Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Aivar Hein

AS Connecto Eesti

[email protected]

Tuisu 19

11314, Tallinn, Harju maakond

Teie 04.04.2025

Meie 07.05.2025 nr 7.1-2/25/5535-2

Nõuded sideehitiste ja tehnovõrkude

projekteerimiseks riigiteede tee piirides ja

tee kaitsevööndis

Küsisite Transpordiametilt (TRAM) seisukohta ja võimalusi sideehitiste (fiiberoptilised

sidekaablid, edaspidi tehnovõrgud) projekteerimise kohta riigiteede tee piirides ja tee

kaitsevööndis sh ka Väinameres (Rohuküla – Heltermaa sadam) ja Soela väinas (Tärkma – Soela

sadam). Tehnovõrkude kulgemise olete näidanud skeemil, mis läbivad asustusüksusi Viimsi –

Harku – Keila – Haapsalu, Rohuküla sadam – Heltermaa sadam (Hiiumaa) – Tärkma sadam –

Soela sadam (Saaremaa) – Jaagurahu sadam.

Tehnovõrkude kulgemine Teie skeemil on näidatud alltoodud riigiteede tee piirides. Siia lisame ka

esialgse informatsiooni TRAMi arendushuvide, ehitusprojektide ja eeldatavate võimaluste kohta

kasutada riigiteede teemaad:

Viimsi vald

Mnt nr 11252 km 0,00-2,50 ja mnt nr 11250 km 10,27-11,77;

Tallinn – Saku

Mnt nr 11 km 0,00-26,00; siin suured liiklussõlmed (teede risted, eritasandilised lõikumiskohad)

kus näeme, et nende läbimine võib olla väga keeruline;

Soovitame kindlasti vältida Väo liiklussõlme (mnt nr1 ja mnt nr 11 riste); Jüri liiklussõlme (mnt

nr 2 ja nr 11 km 10-11 riste); Luige liiklussõlm (mnt nr 11 km 18-19 ja nr 15 riste);

Saku – Laagri – Harku

Mnt nr 11420 km 2,50-8,64; siin Topi liiklusõlm (mnt nr 4 ja nr 11420 riste);

Siin on TRAMil tellitud ehitusprojekt (2+2 sõiduradadega maantee koos liiklussõlmedega,

ristetega) mnt nr 11420 km 2,0-8,00 sh Topi liiklusõlm – see objekt on ka TRAMi arengukavas

sees;

Mnt nr 11401 km 2,24-5,49;

Harku – Keila

Mnt nr 8 km 13,95-25,35;

Siin on TRAMil valminud mnt nr 8 km 13,9-24,2 Harku-Kela teelõigu ehitusprojekt (2+2

sõiduradadega maantee koos liiklussõlmedega, ristetega)

Keila – Haapsalu – Rohuküla

Mnt nr 17 km 2,68-68,68, mnt nr 9 km 63,88-67,07, mnt nr 16121 km 0,00-3,04 ja mnt nr 9 km

74,54-80,49;

Hiiumaa

Mnt nr 80 km 0,00-4,83, mnt nr 83 km 0,00-31,18 ja mnt nr 12132 km 0,00-0,02

Saaremaa

Mnt nr 21129 km 8,35-8,63, mnt nr 21128 km 0,00-0,93, mnt nr 21129 km 41,51-44,90, mnt nr

2 (3)

21126 km 8,90-9,05, mnt nr 21129 km 51,00-63,30, mnt nr 21122 km 0,40-8,56, mnt nr 21102 km

0,00-16,09 ja mnt nr 78 km 31,40-37,05.

Tehnovõrkude trassivalikul ja projekteerimisel palume arvestada ülaltoodud informatsiooni ja

TRAMi arengukavadega. Lisaks soovitame teile kaaluda alternatiive Elering AS ja Elektrilevi OÜ

õhuliinide koridorid, Eesti Raudtee AS koridorid, kohalikud teed ja RMK teed ja metsasihid.

Näiteks Harkust – Keilani on Eleringi Sindi-Harku L503-2 330kV ja Keila-Harku L111/112 110kV

õhuliinid.

Keilast – Ristini on Eleringi Sindi-Harku L503-2 330kV õhuliin ja Eesti Raudtee koridor.

Ristist – Haapsaluni Eesti Raudtee koridor. Meile teadaolevalt on Turbast – Haapsaluni raudtee

ehitusprojektid valminud ning sinna koridori saab ka ohutult sideehitised maandada.

Sideehitiste kohta Väinameres (Rohuküla – Heltermaa sadam) ja Soela väinas (Tärkma – Soela

sadam) edastan Frank Oliver Sari (peaspetsialist, Laevateede ja sadamate osakond,

Merendusteenistus) esialgsed märkused ja ettepanekud:

 Soela väinas peab valguskaabli trass paiknema olemasolevas kaablialas, mis asub 3 km

läänepool. Kaabliala on märgitud joonisel „Soela väin“.

 Väinameres on esitatud valguskaabli trass välistatud kuna trassil asuvad mitmed laevateed

ja sadamad mida on veeliikluse ohutuse tagamiseks vaja süvendada ja tähistada ankurdatud

ujuvmärkidega.

Joonisel „Väinameri ja alternatiivid“ pakume 2 alternatiivset Hiiumaa-mandri kaablitrassi

(tähistatud roheliste joontega).

o Alternatiiv 1 sama koht, kust kulgeb ELASA (Eesti Lairiba Arenduse SA) kiudoptiline

sidekaabel.

o Alternatiiv 2 võimalikult risti laevateedega ja eemal veeliikluse ohutust tagavatest

navigatsioonimärkidest ning süvendatavatest aladest.

Transpordiameti tavanõuded (EhS § 99) tehnovõrkude projekteerimiseks ning ehitamiseks

riigiteede tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis on:

1. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja riigiteede tee

piirides Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4).

2. Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitustöödel riigiteede piirides tuleb juhinduda

Transpordiameti tüüpnõuetest: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“

(Nõuded) , asub: https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud .

3. Kaevetöödel ja lahtiste kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda Tööinspektsiooni juhendist

„Tööohutus ehitusplatsil. 2022“, asub: https://www.ti.ee/ennetus-ja-

teave/infomaterjalid/trukised?view_instance=0&current_page=1 .

4. Varisemisnurk millega me tehnovõrkude paigaldamisel kaevetöödel piki teed nõustume (mitte

järsem) on 1:3/4 (53°) eeldades A-tüüpi pinnast vt „Tööohutus ehitusplatsil.

5. Kavandades ehitisi (sh mastid, kapid jne) või rajatisi riigitee piirides ja tee kaitsevööndis tuleb

juhinduda „Tee projekteerimise normid“ (EhS § 99 lg 4) sätestatust (edaspidi Normid).

6. Enne riigitee teemaale sisenemist tuleb alati kaaluda alternatiivseid lahendusi (sh

naaberkinnistud). Tuleb arvestada, et riigitee teemaad saab kasutada ainult tee toimimise

vajadustest üle jääva vaba maa olemasolul. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta

riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud

riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle võimatuks.

7. Projekti plaanijoonistel ja ristlõikejoonistel tuleb näidata kinnisel meetodil tehnovõrkude

(maakaablid) ehitamisel puurkaevikute asukohad, lähima lahtise kaeviku ääre kaugus riigitee

asfaltkatte servast.

8. Joonised tuleb esitada ka dwg formaadis.

9. Projekti koosseisus peavad olema ka Isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid riigiteede tee

piirides.

3 (3)

10. Projektis (seletuskiri, joonised) tuleb selgitada kuidas on ette nähtud ehitustööde tehnoloogia

riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis.

11. Äärmise vajaduse (seda peab põhjendama ka seletuskirjas) korral kui kaevatakse lahti riigitee

muldkeha tuleb esitada riigitee katendi taastamise projekt, joonised, mis vastavad „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (EhS § 13 lg 3) põhiprojekti nõuetele sh – kui minnakse

tehnovõrkudega riigiteest lahtiselt risti läbi või kaevatakse lahti riigitee, siis tuleb riigitee

taastamisel täies mahus lähtuda joonisel „_pohitee_truup_150824-a3_madal_mulle“ (asub:

https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#rajatised ) toodud geomeetriast, ülekatete

pikkused, siirdekiilud jne.

12. Juhime tähelepanu, et riigitee taastamise projekti koostamine nõuab teede projekteerimise

kvalifikatsiooni ja pädevust omavat inseneri.

13. Infoks, alates 14.04. 2021 kehtib uus juhis: Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori

korraldus 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162; Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. See asub:

https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#katend

14. Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded palun võtta kehtivast standardist EVS 901-3;2021

ning nõue FNaCl4 peab olema täidetud asfaltsegudel ja pindamiskillustikul kuna libedustõrjet

tehakse kloriididega.

15. Kui kavandatakse uusi mahasõite, juurdepääsuteid tehnovõrkude ehitistele riigiteedelt

(ristumiskohad riigiteega) tuleb vastavasisuline taotlus esitada Transpordiametile, kes

väljastab nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks ja ristumiskoha ehitamiseks.

16. Kui uute tehnovõrkude projekteerimistööde ja ehitustöödega sisenetakse riigiteede

kaitsevööndisse või riigitee tee piiridesse, siis palume projektid kooskõlastada

Transpordiametiga (EhS § 70, § 71, § 72, § 99 lg 3).

Väljastatud nõuded kehtivad 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja

selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Saaremaa-Tallinn_asendiplaan_v4_KOV_M-ametiga_07.04.dwg; Soela väin_11.04.png;

Väinameri ja alternatiivid_11.04.png;

Arvo Veltri

5164006, [email protected]