Kliimaministeerium_vastus

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ülle Madise

Õiguskantsleri Kantselei

Teie 29.12.2023 nr 6-3/231630/2306667

Meie 23.02.2024 nr 20-3/23/6180-2

Vastus selgitustaotlusele

Austatud õiguskantsler

Vastuseks Teie pöördumisele, milles palute kaaluda majandus- ja taristuministri 03.03.2023. a

määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ lisa (edaspidi nimetatud lisa)

punkti 3.1, mille kohaselt pakkujal tuleb esitada kuni kolme ostuteate avaldamisele eelneva aasta

netokäive, muutmist, selgitame järgmist.

Määruse seletuskirja kohaselt võib pakkuja käivet küsida kuni kolme viimase majandusaasta

kohta, st võib küsida ka ühe või kahe majandusaasta kohta, kuid käivet peab alati küsima. Nõude

seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu

kahekordne eeldatav maksumus. Pakkuja käivet on võimalik kontrollida äriregistrist võttes välja

vastava majandusaasta aruande. Kui pakkuja majandusaasta aruanne ei ole äriregistris kättesaadav,

tuleb pakkujal tõendada oma käivet muus kirjalikus vormis, esitades ka õigusaktidest tuleneva ja

pakkujast sõltumatu põhjuse, millest tulenevalt ei ole majandusaasta aruanne äriregistris

avaldatud. Eeltoodust tulenevalt on lisas loodud eeldus, et toetuse saaja valib ise, kas ta küsib ühe,

kahe või kolme aasta majandusaasta käivet, kuid vastav nõue tuleb sätestada sõnaselgelt ja üheselt

arusaadavalt - kui toetuse saaja soovib küsida netokäivet vaid ühe majandusaasta kohta, tuleb seda

selliselt ka sõnastada.

Juhul, kui küsitakse käibeinfot lubatud maksimumini ja pakkumust soovib esitada alustav

ettevõtja, tuleb juhinduda lisa punktist 1.4, mille kohaselt on pakkujal lubatud

kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise isiku vahenditele tuginedes lähtudes

riigihangete seaduse (RHS) §-s 103 sätestatust. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema

esitatud teise isiku nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik

lepingu täitmises osaleb.

Lisa punkti 1.8. kohaselt võivad ettevõtjad esitada pakkumuse ka ühiselt. Sellisel juhul

nimetatakse lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja;

spetsiaalse juriidilise isiku moodustamist või muus õiguslikus vormis ühinemist toetuse saaja

nõuda ei saa. Ühispakkujad võivad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja

kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teiste ühispakkujate vahenditele vastavalt lisa

punktile 1.4. Kõik ühise pakkumuse esitanud pakkujad vastutavad lepingu täitmise eest kogu

lepingu perioodi jooksul solidaarselt.

Seega saab pakkuja tugineda nii teise isiku andmetele kui esitada ühispakkumuse, mis tagab uute

alustavate ettevõtjate rekonstrueerimisostudel osalemise. Ühtlasi on tagatud toetuse saajale

kindlus, et mahuka ehituslepingu osapooleks on ettevõtja, kellel on konkreetses

majandustegevuses osalemise kogemus ning krediidi- või finantseerimisasutuse valmisolek

projekti omaosaluse rahastamiseks.

Siiski, tulenevalt Teie pöördumises väljendatud seisukohast, tuginedes RHS § 100 lõike 1

punktis 4 sätestatule ja olles olukorda kaalunud, oleme valmis lisa täpsustama tagamaks selle

varasemast suurem selgus. Konkreetsemalt näeme, et ettevõtja, kui ta ei tugine teise isiku

andmetele ega esita ühispakkumust, peab täitma käibenõude minimaalselt ühe majandusaasta

kohta enne ostumenetluse avamist. Selliselt on tagatud võimalus ka ettevõtjatele, kes ei saa või ei

soovi tugineda teise isiku andmetele ega esita ühispakkumust, ostumenetluses osaleda, kuid ühtlasi

on tagatud ka see, et eduka pakkumuse korral on see ettevõtja ka piisavalt usaldusväärne, olles

vähemalt minimaalse aja, s.o ühe majandusaasta valdkonnas tegutsenud, enne kui asub edukaks

osutumise korral korteriühistule korterelamu rekonstrueerimistöid tegema. Eduka pakkuja

sobivust ja temaga seotud võimalikke riske hindab ka krediidi- või finantseerimisasutus enne

toetuse saajast korteriühistule renoveerimislaenu, mis on vajalik omafinantseeringu katteks,

väljastamist. Siinkohal oleme vastava seisukoha kujundamisel arvestanud nii RHS § 100 lõike 1

punktis 4 kui lõikes 3 toodut, milles käsitletakse minimaalset aastakäivet sõltuvalt ettevõtte

asutamise või äritegevuse alguse ajast, kui nõuda võib kuni kolme aastast netokäivet.

Kliimaministeerium on algatanud kõnealuse määruse muutmise. Eelnõuga hõlmame ka

eelkirjeldatud muudatuse. Määruse muutmise ajakava kohaselt on muudatused kavandatud

jõustuma 2024. aasta I poolaastal; toetuse taotluste vastuvõtt (taas)avatakse muudetud tingimustel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Kaie Kunst, 625 6366

[email protected]