Täiendus nõudekirjale

Tere

Lisan täienduseks veel viite ühele pöördumisele Tallinna Linnakantseleilt, milles soovitakse seoses rahvaalgatusega hääleõiguslikkuse kontrollimist. Avalik kiri Siseministeeriumi dokumendiregistris https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/1182758

Lisaks on Siseministeeriumile veel ühe kohaliku omavalitsuse poolt esitatud taotlus rahvaalgatuse allkirjastanute hääleõiguslikkuse kontrollimiseks.

See näitab, et teema on hetkel vägagi päevakohane ja vajab ühtse praktika kujunemist.

Heade soovidega

Tere

Siseministeeriumile esitati pöördumine, milles küsitakse rahvaalgatuse allkirjastanud isikute hääleõiguslikkuse kontrollimise võimaluse kohta rahvastikuregistrist (allolev e-kiri), olete ka selle kirja saajateks olnud. Viidatud on Andmekaitse Inspektsiooni vastusele Harku Vallavalitsuse poolt esitatud küsimusele, kas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 32 alusel võiks isikuandmeid töödelda (https://adr.rik.ee/aki/dokument/13745509). Põhimõtteliselt on seal seisukoht, et KOKS § 32 ei saa olla isikuandmete töötlemise aluseks kuna ei reguleeri, kas ja kellel on hääleõiguslikkuse kontrollimiseks isikuandmete töötlemise õigus. 07.04. toiminud kohtumisel (AKI, Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium) arutasime isikuandmete töötlemise kitsaskohti ning jõudsime ka tõdemuseni, et vahel võib küll olla nii, et isikuandmete töötlemise õigust otseselt ei ole ette nähtud, kuid muul moel ei ole asutusel võimalik talle pandud ülesannet täita. Iga juhtumi puhul tuleb isikuandmete töötlemise põhjendatust hinnata.

KOKS § 32 lõike 1 kohaselt on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri ning kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga (KOKS § 32 lg 2).

Hääleõiguslikkuse tingimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (KOVVS), selle § 5 lõike 1 kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Hääletamisõigus on ka välismaalasel, kes vastab KOVVS § 5 lõikes 1 nimetatud tingimustele ja kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Nende tingimuste täitmist on võimalik kontrollida rahvastikuregistri andmete alusel.

Kuna üldjuhul on rahvaalgatusele allkirja andnuid hulgal, mille puhul ükshaaval hääleõiguslikkuse kontrollimine kohaliku omavalitsuse poolt oleks ebamõistlikult ressursimahukas, siis oleks võimalik teha rahvaalgatusele allkirja andnute hääleõiguslikkuse kindlakstegemiseks automatiseeritud kontrolli. See tähendab, et kohalik omavalitsus saab esitada Siseministeeriumile taotluse, milles soovib KOKS § 32 kohase rahvaalgatuse esitanud isikute hääleõiguslikkuse kontrollimist KOVVS § 5 tingimustel. Vastuse saab anda jah/ei kujul st ei väljastata näiteks elukoha aadressi jm.

Kui omavalitsusel on kohustus vähemalt 1% hääleõiguslike elanike algatus lahendamiseks võtta (kui küsimus kuulub volikogu pädevusse), siis ei ole seda ülesannet ilma isikuandmeid töötlemata võimalik täita. Rahvaalgatus on võimalus kohaliku elu korraldamises kaasa rääkida, see lähtub inimeste endi huvidest, kuid ühtlasi on oluline veenduda, et ka tegelikkuses on allkirja andnud isikud selleks õigustatud.

Kas selles vaates KOKS § 32 ja KOVVS § 5 alusel võiks siiski kohalikul omavalitsusel olla alus rahvaalgatuse allkirjastanute hääleõiguslikkuse kindlakstegemiseks töödelda isikuandmeid?

Ideaalis võiks olla võimalik juba allkirja andmisel hääleõiguslikkuse tingimusi kontrollida ning siis ei tekigi hiljem vajadust isikuandmeid töödelda. Sel juhul on vajalik õigusliku aluse olemasolu selleks, et allkirja andmisel vajalikus ulatuses isikuandmeid töödelda. Võib-olla on võimalik ka selline lahendus, kus allkirja andmisel annab isik ka nõusoleku oma andmete hilisemaks töötlemiseks, et tema hääleõiguslikkust kindlaks teha. Sellega seoses tekivad küll ka lisaküsimused, kuidas nõusolekut koguda ja fikseerida ning kas nõusolek oleks siis tingimus allkirja andmiseks kuna ilma nõusolekut andmata tegelikult poleks mõtet ka allkirja anda kuna seda hiljem ei saa kontrollida.

Nõustume Andmekaitse Inspektsiooniga, kes oma 26.01.2023 vastuskirjas Harku Vallavalitsusele on juhtinud tähelepanu murele, kus omavalitsustel on kohustusi, mis eeldavad isikuandmete töötlemist, kuid ükski säte ei anna selleks otsesõnu vajalikku alust ja ulatust.

Lugupidamisega