Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.3-8/25/1255-3 |
Registreeritud | 19.05.2025 |
Sünkroonitud | 20.05.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
Sari | 2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine |
Toimik | 2.3-8/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Siseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
Vastutaja | Irina Meldjuk (Andmekaitse Inspektsioon, Euroopa koostöö ja õiguse valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Katrin Jõesalu
Teie 22.04.2025 Meie 19.05.2025 nr 2.3-8/25/1255-3
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses rahvaalgatuse allkirjastanud isikute
hääleõiguslikkuse kontrollimise võimalusega rahvastikuregistrist.
Nimelt näeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 32 lõige 1 ette, et vähemalt
ühel protsendil hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha kohaliku elu küsimustes
valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks
tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Algatus esitatakse
valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse
esitajate nimekiri ning kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle
ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga (KOKS § 32 lg 2). Kui
omavalitsusel on kohustus vähemalt 1% hääleõiguslike elanike algatus lahendamiseks võtta (kui
küsimus kuulub volikogu pädevusse), siis ei ole seda ülesannet ilma isikuandmeid töötlemata
võimalik täita.
Kirjutate, et kuna üldjuhul on rahvaalgatusele allkirja andnuid hulgal, mille puhul ükshaaval
hääleõiguslikkuse kontrollimine kohaliku omavalitsuse poolt oleks ebamõistlikult
ressursimahukas, siis oleks võimalik teha rahvaalgatusele allkirja andnute hääleõiguslikkuse
kindlakstegemiseks automatiseeritud kontrolli. See tähendab, et kohalik omavalitsus saab esitada
Siseministeeriumile taotluse, milles soovib KOKS § 32 kohase rahvaalgatuse esitanud isikute
hääleõiguslikkuse kontrollimist kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 5
tingimustel. Vastuse saab anda jah/ei kujul st ei väljastata näiteks elukoha aadressi jm.
Eeltoodust tulenevalt palute AKI seisukohta sellest, kas KOKS § 32 ja KOVVS § 5 alusel võiks
siiski kohalikul omavalitsusel olla alus rahvaalgatuse allkirjastanute hääleõiguslikkuse
kindlakstegemiseks töödelda isikuandmeid1.
AKI möönab, et praegune KOKS-i regulatsioon on puudulik osas, mis puudutab kohaliku
omavalitsuse õigust töödelda isikuandmeid, sh seadusega pandud kohustuste täitmiseks.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 6 lg 3 täpsustab, et siseriiklik õiguslik alus võib
määrata üldtingimusi, mis reguleerivad vastutava töötleja poolt isikuandmete töötlemise
seaduslikkust, töötlemisele kuuluvate andmete liiki, asjaomaseid andmesubjekte, üksuseid,
kellele võib isikuandmeid avaldada, ja avaldamise põhjuseid, eesmärgi piirangut, säilitamise
aega ning isikuandmete töötlemise toiminguid ja -menetlusi, sealhulgas meetmeid seadusliku ja
1 Pöördumises viidatakse AKI varasemale seisukohale, et KOKS § 32 ei saa olla isikuandmete töötlemise aluseks kuna ei reguleeri, kas ja kellel on hääleõiguslikkuse kontrollimiseks isikuandmete töötlemise õigus
2 (3)
õiglase töötlemise tagamiseks. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 3 lõikes 1 sätestatud
seaduslikkuse põhimõtte kohaselt on avalik võim õigustatud tegutsema üksnes siis, kui
õigusnormid näevad ette nii pädevuse kui ka volituse. PS § 26 sätestab, et riigiasutused,
kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda
muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ehk põhiõigusi riivav ametiasutuse tegevus peab
tuginema seadusega sätestatud õiguslikule alusele.
Riive aluseks olev säte peab olema seda täpsem, mida intensiivsem on õigusriive (RKPJKo
26.02.2025, 5-24-29, p 63).
Õigusselgus eeldab seaduste ja muude õigusaktide piisavat selgust ja arusaadavust määral, mis
tagab isikule mõistliku võimaluse riigi tegevust ette näha ja kohandada oma tegevust sellele
vastavalt. Mitte igasugune selgusetus või tõlgendamisvajadus ei too aga kaasa seaduse
põhiseadusvastasust. Õigusselgusetu on olukord üksnes juhul, kui normide tõlgendamisel
tekkinud vastuolusid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada ka normide eesmärki ja
kujunemislugu, teisi õigusakte, õiguse üldpõhimõtteid jms arvesse võttes ning selline selgusetus
takistab seadusest tulenevate kohustuste kindakstegemist ja täitmist (RKPJKo 19.12.2019, 5-19-
38/15, p-d 68 ja 71). Sarnast põhimõtet toetab ka IKÜM, mille pp 41 kohaselt peab õiguslik alus
või seadusandlik meede olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema eeldatav isikute
jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse.
KOKS §-s 32 ettenähtud hääleõiguslikkuse kontrollkohustus tähendab eelkõige formaalset
kontrolli, mida teeb valla- või linnavolikogu rahvaalgatuse allkirjastanud isikute puhul,
kontrollides, kas nende rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress vastab formaalselt KOVVS § 5
lg-s 1 sätestatud nõuetele ehk asub vastavas vallas või linnas. Tulenevalt KOKS seletuskirjas
antud selgitusest § 32 juurde, et „ainult esitajate nimekiri ei ole piisav, et KOV ametnikud saaksid
teostada rahvastikuregistri kaudu kontrolli, kas allkirja andnud on konkreetses KOVis
hääleõiguslikud. Selleks on tarvis, et oleks välja toodud lisaks ka inimeste isikukoodid“, on selge,
et seadusandja eeldas, et selle kohustuse täitmiseks peab KOV kontrollima rahvastikuregistri
andmed. KOKS § 32 sõnastus on seejuures piisavalt selge, et rahvaalgatust allkirjastanud isikud
saaksid eeldada enda andmete kontrollimist, kuna hääleõiguslikkuse nõue on nimetatud sättes
selgelt välja toodud.
KOV-i õigust teha andmete õigsuse formaalset kontrolli on Riigikohus tunnistanud ka nt
28.09.2021 kohtuotsuses nr 5-21-12, selgitades, et kohus ei näe midagi põhiseadusvastast selles,
kui seadusandja on KOVVS regulatsiooni kujundades kandideerijate elukohanõude osas ette
näinud üksnes valimiskomisjonide formaalse kontrolliõiguse, mis seisneb õiguses kontrollida
kandidaadi kandideerimisavalduses deklareeritud elukoha kokkulangevust rahvastikuregistri
andmetega (vt viidatud otsuse p 23).
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 26.02.2025 otsuses nr 5-24-29, kinnitas, et
kehtiv õigus võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel kontrollida isiku elukoha andmete õigsust
rahvastikuregistris (vt punktid 53-59). Asjakohased sätted ei ole õiguslikult ebaselged üksnes
seetõttu, et seadusandja ei ole kehtestanud eriregulatsiooni ning menetluse läbiviimiseks tuleb
lisaks kohaldada haldusõiguse üldosa õigusakte (HMS ja RVastS). Seejuures leidis kohus, et
rahvastikuregistri ebaõige kande parandamisele järgnevad õigusriived ei ole intensiivsed, sest
keegi ei pea saama oma õigusi rajada valeväidetele. Nimetatud kohtuotsus käsitles
rahvastikuregistri andmete sisult kontrolli, mis on oma olemuselt intensiivsem riive, kui andmete
formaalne kontroll. Seisukohta, et KOV-il on õigus teostada nii formaalset kui ka teatud juhtudel
sisulist elukoha õigsuse kontrolli, kinnitas ka õiguskantsler 18.03.2025 vastuses nr 14-
1/250456/2501912.
Ühtlasi viidatakse KOKS seletuskirjas sellele, et „andmete kontrollimisel peaks juhinduma HMSi
§ 14 lõikest 3, mille järgi haldusmenetluses esitatud taotlus peab vastama taotluse esitamise
hetkel esitatud nõuetele. Ehk siis kontrolli tuleb teha algatuse esitamise aja andmete järgi. Ehk
3 (3)
seadusandja viitab selgelt sellele, et rahvaalgatuse puhul on tegemist taotlusega HMS § 14 mõttes
ning seega rahvaalgatuse menetlemine peab toimuma haldusmenetlust reguleerivate sätete alusel.
See omakorda tähendab, et KOV-il on ka haldusmenetluse põhimõtetest tulenevalt kohustus
veenduda, et esitatud taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele.
Eeltoodust tulenevalt, vaadates konkreetselt KOKS §-ga 32 ettenähtud kohustuse sisu ja sätte
eesmärki, arvestades õiguskantsleri seisukohta ja Riigikohtu praktikat, peab AKI vajalikuks oma
seisukoha täpsustada ning nõustuda sellega, et tulenevalt KOKS §-st 32, KOVVS §-st 5
koosmõjus haldusõiguse üldosa õigusaktidega on KOV-il on õigus ja kohustus teha
rahvaalgatuse esitanud isikute andmete osas formaalset kontrolli rahvastikuregistri andmete
põhjal. Seejuures peab AKI vajalikuks rõhutada, et järgida tuleb IKÜM art-s 5 sätestatud
põhimõtteid, eelkõige minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet, ehk töödelda ainult need
andmed, mis on vajalikud kohustuse täitmiseks.
AKI leiab, et pöördumises pakutud lahendus, et Siseministeerium vastab linna päringule jah/ei
kujul, on kooskõlas eelnimetatud minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetega ning on
proportsionaalne meede KOKS §-s 32 nimetatud kohustuse täitmise tagamisel.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
jurist
peadirektori volitusel
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Täiendus nõudekirjale | 09.05.2025 | 3 | 2.3-8/25/1255-2 | Sissetulev kiri | aki | Siseministeerium |
Nõudekiri | 23.04.2025 | 1 | 2.3-8/25/1255-1 | Sissetulev kiri | aki | Siseministeerium |