Reinometsa DP

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:40 000 A4

1 18.06.2024

SituatsiooniskeemHaljala vald, Võsu alevik, Reinometsa

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

DP-06/05-2024

Märkused 1. Planeeringuala suurus on 24110 m² 2. Alusena on kasutatud Maa-ameti kaarti

Planeeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus

Planeeringuala piir

Aktsiaselts Miskort

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:3000 A3

2 14.01.2025

Kontaktvööndi funktsionaalsed seosedHaljala vald, Võsu alevik, Reinometsa

Aktsiaselts Miskort

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

DP-06/05-2024

Märkused 1. Planeeringuala suurus on 24110 m² 2. Alusena on kasutatud Maa-ameti kaarti

Planeeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus

Planeeringuala piir

Planeeritud krundi piir

Planeeritud hoonestusala

Illustreeriv maksimaalne uushoonestuse maht

Planeeritud tee

Planeeritud juurdepääs krundile

Planeeritud juurdepääs planeeringualale

Lubatud sõidusuunad

Varem kehtestatud detailplaneeringu ala

Võsu alevikus Jaana kinnistu DP (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 10.05.2007 otsusega nr 113)

Männi tn 1 kinnistu DP (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 08.11.2007 otsusega nr 143)

Olemasolev õuemaa kõlvik

Olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitsevöönd Olemasoleva puurkaevuga kaasnev heitvee immutamise keeluala

Leppemärgid

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:500 A2

3 17.07.2024

TugijoonisHaljala vald, Võsu alevik, Reinometsa

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

DP-06/05-2024

Märkused 1. Planeeringuala suurus on 24110 m² 2. Aluseks on 20.05.2024 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja SÕMERU MAAMÕÕDU OÜ (Litsents: 483 MA 20.12.2005; EG10316891-0001), töö nr 6471. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Planeeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus

Planeeringuala piir Ol.ol. katastripiir Ol.ol. elektritrass Ol.ol. truup Ol.ol. kraav Ol.ol. tee Ol.ol. metsamaa kõlvik Ol.ol. kõrghaljastus

Leppemärgid

Vaade planeeringualale. Maa-ameti kaldaerofoto.

Aktsiaselts Miskort

R8 50

R10

5 LT100

-

4 EP100

2(1)

3 EP100

2(1)

2 EP100

2(1)

1 EP100

2(1)

R50

7

6

4

12

4

22

28

10

40

16

4

R5R5

R5

R5

5

10

10

50

50

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:500 A2

4 02.04.2025

PõhijoonisHaljala vald, Võsu alevik, Reinometsa

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

DP-06/05-2024

Planeeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus

Planeeringuala piir Ol.ol. katastripiir Ol.ol. elektritrass Ol.ol. truup Ol.ol. kraav Ol.ol. tee Ol.ol. metsamaa kõlvik, puude säilitamine kohustuslik

Ol.ol. kõrghaljastus

Ol.ol noorendik, mis on müra leevendamise eesmärgil kohustuslik säilitada (vajadusel täiendavalt puid ja põõsaid juurde istutada)

Leppemärgid

Planeeritud hoonestusala Planeeritud hoone (illustreeriv) Planeeritud tee Teeservituudi vajadus Planeeritud krundi piir Planeeritud veetrass Planeeritud kanalisatsioonitrass Planeeritud tehnovõrgu servituut Planeeritud juurdepääsu põhimõtteline asukoht

Planeeritud puurkaev (hooldusala 10 m)

Planeeritud kogumismahuti kujaga 5 m

Planeeritud biopuhasti koos pumpla ja imbväljakuga (lubatud rajada mitme krundi peale ühine ning imbväljak võib paikneda vähemalt 60 m kaugusel puurkaevust) Planeeritud elektritrass Planeeritud liitumiskilp

Planeeritud parkimiskohad

Krunt Krundi pindala

Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoone lubatud maksimaalne

kõrgus (m)

Pos 1 5019 Üksikelamumaa(EP100) põhihoone/ 2 abihoonet

300/ millest põhihoone kuni 150 7,5/abihoone 5,5

Pos 2 5084 Üksikelamumaa(EP100) põhihoone/ 2 abihoonet

300/ millest põhihoone kuni 150 7,5/abihoone 5,5

Pos 3 5083 Üksikelamumaa(EP100) põhihoone/ 2 abihoonet

300/ millest põhihoone kuni 150 7,5/abihoone 5,5

Pos 4 6596 Üksikelamumaa(EP100) põhihoone/ 2 abihoonet

300/ millest põhihoone kuni 150 7,5/abihoone 5,5

Pos 5 2328 Tee ja tänava maa

(LT100) -

R1 0

1 EP100

2(1)

Krundi positsioon (POS) Krundi pindala m² Krundi kasutamise sihtotstarve hoonete suurim lubatud ehitisealune pind m² Hoonete suurim lubatud arv (põhihoone/abihoone) Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus (põhihoone/abihoone) Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus m (põhihoone/abihoone)

Aktsiaselts Miskort

2kohaline elektri liitumiskilp pos 1 ja pos 2 jaoks

2kohaline elektri liitumiskilp pos 3 ja pos 4 jaoks

Märkused 1. Planeeringuala suurus on 24110 m². 2. Aluseks on 20.05.2024 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja SÕMERU MAAMÕÕDU OÜ (Litsents: 483 MA 20.12.2005; EG10316891-0001), töö nr 6471. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Joonise juurde kuulub lahutamatu osana seletuskiri. 4. Tehnovõrkude- ja rajatste, parkimiskohtade ja hoonete asukohad illustreerivad põhimõttelist ruumivajadust, tegelik asukoht täpsustatakse projektiga.

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

- A4

5 13.01.2025

Illustreeriv joonisHaljala vald, Võsu alevik, Reinometsa

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

DP-06/05-2024

Märkused 1. Planeeringuala suurus on 24110 m² 2. Joonise eesmärk on illustreerida ruumilist mõju ja maksimaalset planeeritud ehitusmahtu. Hoonete tegelik kuju, suurus, paiknemine hoonestusalas jm täpsustatakse projekteerimise käigus.

Planeeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus

Aktsiaselts Miskort

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-06/05-2024

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

Asukoht: Lääne-Virumaa, Haljala vald, Võsu alevik, Reinometsa (88701:001:1680) Planeeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus Huvitatud isik: Aktsiaselts Miskort Planeerija: Triin Kask Maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184)

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

Tartu 2025

2

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

SISUKORD A SELETUSKIRI 3 1. Planeeringu koostamise alused 3 2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta 3 3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid 3 4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs 4

4.1 Vastavus maakonnaplaneeringule 4 4.2 Vastavus üldplaneeringule 6 4.3 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs 7 4.4 Radoon 9 4.5 Lahemaa rahvuspark 11 4.6 Planeeringu kaalutlused ja põhjendused 12

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus 12 6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi 12 7. Krundi ehitusõigus 13 8. Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud nõuded ehitistele 13 9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus 14 10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted 15 11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad 16

11.1 Veevarustus 16 11.2 Kanalisatsioon ja sademevesi 16 11.3 Tuletõrje veevarustus 17 11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus 17 11.5 Soojavarustus 18 11.6 Sidevarustus 18

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded 18 13. Servituutide vajaduse määramine 19 14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 19 15. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ja leevendavate meetmete seadmine 20 16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 24 17. Planeeringu elluviimine 24 B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE 26 C DETAILPLANEERINGU JOONISED 27 D DETAILPLANEERINGU LISADE NIMEKIRI 27

3

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

A SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Haljala Vallavalitsuse 20.10.2022 korraldus nr 362

„Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine“.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on 20.05.2024 mõõdistatud geodeetiline

alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja SÕMERU MAAMÕÕDU OÜ (Litsents: 483 MA

20.12.2005; EG10316891-0001), töö nr 6471. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis.

Kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta

Planeeringuala hõlmab Reinometsa (88701:001:1680) katastriüksust, mis paikneb Lahemaa

rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis ning Natura 2000 Lahemaa loodus- ja linnualal.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on elamumaa sihtotstarbega kruntide

moodustamine, ehitusõiguse määramine, vajalike tehnovõrkude ja rajatiste asukoha

määramine, kitsenduste ja vajalike servituutide seadmine.

Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas nii kehtiva kui koostatava üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid

keskkonnamõjusid ning võimalike täiendavate uuringute teostamise vajadus puudub.

3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

● Vihula valla üldplaneering (kehtestatud Vihula Vallavolikogu poolt 13.08.2003); ● Koostatav Haljala valla üldplaneering (algatatud 19.02.2017); ● Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 (kinnitati 29. aprillil

2016. a Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-4.2/15/23); ● Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 ● käskkirjaga nr 1.1-4/30; ● Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015); ● Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (jõustunud

03.04.2005); ● Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse detailplaneering (DP)

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (koostaja Alkranel OÜ, 07.02.2025);

● Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); ● Muud standardid, määrused ja seadused.

4

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs

4.1 Vastavus maakonnaplaneeringule

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Lahemaa I klassi

väärtusliku maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale, maalilise piirkonna alale ja

Võsu-Käsmu maakondliku tähtsusega puhkealale (vt skeem 1).

Skeem 1. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu “Väärtused, konfliktid, riigikaitse” joonisest

Käesoleva detailplaneeringu kontektis on oluline välja tuua Võsu alevikule seatud

arengusuunad, sest ehkki planeeritav ala jääb maakonnaplaneeringu maakasutusplaanil I

tasandi asustuse A1 alt täpselt välja looduslähedase arengu L3 alale, paikneb maaüksus

tegelikkuses Võsu alevikus, mistõttu avaldab Võsu aleviku areng planeeritavale alale otsest

mõju. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ on toodud välja Võsu I

tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused. A1- I tasandi asustuse arengualadeks

on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus on piirkondlikult kõige

mitmekülgsemad arengueeldused ja võimalused ning kuhu on piirkondlikult koondunud

5

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

teenused. Oluliste arengusuundadena on välja toodud olemasoleva asutusstruktuuri

tihendamine üldplaneeringuga määratud tingimusel. I tasandi asustuse arengualal tuleb

tagada esmatasandi teenuste olemasolu, mis on suunatud nii keskuse enda kui ka

ümbritsevate asulate elanike teenindamiseks. Tehnilise taristu väljaarendamine –

tänavavõrgustik, side, ühisveevärgi arendamine ja ajakohastamine. Tänavavõrgustiku

arendamisel tuleb kaaluda jalgteede, jalgrattateede ning parkimiskohtade rajamise vajadust.

Peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud suurte puhkekeskuste, mille hulka kuulub ka

Võsu, ruumilise arengu suunad. Käesoleva planeeringu kontekstis olulisemad suunad on:

● Võsule täiendavate parkimiskohtade rajamine;

● Võsu väikesadama väljaarendamine;

● täiendava ühistranspordiühenduse tagamine suvekuudel maakonnakeskuse ja

Tallinna suunal;

● kergteede rajamine Võsult Palmse ja Vergi suunal ning Kunda linnast Letipea,

Viru-Nigula, Karepa ja Lammasmäe suunal;

● mereliste ja mererannaga seotud puhketegevuste edendamine ning sellega seotud

miljööväärtuslike elamuste ja teenuste pakkumine;

● puhkekeskuste ühendamine maakondlikku turismiketti.

Maakonnaplaneeringu sõnastuses on rohevõrgustiku eesmärk kujundada looduslike alade

nii ökoloogilisest, loodus- ja keskkonnakaitselisest kui ka sotsiaalsest aspektist põhjendatuim

ruumiline struktuur. Laiemas mõttes on see planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt

täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks

süsteemiks. Rohevõrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine, korvamine,

ennetamine ja koosluste areng looduslikkuse suunas - see kõik toodab bioloogilist

mitmekesisust ja tagab stabiilse keskkonnaseisundi. Rohelise võrgustiku planeerimise

eesmärk ei ole ulatusliku “rohelise pinna” määratlemine ja selle majandustegevusest välja

jätmine, vaid ennekõike loodus- ja keskkonnahoiust tulenevalt põhjendatuma ruumistruktuuri

tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuride ja vajaduste

analüüsile. Uute ehitusalade valikul tuleb tagada rohelise võrgustiku toimimine. Asustuse

kavandamisel tuleb hoiduda rohelise võrgustiku koridoride kogu ulatuses läbilõikamisest.

Olemasoleva maakasutuse intensiivsus tuleb säilitada võimalikult madalana ja keskkonda

säästvana.

Maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks on maakondlike väärtuslike maastike

määratlemine. Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline,

looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Eesti kontekstis ohustab väärtuslikke maastikke

peamiselt külade tühjenemine, mis toob kaasa endiste väiksemate avatud alade

6

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

võsastumise ning hoonete lagunemise. Maastikke võib ohustada ka liigne ehitustegevus

atraktiivsetes elamupiirkondades. Planeeritav ala paikneb I klassi väärtuslikul maastikul

nimetusega “Lahemaa”. I klassi alad – kõige väärtuslikumad, võimalikud riikliku tähtsusega

alad. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja

kultuuripärandit, sh maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus-

ja pärandkultuurmaastikke, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist

rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku

asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise,

uurimise ja tutvustamise.

Üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilimiseks käesoleva planeeringu

kontekstis:

● Väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi

maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;

● Uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ning rajamisel tuleb need paigutada

maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks: • hoonete ehitamisel või

ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada traditsioonilisi materjale ja elemente; •

üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei

ole elamuid rajatud.

4.2 Vastavus üldplaneeringule

Võsu alevikus kehtib Vihula Vallavolikogu poolt 13.08.2003 kehtestatud Vihula valla

üldplaneering (edaspidi üldplaneering), kus planeeringualal ei ole juhtotstarvet määratud,

jääb I klassi väärtuslikule maastikule ning asub väljaspool tiheasustusala, mistõttu väikseim

lubatud elamukrundi suurus on 2000 m². Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb

PlanS § 125 lg 1 p 1, mis ütleb, et aleviku haldusterritoorium on terviklikult detailplaneeringu

koostamise kohustusega ala. Lisaks sätestab kehtiv ÜP detailplaneeringu koostamise

kohustusega juhud: vallavalitsusel on õigus nõuda DP koostamist maatulundusmaa

jagamisel väiksemaks kui 1 ha ning väärtuslikele maastikele ehitamisel.

7

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

Skeem 2. Väljavõte kehtivast Vihula valla üldplaneeringust.

Haljala Vallavolikogu algatas 19.02.2017 otsusega nr 24 Haljala valla üldplaneeringu

koostamise. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale (08.08.2016, kohtuasi nr

3-3- 1-88-15, p 23), et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu

kehtestamisel järgida kui õigusakti, kuna haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1 kohaselt loob

õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole

kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohastes

mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme

planeeringu eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega,

vaid kõigi oluliste asjaoludega. Koostatavas Haljala valla üldplaneeringus asub

planeeringuala väljaspool tiheasustusala, kus väikseim elamukrundi suurus on 5000 m²,

samuti asub osaliselt väärtuslikul maastikul.

4.3 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs

Planeeritav ala paikneb Võsu alevikus aga jääb välja tiheasustusala piiridest. Kompaktselt

hoonestatud ala jääb planeeringualast põhja suunda umbes 0,5 km kaugusele. Põhja

suunas vahetult planeeringuala vastas on umbes 2000 m² suurusega elamukrundid, loode

suunas on tootmismaa, teistesse külgedesse jäävad valdavalt hoonestamata

8

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

maatulundusmaad. Planeeringuala piirinaabrid on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala

Kelluka tee L3 (88701:001:0788) Transpordimaa 100% 3231.0 m² Reinometsa (92201:002:1172) Maatulundusmaa 100% 14655.0 m²

Jaanioja (88701:001:0252) Maatulundusmaa 100% 39905.0 m² Madise (88701:001:0043) Maatulundusmaa 100% 31162.0 m²

Männi tn 2c (88701:001:1220) Tootmismaa 100% 12776.0 m² Männi tn 2b (88701:001:0234) Elamumaa 100% 2253.0 m²

Välja (92201:002:1165) Maatulundusmaa 100% 11528.0 m² Tiigivälja (92201:002:1164) Maatulundusmaa 100% 8620.0 m²

Reinometsa (92201:002:1171) Maatulundusmaa 100% 16345.0 m²

Kontaktvööndis on katastriüksused erinevad nii suuruste kui kujude poolest, selget

ehitusjoont ei esine. Lähipiirkonnas hajaasustusse jäävad elamukrundid on suurusega

vahemikus 2000-5000 m². Kruntidel paiknevad traditsioonilise taluarhitektuuriga elamud,

suvilad ja abihooned: eterniit- või plekk-kattega viilkatused, välisviimistluses on peamiselt

puitlaudis, vähesel määral esineb ka maakivi ja teisi kivimaterjale, hoonete korruselisus on

1-2. Ehitisealune pind ühe krundi kohta on kuni 400 m², millest põhihoone on enamikel

kruntidel umbes 250 m². Lisaks põhihoonele on kruntidel 0-3 abihoonet ja rajatised (nt

kasvuhooned ja mänguväljakud). Krundid on valdavalt piiratud puitlippaedade või

võrkaedadega, kasutatakse ka hekke või mõnel krundil piirded puuduvad. Kõrghaljastuse

osakaal on suhteliselt suur, paljudel kinnistutel esineb metsamaa kõlvik.

Enamik olulisemaid sotsiaalobjekte (nt kool, spordihoone, toidupood, mitmed söögikohad ja

majutusasutused) on olemas Võsu alevikus planeeringualast vähem kui 1 km kaugusel.

Võsu alevikus on ka lähimad bussipeatused, seega on tagatud ühistranspordiga liikumise

võimalused suurematesse linnadesse. Lähimad linnad on Rakvere (32 km), Tapa (35 km) ja

Tallinn (60 km).

Lähiala teed on valdavalt kitsad ja kurvilised kruuskattega või pinnasteed, mis küll osaliselt

jäävad eraomandis kinnistutele, aga on olulised teistele kinnistutele ligipääsu tagamiseks.

Vastavalt LKS § 15 lg 1 on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või

kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni

avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama

nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.

Lähimad kontaktvööndis varem kehtestatud detailplaneeringud on Vihula Vallavolikogu

9

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

10.05.2007 otsusega nr 113 kehtestatud “Võsu alevikus Jaana kinnistu detailplaneering”

ning Vihula Vallavolikogu 08.11.2007 otsusega nr 143 kehtestatud “Männi tn 1 kinnistu

detailplaneering”.

Jaana kinnistu detailplaneeringuga moodustati 2 üksikelamukrunti, mille pindalad on 2862

m² ja 2245 m². Hoonete max arv 2, korruselisus 1,5, krundi täisehitusprotsent 20%, sh elamu

võib olla kuni 200 m² ja abihoone kuni 100 m². Hoonestusalad määrati kogu krundi ulatuses,

igast küljest 5 m kaugusele. Lubatud katusekalded 32-45 kraadi, välisviimistluses lubatud

horisontaalne laudvooder. Veevarustus tagati olemasolevast puurkaevust, kanalisatsioon

planeeriti kogumismahutitega.

Männi tn 1 kinnistu (käesoleval hetkel katastriüksuse nimi Kelluka tee 8) detailplaneeringuga

muudeti maaüksuse sihtotstarve ärimaast elamumaaks ja määrati ehitusõigus korterelamu

ehitamiseks. Korterelamu planeeriti olemasoleva kontorihoone asukohta, st hoonestusala

määrati suhteliselt piiratud alale. Lubatud max kõrgus 9 m, ehitisealune pind 800 m²,

korruselisus 2. Välisviimistluses lubatud naturaalsed materjalid (klaas, puit, kivi, betoon) ja

Võsule iseloomulikud värvitoonid. Allikmaa kinnistu kasuks seati teeservituut. Tehnovõrgud

olid kinnistul juba olemas.

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on esitatud

joonisel 2.

4.4 Radoon

Radoon (Rn) on looduslik radioaktiivne väärisgaas, mis on värvitu, lõhnatu ja maitsetu ning

õhust 7,7 korda raskem. Inimene oma meeltega radooni ei tunne. Vastavalt Eesti pinnase

radooniriski kaardile on Eesti pinnaseõhus radoonisisaldus väga varieeruv ning sõltub

paljuski piirkonna geoloogilisest ehitusest. Kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga (>50 kBq/m³)

alad on iseloomulikud Põhja-Eesti klindivööndile Narvast kuni Pakri saarteni (vt skeem 3),

kus radoonisisaldus võib kohati ületada 500 kBq/m³ piiri. Kõrge radoonisisaldus pinnaseõhus

on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus.

10

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

Skeem 3. Väljavõte Eesti pinnase radooniriski kaardist

Vundamendis olevate pragude ning torustiku jaoks jäetud avauste kaudu pääseb radoon

hoonetesse ning kuna kaasaegsed ehitised on hästi tihendatud, ei pääse ta sealt enam

lihtsasti välja. Nii võib radooni kontsentratsioon hoones kõrgeneda ning inimestele

terviseprobleeme tekitada kui veedetakse palju aega siseruumides. Radoon on ohtlik

eelkõige sissehingamisel, kuna radioaktiivsel lagunemisel eralduv alfaosake hävitab inimese

õrna kopsukudet, radooni radioaktiivsed tütarelemendid lisavad omakorda kiirgusohtu. On

tuvastatud, et radoon on suitsetamise järel teisel kohal olev kopsuvähi põhjustaja. Viimaste

uuringute andmete põhjal saab öelda, et kõrgendatud ja kõrge Rn-sisaldus soodustab

samuti luukoe hõrenemist, valgeveresust jt terviseprobleeme.

Planeeritav ala ja selle kontaktvöönd kuuluvad kõrge radooniriskiga piirkonda. Seega oleks

mõistlik aeg-ajalt elu- ja tööruume tuulutada ning veeta aega ka õues. Värskes õhus kõrge

radooniriskiga aladel viibimine terviseohtu ei kujuta, kuna pinnasest eralduv radoon ei saa

kuskile koguneda ning hajub kiiresti. Küll aga on kõrge radooniriskiga alal elades mõistlik

oma kodus võtta kasutusele radoonivastased lahendused, mille osas tasub konsulteerida

vastavat teenust pakkuvate ettevõtetega. Näiteks sõltub Rn-sisaldus ruumide siseõhus

peale looduslike tingimuste ja põhjuste olulisel määral ehitiste kvaliteedist, kasutatud

ehitusmaterjalidest ja rakendatud Rn-riski minimeerivatest meetmetest. Need tuleks ehitada

selliselt, et radoon ei satuks majaalusest pinnasest pooride ja plokkidevaheliste vuukide

kaudu seintesse, kust see võib edasi siseruumidesse tungida. Selle ohutusnõude eiramine

on ilmselt üle 1000 Bq/m³ ulatuva radoonikontsentratsiooni peamiseks põhjuseks mitmetes

Tallinna ümbruses ehitatud uutes majades. Kuna radoonisisaldus võib piirkonniti varieeruda

ja aja jooksul ka muutuda, on täpse radoonisisalduse väljaselgitamiseks ning seeläbi riski

11

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

minimeerivate meetmete täpsustamiseks soovituslik läbi viia iga konkreetse hoone

projektide koostamise eelselt radooniuuringud.

4.5 Lahemaa rahvuspark

Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eesti rannikuala looduse, maastike, kultuuripärandi

ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks,

uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannikuökosüsteeme, samuti

poollooduslikke kooslusi, geoloogiamälestisi ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa

on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid ning kuulub üle-euroopalisse Natura 2000

võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Lähim poollooduslik kooslus “lubjavaene aruniit”

(EELIS kood -1089049296) on registreeritud planeeritava maaüksuse naaberkinnistule

Reinometsa (92201:002:1172).

Vastavalt Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjale on rahvuspargi eesmärgiks säilitada,

kaitsta, uurida ja tutvustada Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit,

sealhulgas:

● maastikuilmet, pinnavorme ja maastiku üksikelemente; ● kaitsealuseid liike ja nende elupaiku; ● loodus- ja pärandkultuurmaastikke; ● põllumajanduslikku maakasutust; ● traditsioonilist rannakalandust; ● tasakaalustatud keskkonnakasutust; ● piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri.

Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud hoonete püstitamine väljaspool

väljakujunenud õuemaad ja algseid taluõuekohti kavandataval elamumaal, juhul kui see on

kooskõlas traditsioonilise asustusstruktuuriga. Keelatud on hoonete püstitamine metsamaal.

Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 kinnitati 29. aprillil 2016 a.

Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-4.2/15/23. Vastavalt kaitsekorralduskavale

külgneb planeeritav Reinometsa maaüksus vahetult “Võsu aleviku uue külaosaga” (alad

väljaspool Võsu väga väärtuslikku ja väärtuslikku külaosa), millest tulenevalt on sobilik võtta

arvesse nimetatud piirkonnale seatud ehituslikud ja arhitektuursed tingimused (kirjeldatud

ptk 7 ja 8). Uue külaosa piires on uute elamukruntide moodustamine lubatud, kui see on

kooskõlas piirkonnale iseloomuliku asustusstruktuuriga ja ei kahjusta miljööväärtusi. Elamute

ja abihoonete ehitamine on lubatud kohtades, kus järgib hoonete paigutusviisi õuel, ühel

krundil lubatud 1 elamu.

12

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

4.6 Planeeringu kaalutlused ja põhjendused

Lähtudes eelnevast on planeeritav tegevus üldplaneeringuga kooskõlas, sest katastriüksus

jaotatakse umbes 5000 m² pindalaga maastikku sobivateks kruntideks. Uue hoonestuse

kavandamisel arvestatakse olemasoleva hoonestuse mahtude, paiknemise struktuuri ning

ala arhitektuuriga. Metsamaa kõlvikule hoonestust ei kavandata ning alal ei ole registreeritud

püsielupaiku, mida kavandatav võiks kahjustada. Arvestatakse Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava ja kehtiva üldplaneeringuga etteantud tingimustega ning olulisema

koostamisel oleva üldplaneeringu tingimusega (krundi minimaalne suurus), seega tagab

detailplaneeringu elluviimine liigilt üldisemate planeeringute jm asjakohaste strateegiliste

dokumentide elluviimise.

Planeeringuala on väärtuslik elukeskkond, paiknedes merest ca 1 km kaugusel ning vahetult

Võsu aleviku lähedal, mis tagab olulisemate sotsiaalobjektide läheduse. Uue hoonestuse

rajamisel järgitakse kõiki antud alal kehtivaid nõudeid, ehitusseadustikku ning teisi kehtivaid

õigusakte ja norme.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala hõlmab Reinometsa (88701:001:1680) kinnistut. Maa-ala sihtotstarve on

100% maatulundusmaa. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1)

ja olemasolev olukord on kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3).

Planeeritav ala on suurusega 24109.0 m², millest looduslikku rohumaad 16336 m²,

metsamaad on 901 m², haritavat maad 280 m² ja muud maad 6592 m². Juurdepääs

planeeringualale on läänest Kelluka teelt L3 (munitsipaalomand) ning põhjast läbi eramaid

läbivat kruuskattega teed.

Planeeringuala on hoonestamata ning puuduvad tehnovõrkudega liitumised.

Kinnistu reljeef on ühtlase kaldega põhja suunas. Kinnistu piires jäävad maapinna

absoluutkõrgused vahemikku 8,61-10,18 m. Kinnistu põhjapoolses osas on kuivenduseks

kraavid, kraavide põhjas on kõige madalam punkt 8,39 m.

6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi

Planeeringuga maaüksusele maad ei lisata. Olemasolev Reinometsa maaüksus jaotatakse 4

elamukrundiks ja neid teenindavaks transpordimaa krundiks. Detailplaneeringuga on

määratud kruntidele hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud

13

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

hooneid. Väljapoole hoonestusala on mis tahes hoonete püstitamine keelatud.

7. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõiguse koondtabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on

määratud krundi kasutamise sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind,

hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Mahtude

määramisel on arvesse võetud Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavas “Võsu aleviku

uuele külaosale” ette nähtud ehitusmahte.

Krundile on lubatud püstitada elamu koos kuni 2 abihoonega. Kogu hoonestuse ehitisealune

pind võib olla kuni 300 m², millest põhihoone ehitisealune pind võib olla mitte rohkem kui 150

m². Põhihoone katuseharja maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla kuni 7,5 m,

abihoonete kõrgus kuni 5,5 m.

Ehitusloakohustuslikke hooneid, mis on üle 5 m kõrgusega ja ehitisealuse pinnaga üle 20

m², võib ehitada ainult hoonestusala piiridesse (vt joonis 4). Lisaks ehitusõigusega määratud

hoonetele on lubatud rajatised, mida võib naaberkinnistu omaniku nõusolekul rajada ka

väljapoole hoonestusala (ehitusloakohustuseta rajatised ja tehnorajatised, kasvuhoone,

päikesepaneelid, mängumaja vms). Kõik hooned (nii alla 20 m² ehitisealuse pinnaga

hooned, ehitusteatise ja ehitusloa kohustusega hooned) peavad mahtuma ehitusõiguse

sisse ning jääma hoonestusala piiridesse. Hoonestusalad on kavandatud 1000 m²

suurusega ning teineteisest 50 m kaugusele, et planeeritava ala looduslikkus ei langeks alla

75%.

8. Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud nõuded ehitistele

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud kontaktvööndi hoonestusest, varem kehtestatud detailplaneeringutest,

Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavast, maakonnaplaneeringust ja üldplaneeringust.

Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke

arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb

projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi.

Kuna planeeringuala jääb Lahemaa rahvuspargi koosseisu, tuleb erilist tähelepanu pöörata

hoonestuse sobitumisele olemasolevasse situatsiooni. Hoonestus tuleb ühe õue piires

paigutada vastavalt ajaloolisele paigutusele lähedalasuvatel kruntidel. Hoonete laiuse ja

14

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

pikkuse suhe peab jääma vahemikku 1:1,5 kuni 1:2. Uushoonestuse rajamisel on

praktilisuse eesmärgil lubatud taluarhitektuuri kaasajastamine (nt suuremad aknad ja

avaramad toad). Uute hoonete välisviimistluses on lubatud traditsioonilised materjalid

(puitlaudis, kivimaterjalid, betoon ja klaas). Välisviimistluse värvusel tuleb eelistada pigem

neutraalseid pruunikaid-hallikaid toone. Lubatud katusetüüp on viilkatus, mille kalle tohib olla

30-45º. Katusekatte materjal vaba. Materjalikasutuses tuleb vältida imiteerivaid materjale

(plastvooder, profiilplekid, krohvi- ja kivipinda meenutavad viimistlusplaadid jms). Abihooned

ja nende välisviimistlus peavad sobima kokku põhihoonega. Põhilised arhitektuurinõuded on

esitatud ka põhijoonisel tabelina (joonis 4).

Ehituslikult tuleb kasutada energiasäästlikkuse ja -tõhususe põhimõtteid ning rakendada

loodusvarade säästlikku kasutamist. Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle

kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Seejuures arvestada paiknemist kõrge

radooniriskiga piirkonnas, st tagada meetmed, mis takistavad radoonil hoonesse siseneda.

Ehitamisel tuleb kasutada selliseid tooteid, mille omadused võimaldavad ehitisel mõistliku

aja vältel vastata nõuetele, sealhulgas peab ehitise nõuetele vastavus olema tagatud

ehitisse tööstuslikult töötlemata loodusliku ehitusmaterjali, traditsioonilisel teel valmistatud

rahvusliku ehitustoote või taaskasutatud ehitustoote püsival paigaldamisel. Ehitustoodetele

esitatavad nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011

ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist.

Piirdeaiad tohivad olla kuni 1,5 m kõrgused, kasutada tuleb naturaalseid materjale (puit,

kivi), lubatud on hekkide rajamine. Keelatud on läbipaistmatu plankaia rajamine. Piirded

peavad hoonestusega kokku sobituma ning arvestama mh ka naaberkinnistute piirdeaedade

kõrgustega. Planeeringualal paiknevate kruntide piirded võib üldjuhul rajada kruntide

piiridele (va teede ääres). Piirdeaiad peavad nii olemasolevatest kui planeeritud teedest

paiknema vähemalt 7 m kaugusel. Piirete täpsed asukohad määratakse ehitusprojektides.

9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Kinnistule planeeritakse ligipääs avalikult Kelluka tee L3 (88701:001:0788) teelt. Uue tupiktee

jaoks on ette nähtud eraldi transpordimaa sihtotstarbega krunt (joonis 4). Tupiktänava lõpus

peab olema nõuetekohane ümberkeeramiskoht. Ristumisel olemasoleva teega on lubatud

pöörded mõlemas suunas.

Talvise teehoolduse võimaldamiseks ei tohi rajatised paikneda teele lähemal kui 2 m.

Planeeritava POS 1 krundi piiridesse jäävale Kelluka tee L3 lõigule seatakse servituut ning

piirdeaed on lubatud rajada nimetatud teelõigust minimaalselt 7 m kaugusele.

15

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS

843:2016. Planeeritud krundid on piisavalt suured, et igale tagada vähemalt 3 ettenähtud

parkimiskohta. Parkimiskohtade täpseid asukohti, suurusi ja kuju käesoleva

detailplaneeringuga pole otstarbekas määrata, seega lahendatakse need edaspidise

projektiga.

10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Kinnistul on olemas rohkelt kõrghaljastust, mille likvideerimist ette pole nähtud. Vajadusel

võib likvideerida vaid puid, mis jäävad otse hoonete, teede või rajatiste alla, eelistada tuleb

hoonestuse paigutust, mille puhul pole vaja raiuda ühtegi puud. Häiringute leevendamise

eesmärgil on kohustuslik säilitada ja vajadusel ka täiendavalt juurde istutada noorendikku,

mis asub tootmismaa krundi ääres (vt joonis 4). Kõrghaljastuse raiet (arendustööde

teostamiseks esmavajalikku) tuleb vältida perioodil 15.04 – 15.08 (raierahu, vähendamaks

mõju eeldusi üldisele ökosüsteemile (esmatasandil linnud), kattes ka piirkonna nahkhiirte

tundlikku perioodi). Looduskaitseseaduse § 55 lg 6² p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate

lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning

tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb

arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (pesitsusperiood

15.04 - 15.07), siis ei ole lubatud teda häirida.

Metsamaa kõlvikult on keelatud puude raiumine ning sinna hoonestuse kavandamine.

Keskkonnaameti kaalutlusotsusena on lubatud metsamaa kõlvikule rajada rajatisi.

Heakorra tagamisel tuleb järgida kehtivat Haljala valla heakorraeeskirja. Jäätmekäitlus

lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele ja Haljala valla

jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse.

Rakendada tuleb jäätmete sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse

projekteerimise käigus.

Planeeritaval alal on ette nähtud ainult lokaalne vertikaalplaneerimine (rajatavate hoonete,

ehitiste või tehnorajatiste lähiümbruses). Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida

sademeveed hoonest eemale ning immutada oma krundi piires haljasalale. Välistada tuleb

vee valgumine naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete

ehitusprojektide koostamise käigus.

16

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeritaval maa-alal puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Planeeringu joonisel 4 on

näidatud tehnovõrkude esialgne planeeritud lahendus, mida täpsustatakse edasise

projekteerimise käigus.

11.1 Veevarustus

Planeeritav ala ei ole hõlmatud ühisveevärgiga. Lähimad ühisveevärgi trassid paiknevad Aia

tänava ääres planeeringualast 520 m kaugusel.

Planeeritavale kinnistule on ette nähtud uus ühine puurkaev kõikide planeeritud

elamukruntide teenindamiseks. Puurkaevule ja selle trassidele seatakse vastastikused

servituudid. Eeldatavasti tarbib üks ühepereelamu ööpäevas vett kuni 0,5 m³, st puurkaevust

oleks nelja krundi ööpäevane veevõtt umebs 2 m³. Piirkonnas on põhjavesi kaitstud. Kaitstud

põhjaveega alal alla 10 m³ veevõtuga puurkaevule eraldi sanitaarkaitsevööndit ei

moodustata, kaasneb 10 m raadiusega hooldusala. Vastavalt Veeseadusele on hooldusalal

põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee

omadusi, sealhulgas: väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine, karjatamine,

ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette, maaparandussüsteemide rajamine, sellise

ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht, kanalisatsiooni või reovee

kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine, kalmistu

rajamine, jäätmete käitlemine, maavara kaevandamine.

11.2 Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeritav ala ega kontaktvöönd ei ole hõlmatud ühiskanalisatsiooniga. Lähimad

reoveekogumisalad on põhja suunas ja ida suunas umbes 500 m kaugusel.

Sellest tulenevalt lahendatakse kruntidel kanalisatsioon omapuhastite baasil või vajadusel

kogumismahutiga. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud mahutite põhimõtteline asukoht. Juhul

kui rajatakse biopuhasti või septik koos imbväljakuga, tuleb see rajada mitme krundi peale

ühine ning tagada vastastikused servituudid. Piirkonnas on põhjavesi kaitstud. Lähimad

olemasolevad puurkaevud asuvad Männi tn 2 maaüksusel ja Männi tn 3b maaüksusel,

mõlema sanitaarkaitsevöönd on 50 m ning heitvee immutamise keelualaks olev täiendav 50

m ei ulatu Reinometsa maaüksusele (vt joonis 2). Planeeritava biopuhastiga kaasneb 5 m

kuja, imbväljakuga 10 m kuja. Eeldatav ööpäevane ärajuhitava reovee hulk ühepereelamu

kohta on 0,5 m³. Biopuhasti jõudluse projekteerimisel tuleb arvestada, et jõudlus ei tohi olla

väiksem ega oluliselt suurem. Biopuhasti rajamine ja tõrgeteta töö on võimalik ainult juhul,

kui elamutesse asutakse elama aastaringselt. Heitvee maapinda immutamise korral kaasneb

17

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

50 m tsoon, mille piires on keelatud rajada puurkaevu hooldusala või sanitaarkaitsevööndit.

Torustike ja rajatiste (mahuti, septik või biopuhasti ja imbväljak) täpse asukoha määramine

toimub projekteerimise käigus, põhijoonisel (joonis 4) on esitatud põhimõtteline asukoht ja

ruumivajadus.

Sademeveed immutatakse planeeritava katastriüksuse piires. Sademevee käitlemisel tuleb

eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides

sademevee reostumist (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi,

mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastiku kujundamise kaudu). Kinnistul

on olemas kraavid, mida käesoleva detailplaneeringu raames ei muudeta. Keelatud on

sademevee juhtimine naaberkruntide suunas või tee alusele katastriüksusele.

11.3 Tuletõrje veevarustus

Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse

tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et

tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja

hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka

ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud asjakohases standardis EVS

812-6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Hajaasustuses, kus naaberkinnistute hoonete minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40 m,

paiknevale elamule eraldi veevõtukohta kustutusveele ette ei nähta, hoone ehitusprojektis

tuleb anda teave lähima kasutuskõlbliku veevõtukoha kohta (EVS

812-6:2012+A1:2013+AC:2016 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. ptk 3.19

ja ptk 5.2.3).

Käesoleval hetkel on planeeringualale lähim toimiv tuletõrje veevõtukoht Võsu alevikus Aia

tn 22 (92201:002:1340) paiknev hüdrant nr 8 (vid 14786), mis paikneb umbes 700 m kaugusel.

Kuna nii olemasolevad kui planeeritud õuemaa kõlvikud jäävad teineteisest rohkem kui 40 m

kaugusele (vt joonis 2), siis uut täiendavat tuletõrjeveevõtukohta antud planeeringuga ette

pole nähtud. Hoonete kustutamiseks vajalik veevoolu hulk veevõtukohas määratakse

lähtudes nende projekteeritavatest parameetritest.

11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus

Elektrivarustuse lahendamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr

477104:

18

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

Elektritoide näha ette Käsmu metskond:(Kunda) alajaama fiidri F5 õhuliinilt. Nimetatud

olemasolevast õhuliinist näha ette uutele objektidele välja 0,4 kV maakaabelliin (vt joonis 4).

Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid.

Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse.

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste

maakasutusõigus tagada servituudialana. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette

perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed

ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite

kaitsetsoonidesse.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate

kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus

toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud

detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute

aadressid.

11.5 Soojavarustus

Planeeringuala soojavarustuse tagamiseks on lubatud kõik lokaalse kütmise viisid ja

kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Lubatud on taastuvenergia

kasutamine. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine.

11.6 Sidevarustus

Sidega varustamist käesoleva detailplaneeringuga ette pole nähtud.

Telekommunikatsioonialased liitumised on antud piirkonnas mõistlikum tagada üle õhu.

Juhul kui tulevikus piirkonda sidekaablid välja ehitatakse, siis soovi korral on võimalik

ühendada end ka kiire interneti kaabliga.

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m.

19

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui

sellised hooned on samast tuleohutusklassist ja hoonete ehitisealune pind kokku on alla 400

m².

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad hooned I kasutusviisiga hooned. Hoonete

minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele

määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus.

13. Servituutide vajaduse määramine

Servituudid on esitatud põhijoonisel (joonis 4):

● elektritrassidele ja elektrikilpidele Elektrilevi OÜ kasuks. Seadmine toimub vastavalt

asjaõigusseadusele;

● vastastikused servituudid puurkaevule ja veetrassile;

● juhul kui rajatakse ühine biopuhasti ja ühine imbväljak, siis vastastikused servituudid

kanalisatsioonitrassidele ja -rajatistele;

● pos 1 piiridesse jäävale Kelluka tee lõigule seatakse teeservituut.

14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

♦ tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

♦ ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;

♦ tagada ala hea hooldus ja korrashoid;

♦ valdusele sissepääsu piiramine;

♦ eraalale piiratud juurdepääs võõrastele.

20

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

15. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste

majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ja leevendavate meetmete seadmine

Detailplaneeringuga kavandatud tegevusega kaasnevate võimalike mõjude analüüsimiseks

on koostatud KSH eelhinnang (Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse

detailplaneering (DP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang; Alkranel

OÜ; 07.02.2025). Vastavalt KSH eelhinnangule ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel

asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi

algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada eelhinnangu ptk 4.5.7

välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja koostamist.

Keskkonnaamet on 24.07.2018 andnud seisukoha nr 7-9/18/11167-2 Reinometsa kinnistu

(katastritunnused 88701:001:1680, 92201:002:1172 ja 92201:002:1171) võimaliku

hoonestamise osas. Seoses piirangute esinemisega teistel katastriüksustel selgitati, et

hoonestada on võimalik ainult Reinometsa maaüksus katastritunnusega 88701:001:1680,

mis on käesoleva detailplaneeringu ala. Juhiti tähelepanu, et hoonestamine on võimalik

lähtuvalt rahvuspargi, sh Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärgist kaitsta Põhja Eestile

iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, tuleb hoonestuse kavandamisel arvestada nii alal

esinevate loodusväärtuste, pärandmaastiku, asustusstruktuuri ja arhitektuuriga. Hoonete

kavandamisel arvestada kaitsekorralduskava Lisas 7 (lk 209 ja 210) toodud

ehitussoovitustega. Kuna taotleti lihtsalt maaüksuste hoonestamist, on seisukoht antud ühe

elamu ja abihoonete püstitamise kohta, aga võttes arvesse kaitsekorralduskava ja

kontaktvööndi analüüsi, sobitub piirkonda ka maaüksuse jagamine neljaks hoonestatavaks

elamukrundiks, sest kaitsekorralduskava alusel on piirkonna minimaalseks elamukrundi

suuruseks 1000 m², planeeritud krundid on kõik üle 5000 m² pindalaga, seega on võimalik

hoonestus piirkonda sobitada.

Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei

seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeringualal ei ole ohtlike ainete

ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Planeeringu koostamisel lähtutakse

säästva arengu printsiipidest ja järgitakse keskkonnakaitse põhimõtteid.

Mõju põhjaveele. Kogu planeeritava maaüksuse piires on põhjavesi kaitstud. Krundi

21

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

olmevesi tagatakse puurkaevust ja kanalisatsioon lahendatakse kogumismahutite või

omapuhastite baasil. Kogumismahutite kasutamisel peab tagama reovee korrektse

käitlemise ning reoveekogujal on kohustus kogutud reovesi üle anda purgimisteenust

osutavale ettevõttele, mis on purgimisteenuse osutamiseks sõlminud lepingu

vee-ettevõtjaga, et tagada reovee jõudmine reoveepuhastisse, et ei tekiks ohte põhjavee

kvaliteedile ja oleks tagatud reovee nõuetekohane käitlemine. Biopuhasti kasutamine on

võimalik ainult juhul kui krundile asutakse elama aastaringselt (suvila eesmärgil kasutamise

korral tuleb kasutada mahutit). Keelatud on ehitusjäätmete matmine või ladestamine mitte

ettenähtud kohta. Keelatud on sademevee suunamine kaevu hooldusalasse või mis tahes

reostuse ohtu kujutava rajatise paigaldamine/ehitamine kaevu hooldusalasse.

Visuaalne mõju. Planeeritava ehitusõiguse ja arhitektuursete lahenduste määramise

aluseks on kontaktvööndi ala hoonestuspõhimõtted ja Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava. Hoonestusalad on määratud tuleohutuse seisukohalt hajaasustuse

põhimõttel, st et hoonete kompleksid on teineteisest võimalikult kaugel, kuid samas piisavalt

suured planeeritud ehitusõiguse realiseerimiseks. Määratud on tingimused kõrghaljastuse

säilitamiseks, hoonestusalad on paigutatud teineteisest 50 m kaugusele. Sellest tulenevalt

on planeeritav lahendus piirkonda sobituv ja kooskõlas ümbritseva keskkonnaga (vt

olemasolevate õuemaa kõlvikute ja planeeritud hoonestusalade struktuuri joonis 2).

Mõju keskkonnale. Nii ehitustegevuse kui ka hilisema ekspluatatsiooni käigus ei ole

eeldada häiringute levimist planeeringualalt välja. Planeeritavad hooned ei ole oma mahult ja

iseloomult sellised, mis mõjuksid negatiivselt ümbritsevale keskkonnale. Lisaks on

planeeritava katastriüksuse lähipiirkond juba hoonestatud ja uute kruntide struktuuri ja

hoonestusalade paiknemisel arvestatakse hajaasustuse põhimõtteid, mis sobituvad

Lahemaa rahvuspargis väljakujunenud tavadega. Hoonestusalad on planeeritud 1000 m²

suurused ja üksteisest 50 m kaugusele, seega loodusliku ala osatähtsus ei lange alla 75%.

Koostatava Haljala valla üldplaneeringu peatükis 12 „Rohevõrgustiku ja selle toimimist

tagavate tingimuste täpsustamine“ on märgitud, et rohevõrgustiku piiride määramisel

arvestati üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise koosseisuga, toimunud ruumiliste

arengutega. Täpsustamise käigus lisati sidususe parandamiseks uusi struktuurielemente.

Rohevõrgustiku tugialast võeti välja Käsmu, Võsu, Vergi, Vainupea, Eisma ja Karepa külad,

kus on tegu tihedama asustusega. Vastavalt maakonnaplaneeringule paikneb käesoleva

detilplaneeringu ala rohkevõrgustiku tugialas. Üks hajaasustuses paikneva rohevõrgustiku

tingimus on, et elamute rajamisel rohevõrgustikku tuleb arvestada, et tarastada võib ainult

õuealasid. Koostatava Haljala valla üldplaneeringu eelnõust eemaldatakse rohelise

võrgustiku tugiala Võsu aleviku piires ning määratakse alale maakasutuse juhtotstarbed, mis

tähendab, et rohevõrgustiku tugiala nihkub ka käesoleva planeeringu alast välja. Sellest

22

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

tulenevalt ei ole käesolevas detailplaneeringus seatud nõuet, et piirdeaiad tohivad paikneda

ainult õueala piiril, vaid lubatakse need rajada krundi piirile (va teede ääres 7 m kaugusele

teekattest).

Teadaolev kõrghaljastuse raie vajadus on alal minimaalne. Kõrghaljastuse raiet

(arendustööde teostamiseks esmavajalikku) tuleb vältida perioodil 15.04 – 15.08 (raierahu,

vähendamaks mõju eeldusi üldisele ökosüsteemile (esmatasandil linnud), kattes ka

piirkonna nahkhiirte tundlikku perioodi). Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või

pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi

(pesitsusperiood 15.04 - 15.07), siis ei ole lubatud teda häirida.

Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavasse

hoonesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Piiritlemata II kategooria

kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk, kui tööde käigus

avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit

riigiinfo telefonil 1247.

Mõju Natura 2000 aladele. Planeeritav maaüksus jääb Lahemaa rahvuspargi

piiranguvööndisse (EELIS kood KLO1100359), kirjeldatud ptk 4. Ala kuulub nii Natura 2000

linnuala kui Natura 2000 loodusala koosseisu. Eeldatavasti käesoleva detailplaneeringu

elluviimine negatiivseid mõjusid Natura 2000 aladele ei avalda, sest planeeritakse suhteliselt

suured maastikku sobituvad krundid. Sarnaste looduslike tingimustega (kergelt võsastunud

või noorendikke sisaldavad niidualad) on lähiümbruses suhteliselt palju, mis tähendab, et

konkreetse elupaigatüübi osakaal ei lange piirkonnas määral, mis võiks ökosüsteemi

negatiivselt mõjutada. Maaüksusel ei ole registreeritud poollooduslikke kooslusi,

püsielupaiku ega teisi kaitstavaid loodusobjekte (va kaitseala ise).

Mõju välisõhule, müra ja vibratsioon. Mõju õhukvaliteedile ehitustööde etapis on lokaalne,

ajutine ja väheintensiivne. Hoonete kasutusperioodil on õhu saastamine seotud ahju

kütmisega, mille mõju ei saa lugeda oluliseks, sest keelatud on keskkonda saastavate

raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb

vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel,

vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid

ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega.

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.

Kavandatavast tegevusest tekkinud jäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt kehtivale valla

jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse.

23

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele.

Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed

ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse

väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

Sotsiaalsed mõjud. Ala väljaarendamine ei muuda inimeste väljakujunenud harjumuste (sh

kasutatavate radade, rohealade kasutamise) mustrit, sest kinnistu on eraomandis ning

üldkasutatavad rajad vms puhkevõimalused konkreetsel kinnistul puuduvad. Maaüksusele

jääb lõik Kellukese L3 teest. Teelõigule, seatakse servituut, mis tagab et tee jääb ka edaspidi

avalikkusele kasutatavaks. Hoonestusalade kavandamisel on arvestatud kehtivate

tuleohutuskujadega ning määratud kõrghaljastuse säilitamise kohustus, millest tulenevalt ei

häirita oluliselt olemasolevate elamukruntide elanike õigusi. Häiringud võivad esineda

ehitusperioodil.

Kultuurilised mõjud. Planeeritav ala paikneb Lahemaa rahvuspargis, mis on loodud

muuhulgas kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja

tutvustamiseks. Vastavalt Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjale on rahvuspargi eesmärgiks

säilitada, kaitsta, uurida ja tutvustada Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit,

sealhulgas tasakaalustatud keskkonnakasutust ja piirkonnale iseloomulikku

asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja

nõusolekul lubatud hoonete püstitamine väljaspool väljakujunenud õuemaad ja algseid

taluõuekohti kavandataval elamumaal, juhul kui see on kooskõlas traditsioonilise

asustusstruktuuriga. Keelatud on hoonete püstitamine metsamaal. Eelnimetatud põhimõtted

on planeeringulahenduses arvesse võetud. Kruntide ja hoonestusalade moodustamisel on

analüüsitud lähipiirkonna kruntide õuemaa kõlvikute suurusi ja paiknemisi. Ehitusmahtude ja

arhitektuursete tingimuste määramisel on arvesse võetud Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava. Planeeritaval maaüksusel ega vahetus läheduses ei paikne

kultuurimälestisi, millele kaasneks kahjulik mõju.

Majanduslikud mõjud. Planeeringu lahenduse elluviimine mõjutab eelkõige majanduslikult

maaomaniku huve, sest planeeritav maaüksus ei oma planeeringu koostamise eelselt suurt

metsamajanduslikku või põllumajanduslikku väärtust. Samuti puudub õigus mis tahes

otstarbega hoonete ehitamiseks. Seega planeeringu kehtestamine suurendab kinnisvara

väärtust. Planeeringu elluviimisega moodustatavad uued elamukrundid võimaldavad neljal

perel elama asuda kvaliteetsesse elukeskkonda Lahemaa rahvuspargis Läänemere

läheduses. Uute elanike ning seega ka maksumaksjate lisandumine on kasulik mõju

24

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

omavalitsusele. Püsielanike olemasolu ja uute elanike lisandumisega tagatakse, et piirkond

pigem areneb mitte ei sure välja. Neli uut elamukrunti on planeeritud maastikku selliselt, et

need ei mõjuks negatiivselt või võõrkehana piirkonna miljööle ning seeläbi turismile.

Piirkonnas esinev mullastik ja pinnas ei sea arendustegevusele ebaproportsionaalseid

väljakutseid ning annab võimaluse arendada elamumaade kasutuselevõttu ilma oluliste

negatiivsete ressursikuludeta ning jääkide ja heidete tekketa.

16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis

ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.

Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise

või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

17. Planeeringu elluviimine

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele

ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes. Hooneid projekteerides tuleb pidada

kinni detailplaneeringuga määratud mahtudest ja tingimustest ning hoone ohutu sisekliima

tagamiseks on soovituslik enne iga konkreetse elamu projekteerimist läbi viia radooniuuring

või konsulteerida vastavate ettevõtetega, et võtta arvesse maksimaalsed radooniriski

minimeerivad ehituslikud meetmed.

Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt. Krundisiseste

juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi

igakordsel omanikul.

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest

25

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt vastava lepingu. Planeeringu

elluviimine toimub vastavalt lepingule. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohalikule

omavalitsusele kohustust haljastuse, juurdepääsuteede ja tehnorajatiste projekteerimiseks ja

ehitamiseks või eelnimetatud tööde finantseerimiseks. Planeeringuga kavandatud ehitised ja

neid teenindava taristu ehitab välja (või finantseerib) detailplaneeringu kehtestamisest

huvitatud isik halduslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses.

Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende põhimõtteline järjekord:

1. käesoleva detailplaneeringu alusel maaüksuse katastriüksusteks jaotamine;

2. notariaalsete servituutide seadmine vastavalt Asjaõigusseadusele;

3. ühiste tehnovõrkude ja juurdepääsutee rajamine;

4. taristu (ühised tehnovõrgud ja juurdepääsutee) ehitusprojektide koostamine ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus, vajalike kooskõlastuste hankimine projektidele ja ehitusloa taotlemine koos vastavate riigilõivude tasumisega;

4. planeeritud uushoonestuse ja krundisiseste tehnorajatiste ehitamine väljastatud ehitusloa alusel kinnitatud ehitusprojekti järgi;

5. püstitatud uushoonestusele kasutuslubade taotlemine.

26

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite ja naaberkruntide omanikega.

Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või ettevõtte nimetus

Kooskõlastuse number, tingimused või seisukoht

Kooskõlastaja/ koostaja nimi

1. Elektrilevi OÜ

2. Päästeamet 3. Keskkonnaamet

27

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering

C DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem......................................................................................M 1:40000

Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed.......................................................M 1:3000

Joonis 3. Tugijoonis......................................................................................................M 1:500

Joonis 4. Põhijoonis.....................................................................................................M 1:500

Joonis 5. Illustreeriv joonis............................................................................................ skeem

D DETAILPLANEERINGU LISADE NIMEKIRI

1. Kolmepoolne leping 2. KSH eelhinnang (Alkranel OÜ, 07.02.2025) 3. Elektrilevi tehnilised tingimused nr 477104

28