuleb lugeda, et Hankija on tunnistanud vaidlustuse

vastavas osas põhjendatuks.

RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.8.3. sätted (ja teiste Hanke osade TK-de vastavad sätted) on

muudetud redaktsioonis (seisuga 09.04.2025) jätkuvalt ebaselged, vastuolulised ning

kokkuvõttes seetõttu kontrollimatud.

TK kirjeldus nr 1 p 3.8.3.1. alap-id 1) ja 2) (ning teiste Hanke osade TK-de vastavad sätted

seisuga 09.04.2025) sisaldavad samaaegselt kohustust tagada ühelt poolt toidu vastavus

Määrusele ning teiselt poolt lähtuda menüüde koostamisel (ja järelikult ka toidu

valmistamisel) Tervise Arengu Instituudi (edaspidi „TAI“) avaldatud toitumissoovitustest.

Hankija ei ole täpsustanud, mis saab siis, kui Määruses sätestatud nõuded on vastuolus TAI

avaldatud soovitustega.

TK kirjeldus nr 1 p 3.8.3.1. alap-is 3) (ning teiste Hanke osade TK-de vastavad sätted seisuga

09.04.2025) sätestatakse, et toiduainete valikul tuleb eelistada minimaalselt töödeldud

tooraineid ning piirata lisatud suhkrute, soola ja küllastunud rasvade kasutamist. Arvestades,

et nii Määrus kui ka TAI toitumissoovitused sisaldavad arvukaid ja suhteliselt täpseid

määratlusi erinevate toitainete sisalduse ning laste päevase energiavajaduse katmise osas (sh

nii miinimum- kui maksimumkogused ning suhkrute, soolade ja rasvade sisaldused), jääb

arusaamatuks (ja seetõttu paraku ja ebaselgeks ja kontrollimatuks), mida on mõeldud

täiendavalt kõnealuse alapunktiga 3) ja mida soovitakse sellega täiendavalt saavutada. Täiesti

ebaselge on, mida on mõeldud „minimaalselt töödeldud“ tooraine all ja millises olukorras

loetakse kõnealune nõue täidetuks ning millal loetakse teenuseosutaja kõnealust nõuet

rikkunuks.

TK kirjeldus nr 1 p 3.8.3.1. alap-is 4 (ning teiste Hanke osade TK-de kirjelduste vastavad

sätted seisuga 09.04.2025) sätestatakse, et tagada tuleb piisav puu- ja köögiviljade,

täisteratoodete ning mitmekesiste valguallikate pakkumine. Ka kõnealune säte on ebamäärane

ja seetõttu ebaselge ning kontrollimatu. Vaidlustaja osundab, et Hankija on TK-s juba

sätestanud nõuded puu- ja köögiviljade pakkumise kohta (vt RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p-d

3.9.6.2., 3.9.6.9. ja 3.10.1. ning teiste Hanke osade TK-de vastavad sätted seisuga

09.04.2025), mistõttu jääb selgusetuks (ja seetõttu ka kontrollimatuks), mida peab Hankija

silmas sätestades siinkohal täiendava kohustuse tagada piisav puu- ja köögiviljade pakkumine.

Sama kehtib vastavalt ka nõude osas tagada piisav täisteratoodete pakkumine. Arvestades, et

Määrus sisaldab koolitoidu osas täpseid valkude sisalduse miinimum- ja maksimumkoguseid

(Määruse lisa 3), siis jääb selgusetuks (ja seetõttu ka kontrollimatuks), mida peab Hankija

silmas sätestades täiendava kohustuse tagada mitmekesine valguallikate pakkumine.

TK kirjeldus nr 1 p 3.8.3.3. (ning teiste Hanke osade TK-de vastavad sätted seisuga

09.04.2025) sätestab, et kui RHAD punktis 3.8.3.2 nimetatud osapoolte ettepanekud on

vastuolulised, on toitlustajal kohustus konsulteerida hankijaga (kooli direktoriga) ja

saavutada kompromiss, mis vastab kehtivatele õigusaktidele ja punktis 3.8.3.1 sätestatud

põhimõtetele. Vaidlustaja osundab, et toitlustajal pole õiguslikult võimalik sundida RHAD lisa

3 kirjeldus nr 1 p 3.8.3.2. (ja teiste Hanke osade TK-de vastavad sätted) nimetatud osapooli

(kooli juhtkond, hoolekogu, õpilasesindus ja Terviseamet) sõlmima mingit kompromissi.

10 (23)

Sellise kompromissi saavutamise kohustuse asetamine toitlustajale on ilmselgelt

ebaproportsionaalne ja vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud vastava põhimõttega. Samuti pole

kõnealune kohustus ei asjakohane ega põhjendatud, mistõttu on tegemist ka RHS § 3 p 2

sätestatud vastavate põhimõtete rikkumisega.

4.8.6. RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) -

kohustus tagada menüü tasakaal ja valmistada isuäratavat, maitsvat ja tervislikku toitu

Arvestades, et Hankija (vähemalt osaliselt) möönab oma 09.04.2025 vastuses, et mõned

kõnealuste sätete mõisted võivad vajada kontekstipõhist selgitust ning otsustas vaidlustuse

tulemusena muuta vastavaid RHAD lisa 3 sätteid, tuleb lugeda, et Hankija on tunnistanud

vaidlustuse vastavas osas põhjendatuks.

RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. sätted (ja teiste Hanke osade TK vastavad sätted) on ka

muudetud redaktsioonis (seisuga 09.04.2025) kahjuks jätkuvalt ebaselged, vastuolulised ja

kontrollimatud.

Esmalt nõuavad kõnealused sätted (uues redaktsioonis), et menüü peab olema võimalikult

hästi tasakaalus, st vastama Määrusele ja üldistele toitumissoovitustele, tagades vajalikud

toitained. Vaidlustaja osundab, et TK juba sisaldab nõuet, et pakutav toit ja koostatav menüü

peavad vastama Määrusele (vt RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p-d 3.1. ja 3.8.2. ning teiste Hanke

osade TK-de vastavad sätted), mistõttu on kõnealune säte üleliigne. Lisaks osundab

Vaidlustaja, et „üldised toitumissoovitused“ on ise samuti määratlemata mõiste, mistõttu on

ebaselge missuguseid soovitusi siinkohal täpsemalt mõeldud on. Samuti jääb ebaselgeks,

kuidas tuleb käituda juhul, kui Määrus ja osundatud „üldised toitumissoovitused“ omavahel

vastuollu peaksid sattuma.

Teiseks nõuavad kõnealused sätted, et pakutavad toidud peavad olema isuäratavad, st.

valmistatud kvaliteetsest toorainest ja olema visuaalselt atraktiivsed. Vaidlustaja osundab, et

mõisted „kvalitatiivne“ ja „visuaalselt atraktiivne“ on määratlemata mõisted, mistõttu on

kõnealused sätted ebaselged ja seetõttu kontrollimatud. On ilmne, et visuaalne atraktiivsus on

väga subjektiivne ja hinnanguline kategooria.

Kolmandaks nõuavad kõnealused sätted, et pakutavad toidud peavad olema maitsvad, st

meeldivad enamikule õpilastele. Vaidlustaja osundab, et Hankija ei ole sätestanud mingit

protseduuri õpilaste enamuse maitse-eelistuste määratlemiseks, mistõttu on ebaselge ja

kontrollimatu, millal saab lugeda toitlustaja kõnealust nõuet täitnuks või rikkunuks. Samuti

väärib tähelepanu, et toidud, mis enamikule lastest meeldivad, ei pruugi Vaidlustaja senise

pikaajalise ja mahuka toitlustamise kogemuse põhjal olla sugugi samaaegselt ka tervislikud

(mainigem siinkohal vaid friteeritud kartuleid, kana-nagitsaid või viinereid). Vaidlustaja ei

heida loomulikult Hankijale ette püüdlust saavutada koolides toit, mis oleks nii tervislik kui

maitsev. Küll aga tuleks Hankijal teadvustada ja arvestada, et sellisel kujul toitlustajale

kõnealuseid kohustusi sätestades ei pruugi see ei õiguslikult lubatud ega praktiliselt võimalik

olla.

Neljandaks nõuavad kõnealused sätted, et pakutavad toidud peavad olema tervislikud, st

soodustama õpilaste arengut ja piirama kahjulike ainete sisaldust. Ei ole võimalik üheselt

määratleda, missugused toidud „soodustavad õpilaste arengut“ ja missugused mitte. Ja mis

puudutab koolitoidus lubatud toitainete koguseid, siis on need detailselt määratletud Määruses

(eelkõige selle lisas 3). Mõiste „kahjulikud ained“ on määratlemata mõiste, kusjuures väärib

11 (23)

tähelepanu, et ühe või teise aine kahjulikkus sõltub reeglina kogusest (ka muidu üldiselt

kasulik aine võib olla liigses koguses kahjulik). Kokkuvõttes on ka kõnealune nõue ebaselge

ja seetõttu kontrollimatu.

4.8.7. TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - nõue kasutada

toidu valmistamisel kohalikust põllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet vähemalt 20%

Arvestades, et Hankija otsustas vaidlustuse tulemusena muuta vastavaid RHAD lisa 3 TK

sätteid (vt Hankija 09.04.2025 vastuse p 10), tuleb lugeda, et Hankija on tunnistanud

vaidlustuse vastavas osas põhjendatuks.

RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. sätted (ja teiste Hanke osade TK-de vastavad sätted) on

ka muudetud redaktsioonis (seisuga 09.04.2025) kahjuks jätkuvalt vastuolus RHS § 3 p 2

sätestatud võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse, asjakohasuse ning põhjendatuse

põhimõtetega ja moonutavad vaba konkurentsi minnes vastuollu RHS § 3 p 3 sätestatud

keeluga.

Hankija selgitab oma 09.04.2025 vastuses, et kõnealuste sätetega on kohaliku tooraine

osakaal piiratud kõigest 20 protsendiga, mis näitavat selgelt meetme proportsionaalsust.

Hankija hinnangul ei kujuta selline piirang endast olulist takistust teiste riikide päritolu

tooraine kasutamisel ega piira seeläbi oluliselt pakkujate konkurentsivõimet. Vaidlustaja

järeldab Hankija selgitustest, et Hankija tegelikult möönab ka ise, et kõnealused TK sätted

piiravad toitlustamisel väljapoolt Eestit pärit tooraine kasutamist ja EL’i sisest kaupade vaba

liikumist päritolu põhiselt, kuid leiab sealjuures, et need piirangud pole olulised ning on

põhjendatud ja proportsionaalsed.

Kaupade ja teenuse vaba liikumine peab Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriikide vahel olema tagatud Euroopa Liidu Toimimise Lepingust tulenevalt (vt selle

artiklid 28 ja artiklid 56-62). Tegemist on nn EL alusvabadustega, mille väljenduseks on ka

RHS § 3 p-des 2 ja 3 sätestatud põhimõtted, sh kohustus tagada konkurentsi efektiivne

ärakasutamine ning keeld moonutada ja kahjustada konkurentsi. Vaidlustajale teadaolevalt ei

ole ei Eesti ega EL õigusaktidega üldjuhul lubatud piirata või eelistada riigihangetes EL või

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist pärit tooraine kasutamist pelgalt päritolu põhiselt

mistahes kaalutlustel (vt ka Simovart/Parind, Riigihangete seadus, Kommenteeritud

väljaanne, Tallinn 2019, § 3 kommentaar nr 13).

Mis puudutab Hankija poolt esile toodud Eestist pärit tooraine eelistamise kaalutlusi, siis

osundab Vaidlustaja järgnevatele kaalutlusvigadele.

Kohaliku majanduse toetamine. Nagu juba ülal osundatud, ei ole ei Eesti ega EL õiguse

kohaselt lubatud eelistada Eesti „kohalikke“ põllumajandustootjaid ja „kohalikku“ Eesti

majandust teiste EL ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide arvelt.

Toidu kvaliteet ja värskus. Hankija jätab tähelepanuta, et Pärnu ei asu kaugel Läti piirist,

mistõttu on Põhja-Lätist pärit tooraine Hankija „loogikat“ järgides kahtlemata vähemalt sama

värske kui mistahes Eestist pärit tooraine. Samuti jätab Hankija tähelepanuta, et ühelt poolt

tooraine „kohalikkuse“ ja teiselt poolt kvaliteedi ning värskuse vahel puudub tegelikkuses

vahetu seos, st. ei saa sugugi üheselt väita, et Eestist pärit tooraine on toidu valmistamisel

kvaliteetsem või värskem kui mõnest teisest EL liikmesriigist pärit tooraine. Toidu kvaliteet

ja värskus sõltub mitmetest asjaoludest, mh sellest, kuidas toorainet on käideldud, ladustatud,

12 (23)

transporditud, säilitatud jne. Kahtlemata leidub ka Eestist ebakvaliteetset ja/või riknenud

toorainet.

Keskkonnasäästlikus. Hankija jätab tähelepanuta, et Eestist pärit tooraine keskkonna jalajälg

ei pruugi sugugi olla väiksem mistahes teisest EL liikmesriigist pärit toorainega võrreldes.

Tooraine keskkonna jalajälge ei mõjuta üksnes tooraine esialgse päritolukoha kaugus Hankija

asukohast, vaid täiendavalt veel mitmed erinevad tegurid (nt kasvatamise tingimused,

tootmisprotsessi ülesehitus, tarneahela ülesehitus jms). Kindlasti ei pea Hankija loogika paika

nt Põhja-Lätist pärit tooraine osas, mis on geograafiliselt Hankija asukohale lähemal kui

Põhja-Eesti või Ida-Virumaa.

Kokkuvõttes eksib Hankija väites, et tal on õigus ise vabalt otsustada, missugusest EL

liikmesriigist pärit toorainest peab talle pakutav toit olema valmistatud.

5. Hankija, Pärnu Linnavalitsus, esitas järgmise seisukoha.

5.1. RHAD p 6.1.6. - kinnitus varasemate oluliste rikkumiste puudumise kohta. Hankija on

hinnanud vaidlustuses esitatud etteheiteid ning jõudnud järeldusele, et RHAD p 6.1.6 võib

tekitada automaatse kõrvaldamise mulje, mis on vastuolus RHS § 95 lg 4 punktis 8 sätestatud

kaalutlusõigusega. Lähtudes põhjendustest ning tagamaks hankemenetluse õiguspärasust ja

proportsionaalsust, sh selguse huvides, otsustas Hankija muuta RHAD p 6.1.6 ja eemaldab

antud punki Hanke alusdokumentidest.

5.2. „Vastavustingimused“ näidismenüü esitamise nõudes (kõigis hanke osades) ja RHAD p

6.2.

Üldjuhul on Hankijal kohustus kontrollida pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud

tingimustele. Samas ei välista RHS võimalust, et Hankija määrab kindlaks, milliseid

vastavustingimusi kontrollitakse pakkumuse hindamise etapis ja milliseid hankelepingu

täitmise käigus.

Hankija on teabevahetuses selgitanud, et näidismenüü vastavust TK-le (sh Määrusele) ei

kontrollita pakkumuse vastavuse hindamisel, vaid hankelepingu täitmise käigus Terviseameti

poolt. See on kooskõlas RHS § 3 lg 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega, kuna Hankija on

selle asjaolu pakkujatele selgelt teatanud. Hankijal on õigus ise otsustada ja

hankedokumentides määrata, mis ulatuses ta pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud

tingimustele kontrollib.

Hankija ei nõustu, et näidismenüü on käsitletav teenuse näidisena RHS § 101 lg 1 mõistes.

Näidismenüü on dokument, mis võimaldab Hankijal hinnata pakkuja arusaamist hanke sisust

ja suutlikkust koostada tehnilisele kirjeldusele vastavat menüüd. See ei ole iseenesest teenuse

näidis. Näidismenüü on pigem pakkuja kontseptsiooni ja arusaama kirjeldus. RHS § 101 lg 1

eesmärk on vältida olukorda, kus pakkuja peab pakkumuse esitamiseks tegema reaalseid

teenuse osutamise katseid, mis võivad olla ressursimahukad. Näidismenüü esitamine ei too

kaasa sellist koormust.

Samuti on varasemalt vaidlustuskomisjon tõdenud, et toitlustusteenuse hankimiseks sõlmitav

hankelepingut ei sõlmita asjade ostmiseks, mistõttu ei saa selle puhul lähtuda RHS § 101 lg 1

pst 11. Samuti on näidismenüü esitamine ja koostamine pakkumuste hindamise eesmärgil

13 (23)

asjakohane ja mõistlik.1

5.3. „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3 „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis

hanke osades) ning RHAD p-d 15.4.3. ja 15.5.3.

Hankija on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist kvalifikatsiooni hindamisega. Hankija

selgitab, et „Koolilõuna valikute arv“ hindab pakkuja arusaama hanke sisust ja suutlikkust

pakkuda mitmekülgset menüüd, mis vastab tehnilisele kirjeldusele. See on seotud pakutava

teenuse sisuga, mitte pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevusega RHS § 98 ja § 101 mõttes.

Vaidlustaja väidab, et näidismenüü on teenuse näidis RHS § 101 lg 1 mõistes ja selle

nõudmine on seetõttu keelatud. See on ekslik, kuna näidismenüü võimaldab Hankijal üksnes

hinnata pakkuja arusaamist hanke sisust ja suutlikkust koostada TK-le vastavat menüüd. See

ei ole iseenesest teenuse näidis, vaid pigem on tegemist pakkuja kontseptsiooni ja arusaama

kirjeldus.

5.4. RHAD p 15.7. - ristsubsideerimise keeld.

Hankija leiab, et RHAD p 15.7 on kooskõlas RHS-iga ning on vajalik Hankija huvide kaitseks.

Hankija on RHAD p-is 15.7 selgelt sõnastanud ristsubsideerimise keelu, seega on tingimus

läbipaistev ja kontrollitav.

Ristsubsideerimise keeld taotleb RHS § 3 p-s 2 nimetatud proportsionaalsuse põhimõtte

järgimist, st Hankija eesmärk on tagada, et pakkujad esitaksid realistlikud ja jätkusuutlikud

hinnad iga teenuse kohta eraldi. Ristsubsideerimine ehk selle lubamine võib viia olukorrani,

kus mõne teenuse hind on kunstlikult madal, mis võib lepingu täitmise käigus kaasa tuua

teenuse kvaliteedi languse või teenuseosutaja suutmatuse teenust kvaliteetselt osutada. Seega

on ristsubsideerimise keeld proportsionaalne meede hankija huvide kaitseks ja teenuse

osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Lisaks taotleb RHS § 3 p 3 ehk konkurentsi efektiivne ärakasutamist, kuivõrd selline keeld ei

piira konkurentsi, vaid selle eesmärgiks on tagab, et konkurents toimub iga teenuse osas eraldi.

Selguse huvides on hankija täpsustanud RHAD p-i 15.7 märkides, et ristsubsideerimise keelu

all peab ta silmas üksnes olukorda, kus pakkuja alandab ühe hanke esemeks oleva teenuse

hinda teise sama hanke esemeks oleva teenuse arvelt saadava tulu kaudu. See tähendab, et

pakkumuse maksumus iga hanke esemelt olevatelt teenustelt (st hommikupudru, koolilõuna

ja lisaeine) peab olema kalkuleeritud iseseisvalt, sisaldades kõiki selle konkreetse teenuse

osutamisega seotud kulusid, ilma et ühe teenuse puudujääki kataks teise teenuse ülejääk.

5.5. TK kirjeldus nr 1 p 3.8.3. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted)

Hankija nõustub osaliselt, et punkt vajab erinevate tõlgenduste tekkimise vältimiseks

täpsustamist ning on täiendanud seda nii, et „tervisliku toitumise soodustamine“ all mõeldakse

järgmist:

• Toidu vastavus sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded

toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“.

• Menüüde koostamisel lähtumine toitumissoovitustest, mis on avaldatud Tervise

Arengu Instituudi (TAI) poolt.

• Toiduainete valikul eelistatakse vähem töödeldud tooraineid, piiratakse lisatud suhkru,

soola ja küllastunud rasvade kasutamist.

1 Vaidlustuskomisjon 24.03.2023 otsus asjas 26-23/253943, p 8.3.

14 (23)

• Pakutakse piisavalt puu- ja köögivilju, täisteratooteid ning mitmekesiseid

valguallikaid. Hankija lisab, et toitlustajal on võimalus ja vabadus iseseisvalt menüü

koostada, kui see vastab eeltoodud põhimõtetele.

• Erinevate asjaosaliste (juhtkond, hoolekogu, õpilasesindus, Terviseamet, TAI)

ettepanekute eesmärk on tagada menüü vastavus kooli eripäradele ja õpilaste

vajadustele.

• TAI ettepanekutega arvestatakse „vajadusel“ ehk siis, kui need on olulised (näiteks

uued riiklikud toitumissoovitused) ja kooli jaoks asjakohased.

Hankija leiab, et ka täpsustamata kujul on nõuded proportsionaalsed, asjakohased ja

riigihanke eesmärgiga kooskõlas.

5.6. TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted)

Hankija nõustub, et mõned mõisted võivad vajada selgitust, kuid ei nõustu, et need on

täielikult määratlematud. Vältimaks erinevaid tõlgendusi on Hankija neid täpsustatud.

Mõistete selgitamine:

Tasakaalus: peetakse silmas menüü vastavust Sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8

„Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ ning üldistele

toitumissoovitustele, tagades vajalike toitainete, energia ja makrotoitainete olemasolu.

Tervislik: tähendab toiduvalikut, mis soodustab õpilaste kasvu ja arengut, vastab vanusegrupi

vajadustele ning piirab kahjulike ainete (nt liigne suhkur, sool, transrasvad) sisaldust.

Isuäratav ja maitsev: on subjektiivsemad mõisted, kuid Hankija rõhutab, et toit peab olema

valmistatud kvaliteetsest toorainest, olema visuaalselt atraktiivne ja maitselt meeldiv

enamikule õpilastele. Hankija ei eelda, et toit peab vastama iga üksiku õpilase maitsele.

Hankija leiab, et kõnealused tingimused ei ole vastuolus RHS § 3-ga.

Läbipaistvus ja kontrollitavus: kuigi mõned mõisted on subjektiivsed, on nendele antud

selgitused piisavad, et pakkujad saaksid aru, mida Hankija ootab. Kontrollitavus tagatakse

toidu kvaliteedi regulaarse hindamisega ja tagasiside kogumisega õpilastelt ja

koolipersonalilt.

Proportsionaalsus, asjakohasus ja põhjendatus: nõuded on proportsionaalsed, kuna need on

vajalikud, et tagada õpilastele tervislik ja kvaliteetne toit.

Hankija on õigusrahu huvides ja võimalike erinevate järelduste tekkimiseks täpsustanud

nõudeid, et need oleksid selgemad ja ühemõttelisema. Ka täpsustamata kujul on nõuded

arusaadavad, kontrollitavad, proportsionaalsed, asjakohased ja Hanke eesmärgiga kooskõlas.

5.7. TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted)

Hankija leiab, et kõnealune nõue on kooskõlas RHS-iga ning on vajalik Hankija eesmärkide

saavutamiseks.

RHS § 3 p 1 (läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõte). Hankija on RHAD p-is 3.9.6.6 selgelt

sõnastanud nõude kasutada kohalikku toorainet. Hankija on teabevahetuses täpsustanud, et

„kohalik“ tähendab Eestis toodetud toorainet. Selguse mõistes on Hankija RHAD lisa 3

15 (23)

kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6 (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) asendanud sõna „kohaliku“

sõnaga „Eesti“. Seega on tingimus piisavalt selge ja kontrollitav.

Kohaliku tooraine osakaal on piiratud kõigest 20 protsendiga, näitab selgelt meetme

proportsionaalsust. See ei kujuta endast olulist takistust teiste riikide päritolu tooraine

kasutamisel ega piira seeläbi oluliselt pakkujate konkurentsivõimet. Pakkujatel jääb endiselt

märkimisväärne vabadus (80%) valida oma ärilistele huvidele ja kvaliteedinõuetele vastavat

toorainet teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikidest

või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riikidest. Seega ei ole

tegemist ebavõrdse kohtlemisega RHS § 3 lg 2 mõttes, kuna kõigile pakkujatele on seatud

sama kohustus ja selle ulatus on piiratud, võimaldades jätkuvalt konkurentsi erinevate

päritoluriikide tooraine osas.

Hankija põhjendab oma eelistust järgmistel kaalutlustel:

• Kohaliku majanduse toetamine: Hankija soovib toetada Eesti põllumajandustootjaid

ja kohalikku majandust.

• Toidu kvaliteet ja värskus: Kohalik tooraine võib olla värskem ja kvaliteetsem, mis

tagab parema toidu õpilastele.

• Keskkonnasäästlikkus: Kohaliku tooraine kasutamine võib vähendada transpordist

tulenevat keskkonnamõju.

Hankija on seisukohal, et need kaalutlused on piisav alus erinevaks kohtlemiseks ning meede

on proportsionaalne, kuna see ei välista täielikult teiste EL liikmesriikide tooraine kasutamist.

Lisaks tuleb mõista, et Hankijal on laiaulatuslik kaalutlusõigus riigihanke tehnilise kirjelduse

koostamisel ehk Hankija teab ise, mida tal vaja on.2 Seega on ka Hankija õigus otsustada,

millise päritoluga toorainest toitu valmistatakse, sh on Hankijal õigus nõuda, et osa tema

koolides välistatud toidust oleks kohaliku päritoluga, et saavutada eespool väljatoodud

eesmärke.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Hankija korraldab Hanget sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena. RHS § 126 lg-de 2 ja 7

koosmõjus peab Hankija sellise menetluse läbiviimisel järgima enda poolt Hanke

alusdokumentides määratud menetluskorda ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes

arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Seega ei ole RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta

sätestatud menetlusreeglid sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse

kohaldatavad, va üksikud erireeglid (nt RHS § 126 lg-d 9 ja 10).

Käesoleval juhul on Hankija kehtestanud erinevatest dokumentidest koosneva sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetluse korra.

Alljärgnevalt vaidlustuskomisjon kontrollib kas vaidlustatud regulatsioonid Hankija

koostatud Hanke alusdokumentides on kooskõlas eelkõige RHS §-s 3 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetega.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hanke tingimuste kindlaksmääramisel on Hankijal avar

2 Euroopa Kohtu otsus C-413/17, p-d 29 ja 30. Vaidlustuskomisjon 24.08.2022 otsus asjas 102-

22/251779, p 7.

16 (23)

kaalutlusruum (nt Riigikohtu otsus 3-3-1-65-11, p 26: Seda, millist liiki ja millistele tunnustele

vastavat kaupa või teenust soetada, otsustab hankija põhimõtteliselt omal vabal

äranägemisel, eeldusel, et hankija poolt kehtestatavad kriteeriumid on asjakohased ning

kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega), millesse vaidlustuskomisjon

sekkub vaid juhul, kui Hankija sätestatud tingimused on ilmselgelt asjakohatud või

meelevaldsed.

7. RHAD p 6.1.6. kohaselt kinnitab pakkuja pakkumuse esitamisega, et ta ei ole oluliselt või

pidevalt rikkunud sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on

lepingust taganetud või leping üles öeldud.

Hankija on 03.04.2025 vastanud selgitustaotlusele järgmiselt: „Hankija jätab RHAD punkti

6.1.6. kuna see on vajalik ja õiguspärane meede, mis aitab hankijal tagada hankelepingu

eduka täitmise ning vähendada võimalikke riske. Hankija leiab, et nõue esitada kinnitus

varasemate oluliste või pidevate lepingurikkumiste puudumise kohta, ei ole

ebaproportsionaalne. Iga pakkuja saab anda omapoolsed selgitused varasemate lepingu

rikkumiste kohta, kui selliseid on esinenud.“

Hankija on vaidlustusmenetluse ajal muutnud RHAD-d ja eemaldanud sealt p-i 6.1.6.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et seonduvalt RHAD p-iga 6.1.6. on Hankija tunnistanud

vaidlustuse põhjendatuks ja vaidlustusmenetlus selles osas lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel.

8. RHAD p 6.2. on sõnastatud järgmiselt: „Pakkuja esitab koolilõuna näidismenüü 1

kalendrikuu kohta, arvestades tehnilistes kirjeldustes esitatud nõudeid. Põhikoolide puhul

esitada I - III kooliastme näidismenüü ning gümnaasiumi puhul gümnaasiumi astme

näidismenüü“.

Sama nõue on ka „Vastavustingimustes“. Nõue kehtib kõigis Hanke osades.

Vaidlustaja on seisukohal, et kui Hankija on kehtestanud vastavustingimused, siis tuleb

Hankijal ka kontrollida pakkumuse vastavust kõigile kehtestatud vastavustingimustele -

Hankija ei saa oma suva järgi jätta mingeid vastavustingimusi kontrollimata, kui seda pole

selgelt RHAD tingimustes sätestatud. Vaidlustaja leiab, et Hankija ei saa muuta RHAD

tingimusi teabevahetuses avaldatuga ja et Hankija vastustest tulenevalt soovib Hankija

näidismenüü alusel hinnata mh ka pakkujate kvalifikatsiooni, eelkõige tehnilist ja kutsealast

pädevust RHS § 98 lg 1 ja § 101 mõistes.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hanke alusdokumentidest, Hankija vastustest

selgitustaotlustele ja Hankija seisukohtadest vaidlustusmenetluses ei tulene selgelt see,

milleks näidismenüü esitamine on vajalik. Hankija on andnud vastandlikke selgitusi - jääb

arusaamatuks, kas näidismenüü on vajalik üksnes pakkumuste hindamisel (koolilõunate

valikute arv) või kontrollitakse selle vastavust TK-le või hoopis tuvastatakse pakkuja

arusaamist hanke sisust ja suutlikkust koostada tehnilisele kirjeldusele vastavat menüüd.

8.1. Hankija on Hanke alusdokumentides esitanud:

1) Üldnõuded menüüle;

2) Nõuded koolilõuna menüüle;

3) Nõuded hommikupudru ja lisaeine menüüle.

17 (23)

Lisaks on Hankija vastates ettevõtjate selgitustaotlustele üksikasjalikult selgitanud menüü

koostamise aluseid. Vaidlustuskomisjon eeldab, et Hankija on valmis kõigi menüüle Hanke

alusdokumentides esitatud nõuete (sh TK nõuete) täitmist kontrollima – mitte ühestki Hanke

alusdokumendi regulatsioonist ei tulene see, et Hankija seda tegema ei pea.

29.04.2025 on Hankija vastanud selgitustaotlusele3, et koolide pakutav toit peab vastama

sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses

lasteasutuses ja koolis”. Hankija rõhutab, et kuigi pakkumuses esitatud menüüde vastavust

määrusele nr 8 ei kontrollita pakkumuse vastavuse kontrolli käigus ega ka hindamise raames,

on määruse nr 8 nõuetele vastavuse kontrollimine Terviseameti ülesanne hankelepingu

täitmise käigus. Hankija kinnitab, et pakkumuse osana esitatav näidismenüü peab vastama

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, sh Lisa 3 (Tehniline kirjeldus)

sisalduvatele nõuetele. See tähendab, et hankija kontrollib pakkumuse vastavust, hinnates

pakkuja poolt esitatud näidismenüü vastavust riigihanke alusdokumendi Lisa 3 (Tehniline

kirjeldus) sisalduvatele nõuetele. Hankija kontrollib, kas pakkuja on esitanud näidismenüü,

mis võimaldab hankijal hinnata pakkuja arusaamist hanke sisust, sh tehnilise kirjelduse (Lisa

3) nõuetest, ning pakkuja suutlikkust koostada tehnilisele kirjeldusele vastavat menüüd.

Vaidlustusmenetluse ajal on Hankija TK kirjeldustes 1 – 5 (p-id 3.8.2. ja 3.6.2.) sätestanud, et

koolitoit peab vastama sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded

toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ kehtestatud nõuetele ja tagama

vanusekohase energia- ja toitainete sisalduse, makrotoitainete, vitamiinide ja

mineraaltoitainete sisalduse. Kuna menüüde vastavus nimetatud määrusele on kohustuslik,

siis seda vastavust käesoleva hanke raames ei kontrollita.

Seega on teada see, et Hankija pakkumuste vastavuse kontrolli etapis näidismenüüde

vastavust Määruses kehtestatud nõuetele ei kontrolli.

Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et Vaidlustajal on õigus selles, et selgitustega ei

saanud Hankija muuta Hanke alusdokumente ja lihtsalt anda teada seda, millistele

tingimustele/nõuetele vastavust pakkumuste vastavuse etapis kontrollitakse - see peab olema

selgelt sätestatud Hanke alusdokumentides .

8.2. Küll aga on vaidlustuskomisjon on seisukohal, et „Üldnõuded menüüle“ sisaldavad

osaliselt selliseid tingimusi ja nõudeid, millede täitmine saab toimuda alles sõlmitud

hankelepingu ajal, mistõttu eeldab vaidlustuskomisjon, et Hankija ei ole ette näinud menüüle

esitatud üldnõuete täitmist kontrollida pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis.

Ideaalis on kõik tulevase hankelepingu tingimused koondatud ühte riigihanke alusdokumenti,

mis harilikult kannab pealkirja „Hankelepingu projekt”, kuid käesoleval juhul on Hankija osad

tingimused/nõuded (eelkõige „Üldnõuded menüüle”), mis ei saa olla täidetud pakkumuse

esitamisel, kehtestanud TK kirjeldustes 1 – 5.

Tallinna Halduskohus on oma 25.01.2024 otsuses haldusasja 3-23-2824 (p 32.) märkinud

järgmist:

„32. Kohus nõustub VAKO seisukohaga (VAKO otsuse p 8.2.2), et pakkumuse sisulise

vastavuse kontroll RHS § 114 mõttes saab hõlmata üksnes nõudeid, mille täitmine oli nõutav

3 Sõnumi ID: 957262

18 (23)

pakkumuse esitamise hetke seisuga, kuid tulevikku (hankelepingu sõlmimise järgsesse

perioodi) suunatud dokumendi esitamise tingimus ei pea olema täidetud pakkumuse esitamise

hetke seisuga. Kõik dokumentide esitamise tingimused, mille reegel TK-s on before the first

delivery, on oma sisult hankelepingu täitmise tingimused ja nende olemasolu ei pidanud

vastustaja kontrollima pakkumuse vastavuse kontrollimisel ja pakkumuse vastavaks

tunnistamisel. Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C-927/19 (p 89) nähtub, et hankelepingu

täitmise tingimuste järgimist ei tule hinnata hankelepingu sõlmimise hetkel. Hankija peab

rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest, milline kohustus seondub

võrdse kohtlemise põhimõttega ja sellest tuleneva läbipaistvuskohustusega (Euroopa Kohtu

lahend asjas nr C-42/13, p 42 ja 43), mis pakkumuse vastavuse kontrollimise kontekstis

tähendab seda, et antud juhul saaks RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel kolmanda isiku

pakkumuse tagasilükkamise kaasa tuua üksnes pakkumuse mittevastavus TK nendele

nõuetele, mis pidid olema täidetud juba pakkumuse esitamise hetke seisuga.“

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selguse huvides ja läbipaistvuse tagamiseks oleks

oluline Hanke alusdokumentides täpselt kindlaks määrata tingimused/nõuded menüüle,

millede täitmist esitatud näidismenüü alusel kontrollitakse pakkumuste vastavuse tuvastamise

etapis.

8.3 Vaidlustuskomisjonile ei selgunud Hankija selgitustest see, mida peab Hankija silmas, kui

väidab, et näidismenüü on dokument, mis võimaldab Hankijal hinnata pakkuja arusaamist

hanke sisust ja suutlikkust koostada tehnilisele kirjeldusele vastavat menüüd. See ei ole

iseenesest teenuse näidis.

Hankija on kehtestanud ühe pakkujate kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab olema

hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul

nõuetekohaselt täitnud vähemalt 2 (kaks) toitlustusteenuse osutamise lepingut vähemalt 500

inimesele lepingu kohta. Tegemist ei pea olema lõppenud lepinguga, hankija arvestab ka

käimasolevat lepingut, mida on täidetud vähemalt 24 kuud. Pakkuja esitab hankepassis

olulisemate, täidetud lepingute nimekirja koos lepinguperioodi, maksumuse ja infoga teiste

lepingupoolte kohta (tellija esindaja kontaktandmed, sh telefon, e-posti aadress) ja riigihanke

korral näidata viitenumbrid. Hankija nõudmisel esitab pakkuja lepingute nimekirjas esitatud

lepingu suhtes teise lepingupoole kinnituse lepingu nõuetekohase täitmise kohta“.

Mingit seost sellel kvalifitseerimise tingimusel esitatava näidismenüüga pole, mistõttu peab

vaidlustuskomisjon Hankija vastavat selgitust ebaõnnestunuks ja ka arusaamatuks.

8.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et lähtudes Hankija antud selgitustest (nii vastates

selgitustaotlusele kui ka vaidlustusele), et näidismenüü järgi hinnatakse pakkuja arusaamist ja

suutlikkust, kui pole selge, millistel alustel see hindamine toimub, samuti tulenevalt sellest, et

ebaselge on see, kas ja millises ulatuses näidismenüü vastavust TK-le kontrollitakse, on

RHAD p 6.2. ja „Vastavustingimustes“ esitatud sama nõue vastuolus RHS § 3 p-is 1 toodud

riigihanke korraldamisel põhimõttega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke

korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt.

9. „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p-i 3. „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis

Hanke osades) ning RHAD p-ide 15.4.3. ja 15.5.3. kohaselt hindab Hankija pakkumusi

näidismenüüs esitatud andmete (praadide arv praepäeval ja suppide arv supipäeval) alusel

(kuni 50 hindepunkti kokku 100-st võimalikust, st osakaaluga 50%).

19 (23)

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et näidismenüüga pole seotud Hankes kehtestatud

kvalifitseerimise tingimus, mistõttu ei saa nõustuda Vaidlustajaga, et Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad“ p 3.ö ja RHAD p-id 15.4.3. ning 15.5.3. on vastuolus RHS § 85 lg 1 ls 2

sätestatuga.

Nii nagu vaidlustuskomisjon varem märkis - Hanke alusdokumentidest ei saa järeldada, et

näidismenüü vastavust Hanke alusdokumentides esitatud tingimustele/nõutele ei pea Hankija

kontrollima (ainus erand on toodud TK kirjeldustes 1–5 p-id 3.8.2. ja 3.6.2. ja

nõuded/tingimused, mis ei saa olla täidetud juba pakkumuse esitamise hetke seisuga).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3.

„Koolilõuna valikute arv“ (kõigis Hanke osades) ning RHAD p-ide 15.4.3. ja 15.5.3. ei ole

vaidlustuses toodud põhjendustel vastuolus RHS-iga.

10. Hankija muutis vaidlustusmenetluse ajal RHAD p-i 15.7. ja sõnastas selle järgmiselt:

„Pakkumuse maksumus hanke esemelt olevatelt teenustelt peab sisaldama kõiki kulusid ja

olema hankija jaoks lõplik. Pakkuja ei tohi ühe teenuse hinda alandada teiste teenuste arvelt.“

Hankija on 10.04.2025 vastanud selgitustaotlusele4 järgmiselt: „Hankija on täpsustanud

RHAD p-i 15.7. Ristsubsideerimise keelu all peab ta silmas üksnes olukorda, kus pakkuja

alandab ühe hanke esemeks oleva teenuse hinda teise sama hanke esemeks oleva teenuse

arvelt saadava tulu kaudu. See tähendab, et pakkumuse maksumus iga hanke esemelt olevatelt

teenustelt (st hommikupudru, koolilõuna ja lisaeine) peab olema kalkuleeritud iseseisvalt,

sisaldades kõiki selle konkreetse teenuse osutamisega seotud kulusid, ilma et ühe teenuse

puudujääki kataks teise teenuse ülejääk.“

Hankija on 16.04.2025 vastanud selgitustaotlusele5 järgmiselt: „Ristsubsideerimise keelu all

peab ta silmas üksnes hankesisest ristsubsideerimist, kus ühe hanke esemeks oleva teenuse

hinda alandatakse teise sama hanke esemeks oleva teenuse arvelt saadava tulu kaudu. Seega,

hankeväline ristsubisdeerumine (pakkuja muu, hankevälise kasumi arvelt ) on lubatud.“

Vaidlusalusteks küsimusteks on see, kas RHAD p 15.7. on selge ja üheselt arusaadav ning kas

ristsubsideerimise keeld on kooskõlas RHS-iga.

10.1. Ristsubsideerimise keeld võib olla nii riigihanke sisene, kui ka väline. Sisene

ristsubsideerimine tähendab, et pakkumuse maksumuse koostamisel tasaarveldatakse kulusid

ja tulusid, mis on seotud ainult konkreetse riigihankemenetluse tulemusena sõlmitava

hankelepingu täitmisega. Väline ristsubsideerimine tähendab aga, et tasaarveldatakse

pakkumuse maksumust lepingute üleselt, st arvestatakse lepinguid, mis ei ole seotud selle

konkreetse riigihankemenetluse tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmisega.

Vaidlustuskomisjon leiab, et sisese ristsubsideerimise tuvastamiseks on vaja Hankijal teada

täpselt seda, millistest kuludest-tuludest maksumus peab koosnema. Välist ristsubsideerimist

on keerulisem tuvastada, sest pakkujatel on piiramatud ja raskesti kontrollitavad võimalused

oma pakkumuse maksumust vajadusel põhjendada. Hankevälise ristsubsideerimise lubatavus

tuleneb üksnes kohtupraktikast6.

4 Sõnumi ID: 950 495 5 Sõnumi ID: 954 201 6 Riigikohus 04.11.2020, 3-20/924, p 22

20 (23)

10.2. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankijal on õigus ristsubsideerimise keeld kehtestada.

Vaidlustuskomisjon eeldab, et Hankija on põhjalikult läbi mõelnud selle, kuidas selle keelu

järgimist kontrollida ja teab ka seda, mida tähendab Hanke välise ristsubsideerimise lubamine.

Vaidlustuskomisjon peab Hankija põhjendusi usutavaks, sest suure konkurentsiga koolide

toitlustamise hangetes on kaasnenud just ülimadalate maksumuste esitamine (mis pole ka

käesoleval juhul välistatud, sest keelatud on ainult Hanke sisene ristsubsideerimine). Kui

keelatud on ainult sisene ristsubsideerimine, siis on väline lubatud ja pakkuja võib pakkumuse

maksumust (käesoleval juhul õppeaastate keskmine hommikupudru maksumus ühele

õpilasele ühel koolipäeval, õppeaastate keskmine koolilõuna maksumus ühele õpilasele ühel

koolipäeval ja õppeaastate keskmine lisaeine maksumus ühele õpilasele ühel koolipäeval)

ristsubsideerida oma hankevälise tegevuse arvelt.

Seega Hankija sätestatud keeld ei piira konkurentsi ega ka ettevõtlusvabadust, vaid on seotud

maksumuse esitamisega ja sellega, kuidas pakkuja oma kulusid ja tulusid selles arvestab.

10.3. Lause pakkuja ei tohi ühe teenuse hinda alandada teiste teenuste arvelt viitab

hankesisesele ristsubsideerimise keelule. Hankija oli õigustatud oma vastustes

selgitustaotlustele täpsustama seda lauset. Tegemist ei ole antud selgituse kaudu tingimuse

muutmise ega ka uue tingimuse kehtestamisega .

10.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHAD p 15.7. ei ole vaidlustuses toodud

põhjendustel vastuolus RHS-iga.

11. Hankija on vaidlustusmenetluse ajal muutnud TK kirjelduse nr 1 p 3.8.3. (ja vastavalt

kirjelduste nr 2–5 p-id 3.8.3.7) järgmiselt:

„Tervisliku toitumise soodustamine

3.8.3.1. Pakutav toiduvalik peab vastama tervisliku toitumise põhimõtetele. See hõlmab

järgmist:

1) Toidu vastavus Sotsiaalministri 15. jaanuari 2008 määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded

toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“.

2) Menüüde koostamisel lähtumine Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt avaldatud

toitumissoovitustest, arvestades nende asjakohasust kooli kontekstis.

3) Toiduainete valikul eelistatakse minimaalselt töödeldud tooraineid ning piiratakse lisatud

suhkrute, soola ja küllastunud rasvade kasutamist.

4) Tagatakse piisav puu- ja köögiviljade, täisteratoodete ning mitmekesiste valguallikate

pakkumine.

3.8.3.2. Toiduvalikute tegemisel arvestatakse kooli juhtkonna, hoolekogu, õpilasesinduse ja

Terviseameti ettepanekutega, mis on kooskõlas punktis 3.8.3.1 sätestatud põhimõtetega ning

ei suurenda toidu hinda. Vajadusel konsulteeritakse Tervise Arengu Instituudiga (TAI).

3.8.3.3. Kui punktis 3.8.3.2 nimetatud osapoolte ettepanekud on vastuolulised, on toitlustajal

kohustus konsulteerida hankijaga (kooli direktoriga) ja saavutada kompromiss, mis vastab

kehtivatele õigusaktidele ja punktis 3.8.3.1 sätestatud põhimõtetele.“

Tegemist on üldnõuetega menüüle, mis ei pea olema (ega saagi olla) kõik täidetud pakkumuse

esitamisel (Hankija peab otsustama selle, milliste tingimuste/nõuete täitmist ta kontrollib

näidismenüüde alusel pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis).

7 Kirjeldustes nr 2–5 on Hankija eksinud numeratsiooniga – õige oleks p 3.6.3.

21 (23)

P-is 3.8.3.1. on loetelu sellest, mida peab järgima, et soodustada tervislikku toitumist.

Tegemist on enamikus asjaoludega, mille alusel hinnatakse hankelepingu nõuetekohast

täitmist. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ei saa nõuda minimaalselt töödeldud toorainete

kasutamist ja lisatud suhkrute, soola ja küllastunud rasvade kasutamise piiramist, kui pole

teada see, kuidas seda kontrollitakse. Samuti ei saa nõuda piisavat puu- ja köögiviljade,

täisteratoodete ning mitmekesiste valguallikate pakkumise tagamist, kui pole teada see, mida

Hankija peab piisavaks ja mitmekesiseks.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et p-is 3.8.3.3. sätestatud kohustus toitlustajale

saavutada kompromiss on ebaproportsionaalne, sest toitlustajal pole võimalik sundida kooli

juhtkonda, hoolekogu, õpilasesindust ja Terviseametit sõlmima kompromissi.

Kui Hankija soovib tervisliku toitlustamise aluseid RHAD-s sätestada, siis need peavad olema

selged, üheselt arusaadavad, sellised, mis on täidetavad ja kontrollitavad (nii näidismenüüst

kui ka hankelepingu täitmise ajal).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK kirjelduse nr 1 p 3.8.3. (kirjelduste nr 2–5 p-id 3.8.3.

on vastuolus eelkõige RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõttega, mille

kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja

proportsionaalselt.

12. Hankija on vaidlustusmenetluse ajal muutnud TK kirjelduse nr 1 p-i 3.9.6.5. ja kirjelduste

nr 2–5 p-e 3.7.6.5. ja sõnastanud need järgmiselt: „Menüü peab olema võimalikult hästi

tasakaalus (s.t. vastama Sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8 ja üldistele

toitumissoovitustele, tagades vajalikud toitained) ja toidud peavad olema isuäratavad (s.t.

valmistatud kvaliteetsest toorainest ja olema visuaalselt atraktiivsed), maitsvad (s.t.

meeldivad enamikule õpilastele) ja tervislikud (s.t. soodustama õpilaste arengut ning piirama

kahjulike ainete sisaldust).“

Tegemist on nõudega koolilõuna menüüle.

Vaidlustaja leiab, et mõisted on kõik õiguslikult määratlemata ning nende sisustamine pole

ühelgi konkreetsel juhul objektiivselt võimalik.

Nii Hanke alusdokumentidest kui ka Hankija 29.04.2025 selgitustest8 tulenevalt kontrollib

Hankija pakkumuses esitatava näidismenüü vastavust kõigile TK-s esitatud nõuetele (va

Määrusele), sh tuleb Hankijal kontrollida ka näidismenüü vastavust TK kirjeldus nr 1 p-ile

3.9.6.5. ja vastavalt kirjelduste nr 2-5 p-dele 3.7.6.5. Tegemist on pakkumuste vastavuse

kontrollimisega ja pakkujatele peavad Hanke alusdokumentidest olema selged ja üheselt aru

saadavad tingimused/nõuded, mis näidismenüüs peavad täidetuid olema ja mida selles etapis

kontrollitakse. Kui Hankija on kehtestanud tingimused pakkumusele (käesoleval juhul

näidismenüüle), siis tuleb nende tingimuste täitmist ka kontrollida.

Vaidlustuskomisjon leiab, et toitude visuaalset atraktiivsust, meeldivust ja maitsevust pole

üksnes näidismenüü alusel võimalik tuvastada (see pidi olema ka Hankijale selge). Hankija

pole vaidlustusmenetluses selgitanud seda, kuidas kontrollitakse toorainete kvaliteeti, millised

8 Sõnumi ID: 957 262

22 (23)

üldised toitumissoovitused peavad olema näidismenüüs järgitud, et vajalikud toitained oleksid

tagatud, kuidas Hankija kontrollib kahjulike ainete sisaldust.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. ja kirjelduste nr 2–5 p-id

3.7.6.5. on vastuolus eelkõige RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõttega,

mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja

proportsionaalselt.

13. Hankija on vaidlustusmenetluse ajal muutnud TK kirjeldus nr 1 p-i 3.9.6.6. (ja kirjelduste

nr 2–5 p-id 3.7.6.6.) ja kehtestanud nõuded koolilõunale, mille kohaselt menüüs peab

sisalduma: „Toitude valmistamisel kasutama igakuiselt toidu (koolilõuna sh eritoit,

lihavabatoit jms) valmistamiseks kasutatavast kogu tooraine kogusest vähemalt 20% kohaliku

Eesti põllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet.“

Hankija on 03.04.2025 vastanud selgitustaotlusele järgmiselt9: „Hankija jätab RHAD lisa 3

kirjeldus 1 punkti 3.9.6.6. eemaldamata ning täpsustab, et „kohalik põllumajanduslik

tootmine“ hõlmab Eestis toodetud toorainet.“

Hankija on vaidlustusmenetluses jäänud seisukoha juurde, et esitatud kaalutlused (kohaliku

majanduse toetamine, toidu kvaliteet ja värskus, keskkonnasäästlikkus) on piisavad, ei välista

täielikult teiste EL liikmesriikide tooraine kasutamist. Hankija leiab, et tal on laiaulatuslik

kaalutlusõigus TK koostamisel, tal on õigus nõuda, et osa tema koolide toidust oleks kohaliku

päritoluga.

Vaidlustuskomisjon Hankijaga ei nõustu.

Riigihanke läbiviimisel peab Hankija järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid. Hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja

mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid

oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (RHS § 3 p

2). Sellest üldpõhimõttest tulenevalt ei ole lubatud Hankes kehtestada nõuet, et pakutavad või

toidu valmistamisel kasutatavad toiduained peavad olema toodetud Eestis (või konkreetses

maakonnas või omavalitsuses).

Seega nõustub vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga, et ei ole lubatud eelistada Eesti

põllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet teiste Euroopa Liidu ja Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriikide toorainele.

Samuti nõustub vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga selles, et toidu kvaliteet ja värskus sõltub

mitmetest asjaoludest, mh sellest, kuidas toorainet on käideldud, ladustatud, transporditud,

säilitatud, mitte ainult sellest, kust see pärit on. Seega - piirang, mille tõttu ei saa Hankes

osaleda pakkujad, kes ostavad või tahavad osta toorainet väljastpoolt Eestit, ei ole

põhjendatud.

Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et riigihangete üldpõhimõtted lubavad eelistada

9 Sõnumi ID: 947 815

23 (23)

keskkonnasäästlikke lahendusi, kui need on suunatud keskkonnamõju vähendamisele, mitte

kohalike kaupade eelistamisele.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. (kirjelduste nr 2–5 p-id

3.7.6.6.) on vastuolus eelkõige RHS § 3 p-is 2 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõttega.

14. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et ühe nõude osas lõpeb vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel ja

vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel osaliselt (6-st nõudest rahuldatakse 4),

kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 1 ja 2.

Hankija ei ole esitanud taotlust kulude väljamõistmiseks.

14.1. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu 1280 eurot, Hankijalt välja mõistmisele kuulub sellest

5/7, st 914,3 eurot

14.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

summas 2960 eurot (käibemaksuta) 18 tunni ja 30 minuti õigusabi osutamise eest, tunnitasuga

160 eurot.

Lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel võtab vaidlustuskomisjon

arvesse läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, vaidlusaluste küsimuste keerukust,

samuti menetluse kestust ja seda, et väljamõistetavad esindaja kulud ei tohiks tervikuna olla

vaidlustusasja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud

ja vajalikud. Hankijalt kuulub välja mõistmisele 5/7, st 2114,3 eurot (käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets