Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Dokumendiregister	Päästeamet
Viit	7.2-3.3/2627-2
Registreeritud	30.09.2025
Sünkroonitud	01.10.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine
Sari	7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus
Toimik	7.2-3.3
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Haljala Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Haljala Vallavalitsus
Vastutaja	Alar Tetting (Ida päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (87052 tm).

Failid

Seisukoha küsimine_Võsu Reinometsa KSH.asice

KSH algatamata jätmine (Reinometsa DP).docx

RM_KSH_eH_2025_09_17_alkranel.pdf

Seisukoha küsimine_Võsu Reinometsa KSH.pdf

KSH algatamata jätmine (Reinometsa DP).docx

KORRALDUS

Haljala ... november 2025 nr 000

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse 20.10.2022 korraldusega nr 362. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine, vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil ning kitsenduste ja servituutide seadmise vajaduse määramine. Planeeringuala suurus on ca 2,5 hektarit. Planeeringualale juurdepääs on tagatud Kelluka teelt L3 (munitsipaalomandis).

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb planeeringuala Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089), Natura 2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601) ning osaliselt II kaitsekategooria kaitsealuste liikide põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja veelendlane (Myotis daubentonii) leiupaikade alale. Planeeringualal paikneb elektriõhuliin alla 1 kV. Planeeringuala jääb kaitstud põhjaveega alale ning kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale.

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeta alal ja I klassi väärtusliku maastiku alal. Kuna planeeringuala piirneb ja vahetus läheduses asuvad enamasti elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alad, siis on Reinometsa maaüksuse puhul tegemist piirkonda sobiva ja üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine kohustuslik. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus asub Natura 2000 võrgustiku alal. Detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KSH eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 15 punkti 8 alusel.

KSH vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud KSH eelhinnang, arvestades Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 2017”, Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ ning Riin Kutsari koostatud ja Keskkonnaministeeriumi poolt täiendatud juhendit „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“. Koostatud KSH eelhinnang on kättesaadav korralduse lisas.

Eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik alljärgnevatel põhjustel:

Teema
Teemakohase peatüki koondjäreldus
Aluse kavandatavatele tegevustele lähtudes asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest
Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
Mõju teistele strateegilistele dokumentidele
Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
Planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
Planeerimisdokumendi tähtsus EL keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust
Maa ja maakasutus

Maastik (sh pinnavormid)
Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
Maavarade kasutus
Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid
Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid
Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist ei ole strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Sellest tulenevalt ei ole kohalikul omavalitsusel vajadust keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi algatada. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Sellest tulenevalt esitas Haljala Vallavalitsus 29.09.2025 kirjaga nr 7-1/71-23 KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu seisukoha võtmiseks Keskkonnaametile, Päästeametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Keskkonnaamet esitas …

Päästeamet esitas …

Riigimetsa Majandamise Keskus esitas …

Haljala Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud juhul ei ole KSH läbiviimine vajalik. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Haljala Vallavalitsus (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ (Mäe tn 24, Tartu linn, e-post: [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas Osaühing Alkranel (Riia tn 4, Tartu linn, e-post: [email protected]).

Tulenevalt eeltoodust ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 30 lõike 1 punktist 2, planeerimisseaduse § 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 22, § 33 lõike 2 punktist 4, § 33 lõigetest 3-6, § 35 lõikest 5 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 15 punktist 8 ning võttes arvesse korralduse lisas olevat KSH eelhinnangut:

1. Jätta algatamata Võsu alevikus Reinometsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

2. Haljala Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, ajalehtedes Virumaa Teataja ja Haljala Valla Sõnumid ning Haljala valla veebilehel, ning informeerida PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi (sealhulgas KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi) detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest.

3. Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korraldusega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2022.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Anti Puusepp Kristi Tomingas
vallavanem vallasekretär

RM_KSH_eH_2025_09_17_alkranel.pdf

Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse

detailplaneering (DP) keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise

vajaduse üle otsustaja: Haljala Vallavalitsus

Detailplaneeringu koostaja: Ruumi Grupp OÜ

Huvitatud isik: AS Miskort

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 07.02.2025. a.

 Töö tehniline täiendamine – 17.09.2025. a (kohaliku omavalitsuse (26.08.25. a) ja

Keskkonnaameti (23.05.25. a) poolsete tehniliste sisendandmete põhjal).

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Detailplaneeringu ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................ 5

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 9

2.1. Tegevuspaiga piirkonna seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ja arendusdokumentidega ..................................................................................................... 10

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 13

3. Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................................................... 16

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ............................................................................................................................... 17

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ............................... 20

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................ 20

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 21

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 21

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 22

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 23

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 23

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,

kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

4.5.1. Maa ja maakasutus ............................................................................................ 24

4.5.2. Maastik (sh pinnavormid) .................................................................................. 24

4.5.3. Maavarade kasutus ............................................................................................ 24

4.5.4. Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke ......................................................................................................................... 25

4.5.5. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh

põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ........................................ 25

4.5.6. Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) .................................................................... 25

4.5.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid ................................................................................................................... 26

4.5.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline

ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ..................... 27

4.5.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ........................................ 27

4.6. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 28

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 30

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 31

4 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Lääne-

Virumaal, Haljala vallas, Võsu alevikus, Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse (edaspidi

kasutatud ka mõistet kinnistu) detailplaneering. DP eesmärgiks on kaaluda Reinometsa

kinnistu jaotatamist 4 elamukrundiks ja neid teenindavaks transpordimaa krundiks. Igale

elamukrundile on kavas püstitada elamu koos kuni 2 abihoonega. Täpsem teave esitatud

käesoleva dokumendi ptk 1.

Tegevuse huvitatud isik on AS Miskort ja detailplaneeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ ning

eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud arendaja ja

detailplaneeringu koostaja poolt koostatud selgitavatest ning illustratiivsest materjalist.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (menetlus jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel.

Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg

6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel

võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

 „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);

 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

5 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Detailplaneeringu ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektid on Lääne-Virumaal, Haljala vallas (enne 2017. a haldusreformi

Vihula vallas), Võsu alevikus, Reinometsa (88701:001:1680) kinnistu detailplaneering (DP),

vt ka jooniseid 1.1 ja 1.2. Reinometsa kinnistu pindala on 24109,0 m², millest on haritav maa

280,0 m², looduslik rohumaa 16336,0 m², metsamaa 901,0 m² ja muu maa 6592,0 m² (joonis

1.2). Senine maakatastri sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Võsu alevik on ca 80 km

Tallinnast, ca 147 km Narvast ja ca 45 km Tapast ning Rakverest alla 40 km mööda teede

võrgustikku.

Joonis 1.1. DP kava asukoht Lääne-Virumaal (märgitud sinise joone ja oranži asukoha tähisega). Alus:

Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Joonis 1.2. DP kava kõlvikute informatsioon (Minu Kataster infosüsteem, 28.01.2025).

Olemasolev Reinometsa kinnistu jaotatakse 4 elamukrundiks (tabel 1.1) ja neid teenindavaks

transpordimaa krundiks. Detailplaneeringuga on määratud kruntidele hoonestusalad (ca 1000

m2 elamuala kohta), mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid (joonis 1.3).

Hoonestus alade vahele on jäetud 50 m alad, mis on hooneteta. Vertikaalplaneerimine

6 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

hoonestusaladel täpsustatakse hoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Keelatud on

sademevee juhtimine naaberkruntidele või tee alusele katastriüksusele.

Tabel 1.1. Kinnistu jagamine (Ruumi Grupp OÜ, 21.12.2024).

Krunt Krundi pindala / m2 Krundi kasutamise sihtotstarve

Pos 1 5019 Üksikelamumaa(EP100)

Pos 2 5084 Üksikelamumaa(EP100)

Pas 3 5083 Üksikelamumaa(EP100)

Pos 4 6596 Üksikelamumaa(EP100)

Pos 5 2328 Tee ja tänava maa (LT100)

Krundile on lubatud püstitada elamu koos kuni 2 abihoonega. Hoonestus tuleb ühe õue piires

paigutada vastavalt ajaloolisele paigutusele lähedalasuvatel kruntidel. Hoonete laiuse ja

pikkuse suhe peab jääma vahemikku 1:1,5 kuni 1:2. Kogu hoonestuse ehitisealune pind võib

olla kuni 300 m², millest põhihoone ehitisealune pind võib olla mitte rohkem kui 150 m².

Põhihoone lubatud korruselisus on 2 maapealset ja 1 maa-alune korrus. Põhihoone katuseharja

maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla kuni 7,5 m, abihoonete kõrgus kuni 5,5 m.

Katusekalded on 30-45 kraadi ja katusetüüp on viilkatus. Viimistlusmaterjalidena on lubatud

puitlaudis, kivimaterjal, betoon ja klaas. Välisviimistluse värvusel tuleb eelistada pigem

neutraalseid pruunikaid-hallikaid toone.

Ehituslikult tuleb kasutada energiasäästlikkuse ja -tõhususe põhimõtteid ning rakendada

loodusvarade säästlikku kasutamist. Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle

kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Seejuures arvestada paiknemist kõrge

radooniriskiga piirkonnas, st tagada meetmed mis takistavad radoonil hoonesse siseneda.

Piirdeaiad on lubatud vahetult õueala ümber, kõrgusega kuni 1,5 m ja teedest vähemalt 7 m

kaugusel, kasutada tuleb traditsioonilisi materjale. Keelatud on läbipaistmatu plankaia

rajamine. Piirete asukoht ei pea täielikult kattuma detailplaneeringuga määratud

hoonestusalaga, aga piirdeaiaga ei tohi ühe krundi piires piirata rohkem kui 1000 m² suurust

ala, et oleks tagatud nt pisiimetajate liikumisvõimalused elamugruppide vahel.

Kinnistule planeeritakse ligipääs avalikult Kelluka tee L3 (88701:001:0788) teelt. Uue tupiktee

jaoks on ette nähtud eraldi transpordimaa sihtotstarbega krunt, ümberkeeramiskohaga.

Parkimine lahendatakse planeeritud kruntidel igale tagatakse vähemalt 3 parkimiskohta.

Parkimiskohtade täpseid asukohti, suurusi ja kuju lahendatakse need edaspidise projektiga.

Kinnistul olemas olevat kõrghaljastuse likvideerimist (metsamaa kõlvikul) ette pole nähtud.

Vajadusel võib likvideerida vaid puid, mis jäävad otse hoonete, teede või rajatiste alla, eelistada

tuleb hoonestuse paigutust, mille puhul pole vaja raiuda ühtegi puud. Häiringute leevendamise

eesmärgil on kohustuslik säilitada ja vajadusel ka täiendavalt juurde istutada noorendikku, mis

asub naabruskonna tootmismaa krundi (Männi tn 2C, 88701:001:1220) ääres. Ajalooliselt

metsamaa kõlvikult (joonis 1.2) on keelatud puude raiumine ning sinna hoonestuse

kavandamine.

Planeeringuala soojavarustuse tagamiseks on lubatud kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused,

mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Lubatud on taastuvenergia kasutamine.

Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine.

7 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Planeeritav ala ei ole hõlmatud ühisveevärgiga. Planeeritavale kinnistule on ette nähtud uus

ühine puurkaev kõikide planeeritud elamukruntide teenindamiseks. Puurkaevule ja selle

trassidele seatakse vastastikused servituudid. Eeldatavasti tarbib üks ühepereelamu ööpäevas

vett kuni 0,5 m³, st puurkaevust oleks nelja krundi ööpäevane veevõtt umbes 2 m³.

Planeeritav ala ega kontaktvöönd ei ole hõlmatud ühiskanalisatsiooniga. Sellest tulenevalt

lahendatakse kruntidel kanalisatsioon omapuhastite baasil või vajadusel kogumismahutiga.

Põhijoonisel (joonis 1.3) on näidatud mahutite põhimõtteline asukoht. Juhul kui rajatakse

biopuhasti koos imbväljakuga. Lubatud on see rajada ka mitme krundi peale ühine ning

tagatakse vastastikused servituudid. Planeeritava biopuhastiga kaasneb 5 m kuja, imbväljakuga

10 m kuja. Eeldatav ööpäevane ärajuhitava reovee hulk ühepereelamu kohta on 0,5 m³. Heitvee

maapinda immutamise korral kaasneb 50 m tsoon, mille piires on keelatud rajada puurkaevu

hooldusala või sanitaarkaitsevööndit. Torustike ja rajatiste täpsete asukohtade määramine

toimub projekteerimise käigus.

Elamumaade kasutamisega tekkivad jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse.

Rakendada tuleb jäätmete sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad, hoonete juures,

lahendatakse projekteerimise käigus.

8 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 1.3. Reinometsa (88701:001:1680) kinnistul kavandatav tegevus (Ruumi Grupp OÜ, 2025).

9 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (14.01.2025.

a)) ning Maa- ja Ruumiameti teaberakendusi (2025).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Lääne-Virumaal, Haljala vallas, Võsu alevikus, Reinometsa

(88701:001:1680) kinnistul. Haljala vallas on 4298 elanikku (seisuga 01.01.2024), 72 küla ja

2 alevikku (Haljala valla kodulehekülg, 2025). Võsu alevikus oli 452 elanikku (seisuga

01.01.2024). Lähedal oleval ajaloolise Männi tn ääres on elamumaa krundid suurusega 2355-

6228 m2, enamik väiksemad kui 5000 m2. DP alale lähim elumaal olev hoone on ca 35 m

kaugusel (Männi tn 2 a maaüksusel). Viimati nimetatud maaüksusel ja Männi tn 2b maa-alal

kehtib elamumaa planeering (planeeringu ID on 118932, kehtestatud 2007. a), milles mh

sätestatud, et elamu võib olla kuni 200 m² ja abihoone kuni 100 m².

Reinometsa kinnistu piirneb (tabel 2.1 ja joonis 2.1) kirdest transpordimaaga; idast, lõunast ja

läänest maatulundusmaaga; loodest tootmismaaga; põhjast elamu- ja maatulundusmaaga.

Reinometsa kinnistu jääb väljapoole Võsu aleviku miljööväärtuslikke piirkondi, kuid Lahemaa

rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 määratud uue külaosa piirialale.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Reinometsa kinnistu) alaga seostuvad katastriüksused (teede puhul

ka sellest järgnev kinnistu), vt ka joonis 2.1. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Nr Lähiaadress Pindala / m² Katastritunnus Sihtotstarve

1 Reinometsa 14655,0 92201:002:1172 Maatulundusmaa 100%

2 Jaanioja 39905,0 88701:001:0252 Maatulundusmaa 100%

3 Madise 31162,0 88701:001:0043 Maatulundusmaa 100%

4 Männi tn 2c 12776,0 88701:001:1220 Tootmismaa 100%

5 Männi tn 2b 2253,0 88701:001:0234 Elamumaa 100%

6 Välja 11528,0 92201:002:1165 Maatulundusmaa 100%

7 Kelluka tee L3 3231,0 88701:001:0788 Transpordimaa 100%

8 Reinometsa 16345,0 92201:002:1171 Maatulundusmaa 100%

Joonis 2.1. Reinometsa (88701:001:1680) kinnistu (helesinise joonega) ja selle ümbruskonna kinnistud

(lähimad toodud tabelis 2.1). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

10 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga piirkonna seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) koostamisel on lähtutud üleriigilisest

planeeringust Eesti 2030+, riiklikest arengukavadest jm asjakohastest dokumentidest.

Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. DP ala (vt

joonis 2.2) on Lahemaa I klassi väärtusliku maastiku alal, rohelise võrgustiku tugialal, maalise

piirkonna alal ja Võsu-Käsmu maakondliku tähtsusega puhkealal, kuid ei ole väärtuslikul

põllumajandusmaal. Võsu alevikus, kui kohalikus tõmbekeskuses, on olemas kõik vajalikud

baasteenused (nt lasteaed, põhikool rahvamaja, raamatukogu jne). Võsu-Käsmu

puhkepiirkonnas saab tegeleda ranna-ja looduspuhkusega, kompleksis ala vaatamisväärsuste ja

avalike ürituste nautimisega.

Joonis 2.2. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringust (2019) ja kavandatud tegevuse ala (kollane

asukohatähis). Alusandmed: Maa- ja Ruumiameti planeeringute andmekogu, 2025.

Üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilimiseks (esitatud siinkohal asjakohased):

 säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja

maakasutust. Poollooduslikke kooslusi tuleb taastada ja järjepidevalt hooldada;

 uute ehitusalade puhul paigutada need maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks -

säilitada ja sobitada traditsioonilisi materjale ja elemente ning üldjuhul vältida

elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud.

11 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Maaliste piirkondade arendamise põhimõtted (esitatud siinkohal asjakohased):

 uue hoonestuse kavandamisel järgida rohelise võrgustiku kasutustingimusi;

 maalistes piirkondades tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja

kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri.

Rohelise võrgustiku eesmärk on väärtuslike maastike, ökosüsteemide hoid / loodusliku

iseregulatsiooni säilitamine. Samuti looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni

toetamine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine. Rohelise võrgustiku

säilimiseks ja toimimiseks määratud tuumalade ja koridoride üldised kasutustingimused

(esitatud siinkohal asjakohased):

 tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toimimist (üldreeglina

hoiduda asustusalade koormuse suurendamisest looduskeskkonnale / looduslike ja/või

pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75%);

 üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest;

 säilitada looduslikud pinnavormid, ehitusalade valikul tagada võrgustiku toimimine.

Maakonnaplaneeringust mh tõukunud Lääne-Virumaa arengustrateegia aastateks 2023-

2035 (2022) eesmärgiks jätkusuutliku arengu kavandamine, et tagada maakonna kestlik areng,

juhindudes ka „Eesti 2035“ aluspõhimõtetest ja sihtidest. Käesoleva töö kontekstis asjakohast

lisateavet maakasutuse suunamiseks vastavast strateegiadokumendist aga ei tulene/lisandu.

Vihula valla üldplaneeringuga (2003, üle vaadatud 2014) suunatakse paikkonna maa- ning

veealade kasutamist. Tänase töö fookuses olev DP ala oli juba toona I klassi väärtuslikul

maastikul (mitmekesise maakasutusega ja taimestikuga) ja rohelises võrgustikus (ÜP

seletuskirja üle võetud (muutmata mahus) toonasest maakonnaplaneeringust), jäädes

väljaspoole tiheasustusala (joonis 2.3). Samas on antud suunis/võimalus kompaktse

struktuuriga alade tihendamiseks ja laiendamiseks, sobivusel üldise miljööga / gabariitidega.

Perspektiivsel elamualal moodustatavate elamukruntide miinimumsuuruseks on 0,5 ha.

Joonis 2.3. Väljavõte kehtivast Vihula valla üldplaneeringust (2003, üle vaadatud 2014. a), koos

käesoleva DP alaga (punase raamiga piiritletud). Alusallikas mh Ruumi Grupp OÜ, 2024.

12 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Haljala valla üldplaneering (koostatav, seisuga 2022) on põhiline valla ruumilist arengut

suunav dokument, mis on aluseks valla poolt kavandatavatele taristuprojektidele,

maakasutusotsustele ja investeerimisotsustele. Vastav ÜP ühtlustab ja ajakohastab ruumilise

arengu põhimõtteid ja suundumusi kogu valla piires. Käsitletav DP ala (joonis 2.4) on jätkuvalt

väärtuslikul maastikul (Lahemaa, I; mitte häirida vaateid väärtobjektidele) ja rohevõrgustiku

alal (tugiala; katkematu laius vähemalt 100 m / tarastada vaid õuemaad, mitte enam kui 0,4 ha)

ning piirneb tiheasustusega alaga. Üldine suunis (pigem tiheasustuses) uute kompaktsete alade,

mis > 2 ha, arendamisele – vähemalt 10% maast määrata üldmaaks, võimaldamaks üldsusele

ühiseid kooskäimise kohti.

Hajaasustusega piirkondades tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja

kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri ning ehitussoovi õigusaktidele vastavust (sh

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjale ja kaitse-korralduskavale vastavus). Elamuga

hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus 5000 m2. Hoonete arhitektuursetes lahendustes

järgida ennekõike piirkonnale omaseid ehitusmahte ja hoonete vorme ning elamuga

maaüksusel tohib mahuliselt domineerida üks põhihoone. Tänava või tee poolsel küljel on

suurim lubatud piirde kõrgus 1,5 meetrit, piire peab olema avaustega või läbipaistev ning

sobituma kokku naabruses olevate piiretega.

Joonis 2.4. Väljavõte koostatavast Haljala valla üldplaneeringust (2022; legend jms

https://www.haljala.ee/uldplaneering, 2025), millele on märgitud käesolev DP ala (lillaka piirjoone

sees, roosaka sildiga) ja naabruses Vihula valla ÜP-s perspektiivse tootmisala alla kuulunud maaüksus

(punase piirjoone sees, sinise sildiga), mis enam ei ole vastava perspektiiviga. Alusallikas, mh Ruumi

Grupp OÜ, 2025.

Haljala valla arengukava aastateks 2023-2038 (2024) - suunatud valla hallatava

territooriumi tasakaalustatud pikaajalise arengu ja heaolu arendamisele. Strateegia keskne

13 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

fookus on suunatud mh tulemuste saavutamisele rahvastiku jätkusuutlikkuse tagamises (mh

elamuehituse arendamine). Arengukava käigus prioriseeriti tegevused Võsu alevikus:

 Võsu kooli ja lasteaia renoveerimine;

 Võsu rannaklubi funktsioonide laiendamine, kogukonnakeskuse arendamine;

 Võsu aastaringse elamise ja külastuse sihtkohaks muutmine.

Haljala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020—2031 (2020) - DP ala ei ole hõlmatud ühisveevärgiga ega ühiskanalisatsiooniga. Männi elamurajooni

(DP alast ca 125 m) veevõrk ühendatakse perspektiivis Võsu aleviku põhiveevõrguga. Võsu

alevikus asub purgimissõlm Võsu reoveepuhasti (Piiri tn 4 maaüksusel) juures. Sinna

purgitakse Haljala valla territooriumil ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud kinnistutel tekkiv

ning kogumismahutitesse kogutav reovesi.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)

ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.

Kavandatava tegevusala muldkate (joonis 2.5) ̶ peamiselt on leetjad gleimullad (GI) ja

leetunud gleimullad (LkG). Maa- ja Ruumiameti (2025) järgselt on arendusala kõige ülemise

pinnakatte kihis (va muld) peenliiva (1:50 000 kaardistuse alusel). Kõige ülemiseks (maapinnal

või vahetult pinnakatte all paiknevad) aluspõhja üksuseks (kihistu) on Lontova kihistu

(Kambriumi ladestu Terre-Neuve ladestiku Lontova kihistu rohekashall, violetne või kirju savi

aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega) arendusala tsoonis (1:50 000 kaardistuse alusel). Võsu

alevik on suhteliselt kaitstud põhjaveega (vähe reostusohtlikul) alal, kuid käesolev DP ala on

Maa- ja Ruumiameti (2025) järgselt kaitstud põhjaveega alal (1:50 000 kaardistuse alusel).

Põhjavee kaitstuse lävend ja iga majapidamise veehulk eraldiseisvalt võimaldab vajadusel

rakendada reovee mehhaanilist puhastust ja immutamist imbväljakute abil (väljaspool

veehaaretega seotud tsoone). Piirkonna kõrget radooniohu taset (omavalitsuse tasandil) on ptk

1 juba arvesse võetud.

Joonis 2.5. Kavandatava tegevuse piirkond (sinine joon) ja ümbritseva ala mullad. Alus: Maa- ja

Ruumiamet (2025).

14 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal ja

lähiümbruses (ca 300 m) maardlaid, maaparandussüsteeme ega ohtlike käitiseid või nende

ohualasid. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal

ja lähiümbruses (ca 300 m) kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte.

DP ala lähiümbruse kitsendused on toodud joonisel 2.6. Üle kinnistu kulgeb alla 1 kV

elektriõhuliin (AMKA.3x70+95). Lähimad puurkaevud on ca 120 m kaugusel põhjas

PRK0005454 (sügavus 37 m; ehitamise aasta 1963) ja ca 210 m kaugusel PRK0005722

(sügavus 88 m; ehitamise aasta 1990).

Joonis 2.6. Kavandatava tegevuse alal ja lähiümbruse kitsendused (Maa- ja Ruumiamet (2025).

Reinometsa kinnistu asub Lahemaa rahvuspargis (KLO1000511; Lahemaa piiranguvööndis

(KLO1100359)), mille pindala on 74784 ha (maismaa pindala on 47189,7 ha). Lahemaa

rahvuspargi kaitse-eeskirja (Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrus nr 18) kohaselt jaguneb

kaitseala maa- ja veeala vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele

kaheks loodusreservaadiks, 43 sihtkaitsevööndiks ja üheksaks piiranguvööndiks. Kaitsekord

aitab tagada Lahemaa senise maakatte ja/või -kasutuse, asustusstruktuuri ning loodus- ja

pärandkultuurmaastike traditsioonilise ilme säilimise, koos oluliste koosluste ja liikidega

(tegevuspaiga asupaiga juures seos tiigilendlasega, elab metsastel aladel, kus on juurdepääs nii

veekogudele kui ka niitudele (http://www.looduspilt.ee/loodusope, 2025)).

15 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Leebema kaitsekorraga Lahemaa piiranguvööndis (arendusala paiknemine) on

traditsioonilised pärandmaastikud esindatud mosaiiksemalt. Kaitse-eesmärk

pärandkultuurmaastiku, sh pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri,

miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaikade,

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Maastikuilme omapära sõltub nt reljeefist,

avatud ja suletud alade vaheldumisest, asustuse paiknemisest ja maakasutusest. Keelatud on

hoonete püstitamine metsamaal (lisamärkus - seos LKS § 14 lg 1 p 1). Mujal vastavas

piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ehitiste püstitamine. Siiski on

keelatud kõrgemate kui kahekorruseliste (üks täiskorrus ja katusekorrus) hoonete ehitamine.

Ehitusmaterjalidena on soovitatav kasutada kohalikke ning kohalikus ehituspildis levinud

looduslähedasi ehitusmaterjale rõhuasetusega puidul. Võimalikud on moodsad lahendused,

kuid arhitektuurne keel peab lähtuma Lahemaa pärandarhitektuurist. Lahendus peab

väljendama olemasoleva külastruktuuri, kultuur- ja loodusmaastiku mõistmist ning hõlmama

Lahemaa taluarhitektuuri kohalikke eripärasid. Asustuse tihendamine ja laiendamine peab

olema kooskõlas säilinud ajaloolise struktuuriga. Hoonestus ei tohi domineerida maastiku

ajalooliste väärtuste üle. Täpsemalt on toodud nõuded Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava 2016–2025 Lisas 7. Lahemaa rahvuspark kattub Lahemaa linnualaga ja

Lahemaa loodusalaga, millede andmed on toodu ptk. 3-s.

Nagu eelnevast lõigust nähtub, siis väljaspool metsamaad on Lahemaa piiranguvööndis

lubatavad arendustegevused, kui nendega nõustub eelnevalt kaitseala valitseja ehk

Keskkonnaamet. 23.05.2025. a kirjaga nr 6-2/25/8862-2 väljendas aga Keskkonnaamet

seisukohta, et neljaks krundiks jaotamine ning ka uue tee rajamine ei ole kooskõlas Lahemaa

rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärkidega. Samas elamumaana ala kasutamist

ei ole varesema suhtluse baasil ka välistatud. Hoonete ehitusõiguse osas arvestada, et

abihoonetest vaid üks võib olla kuni 5,5 m kõrgune (ehitusalune pind ≤ 90 m2) ja teine kuni 4,5

m kõrgune (ehitusalune pind kuni ≤ 60 m2).

EELIS (14.01.2025. a) põhjal jäävad DP kava alast ning paikkonnast (300 m) välja

vääriselupaigad ning muud kaitsealused liigid, va nahkhiired. Reinometsa kinnistu kattub

osaliselt (jääb leiukoha ääre tsooni) kaitsealuse liigi (II kaitsekategooria) leiukohtadega (62,76

ha; toitumisalad) põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9104583), tiigilendlane (Myotis

dasycneme; KLO9100196) ja veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9104584). Ohud

kokkuvõtlikult nahkhiirtele (mh Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava

(Keskkonnaamet, 2017)) - elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine ehitiste

renoveerimisel, varjepaigaks sobivate puude raie, toitumisveekogude reostumine, pestitsiidide

kasutamine, hukkumine teedel ning tuuleparkide rajamine rändeteedele. Suvine

häirimistundlikum aeg (raie kontekstis) on juuni ja juuli kuu, millele soovitav lisanda kuni osa

augustist (kuni 15.08-ni); periood (enamjaolt) asub üldise riigis rakendatava raierahu (15.04-

31.07, mh lindude osas) aja sees.

16 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Natura 2000 alade eelhindamine

Käesolev ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura

2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (R. Kutsar jt,

2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised

suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon, 28.09.2021. a). Samuti on järgitud dokumenti „Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava 2016–2025“ (Keskkonnaamet, 2016) ning muid asjakohaseid materjale.

Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas

dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile.

Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021

17 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida

võidakse mõjutada

Kavandatav tegevus – DP eesmärgiks on kaaluda Reinometsa kinnistu jaotatamist 4

elamukrundiks ja neid teenindavaks transpordimaa krundiks. Igale elamukrundile on kavas

püstitada elamu koos kuni 2 abihoonega. Täpsem teave ptk 1. Tegevus ei ole seotud Natura

2000 alade kaitse korraldamisega.

Lahemaa linnuala (RAH0000089; EE0010173) pindala kokku on 74 784 ha (maismaa pindala

on 47 177,3 ha). Kaitstakse järgnevaid elupaigatüüpe ja liike (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004.

a korraldus nr 615 (* - EL esmatähtis)). Liigid, millede isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull

(Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius

funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca),

viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris),

kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea

cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila),

laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr

(Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia),

must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kirjurähn

(Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas

(Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas

(Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria

mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus),

vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lahemaa loodusala (RAH0000601; EE0010173) pindala kokku on 74 784 ha (maismaa pindala

on 47 177,3 ha). Kaitstakse järgnevaid elupaigatüüpe ja liike (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004.

a korraldus nr 615 (* - EL esmatähtis)):

 Elupaigatüübid - veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad

(1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased

rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620),

rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited

(liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130),

rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked

nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult

rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad

(3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),

18 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),

siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160),

liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220),

koopad (8310), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel

(sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080),

rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0);

 Isendid, kellede elupaiku kaitstakse - saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis

dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna),

suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik

ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitab tabel 3.1 (esitatud mh asjakohaste

kaitstavate elupaigatüüpide ja liigi ohutegurid), st käsitletud tegevuse ümbruskonnas (ca 100

m) lähimaid elupaiku (kogutud teabe alusel vastavas asukohas seosed vaid loodusala kaitse-

eesmärkidega). Tabeli koostamise aluseks on elupaigatüüpide paiknemine lähtuvalt

kavandatavast tegevusest (tegevuste kontaktaladel või lähipiirkondades). Vastava tabeli

sisendteabe allikaks on mh EELIS (14.01.2025), „Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava

2016–2025“ (Keskkonnaamet, 2016) ning hinnatav projekti ning selle juurde kuuluvad

dokumendid (vt ptk 1). Tabelis 3.1 kirjeldatud ja maismaal asuvad ning projektalaga seonduvad

elupaigatüübid on omakorda esitatud joonisel 3.2.

Joonis 3.2. DP visiooni väljavõte (hoonestuse alad jms illustratiivne), arenduse lähistel asuvad Natura

2000 ala elupaigatüübid. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025 ja EELIS (14.01.2025).

19 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Tabel 3.1. Lahemaa loodusala ja kavandatava tegevuse alaga seonduvad (DP kava alast kuni 100 m) elupaigatüübid ja liigid. Allikad EELIS (Eesti looduse

infosüsteem, Keskkonnaagentuur, 14.01.2025); Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 (Keskkonnaamet, 2016).

NR Elupaigatüübi või liigi taust-

andmed vm asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva analüüsi kontekstis) Kaitse-eesmärgid

(pikaajaline)

1 Liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (*6270) ̶ euroopasse esitatud

pindala 241,8 ha ja esinduslikus C.

Kaardistatud elupaigatüübid 804,5 A–

D. Esinduslikkusega A on kokku 126

ha. Esinduslikkusega B 271 ha.

Ohutegurid – võivad hävida nii liiga intensiivse kui ka puuduva majandamise

tagajärjel. Hooldamata niidud võsastuvad. Samuti tekitab probleeme koristatud

heina jätmine niidule. Meetmed – Taastamine. Niitmine. Karjatamine.

Poollooduslikke kooslusi ei tohi väetada, künda, külvata või muud moodi

kahjustada. Niide on vaja kokku koguda ja koosluselt ära viia. Teavitustöö

niitude õige hooldamise kohta.

Säilinud 241,8 ha vähemalt

esinduslikkusega B.

2 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud (6510) ̶ euroopasse esitatud

pindala 215,9 ha ja esinduslikus C.

Kaardistatud elupaigatüübid 782,8 ha

A–D. Esinduslikkusega A on kokku 7

ha. Esinduslikkusega B on 119 ha

Ohutegurid – võivad hävida nii liiga intensiivse kui ka puuduva majandamise

tagajärjel. Hooldamata niidud võsastuvad. Samuti tekitab probleeme koristatud

heina jätmine niidule. Meetmed – Taastamine. Niitmine. Karjatamine.

Poollooduslikke kooslusi ei tohi väetada, künda, külvata või muud moodi

kahjustada. Niide on vaja kokku koguda ja koosluselt ära viia. Teavitustöö

niitude õige hooldamise kohta

Säilinud 215,9 ha vähemalt

esinduslikkusega B

3 Tiigilendlane (Myotis dasycneme) (leiu- ehk toitumisala (ca 63 ha)

piirilala) ̶ liigi seisund hea

Ohutegurid – talvitumiskohtade ja suviste pesitsuspaikade hävimine. Meetmed

– säilitada teadaolevad talvituskohad ning suvised pesitsuskohad. Suvistes

elupaikades vältida vanade õõnsuste ja pragudega puude raieid

Elupaigad ja

talvitumiskohad on säilinud

soodsas seisundis

20 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kuhu oli esile

toodud asjakohased Natura 2000 loodusala elupaigad ja liik, mis seostusid enim käsitletava

tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest

elupaigatüüpidele ja liigile seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega.

Tabeli alusel ei ole fikseeritud ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele.

Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest loodusala asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele ja

liigile seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega.

Elupaigatüüp/liik Tegevuse

mõju/oht

Selgitus (juhindudes teadaolevatest ohuteguritest jm

asjakohasest)

Liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal

(*6270)

Puudub Kavandtav tegevus ei asu elupaigatüübil. Kavandatav

tegevus ei põhjusta, üle tee (idasuunal) asuvatel aladel,

võsastumist ega mõjuta niidetud heina koristamist vms

tegureid.

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud

(6510)

Puudub Kavandtav tegevus ei asu elupaigatüübil. Kavandatav

tegevus ei põhjusta, üle tee (kirde suunal lähim) asuvatel

aladel (ega kaugemal paikeval alal), võsastumist ega mõjuta

niidetud heina koristamist vms tegureid.

Tiigilendlane (Myotis

dasycneme) Puudub Elab metsastel aladel, kus on juurdepääs nii veekogudele kui

ka niitudele. Tegevuspaigal ei asu niite, kuid ümbruse aladel

neid on, vt käesoleva tabeli eelnevad read. Vastavatele

niitudele mõjud puuduvad. Lisaks pole ette näha suviste

pesitsus- või varjepaikade hävimist.

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade (linnuala

ning loodusala, mis oli mõjueelduste fookuses) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei

ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega

järeldub, et objektiivsetel alustel mõju eeldusi analüüsitud Natura 2000 alade

eesmärkidele ei ole. Siiski toob käesoleva töö koostaja siinkohal välja veel järgnevat, toetudes

juhisele Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon,

2021). Vastavast juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti

ettevalmistamise käigus muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb DP kava

ala, Natura 2000 ala väärtusteni ulatudes ja nende eesmärkide mõjueelduste suurenemise

kontekstis.

21 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH

algatamise vajalikkuse määramine

Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info käsitlemist. Alljärgnevad ptk-d

(koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või

mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude

kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid

aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,

kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise

võimalikkust);

Alljärgnevates peatükkides (4.1-4.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused ongi nende fikseerimisel esitatud ptk 4.1-4.5 (katab ka KeHJS § 33 lg

2 nimetatut, sh p 4 ning planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 mõistes asjakohaseid majanduslikke,

kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna aspekte). Ptk 4.6 võtab kokku KSH vajalikkuse

lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või

mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP ala Lääne-Virumaal, Haljala vallas, Võsu alevikus, Reinometsa

(88701:001:1680) kinnistul. DP ala piirneb vahetult tiheasustusalaga ning asudes Lahemaa

rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 määratud asumi (Võsu alevik) uue külaosa

(aleviku nö tihendatav ala) piirialal. Vastavale alale kehtivas Vihula valla üldplaneeringus on

antud suunis/võimalus kompaktse struktuuriga alade tihendamiseks ja laiendamiseks,

sobivusel üldise miljööga / gabariitidega. Perspektiivsel elamualal (tiheasustusest väljas)

moodustatavate elamukruntide miinimumsuuruseks on 0,5 ha (tingimus seatud ka koostatavas

Haljala valla ÜP-s, mida ka DP-s järgitakse). Kuna elamukruntide suurused ei tee

22 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

arendustsooni kompaktseks (eelkõige 1000…2000 m2), siis võiks hinnata tegevust mitte

vastuolus olevaks ka rahvuspargi kaitse korraldusega, kuivõrd plaanitav arendustegevus ei asu

ajaloolisest asumipiirist eemal, vaid piirneb sellega. St piirnemine alaga mida loetakse

kaitsekorralduskavas eriti ajaloolise piirkonna äärseks uueks külaosaks. Seetõttu ei oleks

tegevus vastuoluline ka maakonnaplaneering mõistes, kus on mh öeldud, et üldjuhul vältida

elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud.

Vastuolu saaks kaudselt tekkida, kui DP kava ala ei piirneks tiheasustuse alaga, kus DP

naabruskonda on ka varasemate planeeringutega lubatud elamuid kavandada. Sellele

vaatamata on Lahemaa rahvuspargi valitseja asunud seisukohale (vt ka ptk 2.2), et nelja

elamukrundi kavandamine ei sobi vastavasse Lahemaa piiranguvööndisse. Kuivõrd

planeeringut ja sellega seotud tegevust ei saa ellu viia ilma Keskkonnaameti nõusolekuta,

siis ei ole alust eeldada olulise negatiivse mõju teket. Samas esitatakse ptk 4.5.7

asjakohased suunised DP edasisesse menetlusse, võimaldamaks üle kontrollida

maksimaalse võimaliku elamuarenduse mahu DP alal. Senini ei ole Keskkonnaamet

välistanud täiel määral tegevusi (vt ptk 2.2), st käesoleva ala tegevuspaik ei ole teadaolevate

aluseelduste järgselt ebasoodne elamuarenduseks. Arendustegevuse iseloom (vastava aleviku

ääretsooni elamute kavandamine) ühtib ka strateegiliste arengudokumentide (vt ptk 2.1)

põhieesmärkidega / -printsiipidega (elamuehituse arendamise teemadel).

DP kava ala kohta kogutud teave (mh ptk 2) ei näita, et soovitava tegevuse elluviimise

tingimused oleksid keerulised (keskkonnategurite või sotsiaal-majanduslike asjaolude tõttu).

Pigem saab esile tuua, et tegevus toetab ka valla arengukava (2024, vt ptk 2.1) prioriteete -

Võsu aastaringse elamise ja külastuse sihtkohaks muutmine, koostoimes ka valla

haridusasutuste pikaajalise jätkusuutlikuse potentsiaali võimendamisega. DP kavaga

kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega,

mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks. Seega

ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks

teguriks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

DP maakasutuslikud eesmärgid järgivad ptk-s 2.1 esile toodud planeerimis- ja

arengudokumentide põhimõttelisi arengusuundi. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised

kavad (mh arengudokumendid), mille elluviimist ehk seatud eesmärke (mh valdkondlikud, nt

väärtuslik maastike ja rohevõrgustikega seonduvad) kavandatav tegevus võiks eelkõige

negatiivselt mõjutada (va võimalik seos maastike ja neid väärtustava rahvuspargi

kaitsekorraga, vt ptk 4.1 ja 4.5.7). Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (ptk 1 baasil)

arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi

olulise negatiivse olustiku tekkeks ka tulevikus.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 4.1 esitatud teabes. DP loob selle edasisel võimalikul menetlusel (vt ptk 1) juriidiliselt

korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk

2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane

sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava

täpsusastmega.

23 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu edasine menetlus on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas

kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest ÜP maakasutuslike eesmärkidega, neid

kahjustamata (va võimalik seos maastike ja neid väärtustava rahvuspargi kaitsekorraga, vt ptk

4.1 ja 4.5.7)). DP menetlustasandi puhul puuduvad samas olulised seosed keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess riiklike

normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab

mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse

toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate materjalide korraliste ülevaatuste

perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik

lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastav DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse

või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga

peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev

DP protsess riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2

ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning

võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning

õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh

järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):

 mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale);

24 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond);

 mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus (mh roheline võrgustik), sh looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

 mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

 piiriülene mõju ja katastroofid.

4.5.1. Maa ja maakasutus

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme (eelkõige

selle avatus). Käesoleval hetkel on alal (maatulundusmaa) kõlvikute jaotus järgnev haritav

maa, looduslik rohumaa, metsamaa ja muu maa. Elamutega seotud hoonestusalad on määratud

loodusliku rohumaa ja muu maa kõlvikutele, mis jääksid põhimõtteliselt valdavateks ka DP

elluviimise järgselt. DP kohaselt metsamaa kõlvikult on keelatud puude raiumine ning sinna

hoonestuse kavandamine.

Tegemist ei ole põllumajandusmaaga (PRIA registrites) või väärtusliku põllumajandusmaaga.

Tegevuspaiga naabruses ei ole tegevusi või nende potentsiaali, mis võiksid tulevasi

elamumaade kasutajaid häirida (või vastupidi) määral, mis looks põhjendatud piirangute

eelduseid maakasutusele (senistele/tulevastele). Lisaks on DP-s ette nähtud ka väheste

võimalike häiringute tõenäosuse minimeerimiseks (tootmismaa krunt (Männi tn 2C,

88701:001:1220)) hoida kõrghaljastuse noorendikku, DP alal (vt ka ptk 1).

Juhindudes eeltoodust ja ptk 4.1 – 4.2 toodust, siis tegevuse elluviimine ei mõjuta maad ja

maakasutust negatiivselt (st määral, mis annaks aluse KSH menetluse algatamise kohustuseks).

4.5.2. Maastik (sh pinnavormid)

Väärtuslikku maastiku (maakonnaplaneeringu ja ÜP-de tasand, vt ka ptk 2.1) ja Lahemaa

rahvuspargi eesmärgiks (vt ka ptk 2.2, sh kaitseala valitseja seisukoht) oleva asustuse struktuuri

hoidmise aspekte on arvestatud ptk 4.1 ja 4.5.7. Kuna Keskkonnaameti seisukohtade

arvestamine on vastava DP menetluse (selle algatamisel) kohustuslik, siis kavandatav tegevus

ei kutsu esile (juhindudes ka ptk 4.5.1) maastiku (sh pinnavormide või ajalooliste väärtuste

(Lahemaa piiranguvöönd (arendusala paiknemine), vt ptk 2.2)) olulist ebasoodsat mõjutamist,

sh ka naabrusalade kontekstis, seega ei ole planeeritud tegevuste (vt ptk 1) teostamise aegsed

ja hilisemad aspektid sellised, mis nõuaksid KSH protsessi algatamist ehk puuduvad olulised

negatiivse mõju eeldused.

4.5.3. Maavarade kasutus

Projektalale ei jää maardlaid. DP ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige

ehitustegevuse käigus. Maavarade ressursside (nt ehitusmaavarad) kasutamist kavandatav

tegevus ei kitsenda, maavarasid kavandatakse kasutada eesmärgi päraselt ja säästlikult. St ei

looda materjali defitsiiti ning seega ei kitsenda maavaravarude üldist kasutust neile, kes

vastavaid maavarasid täiendavalt tarbida võiksid ja sooviksid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

25 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4.5.4. Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Ptk 4.5.1 nähtus juba, et tegemist ei ole olulise põllumajandusmaaga. Ptk 2.2 kirjeldatu näitas

omakorda, et piirkonnas esinev mullastik ja pinnas ei sea arendustegevusele

ebaproportsionaalseid väljakutseid ning annab võimaluse arendada elamumaade

kasutuselevõttu ilma oluliste negatiivsete ressursikuludeta ning jääkide ja heidete tekketa.

Elamumaade vastava mastaabiline (vt ptk 1, elamumaad vähemalt 5000 m2) arendus ei vähenda

olulisel määral ka mulla ja sellega seotud ökosüsteemide ressursse. Eraldiseisvalt võib esile

tuua, et reoveelahendused, mis on DP-s määratletud (järgides mh määrust (Keskkonnaminister,

08.11.19. a (nr 61)) „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja

jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“), tagavad reo- ja heitvee käitluse võimalused, mis sobituvad

paikkonda ega mõjuta selle väärtuseid / kaitse-eesmärke ega ka ümbruskonna maakasutuslike

perspektiive.

Seega kavandatav tegevus ei mõjuta asjakohase teemavaldkonnaga seotud aspekte negatiivselt

(tulenevalt ka taustainfost ptk-ides 1 ja 2). Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite

kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Mistõttu täiendavaid

ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.5.5. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh

põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Alal ei asu märgalasid ega veekogusid (jõed ja järved, meri ning nende kalda- või rannatsoone).

Seega puudub tegevusel otsene seos vastavate teguritega ning tegevuse kirjelduste (ptk 1) järgi

ei ole asjakohane eeldada ka kaudseid seoseid (mh mõjueelduseid) vastava veestiku osaga.

Lähimad puurkaevude veehaarde sanitaarkaitsealad jäävad rohkem kui 70 m kaugusele põhja

poole. Detailplaneeringuga on planeeritav arvutuslik nelja krundi ööpäevane veevõtt umbes 2

m³ (4 peret ja 0,5 m³/d pere kohta). Planeeritavale kinnistule on ette nähtud uus ühine puurkaev

kõikide planeeritud elamukruntide teenindamiseks. Ptk 1 ja 2, 4.1, 4.2 ning 4.5.4 toodud

andmete alusel ei ole arendustegevuse puhul põhjust eeldada probleeme põhjavee mõjutamise

(kvaliteet ja ressurss) osas.

Eelnevat arvesse võttes puuduvad eeldused olulise negatiivse mõju tekkeks.

4.5.6. Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju õhule ja kliimale. Planeeringuga ettenähtud ehitised

ja tehnilised lahendused vastavad kogutud andmete alusel seadustest tulenevatele nõuetele, st

ei ohustata keskkonda. Samuti ei ole tegevuse tulemusel põhjust eeldada nt soojasaarte efekti

teket (esineb nt mastaapsete kõvakattega alade korral) või selle mastaabi suurenemist alevis (st

ei ole negatiivset mõju kliimamuutustele ja/või nendega kohanemise aspektidele).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

26 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4.5.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid

Looduslik mitmekesisus - DP-ga on täidetud nõue, et rohelises võrgustikus ei langeks

looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus alla 75% (lähtuvalt isegi hoonestatava ala

pinnast ja füüsilisest tee koridorist). Kavandatavatel maaüksustel jääb õuealade vahele

vähemalt 50 m tsoon, mis võimaldab piirkonna loomadel turvalist liikumist hoonestusalade

vahel. St alles jäävad looduslikumad alad toetavad jätkuvalt piirkonna loodusliku

mitmekesisuse toimimist ja säilimist. Väga laiaulatuslikus tuum- ehk tugialas (vt ptk 2.1)

elustiku liikumist aleviku äärealast kaugemal tagab omakorda asjaolu, et hoonestusaladest

lõuna-kagu suunda jääb vähemalt 100 m hoonestusvaba tsoon, mille muutus ei ole tõenäoline

ka pika-ajalises perspektiivis (mh rahvuspargi eesmärkide kaitse regulatsioonidest tulenevalt).

Teadaolev kõrghaljastuse raie vajadus on DP kava alal minimaalne. DP menetluses sätestada

aga tingimusena, et kõrghaljastuse raiet (arendustööde teostamiseks esmavajalikku) vältida

perioodil 15.04 – 15.08 (raierahu, vähendamaks mõju eeldusi üldisele ökosüsteemile

(esmatasandil linnud), kattes ka piirkonna nahkhiirte tundlikku perioodi). Looduskaitseseaduse

§ 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine

ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool

pesitsusperioodi (pesitsusperiood 15.04 kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

Tulenevalt eelhinnangu ptk-is 3 väljatoodud mõjuritest ja seostest kavandatava tegevusega, ei

ole kavandataval tegevusel negatiivset mõju Natura 2000 elupaigatüüpidele ega ka liikidele.

Reinometsa kinnistu asub Lahemaa rahvuspargis Lahemaa piiranguvööndis (arvestatud juba

vähemalt ka ptk 4.1, 4.5.1, 4.5.2 ning 4.5.4). Lahemaa piiranguvööndis ehitiste püstitamine (va

hooned metsamaa kõlvikul) on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, seega hõlmatakse

planeerimisprotsessi igal juhul Keskkonnaamet. Senini on planeeringu lahenduste

kavandamisel järgitud rahvuspargis elamuarenduseks esitatud suuniseid (kaitse-eeskirjast ja

kaitsekorralduskavast lähtuvalt). Keskkonnaameti kaasatus planeerimismenetlusse tagab

omakorda vajadusel ka lisakaalutluste arvestamise, mis võib-olla aktuaalse teabe alusel

kohalduv vastava piirkonna tasakaalustatud arengu tagamiseks. Ptk 2.2 on esitatud

Keskkonnaameti seisukoht, millega ei nõustuta nelja maaüksuse kavandamisega ja on

tähelepanu juhitud ka abihoonete mahtudele. Vastavast seisukohast (mh mainitud, et

arendusega seotud külaosas on küla algupärane struktuur loetamatu või ei ole seda olnudki)

tõukuvalt on antud ptk lõppu ka asjakohased täiendavad suunised, kuivõrd arendusmahtude

määratlemiseks sellises külaosas on põhjendatud veelkordse ja spetsiifilise kontrolli

võimaldamise kaalumine.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused/suunised,

mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 DP menetluses – koostada maastikuanalüüs, millega kontrollitakse üle, kas ja mis moel

on võimalik väljakujunenud asustusstruktuuri ja sellega seotud kultuurikeskkonda mitte

mõjutades alale kavandada rohkemat kui ühte elamu maaüksust. Uuringu lähteülesanne

kooskõlastada enne uuringu tellimist Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsusega.

Uuringu tulemused on sisendiks DP menetlusse, enne võimalikku kehtestamist.

27 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 DP menetluses – hoonete ehitusõiguse osas arvestada, et abihoonetest vaid üks võib

olla kuni 5,5 m kõrgune (ehitusalune pind ≤ 90 m2) ja teine kuni 4,5 m kõrgune

(ehitusalune pind kuni ≤ 60 m2).

 DP menetluses – sätestada tingimusena, et kõrghaljastuse raiet (arendustööde

teostamiseks esmavajalikku) vältida perioodil 15.04 – 15.08 (raierahu, vähendamaks

mõju eeldusi üldisele ökosüsteemile (esmatasandil linnud), kattes ka piirkonna

nahkhiirte tundlikku perioodi). Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või

pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind

väljaspool pesitsusperioodi (pesitsusperiood 15.04 kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud

teda häirida.

 Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal jälgida, et nahkhiired ei ole

ehitatavasse hoonesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Piiritlemata II

kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk,

kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust

teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

4.5.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala

ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Ptk 1, 2 ka 4.1 põhjal on DP ala näol tegemist Lääne-Virumaal, Haljala vallas, Võsu alevikus

(ca 450 elanikku) oleva maaüksusega. DP sobitub ptk 4.1 põhjal paikkonda, mõjutamata

ümbruskonna maakasutust negatiivselt. St DP visioonis on analüüsitu järgi valitud paikkonda

sobiv asustusstruktuur (elamu maaüksused > 5000 m2). Lisaks saab esile tuua, et tegevus toetab

ka valla arengukava (2024, vt ptk 2.1) prioriteete - Võsu aastaringse elamise ja külastuse

sihtkohaks muutmine, koostoimes ka valla haridusasutuste pikaajalise jätkusuutlikuse

potentsiaali võimendamisega. DP-s on arvesse võetud ka Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava 2016–2025 toodud nõudeid (erisusi jms vt ptk 2.2, 4.1 ning 4.5.7).

Ehitustegevuse kavandamisel on juba arvestatud radooniohu esinemise võimalikkusega.

Ehitustegevuse korraldamisele on DP-s antud asjakohased suunised häiringuid põhjustada

võivate aspektide (siinkohal esile tõstetavad müra ja vibratsioon) minimeerimiseks. Olulisi

mõjusid põhjustada võivat valgust, soojust, kiirgust ja lõhna ei ole asjakohane eeldada ning

seega eraldi ka leevendada.

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita seega, et tegemist oleks tundliku

või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei

tohiks. Samuti ei esine kultuuripärandit või sellega seotud tsoone, mis kavandatavat tegevust

võiks mõjutada või millele võiks omakorda mõju olla. Mistõttu kavandataval tegevusel ei ole

mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuurile (vt ka ptk 2.1 - 2.2). Mõju loodusväärtustele

(kaitstavad loodusobjektid), on kirjeldatud ptk 3 ja 4.5.7. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

4.5.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

28 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

4.6. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.2 – 3.3 ning 4.1 - 4.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha (vt

ka kokkuvõttev tabel 4.1). Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 4.5.7 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Tabel 4.1. Peatükkide 4.1 kuni 4.5 järelduste kokkuvõte.

Ptk Teema Teemakohase ptk koondjäreldus

4.1 Aluse kavandatavatele tegevustele,

lähtudes asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest

vahenditest

Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

Järeldusel seos ka ptk 4.5.7.

4.2 Mõju teistele strateegilistele

dokumentidele

Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

Järeldusel seos ka ptk 4.1 ja 4.5.7.

4.3 Planeerimisdokumendi asjakohasus ja

olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

Järeldusel seos ka ptk 4.1 ja 4.5.7.

4.4 Planeerimisdokumendi tähtsus EL

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

4.5.1 Maa ja maakasutus

4.5.2 Maastik (sh pinnavormid) Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

Järeldusel seos ka ptk 4.1 ja 4.5.7.

4.5.3 Maavarade kasutus Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust. 4.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh

energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke

4.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed,

rannad ja/või kaldad ning veestik (sh

põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond),

sh oht keskkonnale

4.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

4.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik ja

taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid

Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas

tingimusi/suuniseid, mida vaata täpsemalt ptk

4.5.7.

4.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese

tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala

ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning

kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

Järeldusel seos ka ptk 4.1 ja 4.5.7.

29 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Ptk Teema Teemakohase ptk koondjäreldus

4.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse

aspektid

Ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Haljala

Vallavalitsus) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP

menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt

lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Haljala Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Haljala Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

30 Võsu alevikus Reinometsa (88701:001:1680) maaüksuse DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Lääne-Virumaal,

Haljala vallas, Võsu alevikus, Reinometsa (88701:001:1680) kinnistu detailplaneering. DP

eesmärgiks on kaaluda Reinometsa kinnistu jaotatamist 4 elamukrundiks ja neid teenindavaks

transpordimaa krundiks. Igale elamukrundile on kavas püstitada elamu koos kuni 2

abihoonega. Täpsem teave esitatud käesoleva dokumendi ptk 1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3 ja 4) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.3 ning 4.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust

KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 4.5.7

välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.