Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 12.2-10/25-90/111-14 |
Registreeritud | 07.05.2025 |
Sünkroonitud | 08.05.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS |
Sari | 12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud |
Toimik | 12.2-10/25-90 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | P. DUSSMANN EESTI Osaühing , Pärnu Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | P. DUSSMANN EESTI Osaühing , Pärnu Linnavalitsus |
Vastutaja | Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
<
OTSUS
Vaidlusasja number
Otsuse kuupäev
90-25/292050
07.05.2025
Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets
Vaidlustus P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus Pärnu
Linnavalitsuse riigihankes „Pärnu koolide toitlustusteenus“
(viitenumber 292050) riigihanke alusdokumentidele
Menetlusosalised
Vaidlustaja, P. DUSSMANN EESTI Osaühing, esindaja
vandeadvokaat Ott Saame
Hankija, Pärnu Linnavalitsus, esindaja Jana Ruubel
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel lõpetada vaidlustusmenetlus „Riigihanke
alusdokumendid“ p-i 6.1.6. osas.
2. RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada vaidlustus osaliselt ja kohustada Pärnu
Linnavalitsust viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega:
• „Riigihanke alusdokumendid“ p 6.2. ja „Vastavustingimustes“ esitatud sama
nõue kõigis osades (näidismenüü);
• „Riigihanke alusdokumendid“ lisa 3 „Tehniline kirjeldus“ kirjeldus nr 1 p 3.8.3.
ja kirjelduste nr 2–5 p-id 3.8.3.;
• „Riigihanke alusdokumendid“ lisa 3 „Tehniline kirjeldus“ kirjeldus nr 1 p
3.9.6.5. ja kirjelduste nr 2–5 p-id 3.7.6.5.;
• „Riigihanke alusdokumendid“ lisa 3 „Tehniline kirjeldus“ kirjeldus nr 1 p
3.9.6.6. ja kirjelduste nr 2–5 p-id 3.7.6.6.
3. Mõista Pärnu Linnavalitsuselt P. DUSSMANN EESTI Osaühingu kasuks välja
riigilõiv 914,3 eurot ja esindaja kulud 2114,3 eurot käibemaksuta.
EDASIKAEBAMISE KORD
Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale
halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni
otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
2 (23)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Pärnu Linnavalitsus (edaspidi Hankija) viib läbi viib sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust
„Pärnu koolide toitlustusteenus“ (viitenumber 292050) (edaspidi Hange).
Hange on jagatud viieks osaks:
Osa 1 - Pärnu Tammsaare Kooli ja Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli toitlustus
Osa 2 - Pärnu Ühisgümnaasiumi toitlustus
Osa 3 - Pärnu Raeküla Kooli toitlustus
Osa 4 - Pärnu Rääma Põhikooli toitlustus
Osa 5 - Paikuse Kool
2. 03.04.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) P.
DUSSMANN Eesti Osaühingu (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Hanke alusdokumentidele.
Vaidlustaja on vaidlustanud järgmised regulatsioonid:
1) „Riigihanke alusdokumendid“ (edaspidi RHAD) p 6.1.6. - kinnitus varasemate oluliste
rikkumiste puudumise kohta;
2) „Vastavustingimused“ näidismenüü esitamise nõudes (kõigis hanke osades) ja RHAD
p 6.2. - näidismenüü esitamise nõue vastavustingimusena;
3) „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3 „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis
hanke osades) ning RHAD p-d 15.4.3. ja 15.5.3. - näidismenüüs esitatud koolilõuna
valikute, so praadide ja suppide arv hindamiskriteeriumina;
4) RHAD p 15.7. - ristsubsideerimise keeld;
5) RHAD lisa 3 „Tehniline kirjeldus“ kirjeldus nr 1 (edaspidi TK kirjeldus nr 1) p 3.8.3.
(ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - tervisliku toitumise soodustamine ning
kohustus arvestada erinevate asjaosaliste ettepanekutega;
6) TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - kohustus
tagada menüü tasakaal ja valmistada isuäratavat, maitsvat ja tervislikku toitu;
7) TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - nõue kasutada
toidu valmistamisel kohalikust põllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet
vähemalt 20%.
3. Vaidlustuskomisjon teatas 10.04.2025 kirjas nr 12.2-10/90 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 15.04.2025 ja neile vastamiseks 18.04.2025.
Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad
Vaidlustaja.
21.04.2025 otsusega jättis vaidlustuskomisjon rahuldamata Vaidlustaja taotluse peatada
Hange.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Vaidlustaja, P. DUSSMNANN EESTI Osaühing, põhjendab vaidlustust järgmiselt.
4.1. RHAD p 6.1.6. - kinnitus varasemate oluliste rikkumiste puudumise kohta
3 (23)
RHAD p 6.1.6. kohaselt kinnitab pakkuja pakkumuse esitamisega, et ta ei ole oluliselt või
pidevalt rikkunud sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on
lepingust taganetud või leping üles öeldud. Samas jätab Hankija endale RHAD p 5.2. kohaselt
õiguse kaalumise tulemusena otsustada, kas kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel
esineb üks või mitu RHS § 95 lg 4 p-des 1-12 või lg-s 41 sätestatud kõrvaldamise alus.
Vaidlustaja on seisukohal, et Hankijal ei ole lubatud välistada varasemalt hankelepingut
rikkunud pakkujate pakkumusi RHAD p 6.1.6. sätestatud kinnituse nõudmisega ilma
konkreetseid asjaolusid kaalumata.
Vaidlustaja leiab, et pakkujatelt RHAD p 6.1.6. sätestatud kinnituse nõudmine on ka
ebaproportsionaalne (vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud põhimõttega), sest hankelepingute
varasemad ülesütlemised on pahatihti õiguslikult vaieldavad, st pakkuja poolne varasema
hankelepingu rikkumine ei ole tihtipeale sugugi üheselt selge.
4.2. „Vastavustingimused“ näidismenüü esitamise nõue ning RHAD p 6.2. - näidismenüü
esitamise nõue vastavustingimusena
Teabevahetuses esitas Vaidlustaja Hankijale soovituse loobuda näidismenüü esitamise
nõudest kui pakkumuse vastavusnõudest või vähemalt sätestada, et näidismenüü vastavust
tehnilisele kirjeldusele ei kontrollita pakkumuse vastavuse hindamisel (eRHR’is Vaidlustaja
28.03.2025 kell 12:40 esitatud Sõnumi ID: 947810).
Hankija vastas 03.04.2025 kell 09:28 järgnevalt: „Koolide pakutav toit peab vastama
sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses
lasteasutuses ja koolis”. Määruse nõuetele vastavust kontrollitakse hankelepingu täitmise
käigus ( Terviseamet). Hankija ei kontrolli määruse nõuetele vastavust ei vastavuse kontrolli
käigus ega ka hindamise raames. Hankijale on oluline, et näidismenüü vastaks esitatud
tingimustele. Seega hankija ei nõustu näidismenüüde esitamise nõuet vastavustingimustest
välja jätta.“.
Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija ei saa muuta RHAD tingimusi teabevahetuses
avaldatuga. Samuti on Vaidlustaja seisukohal, et kui Hankija on kehtestanud
vastavustingimused, siis tuleb Hankijal ka kontrollida pakkumuse vastavust kõigile
kehtestatud vastavustingimustele - Hankija ei saa oma suva järgi jätta mingeid
vastavustingimusi kontrollimata, kui seda pole selgelt RHAD tingimustes sätestatud (vt RHS
§ 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtted). Seega tuleb Hankijal praeguse
RHAD sõnastuse kohaselt kontrollida ka pakkuja esitatud näidismenüü vastavust RHAD lisa
3 TK sätestatud nõutele ja sh ka sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8
„Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ (edaspidi Määrus).
Kui Hankija soovib pakkumuse vastavuse hindamisel jätta kontrollimata esitatud näidismenüü
vastavuse RHAD lisa 3 sätestatud nõutele, sh Määrusele, siis tuleb Hankijal see sõnaselgelt
sedasi ka Hanke tingimustesse kirja panna. Praegusel kujul on aga RHAD p 6.2. ja
vastavustingimuste näidismenüüde esitamist nõudvad punktid (kõigis hanke osades) Hankija
poolt teabevahetuses esitatud vastuse valguses ebaselged ja kontrollimatud ning seetõttu
vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega.
Täiendavalt väärib tähelepanu, et Hankija on eRHR’i teabevahetuses põhjendanud
näidismenüüde esitamise nõuet järgnevalt: „Näidismenüü on vajalik, et hinnata pakkuja
tegelikku suutlikkust ja arusaamist hanke sisust, eelkõige menüü vastavust tehnilistele
4 (23)
nõuetele.“ (vastus Vaidlustaja 28.03.2025 kell 12:38 esitatud Sõnumi ID: 947808). Ja lisaks
veel ka järgnevalt: „ … see (Vaidlustaja selgitus: näidismenüü) võimaldab hinnata pakkujate
oskust koostada mitmekülgset menüüd, mis vastab hanke eesmärkidele.“ (vastus Vaidlustaja
28.03.2025 kell 12:36 esitatud sõnumi ID: 947805). Vaidlustaja järeldab Hankija osundatud
vastustest, et Hankija soovib näidismenüü alusel hinnata mh ka pakkujate kvalifikatsiooni,
eelkõige tehnilist ja kutsealast pädevust RHS § 98 lg 1 ja § 101 mõistes.
RHS § 101 lg 1 ei näe ette võimalust nõuda hankelepingu puhul, mille esemeks on teenuse
osutamine, teenuse näidise esitamist (vrd hankelepingu esemeks olevate asjade puhul RHS §
101 lg 1 p 11). Seetõttu leiab Vaidlustaja, et RHAD p 6.2. ja vastavustingimuste näidismenüü
esitamise nõue (kõigis hanke osades) on Hankija ülal viidatud eRHR’i teabevahetuses esitatud
selgituste valguses vastuolus RHS § 101 lg 1.
4.3. „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3 „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis
Hanke osades) ning RHAD p-d 15.4.3. ja 15.5.3.
„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3 „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis Hanke
osades) ning RHAD p-ide 15.4.3. ja 15.5.3. kohaselt hindab Hankija pakkumusi näidismenüüs
esitatud andmete (praadide arv praepäeval ja suppide arv supipäeval) alusel (kuni 50
hindepunkti kokku 100-st võimalikust, st osakaaluga 50%).
RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt ei või pakkumuse hindamise kriteeriumina sätestada RHS §-des
99–101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja kvalifitseerimise tingimusi. Hankija eRHR’i
teabevahetuses esitatud selgituste kohaselt soovib Hankija näidismenüü alusel aga hinnata mh
ka pakkujate kvalifikatsiooni, eelkõige tehnilist ja kutsealast pädevust RHS § 98 lg 1 ja § 101
mõistes.
Seetõttu leiab Vaidlustaja, et hindamiskriteeriumite p 3 „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis
Hanke osades) ning RHAD p-id 15.4.3. ja 15.5.3. on vastuolus RHS § 85 lg 1 ls 2 sätestatuga.
4.4. RHAD p 15.7. ls 2 - ristsubsideerimise keeld
RHAD p 15.7. ls 1 kohaselt peab pakkumuse maksumus sisaldama kõiki kulusid ja olema
Hankija jaoks lõplik. RHAD p 15.7. ls 2 kohaselt ei tohi pakkuja ühe teenuse hinda alandada
teiste teenuste arvelt. Teabevahetuses selgitas Hankija täiendavalt, et kõnealune säte tähendab
ristsubsideerimise keeldu (Hankija vastus Vaidlustaja 28.03.2025 kell 12:37 esitatud
küsimusele Sõnumi ID: 947806).
Vaidlustajale on mõistetav Hankija soov sätestada, et talle ei kaasne hankelepingu sõlmimise-
ja täitmisega mingeid muid kulusid, kui hankelepingu alusel toitlustajale maksmisele kuuluv
teenustasu, mis omakorda vastab toitlustaja pakkumuses toodud hindadele (ehk teisisõnu, et
Hankijale ei kaasne hankelepinguga mingeid muid täiendavaid kulusid). Hankija ei ole aga
selgitanud, miks ta peab konkreetses hankes vajalikuks sätestada täiendavalt
ristsubsideerimise keeldu. Samuti ei ole Hankija selgitanud, kas ta on pidanud silmas
ristsubsideerimise keeldu üksnes nö hanke esemeks olevatelt teenustelt saadavate tulude osas
(st tulud hommikupudru, koolilõuna ja lisaeine eest) või laiemalt, so ka kõigi pakkuja poolt
kolmandatele isikutele osutatavatelt teenustelt saadavate tulude osas (ehk selles mõttes on
RHAD p 15.7. ka ebaselge ja vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse
põhimõtetega).
5 (23)
Ristsubsideerimise keelu puhul on tegemist olulise Hankija poolse sekkumisega
teenuseosutaja ettevõtlusvabadusse (vt nt RKHKO 18.11.2009, 3-3-1-44-09, p 18), mis on
lubatud üksnes juhul, kui vastavad piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega
moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 11 ls 2).
Seadused mingit üleüldist ristsubsideerimise keeldu riigihangete menetlustes ei sätesta ning
ristsubsideerimine on keelatud erinormidest tulenevalt vaid teatud erijuhtudel (vt RKHKO
04.11.2020, 3-20-924, p 22). RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke
korraldamisel mh proportsionaalselt. RHS § 3 p 2 kohaselt peavad isikutele riigihanke
menetluses seatavad piirangud ja kriteeriumid olema riigihanke eesmärgi suhtes
proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Vaidlustaja leiab, et ristsubsideerimise keeld
ei ole Hankes ei proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud (vähemalt ristsubsideerimise
mõiste laiemas tähenduses, mis hõlmab ka võimalikku pakutavate hindade rahastamist
pakkuja muude, sellest hankest sõltumatute tulude ja vahendite arvelt).
RHS § 3 p 3 kohaselt peab hankija tagama riigihankel konkurentsi efektiivse ärakasutamise.
Vaidlustaja on seisukohal, et ristsubsideerimise keeld piirab konkreetsel juhul lubamatult ka
ettevõtjate vahelist konkurentsi.
Kokkuvõtvalt leiab Vaidlustaja, et RHAD p 15.7. on ristsubsideerimise keeluna vastuolus
RHS § 3 p-dega 1, 2 ja 3.
4.5. TK kirjeldus nr 1 p 3.8.3. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - tervisliku toitumise
soodustamine ning kohustus arvestada erinevate asjaosaliste ettepanekutega
RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema mh läbipaistvalt,
kontrollitavalt ja proportsionaalselt.
Seoses ls 1 sätestatud kohustusega soodustada tervislikku toitumist tuleb esile tuua, et RHAD
ei sätesta, kuidas leiab aset tervisliku toitumise soodustamine või mida tervisliku toitumise all
üldse on silmas peetud. Tegelikkuses polegi seda võimalik objektiivselt üheselt ja selgelt
määratleda, mistõttu on tegemist sisutühja, ebaselge ja paraku ka kontrollimatu sättega.
Seoses ls 2 sätestatud kohustusega arvestada erinevate nimetatud asjaosaliste ettepanekutega
toiduvalikute tegemisel on ebaselge, kelle ettepanekute / juhistega tuleb toitlustajal arvestada
siis, kui asjaosaliste ettepanekud / juhised omavahel vastuollu peaksid minema. Samuti on
ebaselge, millal tekib sätestatud „vajadus“ arvestada Tervise Arengu Instituudi
ettepanekutega. Samuti on ebaselge, mida on üldse mõeldud kasutatud mõiste „arvestama“
all, st kas toitlustaja peab ettepanekuid järgima kui siduvaid juhiseid (eeldusel, et need ei lähe
vastuollu Määrusega ning ei suurenda toidu hinda) või on ettepanekute puhul tegemist
mittesiduvate soovitustega, mida võib, kuid ei tule järgida. Vaidlustaja leiab, et täiesti
ebavajalik ja ebaproportsionaalne oleks anda siduvate juhiste andmise õigus hangitava teenuse
eseme osas hankelepingu osapooleks mitteolevatele kolmandatele isikutele.
Kokkuvõttes leiab Vaidlustaja, et kõnealused sätted on vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud
läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Samuti on kõnealused
sätted vastuolus RHS § 3 p 2 sätestatud proportsionaalsuse, asjakohasuse ja põhjendatuse
nõuetega.
6 (23)
4.6. TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - kohustus tagada
menüü tasakaal ja valmistada isuäratavat, maitsvat ja tervislikku toitu
TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. (ja vastavalt kirjelduste 2–5 p-id 3.7.6.5.) kohaselt peab menüü
olema võimalikult hästi tasakaalus ja toidud peavad olema isuäratavad, maitsvad ja
tervislikud. RHAD ei sätesta kuidas hinnata menüü „tasakaalu“, toidu „isuäratavust“,
„maitsvust“ ja „tervislikkust“.
Vaidlustaja on seisukohal, et osundatud mõisted on kõik õiguslikult määratlemata ning nende
sisustamine pole ühelgi konkreetsel juhul objektiivselt võimalik. Sellisena on tegemist
sätetega, mille täitmist pole tegelikkuses võimalik objektiivselt mõõta ega kontrollida.
Sellisel kujul on kõnealused sätted vastuolus RHS § 3 sätestatud läbipaistvuse ja
kontrollitavuse põhimõtetega ning RHS § 3 p 2 sätestatud asjakohasuse ja põhjendatuse
nõuetega.
4.7. TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) – nõue kasutada
toidu valmistamisel kohalikust põllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet vähemalt 20%
TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. (ja vastavalt kirjelduste 2–5 p-id 3.7.6.6.) kohaselt peab toitlustaja
toidu (koolilõuna sh eritoit, lihavabatoit jms) valmistamisel (ja menüü koostamisel) kasutama
igakuiselt kasutatavast kogu tooraine kogusest vähemalt 20% kohalikust põllumajanduslikust
tootmisest pärit toorainet.
Hankija selgitas eRHR’i teabevahetuses (vastusena Vaidlustaja 28.03.2025 kell 12:43 esitatud
Sõnumi ID: 947815), et „kohalik põllumajanduslik tootmine“ hõlmab Eestis toodetud
toorainet.“
RHS § 3 p 1 kohaselt on hankija riigihanke korraldamisel kohustatud tegutsema läbipaistvalt
ja kontrollitavalt. RHS § 3 p 2 kohaselt on hankija kohustatud kohtlema kõiki isikuid, kelle
elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga
ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid
riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
Vaidlustaja on Hankija ülal osundatud selgituse valguses seisukohal, et osundatud sätted
kohtlevad ebavõrdselt toorainet, mis pärineb Eestist võrreldes toorainega, mis pärineb mõnest
muust EL liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigist. Täiendavalt osundab
Vaidlustaja, et RHAD ise ei täpsusta, mida on mõeldud „kohalikust põllumajanduslikust
tootmisest pärineva tooraine“ all, mistõttu on tegemist ebaselge ja kontrollimatu sättega.
Kokkuvõttes leiab Vaidlustaja, et sellisel kujul on kõnealused sätted vastuolus RHS § 3
sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega ning RHS § 3 p 2 sätestatud võrdse
kohtlemise nõudega.
4.8. Vaidlustaja täiendav seisukoht.
4.8.1. RHAD p 6.1.6. - kinnitus varasemate oluliste rikkumiste puudumise kohta
Hankija tunnistas vaidlustuse vastavas osas põhjendatuks ning muutis vastavalt Hanke
7 (23)
alusdokumente.
4.8.2. „Vastavustingimused“ näidismenüü esitamise nõue ning RHAD p 6.2. - näidismenüü
esitamise nõue vastavustingimusena
Oma 09.04.2025 vastuses möönab Hankija ühelt poolt, et Hankijal on üldjuhul kohustus
kontrollida pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud tingimustele, kuid teisalt näib Hankija
olevat jätkuvalt seisukohal, et kuna ta on teabevahetuses selgitanud, et näidismenüü vastavust
tehnilisele kirjeldusele (sh Määrusele) ei kontrollita pakkumuse vastavuse hindamisel, siis ta
ei pea seda ka tegema.
Vaidlustaja osundab, et RHS § 46 lg 3 ls 1 kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide kohta
esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid sisaldada uut teavet, ilma
milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuks nende sisu. RHS § 46 lg 3 ls 2
kohaselt on selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel keelatud riigihanke
alusdokumente muuta. Kõnealusel juhul on Hankija oma teabevahetuses antud selgitustega
piiranud pakkumuse vastavuse kontrolli ulatust seoses näidismenüüga. Sellega on Hankija
oma selgitustega esitanud uut teavet, mis muudavad oluliselt esialgselt avaldatud RHAD
vastavate sätete sisu. Selline RHAD muutmine teabevahetuses antud selgitustega on RHS §
46 lg 3 kohaselt keelatud. Kui Hankija soovib piirata näidismenüü TK-le vastavuse kontrolli
ulatust pakkumuste vastavuse hindamisel, siis tuleb Hankijal see vastavalt ja sõnaselgelt ka
RHAD sätetesse kirja panna. Seda on Vaidlustaja Hankijal teabevahetuses ka teha soovitanud,
kuid seni arusaamatul põhjusel pole Hankija seda soovitust järginud.
4.8.3. „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3 „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis
hanke osades) ning RHAD p-d 15.4.3. ja 15.5.3. (näidismenüü esitamise nõue kui sisuline
kvalifitseerimistingimus)
Oma 09.04.2025 vastuses on Hankija leidnud, et tema poolt nõutav näidismenüü ei ole
iseenesest teenuse näidis, vaid pigem pakkuja kontseptsiooni ja arusaama kirjeldus. Lisaks
leiab Hankija, et RHS § 101 lg 1 eesmärk on vältida olukorda, kus pakkuja peab pakkumuse
esitamiseks tegema reaalseid teenuse osutamise katseid, mis võivad olla ressursimahukad ning
et tema arvates näidismenüü esitamine ei too kaasa sellist koormust.
Vaidlustaja arvates ei lähe Hankija osundatud seisukohad kokku RHAD-s sätestatuga ning
Hankija poolt teabevahetuses avaldatuga.
RHAD p 6.2. kohaselt on pakkuja kohustatud esitama koos pakkumusega koolilõuna
näidismenüü 1 kalendrikuu kohta, arvestades TK-s esitatud nõudeid. RHAD ei sätesta
näidismenüü osas mingeid leevendusi võrreldes teenuse osutamisel koostamisele kuuluva
menüüga. Ehk sisuliselt nõuab Hankija pakkujatelt teenuse esemeks oleva menüü koostamise
ette-sooritust tervelt 1 kalendrikuu mahus. Näidismenüü puhul ei ole tegemist lihtsalt mingi
ebamäärase „kontseptsiooni või arusaama“ kirjeldusega, vaid mahuka dokumendiga, mis peab
RHAD kohaselt vastama kõigile tehnilises kirjelduses, sh Määruses sätestatud nõuetele ning
mille koostamine nõuab pakkujatelt arvestatavat ressursikulu (orienteeruvalt kulub Vaidlustaja
vastavalt spetsialistil näidismenüü koostamisele sellises mahus ca 1 töönädal).
Mis puudutab Hankija osundatud vaidlustuskomisjoni varasemat praktikat näidismenüü
nõude lubatavuse osas (vaidlustuskomisjon 24.03.2023 otsus asjas 26-23/253943, p 8.3.), siis
väärib tähelepanu, et Hankija osundatud konkreetne vaidlus puudutas sealse hankija nõuet
esitada koos pakkumusega näidismenüü 10 päeva kohta. Hankija aga nõuab näidismenüü
8 (23)
esitamist tervelt 1 kalendrikuu mahus, mis on pakkujatele vähemalt kaks korda töömahukam
nõue. Arvestades Hankija poolt teabevahetuses avaldatut (nimelt, et Hankija ei soovi
tegelikult üldse kontrollida näidismenüü vastavust TK-le ning et Hankija soovib
näidismenüüd hinnata üksnes hindamiskriteeriumi „Koolilõuna valikute arv“ kontekstis, so
suppide ja praadide arvu seisukohalt) on Vaidlustaja seisukohal, et üksnes koolilõuna valikute
arvu teadasaamiseks on näidismenüü esitamise nõue ilmselgelt ebaproportsionaalne ja
vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud vastava põhimõttega. Tegemist ei ole asjakohase ega
põhjendatud tingimusega.
Teisalt soovib Hankija aga oma teabevahetuses antud selgituste kohaselt näidismenüü alusel
hinnata pakkujate tegelikku suutlikkust ja oskust koostada mitmekülgset menüüd, arusaamist
hanke sisust ning näidismenüü vastavust tehnilistele nõuetele ehk teisisõnu TK-le (vt vastus
Vaidlustaja 28.03.2025 kell 12:38 esitatud Sõnumi ID: 947808 ning vastus Vaidlustaja
28.03.2025 kell 12:36 esitatud Sõnumi ID: 947805).
Siinkohal jääb arusaamatuks, kuidas Hankija näidismenüüde alusel kõike seda siis hindab, kui
tal pole tegelikkuses mingit kavatsust näidismenüüde vastavust TK-le kontrollida. Ilmselgelt
on RHAD vastavad sätted ning Hankija poolt teabevahetuses antud selgitused omavahel
vastuolus ja kogumis täiesti ebaselged.
Kuna Hankija tegelikkuses näidismenüüde vastavust TK nõuetele, sh Määrusele, kontrollida
ei soovi, küll aga soovib ta näidismenüüde alusel hinnata pakkujate tegelikku suutlikkust ja
oskust mitmekülgset menüüd koostada, siis on näidismenüü esitamise nõude puhul sisuliselt
tegemist pakkujate kvalifitseerimistingimusega RHS § 98 lg 1 ja § 101 tähenduses. Sellisel
juhul ei ole aga Hankijal RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt lubatud näidismenüüsid ja nendest
nähtuvad „Koolilõunate valikute arvu“ kasutada pakkumuse hindamise kriteeriumina.
4.8.4. RHAD p 15.7. ls 2 - ristsubsideerimise keeld
Arvestades, et Hankija otsustas vaidlustuse tulemusena muuta RHAD p 15.7. sõnastust (vt
Hankija 09.04.2025 vastuse p 7), tuleb lugeda, et Hankija on tunnistanud vaidlustuse vastavas
osas põhjendatuks.
RHAD p 15.7. muudetud redaktsioon (seisuga 09.04.2025) on kahjuks aga ebaselge (nt
sisaldades esimeses lauses kirjaviga) ega vasta Hankija 09.04.2025 vastuses esitatud
selgitustele. Oma 09.04.2025 vastuses selgitab Hankija, et peab ristsubsideerimise keelu all
silmas üksnes olukorda, kus pakkuja alandab ühe hanke esemeks oleva teenuse hinda teise
sama hanke esemeks oleva teenuse arvelt saadava tulu kaudu. RHAD p 15.7. ls 2 (muudetud
redaktsioonis) ei sisalda kitsendust, et ühe kõnealuses hankes pakutava teenuse hinda ei tohi
alandada teise sama hanke esemeks oleva teenuse arvelt. Kõnealuse RHAD sätte muudetud
redaktsioon võimaldab ka tõlgendust, et keelatud on igasugune, sh käesoleva Hanke väline
ristsubsideerimine.
Kui Hankija soovib rakendada ristsubsideerimise keeldu üksnes käesoleva Hanke siseselt, siis
tuleb Hankijal see sõnaselgelt ka hanketingimustesse kirja panna, sest teabevahetuses antud
selgitustega ei ole lubatud hanketingimusi ei täiendada ega muuta (vt RHS § 46 lg 3).
Vaidlustaja jääb ka muudetud kujul kõnealuse sätte osas vaidlustuses esitatud seisukohtade
juurde, sh et tegemist on ebavajaliku ja ebaproportsionaalse toitlustaja ettevõtlusvabaduse
ning vaba konkurentsi piiranguga.
9 (23)
4.8.5. TK kirjeldus nr 1 p 3.8.3. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - tervisliku
toitumise soodustamine ning kohustus arvestada erinevate asjaosaliste ettepanekutega
Arvestades, et Hankija otsustas vaidlustuse tulemusena muuta vastavaid RHAD lisa 3 sätteid
(vt Hankija 09.04.2025 vastuse p 8), tuleb lugeda, et Hankija on tunnistanud vaidlustuse
vastavas osas põhjendatuks.
RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.8.3. sätted (ja teiste Hanke osade TK-de vastavad sätted) on
muudetud redaktsioonis (seisuga 09.04.2025) jätkuvalt ebaselged, vastuolulised ning
kokkuvõttes seetõttu kontrollimatud.
TK kirjeldus nr 1 p 3.8.3.1. alap-id 1) ja 2) (ning teiste Hanke osade TK-de vastavad sätted
seisuga 09.04.2025) sisaldavad samaaegselt kohustust tagada ühelt poolt toidu vastavus
Määrusele ning teiselt poolt lähtuda menüüde koostamisel (ja järelikult ka toidu
valmistamisel) Tervise Arengu Instituudi (edaspidi „TAI“) avaldatud toitumissoovitustest.
Hankija ei ole täpsustanud, mis saab siis, kui Määruses sätestatud nõuded on vastuolus TAI
avaldatud soovitustega.
TK kirjeldus nr 1 p 3.8.3.1. alap-is 3) (ning teiste Hanke osade TK-de vastavad sätted seisuga
09.04.2025) sätestatakse, et toiduainete valikul tuleb eelistada minimaalselt töödeldud
tooraineid ning piirata lisatud suhkrute, soola ja küllastunud rasvade kasutamist. Arvestades,
et nii Määrus kui ka TAI toitumissoovitused sisaldavad arvukaid ja suhteliselt täpseid
määratlusi erinevate toitainete sisalduse ning laste päevase energiavajaduse katmise osas (sh
nii miinimum- kui maksimumkogused ning suhkrute, soolade ja rasvade sisaldused), jääb
arusaamatuks (ja seetõttu paraku ja ebaselgeks ja kontrollimatuks), mida on mõeldud
täiendavalt kõnealuse alapunktiga 3) ja mida soovitakse sellega täiendavalt saavutada. Täiesti
ebaselge on, mida on mõeldud „minimaalselt töödeldud“ tooraine all ja millises olukorras
loetakse kõnealune nõue täidetuks ning millal loetakse teenuseosutaja kõnealust nõuet
rikkunuks.
TK kirjeldus nr 1 p 3.8.3.1. alap-is 4 (ning teiste Hanke osade TK-de kirjelduste vastavad
sätted seisuga 09.04.2025) sätestatakse, et tagada tuleb piisav puu- ja köögiviljade,
täisteratoodete ning mitmekesiste valguallikate pakkumine. Ka kõnealune säte on ebamäärane
ja seetõttu ebaselge ning kontrollimatu. Vaidlustaja osundab, et Hankija on TK-s juba
sätestanud nõuded puu- ja köögiviljade pakkumise kohta (vt RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p-d
3.9.6.2., 3.9.6.9. ja 3.10.1. ning teiste Hanke osade TK-de vastavad sätted seisuga
09.04.2025), mistõttu jääb selgusetuks (ja seetõttu ka kontrollimatuks), mida peab Hankija
silmas sätestades siinkohal täiendava kohustuse tagada piisav puu- ja köögiviljade pakkumine.
Sama kehtib vastavalt ka nõude osas tagada piisav täisteratoodete pakkumine. Arvestades, et
Määrus sisaldab koolitoidu osas täpseid valkude sisalduse miinimum- ja maksimumkoguseid
(Määruse lisa 3), siis jääb selgusetuks (ja seetõttu ka kontrollimatuks), mida peab Hankija
silmas sätestades täiendava kohustuse tagada mitmekesine valguallikate pakkumine.
TK kirjeldus nr 1 p 3.8.3.3. (ning teiste Hanke osade TK-de vastavad sätted seisuga
09.04.2025) sätestab, et kui RHAD punktis 3.8.3.2 nimetatud osapoolte ettepanekud on
vastuolulised, on toitlustajal kohustus konsulteerida hankijaga (kooli direktoriga) ja
saavutada kompromiss, mis vastab kehtivatele õigusaktidele ja punktis 3.8.3.1 sätestatud
põhimõtetele. Vaidlustaja osundab, et toitlustajal pole õiguslikult võimalik sundida RHAD lisa
3 kirjeldus nr 1 p 3.8.3.2. (ja teiste Hanke osade TK-de vastavad sätted) nimetatud osapooli
(kooli juhtkond, hoolekogu, õpilasesindus ja Terviseamet) sõlmima mingit kompromissi.
10 (23)
Sellise kompromissi saavutamise kohustuse asetamine toitlustajale on ilmselgelt
ebaproportsionaalne ja vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud vastava põhimõttega. Samuti pole
kõnealune kohustus ei asjakohane ega põhjendatud, mistõttu on tegemist ka RHS § 3 p 2
sätestatud vastavate põhimõtete rikkumisega.
4.8.6. RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) -
kohustus tagada menüü tasakaal ja valmistada isuäratavat, maitsvat ja tervislikku toitu
Arvestades, et Hankija (vähemalt osaliselt) möönab oma 09.04.2025 vastuses, et mõned
kõnealuste sätete mõisted võivad vajada kontekstipõhist selgitust ning otsustas vaidlustuse
tulemusena muuta vastavaid RHAD lisa 3 sätteid, tuleb lugeda, et Hankija on tunnistanud
vaidlustuse vastavas osas põhjendatuks.
RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. sätted (ja teiste Hanke osade TK vastavad sätted) on ka
muudetud redaktsioonis (seisuga 09.04.2025) kahjuks jätkuvalt ebaselged, vastuolulised ja
kontrollimatud.
Esmalt nõuavad kõnealused sätted (uues redaktsioonis), et menüü peab olema võimalikult
hästi tasakaalus, st vastama Määrusele ja üldistele toitumissoovitustele, tagades vajalikud
toitained. Vaidlustaja osundab, et TK juba sisaldab nõuet, et pakutav toit ja koostatav menüü
peavad vastama Määrusele (vt RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p-d 3.1. ja 3.8.2. ning teiste Hanke
osade TK-de vastavad sätted), mistõttu on kõnealune säte üleliigne. Lisaks osundab
Vaidlustaja, et „üldised toitumissoovitused“ on ise samuti määratlemata mõiste, mistõttu on
ebaselge missuguseid soovitusi siinkohal täpsemalt mõeldud on. Samuti jääb ebaselgeks,
kuidas tuleb käituda juhul, kui Määrus ja osundatud „üldised toitumissoovitused“ omavahel
vastuollu peaksid sattuma.
Teiseks nõuavad kõnealused sätted, et pakutavad toidud peavad olema isuäratavad, st.
valmistatud kvaliteetsest toorainest ja olema visuaalselt atraktiivsed. Vaidlustaja osundab, et
mõisted „kvalitatiivne“ ja „visuaalselt atraktiivne“ on määratlemata mõisted, mistõttu on
kõnealused sätted ebaselged ja seetõttu kontrollimatud. On ilmne, et visuaalne atraktiivsus on
väga subjektiivne ja hinnanguline kategooria.
Kolmandaks nõuavad kõnealused sätted, et pakutavad toidud peavad olema maitsvad, st
meeldivad enamikule õpilastele. Vaidlustaja osundab, et Hankija ei ole sätestanud mingit
protseduuri õpilaste enamuse maitse-eelistuste määratlemiseks, mistõttu on ebaselge ja
kontrollimatu, millal saab lugeda toitlustaja kõnealust nõuet täitnuks või rikkunuks. Samuti
väärib tähelepanu, et toidud, mis enamikule lastest meeldivad, ei pruugi Vaidlustaja senise
pikaajalise ja mahuka toitlustamise kogemuse põhjal olla sugugi samaaegselt ka tervislikud
(mainigem siinkohal vaid friteeritud kartuleid, kana-nagitsaid või viinereid). Vaidlustaja ei
heida loomulikult Hankijale ette püüdlust saavutada koolides toit, mis oleks nii tervislik kui
maitsev. Küll aga tuleks Hankijal teadvustada ja arvestada, et sellisel kujul toitlustajale
kõnealuseid kohustusi sätestades ei pruugi see ei õiguslikult lubatud ega praktiliselt võimalik
olla.
Neljandaks nõuavad kõnealused sätted, et pakutavad toidud peavad olema tervislikud, st
soodustama õpilaste arengut ja piirama kahjulike ainete sisaldust. Ei ole võimalik üheselt
määratleda, missugused toidud „soodustavad õpilaste arengut“ ja missugused mitte. Ja mis
puudutab koolitoidus lubatud toitainete koguseid, siis on need detailselt määratletud Määruses
(eelkõige selle lisas 3). Mõiste „kahjulikud ained“ on määratlemata mõiste, kusjuures väärib
11 (23)
tähelepanu, et ühe või teise aine kahjulikkus sõltub reeglina kogusest (ka muidu üldiselt
kasulik aine võib olla liigses koguses kahjulik). Kokkuvõttes on ka kõnealune nõue ebaselge
ja seetõttu kontrollimatu.
4.8.7. TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - nõue kasutada
toidu valmistamisel kohalikust põllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet vähemalt 20%
Arvestades, et Hankija otsustas vaidlustuse tulemusena muuta vastavaid RHAD lisa 3 TK
sätteid (vt Hankija 09.04.2025 vastuse p 10), tuleb lugeda, et Hankija on tunnistanud
vaidlustuse vastavas osas põhjendatuks.
RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. sätted (ja teiste Hanke osade TK-de vastavad sätted) on
ka muudetud redaktsioonis (seisuga 09.04.2025) kahjuks jätkuvalt vastuolus RHS § 3 p 2
sätestatud võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse, asjakohasuse ning põhjendatuse
põhimõtetega ja moonutavad vaba konkurentsi minnes vastuollu RHS § 3 p 3 sätestatud
keeluga.
Hankija selgitab oma 09.04.2025 vastuses, et kõnealuste sätetega on kohaliku tooraine
osakaal piiratud kõigest 20 protsendiga, mis näitavat selgelt meetme proportsionaalsust.
Hankija hinnangul ei kujuta selline piirang endast olulist takistust teiste riikide päritolu
tooraine kasutamisel ega piira seeläbi oluliselt pakkujate konkurentsivõimet. Vaidlustaja
järeldab Hankija selgitustest, et Hankija tegelikult möönab ka ise, et kõnealused TK sätted
piiravad toitlustamisel väljapoolt Eestit pärit tooraine kasutamist ja EL’i sisest kaupade vaba
liikumist päritolu põhiselt, kuid leiab sealjuures, et need piirangud pole olulised ning on
põhjendatud ja proportsionaalsed.
Kaupade ja teenuse vaba liikumine peab Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriikide vahel olema tagatud Euroopa Liidu Toimimise Lepingust tulenevalt (vt selle
artiklid 28 ja artiklid 56-62). Tegemist on nn EL alusvabadustega, mille väljenduseks on ka
RHS § 3 p-des 2 ja 3 sätestatud põhimõtted, sh kohustus tagada konkurentsi efektiivne
ärakasutamine ning keeld moonutada ja kahjustada konkurentsi. Vaidlustajale teadaolevalt ei
ole ei Eesti ega EL õigusaktidega üldjuhul lubatud piirata või eelistada riigihangetes EL või
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist pärit tooraine kasutamist pelgalt päritolu põhiselt
mistahes kaalutlustel (vt ka Simovart/Parind, Riigihangete seadus, Kommenteeritud
väljaanne, Tallinn 2019, § 3 kommentaar nr 13).
Mis puudutab Hankija poolt esile toodud Eestist pärit tooraine eelistamise kaalutlusi, siis
osundab Vaidlustaja järgnevatele kaalutlusvigadele.
Kohaliku majanduse toetamine. Nagu juba ülal osundatud, ei ole ei Eesti ega EL õiguse
kohaselt lubatud eelistada Eesti „kohalikke“ põllumajandustootjaid ja „kohalikku“ Eesti
majandust teiste EL ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide arvelt.
Toidu kvaliteet ja värskus. Hankija jätab tähelepanuta, et Pärnu ei asu kaugel Läti piirist,
mistõttu on Põhja-Lätist pärit tooraine Hankija „loogikat“ järgides kahtlemata vähemalt sama
värske kui mistahes Eestist pärit tooraine. Samuti jätab Hankija tähelepanuta, et ühelt poolt
tooraine „kohalikkuse“ ja teiselt poolt kvaliteedi ning värskuse vahel puudub tegelikkuses
vahetu seos, st. ei saa sugugi üheselt väita, et Eestist pärit tooraine on toidu valmistamisel
kvaliteetsem või värskem kui mõnest teisest EL liikmesriigist pärit tooraine. Toidu kvaliteet
ja värskus sõltub mitmetest asjaoludest, mh sellest, kuidas toorainet on käideldud, ladustatud,
12 (23)
transporditud, säilitatud jne. Kahtlemata leidub ka Eestist ebakvaliteetset ja/või riknenud
toorainet.
Keskkonnasäästlikus. Hankija jätab tähelepanuta, et Eestist pärit tooraine keskkonna jalajälg
ei pruugi sugugi olla väiksem mistahes teisest EL liikmesriigist pärit toorainega võrreldes.
Tooraine keskkonna jalajälge ei mõjuta üksnes tooraine esialgse päritolukoha kaugus Hankija
asukohast, vaid täiendavalt veel mitmed erinevad tegurid (nt kasvatamise tingimused,
tootmisprotsessi ülesehitus, tarneahela ülesehitus jms). Kindlasti ei pea Hankija loogika paika
nt Põhja-Lätist pärit tooraine osas, mis on geograafiliselt Hankija asukohale lähemal kui
Põhja-Eesti või Ida-Virumaa.
Kokkuvõttes eksib Hankija väites, et tal on õigus ise vabalt otsustada, missugusest EL
liikmesriigist pärit toorainest peab talle pakutav toit olema valmistatud.
5. Hankija, Pärnu Linnavalitsus, esitas järgmise seisukoha.
5.1. RHAD p 6.1.6. - kinnitus varasemate oluliste rikkumiste puudumise kohta. Hankija on
hinnanud vaidlustuses esitatud etteheiteid ning jõudnud järeldusele, et RHAD p 6.1.6 võib
tekitada automaatse kõrvaldamise mulje, mis on vastuolus RHS § 95 lg 4 punktis 8 sätestatud
kaalutlusõigusega. Lähtudes põhjendustest ning tagamaks hankemenetluse õiguspärasust ja
proportsionaalsust, sh selguse huvides, otsustas Hankija muuta RHAD p 6.1.6 ja eemaldab
antud punki Hanke alusdokumentidest.
5.2. „Vastavustingimused“ näidismenüü esitamise nõudes (kõigis hanke osades) ja RHAD p
6.2.
Üldjuhul on Hankijal kohustus kontrollida pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud
tingimustele. Samas ei välista RHS võimalust, et Hankija määrab kindlaks, milliseid
vastavustingimusi kontrollitakse pakkumuse hindamise etapis ja milliseid hankelepingu
täitmise käigus.
Hankija on teabevahetuses selgitanud, et näidismenüü vastavust TK-le (sh Määrusele) ei
kontrollita pakkumuse vastavuse hindamisel, vaid hankelepingu täitmise käigus Terviseameti
poolt. See on kooskõlas RHS § 3 lg 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega, kuna Hankija on
selle asjaolu pakkujatele selgelt teatanud. Hankijal on õigus ise otsustada ja
hankedokumentides määrata, mis ulatuses ta pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud
tingimustele kontrollib.
Hankija ei nõustu, et näidismenüü on käsitletav teenuse näidisena RHS § 101 lg 1 mõistes.
Näidismenüü on dokument, mis võimaldab Hankijal hinnata pakkuja arusaamist hanke sisust
ja suutlikkust koostada tehnilisele kirjeldusele vastavat menüüd. See ei ole iseenesest teenuse
näidis. Näidismenüü on pigem pakkuja kontseptsiooni ja arusaama kirjeldus. RHS § 101 lg 1
eesmärk on vältida olukorda, kus pakkuja peab pakkumuse esitamiseks tegema reaalseid
teenuse osutamise katseid, mis võivad olla ressursimahukad. Näidismenüü esitamine ei too
kaasa sellist koormust.
Samuti on varasemalt vaidlustuskomisjon tõdenud, et toitlustusteenuse hankimiseks sõlmitav
hankelepingut ei sõlmita asjade ostmiseks, mistõttu ei saa selle puhul lähtuda RHS § 101 lg 1
pst 11. Samuti on näidismenüü esitamine ja koostamine pakkumuste hindamise eesmärgil
13 (23)
asjakohane ja mõistlik.1
5.3. „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3 „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis
hanke osades) ning RHAD p-d 15.4.3. ja 15.5.3.
Hankija on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist kvalifikatsiooni hindamisega. Hankija
selgitab, et „Koolilõuna valikute arv“ hindab pakkuja arusaama hanke sisust ja suutlikkust
pakkuda mitmekülgset menüüd, mis vastab tehnilisele kirjeldusele. See on seotud pakutava
teenuse sisuga, mitte pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevusega RHS § 98 ja § 101 mõttes.
Vaidlustaja väidab, et näidismenüü on teenuse näidis RHS § 101 lg 1 mõistes ja selle
nõudmine on seetõttu keelatud. See on ekslik, kuna näidismenüü võimaldab Hankijal üksnes
hinnata pakkuja arusaamist hanke sisust ja suutlikkust koostada TK-le vastavat menüüd. See
ei ole iseenesest teenuse näidis, vaid pigem on tegemist pakkuja kontseptsiooni ja arusaama
kirjeldus.
5.4. RHAD p 15.7. - ristsubsideerimise keeld.
Hankija leiab, et RHAD p 15.7 on kooskõlas RHS-iga ning on vajalik Hankija huvide kaitseks.
Hankija on RHAD p-is 15.7 selgelt sõnastanud ristsubsideerimise keelu, seega on tingimus
läbipaistev ja kontrollitav.
Ristsubsideerimise keeld taotleb RHS § 3 p-s 2 nimetatud proportsionaalsuse põhimõtte
järgimist, st Hankija eesmärk on tagada, et pakkujad esitaksid realistlikud ja jätkusuutlikud
hinnad iga teenuse kohta eraldi. Ristsubsideerimine ehk selle lubamine võib viia olukorrani,
kus mõne teenuse hind on kunstlikult madal, mis võib lepingu täitmise käigus kaasa tuua
teenuse kvaliteedi languse või teenuseosutaja suutmatuse teenust kvaliteetselt osutada. Seega
on ristsubsideerimise keeld proportsionaalne meede hankija huvide kaitseks ja teenuse
osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Lisaks taotleb RHS § 3 p 3 ehk konkurentsi efektiivne ärakasutamist, kuivõrd selline keeld ei
piira konkurentsi, vaid selle eesmärgiks on tagab, et konkurents toimub iga teenuse osas eraldi.
Selguse huvides on hankija täpsustanud RHAD p-i 15.7 märkides, et ristsubsideerimise keelu
all peab ta silmas üksnes olukorda, kus pakkuja alandab ühe hanke esemeks oleva teenuse
hinda teise sama hanke esemeks oleva teenuse arvelt saadava tulu kaudu. See tähendab, et
pakkumuse maksumus iga hanke esemelt olevatelt teenustelt (st hommikupudru, koolilõuna
ja lisaeine) peab olema kalkuleeritud iseseisvalt, sisaldades kõiki selle konkreetse teenuse
osutamisega seotud kulusid, ilma et ühe teenuse puudujääki kataks teise teenuse ülejääk.
5.5. TK kirjeldus nr 1 p 3.8.3. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted)
Hankija nõustub osaliselt, et punkt vajab erinevate tõlgenduste tekkimise vältimiseks
täpsustamist ning on täiendanud seda nii, et „tervisliku toitumise soodustamine“ all mõeldakse
järgmist:
• Toidu vastavus sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded
toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“.
• Menüüde koostamisel lähtumine toitumissoovitustest, mis on avaldatud Tervise
Arengu Instituudi (TAI) poolt.
• Toiduainete valikul eelistatakse vähem töödeldud tooraineid, piiratakse lisatud suhkru,
soola ja küllastunud rasvade kasutamist.
1 Vaidlustuskomisjon 24.03.2023 otsus asjas 26-23/253943, p 8.3.
14 (23)
• Pakutakse piisavalt puu- ja köögivilju, täisteratooteid ning mitmekesiseid
valguallikaid. Hankija lisab, et toitlustajal on võimalus ja vabadus iseseisvalt menüü
koostada, kui see vastab eeltoodud põhimõtetele.
• Erinevate asjaosaliste (juhtkond, hoolekogu, õpilasesindus, Terviseamet, TAI)
ettepanekute eesmärk on tagada menüü vastavus kooli eripäradele ja õpilaste
vajadustele.
• TAI ettepanekutega arvestatakse „vajadusel“ ehk siis, kui need on olulised (näiteks
uued riiklikud toitumissoovitused) ja kooli jaoks asjakohased.
Hankija leiab, et ka täpsustamata kujul on nõuded proportsionaalsed, asjakohased ja
riigihanke eesmärgiga kooskõlas.
5.6. TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted)
Hankija nõustub, et mõned mõisted võivad vajada selgitust, kuid ei nõustu, et need on
täielikult määratlematud. Vältimaks erinevaid tõlgendusi on Hankija neid täpsustatud.
Mõistete selgitamine:
Tasakaalus: peetakse silmas menüü vastavust Sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8
„Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ ning üldistele
toitumissoovitustele, tagades vajalike toitainete, energia ja makrotoitainete olemasolu.
Tervislik: tähendab toiduvalikut, mis soodustab õpilaste kasvu ja arengut, vastab vanusegrupi
vajadustele ning piirab kahjulike ainete (nt liigne suhkur, sool, transrasvad) sisaldust.
Isuäratav ja maitsev: on subjektiivsemad mõisted, kuid Hankija rõhutab, et toit peab olema
valmistatud kvaliteetsest toorainest, olema visuaalselt atraktiivne ja maitselt meeldiv
enamikule õpilastele. Hankija ei eelda, et toit peab vastama iga üksiku õpilase maitsele.
Hankija leiab, et kõnealused tingimused ei ole vastuolus RHS § 3-ga.
Läbipaistvus ja kontrollitavus: kuigi mõned mõisted on subjektiivsed, on nendele antud
selgitused piisavad, et pakkujad saaksid aru, mida Hankija ootab. Kontrollitavus tagatakse
toidu kvaliteedi regulaarse hindamisega ja tagasiside kogumisega õpilastelt ja
koolipersonalilt.
Proportsionaalsus, asjakohasus ja põhjendatus: nõuded on proportsionaalsed, kuna need on
vajalikud, et tagada õpilastele tervislik ja kvaliteetne toit.
Hankija on õigusrahu huvides ja võimalike erinevate järelduste tekkimiseks täpsustanud
nõudeid, et need oleksid selgemad ja ühemõttelisema. Ka täpsustamata kujul on nõuded
arusaadavad, kontrollitavad, proportsionaalsed, asjakohased ja Hanke eesmärgiga kooskõlas.
5.7. TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted)
Hankija leiab, et kõnealune nõue on kooskõlas RHS-iga ning on vajalik Hankija eesmärkide
saavutamiseks.
RHS § 3 p 1 (läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõte). Hankija on RHAD p-is 3.9.6.6 selgelt
sõnastanud nõude kasutada kohalikku toorainet. Hankija on teabevahetuses täpsustanud, et
„kohalik“ tähendab Eestis toodetud toorainet. Selguse mõistes on Hankija RHAD lisa 3
15 (23)
kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6 (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) asendanud sõna „kohaliku“
sõnaga „Eesti“. Seega on tingimus piisavalt selge ja kontrollitav.
Kohaliku tooraine osakaal on piiratud kõigest 20 protsendiga, näitab selgelt meetme
proportsionaalsust. See ei kujuta endast olulist takistust teiste riikide päritolu tooraine
kasutamisel ega piira seeläbi oluliselt pakkujate konkurentsivõimet. Pakkujatel jääb endiselt
märkimisväärne vabadus (80%) valida oma ärilistele huvidele ja kvaliteedinõuetele vastavat
toorainet teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikidest
või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riikidest. Seega ei ole
tegemist ebavõrdse kohtlemisega RHS § 3 lg 2 mõttes, kuna kõigile pakkujatele on seatud
sama kohustus ja selle ulatus on piiratud, võimaldades jätkuvalt konkurentsi erinevate
päritoluriikide tooraine osas.
Hankija põhjendab oma eelistust järgmistel kaalutlustel:
• Kohaliku majanduse toetamine: Hankija soovib toetada Eesti põllumajandustootjaid
ja kohalikku majandust.
• Toidu kvaliteet ja värskus: Kohalik tooraine võib olla värskem ja kvaliteetsem, mis
tagab parema toidu õpilastele.
• Keskkonnasäästlikkus: Kohaliku tooraine kasutamine võib vähendada transpordist
tulenevat keskkonnamõju.
Hankija on seisukohal, et need kaalutlused on piisav alus erinevaks kohtlemiseks ning meede
on proportsionaalne, kuna see ei välista täielikult teiste EL liikmesriikide tooraine kasutamist.
Lisaks tuleb mõista, et Hankijal on laiaulatuslik kaalutlusõigus riigihanke tehnilise kirjelduse
koostamisel ehk Hankija teab ise, mida tal vaja on.2 Seega on ka Hankija õigus otsustada,
millise päritoluga toorainest toitu valmistatakse, sh on Hankijal õigus nõuda, et osa tema
koolides välistatud toidust oleks kohaliku päritoluga, et saavutada eespool väljatoodud
eesmärke.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
6. Hankija korraldab Hanget sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena. RHS § 126 lg-de 2 ja 7
koosmõjus peab Hankija sellise menetluse läbiviimisel järgima enda poolt Hanke
alusdokumentides määratud menetluskorda ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes
arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Seega ei ole RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta
sätestatud menetlusreeglid sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse
kohaldatavad, va üksikud erireeglid (nt RHS § 126 lg-d 9 ja 10).
Käesoleval juhul on Hankija kehtestanud erinevatest dokumentidest koosneva sotsiaal- ja
eriteenuste erimenetluse korra.
Alljärgnevalt vaidlustuskomisjon kontrollib kas vaidlustatud regulatsioonid Hankija
koostatud Hanke alusdokumentides on kooskõlas eelkõige RHS §-s 3 sätestatud riigihanke
korraldamise üldpõhimõtetega.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hanke tingimuste kindlaksmääramisel on Hankijal avar
2 Euroopa Kohtu otsus C-413/17, p-d 29 ja 30. Vaidlustuskomisjon 24.08.2022 otsus asjas 102-
22/251779, p 7.
16 (23)
kaalutlusruum (nt Riigikohtu otsus 3-3-1-65-11, p 26: Seda, millist liiki ja millistele tunnustele
vastavat kaupa või teenust soetada, otsustab hankija põhimõtteliselt omal vabal
äranägemisel, eeldusel, et hankija poolt kehtestatavad kriteeriumid on asjakohased ning
kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega), millesse vaidlustuskomisjon
sekkub vaid juhul, kui Hankija sätestatud tingimused on ilmselgelt asjakohatud või
meelevaldsed.
7. RHAD p 6.1.6. kohaselt kinnitab pakkuja pakkumuse esitamisega, et ta ei ole oluliselt või
pidevalt rikkunud sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on
lepingust taganetud või leping üles öeldud.
Hankija on 03.04.2025 vastanud selgitustaotlusele järgmiselt: „Hankija jätab RHAD punkti
6.1.6. kuna see on vajalik ja õiguspärane meede, mis aitab hankijal tagada hankelepingu
eduka täitmise ning vähendada võimalikke riske. Hankija leiab, et nõue esitada kinnitus
varasemate oluliste või pidevate lepingurikkumiste puudumise kohta, ei ole
ebaproportsionaalne. Iga pakkuja saab anda omapoolsed selgitused varasemate lepingu
rikkumiste kohta, kui selliseid on esinenud.“
Hankija on vaidlustusmenetluse ajal muutnud RHAD-d ja eemaldanud sealt p-i 6.1.6.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et seonduvalt RHAD p-iga 6.1.6. on Hankija tunnistanud
vaidlustuse põhjendatuks ja vaidlustusmenetlus selles osas lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel.
8. RHAD p 6.2. on sõnastatud järgmiselt: „Pakkuja esitab koolilõuna näidismenüü 1
kalendrikuu kohta, arvestades tehnilistes kirjeldustes esitatud nõudeid. Põhikoolide puhul
esitada I - III kooliastme näidismenüü ning gümnaasiumi puhul gümnaasiumi astme
näidismenüü“.
Sama nõue on ka „Vastavustingimustes“. Nõue kehtib kõigis Hanke osades.
Vaidlustaja on seisukohal, et kui Hankija on kehtestanud vastavustingimused, siis tuleb
Hankijal ka kontrollida pakkumuse vastavust kõigile kehtestatud vastavustingimustele -
Hankija ei saa oma suva järgi jätta mingeid vastavustingimusi kontrollimata, kui seda pole
selgelt RHAD tingimustes sätestatud. Vaidlustaja leiab, et Hankija ei saa muuta RHAD
tingimusi teabevahetuses avaldatuga ja et Hankija vastustest tulenevalt soovib Hankija
näidismenüü alusel hinnata mh ka pakkujate kvalifikatsiooni, eelkõige tehnilist ja kutsealast
pädevust RHS § 98 lg 1 ja § 101 mõistes.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hanke alusdokumentidest, Hankija vastustest
selgitustaotlustele ja Hankija seisukohtadest vaidlustusmenetluses ei tulene selgelt see,
milleks näidismenüü esitamine on vajalik. Hankija on andnud vastandlikke selgitusi - jääb
arusaamatuks, kas näidismenüü on vajalik üksnes pakkumuste hindamisel (koolilõunate
valikute arv) või kontrollitakse selle vastavust TK-le või hoopis tuvastatakse pakkuja
arusaamist hanke sisust ja suutlikkust koostada tehnilisele kirjeldusele vastavat menüüd.
8.1. Hankija on Hanke alusdokumentides esitanud:
1) Üldnõuded menüüle;
2) Nõuded koolilõuna menüüle;
3) Nõuded hommikupudru ja lisaeine menüüle.
17 (23)
Lisaks on Hankija vastates ettevõtjate selgitustaotlustele üksikasjalikult selgitanud menüü
koostamise aluseid. Vaidlustuskomisjon eeldab, et Hankija on valmis kõigi menüüle Hanke
alusdokumentides esitatud nõuete (sh TK nõuete) täitmist kontrollima – mitte ühestki Hanke
alusdokumendi regulatsioonist ei tulene see, et Hankija seda tegema ei pea.
29.04.2025 on Hankija vastanud selgitustaotlusele3, et koolide pakutav toit peab vastama
sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses
lasteasutuses ja koolis”. Hankija rõhutab, et kuigi pakkumuses esitatud menüüde vastavust
määrusele nr 8 ei kontrollita pakkumuse vastavuse kontrolli käigus ega ka hindamise raames,
on määruse nr 8 nõuetele vastavuse kontrollimine Terviseameti ülesanne hankelepingu
täitmise käigus. Hankija kinnitab, et pakkumuse osana esitatav näidismenüü peab vastama
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, sh Lisa 3 (Tehniline kirjeldus)
sisalduvatele nõuetele. See tähendab, et hankija kontrollib pakkumuse vastavust, hinnates
pakkuja poolt esitatud näidismenüü vastavust riigihanke alusdokumendi Lisa 3 (Tehniline
kirjeldus) sisalduvatele nõuetele. Hankija kontrollib, kas pakkuja on esitanud näidismenüü,
mis võimaldab hankijal hinnata pakkuja arusaamist hanke sisust, sh tehnilise kirjelduse (Lisa
3) nõuetest, ning pakkuja suutlikkust koostada tehnilisele kirjeldusele vastavat menüüd.
Vaidlustusmenetluse ajal on Hankija TK kirjeldustes 1 – 5 (p-id 3.8.2. ja 3.6.2.) sätestanud, et
koolitoit peab vastama sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded
toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ kehtestatud nõuetele ja tagama
vanusekohase energia- ja toitainete sisalduse, makrotoitainete, vitamiinide ja
mineraaltoitainete sisalduse. Kuna menüüde vastavus nimetatud määrusele on kohustuslik,
siis seda vastavust käesoleva hanke raames ei kontrollita.
Seega on teada see, et Hankija pakkumuste vastavuse kontrolli etapis näidismenüüde
vastavust Määruses kehtestatud nõuetele ei kontrolli.
Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et Vaidlustajal on õigus selles, et selgitustega ei
saanud Hankija muuta Hanke alusdokumente ja lihtsalt anda teada seda, millistele
tingimustele/nõuetele vastavust pakkumuste vastavuse etapis kontrollitakse - see peab olema
selgelt sätestatud Hanke alusdokumentides .
8.2. Küll aga on vaidlustuskomisjon on seisukohal, et „Üldnõuded menüüle“ sisaldavad
osaliselt selliseid tingimusi ja nõudeid, millede täitmine saab toimuda alles sõlmitud
hankelepingu ajal, mistõttu eeldab vaidlustuskomisjon, et Hankija ei ole ette näinud menüüle
esitatud üldnõuete täitmist kontrollida pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis.
Ideaalis on kõik tulevase hankelepingu tingimused koondatud ühte riigihanke alusdokumenti,
mis harilikult kannab pealkirja „Hankelepingu projekt”, kuid käesoleval juhul on Hankija osad
tingimused/nõuded (eelkõige „Üldnõuded menüüle”), mis ei saa olla täidetud pakkumuse
esitamisel, kehtestanud TK kirjeldustes 1 – 5.
Tallinna Halduskohus on oma 25.01.2024 otsuses haldusasja 3-23-2824 (p 32.) märkinud
järgmist:
„32. Kohus nõustub VAKO seisukohaga (VAKO otsuse p 8.2.2), et pakkumuse sisulise
vastavuse kontroll RHS § 114 mõttes saab hõlmata üksnes nõudeid, mille täitmine oli nõutav
3 Sõnumi ID: 957262
18 (23)
pakkumuse esitamise hetke seisuga, kuid tulevikku (hankelepingu sõlmimise järgsesse
perioodi) suunatud dokumendi esitamise tingimus ei pea olema täidetud pakkumuse esitamise
hetke seisuga. Kõik dokumentide esitamise tingimused, mille reegel TK-s on before the first
delivery, on oma sisult hankelepingu täitmise tingimused ja nende olemasolu ei pidanud
vastustaja kontrollima pakkumuse vastavuse kontrollimisel ja pakkumuse vastavaks
tunnistamisel. Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C-927/19 (p 89) nähtub, et hankelepingu
täitmise tingimuste järgimist ei tule hinnata hankelepingu sõlmimise hetkel. Hankija peab
rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest, milline kohustus seondub
võrdse kohtlemise põhimõttega ja sellest tuleneva läbipaistvuskohustusega (Euroopa Kohtu
lahend asjas nr C-42/13, p 42 ja 43), mis pakkumuse vastavuse kontrollimise kontekstis
tähendab seda, et antud juhul saaks RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel kolmanda isiku
pakkumuse tagasilükkamise kaasa tuua üksnes pakkumuse mittevastavus TK nendele
nõuetele, mis pidid olema täidetud juba pakkumuse esitamise hetke seisuga.“
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selguse huvides ja läbipaistvuse tagamiseks oleks
oluline Hanke alusdokumentides täpselt kindlaks määrata tingimused/nõuded menüüle,
millede täitmist esitatud näidismenüü alusel kontrollitakse pakkumuste vastavuse tuvastamise
etapis.
8.3 Vaidlustuskomisjonile ei selgunud Hankija selgitustest see, mida peab Hankija silmas, kui
väidab, et näidismenüü on dokument, mis võimaldab Hankijal hinnata pakkuja arusaamist
hanke sisust ja suutlikkust koostada tehnilisele kirjeldusele vastavat menüüd. See ei ole
iseenesest teenuse näidis.
Hankija on kehtestanud ühe pakkujate kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab olema
hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul
nõuetekohaselt täitnud vähemalt 2 (kaks) toitlustusteenuse osutamise lepingut vähemalt 500
inimesele lepingu kohta. Tegemist ei pea olema lõppenud lepinguga, hankija arvestab ka
käimasolevat lepingut, mida on täidetud vähemalt 24 kuud. Pakkuja esitab hankepassis
olulisemate, täidetud lepingute nimekirja koos lepinguperioodi, maksumuse ja infoga teiste
lepingupoolte kohta (tellija esindaja kontaktandmed, sh telefon, e-posti aadress) ja riigihanke
korral näidata viitenumbrid. Hankija nõudmisel esitab pakkuja lepingute nimekirjas esitatud
lepingu suhtes teise lepingupoole kinnituse lepingu nõuetekohase täitmise kohta“.
Mingit seost sellel kvalifitseerimise tingimusel esitatava näidismenüüga pole, mistõttu peab
vaidlustuskomisjon Hankija vastavat selgitust ebaõnnestunuks ja ka arusaamatuks.
8.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et lähtudes Hankija antud selgitustest (nii vastates
selgitustaotlusele kui ka vaidlustusele), et näidismenüü järgi hinnatakse pakkuja arusaamist ja
suutlikkust, kui pole selge, millistel alustel see hindamine toimub, samuti tulenevalt sellest, et
ebaselge on see, kas ja millises ulatuses näidismenüü vastavust TK-le kontrollitakse, on
RHAD p 6.2. ja „Vastavustingimustes“ esitatud sama nõue vastuolus RHS § 3 p-is 1 toodud
riigihanke korraldamisel põhimõttega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke
korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt.
9. „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p-i 3. „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis
Hanke osades) ning RHAD p-ide 15.4.3. ja 15.5.3. kohaselt hindab Hankija pakkumusi
näidismenüüs esitatud andmete (praadide arv praepäeval ja suppide arv supipäeval) alusel
(kuni 50 hindepunkti kokku 100-st võimalikust, st osakaaluga 50%).
19 (23)
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et näidismenüüga pole seotud Hankes kehtestatud
kvalifitseerimise tingimus, mistõttu ei saa nõustuda Vaidlustajaga, et Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad“ p 3.ö ja RHAD p-id 15.4.3. ning 15.5.3. on vastuolus RHS § 85 lg 1 ls 2
sätestatuga.
Nii nagu vaidlustuskomisjon varem märkis - Hanke alusdokumentidest ei saa järeldada, et
näidismenüü vastavust Hanke alusdokumentides esitatud tingimustele/nõutele ei pea Hankija
kontrollima (ainus erand on toodud TK kirjeldustes 1–5 p-id 3.8.2. ja 3.6.2. ja
nõuded/tingimused, mis ei saa olla täidetud juba pakkumuse esitamise hetke seisuga).
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3.
„Koolilõuna valikute arv“ (kõigis Hanke osades) ning RHAD p-ide 15.4.3. ja 15.5.3. ei ole
vaidlustuses toodud põhjendustel vastuolus RHS-iga.
10. Hankija muutis vaidlustusmenetluse ajal RHAD p-i 15.7. ja sõnastas selle järgmiselt:
„Pakkumuse maksumus hanke esemelt olevatelt teenustelt peab sisaldama kõiki kulusid ja
olema hankija jaoks lõplik. Pakkuja ei tohi ühe teenuse hinda alandada teiste teenuste arvelt.“
Hankija on 10.04.2025 vastanud selgitustaotlusele4 järgmiselt: „Hankija on täpsustanud
RHAD p-i 15.7. Ristsubsideerimise keelu all peab ta silmas üksnes olukorda, kus pakkuja
alandab ühe hanke esemeks oleva teenuse hinda teise sama hanke esemeks oleva teenuse
arvelt saadava tulu kaudu. See tähendab, et pakkumuse maksumus iga hanke esemelt olevatelt
teenustelt (st hommikupudru, koolilõuna ja lisaeine) peab olema kalkuleeritud iseseisvalt,
sisaldades kõiki selle konkreetse teenuse osutamisega seotud kulusid, ilma et ühe teenuse
puudujääki kataks teise teenuse ülejääk.“
Hankija on 16.04.2025 vastanud selgitustaotlusele5 järgmiselt: „Ristsubsideerimise keelu all
peab ta silmas üksnes hankesisest ristsubsideerimist, kus ühe hanke esemeks oleva teenuse
hinda alandatakse teise sama hanke esemeks oleva teenuse arvelt saadava tulu kaudu. Seega,
hankeväline ristsubisdeerumine (pakkuja muu, hankevälise kasumi arvelt ) on lubatud.“
Vaidlusalusteks küsimusteks on see, kas RHAD p 15.7. on selge ja üheselt arusaadav ning kas
ristsubsideerimise keeld on kooskõlas RHS-iga.
10.1. Ristsubsideerimise keeld võib olla nii riigihanke sisene, kui ka väline. Sisene
ristsubsideerimine tähendab, et pakkumuse maksumuse koostamisel tasaarveldatakse kulusid
ja tulusid, mis on seotud ainult konkreetse riigihankemenetluse tulemusena sõlmitava
hankelepingu täitmisega. Väline ristsubsideerimine tähendab aga, et tasaarveldatakse
pakkumuse maksumust lepingute üleselt, st arvestatakse lepinguid, mis ei ole seotud selle
konkreetse riigihankemenetluse tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmisega.
Vaidlustuskomisjon leiab, et sisese ristsubsideerimise tuvastamiseks on vaja Hankijal teada
täpselt seda, millistest kuludest-tuludest maksumus peab koosnema. Välist ristsubsideerimist
on keerulisem tuvastada, sest pakkujatel on piiramatud ja raskesti kontrollitavad võimalused
oma pakkumuse maksumust vajadusel põhjendada. Hankevälise ristsubsideerimise lubatavus
tuleneb üksnes kohtupraktikast6.
4 Sõnumi ID: 950 495 5 Sõnumi ID: 954 201 6 Riigikohus 04.11.2020, 3-20/924, p 22
20 (23)
10.2. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankijal on õigus ristsubsideerimise keeld kehtestada.
Vaidlustuskomisjon eeldab, et Hankija on põhjalikult läbi mõelnud selle, kuidas selle keelu
järgimist kontrollida ja teab ka seda, mida tähendab Hanke välise ristsubsideerimise lubamine.
Vaidlustuskomisjon peab Hankija põhjendusi usutavaks, sest suure konkurentsiga koolide
toitlustamise hangetes on kaasnenud just ülimadalate maksumuste esitamine (mis pole ka
käesoleval juhul välistatud, sest keelatud on ainult Hanke sisene ristsubsideerimine). Kui
keelatud on ainult sisene ristsubsideerimine, siis on väline lubatud ja pakkuja võib pakkumuse
maksumust (käesoleval juhul õppeaastate keskmine hommikupudru maksumus ühele
õpilasele ühel koolipäeval, õppeaastate keskmine koolilõuna maksumus ühele õpilasele ühel
koolipäeval ja õppeaastate keskmine lisaeine maksumus ühele õpilasele ühel koolipäeval)
ristsubsideerida oma hankevälise tegevuse arvelt.
Seega Hankija sätestatud keeld ei piira konkurentsi ega ka ettevõtlusvabadust, vaid on seotud
maksumuse esitamisega ja sellega, kuidas pakkuja oma kulusid ja tulusid selles arvestab.
10.3. Lause pakkuja ei tohi ühe teenuse hinda alandada teiste teenuste arvelt viitab
hankesisesele ristsubsideerimise keelule. Hankija oli õigustatud oma vastustes
selgitustaotlustele täpsustama seda lauset. Tegemist ei ole antud selgituse kaudu tingimuse
muutmise ega ka uue tingimuse kehtestamisega .
10.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHAD p 15.7. ei ole vaidlustuses toodud
põhjendustel vastuolus RHS-iga.
11. Hankija on vaidlustusmenetluse ajal muutnud TK kirjelduse nr 1 p 3.8.3. (ja vastavalt
kirjelduste nr 2–5 p-id 3.8.3.7) järgmiselt:
„Tervisliku toitumise soodustamine
3.8.3.1. Pakutav toiduvalik peab vastama tervisliku toitumise põhimõtetele. See hõlmab
järgmist:
1) Toidu vastavus Sotsiaalministri 15. jaanuari 2008 määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded
toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“.
2) Menüüde koostamisel lähtumine Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt avaldatud
toitumissoovitustest, arvestades nende asjakohasust kooli kontekstis.
3) Toiduainete valikul eelistatakse minimaalselt töödeldud tooraineid ning piiratakse lisatud
suhkrute, soola ja küllastunud rasvade kasutamist.
4) Tagatakse piisav puu- ja köögiviljade, täisteratoodete ning mitmekesiste valguallikate
pakkumine.
3.8.3.2. Toiduvalikute tegemisel arvestatakse kooli juhtkonna, hoolekogu, õpilasesinduse ja
Terviseameti ettepanekutega, mis on kooskõlas punktis 3.8.3.1 sätestatud põhimõtetega ning
ei suurenda toidu hinda. Vajadusel konsulteeritakse Tervise Arengu Instituudiga (TAI).
3.8.3.3. Kui punktis 3.8.3.2 nimetatud osapoolte ettepanekud on vastuolulised, on toitlustajal
kohustus konsulteerida hankijaga (kooli direktoriga) ja saavutada kompromiss, mis vastab
kehtivatele õigusaktidele ja punktis 3.8.3.1 sätestatud põhimõtetele.“
Tegemist on üldnõuetega menüüle, mis ei pea olema (ega saagi olla) kõik täidetud pakkumuse
esitamisel (Hankija peab otsustama selle, milliste tingimuste/nõuete täitmist ta kontrollib
näidismenüüde alusel pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis).
7 Kirjeldustes nr 2–5 on Hankija eksinud numeratsiooniga – õige oleks p 3.6.3.
21 (23)
P-is 3.8.3.1. on loetelu sellest, mida peab järgima, et soodustada tervislikku toitumist.
Tegemist on enamikus asjaoludega, mille alusel hinnatakse hankelepingu nõuetekohast
täitmist. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ei saa nõuda minimaalselt töödeldud toorainete
kasutamist ja lisatud suhkrute, soola ja küllastunud rasvade kasutamise piiramist, kui pole
teada see, kuidas seda kontrollitakse. Samuti ei saa nõuda piisavat puu- ja köögiviljade,
täisteratoodete ning mitmekesiste valguallikate pakkumise tagamist, kui pole teada see, mida
Hankija peab piisavaks ja mitmekesiseks.
Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et p-is 3.8.3.3. sätestatud kohustus toitlustajale
saavutada kompromiss on ebaproportsionaalne, sest toitlustajal pole võimalik sundida kooli
juhtkonda, hoolekogu, õpilasesindust ja Terviseametit sõlmima kompromissi.
Kui Hankija soovib tervisliku toitlustamise aluseid RHAD-s sätestada, siis need peavad olema
selged, üheselt arusaadavad, sellised, mis on täidetavad ja kontrollitavad (nii näidismenüüst
kui ka hankelepingu täitmise ajal).
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK kirjelduse nr 1 p 3.8.3. (kirjelduste nr 2–5 p-id 3.8.3.
on vastuolus eelkõige RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõttega, mille
kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja
proportsionaalselt.
12. Hankija on vaidlustusmenetluse ajal muutnud TK kirjelduse nr 1 p-i 3.9.6.5. ja kirjelduste
nr 2–5 p-e 3.7.6.5. ja sõnastanud need järgmiselt: „Menüü peab olema võimalikult hästi
tasakaalus (s.t. vastama Sotsiaalministri 15.01.2008 määrusele nr 8 ja üldistele
toitumissoovitustele, tagades vajalikud toitained) ja toidud peavad olema isuäratavad (s.t.
valmistatud kvaliteetsest toorainest ja olema visuaalselt atraktiivsed), maitsvad (s.t.
meeldivad enamikule õpilastele) ja tervislikud (s.t. soodustama õpilaste arengut ning piirama
kahjulike ainete sisaldust).“
Tegemist on nõudega koolilõuna menüüle.
Vaidlustaja leiab, et mõisted on kõik õiguslikult määratlemata ning nende sisustamine pole
ühelgi konkreetsel juhul objektiivselt võimalik.
Nii Hanke alusdokumentidest kui ka Hankija 29.04.2025 selgitustest8 tulenevalt kontrollib
Hankija pakkumuses esitatava näidismenüü vastavust kõigile TK-s esitatud nõuetele (va
Määrusele), sh tuleb Hankijal kontrollida ka näidismenüü vastavust TK kirjeldus nr 1 p-ile
3.9.6.5. ja vastavalt kirjelduste nr 2-5 p-dele 3.7.6.5. Tegemist on pakkumuste vastavuse
kontrollimisega ja pakkujatele peavad Hanke alusdokumentidest olema selged ja üheselt aru
saadavad tingimused/nõuded, mis näidismenüüs peavad täidetuid olema ja mida selles etapis
kontrollitakse. Kui Hankija on kehtestanud tingimused pakkumusele (käesoleval juhul
näidismenüüle), siis tuleb nende tingimuste täitmist ka kontrollida.
Vaidlustuskomisjon leiab, et toitude visuaalset atraktiivsust, meeldivust ja maitsevust pole
üksnes näidismenüü alusel võimalik tuvastada (see pidi olema ka Hankijale selge). Hankija
pole vaidlustusmenetluses selgitanud seda, kuidas kontrollitakse toorainete kvaliteeti, millised
8 Sõnumi ID: 957 262
22 (23)
üldised toitumissoovitused peavad olema näidismenüüs järgitud, et vajalikud toitained oleksid
tagatud, kuidas Hankija kontrollib kahjulike ainete sisaldust.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. ja kirjelduste nr 2–5 p-id
3.7.6.5. on vastuolus eelkõige RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõttega,
mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja
proportsionaalselt.
13. Hankija on vaidlustusmenetluse ajal muutnud TK kirjeldus nr 1 p-i 3.9.6.6. (ja kirjelduste
nr 2–5 p-id 3.7.6.6.) ja kehtestanud nõuded koolilõunale, mille kohaselt menüüs peab
sisalduma: „Toitude valmistamisel kasutama igakuiselt toidu (koolilõuna sh eritoit,
lihavabatoit jms) valmistamiseks kasutatavast kogu tooraine kogusest vähemalt 20% kohaliku
Eesti põllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet.“
Hankija on 03.04.2025 vastanud selgitustaotlusele järgmiselt9: „Hankija jätab RHAD lisa 3
kirjeldus 1 punkti 3.9.6.6. eemaldamata ning täpsustab, et „kohalik põllumajanduslik
tootmine“ hõlmab Eestis toodetud toorainet.“
Hankija on vaidlustusmenetluses jäänud seisukoha juurde, et esitatud kaalutlused (kohaliku
majanduse toetamine, toidu kvaliteet ja värskus, keskkonnasäästlikkus) on piisavad, ei välista
täielikult teiste EL liikmesriikide tooraine kasutamist. Hankija leiab, et tal on laiaulatuslik
kaalutlusõigus TK koostamisel, tal on õigus nõuda, et osa tema koolide toidust oleks kohaliku
päritoluga.
Vaidlustuskomisjon Hankijaga ei nõustu.
Riigihanke läbiviimisel peab Hankija järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtteid. Hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes
muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või
Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja
mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid
oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (RHS § 3 p
2). Sellest üldpõhimõttest tulenevalt ei ole lubatud Hankes kehtestada nõuet, et pakutavad või
toidu valmistamisel kasutatavad toiduained peavad olema toodetud Eestis (või konkreetses
maakonnas või omavalitsuses).
Seega nõustub vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga, et ei ole lubatud eelistada Eesti
põllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet teiste Euroopa Liidu ja Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriikide toorainele.
Samuti nõustub vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga selles, et toidu kvaliteet ja värskus sõltub
mitmetest asjaoludest, mh sellest, kuidas toorainet on käideldud, ladustatud, transporditud,
säilitatud, mitte ainult sellest, kust see pärit on. Seega - piirang, mille tõttu ei saa Hankes
osaleda pakkujad, kes ostavad või tahavad osta toorainet väljastpoolt Eestit, ei ole
põhjendatud.
Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et riigihangete üldpõhimõtted lubavad eelistada
9 Sõnumi ID: 947 815
23 (23)
keskkonnasäästlikke lahendusi, kui need on suunatud keskkonnamõju vähendamisele, mitte
kohalike kaupade eelistamisele.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. (kirjelduste nr 2–5 p-id
3.7.6.6.) on vastuolus eelkõige RHS § 3 p-is 2 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõttega.
14. Vaidlustusmenetluse kulud
Lähtudes sellest, et ühe nõude osas lõpeb vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel ja
vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel osaliselt (6-st nõudest rahuldatakse 4),
kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 1 ja 2.
Hankija ei ole esitanud taotlust kulude väljamõistmiseks.
14.1. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu 1280 eurot, Hankijalt välja mõistmisele kuulub sellest
5/7, st 914,3 eurot
14.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks
summas 2960 eurot (käibemaksuta) 18 tunni ja 30 minuti õigusabi osutamise eest, tunnitasuga
160 eurot.
Lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel võtab vaidlustuskomisjon
arvesse läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, vaidlusaluste küsimuste keerukust,
samuti menetluse kestust ja seda, et väljamõistetavad esindaja kulud ei tohiks tervikuna olla
vaidlustusasja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud
ja vajalikud. Hankijalt kuulub välja mõistmisele 5/7, st 2114,3 eurot (käibemaksuta).
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Reimets
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Otsus jätta menetlus peatamata | 21.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-90/111-13 | Väljaminev kiri | ram | P. DUSSMANN EESTI Osaühing , Pärnu Linnavalitsus |
Hankija teade | 17.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-90/111-10 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Pärnu Linnavalitsus |
Vaidlustaja täiendav seisukoht, menetluskulude nimekiri ja taotlus menetluse peatamiseks | 16.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-90/111-8 🔒 | Sissetulev kiri | ram | P. DUSSMANN EESTI Osaühing |
Seisukoha nõue riigihanke peatamise taotlusele | 16.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-90/111-9 🔒 | Väljaminev kiri | ram | P. DUSSMANN EESTI Osaühing , Pärnu Linnavalitsus |
Kirjaliku menetluse teade | 10.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-90/111-7 🔒 | Väljaminev kiri | ram | P. DUSSMANN EESTI Osaühing , Pärnu Linnavalitsus |
Hankija vastus | 09.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-90/111-6 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Pärnu Linnavalitsus |
Vaidlustaja teade | 08.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-90/111-5 🔒 | Sissetulev kiri | ram | P. DUSSMANN EESTI Osaühing |
Järelepärimine vaidlustajale | 08.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-90/111-4 🔒 | Väljaminev kiri | ram | P. DUSSMANN EESTI Osaühing |
Hankija teade | 07.04.2025 | 1 | 12.2-10/25-90/111-3 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Pärnu Linnavalitsus |
Vaidlustuse teade | 04.04.2025 | 3 | 12.2-10/25-90/111-2 🔒 | Väljaminev kiri | ram | P. DUSSMANN EESTI Osaühing , Pärnu Linnavalitsus |
Vaidlustus | 04.04.2025 | 3 | 12.2-10/25-90/111-1 🔒 | Sissetulev kiri | ram | P. DUSSMANN EESTI Osaühing |