Seisukoha edastamine võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Seisukoha edastamine

võlaõigusseaduse muutmise seaduse

eelnõu (621 SE) kohta

Vabariigi Valitsusele on arvamuse andmiseks edastatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni

algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE). Riigikantselei resolutsiooni

kohaselt peab Justiits- ja Digiministeerium edastama oma seisukoha ning

Rahandusministeerium peab Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoha läbi vaatama ja esitama

ettepaneku valitsuse arvamuse kujundamiseks.

30.04.2025 edastas Justiits- ja Digiministeerium oma seisukoha leides, et eelnõu seletuskirjas

ei ole põhjendatud, millistele andmetele tuginedes on valitud just eelnõus ette nähtud

lähenemine ning puudub analüüs selle kohta, kas seda saab krediidiandja kulusid arvesse

võttes pidada objektiivseks ja õiglaseks. Tegemist on laia ja olulise mõjuga

muudatusettepanekuga, millele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs. Justiits- ja

Digiministeerium ei toeta seetõttu eelnõu.

Lisaks Justiits- ja Digiministeeriumi toodud kaalutlustele juhime tähelepanu ka Euroopa

Kohtu 14.03.2024 otsusele kohtuasjas nr C-536/22, mis käsitles Justiits- ja Digiministeeriumi

kirjas viidatud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute direktiivi1 art 25 lõiget 32.

Kohus leidis, et tõlgendus, mis välistab liikmesriikide võimaluse näha ette hüvitis

ennetähtaegse tagasimaksmise korral krediidiandja saamata jäänud tulu hüvitamiseks, oleks

vastuolus direktiivi eesmärgiga.3 Samuti märkis kohus, et direktiivi eesmärgid ei piirdu

sooviga pakkuda kõrgetasemelist tarbijakaitset, vaid hõlmavad ka elamukinnisvaraga seotud

krediidilepingute tõhusa ja konkurentsivõimelise siseturu loomist. Järelikult võib liikmesriigi

seadusandja – arvestades talle jäetud võimalust määrata kindlaks lubatavad kuluelemendid –

arvata hüvitatavate elementide hulka krediidiandja saamata jäänud tulu, kui ta leiab, et see on

vältimatult vajalik direktiivi eesmärkide edendamiseks oma elamukinnisvara turul. Kui

tegemist on korraga, mis ei võimalda krediidiandjatel oodatava lepingulise intressi kaotuse

eest hüvitist saada, siis võivad krediidiandjad valida strateegia, millel on potentsiaalselt

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud

tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 60, lk 34). 2 Art 25 lõige 3: Liikmesriigid võivad ette näha, et krediidiandjal on õigus saada põhjendatud juhtudel õiglast ja objektiivset

kompensatsiooni selliste võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagasimaksmisega, kuid et nad ei või selle eest tarbijale määrata trahvi. Siinkohal ei või kompensatsioon ületada krediidiandja kantud rahalist kahju. Nende tingimuste raames võivad liikmesriigid ette näha, et kompensatsioon ei või ületada teatavat taset või et see on lubatud ainult teatava perioodi eest. 3 Otsuse punkt 46.

Teie 11.04.2025 nr 2-5/25-00668;

RIIGIKOGU/25-0379/-

2T

Meie 07.05.2025 nr 1.1-11/1843-2

2

soovimatu mõju direktiivi eesmärkidele – näiteks krediiditoodete valiku piiramine

pakkumuses või kõikidelt tarbijatelt kõrgemate intresside nõudmine.4

Rõhutame Justiits- ja Digiministeeriumi seisukohta, et on oluline analüüsida muudatusega

kaasnevaid potentsiaalseid mõjusid (positiivseid kui ka negatiivseid) nii tarbijatele kui ka

elamukinnisvaraturule. Muuhulgas on teada mitu krediidiasutust Eestis, kes praktikas

eelnimetatud hüvitist ei võta või võtavad seda vähendatud ulatuses. Seetõttu tasub jälgida, kas

ja millisel määral võib muutuda edaspidi teiste krediidiasutuste praktika.

Seega eeltoodud kaalutlustel teeb Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku

praegu mitte toetada Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud võlaõigusseaduse muutmise

seaduse eelnõu (621 SE).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Mirjam Rannula 5646 7227

[email protected]

4 Otsuse punkt 47.