Kliimaministeerium_kiri

Kristen Michal

Kliimaministeerium

info@kliimaministeerium.ee

Meie 29.12.2023 nr 6-3/231630/2306667

Korterelamute energiatõhususe toetuse saaja ostumenetluse tingimused

Lugupeetud minister

Õiguskantsleril paluti hinnata, kas majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määruse nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ (edaspidi määrus) lisa 1 punkt 3.1 vastab

põhiseaduse §-le 31. Lisas on sätestatud korterelamute energiatõhususe toetuse saajale

kohustusliku ostumenetluse tingimused ning selle punkt 3.1 näeb ette, et pakkumise teinud ettevõte

peab esitama kuni kolme eelneva aasta netokäibe andmed. Ostumenetlus tuleb toetuse saajal

korraldada siis, kui riigihange ei ole nõutav, aga tellitava teenuse, ehitustöö või asja hind on

vähemalt 20 000 eurot. Ostumenetluse eesmärk on selgitada läbipaistvalt ja ausalt ettevõtja, kes

osutab tellitava teenuse, teeb ehitustöö või tarnib ostetava asja nõutava kvaliteediga ja seejuures

soodsaima hinnaga.

Ostumenetluste tingimustega välistatakse praktikas alustavate ettevõtjate osalemine. Avaldaja

ongi alustav ettevõte, mistõttu ei saanud ta esitada kõigi kolme eelneva aasta netokäibe andmeid,

mida nõutakse ostumenetluses osalemiseks. Kuigi määrus lubab nõuda kuni kolme eelneva aasta

netokäibe andmeid, on ostumenetluses üldjuhul nõutud kõigi kolme aasta andmeid.

Leian, et määrust on võimalik rakendada põhiseaduspäraselt, kuid paraku seda praktikas ei tehta.

Määruse lisa punkt 3.1 ei taga nende eesmärkide (proportsionaalsed tingimused, võrdne

kohtlemine) täitmist, mis on ette nähtud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi määrus nr 55). Seega võidakse

hangete korraldamisel selle punktiga ebaproportsionaalselt piirata põhiseaduse §-s 31 sätestatud

ettevõtlusvabadust. Sellise mõju vältimiseks palun Teil kaaluda määruse muutmist.

Toetuse saajal on ostumenetluses osalemise tingimuste määramisel avar kaalutlusõigus, kuid need

tingimused peavad siiski olema proportsionaalsed. Kvalifitseerimise tingimuste kehtestamisel

ning nende proportsionaalsuse hindamisel on oluline, et tegemist on põhiseadusega tagatud

ettevõtlusvabaduse piiramisega: ettevõtjad, kes ei vasta toetuse saaja seatud tingimustele, ei saa

hankelepingule konkureerida.

2

Soovitan Kliimaministeeriumil ostumenetluste tingimuste proportsionaalsuse tagamiseks ja

konkurentsi tõhusaks kasutamiseks täpsustada määruse lisa 1 punktis 3.1 toodud ostumenetluses

osalejate kvalifitseerimise tingimusi. Nii nagu on sätestatud riigihangete seaduse (RHS) § 100

lõike 1 punktis 4, peaks ka ostumenetluses netokäibe andmete esitamine sõltuma sellest, millal

pakkumise teinud ettevõte on asutatud või millal ta on alustanud äritegevust, ning sellest, kas

ettevõttel on olemas nõutud minimaalne aastakäive.

Kvalifitseerimistingimuste proportsionaalsus

1. Korterelamute energiatõhususe toetuse raames asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde

tellimisel on toetuse saaja kui hankija kohustatud järgima RHS-i (määrus nr 55, § 11 lg 1). Kui

toetuse saaja ei pea järgima RHS-i ning asja, teenuse või ehitustöö maksumus ületab

määrusega nr 55 kehtestatud piirmäära, peab korraldama ostumenetluse määrusest ning toetuse

andmise tingimustest lähtuvalt.

2. Toetuse saajad on kohustatud lähtuma riigihangete registris ostumenetluse läbiviimisel

määruse lisas „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused“ kehtestatud tingimustest. Toetuse

saajad on üldjuhul korteriühistud, kes ei ole hankijad RHS-i tähenduses, kuid neil tuleb hangete

korraldamisel järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihangete üldpõhimõtteid, sealhulgas võrdse

kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet.

3. RHS § 3 punkt 3 kohustab toetuse saajat ja hankijat kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu-

või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga

ühinenud riigis. Nii toetuse saaja kui ka hankija peavad jälgima, et kõik isikutele seatavad

piirangud ja kriteeriumid oleksid hanke (ostumenetluse) eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud.

4. Määruse lisa punkti 3.1 kohaselt esitab pakkuja andmed kuni kolme eelneva aasta netokäibe

kohta. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem kui sõlmitava

lepingu kahekordne eeldatav maksumus. Samas on pakkujatel lubatud kvalifitseerimisnõuete

vastavuse tõendamisel tugineda ka teiste pakkujate andmetele, lähtudes RHS §-s 103

sätestatust (määruse lisa p 1.4).

5. Toetuse saaja kohustused seoses hankega on kehtestatud määruse nr 55 §-s 11. Kui toetuse

saaja ei pea järgima RHS-i ning asja, teenuse või ehitustöö abikõlblik maksumus ilma

käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem, peab (lg 3) toetuse saaja ostu maksumuse

väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse nii, nagu on ette nähtud määruse lõigetes 4–7

ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetes. Seejuures on oluline (lg 4), et kulutused

oleksid ökonoomsed, pakkujaid koheldaks võrdselt ning et ostumenetlus oleks läbipaistev

ja ostu kirjeldus tagaks turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele.

6. Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või rohkem,

korraldatakse ostumenetlus riigihangete registris, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise

tingimustes on sätestatud madalam maksumus, mis ei või olla väiksem lõikes 3 nimetatud

maksumusest (lg 5). Selleks et ostumenetluse saaks läbi viia riigihangete registris, peavad

olema seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat

mahtu ja maksumust (lg 4 p 1).

3

7. Toetuse saajate korraldatava ostumenetluse eesmärk on tagada, et avalikke vahendeid

kasutataks konkurentsi tingimustel, ja toetada tulemuslikumalt ühiseid ühiskondlikke

eesmärke (sh väike- ja keskmise suurusega ettevõtete hangetele juurdepääsu hõlbustamine).

Kui kvalifitseerimise tingimustega luuakse osale pakkujatest konkurentsieelis (sh võrreldes

riigihangete korraldamisega), siis on tegemist konkurentsimoonutusega, mis piirab

ettevõtlusvabadust ning rikub võrdse kohtlemise põhimõtet.

8. Pakkumise esitamiseks õigustatud isikute ringi piiramine ostumenetluses kvalifitseerimise

lävendite seadmise kaudu on piirang, mis on ette nähtud nii RHS-is (hankijatele) kui ka

määruse lisas (toetuse saajad). RHS § 98 lõike 1 teise lause kohaselt peavad kvalifitseerimise

tingimused olema piisavad, et nende alusel saaks tõendada pakkuja või taotleja hankelepingu

nõuetekohase täitmise võimet, ning olema proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate

asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.

9. Kvalifitseerimistingimuste kehtestamine ostumenetluses mõjutab kahtlemata pakkujate

võrdset kohtlemist. See tähendab, et tingimusi kehtestades tuleb tagada läbipaistvus, et saaks

kontrollida, kas on järgitud võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse kohtlemise ja

läbipaistvusega saab luua eeldused konkurentsi paremaks ärakasutamiseks. Kuna

kvalifitseerimistingimusi seades tuleb arvestada konkurentsi tagamise, võrdse kohtlemise ning

läbipaistvuse põhimõtet, siis sõltub sellest ka tingimuste proportsionaalsus.

10. Varasema netokäibe kohta andmete esitamine sobiva pakkuja leidmiseks on kõigi hangete

puhul sobiv nõue, kuna see soodustab eesmärgi täitmist. Kvalifitseerimistingimust saab

Tallinna Halduskohtu senise praktika (p 7) kohaselt pidada vastavaks ja proportsionaalseks,

kui see on kohane ja vajalik. Kohane on tingimus siis, kui selle alusel saab hinnata, kas pakkuja

on võimeline täitma lepingut nõuetekohaselt, ning vajalik siis, kui seda asjaolu ei ole võimalik

sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil.

11. RHS § 100 lõike 1 punktis 4 on seatud riigihangetel käibeandmete küsimine sõltuvusse

pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast ja nõutud minimaalse

aastakäibe (sh hankelepingu valdkonnas nõutud minimaalse aastakäibe) andmete olemasolust.

RHS-i kommenteeritud väljaandes (lk 638) on öeldud, et sisuliselt keelab seadus hankijal

nõuda sellise perioodi netokäivet, mille kohta andmed puuduvad, kuna ettevõtet ei olnud sel

ajal veel asutatud või ettevõtja ei olnud äritegevust veel alustanud.

12. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) on ühes lahendis selgitanud, et sellise erisuse

„eesmärk on, et kvalifitseerimise tingimuste koormavus ettevõtjale ei sõltuks tema

majandustegevuse kestusest ja seega andmete olemasolust“ (VAKO 23.12.2010, 256-

10/121072, p 12). Teises lahendis on VAKO leidnud, et „antud erisus pakkuja

majandustegevuse netokäibe nõuete arvestamisel saab tuleneda üksnes sellest, et pakkuja

asutamisest või äritegevuse algusest ei ole veel möödunud ajavahemikku, mille suhtes hankija

on kehtestanud käibenõude ning mille tõttu on selline pakkuja teistega võrreldes objektiivselt

ebavõrdses olukorras, kuna vastasel juhul satuks vastuollu pakkujate võrdne kohtlemine“

(VAKO 23.04.2015, 61-15/160663, p 11 ja 04.12.2017, 186-17/192087, p 7).

4

13. Eeltoodut arvestades järeldub, et pole mõistlikku põhjendust, miks peaks ostumenetluse

korraldamist piirama rangemate nõuetega, kui on sätestatud riigihangete kohta. RHS-i

üldpõhimõtetega on igati kooskõlas nõuda ettevõtjalt käibe kohta andmeid sõltuvalt sellest,

millal ettevõte asutati või millal see äritegevust alustas.

Palun andke hiljemalt 28. veebruariks 2024 teada, kuidas kavatsete olukorra lahendada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Rait Sannik 693 8438 Rait.Sannik@oiguskantsler.ee