| Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Viit | 1.2-4/84-2 |
| Registreeritud | 12.05.2025 |
| Sünkroonitud | 14.05.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusteenindus ja õigusloome |
| Sari | 1.2-4 Kooskõlastused ja arvamused teiste valitsusasutuste poolt algatatud õigusaktidele |
| Toimik | 1.2-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Anneli Annist (arendusosakond, ennetuse ja süüteomenetluse büroo, kogukonna politseitöö grupp) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU 09.05.2025
KAITSEMINISTER MÄÄRUS Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord
Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 832 lõike 3, § 8340 lõike 2, § 8349 lõike 3, § 8350 lõike 3,
§ 8352 lõike 5, § 8353 lõike 2, § 8354 lõike 3, § 8358 lõike 2 ja § 8359 lõike 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määruses reguleeritakse sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona
käitlemist eraõigusliku juriidilise isiku (edaspidi ettevõtja/ettevõte) poolt.
(2) Määrust kohaldatakse ka sõjarelva ja relvasüsteemi olulistele osadele, sõjarelva laskemoona ja
lahingumoona olulistele komponentidele ja osadele ning relvaseaduse § 20 lõike 1 punktides 5 ja 7
nimetatud tulirelvadele.
§ 2. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise korraldamine
(1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemist ettevõttes korraldab
selle juht, kes määrab muu hulgas ka käitlemise eest vastutava isiku.
(2) Ettevõtte juht kehtestab ettevõttes käitlemisnõuete kontrollimise ja sõjarelva, relvasüsteemi,
sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud vahejuhtumite, sealhulgas lõikes 3
nimetatud juhtumi, lahendamise korra.
(3) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona või nende olulise osa või
komponendi kadumisest teavitatakse viivitamatult vastutavat isikut ja ettevõtte juhti ning esimesel
võimalusel Politsei- ja Piirivalveametit.
2. peatükk
SÕJARELVA, RELVASÜSTEEMI, SÕJARELVA LASKEMOONA JA
LAHINGUMOONA ARVESTUSE PIDAMINE NING SELLE KORRALDAMINE
§ 3. Arvestuse pidamine sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning
nende oluliste osade käitlemistoimingu kohta
(1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade või
komponentide ja poolvalmis oluliste osade käitlemisega seotud arvestuse pidamine ning
dokumentide registreerimine toimub ettevõttes kehtiva korra kohaselt.
2
(2) Arvestus peab andma teavet sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja
nende oluliste osade ja komponentide vastuvõtmise, väljastamise, käitlemiskohaväliste vedude ja
hoidmise (edaspidi käitlemistoiming) ning selle toimingu teinud isiku ja aja kohta.
(3) Arvestust tuleb pidada elektroonselt nii, et igal ajal on tagatud andmete säilimine ja ülevaade
arvestuse pidamisest.
(4) Käitlemistoimingu kohta käivaid andmeid säilitatakse vähemalt kümme aastat pärast toimingu
tegemist.
(5) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona arvestust korraldatakse
järgnevalt:
1) arvestust, sealhulgas koguste üle, tuleb pidada sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja
lahingumoona kõikide identifitseerimisandmete kohta koos asjakohase teabega, sealhulgas
sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona kogused, nimetused ja
seerianumbrid;
2) koguselist arvestust tükkides peetakse käsitulirelvade ja raskerelvade oluliste osade, sealhulgas
kasutuskõlbmatute ja poolvalmis oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona oluliste
osade ja komponentide üle;
3) sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestusse kantakse
käitlemiskohaväliste, seahulgas tehaseväliste, vedude sissekanded ainult alusdokumentideks
olevate saatelehtede põhjal;
4) andmed peavad olema kaitstud juhusliku või tahtliku kahjustuse või hävimise eest;
5) arvestuse pidamise süsteemi teeb kandeid ainult selleks volitatud isik.
§ 4. Soetatud ja valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi, laskemoona ja lahingumoona arvele
võtmine ning andmete esitamine teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse
(1) Soetatud või valmistatud sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon või lahingumoon võetakse
ettevõttes arvele vastavalt kehtestatud korrale, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates
sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona vastuvõtmisest või
valmistamisest.
(2) Sõjarelva ja relvasüsteemi arvele võtmise dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi
andmeid:
1) relva liik;
2) teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmete kandmise kuupäev;
3) mark ja mudel;
4) seerianumber;
5) kaliiber;
6) valmistamisaasta;
7) soetamisaeg, kui sõjarelv või relvasüsteem soetatakse;
8) teenistus- ja tsiviilrelvade registrist kustutamise aeg ja põhjus;
9) märkused lammutamisele või hävitamisele määramise, ümbertegemise, kadumise ja teiste
oluliste asjaolude kohta.
(3) Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvele võtmise dokumendid peavad sisaldama vähemalt
järgmisi andmeid:
3
1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ohtlike kaupade veoks antud soovituste kohane ohtliku aine
või eseme identifitseerimisnumber (edaspidi ÜRO number);
2) toote täisnimetus;
3) laskemoonal kaliiber;
4) toote allklass (edaspidi ohuklass) ja sobivusrühm;
5) toote lõhkeaine netomass ühes tootes;
6) toote üldkogus ja üldkoguse lõhkeaine netomass.
(4) Soetatud või valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona
andmed esitatakse pärast sõjarelva, sõjarelva laskemoona või lahingumoona soetamist või
valmistamist 24 tunni jooksul relvaseaduse § 24 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt teenistus-
ja tsiviilrelvade registrisse.
(5) Kui toodetakse sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona olulisi osasid
või komponente, võetakse need arvele juhul, kui neid müüakse eraldi tootena.
3. peatükk
SÕJARELVA JA RELVASÜSTEEMI HOIDMINE
§ 5. Sõjarelva ja relvasüsteemi hoidmise üldnõuded
(1) Sõjarelva, relvasüsteemi ja nende olulisi osasid hoitakse selleks spetsiaalselt ehitatud või
kohandatud ruumis või hoones (edaspidi relvahoidla) või relvakapis.
(2) Kui ettevõtja käitleb ainult raskerelva või sellel põhinevat relvasüsteemi või nende olulisi osasid,
võib raskerelva ja sellel põhinevat relvasüsteemi või nende olulisi osasid hoida relvatehases.
(3) Sõjarelva ja relvasüsteemi võib hoida ainult tühjaks laetuna.
(4) Kasutuskõlblikud, kasutuskõlbmatud ja poolvalmis sõjarelva olulised osad hoitakse üksteisest
eraldatult.
4. peatükk
NÕUDED SÕJARELVA, RELVASÜSTEEMI JA SÕJARELVA LASKEMOONA
HOIDMISELE RELVAKAPIS
§ 6. Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmine relvakapis
(1) Relvakapp peab vastama relvaseaduse § 46 lõike 10 alusel kehtestatud nõuetele.
(2) Relvakapis võib hoida üheaegselt nii sõjarelvi, relvasüsteeme, tsiviilkäibes lubatud relvi kui ka
laskemoona.
(3) Relvakapis võib hoida sõjarelva laskemoona lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 1 punktis 6
lubatud koguse piires.
(4) Relvakapis võib hoida sõjarelvi, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona koos juhul, kui sõjarelva
laskemoon on eraldi paigutatud sõjarelvast või relvasüsteemist.
4
(5) Relvakapis võib hoida sõjarelva ja relvasüsteemi juurde kuuluvaid tööriistu ja
puhastusvahendeid.
§ 7. Sõjarelva, relvasüsteemi ja nende oluliste osade väljaspool relvakappi hoidmise
tingimused
Sõjarelva, relvasüsteemi ning nende olulisi osasid võib hoida väljaspool relvakappi relvatehases nii
kaua, kui on vaja sõjarelva või relvasüsteemi valmistamiseks, parandamiseks, ümbertegemiseks,
lammutamiseks või laskekõlbmatuks muutmiseks.
5. peatükk
NÕUDED SÕJARELVA, RELVASÜSTEEMI JA SÕJARELVA LASKEMOONA
HOIDMISELE RELVAHOIDLAS
§ 8. Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmine relvahoidlas
(1) Relvahoidlas on lubatud hoida relvasüsteeme, sõjarelvi ning nende juurde kuuluvaid tööriistu ja
puhastusvahendeid, sõjarelva osasid, sealhulgas olulisi osasid, sõjarelva laskemoona ning
tsiviilkäibes lubatud relvi ja laskemoona.
(2) Sõjarelva laskemoona võib hoida relvahoidlas lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 2 punktis 6
lubatud koguses.
(3) Relvahoidlas võib hoida sõjarelvi, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona koos juhul, kui
sõjarelva laskemoon on paigutatud sõjarelvast või relvasüsteemist eraldi. Sõjarelva laskemoona
hoitakse eraldi pakendatult.
§ 9. Relvahoidla ehituslikud nõuded
(1) Ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja sisustus peavad
vastama siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
sätestatud tuleohutusklassile TP 1.
(2) Vastavalt lõikes 1 nimetatud määrusele peavad ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised
lahendused, viimistlus ja sisustus olema tehtud vähemalt B-klassi tuletundlikkusega materjalist.
(3) Avatäited peavad vastama vähemalt standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 nõuetele või
mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele.
(4) Piirdekonstruktsioonid peavad olema püsikonstruktsioonid, üksteisega ühendatud ja olema
valmistatud monoliitselt nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik
väljastpoolt ilma erivahendeid kasutamata eemaldada.
(5) Relvahoidla seinad peavad vastama ühele alljärgnevatest tingimustest:
1) silikaattellistest sein paksusega vähemalt 380 mm;
2) raudbetoonsein paksusega vähemalt 150 mm, mis on armeeritud ühes või kahes kihis armatuuri
võreavaga 200 x 200 mm ning armatuuri ühe või kahe varda summaarse ristlõikepindalaga vähemalt
175 mm²;
5
3) betoon-õõnesplokkidest sein paksusega vähemalt 190 mm, mis on armeeritud ühes või kahes
kihis armatuuri võreavaga 200 x 200 mm ja armatuuri ühe või kahe varda summaarse
ristlõikepindalaga vähemalt 175 mm² ning mille õõned on betooniga täidetud;
4) muu materjal, mis on sama tugev kui käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud materjal.
(6) Kui lõikes 5 nimetatud tingimusi ei ole võimalik täita, võib seinad seestpoolt katta võreseinaga,
mis on tehtud vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 22 500 mm².
Võresein peab olema kindlalt kinnitatud seina külge.
(7) Muude ruumide paiknemisel relvahoidla all või peal tuleb välistada nendest läbitungimine läbi
põranda või lae.
§ 10. Nõuded relvahoidla ustele
(1) Relvahoidlal peavad olema topeltuksed.
(2) Relvahoidla välimine uks peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
1) ukse tulepüsivus peab olema vähemalt EI 30, mis on sätestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta
määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
2) uks vastab standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 nõuetele või mõne muu samaväärse
rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele;
3) uksel on kaks siselukku, millest vähemalt üks on mehaaniline ja vastab standardi EVS-EN 12209
turvalisuse ja puurimiskindluse klassi 5 nõuetele või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või
Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele;
4) ühel siselukkudest võib kasutada elektrilist juhtimist, automaatset tuuleriivistust või muid
kasutamist hõlbustavaid funktsioone, kui lukk vastab vähemalt standardi EVS-EN 12209
turvaklassi 3 nõuetele või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa
standardiorganisatsiooni standardi nõuetele;
5) lukuvõtme turvalisus vastab vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 nõuetele või mõne
muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele;
6) ukselengid on kindlalt kinnitatud seinte või põranda ja lae külge;
7) uks avaneb ainult väljapoole.
(3) Relvahoidla sisemine uks võib olla standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 nõuetele või mõne
muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele vastav uks
või võreuks, mis peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
1) sisemine võreuks peab koosnema nurkrauast ukseraamist, mille seina paksus on vähemalt 8 mm
ja külje pikkus vähemalt 60 mm;
2) ukse võre peab olema vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes
ristumiskohtades kokku keevitatud võreavaga mitte üle 22 500 mm²;
3) ukse võre kõik terasvardad peavad olema kinnitatud ukseraami külge;
4) kinnitushinged peavad olema sellised, et on välistatud nende kahjustamine või ukse
mahatõstmine väljastpoolt;
5) uks võib avaneda sissepoole või liuguksena küljele;
6) võreuksel peab olema mehaaniline siselukk, mis peab vastama vähemalt standardi EVS-EN
12209 turvaklassi 3 nõuetele või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa
standardiorganisatsiooni standardi nõuetele ning mida opereeritakse väljast- ja seestpoolt võtme
abil;
7) lukuvõtme turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 nõuetele või
mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele;
6
8) ukselengid peavad olema kindlalt kinnitatud seinte või põranda ja lae külge.
§ 11. Nõuded relvahoidla akendele ja muudele avadele
(1) Relvahoidlal ei ole aknad lubatud.
(2) Muud avad, sealhulgas ventilatsiooniavade, mis avanevad väliskeskkonda ning mille läbimõõt
kitsaimas kohas on üle 150 mm, tuleb katta metallvõrede või -restidega.
(3) Avade kindlustamiseks kasutatavad metallvõred peavad olema valmistatud vähemalt 10 mm
läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes ristumiskohtades kokku keevitatud võreavaga
mitte üle 400 mm². Metallvõred või avatavate metallvõrede raam peavad olema kindlalt kinnitatud
seina külge selliselt, et neid ei saa ilma erivahendeid kasutamata eemaldada.
(4) Avade kindlustamiseks kasutatavad metallrestid peavad olema valmistatud vähemalt 4 mm
paksusest terasplaadist, mille avade suurus ei tohi olla suurem kui 400 mm². Restid peavad olema
kindlalt kinnitatud seina külge selliselt, et neid ei saa ilma erivahendeid kasutamata eemaldada.
(5) Avatavate metallvõrede või -restide lukustus peab asuma ruumis seespool ning vastama
vähemalt standardi EVS-EN 12209 või EVS-EN 12320 turvaklassi 5 nõuetele või mõne muu
samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele.
(6) Kindlustama ei pea avasid, mis on kaetud tehnilise agregaadiga või mis avanevad ruumi sees
oleva võreseina taga. Sellised tehnilised agregaadid peavad olema kinnitatud nii, et neid ei saa ilma
erivahendeid kasutamata eemaldada.
(7) Avasid katvad metallvõred, -restid või tehniline agregaat tuleb varustada nende avamist või
eemaldamist tuvastavate anduritega.
§ 12. Nõuded relvahoidla territooriumile ja piirdeaiale
(1) Relvahoidla territoorium peab olema kinnine ja piiratud vähemalt 2400 mm kõrguse tugeva
piirdeaiaga, mis takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise relvahoidla territooriumile.
(2) Piirdeaed peab olema varustatud vähemalt standardi EVS-EN 50131 turvaklassile 3 või mõne
muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele vastava
häireseadmestiku või standardi EVS-EN 62676 turvaklassi 3 või mõne muu samaväärse
rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele vastava
jälgimisseadmestikuga .
(3) Relvahoidla ja piirdeaia vahele peab jääma vähemalt 15 m. Kui väline ohtlik mõju on tehniliste
abinõude või looduslike tõketega välditud, võib piirdeaia kaugust vähendada.
(4) Ettevõtja peab tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik siseneda relvahoidla
territooriumile ilma saatjata.
(5) Kui relvahoidla asub piirdeaiaga ümbritsetud relvatehase territooriumil, ei kohaldata
relvahoidlale käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2.
(6) Kui relvahoidla asub relvatehases, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiked 1–4.
7
§ 13. Sõjarelva, relvasüsteemi ja nende oluliste osade väljaspool relvahoidlat hoidmise
tingimused
(1) Sõjarelva ja relvasüsteemi võib hoida väljaspool relvahoidlat relvatehases nii kaua, kui on vaja
sõjarelva ja relvasüsteemi valmistamiseks, parandamiseks, ümbertegemiseks, lammutamiseks või
laskekõlbmatuks muutmiseks.
(2) Relvatehase territooriumil võib hoida raskerelvi või sellel põhinevaid relvasüsteeme, kui
raskerelvalt või sellel põhineval relvasüsteemilt on eemaldatud oluline osa, mis muudab raskerelva
või relvasüsteemi kasutamise võimatuks.
(3) Kui ettevõtja hoiab raskerelvi või sellel põhinevaid relvasüsteeme relvatehase territooriumil,
peab raskerelva või sellel põhineva relvasüsteemi ning piirdeaia vahele jääma vähemalt 15 m.
(4) Relvatehase territooriumil hoitav raskerelv ja relvasüsteem peavad olema kaitstud ilmastiku
mõju eest. Kui see ei ole võimalik, peab olema tagatud raskerelva ja relvasüsteemi piisav hooldatus
ja säilimine.
(5) Kui relvatehase territooriumil hoitakse raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi, peab
ligipääs relvatehase territooriumile olema kontrollitud samaväärselt ligipääsuga relvatehasele.
6. peatükk
NÕUDED SÕJARELVA, RELVASÜSTEEMI JA SÕJARELVA LASKEMOONA
HOIDMISELE RELVATEHASES
§ 14. Relvatehas ja relvatehase territoorium
(1) Relvatehas käesoleva määruse tähenduses on ehitis või osa ehitisest, kus toimub sõjarelva ja
relvasüsteemi valmistamine, parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks
muutmine.
(2) Relvatehase territoorium on ehitise ja relvatehase piirdeaia vahele jääv ala, millele ligipääs on
kontrollitud.
§ 15. Relvatehase ehituslikud nõuded
(1) Ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja sisustus peavad olema
tehtud vähemalt A2 tuletundlikkusega materjalist, mis on sätestatud siseministri 30. märtsi 2017. a
määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
(2) Piirdekonstruktsioonid peavad olema püsikonstruktsioonid, üksteisega ühendatud ja olema
valmistatud nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik ilma erivahendeid
kasutamata väljastpoolt eemaldada.
(3) Avatäited peavad vastama standardi EVS-EN 1627 klassi RC 3 nõuetele või mõne muu
samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele.
§ 16. Nõuded relvatehase akendele ja muudele avadele
8
(1) Relvatehase aknad tuleb katta turvaklaasi või -kilega, turvarulooga või metallvõrega, mis on
valmistatud vähemalt 10 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes ristumiskohtades
kokku keevitatud ja mille võreava suurus ei ületa 10 000 mm².
(2) Kui relvatehase aknad varustatakse turvaklaasi või -kilega, peavad need vastama vähemalt
standardi EVS-EN 356 või EVS-EN 12600 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa
standardiorganisatsiooni standardi miinimumnõuetele.
(3) Muud avad, sealhulgas ventilatsiooniavade, mis avanevad väliskeskkonda ning mille läbimõõt
kitsaimas kohas on üle 150 mm, tuleb katta metallvõredega.
(4) Muude avade kindlustamiseks kasutatavad metallvõred peavad olema valmistatud vähemalt
10 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes ristumiskohtades kokku keevitatud
võreavaga mitte üle 400 mm². Metallvõred peavad olema kindlalt kinnitatud seina külge selliselt,
et neid ei saa ilma erivahendeid kasutamata eemaldada.
(5) Muude avade kindlustamiseks kasutatavad metallrestid peavad olema kindlalt kinnitatud seina
külge selliselt, et neid ei saa ilma erivahendeid kasutamata eemaldada.
(6) Avatavate metallvõrede või -restide lukustus peab asuma ruumis seespool ning vastama
standardi EVS-EN 12209 või EVS-EN 12320 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse
rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele.
(7) Kindlustama ei pea avasid, mis on kaetud tehnilise agregaadiga või mis avanevad ruumi sees
oleva võreseina taga. Sellised tehnilised agregaadid peavad olema kinnitatud nii, et neid ei saa ilma
tööriistu kasutamata eemaldada.
(8) Avasid katvad metallvõred, -restid või tehniline agregaat tuleb varustada nende avamist või
eemaldamist tuvastavate anduritega.
§ 17. Nõuded relvatehase uksele
(1) Relvatehase uks peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
1) uks peab vastama standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 nõuetele või mõne muu samaväärse
rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele;
2) uksel peab olema vähemalt üks mehaaniline siselukk, mis vastab vähemalt standardi EVS-EN
12209 turvalisuse ja puurimiskindluse klassi 5 nõuetele;
3) lukuvõtme turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 või mõne
muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele;
4) ukselengid peavad olema kindlalt kinnitatud seinte või põranda ja lae külge;
5) uks võib avaneda ainult väljapoole.
(2) Relvatehases on lubatud kasutada tõstuk- ja voldikuksi, kui see on vajalik suuremõõtmeliste
toodete käitlemiseks. Sellised uksed peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
1) uksel peab olema vähemalt kaks lukustuspunkti lukkudega, mis vastavad vähemalt standardi
EVS-EN 12209 või EVS-EN 12320 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või
Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele;
2) lukuvõtme turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 või mõne
muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele.
9
(3) Uksed peavad olema varustatud avamist tuvastavate anduritega, mis on ühendatud
valvesüsteemiga.
§ 18. Nõuded relvatehase territooriumile
(1) Relvatehase territoorium peab olema kinnine ja piiratud vähemalt 2400 mm kõrguse tugeva
piirdeaiaga, mis takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise relvatehase territooriumile.
(2) Piirdeaed peab olema varustatud vähemalt standardi EVS-EN 50131 klassi 3 või mõne muu
samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetelevastava
häireseadmestiku või standardi EVS-EN 62676 klassi 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise
või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetelevastava jälgimisseadmestikuga.
(3) Relvatehase ja piirdeaia vahele peab jääma vähemalt 15 m. Kui väline ohtlik mõju on tehniliste
abinõude või looduslike tõketega välditud, võib piirdeaia kaugust vähendada.
(4) Ettevõtja peab tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik siseneda relvatehase
territooriumile ilma saatjata.
(5) Relvatehase piirdeaiast võib loobuda, kui:
1) relvatehas asub ehitise ühes osas;
2) ehitise ümber, milles relvatehas asub, ei ole võimalik ega mõistlik piirdeaeda ehitada;
3) relvatehase seinad, laed ja põrandad on varustatud häireseadmestikuga;
4) relvatehasel on topeltuksed, mis vastavad standardi EVS-EN 1627 turvalisusklassile RC 3 või
mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele,
ning uste vahele moodustub lüüs;
5) relvatehases käideldakse kuni 100 käsitulirelva või 10 raskerelva või relvasüsteemi.
7. peatükk
RELVAHOIDLA, RELVAKAPI JA RELVATEHASE TURVALISUSE TAGAMISE
NÕUDED
§ 19. Sõjarelvade ja relvasüsteemi turvamise korraldamise üldnõuded
(1) Relvahoidla ja relvatehas ning nende territoorium ja relvakapp peavad olema ööpäevase
turvamise all.
(2) Relvahoidla, relvakapi ja relvatehase turvamise korraldamisel peab arvesse võtma selles
hoitavate sõjarelvade ja sõjarelva laskemoona ohtlikkust ning maksimaalset hoitavat kogust.
(3) Ettevõtja peab arvestust relvatehase ja relvahoidla territooriumil viibivate külaliste kohta.
Arvestus peab sisaldama käesoleva määruse § 20 lõike 6 punktides 1–4 nimetatud andmeid.
(4) Ettevõtte juht kehtestab sõjarelvade vastuvõtmise, väljastamise, saadetisi saatvate isikute ning
töötajate relvahoidla ja relvatehase territooriumile lubamise kirjaliku korra.
§ 20. Külaliste viibimine territooriumil
(1) Käesoleva määruse tähenduses on külaline isik, kellel puudub ligipääsuõigus relvahoidla või
relvatehase territooriumile.
10
(2) Külalise ligipääsuõigus relvahoidla või relvatehase territooriumile hõlmab ka ligipääsuõigust
relvahoidlasse või relvatehasesse.
(3) Külalised võivad siseneda ja liikuda relvahoidla või relvatehase territooriumil ainult koos
saatjaga, kes on ettevõtte töötaja ja omab ligipääsuõigust relvahoidla või relvatehase territooriumile.
(4) Saatjata võib külaline relvahoidla ja relvatehase territooriumil liikuda vaid ettevõtja väljastatud
loa alusel.
(5) Saatjata liikumisõiguse andmise korra kehtestab ettevõtja juht.
(6) Relvahoidla või relvatehase territooriumil viibivate külaliste arvestus peab sisaldama vähemalt
järgmisi andmeid:
1) külastuse kuupäev;
2) relvahoidla või relvatehase territooriumile sisenemise ja sealt väljumise kellaaeg;
3) saatja ees- ja perekonnanimi;
4) külastajate arv, ees- ja perekonnanimed ning nende isikukoodid või sünniajad.
(7) Lõikes 6 nimetatud andmeid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kande tegemisest.
(8) Ettevõtja esindaja peab tutvustama külalistele ohutusnõudeid.
§ 21. Nõuded relvahoidla ja relvatehase turvalisuse ja tuleohutuse tagamisele
(1) Relvahoidla ja relvatehas peavad olema varustatud vähemalt järgmiste, sh elektrooniliste
turvalahendustega:
1) läbipääsusüsteem, mis vastab standardi EVS-EN 60839 turvalisusekategooria 3 või mõne muu
samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele.
2) sissetungihäiresüsteem, mis vastab standardi EVS-EN 50131 turvalisusekategooria 3 või mõne
muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele;
3) videovalvesüsteem, mis vastab standardi EVS-EN 62676 turvalisusekategooria 3 või mõne muu
samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele;
4) esmased tulekustutusvahendid;
5) piksekaitsesüsteem;
6) tuletõrjesignalisatsioon;
7) varuvalgustusseadmed.
(2) Relvahoidla ja relvatehas peavad olema varustatud autonoomse varuelektritoitesüsteemiga, mis
tagab elektrikatkestuse korral relvahoidla ja relvatehase elektrooniliste turvalahenduste töö
vähemalt 48 tundi.
(3) Relvahoidla territooriumil peab olema lisaks elektroonilistele turvalahendustele tulirelvastatud
mehitatud turvamine, kui relvahoidlas või relvatehases käideldakse:
1) üle 100 käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi;
2) üle 10 raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi;
3) üle 1000 sõjarelva olulise osa;
4) üle 100 000 ühiku käsitulirelva või käsitulirelval põhineva relvasüsteemi laskemoona;
5) üle 500 ühiku raskerelva või raskerelval põhineva relvasüsteemi laskemoona.
11
(4) Relvahoidla ja relvatehase tulirelvastatud mehitatud turvamine on alaliselt ettevõtte
territooriumil paiknev käsitulirelvaga relvastatud turvatöötaja või turvameeskond, kuhu kuulub
vähemalt kaks liiget ja kes on relvastatud käsitulirelvadega.
(5) Tulirelvastatud alalise mehitatud turvamise võib asendada tulirelvastatud patrulliga juhul, kui
patrulli reageerimisaeg on alla 15 minuti.
(6) Julgeolekuriski hindamise tulemusena võib käitamisloa andja käitamisloaga määrata lõikes 4
sätestatud mehitatud valve suuruse.
§ 22. Nõuded relvahoidla, relvakapi ja relvatehase võtmete hoidmisele
(1) Relvahoidla, relvakapi ja relvatehase võtmeid hoiustatakse eraldi turvalises hoiukohas.
(2) Relvahoidla, relvakapi ja relvatehase tagavaravõtmeid hoiustatakse lõikes 1 nimetatud võtmest
eraldi.
(3) Võtme asemel võib kasutada vahetatava kombinatsiooniga või elektroonset lukku, kui on
tagatud ligipääs relvahoidlasse ja relvatehasesse käesoleva määruse §-is 21 sätestatud meetmete
abil.
(4) Ettevõtja peab arvestust isikute üle, kellele on antud iseseisev ligipääsuõigus relvahoidlasse või
relvatehasesse sisenemiseks. Ettevõtja peab arvestust ka ligipääsuõiguse loomise ja lõppemise üle.
(5) Võtmete väljastamine ja tagastamine peab olema registreeritud ja vastavaid andmeid säilitatakse
vähemalt üks aasta alates kande tegemisest.
(6) Relvahoidla, relvakapi või relvatehase võtme kaotamisel või kahtluse korral, et
lukukombinatsioon on saanud teatavaks kõrvalistele isikutele, vahetatakse viivitamata selle
relvahoidla, relvakapi või relvatehase lukk või lukukombinatsioon.
8. peatükk
SÕJARELVA LASKEMOONA JA LAHINGUMOONA HOIUSTAMISE NÕUDED
§ 23. Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona klassifitseerimine
(1) ÜRO numbri järgi kuulub laskemoon ja lahingumoon 1. ohuklassi.
(2) Ladustamisel tekkiva võimaliku avarii iseloomule vastavalt jaotatakse laskemoon ja
lahingumoon kuude ohuklassi, mis on sätestatud ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa
kokkuleppe lisas A.
(3) Sõjaliseks väljaõppeks kasutatavaid vahendeid ei liigitata lõikes 2 viidatud ohuklassidesse.
Sõjaliseks väljaõppeks kasutatavad vahendid peavad olema selgelt eristatavad lõhkeainet ja muid
ohtlikke aineid sisaldatavatest toodetest ning olema asjakohaselt tähistatud.
§ 24. Laske- ja lahingumoona sobivusrühmadesse jaotamine
12
(1) Kooshoidmise ja -veo lubatavuse järgi jaotatakse laske- ja lahingumoon järgmistesse
sobivusrühmadesse:
1) A – initsieeriv lõhkeaine. Sellesse sobivusrühma kuuluvad paukelavhõbe, pliiasiid ja muu selline;
2) B – initsieerivat lõhkeainet sisaldav laske- ja lahingumoon, millel on vähem kui kaks efektiivset
kaitseseadist. Sellesse sobivusrühma kuuluvad detonaatorid, sütikud ja muu selline, samuti
detonaatorite rakised isegi siis, kui need ei sisalda initsieerivat lõhkeainet;
3) C – paiskelõhkeaine või paiskelõhkeainet sisaldav toode, laske- või lahingumoon. Sellesse
sobivusrühma kuuluvad suitsuta püssirohi, tahkekütusega raketimootorid, tulirelvade laskemoon ja
muu selline;
4) D – brisantlõhkeaine, nagu näiteks trotüül, tööstuslikud lõhkeained, must püssirohi või
brisantlõhkeainet sisaldav toode, laske- või lahingumoon, milles ei ole initsieerimisvahendit, nagu
näiteks detonaatorit, sütikut ega paiskelaengut, samuti initsieerimisvahendit sisaldav toode, laske-
ja lahingumoon, millel on vähemalt kaks efektiivset kaitseseadist, nagu näiteks pommid, miinid,
süvaveepommid;
5) E – brisantlõhkeainet sisaldav laskemoon, milles puudub initsieerimisvahend, kuid on
paiskelaeng. Paiskelaengus ei tohi olla kerg- ega isesüttivat vedelikku või geeli. Sellesse
sobivusrühma kuuluvad suurtükiväe sütikuta laskemoon, fugasslaenguga raketid ja muu selline;
6) F – brisantlõhkeainet ja initsieerimisvahendit sisaldav toode, laskemoon või lahingumoon. Võib
sisaldada paiskelaengut. Paiskelaengus ei tohi olla kerg- ega isesüttivat vedelikku või geeli. Sellesse
sobivusrühma kuuluvad käsigranaadid, püssigranaadid, miinipildujamiinid,
tankitõrjegranaadiheitja granaadid ja muu selline;
7) G – pürotehniline aine, pürotehniline lahingumoon; toode või lahingumoon, mis sisaldab nii
pürotehnilist ainet kui ka valgustussegu, süütesegu, pisaraid või suitsu tekitavat ainet. Lahingumoon
ei tohi sisaldada veega aktiveeritavat ainet, valget fosforit, fosfiide, kerg- ja isesüttivaid vedelikke
ega geele. Sellesse sobivusrühma kuuluvad valgustusraketid, signaalraketid, süüte- või
valgusttekitav laskemoon, suitsu või pisaraid tekitavat ainet sisaldav lahingumoon ja muu selline;
8) H – lahingumoon, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka valget fosforit. Sellesse sobivusrühma
kuuluvad valge fosfor, valget fosforit ja teisi isesüttivaid aineid sisaldav lahingumoon;
9) J – laske- ja lahingumoon, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka kerg- või isesüttivat vedelikku või
geeli. Sellesse sobivusrühma kuuluvad vedela või sültja laenguga süüte-lahingumoon, vedelkütuse-
rakettmootorid ja muu selline;
10) K – laske- ja lahingumoon, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka mürkkemikaali. Sellesse
sobivusrühma kuuluvad toksilise või psühhotroopse ainega täidetud laskemoon, lahingumoon ja
muu selline;
11) L – eriti ohtlik laske- ja lahingumoon, mille iga komponent tuleb eraldi isoleerida. Sellesse
sobivusrühma kuuluvad isesüttiva kütusega vedelkütuserakettmootorid, veega aktiveeritavad
seadmed, vigastatud või kahtlane laske- ja lahingumoon;
12) N – eriti vähese tundlikkusega lõhkeainet sisaldav toode, laske- või lahingumoon. Sellesse
sobivusrühma kuuluvad sütikuteta pommid ja lõhkepead ja muu selline;
13) S – lahingumoon, mis on sellise ehituse või pakendiga, et mistahes ohtlikud efektid toimuvad
pakendi vigastamisel ainult pakendi sees. Plahvatusefekt või laialipaiskumine võimalikus
tulekahjus on niivõrd väikese ulatusega, et see ei takista kustutustöid ega muude ekstreemabinõude
rakendamist pakendi vahetus läheduses. Sellesse sobivusrühma kuuluvad käsisignaalseadised ja
muud sarnased seadised.
(2) Samas laos või veokil võib erinevate sobivusrühmade laske- ja lahingumoona koos hoida ja
vedada vastavalt määruse lisale.
§ 25. Laske- ja lahingumoona hoidmine lahingumoonalaos
13
(1) Laskemoona- ja lahingumoonaladu (edaspidi lahingumoonaladu) on lukustatud ja valve all.
(2) Laske- ja lahingumoon tuleb paigutada lahingumoonalaos selliselt, et oleks tagatud selle
säilimine ja ohutus.
(3) Laske- ja lahingumoon tuleb ladustada, arvestades nende kooshoidmise sobivusrühmi ja
selliselt, et hoitava laske- ja lahingumoona ohuklass oleks tuvastatav. Laske- ja lahingumoona
kastid on suletud ning need peavad olema tähistatud sedeliga, millele on muu hulgas märgitud laske-
või lahingumoona hulk.
(4) Laskemoona- ja lahingumoonakaste võib laos ladustada virnas või riiulitel. Raskeid kaste, mis
virnas hoides allolevaid kaste ning neis olevat laske- ja lahingumoona võivad deformeerida, tuleb
hoida põrandal või riiulil. Virnas ja riiulil tuleb kastid ladustada selliselt, et kastide märgistus oleks
nähtav ja loetav.
(5) Osaliselt täidetud kastid peavad olema varustatud ohuklassi ja täidetuse astet näitava sildiga või
olema muul viisil arusaadavalt märgistatud.
9. peatükk
LASKEMOONA- JA LAHINGUMOONALAO NING LASKEMOONA- JA
LAHINGUMOONATEHASE TURVALISUSE TAGAMISE NING EHITUSNÕUDED
§ 26. Lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase turvamise korraldamise
üldnõuded
(1) Lahingumoonaladu ning laskemoona- ja lahingumoonatehas (edaspidi lahingumoonatehas)
peavad olema ööpäev läbi turvatud.
(2) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase turvamise korraldamisel peab arvesse võtma selles
hoitava laske- või lahingumoona ohtlikkust ja maksimaalset hoitavat kogust.
(3) Ettevõtja peab arvestust lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase
territooriumil viibivate külaliste kohta. Arvestus peab sisaldama käesoleva määruse § 20 lõike 3
punktides 1–4 toodud andmeid.
(4) Laske- ja lahingumoona vastuvõtmise, saadetisi saatvate isikute ning töötajate lahingumoonalao
ja lahingumoonatehase territooriumile lubamise kirjaliku korra kehtestab ettevõtja juht.
§ 27. Külaliste viibimine lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil
(1) Käesoleva määruse tähenduses on külaline isik, kellel puudub iseseisev juurdepääs
lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase territooriumile.
(2) Külaliste omavoliline liikumine lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil on
keelatud.
(3) Külalised võivad liikuda lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase
territooriumil ainult koos saatjaga, kes on ettevõtja töötaja ja omab juurdepääsuõigust
lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase territooriumile.
14
(4) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil viibivate külaliste arvestus peab
sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) külastuse kuupäev;
2) lao või tehase territooriumile sisenemise ja väljumise kellaaeg;
3) saatja ees- ja perekonnanimi;
4) külastajate arv, nimed ning nende isikukoodid või sünniajad.
(5) Lõikes 4 nimetatud andmeid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kande tegemisest.
(6) Ettevõtja esindaja peab tutvustama külalistele ohutusnõudeid.
(7) Laske- või lahingumoona saadetisi saatvate isikute kohta tehakse märge arvestuses, kui isikud
on lubatud lahingumoonalao või lahingumoonatehase territooriumile.
§ 28. Nõuded lahingumoonalao ja lahingumoonatehase turvalisuse ning tuleohutuse
tagamisele
(1) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase turvalisuse ja tuleohutuse nõuded peavad vastama
lõhkematerjaliseaduse § 24 lõike 5 alusel lõhkematerjalilaole või lõhkematerjalitehasele
kehtestatud nõuetele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas peavad olema varustatud vähemalt järgmiste, sh
elektrooniliste turvalahendustega:
1) läbipääsusüsteem, mis vastab standardi EVS-EN 60839 turvalisusekategooria 3 või mõne muu
samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele.
2) sissetungihäiresüsteem, mis vastab EVS-EN 50131 standardi turvalisusekategooria 3 või mõne
muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele;
3) videovalvesüsteem, mis vastab EVS-EN 62676 standardi turvalisusekategooria 3 või mõne muu
samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele;
4) esmaste tulekustutusvahenditega;
5) piksekaitsesüsteemiga;
7) tuletõrjesignalisatsiooniga;
8) varuvalgustusseadmetega.
(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud videovalvesüsteemi abil peab olema võimalik tuvastada isikuid
ning sõidukite numbrimärke, samuti peab kaameratel olema sisseehitatud infrapunavalgustus, et
oleks võimalik tuvastada pimedas ruumis või territooriumil viibivad isikud ja sõidukid.
(4) Lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas peavad olema varustatud autonoomse
varuelektritoitesüsteemiga, mis tagab elektrikatkestuse korral elektrooniliste turvalahenduste töö
vähemalt 48 tundi.
(5) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase tehnosüsteemid ei tohi ohustada laske- ega
lahingumoona.
(6) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil peab lisaks elektroonsetele
turvalahendustele olema tulirelvastatud mehitatud turvamine, kui seal käideldakse:
1) üle 100 000 ühiku käsitulirelva või käsitulirelval põhineva relvasüsteemi laskemoona;
2) üle 500 ühiku raskerelva või raskerelval põhineva relvasüsteemi laskemoona;
3) üle 5000 kg lõhkeaine netomassiga lahingumoona.
15
(7) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase tulirelvastatud mehitatud turvamine on alaliselt
ettevõtte territooriumil paiknev käsitulirelvaga relvastatud valvur või valvemeeskond, kuhu kuulub
vähemalt kaks liiget ja kes on relvastatud käsitulirelvadega.
(8) Julgeolekuriski hindamise tulemusena võib käitamisloa andja käitamisloaga määrata lõikes 6
sätestatud mehitatud valve suuruse.
§ 29. Ehitusnõuded lahingumoonalaole ja lahingumoonatehasele
Lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas tuleb rajada lõhkematerjaliseaduse §-s 24 ja selle alusel
lõhkematerjalilaole või lõhkematerjalitehasele kehtestatud ehitusnõuete kohaselt.
§ 30. Ehitusnõuded lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumi piirdeaiale
(1) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territoorium peab olema kinnine ja piiratud vähemalt
2400 mm kõrguse tugeva piirdeaiaga, mis takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise relvatehase
territooriumile.
(2) Piirdeaed peab olema varustatud vähemalt standardi EVS-EN 50131 klassile 3 vastava
häireseadmestiku või standardi EVS-EN 62676 klassile 3 vastava jälgimisseadmestikuga.
10. peatükk
NÕUDED SÕJARELVA, RELVASÜSTEEMI, SÕJARELVA LASKE- JA
LAHINGUMOONA KATSEPAIGALE
§ 31. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona katsepaiga üldnõuded
(1) Ettevõtja võib rajada käitlemiskohta katsepaiga, kus on lubatud katsetada ettevõtja omanduses
või valduses olevaid sõjarelvi, laske- või lahingumoona. Katsepaiga rajamisel tuleb arvesse võtta
ka relvaseaduse § 85 lõike 5 alusel kehtestatud nõudeid.
(2) Katsepaigas on lubatud katsetada:
1) kuni 12,7 mm kaliibriga vintraudseid käsitulirelvi, sealhulgas nende laskemoona;
2) pürotehnilisi tooteid;
3) käsigranaate;
4) inertset laske- või lahingumoona;
5) mitteinertset laske- või lahingumoona kuni 10 kg trotüüli ekvivalenti, mida on võimalik
katsepaika statsionaarselt paigaldada.
(3) Katsepaik peab asetsema selliselt, et katsete toimumise ajal on tagatud katsepaiga kasutajate ja
ümbruse ohutus, välistatud kõrvaliste inimeste ja loomade juurdepääs katsetamise piirkonda ning
takistatud juhuslike kuulide, haavlite, rikošettivate kuulide, kildude ja muude lendkehade
katsepaigast väljumine.
(4) Katsepaik tähistatakse piiritähiste või ohutuslindiga, mis tagavad katsepaiga eristamise
ümbritsevast. Piiritähised või ohutuslindid tuleb paigaldada viisil, mis tagab tähistuse püsimise
katsepaiga kasutusaja kestel.
(5) Katsepaika valdav ettevõtja peab kehtestama katsepaiga kasutuseeskirja. Katsepaiga
kasutuseeskirjas sätestatakse:
16
1) katsepaiga skeem ja juurdepääsutee;
2) ohuala paiknemine ning ohualasse jäävad teed ja hooned;
3) katsetatava sõjarelva, laske- ja lahingumoona loetelu;
4) laskerajatise skeem ja elementide tähistamine;
5) liikumispiirangud;
6) kõrvaliste isikute omavolilise sisenemise tõkestamise kord katsetuste läbiviimise ajal;
7) kasutus- ja ohutusnõuded;
8) kasutamise eest vastutava isiku kohustused ja vastutus;
9) õnnetusjuhtumi korral tegutsemise kord;
10) päästetöö ja arstiabi korraldamise kord;
11) keskkonnakaitse korraldus;
12) lõhkemata laske- või lahingumoona tähistamise ja demineerimise kord;
13) muud katsepaiga kasutamisele esitatavad nõuded.
(6) Ettevõtja esitab käitamisloa andjale katsepaiga kasutuseeskirja kooskõlastamiseks enne selle
kehtestamist.
11. peatükk
SÕJARELVA, RELVASÜSTEEMI, SÕJARELVA LASKEMOONA JA
LAHINGUMOONA VEDU
§ 32. Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona veo korraldamine
(1) Käesoleva määruse tähenduses on sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona ja
lahingumoona vedu (edaspidi vedu), kui veetakse vähemalt:
1) viit või enamat käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi;
2) 100 käsitulirelva olulist osa;
3) ühte või enamat raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi;
4) 10 raskerelva olulist osa;
5) 1000 ühikut käsitulirelva või käsitulirelval põhineva relvasüsteemi laskemoona;
6) üle ühe ühiku raskerelva laske- või lahingumoona vedamist või pukseerimist sõidukiga
käitlemiskohast väljapoole või käitlemiskohta.
(2) Vedu korraldatakse ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) nõuete
kohaselt, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti.
(3) Veetav sõjarelv ja relvasüsteem peavad olema tühjaks laetud. Veetav raskerelv või relvasüsteem
peab olema rännakuasendis ning hoitud selliselt, et kõrvalistel isikutel puuduks juurdepääs
veetavale sõjarelvale või relvasüsteemile.
(4) Sõjarelvad, relvasüsteemid, sõjarelva laske- ja lahingumoon peavad veo ajal olema pakitud ning
veoseruumis peab olema tagatud tuleohutus, arvestades veetavate sõjarelvade, relvasüsteemide,
sõjarelva laske- ja lahingumoona omadustega.
(5) Vedamisel peab tagama sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona pakendite
sulgemise nii, et kõrvaliste isikute ligipääs oleks takistatud.
(6) Veo korraldaja peab tagama saateauto või -autod ja relvastatud saatjad vastavalt §-s 34
sätestatule.
17
(7) Ettevõtja peab teavitama enne sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja
lahingumoona vedu Politsei- ja Piirivalveametit. Teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) veo sihtkoht ja kavandatav marsruut;
2) veetavate sõjarelvade, laske- ja lahingumoona nimetus ja kogus;
3) veost saatvate isikute arv ja nende relvastus;
4) muu oluline info veo või veose kohta.
(8) Ettevõtja ei või vedu alustada enne, kui on saanud lõikes 7 sätestatud teavitamise järel Politsei-
ja Piirivalveametilt nõusoleku kasutada teates kirjeldatud marsruuti. Kui Politsei- ja Piirivalveamet
määrab veoks teise marsruudi, peab ettevõtja kasutama Politsei- ja Piirivalveameti määratud
marsruuti.
(9) Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona vedav sõiduk peab olema varustatud
GPS-süsteemiga.
§ 33. Veose julgestamiseks vajaliku saatemeeskonna suurus ja relvastus
(1) Veose julgestamise saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt üks isik, kes on relvastatud
tulirelvaga, või tulirelvastatud turvateenistuja, kes võib viibida veosega samas autos, kui veetakse:
1) üle 10 käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi;
2) üle 100 käsitulirelva olulise osa;
3) kuni viit raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi;
4) üle 10 raskerelva olulise osa;
5) 1000–10 000 ühikut käsitulirelva laskemoona;
6) üle 10 ühiku raskerelva laskemoona ja lahingumoona, mille lõhkeaine netomass ei ületa 50 kg.
(2) Veose julgestamise saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt kaks isikut, kes on relvastatud
tulirelvadega, või kaks tulirelvastatud turvateenistujat, ja liiguvad eraldi saateautoga, kui veetakse:
1) kuni 150 käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi;
2) kuni 500 000 ühikut käsitulirelva laskemoona;
3) kuni 5000 kg lõhkeaine netomassiga lahingumoona, sealhulgas raskerelvade laskemoona;
4) kuni 10 raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi.
(3) Veose julgestamise saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt neli isikut, kes on relvastatud
tulirelvadega, või neli tulirelvastatud turvateenistujat, ja liiguvad kahe eraldi saateautoga, kui
veetakse:
1) üle 150 ühiku käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi;
2) üle 500 000 ühiku käsitulirelva laskemoona;
3) üle 5000 kg lõhkeaine netomassiga lahingumoona, sealhulgas raskerelvade laskemoona;
4) 10 või enamat raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi.
(4) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona vedamisel peab autojuhile olema
sõidu ajal tagatud sidepidamine kõigi saateautodega ning siht- või lähtekohaga.
12. peatükk
18
SÕJARELVA, RELVASÜSTEEMI, SÕJARELVA LASKEMOONA JA
LAHINGUMOONA HÄVITAMINE NING SÕJARELVA LAMMUTAMINE JA
LASKEKÕLBMATUKS MUUTMINE
§ 34. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamine
(1) Sõjarelva, selle olulise osa, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ja nende
oluliste osade hävitamine käesoleva määruse tähenduses on relva, laskemoona või lahingumoona,
samuti kasutute valmistamis- või parandamisjääkide ja pooltoodete füüsiline hävitamine viisil,
millega välistatakse nende edasine kasutamine või taastamine.
(2) Ettevõtja võib hävitada sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning
nende oluliste osade valmistamise käigus tekkinud tootmisjääke, poolvalmis olulisi osasid ja
praaktooteid.
(3) Ettevõtja võib hävitada teenuse osutamise korras teiste ettevõtjate või Kaitseväe sõjarelva,
relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona ja nende olulisi osasid ainult tegevusloa
andja või Kaitseväe järelevalve all.
(4) Sõjarelv ja selle osad ning relvasüsteemi ja lõhkematerjali mittesisaldavad laske- ja
lahingumoona osad hävitatakse gaasilõikuri abil või pressi või lõiketera all purustamisega.
(5) Laskemoon ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavad osad hävitatakse põletamise või
lõhkamise teel.
(6) Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt, kuhu märgitakse:
1) hävitamise kuupäev;
2) hävitatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona nimetus ja kogus;
3) hävitamise viis;
4) hävitamise koht;
5) hävitamise põhjus;
6) hävitamise eest vastutanud isiku nimi ja allkiri.
(7) Sõjarelva, selle oluliste osade, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona ja lahingumoona
hävitamise järel tuleb 24 tunni jooksul esitada hävitatud sõjarelva, selle osade, relvasüsteemi,
sõjarelva laskemoona ja lahingumoona andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registri volitatud
töötlejale andmete registrist kustutamiseks.
§ 35. Sõjarelva lammutamine
(1) Sõjarelva lammutamine käesoleva määruse tähenduses on relva osadeks lahtivõtmine viisil, mis
välistab selle kui terviku kasutamise.
(2) Sõjarelva lammutamisel tuleb mittesäilitatavad osad ja ained hävitada § 34 lõigetes 2‒4
sätestatud viisil.
(3) Lammutamisel järelejäänud kasutuskõlblikke sõjarelvaosi võib kasutada teise sõjarelva
parandamiseks või ümbertegemiseks. Kasutuskõlblikud osad võetakse arvele sarnaselt uute
osadega.
19
(4) Sõjarelva lammutamise järel tuleb 24 tunni jooksul esitada lammutatud sõjarelva andmed
teenistus- ja tsiviilrelvade registri volitatud töötlejale selle relva andmete registrist kustutamiseks.
§ 36. Sõjarelva laskekõlbmatuks muutmine
Sõjarelva laskekõlbmatuks muutmine toimub strateegilise kauba seaduse § 831 lõikes 1 kehtestatud
nõuete kohaselt.
13. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 37. Määruse kehtetuks tunnistamine
Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise
nõuded ja kord“ (RT I, 13.07.2018, 8) tunnistatakse kehtetuks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Hanno Pevkur
Minister
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaimo Kuusk
Kantsler
Lisa. Eri sobivusrühmadesse kuuluva lahingumoona kooshoidmise ja -veo võimalikkuse
määramine
1
Kaitseministri määruse „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona
käitlemise nõuded ja kord“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Kaitseministri määrus „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise
nõuded ja kord“ kehtestatakse relvaseaduse (edaspidi ka RelvS) § 832 lõike 3, § 8340 lõike 2, § 8349
lõike 3, § 8350 lõike 3, § 8352 lõike 5, § 8353 lõike 2, § 8354 lõike 3, § 8358 lõike 2 ja § 8359 lõike 3
alusel.
Määrusega kehtestatakse sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona
käitlemise (näiteks valmistamine, parandamine, hooldus, remont, hävitamine) miinimumnõuded.
RelvS-i1 § 3 lg 3 alusel on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks
konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi oluline osa.2 Kõik muud
relvad, mis ei vasta sõjarelva tunnustele, on mittesõjarelvad. Sõjarelva puhul tähendab see RelvS
§ 833 lõikes 1 nimetatud relvade (käsitulirelvad, raskerelvad ja muud relvad, mis ei ole tulirelvad) ja
nende olulisi osi. Sõjarelvaks muutub ka selline relv, mida valmistaja ei ole esialgu valmistanud
sõjarelvaks, kuid mida saab selleks kohandada. Näiteks muudetakse ühelasuline või poolautomaatne
vintpüss snaiprirelvaks, mida kasutatakse erioperatsioonidel või lahingus. Sõjarelvade hulka
arvatakse see relv pärast muudatuste tegemist.
Õigusselguse huvides on oluline märkida, et RelvS § 832 lõike 1 alusel tuleb sõjarelva, relvasüsteemi,
sõjarelva laskemoona ja lahingumoona olulisi osi käsitleda samaväärselt sõjarelva, relvasüsteemi,
sõjarelva laskemoona või lahingumoonaga. Kõik nõuded, mis kehtivad sõjarelvadele, kehtivad ka
sõjarelva olulistele osadele. Samamoodi kehtivad kõik relvasüsteemile, sõjarelva laskemoonale ja
lahingumoonale kehtivad nõuded ka nende olulistele osadele, kui RelvS-is ei ole sätestatud teisiti.
Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemine RelvS 111. peatüki
tähenduses on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamine,
võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, hävitamine või sõjarelva
parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine.
Määruse ülesehitus järgib RelvS § 833 struktuuri, kus on välja toodud sõjarelvade liigitus ning seejärel
relvasüsteemi, lahingumoona ja sõjarelva laskemoona mõisted. Sõjarelvad liigitatakse nende kaliibri
ja kasutuseesmärgi järgi. RelvS-i tähenduses jagatakse sõjarelvad omaduste järgi kolmeks:
1) käsitulirelvad, 2) raskerelvad ja 3) muud relvad, mis ei ole tulirelvad.3 Uues relvaseaduse
1 Relvaseadus, RT I, 12.12.2024, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024003. 2 RelvS § 3 lõige 3. 3 RelvSi § 833 lõige 1. Seletuskiri on leitav leheküljel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-
47fd-b7dd-
%20cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja%20t
eiste%20sea%20duste%20muutmise%20seadus.
2
redaktsioonis4 on muuhulgas sisustatud relvasüsteemi mõiste, seega tuleb käesolevas määruses
sätestada ka relvasüsteemi käitlemise tingimused ja kord.5
Käsitulirelv on kuni 40 mm (kaasa arvatud) kaliibriga tulirelv, mida inimene suudab kanda ja
käsitseda täiendava varustuseta või püsivalt relvaalusele kinnitamata. Käsitulirelv on üks sõjarelva
liik, mis on nimetatud RelvS § 833 lg 1 p-s 1. See võib olla nii automaat- või poolautomaattulirelv,
sile- või vintraudne tulirelv. Relva käsitulirelvana määratlemisel on määravaks kaks asjaolu. Esiteks
relva kaliiber, mis jääb vintraudse relva puhul alla 12,7 mm (kaasa arvatud) ja siledaraudse relva
puhul alla 20 mm. Ainus erand on 40 mm ühelasuline või poolautomaatne madala algkiirusega
püstolgranaadiheitja, mida saab käsitseda üks inimene käest laskmiseks ning mida samuti käesoleva
määruse tähenduses peetakse käsitulirelvaks. Automaatne kõrge algkiirusega 40 mm granaadiheitja,
mille kasutamine eeldab püsivat kinnitust relvaalusele, kuulub antud määruse mõttes raskerelvade
hulka.
Relvasüsteem on sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi toimimiseks
vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm. Relvasüsteemi ja
selle oluliste osade valmistamine on RelvS § 8333 lg 1 p 4 alusel loakohustusega tegevus.
Relvasüsteemi valmistamine tähendab seda, kui relvasüsteemi oluline osa ehk RelvS § 833 lg-s 1
nimetatud sõjarelv (käsitulirelv, raskerelv või muu relv, mis ei ole tulirelv) integreeritakse
relvaplatvormiga (näiteks droon, paat, auto või muu platvorm) ning sihtimis- ja
tulejuhtimisseadmetega, mis on füüsiliselt ühendatud relvasüsteemi sõjarelva ja relvaplatvormiga,
misjärel on tegemist tervikliku relvasüsteemiga RelvS § 833 lg 11 tähenduses. Teisisõnu,
relvasüsteemist saab rääkida siis, kui sõjarelv ning selle toimimiseks vajalikud sihtimis- ja
tulejuhtimisseadmed on integreeritud relva platvormile.
Raskerelvadeks võivad olla tulirelvad, millel on kas vint- või sileraudne relvaraud, aga ka näiteks
raketiheitjad või -kompleksid, millel on relvaraua asemel laskeseade. Raskerelvad on
käsitulirelvadest suurema massiga, tugevama tulejõuga, pikema laskeulatusega, enamasti paigaldatud
relvaplatvormile või alusvankrile ning käsitsetavad üldiselt meeskonna poolt.
Käesoleva määruse muudatuste ettevalmistamisel on juhindutud standardimisvõimalustest. Selline
lähenemine võimaldab täpsustada relvahoidlate ja -tehaste ehituslikke, turvalisuse ning muid
nõudeid, tuginedes asjakohastele standarditele. See loob selge ja üheselt mõistetava regulatiivse
raamistiku nii ettevõtjatele kui ka järelevalveasutustele, kes saavad lähtuda konkreetsetest ja
kontrollitavatest nõuetest. Konkreetsetest standarditest ei ole alati võimalik või otstarbekas lähtuda,
seega on sisse toodud võimalus kasutada viidatud standardis toodud lahendusega samaväärset
lahendust.
Määruse eesmärk on eristada relvahoidla ja relvatehase ehituslikke ja turvalisuse nõudeid ning luua
paindlikumaid võimalusi sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona käitlemiseks.
Kavandatavate muudatustega täpsustatakse, millistel juhtudel tuleb sõjarelva hoida üksnes
relvahoidlas ja relvakapis, ning millistel juhtudel on lubatud sõjarelva hoida relvatehases ja selle
territooriumil. Selliselt nähakse ette senisest suuremat paindlikkust ja alternatiivide kasutamise
4 Relvaseadus, RT I, 12.12.2024, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024003. 5 RelvS § 833 lõige 11. – https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024003.
3
võimalust turvalahenduste rakendamisel, arvestades muuhulgas tehnoloogia arengut. Muudatus
toetab sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laske- ja lahingumoona sektori arengut, säilitades
samas kõrged julgeoleku ja ohutuse standardid. Määruses viidatud standarditega on võimalik tutvuda
Eesti Standardimis- ja Akrediteerimisbüroo kodulehel.6
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise
erinõunik Indrek Sirp ([email protected]) ja õigusosakonna nõunik Elise Saar
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit
Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti Kaitseväe, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Tarbija- ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Eesti Kaitse- ja
kosmosetööstuse Liidu, Politsei- ja Piirivalveameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ning Eesti
Turvatöötajate Ettevõtete Liiduga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 37 paragrahvist, mis on koondatud kolmeteistkümnesse peatükki.
Eelnõu ülesehitus on järgmine:
• 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1‒2)
• 2. peatükk. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona arvestuse pidamine ning selle
korraldamine (§-d 3‒4)
• 3. peatükk. Sõjarelva ja relvasüsteemi hoidmine (§ 5)
• 4. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvakapis
(§-d 6 ja 7)
• 5. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvahoidlas
(§-d 8–13)
• 6. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvatehases
(§-d 14–18)
• 7. peatükk. Relvahoidla, relvatehase ja nende territooriumi ning relvakapi turvalisuse
tagamise nõuded (§-d 19‒22)
• 8. peatükk. Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hoiustamise nõuded (§-d 23‒25)
• 9. peatükk. Laskemoona- ja lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase
turvalisuse tagamise ning ehitusnõuded (§-d 26‒30)
• 10. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona
katsepaigale (§ 31)
• 11. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu (§-d 32–
33)
• 12. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamine
ning sõjarelva lammutamine ja laskekõlbmatuks muutmine (§-d 34–36)
• 13. peatükk. Rakendussätted (§ 37)
6 MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. – Kontakt - EVS standard evs.ee | et.
4
Järgnev annab ülevaate eelnõu sisust peatükkide kaupa.
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu § 1 lõikega 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse ettevõttes (nt
relvatehases, laskemoonatehases, lahingumoonalaos) käideldava sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva
laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded. See tähendab, et määrusega kehtestatakse
miinimumnõuded sellele, kuidas sõjarelva, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käidelda, kui seda
näiteks valmistatakse, hooldatakse, veetakse või hoitakse.
Võrreldes RelvSi § 11 lõikes 2 sätestatud relva ja selle laskemoona käitlemisega7 ei käsitle RelvS
111. peatüki tähenduses käitlemisena hooldamist ega valdamist. Nimetatud tegevuste jaoks peab
olemas olema tegevusluba. Näiteks, kui ettevõtjal on olemas tegevusluba sõjarelva, relvasüsteemi,
nende olulise osa, sõjarelva laskemoona või lahingumoona valmistamiseks, annab see ettevõtjale
õiguse ka omavalmistatud sõjarelva, relvasüsteemi või nende olulist osa müüa, vedada, hooldada ja
parandada ning omavalmistatud sõjarelva laskemoona või lahingumoona müüa ja vedada.8 Samuti,
kui ettevõtja osutab sõjarelvade parandamise teenust.9
Määrust kohaldatakse lisaks sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale ja
lahingumoonale ka sõjarelva ja relvasüsteemi olulistele osadele ning sõjarelva laskemoona ja
lahingumoona olulistele komponentidele ja osadele (§ 1 lõige 2). See tähendab, et määrus ei kohaldu
mitte ainult valmistootele (nagu automaat või padrun), vaid ka kõikidele selle olulistele osadele ja
komponentidele, sealhulgas poolvalmis olulistele osadele. Lõpuni töötlemata toorikute mõiste
sisustamisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse definitsioonist, mille kohaselt on
poolvalmis olulised osad (ingl semi-finished essential components) sellised olulised osad, mis ei ole
valmis vahetuks kasutamiseks ja mille kuju või kontuur sarnaneb vastava valmis olulise osa omaga
ning mida saab, välja arvatud erandjuhtudel, kasutada üksnes selleks, et ehitada neist välja valmis
olulised osad. RelvS § 21 lõikes 11 on sätestatud, et tulirelva oluliste osadena käsitletakse ka lõpuni
töötlemata toorikuid. Sarnaselt tulirelva lõpuni töötlemata toorikutega kohaldatakse samu
põhimõtteid ka sõjarelva ja relvasüsteemi lõpuni töötlemata osadele ja olulistele osadele. Näiteks võib
olla poolvalmis oluline osa automaatrelva vintraud, mille puhul on raua mõõtmed sarnased vintraua
lõplike mõõtmetega ning rauda on puuritud auk, millesse on juba ka vint lõigatud. Samas vintraua
mõõtmetega metalltoru, millele ei ole vinti sisse lõigatud, ei saa pidada veel poolvalmis vintrauaks
ega seega vintraudse tulirelva oluliseks osaks.
Poolvalmis oluliste osade puhul tehakse erisus raketikompleksi ja raketiheitja laskeseadmele. Kuna
raketikompleksi ja raketiheitja laskeseade on oluline osa ainult sellisel juhul, kui tegu on tervikliku
7 RelvSi § 11 lõige 2: „Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona
valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu,
sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine,
laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.“ 8 RelvS § 8333 lõige 2. 9 RelvS § 8333 lõike 1 punkt 2.
5
tootega10, siis raketikompleksi ja raketiheitja laskeseade ei saa olla oluline osa poolvalmis toote kujul.
Seega ei ole poolvalmis raketikompleksi ja raketiheitja laskeseade sõjarelva oluline osa.
Samuti kohaldatakse kõnesolevat määrust RelvS § 20 lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud tulirelvadele.
Eelnimetatud punktides 5 ja 7 on välja toodud tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon.
Automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu (RelvS § 20 lg 1
p 5) on käsitletav käsitulirelvana RelvS § 833 lg 1 p 1 alusel. Samuti RelvS § 20 lg 1 p-s 7 nimetatud
sõjarelv ja granaadiheitja. Need on tulirelvad, mille käitlemine on ühiskonnas enamohtlik tegevus,
nagu sõjarelvade, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või relvasüsteemide puhul.
Paragrahviga 2 sätestatakse üldised nõuded sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise
korraldamiseks.
Tavapäraselt korraldab ettevõtjas tegevust ettevõtja juht. Nii sätestatakse ka selle eelnõuga, et
ettevõtja juht peab muu hulgas oma kirjaliku korraldusega määrama sõjarelva, laskemoona või
lahingumoona käitlemise eest vastutava isiku (lõige 1).11 Nimetatud isik võib olla väikese ettevõtte
puhul ka ettevõtja juht ise, kuid oluline on, et isik vastaks vastutavale isikule kehtestatud nõuetele.
Vastutav isik on ettevõtjas määratud isik, kes teeb, kontrollib või juhib ettevõtja pädevusse kuuluval
tegevusalal tööd.12 Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitleva ettevõtte
vastutava isiku teadmiste ja pädevuse tõendamiseks töötatakse välja tõendamise kord. Vastutav isik
teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest.
Sellel isikul peavad olema oma töö eripärale vastavad teadmised ja oskused ehk kvalifikatsioon.13
Lõike 2 järgi kohustub ettevõtja kehtestama käitlemisnõuete kontrollimise ja vahejuhtumite
lahendamise korra. Arvestades sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona
suuremat ohtlikkust ja julgeolekuriski võrreldes tsiviilotstarbel kasutatavate relvade, sõjarelva
laskemoona või lõhkematerjalidega, on oluline, et ettevõtja näeb ette nende käitlemisel tekkivaid
võimalikke probleeme ja ohukohti, mille minimeerimiseks ning riskide vähendamiseks võtab ta
kasutusele abinõud. Muu hulgas tuleb tal kehtestada kord, kuidas toimub teavitamine (kes keda ja
millal teavitab) ja milline näeb välja ettevõtjasisene menetlus, kui relv, selle oluline osa, laskemoon
või lahingumoon on kadunud (lõige 3). Kuigi ettevõtja peab kehtestama asjakohase korra, sätestatakse
määrusega, et ettevõtja peab relva, selle olulise osa, laskemoona või lahingumoona kadumisest
teavitama viivitamatult vastutavat isikut ja esimesel võimalusel PPAd14. Ettevõtja peaks samal ajal
algatama ka ettevõttesisese menetluse kadumise asjaolude selgitamiseks. Kiire teavitamine on oluline
selleks, et saaks kohe võtta kasutusele meetmeid kadunud või varastatud sõjarelva, laskemoona või
lahingumoona leidmiseks ning selle illegaalse kasutamise või Eestist illegaalse väljaviimise
takistamiseks.
10 Vastavalt kaitseministri määrusele „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende
osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“. 11 Nõuded vastutavale isikule on sätestatud RelvSi § 8325. 12 RelvSi § 8325 lõige 1: „Vastutav isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja
vastutab selle eest, esitab enda nimel, ettevõtja heaks tegutsedes ka ettevõtja nimel, tehnilisi seisukohti ning vajaduse
korral korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd.“ 13 RelvS § 8325 lõiked 4–43. 14 PPA jääb ettevõtja jaoks kontaktiks. PPA teavitab ise Kaitsepolitseiametit.
6
2. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestuse
pidamine ning selle korraldamine
Paragrahviga 3 seatakse miinimumtingimused sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja
lahingumoona arvestuse pidamiseks. Lõike 1 kohaselt toimub ettevõttes (nt relvatehases,
lahingumoonalaos) sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud arvestuse pidamine
ettevõtja kehtestatud korra järgi. Korra kehtestamine on tarvilik, et kõik käitlemisega seotud inimesed
teaksid täpselt, millised õigused ja kohustused neil on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona
või lahingumoona käitlemisel.
Lõikega 2 sätestatakse, milliste käitlemistoimingute kohta tuleb vähemalt arvestust pidada. Eesmärk
on tagada, et sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmine,
hoidmine ning ettevõttest või tehasest väljavedu kajastub arvestuses, sealhulgas on dokumenteeritud.
See tähendab, et on oluline, et iga toiming, selle tegemise aeg ning selle teinud isik on
dokumentaalselt kajastatud. Toimingute ja isikute üle arvestuse pidamine on oluline, et näiteks
tuvastada, millal tehti käitlemises viga, et relv sai kaduda, või kes tegi vea. Sõjarelv, relvasüsteem,
sõjarelva laskemoon ja lahingumoon on kõrgema ohutasemega tooted, mistõttu järelevalveasutustel
peab olema vajaduse korral võimalik arvestusest üheselt tuvastada kogu käitlemisega seonduv info.
Lõikega 3 seatakse kohustus pidada arvestust elektroonselt nii, et on tagatud andmete säilimine ja
arvestuse pidamise ülevaade igal ajal. Ettevõtjal peab olema täielik ülevaade käitlemistoimingutest,
mida sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoonaga tehakse, ning samas
võimaldatakse seeläbi loaandjale ja teistele asjakohastele järelevalveasutustele saada reaalajas
ülevaade nii ettevõtja laoseisust kui ka minevikus toimunud kauba (toodete) liikumistest.
Lõige 4 kohustab ettevõtjat säilitama arvestuse pidamise andmeid vähemalt kümme aastat pärast
sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemistoimingu lõpetamist. See
tähendab, et andmeid tuleb säilitada kümme aastat kalendripäevast, mil konkreetse relva, laskemoona
või lahingumoona käitlemistoiming (valmistamine, soetamine, tehaseväline vedamine ja hävitamine)
tehti.
Vähemalt kümneaastane andmete säilitamise kohustus on seotud ühest küljest järelevalve tegemisega,
teisalt aga esimese astme kuriteo aegumise tähtajaga. Võimalike esimese astme kuritegude
toimepanemist sõjarelva, laskemoona või lahingumoona ebaseadusliku käitlemise teel saab ettevõtja
andmetest ka näiteks kümne aasta pärast tuvastada, kas kuriteo toime panemiseks kasutatud
materjalid, komponendid, osad või muud objektid võisid pärineda konkreetse ettevõtja valdusest.
Lõikega 5 kehtestatakse nõuded, kuidas peab sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja
lahingumoona arvestus korraldatud olema ning mida peab ettevõtja arvestuse korraldamisel arvesse
võtma.
Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestust tuleb pidada kõikide
identifitseerimisandmete kohta, sealhulgas kogused, nimetused ja seerianumbrid (punkt 1). Sõjarelva
oluliste osade, kasutuskõlbmatute ja poolvalmis oluliste osade kohta ning sõjarelva laskemoona ja
lahingumoona oluliste osade ja komponentide arvestust peetakse ainult tükkides (punkt 2). See
tähendab, et nimetatud oluliste osade ja oluliste komponentide üle ei pea kajastama
7
identifitseerimisandmeid koos asjakohase teabega. Oluline on, et arvestust tükkides ei peeta RelvS
§ 833 lg 1 p-s 4 nimetatud sõjarelva oluliste osade kohta. Tegu on relvaga, mis ei kuulu lõike 1
eelnevate punktide ja sõjarelva liikide alla, ent mida käsitletakse sõjarelvana. Selline sõjarelv võib
olla näiteks laserrelv või relv, mis kasutab laskmiseks elektromagnetvälja (ingl k rail gun).
Seadusandja on jätnud nimetatud punktiga sõjarelva liikide loetelu lahtiseks, võimaldades liigitada
sõjarelva alla ka selliseid tulirelvade hulka mittekuuluvaid relvi, mis ei ole tänasel hetkel
tehnoloogiliselt välja arendatud või on senini tundmatud. Seetõttu ei ole võimalik ka sellise sõjarelva
osasid, sealhulgas olulisi osasid, välja tuua ega nõuda ettevõtjalt nende üle koguselist arvestuse
pidamist.
Sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestusse tehakse tehase- ja
hoidlaväliste (käitlemiskohaväliste) vedude sissekanded ainult alusdokumentideks olevate
saatelehtede põhjal (punkt 3). Alusdokumenti on vaja, et tuvastada, mis ajal ja mis põhjusel on
sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona veetud käitlemiskoha
territooriumilt välja. Liikumise või veo aluseks dokumentaalse põhjenduse loomine peab välistama
kellegi isikliku huvi alusel sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona
liigutamist tehase või hoidla territooriumilt välja. Arvestust ei ole vaja pidada vedude ja liikumiste
kohta, mis toimuvad ühe käitlemiskoha piires (nt tehas, hoidla ja tehase territoorium). Kui aga näiteks
tehas ja hoidla asuvad eraldi asukohtades, mitte ühel territooriumil, siis tuleb nendevaheliste
sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedude ja liikumiste üle
arvestust pidada.
Oluline on, et arvestuse andmed oleksid tõesed. See tähendab, et ettevõtja peab võtma kasutusele
meetmeid, et juhuslikult või tahtlikult ei oleks võimalik andmeid kahjustada ega hävitada (punkt 4).
Selleks saab ta kasutada näiteks pidevat varukoopiate tegemist arvestusest. Niisamuti on oluline, et
arvestusse kannete tegemiseks on ettevõtja näinud ette konkreetse(d) volitatud isiku(d), ehk
kõrvalised isikud ei saa ega tohi arvestusse sissekandeid teha (punkt 5). Arvestuses igasuguse
muutuse tegemine peab olema fikseeritud kuupäeva täpsusega ja selliselt, et kande tegija oleks
tuvastatav. Seda on vaja samuti tagantjärele kontrollimiseks, kas arvestuses on andmeid muutnud
ainult volitatud isiku(d) ning kas seda on tehtud õigeaegselt ja korrektselt.
Paragrahviga 4 sätestatakse nõuded ettevõtja soetatud või valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi,
sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvele võtmise ja andmete esitamise kohta teenistus- ja
tsiviilrelvade registrisse. Lõike 1 kohaselt on ettevõtja kohustatud soetatud või vastuvõetud sõjarelva,
relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona võtma oma raamatupidamises või muus
sarnases korras arvele 24 tunni jooksul alates soetamisest või vastuvõtmisest. Ajaline piirang on
seotud eesmärgiga saada igal ajal arvestuse pidamisest ülevaade. Eesmärk on tagada, et ettevõtja ei
viivitaks põhjendamatult arvele võtmise toimingute tegemisega ning ettevõtte laoseis vastaks
tegelikkusele, millega ühtlasi vähendatakse võimalust, et sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva
laskemoon, lahingumoon või nende olulised komponendid või osad „ära kaovad“.
Sama paragrahvi lõigetega 2 ja 3 kehtestatakse andmete loetelu, mida peavad arvele võtmise
dokumendid sisaldama. Arvestades sõjarelva ja sõjaväerelva omaduste suhtelist kattuvust, on
nimetatud loetelu sarnane sõjaväerelvade registrisse kantavate andmete loeteluga.15
15 Vt kaitseministri määruse „Sõjaväerelvade registri põhimäärus“ eelnõu § 9 lõike 1 loetelu. Eelnõu on leitav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1dd88e48-37e9-4980-99a6-b8cababe6a34.
8
Ettevõtja peab sõjarelva ja relvasüsteemi arvele võtmiseks esitama teenistus- ja tsiviilrelvade
registrisse järgmised andmed:
1) relva liik (näiteks kuulipilduja);
2) teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmise kuupäev (näiteks 02.07.2018);
3) mark ja mudel (näiteks AG-3);
4) seerianumber (näiteks 313649);
5) kaliiber (näiteks 7,62 x 51 mm);
6) valmistamisaasta (näiteks 1975);
7) soetamisaeg, kui sõjarelv soetatakse (näiteks 01.07.2018);
8) teenistus- ja tsiviilrelvade registrist kustutamise aeg ja alusdokument;
9) märkused lammutamisele või hävitamisele määramise, ümbertegemise, kadumise kohta;
Lõikega 3 sätestatakse loetelu laske- ja lahingumoona arvele võtmisel esitatavate andmete kohta.
Need on:
1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ohtlike kaupade veoks antud soovituste kohane ohtliku aine
või eseme identifitseerimisnumber (edaspidi ÜRO number) (näiteks UN0297);
2) toote täisnimetus (näiteks haubitsa valgustusmürsk);
3) laskemoona korral kaliiber (näiteks 155 mm);
4) toote ohuklass ja sobivusrühm (näiteks 1.4G);
5) lõhkeaine netomass ühes tootes (näiteks NEQ16 500 g);
6) toote üldkogus ja üldkoguse lõhkeaine netomass (näiteks 50 tk, NEQ 25 kg);
Ettevõtja on kohustatud esitama soetatud või valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva
laskemoona või lahingumoona andmed alates soetamisest või valmistamisest 24 tunni jooksul
teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse (lõige 4). See tähendab, et samal ajal kui ettevõtja võtab
sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või nende olulised osad oma
raamatupidamises või muus sarnases korras arvele, peab ta andmed esitama ka teenistus- ja
tsiviilrelvade registrisse. Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmete kandmise kohustus tuleneb
RelvSi § 24 lõikest 2, mille kohaselt peab tagama sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käibe
jälgitavuse, kandes teatud andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registri asjakohasesse ossa. Kui
toodetakse sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona olulisi osasid või
komponente, võetakse need arvele juhul, kui neid müüakse eraldi tootena (lõige 5).
3. peatükk. Sõjarelva ja relvasüsteemi hoidmine
Eelnõu paragrahv 5 sätestab üldnõuded sõjarelva ja relvasüsteemi hoidmiseks. Sõjarelva,
relvasüsteemi ja nende olulisi osasid tuleb hoida selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis või hoones
(edaspidi relvahoidla) või relvakapis tühjaks laetuna (lõiked 1 ja 3). See tähendab, et enne relva või
relvasüsteemi relvahoidlasse või relvakappi panemist tuleb alati veenduda, et relv või relvasüsteem
on tühjaks laetud, sõltumata sellest, kas relva või relvasüsteemiga tehti enne näiteks kontroll-laskmist
või seda käideldi muud moodi.
16 NEQ – Net Explosive Quantity. NEQ näitab laskemoona, lahingumoona, pürotehnika jms ainete veol veose
lõhkematerjalide kogukaalu ilma pakendite, kestade ja muu selliseta.
9
Relvahoidla võib olla selleks ehitatud või kohandatud ruum hoones või eraldiseisev hoone. Üldjuhul
on relvahoidla ette nähtud käsitulirelvade või väiksemate raskerelvade hoidmiseks, sest käsitulirelvad
ja väiksemad raskerelvad on hõlpsamini kaasa võetavad ja kasutatavad kuritegelikel eesmärkidel kui
suurte mõõtude ja massiga raskerelvad või relvasüsteemid. Relvahoidla mahutavus sõltub ettevõtja
vajadusest. Juhul, kui ettevõtja käitleb väikeses koguses käsitulirelvi, või mõnda väiksemat raskerelva
(nt Carl-Gustavi granaadiheitja), mis mahub relvakappi, siis võib ettevõtja kasutada relvade
hoidmiseks vaid relvakappi või -kappe. Kuigi relvasüsteemid on üldiselt suuremõõtmelised seadmed,
mis relvakappi ei mahu, siis relvakapi kasutamist ei ole välistatud relvasüsteemi puhul, mis relvakappi
mahub. Võib ette kujutada käsitulirelval põhinevat väiksemat relvasüsteemi, mis võib relvakappi
mahtuda.
Lõikega 2 tehakse oluline erand ettevõtjale. Kui ettevõtja käitleb ainult raskerelvi ja raskerelval
põhinevaid relvasüsteeme või nende olulisi osi, ei pea ettevõtjal olema relvahoidlat ega relvakappi.
Üldiselt on raskerelvad ja raskerelval põhinevad relvasüsteemid suurte mõõtude ja massiga ning ei
mahu tavapäraste mõõtmetega relvahoidlasse. Selline erand on põhjendatud, kui ettevõtjal ei ole
planeeritud hakata tootma selliseid relvi, mis mahuks tavapäraste mõõtmetega relvahoidlasse. Sellisel
juhul on ettevõtjal võimalus kohe loobuda relvahoidla või relvakapi nõudest.
Lisaks peavad kasutuskõlblikud ja -kõlbmatud relvaosad olema hoiustatud eraldi teistest osadest
(lõige 4). Ka selle nõude eesmärk on, et relvahoidlas valitseks kord ning kasutuskõlblike ja
kasutuskõlbmatute oluliste osade segamini ajamine oleks välistatud.
Järgmistes peatükkides on sätestatud erandid, millistel juhtudel võib sõjarelva, relvasüsteemi ja nende
olulisi osasid hoida väljaspool relvahoidlat või relvakappi. Eelkõige nähakse ette võimalus hoida
nimetatud relvi, relvasüsteeme ja nende olulisi osi relvatehases või selle territooriumil.
4. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvakapis
Paragrahv 6 käsitleb sõjarelva ja laskemoona hoidmist relvakapis. Lõike 1 kohaselt kehtivad
relvakapile samad nõuded, nagu on kehtestatud RelvSi § 46 lõike 10 alusel määrusega.17 Lõike 2
järgi lubatakse relvakapis hoida nii sõjarelvi, tsiviilkäibes lubatud relvi kui ka laskemoona.
Lõikega 3 sätestatakse piirang sõjarelva laskemoona hoidmiseks relvakapis. Koguseline ja lõhkeaine
ohuklassiga seotud piirang tuleneb lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 2 punktist 6. Selle kohaselt on
lubatud hoida relvakapis vaid 1.3C või 1.4S ohuklassi sõjarelva laskemoona, mille lõhkeaine
netokogus ei ületa 50 kilogrammi.
Relvakapis on võimalik hoida sõjarelvi, relvasüsteeme ja sõjarelva laskemoona koos juhul, kui
ettevõtja tagab sõjarelvade ja relvasüsteemi eraldatuse sõjarelva laskemoonast (lõige 4). Siinjuures ei
ole seatud piirangud, kuidas ettevõtja seda korraldab.
Relvakapis võib hoida lisaks relvadele nende puhastusvahendeid ja relva juurde kuuluvaid tööriistu,
mis olemuslikult kuuluvad relvakomplekti (lõige 5). Relva juurde kuuluv tööriist võib olla näiteks
17 Vt siseministri 27. novembri 2001. a määruse nr 90 „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku
hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“ III peatükki. Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12819852
10
sihiku reguleerimise võti või võti vintraua eemaldamiseks. Relvad tuleb ladustada süsteemselt, et iga
üksik relv oleks hõlpsasti leitav ning laos valitseks kord.
Paragrahviga 7 tehakse erand sõjarelva, relvasüsteemi ja nende oluliste osade hoidmiseks väljaspool
relvakappi. Ettevõtjal, kes valmistab või parandab sõjarelvi, võib tekkida vajadus hoida relva
tööprotsessi vältel relvakapist väljaspool. Sellisel juhul on põhjendatud, et relv on mõistliku aja
jooksul relvatehases ka pärast konkreetse tööetapi lõppu, kui töö jätkub lähiajal. Selline lähenemine
võimaldab tagada tööprotsessi katkematust.
5. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvahoidlas
5. peatüki eesmärk on sätestada ettevõtjatele tingimused, millal peab hoidma sõjarelva, relvasüsteemi
ja sõjarelva laskemoona relvahoidlas või väljaspool seda. Kõnesolevas peatükis on toodud
miinimumtingimused relvahoidla ehituslikele nõuetele, et tagada relvahoidla tuleohutus ning toodete
säilimine.
Paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt võib relvahoidlas hoida sõjarelvi koos nende juurde kuuluvate
tööriistade ja puhastusvahenditega. Sealjuures on lubatud hoida relvahoidlas nii relvasüsteeme kui ka
sõjarelva ja relvasüsteemi olulisi osasid koos tsiviilkäibes lubatud relvade ja sõjarelva laskemoonaga.
Relvahoidlas võib hoida lisaks relvadele ka nende puhastusvahendeid ja relva juurde kuuluvaid
tööriistu, mis olemuslikult kuuluvad relvakomplekti (lõige 1).
Lõike 2 alusel võib relvahoidlas hoida sõjarelva laskemoona lõhkeaineseaduse (LMS) § 25 lõike 2
punktis 6 toodud lubatud koguste piires ehk 50 kilogrammi lõhkeaine netokogusega 1.3C või 1.4S
ohuklassiga laskemoona. Tuleb järgida, et laskemoon oleks pakendatud ja eraldatud (vt lõike 3
põhjendust), et tagada selle säilivus ja kaitse väliste mõjude eest.
Lõike 3 kohaselt tuleb laskemoona hoiustada selliselt, et sõjarelva laskemoon asub kas relvahoidla
eraldi ruumis või sõjarelvadest eraldatud hoiukohas ning soovitatavalt suletud laskemoonakastides.
See tähendab, et laskemoon ei tohi olla vahetult ja lahtiselt sõjarelvade juures, mis võimaldaks
ebaseadusliku ligipääsu puhul nii sõjarelvi kui ka laskemoona kiirelt kasutusse võtta. Sealjuures on
lubatud hoida relvahoidlas üheaegselt sõjarelvi, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona koos juhul,
kui sõjarelva laskemoon on eraldi paigutatud sõjarelvast või relvasüsteemist.
Paragrahviga 9 kehtestatakse relvahoidla miinimumnõuded ehitusele. Sealjuures on arvesse võetud
nii tuleohutuse tagamise kui ka sissemurdmiskindluse standardeid ja klassifikatsioone.
Relvahoidla ruumide ehituslikud ja sisekujunduslikud nõuded on suunatud kõrge tuleohutustaseme
tagamisele, arvestades relvade ja laskemoona hoiustamisega kaasnevaid riske. Eelnõu kohaselt
peavad relvahoidla ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja sisustus
vastama tuleohutusklassile TP1, mis on sätestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruses nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (lõige 1). Tuleohutusklassid tähistatakse TP1, TP2 ja TP3.
TP1-klassi kuuluvad mittepõlevad konstruktsiooniga hooned, üldjuhul kivi- ja betoonhooned, TP2-
11
klassi kuuluvad hooned, mille konstruktsioonid võivad osaleda põlemises, nn segahooned (aga ka
puithooned), ja TP3-klassis on tuldkartvad hooned, üldjuhul puithooned.18
Lõikes 1 nimetatud elemendid peavad olema valmistatud vähemalt B-klassi tuletundlikkusega
materjalidest (lõige 2), millel on piiratud osavõime leegi levikule ning mis aitavad vältida tule levikut
hoone sees. Tuletundlikkus on hoones kasutatud materjali omadus tulega kokku puutudes süttida,
levitada tuld, eraldada soojust, suitsu, mürgiseid gaase või põlevaid või kuumi tilku.19 Materjalide all
peetakse silmas kõiki sisustus-, viimistlus- ja ehitusmaterjale, mida hoones kasutatakse. B-klassi
tuletundlikkusega materjal on tuletundlik, materjal on süttiv, suitsu eraldub eriti vähesel määral ning
põlevaid tilku ega tükke ei esine.20 Relvahoidla hoone kandekonstruktsioonid peavad olema
tulepüsivad, st konstruktsioonid ei tohi ettenähtud tulepüsivusaja jooksul variseda.
Relvahoidla ruumide avatäited peavad vastama standardi EVS-EN 162721 turvaklassile RC 3 või
mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (lõige
3). EVS-EN 1627 määratleb hoonete avatäidete vastupanuvõime erinevat tüüpi
sissemurdmiskatsetele, klassifitseerides need kuue turvaklassi alusel (RC 1–RC 6). Standard
kohaldub käiguustele, akendele, rippfassaadidele, võredele, sulustele, sealhulgas
ventilatsioonivõredele ja luukidele. Turvaklass RC (ingl k resistance class, RC) näitab toote võimet
vastu panna sissetungile. Turvaklass RC 3 tähendab, et avatäide peab suutma takistada
professionaalse vähemalt viie minuti jooksul ligipääsu sissemurdja, kes kasutab tavapäraseid
murdvahendeid nagu kangid, kruvikeerajad ja haamrid.
Piirdekonstruktsioonid peavad olema püsikonstruktsioonid, üksteisega ühendatud ja olema
valmistatud monoliitselt nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik
väljastpoolt ilma erivahendeid kasutamata eemaldada (lõige 4). Ehituslikult peavad relvahoidla
piirdekonstruktsioonid olema monoliitselt valmistatud, mis tähendab, et näiteks kergmaterjalist seina,
mida on võimalik hõlpsasti eemaldada, ei tohi kasutada.
Lõikes 5 sätestatakse relvahoidla seintele esitatavad minimaalsed konstruktsioonilised nõuded, mille
eesmärk on tagada piisav turvalisus relvade ja laskemoona säilitamisel. Nimetatud ehitusmaterjalide
– silikaattellise (punkt 1), raudbetooni (punkt 2) ja betoon-õõnesploki (punkt 3) valikul on lähtutud
nende materjalide tuntud vastupidavusest ja mehaanilisest tugevusest. Lisaks on sätestatud võimalus
kasutada muid materjale (punkt 4) eeldusel, et need tagavad relvahoidla seintele samaväärse
tugevuse ning kaitse- ja kandevõime. Samaväärsuse hindamisel tuleb arvesse võtta nii seina paksust
ja survetugevust kui ka läbistamiskindlust ja tulepüsivust.
Lõikega 6 sätestatakse alternatiivne tehniline lahendus juhuks, kui relvahoidla sein ei vasta eelmises
lõikes sätestatud materjali-, paksuse- ega tugevusnõuetele. Sellisel juhul on lubatud seina
sissemurdmiskindlus tagada siseküljele paigaldatava täiendava kaitsekihi – võreseinaga. Võresein on
konstruktsioon, mis koosneb vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on paigutatud
võrgustikuna nii, et võreava ei ületa 22 500 mm². Selline tihedus ja varraste läbimõõt tagavad, et
18 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele, seletuskiri lk 19. – Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele – EIS. 19 Ibid, lk 6. Termini avamisel on kasutatud standardi EVS 812-1 käsitlust. 20 Siseministri 1. märtsi 2021. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 8 lg 1 p 3. 21 EVS-EN 1627:2021. Uksed, aknad, rippfassaadid, võred ja luugid. Sissemurdmiskindlus. Nõuded ja klassifikatsioon.
– https://www.evs.ee/et/evs-en-1627-2021.
12
inimene ei saa võrest läbi tungida ega esemeid läbi anda. Võreseina eesmärk on tugevdada nõrgema
seinakonstruktsiooni sisemist kaitsekihti ning saavutada turvalisus samal tasemel kui punktides 1–3
nimetatud seinte puhul. Seetõttu peab võresein olema mehhaaniliselt tugev ja püsiv, olles kindlalt
kinnitatud olemasoleva seina konstruktsiooni külge (nt tugevdatud kinnitussüsteemide abil).
Võreseina kasutamine on kompenseeriv turvalahendus, mis võimaldab tagada nõutava
sissemurdmiskindluse.
Muude ruumide paiknemisel relvahoidla all või peal tuleb välistada võimalus tungida nendesse läbi
põranda või lae (lõige 7). See tähendab, et nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed piirded peavad olema
projekteeritud ja teostatud viisil, mis välistab sissemurdmise või ligipääsu alternatiivsete suundade
kaudu (nt altkaevamine või ülalt sisenemine läbi nõrga laekonstruktsiooni).
Paragrahviga 10 sätestatakse nõuded relvahoidla ustele.
Lõike 1 kohaselt peavad relvahoidlal olema topeltuksed. Sisemine uks võib olla RC 3 turvaklassile
vastav uks või võreuks. Võreuks võib olla vajalik näiteks juhul, kui relvahoidlal puuduvad piisavad
ventilatsiooniseadmed, et ruumi ventileerida.
Lõikega 2 kehtestatakse nõuded välimisele uksele.
Välimise ukse tulepüsivus peab vastama vähemalt EI 30-klassile, mille tingimused on sätestatud
siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Sissemurdmiskindluse poolest peab uks vastama standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 või mõne
muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 1).22
Lisaks on uksel nõutud kahe siseluku olemasolu (punkt 2), millest vähemalt üks peab olema
mehaaniline ning vastama standardi EVS-EN 1220923 turvalisus- ja puurimiskindluse klassi 5 või
mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele.
EVS-EN 12209 käsitleb mehhaaniliste lukumehhanismide üldnõudeid, survetugevust ja
vastupidavust sissemurdmisele. Turvalisusklass 5 tähistab kõrgeimat taset, mis tähendab, et lukk on
vastupidav jõulisele rünnakule ja keerukale avamistehnikale, olles sobilik kasutamiseks kõrge
riskitasemega kohtades, sh relvahoidlates.24 Teise siseluku puhul on lubatud kasutada elektrilist
juhtimist või automaatseid funktsioone (punkt 3), näiteks tuuleriivistust, kui see vastab vähemalt
sama standardi turvalisusklassi 3 nõuetele.
Konstruktsioonilise tugevuse tagamiseks on nõutud, et ukselengid oleksid tugevalt kinnitatud seina,
põranda või lae külge (punkt 4), vältimaks võimalust lenge lihtsalt eemaldada. Uksel kasutatava
lukuvõtme turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 või mõne muu
samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 6), mis
tähendab, et võti peab olema kaitstud kopeerimise, avamisjäljendite ning muude
manipuleerimisvõtete vastu. Punktis 7 on sätestatud, et uks peab avanema ainult väljapoole, et
raskendada ukse sissemurdmist.
22 EVS-EN 1627 RC 3 turvaklassi kohta lähemalt käesoleva seletuskirja lk 10. 23 EVS-EN 12209:2025. 24 Ibid., lk 70.
13
Lõikega 3 kehtestatakse nõuded relvahoidla sisemisele võreuksele. Ettevõtja võib kasutada sisemise
uksena ka EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa
standardiorganisatsiooni standardi nõuetele vastavat ust.
Võreukse kasutamine võib olla vajalik ruumi ventileerimise eesmärgil juhul, kui relvahoidlal puudub
muu ventileerimisvõimalus või see ei ole piisav. Sisemine võreuks peab olema valmistatud nurkrauast
ukseraamist, mille seina paksus on vähemalt 8 mm ja külje pikkus vähemalt 60 mm, et tagada
konstruktsiooni jäikus ja tugevus (punkt 1). Ukse võre peab koosnema vähemalt 15 mm läbimõõduga
terasvarrastest, mis on omavahel kokku keevitatud kõikides ristumiskohtades, moodustades võreava
suurusega mitte üle 22 500 mm² (punkt 2). Nimetatud tihedus välistab võimaluse inimeste või
esemete läbipääsuks. Kõik terasvardad peavad olema kinnitatud ukseraami külge, et vältida nende
eemaldamist või välja painutamist (punkt 3). Ukse kinnitushinged peavad olema paigutatud ja
teostatud viisil, mis välistab nende lõhkumise või ukse eemaldamise väljastpoolt (punkt 4). Uks võib
avaneda sissepoole või olla külgsuunaline liuguks, et sobituda erinevate ruumiplaneeringutega
(punkt 5). Võreuksel peab olema vähemalt mehaaniline siselukk, mis vastab standardi EVS-EN
12209 turvalisusklassi 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa
standardiorganisatsiooni standardi nõuetele, ja mida avatakse võtmega nii seest- kui väljastpoolt,
tagades turvalise juurdepääsukontrolli (punkt 6). Lukuvõti peab vastama standardi EVS-EN 1303
(või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele)
turvalisusklassile 5, mis nõuab tugevat kaitset võtme kopeerimise ja erinevate murdvõtete vastu
(punkt 7). Ukselengi konstruktsioon peab olema kindlalt kinnitatud seintele, põrandale või lakke, et
vältida lengi eemaldamist (punkt 8).
Paragrahviga 11 kehtestatakse nõuded akendele ja avadele. Relvahoidlal ei ole aknad lubatud (lõige
1). Eesmärk on hoida relvahoidla avade arv minimaalsena, et vähendada relvahoidlasse tungimise ja
relvahoidlas hoitavatele esemetele ligipääsu võimalusi. Kui määruse jõustumise hetkeks on
relvahoidlal aknad, tuleb need kinni ehitada. Kuna relvahoidlas püsivalt ei töötata, siis ei ole
päevavalguse tagamine relvahoidlas vajalik. Muude väliskeskkonda avanevate avade puhul, tuleb
need katta metallvõrede või -restidega (lõige 2). Sellised avad võivad olla näiteks ventilatsiooniavad.
Kindlustamise kohustus on nende avade puhul, mille läbimõõt kitsaimas kohas on üle 150 mm.
Avasid võib kindlustada metallvõre või -restiga. Metallvõred peavad olema valmistatud vähemalt
10 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes ristumiskohtades kokku keevitatud ja
võreavaga mitte üle 400 mm². Metallvõred või avatavate metallvõrede raam peavad olema kindlalt
kinnitatud seina külge (lõige 3).
Lõikes 4 sätestatakse nõuded metallrestile. Metallrestid peavad olema valmistatud vähemalt 4 mm
paksusest terasplaadist, et tagada piisav mehaaniline vastupidavus. Restidel on maksimaalne lubatud
avade suurus 400 mm², mis välistab ka väiksemõõtmeliste esemete ja objektide võimaliku läbipääsu.
Lisaks on sätestatud, et restid peavad olema kinnitatud viisil, mis välistab nende eemaldamise ilma
erivahendeid kasutamata.
Lõikega 5 kehtestatakse avatavate metallvõrede või -restide lukustusmehhanismile täiendavad
turvanõuded, mille eesmärk on välistada loata juurdepääs relvahoidlale läbi turvatud avade. Nõutud
on, et lukustusmehhanism peab paiknema ruumis seespool, et vältida lukustuse avamist väljastpoolt.
Nii nagu relvahoidla ukse puhul peab ka muude avade lukustus vastama vähemalt standardi EVS-EN
12209 turvaklassile 5. Avatavate metallvõrede või -restide puhul võib kasutada ka tabalukku, mis
14
vastab vähemalt standardi EVS-EN 12320 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise
või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. Nõue lukustuse asukoha ja kvaliteedi kohta
on vajalik, tagamaks, et avamisfunktsiooniga (nt hoolduse või ventilatsiooni tarbeks) metallvõresid
või -reste ei saaks kasutada sissemurdmiseks või varjatud ligipääsuks. Täiendavalt ei pea kindlustama
avasid, mis on kaetud tehnilise agregaadiga või mis avanevad ruumi sees paikneva võreseina taha
(lõige 6). Sellises paigutuses on tagatud lokaalselt füüsiline tõke, mis piirab ligipääsu. Samas on
seatud tingimus, et tehniline agregaat peab olema paigaldatud viisil, mis välistab selle eemaldamise
käepäraste töövahenditega, tagades, et seda ei saa kasutada sissemurdmise läbipääsuna.
Lõikes 7 on sätestatud elektroonilise valvesüsteemi nõue kõigile avadele, mis on kaetud
metallvõrede, metallrestide või tehnilise agregaadiga. Sellised elemendid tuleb varustada avamist või
eemaldamist tuvastavate anduritega, mis võimaldavad avastada võimaliku sissetungi. Andurite ja
valvesüsteemide valik ei ole sealjuures määratud.
Paragrahviga 12 sätestatakse nõuded relvahoidla territooriumile ja piirdeaiale. Relvahoidla
territoorium peab olema kinnine ja piiratud vähemalt 2400 mm kõrguse tugeva piirdeaiaga, mis
takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise relvahoidla territooriumile (lõige 1). Piirdeaia kõrguse
sätestamisel on lähtutud Kaitseväe piirdetara kõrgusest. Nimetatud kõrgus on minimaalne, et
takistada kõrvalistel isikutel üle piirdeaia ronida ning territooriumile pääseda.
Piirdeaed peab olema varustatud valveseadmestikuga, mis võimaldab ettevõtjal või tema turvateenuse
pakkujal reageerida vastavalt ettevõtte turvaplaanile. Valveseadmestik võib olla kas häireseadmestik,
mis vastab vähemalt standardisarja EVS-EN 50131 turvaklassi 3 tasemele, või jälgimisseadmestik,
mis vastab vähemalt standardisarja EVS-EN 62676 turvaklassi 3 tasemele, või mõne muu samaväärse
rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. Võib kasutada häire- ja
valveseadmestikku ka kombineeritult koos (lõige 2). Oluline on, et ettevõtja või tema turvateenuse
pakkuja saaks esimesel võimalusel võimalikule sissetungile reageerida. See on valve kihilisuse
põhimõtte rakendamine, mille kohaselt on esimeseks sissetungi takistavaks meetmeks piirdeaiaga
kaitstud välisperimeeter.
Relvahoidla ja piirdeaia vahele peab jääma vähemalt 15 meetrit. Minimaalne vahekaugus on vajalik,
et raskendada ligipääsu relvahoidlale piirdeaialt ning vähendada võimalusi relvahoidlat mõjutada
piirdeaia tagant. Kui väline ohtlik mõju on tehniliste abinõude või looduslike tõketega välditud, võib
piirdeaia kaugust relvahoidlast vähendada (lõige 3).25 Meetme eesmärk on võimaldada ja motiveerida
ettevõtjat tagama valve kihilisuse põhimõtte rakendamist. Selliselt on ettevõtjal võimalik valida
sobivaid vahendeid, süsteeme ja lahendusi, mis lähtuvad objekti geograafilisest asukohast ning
muudest asjakohastest näitajatest, et maandada riski relvahoidlale. Kui relvahoidla asub piirdeaiaga
ümbritsetud relvatehase territooriumil, siis ei ole relvahoidlale eraldi piirdeaeda vaja (lõige 4).
Kui relvahoidla asub piirdeaiaga ümbritsetud relvatehase territooriumil, ei kohaldata relvahoidlale
käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 (lõige 5). Relvahoidla territoorium on kaitstud sellisel juhul
relvatehase piirdeaiaga.
25 Lähtealuseks on võetud lõhkematerjalitehase piirdeaia nõuded, mis on sätestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005 määrusest nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“. –
https://www.riigiteataja.ee/akt/125082017004.
15
Kui relvahoidla asub relvatehases, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 (lõige 6).
Paragrahviga 13 sätestatakse erand sõjarelva, relvasüsteemi ja nende oluliste osade väljaspool
relvahoidlat hoidmise tingimustele. Sõjarelva, relvasüsteemi ning nende olulisi osasid võib hoida
väljaspool relvahoidlat relvatehases nii kaua, kui on vaja sõjarelva, relvasüsteemi või nende oluliste
osade valmistamiseks, parandamiseks, ümbertegemiseks, lammutamiseks või laskekõlbmatuks
muutmiseks (lõige 1). Eelkõige tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, mille kohaselt võib relvi
hoida väljaspool relvahoidlat üksnes juhul, kui see on otseselt seotud konkreetse eesmärgi täitmise
või tööprotsessist tuleneva ajutise vajadusega.
Relvatehase territooriumil võib hoida raskerelvi või neil põhinevaid relvasüsteeme, kui raskerelval
või sellel põhinevalt relvasüsteemilt on eemaldatud oluline osa, mis muudab raskerelva või
relvasüsteemi kasutamise võimatuks (lõige 2). Tulenevalt asjaolust, et määrusega võimaldatakse
suuremõõtmeliste raskerelvade ja relvasüsteemide alaline hoiustamine väljaspool relvahoidlat ja
relvatehast, tuleb tagada nende vahendite piisav turvalisus ning riskipõhine kaitsemeetmete
rakendamine. Vajalik on rakendada tehnilisi ja korralduslikke abinõusid, mis välistavad raskerelva
või raskerelval põhineva relvasüsteemi funktsionaalsuse, eemaldades sellelt olulise osa (nt relvaluku),
mis muudab relva või relvasüsteemi kasutuskõlbmatuks. Eemaldatud olulist osa tuleb hoida
relvatehases või relvahoidlas. Raketiheitjat või raketikompleksi võib hoida juhul, kui selle laskeseade
ei ole terviklik ehk tegemist ei ole olulise osaga.
Kui ettevõtja hoiab raskerelvi või neil põhinevaid relvasüsteeme relvatehase territooriumil, peab
raskerelva või sellel põhineva relvasüsteemi ning piirdeaia vahele jääma vähemalt 15 m (lõige 3).
Väljaspool relvahoidlat hoitav raskerelv ja relvasüsteem peab olema kaitstud ilmastiku mõju eest. Kui
see ei ole võimalik, peab olema tagatud raskerelva ja relvasüsteemi piisav hooldatus ja säilimine
(lõige 4).
Kui relvatehase territooriumil hoitakse raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi, peab
ligipääs relvatehase territooriumile olema kontrollitud samaväärselt ligipääsuga relvatehasele
(lõige 5).
6. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvatehase
territooriumil
Paragrahviga 14 sätestatakse relvatehase definitsioon, mille kohaselt on relvatehas käesoleva
määruse tähenduses ehitis või osa ehitisest, kus toimub sõjarelva ja relvasüsteemi valmistamine,
parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine (lõige 1). Sealjuures
võib relvatehas hõlmata üht või mitut ehitist, mis võivad olla omavahel ühendatud. Relvatehas võib
olla ka üks osa ehitisest. Relvatehase juures asuvad ruumid, ehitise osad või ehitised, kus relvi ei
käidelda, ei pea olema relvatehased, see tähendab, et neile ei rakendu relvatehase nõuded. Selliste
hulka võivad kuuluda näiteks kontoriruumid, abihooned, aga ka laod ja tehased, kus relvi ei käidelda,
jne.
Relvatehase territooriumina käsitletakse käesoleva määruse tähenduses ala, mis jääb relvatehase ja
piirdeaia vahele (lõige 2). Sealjuures ei hõlma relvatehase territooriumi mõiste relvatehast kui ehitist
16
ennast. Kui relvatehas on osa ehitisest, siis võib relvatehase territooriumina käsitleda ehitise ja
piirdeaia vahelist ala. Sealjuures on oluline, et relvatehase territooriumile oleks ligipääs kontrollitud.
Paragrahviga 15 kehtestatakse miinimumnõuded relvatehase ehitusnõuetele. Lõikega 1
kehtestatakse nõue relvatehase konstruktsioonidele. Ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised
lahendused, viimistlus ja sisustus peavad olema tehtud vähemalt A2-klassi tuletundlikkusega
materjalist. Relvahoidla ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja
sisustus peavad olema valmistatud vähemalt A2-klassi tuletundlikkusega materjalidest.
Tuletundlikkuse klass A2-s1,d0 vastavalt standardile EVS-EN 13501-1:2019 tähendab, et materjal
on väga piiratud põlevusega, ei põhjusta leeke ega olulist suitsu, ning tule levik on minimaalne.26
Sealjuures peavad piirdekonstruktsioonid olema püsikonstruktsioonid, üksteisega ühendatud ja
olema valmistatud nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik ilma
erivahendeid kasutamata väljastpoolt eemaldada (lõige 2). Võrreldes relvahoidla ehitusnõuetega on
relvatehase nõuded paindlikumad. Piirdekonstruktsiooni materjali ja selle läbimõõtu ei ole otseselt
määratud, kuid materjal peab vastama vähemalt tulekindluse klassile A2 ja piirdekonstruktsioonid
peavad olema piisavalt tugevalt valmistatud, nii et detaile ei saa ilma erivahenditeta eemaldada.
Piirdekonstruktsioonid peavad tõkestama sissemurdmist vähemalt samal tasemel kui relvatehase
avatäited.
Relvatehase avatäited (sh aknad, uksed, luugid jms) peavad vastama vähemalt standardi EVS-EN
1627 turvaklassile RC 3 (lõige 3).
Paragrahviga 16 kehtestatakse nõuded akendele ja muude avadele. Relvatehases on aknad lubatud.
Aknaid tuleb kaitsta, et takistada nende kaudu sissetungimist või relvatehasele ja seal viibivatele
inimestele ohtlike esemete sisenemist relvatehasesse. Ettevõtjal on võimalus valida, kas ta varustab
aknad metallvõredega, mis on valmistatud vähemalt 10 mm ristlõike läbimõõduga terasvarrastest
ning mille ava suurus ei ületa 10 000 mm², paigutab akendele turvarulood või paigaldab akendele
turvaklaasi või -kile (lõige 1).
Lõike 2 kohaselt peavad relvatehase aknad olema varustatud turvaklaasi või -kilega, mis vastab
vähemalt standardi EVS-EN 356:2000 või EVS-EN 12600 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise
või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi miinimumnõuetele. Nimetatud Euroopa standardid
annavad ettevõtjale põhimõtte, mille kohaselt peab klaas või kile olema purunemiskindel ning
takistama aknast läbipääsu. Lõigetes 3–8 sätestatud nõuded on samad kui relvahoidlatel (vt selgituste
kohta relvahoidla peatükist).
Paragrahviga 17 sätestatakse nõuded relvatehase ustele. Relvatehasel ei ole nõutud topeltust
erinevalt relvahoidlast. Relvatehase uks peab vastama standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 või
mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele
(punkt 1), uksel peab olema vähemalt üks mehaaniline lukk, mis vastab vähemalt standardi EVS-EN
12209 klassi 5 nõuetele (punkt 2). Ukse võti peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303
turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni
standardi nõuetele (punkt 3).
26 Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 8 lg 1.
17
Ukselengid peavad olema kindlalt kinnitatud seinte või põranda ja lae külge (punkt 4) ning uks võib
avaneda ainult väljapoole (punkt 5).
Lõikega 2 võimaldatakse relvatehastes kasutada tõstuk- ja voldikuksi juhtudel, kus see on tehniliselt
põhjendatud, näiteks suuremõõtmeliste raskerelvade, relvasüsteemide, relvaosade, aga ka seadmete,
töövahendite sisse- ja väljaviimiseks. Selliste uste kasutamine on paratamatu suuremõõtmeliste
kaupade liikumise korral. Suurte tõstuk- ja voldikuste sissemurdmiskindlusele ei ole sobivat
standardit, küll aga on nõutud, et sellised uksed peavad olema lukustatud vähemalt kahest
eraldiseisvast lukustuspunktist, et tõkestada uksest sissemurdmist. Lukud peavad vastama vähemalt
EVS-EN 12209 või EVS-EN 12320 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või
Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 1). Samuti on määratud, et lukuvõtme
turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse
rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 2).
Lõikega 3 sätestatakse täiendav julgeolekumeede, mille kohaselt peavad kõik relvatehase uksed,
sõltumata tüübist, olema varustatud avamist tuvastavate anduritega, mis on ühendatud
valvesüsteemiga. Nõue tagab, et igasugune juurdepääs tootmishoonetele oleks reaalajas jälgitav ja
kontrollitav, võimaldades kiiret reageerimist ligipääsuõiguseta isikute sisenemise korral.
Paragrahviga 18 sätestatakse nõuded relvatehase territooriumile.
Relvatehase territooriumi turvamisele kehtivad samad nõuded kui relvahoidla puhul. Ettevõtja on
kohustatud lähtuma turvalisuse tagamisel kihilisuse põhimõttest, mille eesmärk on tagada
mitmetasandiline turvalahendus, alustades välimisest kaitsekihist. Esmane välisperimeetril asuv
füüsiline turvakiht on piirdeaed, mille puhul on oluline, et selle konstruktsioon, sh kõrgus, takistaks
efektiivselt üleronimist või volitamata isikute muul viisil sisenemist relvatehase territooriumile
(lõige 1).
Turvalisuse tagamisel on keskse tähtsusega ka piirdeaial paiknev valveseadmestik. Ettevõtjal on
kohustus rakendada kas vähemalt standardi EVS-EN 50131 klassile 3 vastavat häireseadmestikku või
EVS-EN 62676 klassile 3 vastavat jälgimisseadmestikku (lõige 2). Tänapäeval kasutataks neid sageli
kombineeritult ning tulenevalt videotuvastuse ja -töötluse tehnoloogia arengust peetakse viimast isegi
tõhusamaks lahenduseks. Nimetatud süsteemid peavad võimaldama viivitamatut häiresignaali
edastamist ettevõtja turvalisuse eest vastutavale isikule või turvateenuse osutajale, tagades sellega
võimalikult kiire reageerimise potentsiaalse turvariski korral.
Selleks, et raskendada ligipääsu relvatehasele piirdeaialt ning vähendada võimalusi relvatehast
mõjutada piirdeaia tagant on määratud piirdeaia ja relvatehase vaheliseks vähimaks kauguseks 15 m.
Kui väline ohtlik mõju on tehniliste abinõude või looduslike tõketega välditud, võib piirdeaia kaugust
relvatehasest vähendada (lõige 3). Ettevõtjale on jäetud võimalus rakendada ohtude maandamiseks
täiendavaid riskipõhiseid meetmeid relvatehase territooriumi sees. Meetmete valikul tuleb arvesse
võtta objekti geograafilist paiknemist (nt asula sees või väljaspool seda), kasutatava
turvamislahenduse iseloomu ja korraldust (nt kas tegu on ööpäevaringse mehitatud turvamisega).
Ettevõtjal on samuti võimalus põhjendada järelevalveasutusele, millistele objektiivsetele asjaoludele
tugineb hinnang, et väline ohtlik mõju on kõrvaldatud. Sellisteks asjaoludeks võivad olla looduslikud
18
kaitset soodustavad eripärad, näiteks kraavid, kaitsevallid, relvatehase asukoha kaugus võimaliku ohu
allikast jms. Alternatiivina võib ettevõtja olla otsustanud rakendada täiendavaid tehnilisi
kaitsemeetmeid, nagu näiteks lisaokastraatvõrgu paigaldamine piirdeaiale või kombineeritud häire-
ja valveseadmestiku kasutamine piirdeaial, tagades kogu perimeetri, sealhulgas visuaalselt raskesti
jälgitavate tsoonide, põhjaliku valve.
Ettevõtjal lasub kohustus tagada, et kõrvalistel isikutel puuduks igasugune omavoliline juurdepääs
relvatehase territooriumile (lõige 4). Kõrvaline isik võib siseneda relvatehase territooriumile ainult
koos saatjaga või muu selleks volitatud isikuga.27
Relvatehase piirdeaia kohustusele on sätestatud erand lõikes 5. Lõike 5 punktides 1–5 on sätestatud
tingimused, mida RelvS § 8336 lõikes 1 nimetatud komisjon peab arvesse võtma, et lubada ettevõtjal
ehitada relvatehas hoonesse, mille ümber ei ole võimalik paigaldada piirdeaeda (punktid 1 ja 2).
Selle erandi mõte on võimaldada alustavatel või väiksematel kaitsetööstusettevõtetel teha sõjarelvade
arendust ja luua prototüüpe ilma, et neil oleks veel seeriatootmise võimekusega relvatehast. Sellisel
juhul on ettevõtjal kohustus tagada punktides 1–5 sätestatud nõuded. Ehk sel juhul tuleb relvatehase
seinad, laed ja põrandad varustada häireseadmestikuga, mis annaksid võimalikust sissetungist
viivitamatult märku (punkt 3). Kuna välisperimeeter ei ole turvatud piirdeaiaga, tuleb tagada
tugevam siseperimeetri turvamine. Selleks peavad relvatehases olema topeltuksed koos nende vahele
moodustuva lüüsiga. Uksed peavad vastama standardi EVS-EN 1627 turvaklassile RC 3 või mõne
muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 4).
Piirang on seatud ka relvade kogusele, mida ettevõtja võib käidelda, et loobuda relvatehase piirdeaia
nõudest (punktis 5). Sellisel juhul tohib relvatehases käidelda maksimaalselt 100 käsitulirelva või 10
raskerelva või 10 relvasüsteemi.
7. peatükk. Relvahoidla, relvatehase ja nende territooriumi ning relvakapi turvalisuse tagamise
nõuded
Paragrahviga 19 kehtestatakse üldnõuded sõjarelvade turvamise korraldamisele. Turvamine on
vastavalt turvategevuseseaduse § 5 lõikele 1 mehitatult või tehnilise vahendiga valvamine, kaitsmine
ja korra pidamine. Relvade hoiustamiseks kasutatav relvahoidla, relvatehas ja nende territoorium ning
relvakapp peavad olema ööpäevase turvamise all (lõige 1). Ööpäevane turvamine tähendab, et
kasutatakse kas mehitatud või elektroonset valvet või mõlemat.
Ettevõtja ülesanne on turvamise korraldamisel arvestada relvahoidlas, relvakapis või relvatehases
hoitavate sõjarelvade ja laskemoona ohtlikkuse ning maksimaalse hoitava kogusega (lõige 2). See
tähendab, et eelkõige peab ettevõtja võtma kasutusele proportsionaalsed meetmed tema relvahoidlas,
relvakapis või relvatehases hoiustatavate relvade kaitseks. Ettevõtja vastutab relvatehase, relvahoidla,
kogu nende territooriumi ja kõikide sissepääsude turvamise, mitte ainult näiteks peavärava turvamise
eest.
Juhul kui ettevõtja võtab vastu külalisi, on oluline tagada, et kõik relvatehases ja selle territooriumil
viibivad isikud oleksid nõuetekohaselt registreeritud ning nende andmed kajastuksid külaliste
27 Täpsemad nõuded külaliste viibimisele relvatehase territooriumil on sätestatud käesoleva määruse §-is 21 jj.
19
arvestuses (lõige 3). Ettevõtjal on õigus valida endale sobiv arvestusviis tingimusel, et see vastab
kehtivatele andmekaitse- ja julgeolekunõuetele. Arvestust võib pidada näiteks füüsilises vormis
külalisteraamatus või kasutada selleks elektroonilisi lahendusi, sealhulgas spetsiaalseid
tarkvarasüsteeme või muid andmekandjaid, mis võimaldavad teabe turvalist kogumist ja säilitamist.
Oluline on, et andmed oleksid säilitatud viisil, mis võimaldab nende taasesitamist järelevalve käigus.
Andmeid külastuste kohta tuleb säilitada vähemalt üks aasta peale külastuse toimumist. See
võimaldab tagantjärele välja selgitada külalistega seotud võimalike vahejuhtumite asjaolud. Samuti
peab olema tagatud, et ligipääs andmetele peab olema piiratud volitatud isikutega ning andmekandjad
peavad olema kaitstud loata juurdepääsu eest. Külastajate registreerimine ei tohi piirduda üksnes
formaalse nõude täitmisega. Ettevõtja esindaja peab olema valmis esitama järelevalveasutuse
ametnikule andmed tegelike külastuste kohta, kui seda nõutakse.
Lõike 4 kohaselt peab ettevõtja juht kehtestama sõjarelvade vastuvõtmise, väljastamise,
relvasaadetisi saatvate isikute ja töötajate territooriumile lubamise (kirjaliku) korra. Selle korra
eesmärk on reguleerida seda, kuidas ettevõttes sõjarelvi vastu võetakse ja väljastatakse. Eesmärk on
tagada, et sõjarelvade vastuvõtmine ja väljastamine on korrektselt vormistatud ja tehniliselt läbi
viidud. Territooriumile sisenemise, väljumise ja seal liikumise korra eesmärk on sätestada töötajate
õigused liikuda. Näiteks, mis kellaaegadel võivad territooriumil liikuda töötajad või millistes
ruumides ja hoonetes on neil lubatud viibida. Samuti peab korraga olema reguleeritud, kuidas ja mis
tingimustel saavad territooriumil viibida külalised, nagu näiteks relvasaadetisi saatev turvameeskond,
kui need ei ole ettevõtte enda töötajad.
Paragrahviga 20 sätestatakse külaliste viibimise nõuded relvatehase ja relvahoidla territooriumil.
Külaline on isik, kellel puudub ligipääsuõigus relvahoidla või relvatehase territooriumile (lõige 1).
Kui külalisel ei ole ligipääsu relvatehase või relvahoidla territooriumile, siis eeldatakse käesoleva
määruse tähenduses, et nimetatud isikul puudub juurdepääs ka relvatehasesse või relvahoidlasse
(lõige 2). Külaliste omavoliline liikumine territooriumil on keelatud (lõige 3). Külalised võivad
territooriumil viibida ainult koos ettevõtte töötajaga, kes omab ligipääsu relvahoidla või relvatehase
territooriumile.
Lõigetes 4 ja 5 on sätestatud erand. Saatjata võib külaline relvahoidla ja relvatehase territooriumil
liikuda vaid ettevõtja pool väljastatud loa alusel (lõige 4). Näiteks, kui relvatehase territooriumil on
vaja muru niita, teostada näiteks heakorra toiminguid või teostada taristu hooldustöid. Saatjata
liikumisõiguse andmise korra kehtestab ettevõtja juht (lõige 5).
Külastuste registreerimine peab ühest küljest tagama inimeste sisenemise territooriumile läbi kindla
koha (nt pääsla) ning teisalt võimaldama kontrollida ja tuvastada territooriumil viibivaid või viibinud
isikuid, nende andmeid ja viibimise põhjuseid (lõige 6). Punktides 1–4 sätestatud nõuded on
minimaalsed, mida ettevõtja peab enda arvestuses kajastama ja talletama. Ettevõtja võib sätestada
vastavalt enda kehtivale sisemisele korrale ka lisanõudeid.
Lõikes 6 nimetatud andmeid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kande tegemisest (lõige 7).
20
Ettevõtjale on jäetud valikuvabadus otsustada, millisel viisil ta tutvustab külalistele relvatehases
kehtivaid ohutusnõudeid (lõige 8). Valitud teavitamisviis peab olema sisuline ja arusaadav,
võimaldades külastajatel omandada piisavad teadmised objektil viibimise ajal esineda võivate riskide
ja nõuete kohta riskide ennetamiseks. Kohustuslik on, et külalisi saatev töötaja teavitab külastajaid
võimalikest ohtudest, mis võivad kaasneda relvatehase territooriumil liikumise või viibimisega.
Samuti peab töötaja andma lisajuhiseid ja -selgitusi, kuidas käituda ohuolukorras ning milliseid
ennetus- ja abimeetmeid tuleb järgida riskide vältimiseks või nende mõju vähendamiseks. Oluline on
tagada, et ohutusnõuete selgitamine ei oleks pelgalt formaalsus, vaid sisuline turvameede, mille
eesmärk on kaitsta nii külastajaid kui ka relvatehase julgeolekut. Ettevõtja vastutab selle eest, et
juhised oleksid edastatud viisil, mis arvestab külastajate arusaamise ja keelelise võimekusega ning
võimaldab neil potentsiaalsete ohtude suhtes adekvaatselt reageerida.
Paragrahviga 21 seatakse nõuded relvahoidla ja relvatehase turvalisuse ning tuleohutuse tagamisele.
Lõikega 1 kehtestatavad nõuded hõlmavad elektroonilisi lahendusi, mille töö- ja tuvastusfunktsioon
võib varieeruda. Loetletud turvanõuded täiendavad relvahoidla ja relvatehase ehituslikke nõudeid, et
vältida relvahoidlasse või relvatehasesse omavolilist sisenemist ning tagada kõikide relvade,
erivahendite ja laskemoona säilimine, sealhulgas vältida nende vargust.
Relvahoidla ja relvatehas peavad olema varustatud vähemalt järgmiste, sh elektrooniliste
turvalahendustega:
• Läbipääsusüsteem, mis võimaldab kontrollida ja piirata juurdepääsu relvatehasele,
relvahoidlale ning nende abiruumidele (nt relvahoidla, tootmisruumid, ladustusalad) ja
relvatehase territooriumile. Süsteem peab vastama standardi EVS-EN 60839
turvalisusekategooria 3 nõuetele (punkt 1). Turvalisusekategooria 3 tähistab riskianalüüsi
mõttes keskmise kuni suure riskiga rünnakumeetodeid. Nimetatud kategooria puhul on
sissetungija kursis läbipääsu kontrollsüsteemiga ning tal on olemas laialdane valik tööriistu ja
kaasaskantavaid elektroonikaseadmeid. Riskianalüüsi alusel on asukohas olevatel varadel
suur väärtus ning füüsiline julgeolek on tagatud selleks, et heidutada, viivitada ja avastada
vastaseid. Sealjuures on kasutusele võetud meetmed, mis aitavad identifitseerida vastaseid.28
• Sissetungihäiresüsteem, mille eesmärk on tuvastada loata sisenemiskatsed hoonetesse või
territooriumile. Süsteem peab vastama standardi EVS-EN 50131 turvalisusekategooria 3 või
mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi
nõuetele, mis hõlmab andurite paigutust, häirete edastamise viivitust, vastupidavust
saboteerimisele ning süsteemi üldist töökindlust (punkt 2).
• Videovalvesüsteem, mis peab vastama standardi EVS-EN 62676 turvalisusekategooria 3 või
mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi
nõuetele. Videovalvesüsteem peab võimaldama kvaliteetset reaalajas jälgimist ja salvestamist
ning olema piisava salvestusperioodiga, et võimaldada hilisemat analüüsi ja tõendamist
(punkt 3).
• Esmased tulekustutusvahendid, mis peavad olema kättesaadavad relvatehase või -hoidla
erinevates ruumides ning vastama tuleohutusnõuetele (punkt 4).
28 EVS-EN 60839-11-2:2015. Riskianalüüsi tabel, joonis 2, lk 15. – https://www.evs.ee/et/evs-en-60839-11-2-2015.
21
• Piksekaitsesüsteem, mille ülesanne on kaitsta relvatehase ehitisi ja seadmeid atmosfäärielektri
põhjustatud kahjustuste eest. Süsteemi puudumine võib põhjustada olulisi riske nii varale kui
ka inimeludele, eriti arvestades relvatehases kasutatavate ainete tundlikkust (punkt 5).
• Tuletõrjesignalisatsioon, mille eesmärk on võimalikult varajane tulekahju avastamine ja
vastava häire edastamine asjakohasele reageerimisüksusele. Süsteem peab võimaldama
automaatset tuleohu tuvastamist ja edastust valveteenistusele või päästemeeskonnale (punkt
6).
• Varuvalgustusseadmed, mis tagavad piisava nähtavuse ja evakuatsioonivõimaluse
elektrikatkestuse või muude avariide korral. Varuvalgustus peab katma evakuatsiooniteed,
hädaväljapääsud ja muud strateegilised tsoonid, et võimaldada ohutu lahkumine ja tagada
jätkuv turvasüsteemide toimimine (punkt 7).
Relvahoidla ja relvatehas peavad olema varustatud autonoomse varuelektritoitesüsteemiga, mis peab
tagama elektrikatkestuste korral elektritoite jätkumise näiteks generaatori abil, et kõik turvalisust ja
tuleohutust tagavad seadmed (valvesignalisatsioonid, valgustid, videokaamerad jms) töötaksid
vähemalt 48 tundi (lõige 2).
Relvahoidla territooriumil peab olema lisaks elektroonilistele turvalahendustele tulirelvastatud
mehitatud turvamine, kui relvahoidlas või relvatehases käideldakse suuremaid koguseid, kui
punktides 1–5 sätestatud (lõige 3). Nõude eesmärk on tagada võimalikult kiire ja asjakohane
reageerimine ohu korral, kui suurem kogus sõjarelvi võib sattuda valedesse kätesse.
Relvahoidla ja relvatehase tulirelvastatud mehitatud turvamine on alaliselt ettevõtte territooriumil
paiknev käsitulirelvaga relvastatud turvatöötaja või turvameeskond, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget
ja kes on relvastatud käsitulirelvadega (lõige 4). Selle asendamiseks on sätestatud nõue lõikes 5, mille
kohaselt võib tulirelvastatud alalise mehitatud turvamise asendada tulirelvastatud patrulliga juhul, kui
patrulli reageerimisaeg on alla 15 minuti. Selle eesmärk on võimaldada kiiret reageerimist ohu
ilmnemise korral, saavutada seda erinevate vahenditega ning pakkuda seeläbi ettevõtjale paindlikkust
turvalisuse tagamisel.
Lõike 6 kohaselt on käitamisloa andjal õigus julgeolekuriskide hindamise tulemusena nõuda
käitamiskohal mehitatud valve isikkoosseisu suurendamist. Nagu eespool mainitud, võib mehitatud
valveks kasutatavate valvurite arvu suurendamise vajadus tuleneda näiteks käideldavate relvade või
laskemoona kogusest või iseloomust. Niisamuti võib valvurite arvu suurendamist vaja olla
relvahoidla või relvatehase asukoha tõttu. Näiteks, kui see asub sedavõrd eraldatud kohas, et
võimaliku ebaseadusliku sissetungi korral võib politsei või turvaettevõtja patrulli kohalejõudmine
võtta liiga kaua aega, mistõttu on oluline, et kurjategijaid takistataks ning seeläbi võidetaks aega
politsei kohale jõudmiseni.
Paragrahviga 22 sätestatakse nõuded relvahoidla, relvakapi ja relvatehase võtmete hoidmisele.
Vältimaks kõrvaliste isikute ligipääsu relvahoidlale või relvakapile, peab sõjarelvade hoiustamiseks
kasutatava relvahoidla ja relvakapi võtmeid hoiustama eraldi turvalises hoiukohas (lõige 1).
Olukorras, kus relvahoidla või relvakapi võtmed ei ole kättesaadavad või on kadunud, peavad
relvahoidla ja relvakapi lukkudel olema tagavaravõtmed, mis peavad asuma põhivõtmetest eraldi
(lõige 2).
22
Lõikes 3 sätestatu lubab kasutada mehaanilise luku asemel ka vahetatava kombinatsiooniga või
elektroonset lukku, millega võimaldatakse relvahoidlale või relvatehasesse juurdepääsuks kasutada
elektroonset süsteemi. Sealjuures on oluline, et hoones oleks käesoleva määruse § 21 lõikes 2
sätestatud varuelektritoitesüsteem, mis suudab tagada ligipääsu relvahoidlasse või relvatehasesse
vähemalt 48 tunni jooksul.
Ettevõtja peab arvestust isikute üle, kellele on antud iseseisev ligipääsuõigus relvahoidlasse või
relvatehasesse sisenemiseks. Ligipääsuõiguse loomise ja lõppemise kohta peab ettevõtja samuti
arvestust (lõige 4). Ülevaate saamiseks ja kontrolli tagamiseks, kelle käes on võtmed ning kes
sisenevad relvahoidlasse, peab ettevõtja registreerima võtmete väljastamise ja tagastamise ning
säilitama vastavaid andmeid vähemalt ühe aasta jooksul pärast kande tegemist (lõige 5).
Elektroonse luku korral peaks igal isikul olema oma kood. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb tagada
muul viisil, et relvahoidlasse sisenev isik oleks tuvastatav. Olukorras, kus relvahoidla või relvakapi
vähemalt üks võti on kadunud või on oht, et lukukombinatsioon on saanud teatavaks kõrvalistele
isikutele, peab vahetama relvahoidla ja relvakapi luku või lukukombinatsiooni (lõige 6).
8. peatükk. Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hoiustamise nõuded
Määruse § 24 sätestab laskemoona ja lahingumoona jaotuse ÜRO numbri29 järgi ohuklassidesse.
Laskemoon ja lahingumoon kuuluvad ÜRO numbri järgi 1. ohuklassi, mis tähendab, et tegemist on
kõrge riskiastmega ohtlike ainetega, mille väärkasutamisel, näiteks hooletusest või pahatahtlikkusest,
võivad olla tulemuseks rasked tagajärjed inimese elule, tervisele, taristule ja transpordivahenditele.
Ohuklass jaguneb omakorda kuude ohuklassi. Ohuklassidesse jaotumine võimaldab ettevõtjal hinnata
ja võtta kasutusele ohutusmeetmeid laskemoona ja lahingumoona ladustamiseks ja veoks.
Ohuklasside jaotus tuleneb ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo kokkuleppe lisa A peatükist 2.2.30
Selle järgi on võimalik liigitada laskemoon ja lahingumoon kuude ohuklassi:
1.1 – massplahvatusohtlik laske- ja lahingumoon, mille eripäraks on plahvatada kogu massiga, mis
tähendab, et hetkeliselt plahvatab kogu veoses või hoidlas olev lõhkematerjal. Peamiseks
kahjustavaks faktoriks on plahvatusel tekkiv lööklaine;
1.2 – laske- ja lahingumoon, mis ei plahvata kogu massiga, vaid paiskub plahvatusel laiali,
kahjustades tekkivate kildude, tükkide ja plahvatamata esemetega ümbritsevat keskkonda ja objekte.
Plahvatusel tekkiva lööklaine toime piirdub vahetu lähialaga;
1.3 – laske- ja lahingumoon, mis tekitab põlemisel suurel hulgal soojuskiirgust või süttivad üksteise
järel väikeste plahvatusefektidega. Massplahvatuse puudumise tõttu on lööklaine toime tühine;
1.4 – laske- ja lahingumoon, mis võib süttimisel või initsieerimisel ainult osaliselt plahvatada.
Plahvatus toimub üldjuhul ainult pakendi sisemuses ega kandu edasi teistele pakenditele. Pakendi
sisu laialipaiskumine, kildude ja tükkide tekkimine ning laialipaiskumine on vähetõenäoline.
Välispidine kuumutamine ei põhjusta pakendi sisu hetkelist plahvatamist;
29 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ohtlike kaupade veoks antud soovituste kohane ohtliku aine või eseme
identifitseerimisnumber. 30 Nimetatud kokkulepe ja selle lisad A ja B on leitav leheküljel: Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo kokkulepe (ADR)
[seisuga 01.01.2021]–Riigi Teataja.
23
1.5 – vähetundlikud massplahvatusohtlikud ained, mille plahvatamine või põlemise üleminek
plahvatuseks normaalsetel veo- ja ladustamistingimustel on vähetõenäoline;
1.6 – üliväikese tundlikkusega massplahvatusohutud tooted, mis sisaldavad äärmiselt tuimi
lõhkeaineid ja nende plahvatamine või plahvatuse levik on äärmiselt ebatõenäoline.
Ohuklassides on üldjuhul selline laske- ja lahingumoon, mis võivad reageerida omavahel või
kokkupuutel õhu või muu keemilise ainega või kokkupõrke tagajärjel ja nii edasi. Sellist laske- ja
lahingumoona nimetatakse ka mitteinertseks laske- või lahingumoonaks. Olemas on ka inertne laske-
ja lahingumoon, näiteks pommide, padrunite ja mürskude imitatsioonivahendid (õppe- ja
harjutusmoon), mida kasutatakse sõjaliseks väljaõppeks. Kuna need ei sisalda lõhkeainet ega muid
ohtlikke aineid, ei kuulu need ühtsesse klassifikatsioonisüsteemi (§ 23 lõige 3). Sõjaliseks
väljaõppeks kasutatavad vahendid peavad olema selgelt eristatavad lõhkeainet ja muid ohtlikke aineid
sisaldavatest toodetest ning olema asjakohaselt tähistatud.
Paragrahviga 24 kehtestatakse laske- ja lahingumoona sobivusrühmadesse jaotamine ehk koosveo
ja kooshoidmise lubatavus. Sobivusrühma tunnuse alusel on võimalik ettevõtjal tuvastada, millisesse
sobivusrühma kuuluvat laske- ja lahingumoona võib ta ühes laos koos hoida (ladustada) või samas
sõiduvahendis vedada. Määruse lisas oleva tabeli abil saab ettevõtja planeerida, millist liiki laske- ja
lahingumoona võib ta koos ühes laos hoida ja samas veokis vedada (lõige 2). Lisaks sobivusrühmale
on oluline, mis ohuklassi laske- või lahingumoon kuulub. Nii tuleb laske- ja lahingumoona
klassifikatsioonikoodis märkida laske- või lahingumoona ohuklassi number ja sobivusrühma tähis.
Näiteks detonaatorite puhul „1.1 B“. Eesmärk on tagada ohutus laske- ja lahingumoona hoiustamisel,
veol või muul käitlemisel.
Paragrahviga 25 seatakse minimaalsed nõuded, millega peab ettevõtja laskemoona- või
lahingumoonalaos (edaspidi lahingumoonaladu) moona ladustamisel arvestama. Nagu relvahoidlale
esitatud nõuete puhul, nii peab ka lahingumoonaladudes olema välistatud kõrvaliste isikute
juurdepääs, mistõttu peavad need olema lukustatud ja valve all (lõige 1). Lõike 2 kohaselt peab laske-
ja lahingumoona paigutama lahingumoonalaos selliselt, et oleks tagatud selle säilimine ja ohutus. See
tähendab, et laske- ja lahingumoon tuleb ladustada organiseeritult. Näiteks peab olema välistatud
laske- või lahingumoona riiulilt maha kukkumine kui pakendile juhuslikult vastu minna. Laske- ja
lahingumoona peab hoiustama selliselt, et esmalt on arvestatud kooshoidmise sobivusrühmi ning
samal ajal on võimalik pakenditelt visuaalselt tuvastada ohuklass ning pakendis olev kogus (lõige 3).
Eesmärk on ohutuse tagamine.
Lõike 4 kohaselt peab ettevõtja tagama, et laske- ja lahingumoon oleks ladustatud virnas, riiulitel või
põrandal ning selliselt, et oleks välistatud kastide või pakendite valesti asetamise tõttu nende
deformeerumine. Ülioluline on kastide õige märgistamine. Seda on vaja ohutuse tagamiseks (näiteks
Päästeameti päästjatele). Nii on võimalik tulekahju korral lattu sisenedes kergelt tuvastada, millise
ohuklassiga laske- või lahingumoon on laos ladustatud ning sellele tuginedes saab kasutusele võtta
asjakohased abinõud tulekahju kustutamiseks. Veel kehtestatakse lõikega 5 nõue osaliselt täidetud
kastide märgistusele. Osaliselt täidetud kastid peavad olema tähistatud samamoodi täiskastidega.
Sõltumata asjaolust, kas kast on täidetud osaliselt või on täis, on see endiselt ümbritseva jaoks ohtlik.
Osaliselt täidetud kastide tähistamine tagab selle, et laos ei hoitaks osaliselt täidetud kaste, mille sisu
kohta teave puudub. Korrektse tähistuse puudumise tõttu võib osaliselt täidetud kastides oleva laske-
või lahingumoona valesti käitlemine põhjustada õnnetuse.
24
9. peatükk. Laskemoona- ja lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase
turvalisuse tagamise ning ehitusnõuded
Paragrahviga 26 sätestatakse lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase (edaspidi
lahingumoonatehas) turvamise tagamise korraldamise. Eesmärk on tagada, et ettevõtetes oleks
kehtestatud piisav ja sisuline turvakorraldus, mis on proportsionaalne seal hoitavate ainete
ohtlikkusega (lõige 2).
Sarnaselt relvahoidla ja -tehasega peab olema välistatud kõrvaliste isikute viibimine territooriumil või
kui seda on vaja (näiteks lahingumoonaveo saatmiseks, remonttöödeks vms), siis peab see olema
külastuste arvestuses fikseeritud (lõiked 3 ja 4).
Paragrahviga 27 sätestatakse külaliste viibimine lahingumoonalao ja lahingumoonatehase
territooriumil. Regulatsiooni eesmärk on vältida volitamata isikute juurdepääsu relvade ja
laskemoonaga seotud aladele ning kindlustada iga külalise liikumise jälgitavus ja kontroll. Külaliseks
loetakse käesoleva määruse tähenduses isikut, kellel puudub iseseisev juurdepääs lahingumoonalao
ning laskemoona- ja lahingumoonatehase territooriumile (lõige 1). Külaliste omavoliline liikumine
lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil on keelatud (lõige 2), sarnaselt relvatehase ja
relvahoidla regulatsiooniga. Sarnaselt relvahoidla ja relvatehasega peab ka olema välistatud
kõrvaliste isikute viibimine territooriumil või kui seda on vaja (näiteks lahingumoonaveo saatmiseks),
siis peab see olema fikseeritud (lõiked 3, 4 ja 6). Oluline on, et ettevõtja on tutvustanud külalistele
ohutusnõudeid (lõige 5).
Kui relvahoidla ja relvatehase puhul peab ettevõtja arvestama peamiselt RelvSi ja selle määruse
nõuetega, siis lahingumoonalao ja lahingumoonatehase puhul peab ettevõtja arvestama lisaks RelvSis
ja selles määruses sätestatule LMSi asjakohaseid nõudeid (§-id 28 ja 29).
Paragrahviga 28 sätestatakse lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase turvalisuse
ja tuleohutuse miinimumnõuded. Esiteks peavad lahingumoona ja lahingumoonatehase turvalisuse ja
ohutuse nõuded vastama lõhkematerjaliseaduse § 24 lõike 5 alusel lõhkematerjalilaole või
lõhkematerjalitehasele kehtestatud nõuetele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti (lõige
1).
Lisaks peab lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas olema varustatud turvalahendustega, sh
elektroonilistega (lõige 2 punktid 1–8). Kehtivad samad nõuded kui relvatehase ja relvahoidla
turvalisuse ja tuleohutuse tagamisele. Lisaks on sätestatud nõue (lõige 4), et lahingumoonaladu ja
lahingumoonatehas peavad olema varustatud autonoomse varuelektritoitesüsteemiga, mis peab
tagama elektrikatkestuste korral elektritoite jätkumise näiteks generaatori abil, et kõik turvalisust ja
tuleohutust tagavad seadmed (valvesignalisatsioonid, valgustid, videokaamerad jms) töötaksid
vähemalt 48 tundi.
Ettevõtjale on jäetud paindlikkus turvalahenduste valiku osas (lõiked 6–8). Lahingumoonalao ja
lahingumoonatehase tulirelvastatud mehitatud turvamine on alaliselt ettevõtte territooriumil paiknev
käsitulirelvaga relvastatud valvur või valvemeeskond, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget ja kes on
relvastatud käsitulirelvadega (lõige 7).
25
Lisatud on nõue, et lahingumoonalao ja lahingumoonatehase tehnosüsteemid ei tohi ohustada laske-
ja lahingumoona (§ 28 lõige 5). Tehnosüsteemide näiteks on lao või tehase elektrisüsteem, sealhulgas
valgustid, ja torustik (nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustik). Vigasest elektrisüsteemist võib tekkida
lühis, mis võib esile kutsuda mitteinertse laskemoona või lahingumoona süttimise, plahvatuse vms.
Valest maandusest või valest materjalist riiete ja jalanõude kandmisest tekib staatiline elekter, mis
võib samuti õnnetuse. Ka lekkivad torud võivad põhjustada õnnetuse, kui vesi puutub kokku
laskemoona, lahingumoonaga või nende oluliste osadega.
Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase turvalisuse ja tuleohutuse nõuded peavad vastama LMSi
§ 24 lõike 5 alusel lõhkematerjalilaole ja lõhkematerjalitehasele kehtestatud nõuetele, kui selle
määrusega ei ole sätestatud teisiti (paragrahv 29). Uue regulatsiooni loomine pelgalt laskemoona või
lahingumoona kontekstis ei ole mõistlik, kuivõrd oma omadustelt ja ohuallikatelt saab neid käsitleda
sarnaselt lõhkematerjalidega. Sama põhimõtet on järgitud ka ehitusnõuete puhul – lahingumoonaladu
ja lahingumoonatehas tuleb rajada LMSi §-s 24 ja selle alusel lõhkematerjalilaole või
lõhkematerjalitehasele kehtestatud ehitusnõuete kohaselt (§ 29). Sama nõue sätestatakse
lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumi piirdeaiale, nagu on ka relvahoidla ja
relvatehase puhul.
Paragrahviga 30 sätestatakse lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumi piirdeaia nõue.
Selle kohaselt peab lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territoorium olema kinnine ja piiratud
vähemalt 2400 mm kõrguse tugeva piirdeaiaga, mis takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise
relvatehase territooriumile (lõige 1).
Piirdeaed peab olema varustatud vähemalt standardi EVS-EN 50131 klass 3 vastava häireseadmestiku
või standardisarja EVS-EN 62676 klass 3 vastava jälgimisseadmestikuga (lõige 2).
10. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona
katsepaigale
Ettevõtjal, kes tegeleb sõjarelva, laskemoona või lahingumoona valmistamisega, on tihti vaja nii
tootearenduse kui ka tootmise käigus paratamatult katsetada tooteid ja nende funktsionaalsust.
Niisamuti on seda vaja näiteks relvade parandamise ja hoolduse korral, kui hoolduse või parandamise
järel võib olla vaja katsetada relva korrasolekut laskemoonaga, s.o teha kontroll-laskmine. Kui
tegemist ei ole käsitulirelvaga, ei piisa kontroll-laskmiseks lihtsast liiva täis tünnist või muust
sarnasest seadmest, vaid kontroll-laskmine tuleb teha muul viisil. Seni on ettevõtjad kasutanud
kontroll-laskmisteks ja toote arendustegevuses toote katsetamiseks Kaitseväe harjutusvälju. Kuna aga
Kaitseväe polügoone kasutavad Kaitsevägi ja Kaitseliit väga aktiivselt, on ettevõtjal keeruline
broneerida Kaitseväe harjutusväljal või lasketiirus aega selliseks tegevuseks. See eeldab väga pikalt
ette planeerimist, mis seab sageli tugeva piirangu tootearenduse kiirusele, sest arendusega ei saa
jätkata seni, kuni ei ole tehtud piisavalt katsetusi. Tsiviilrelvade jaoks ehitatud lasketiirude
kasutamine ei ole samuti enamasti probleemi lahenduseks, sest need tiirud ei ole mõeldud sellist liiki
relvade, laskemoona ja lahingumoona jaoks, mistõttu neid ei saa kasutada.
Sellest tulenevalt antakse ettevõtjale võimalus rajada käitlemiskohta või eraldiseisvasse kohta
katsepaik, kus ettevõtja saab tema omanduses või valduses olevaid sõjarelvi, laskemoona või
26
lahingumoona katsetada. Katsepaiga rajamisel on ettevõtja kohustatud võtma aluseks ka RelvSi § 85
lõike 5 alusel kehtestatud nõuded ehk Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ning lasketiirule
kehtestatud nõudeid31. Viimati nimetatud määrus kehtestab nõuded Kaitseväe ja Kaitseliidu
harjutusväljale ja lasketiirule, mis oma olemuselt sarnanevad enim katsepaigaga.
Oluline on märkida, et ühe ettevõtja katsepaika võib kasutada ka teine ettevõtja, kuid nõuded ja loetelu
toodetest, mida võib katsetada, jäävad samaks. Sellisel juhul loetakse, et teise ettevõtja toode on selle
ettevõtja, kellele kuulub katsepaik, valduses. Katsepaiga omanik vastutab katsete eest ja tagab
ohutuse, nagu katsetataks enda arendatavat toodet. Samuti peab katsepaiga omanik tooma käitamisloa
taotluses välja, et plaanib teha koostööd selle ja selle ettevõtjaga, kelle tooteid ka selles katsepaigas
soovitakse katsetada.
Paragrahvi 31 lõikega 2 sätestatakse ammendav loetelu, milliseid relvi, laskemoona ja
lahingumoona on lubatud katsepaigas katsetada. Esmalt on lähtutud tsiviilkäibes lubatud relvade
kaliibrist (punkt 1), teisalt lubatakse ettevõtjal katsetada tooteid, mis plahvatavad kohapeal ning
ümbritsevale keskkonnale suurt kahju ei tekita või on sellise kahju tekkimise tõenäosus väike. Näiteks
pürotehnilised tooted, käsigranaadid ning inertne laske- ja lahingumoon (punktid 2‒4). Peale selle
lubatakse katsetada mitteinertset laske- ja lahingumoona kuni 10 kg trotüüli ekvivalenti32 (punkt 5).
See tähendab, et ettevõtja võib lõhata ükskõik millist lõhkeainet sisaldavat lahingumoona, kuid selle
kogus ei tohi olla suurem kui 10 kg trotüüli ekvivalenti.33 Teiseks tingimuseks on see, et seda toodet
tohib katsepaigas katsetada ainult selliselt, et lahingumoon on katsepaigal lõhkamiskohta paigaldatud.
Selle all võib mõista näiteks miinipilduja miini, mis tavapäraselt lastakse miinipildujast
sihtmärgialasse, kuid antud juhul võib ettevõtja oma katsepaigas katsetada miinipilduja miini
lõhkemist, kui ta paigaldab selle statsionaarselt lõhkamisalasse ning initsieerib plahvatuse muid
meetodeid kasutades. Veel saab katsetada mõnesid tankitõrjemiine, milles ei ole rohkem kui 10 kg
trotüüli ekvivalenti. Kuni 10 kg trotüüli ekvivalenti sisaldava mitteinertse laske- ja lahingumoona
katsetamise lubamine katsepaigas vähendab ühtlasi survet Kaitseväe polügoonidele ja
harjutusväljadele, mis on kogu aasta broneeritud Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste väljaõppe- ja
lahingharjutusteks. Sellegipoolest, kui ettevõtjal on soovi katsetada muid tooteid, mida ei ole loetelus,
tuleb katsetusi läbi viia Kaitseväe harjutusväljadel eelnevalt Kaitseväega kokku leppides, või siis
kasutades teistes riikides nende relvajõudude harjutusvälju.
Lõikes 3 sätestatakse katsepaiga ohutusnõuded. Ettevõtja peab katsepaika rajades hindama katsepaiga
ümbrust ja tagama, et katsetuste läbiviimisel ei oleks katsepaiga läheduses segavaid faktoreid ning
ohutus on tagatud. See tähendab, et ettevõtja peab tagama, et juhuslik inimene või loom ei satuks
näiteks keset laskeala või granaadiheite platsile. Niisamuti on oluline võtta kasutusele meetmed pärast
laskmist või plahvatust võimalike laiali lendavate kuulide, kildude ja muude projektiilide väljumise
takistamiseks katsepaigas ettenähtud alast.
31 Vt kaitseministri 28. oktoobri 2010. a määrust nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad
nõuded ja kasutamise kord“. Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/105012011009 32 Trotüüli ekvivalent on kokkuleppeline tava, millega väljendatakse plahvatuse käigus vabanevat energiat ning mis on
võetud aluseks teiste lõhkeainete plahvatusjõu iseloomustamiseks. Arvestades, et maailmas kasutatakse erinevat sorti
lõhkeaineid, mille omadused erinevad väga suurel määral, on nende plahvatusjõu võrdlemise aluseks võetud enimlevinud
lõhkeaine ehk trotüül. 33 Käitamisloa andja võib seda kogust vähendada, kui selles katsepaiga asukohas ei ole julgeoleku ja ohutuse eesmärkide
tagamiseks võimalik nii suure koguse lõhkeainega laske- või lahingumoona katsetada.
27
Lõike 4 kohaselt peab katsepaik olema märgistatud piiritähiste või ohutuslindiga. Märgistuse täpsem
kujundus on küll ettevõtja otsustada, kuid märgistuse loomisel peab ettevõtja tagama, et nendest
saadakse üheselt aru ning kõik katsepaiga lähedusse jõudvad inimesed märkavad neid.
Selleks võib kasutada näiteks erksates värvides hoiatavaid tähiseid ja linti. Lisaks on ettevõtja
kohustatud tagama tähistuse säilimise katsepaiga kasutamise eluea vältel, mis tähendab, et
ilmastikutingimuste tulemusena tuhmunud ja lagunenud või ka päikese käes pleekinud tähised peab
perioodiliselt üle kontrollima, vajadusel üle värvima või asendama.
Lõikega 5 seatakse ettevõtjale kohustus katsepaiga kasutuseeskirja kehtestamiseks. Kui ettevõtja
koostab kasutuseeskirja, järgides täpselt nimekirjas loetletud punkte, peaks ettevõtja suutma
võimalikke ohtusid tuvastada ning neid minimeerida. Kasutuseeskirja üks eesmärke on sisuliselt
fikseerida illustreerivalt (kaardil) erinevate rajatiste ja piirkondade, sh kaitserajatiste, asukoht
(punktid 1‒2, 4). Kasutuseeskiri peab andma kõikidele katsepaigas viibivatele isikutele teabe, kus
on ohtlik või ohutu viibida, mis teid pidi võib näiteks katsepaika liikuda või ohualast eemalduda.
Täiendavalt peab kasutuseeskiri sätestama lubatavate katsetatavate toodete34 (relvad, laskemoon ja
lahingumoon) loetelu (punkt 3), selliselt, et kõigile on üheselt selge, milliseid tooteid on katsepaigas
lubatud katsetada. See nõue muutub oluliseks juhtudel, kus ettevõtja lubab oma katsepaigas teistel
ettevõtjatel oma tooteid katsetada. Teine olulisem kasutuseeskirja kohustuslike sätete loetelu
puudutab ohutust (punktid 6‒7). Nagu eespool mainitud, peab katsepaigas olema välistatud
kõrvaliste isikute pääs katsetamispiirkonda. Seega peab ka kasutuseeskiri nägema ette, milliseid
meetmeid peab katsetamise läbiviija konkreetselt rakendama, et tõkestada kõrvaliste isikute pääs
katsetuste alale (näiteks eraldi tõkestusmeeskonna kasutamine, punased hoiatuslipud jms vahendid).
Niisamuti peab eeskiri sellisel juhul nägema ette silmapilkse katsetamiste katkestamise ning
kõrvaliste isikute alalt ära saatmise.
Katsetuse läbiviimisel peab olema määratud vastutav isik, kes peab tagama kasutuseeskirjas
sätestatud nõuete täitmise (punkt 8). Tema ülesanne on tagada muu hulgas ohutus, et katsepaigas
katsetataks ainult lubatud tooteid ning õnnetusjuhtumite korral võetakse kasutusele tarvilikud
meetmed. Õnnetusjuhtumi kohta peab seega kasutuseeskiri andma vastuse, kuidas sellisel juhul
tegutseda (punkt 9). Sõltuvalt juhtunust võib see tähendada näiteks kiirabi või Päästeameti
väljakutsumist (punkt 11). Samuti peab ettevõtja korraldama katsepaigas keskkonnakaitse (punkt
10), mis võib hõlmata näiteks pärast katsetust tekkivate jäätmete koristamist, aga ka suurema
saastamise korral kasutusele võetavaid abinõusid. Katsetuste käigus võib paratamatult tekkida
olukordi, kus katsetused mingil põhjusel ebaõnnestuvad ja selle tulemusena ei täida laske- või
lahingumoon ei täida oma eesmärki ehk ei plahvata. Näiteks katsetamisel käsigranaat ei plahvata
pärast splintide eemaldamist ja selle heitmist. Sellisteks puhkudeks peab kasutuseeskiri nägema ette
demineerimistööde korra, sealhulgas selle, millisel juhul ja millal Päästeameti demineerijad
kutsutakse (punkt 12). Peale selle peab kasutuseeskirjas olema sätestatud lõhkemata laske- ja
lahingumoona tähistamise kord. See tähendab, et katsetuste ajal peab kogu tegevus olema kontrollitud
ja jälgitav. Mainitud näitlikus olukorras, kus käsigranaat ei lõhke, peavad katsetuste läbiviijad suutma
fikseerida selle käsigranaadi võimalikult täpse asukoha ning selle vastavalt markeerima, et
34 Märkusena, et lisaks selles määruses sätestatule, võib käitamisloa andja seada täiendavaid piiranguid katsepaigas
kasutada lubatavate relvade, laskemoona või lahingumoona suhtes (näiteks lubatakse kasutada kuni 5 kg trotüüli
ekvivalenti).
28
demineerijatel oleks võimalik sellele ohutult läheneda ning see ohutult lõhata. Vastasel korral on
katsetuste läbiviijate ja demineerijate jaoks tegemist määramata ohualaga, st et lõhkemata
käsigranaadi asukoha tuvastamisele kuluks tarbetult aega. Ettevõtja saab kasutuseeskirjaga kehtestada
veel muid eespool nimetamata nõudeid katsepaiga kasutamiseks. See sõltub paljuski katsepaiga
asukohast ja sellest, mida selles katsepaigas katsetada on lubatud.
Lõike 6 kohaselt on ettevõtja kohustatud esitama katsepaiga kasutuseeskirja käitamisloa andjale
kooskõlastamiseks enne selle kehtestamist. Selline nõue võimaldab käitamisloa andjal hinnata, kas
ettevõtja on detailselt analüüsinud ning rajanud katsepaiga nii, et on arvestatud erinevate ohtudega ja
nende minimeerimisega.
11. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu
Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisel on oluline tegevus selle
vedu. Ettevõtja võib vedada sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona oma
käitlemiskohas, käitlemiskohtade vahel, kliendi juurde või kliendi juurest tagasi (näiteks garantii
korras). Antud määruse tähenduses on tegu veoga vaid siis, kui sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva
laskemoona ja lahingumoon viiakse käitlemiskohast välja või tuuakse käitlemiskohta (nt Kaitseväe
territooriumilt või välismaalt). See tähendab, et näiteks sõjarelva vedu ühel territooriumil paiknevast
relvahoidlast relvatehasesse või lahingumoona vedu moonahoidlast hoidla territooriumil asuvale
katseplatsile ei ole antud määruse tähenduses vedu. Kui ettevõttel on mitu erinevas asukohas
paiknevat käitlemiskohta, mis ei asu ühel territooriumil, siis nende käitlemiskohtade vaheline
sõjarelva või laskemoona liigutamine on vedu, isegi kui tegu on kauba liigutamisega ettevõtte sees.
Arvestades eelkõige sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ohtlikkust, on §-des 32 ja
33 kehtestatud nõuded, mida peab sõjarelvi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona vedades täitma.
Muu hulgas defineeritakse, mis on sõjarelva, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu (§ 32
lõige 1). Käesoleva määruse tähenduses on sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona ja
lahingumoona vedu (edaspidi vedu), kui veetakse vähemalt:
1) viit või enamat käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi;
2) 100 käsitulirelva olulist osa;
3) ühte või enamat raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi;
4) 10 raskerelva olulist osa;
5) 1000 ühikut käsitulirelva või käsitulirelval põhineva relvasüsteemi laskemoona;
6) üle ühe ühiku raskerelva laskemoona või lahingumoona vedamist või pukseerimist sõidukiga
käitlemiskohast väljapoole või käitlemiskohta (lõige 1).
Käsitulirelvi, laskemoona ja lahingumoona ainult veetakse, raskerelvi ja suuremaid relvasüsteeme
kas veetakse või pukseeritakse. Kas tegu on raskerelva või relvasüsteemi veo või pukseerimisega,
sõltub sellest, kas raskerelva või relvasüsteemi veetakse veoki kastis või sõiduki järel. Kui raskerelva
või relvasüsteemi veetakse (asjakohase) sõiduki järel, siis tuleb vaadata, kas raskerelv või
relvasüsteem vastab haagise mõistele või mitte, see tähendab, kas raskerelval või relvasüsteemil on
rattad, pidurid ja muud olulised osad, mis haagisel olema peavad. Juhul kui raskerelv või
relvasüsteem ei vasta haagise mõistele, liigitatakse see pukseeritavaks seadmeks,35 ning seda relva
35 Pukseeritav seade on mootorsõiduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu
seadis, millel on vähemalt üks ratas, mis püsivalt maapinnale toetub (liiklusseaduse § 2 punkt 58).
29
pukseeritakse. Liiklusseaduse § 2 punkti 57 kohaselt on pukseerimine mootorsõidukiga teise
mootorsõiduki, autorongi36 või masinrongi37 järelvedamine. Haagise ja pukseeritava seadme
järelvedamisele on kehtestatud liiklusseadusega erinevad nõuded.
Iga sõjarelva ja laskemoona vedamine ei ole vedu käesoleva määruse tähenduses. Veetavate toodete
kogus määrab, kas tegevusele rakenduvad veo nõuded. Ühe kuni nelja käsitulirelva vedamine ei ole
veel vedu, nagu ei ole seda ka kuni 1000 ühiku käsitulirelva laskemoona vedamine. Nende vedamine
ei too endaga kaasa olulisi riske ning seega ei vaja see reguleerimist. Raskerelvade ja raskerelvade
laskemoona, samuti lahingumoona puhul, on veoga tegu juba alates ühest tootest, arvestades nende
toodete suuremat ohtlikkust. Samuti on veoga tegu alates 100 käsitulirelva olulisest osast ja 10
raskerelva olulisest osast.
Paragrahvi 32 lõike 2 kohaselt peab ettevõtja lähtuma veo korraldamisel ohtlike veoste
rahvusvahelise Euroopa kokkuleppe nõuetest (ADR). Arvestades eelkõige laske- ja lahingumoona
ohtlikkust inimesele, omandile või keskkonnale, on mõistlik, et veod toimuksid samade nõuete alusel,
mis on kehtestatud teistele ohtlike ainete vedudele. Vedamisel peab tagama sõjarelvade,
relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona pakendite sulgemise nii, et kõrvalistele
isikutele oleks ligipääs takistatud (§ 32 lõige 5).
Ettevõtja peab enne vedu teavitama kavandatavast veost PPAd (§ 32 lõige 7). Oluline on siinjuures,
et ettevõtja ei plaaniks ad hoc vedusid ega teavitaks PPAd vahetult enne vedu. Seetõttu on ta
kohustatud ära ootama PPA nõusoleku veoga alustamiseks (§ 32 lõige 8). Oluline on, et vedu
korraldav sõiduk on varustatud GPS-süsteemiga, et tagada sõiduki liikumise ja marsruudi reaalajas
jälgimise võimaluse. See on oluline eelkõige juhtudel, kui mingil põhjusel ei ole sõiduk näiteks
jõudnud sihtkohta ja sellega on side kadunud, või vältimaks olukorda, kus sõidukijuht otsustab järsku
marsruuti muuta seda kooskõlastamata. Sellisel puhul on võimalik tuvastada, kas sõidukil on näiteks
tehnilised probleemid või on kurjategijad sõiduki röövinud (kui sõiduk on jäänud GPS-andmete järgi
liiga pikaks ajaks ühte kohta seisma või on äkitselt marsruuti muutnud).
Paragrahvi 32 lõikega 6 sätestatakse veo korraldajale kohustus tagada saateauto(d) ja saatjad.
Nõuded veo julgestamiseks vajalikule saatemeeskonnale sätestatakse §-ga 33.
Saatemeeskondade suurus ja nende varustatus autodega on jaotatud veetava sõjarelva, laskemoona
või lahingumoona koguste alusel tinglikult kolmeks. Lõikega 1 seatakse nõue
nõue, et saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt üks isik, kes on relvastatud tulirelvaga, või
tulirelvastatud turvateenistuja, kes võib viibida veosega samas autos, kui veetakse :
1) üle 10 käsitulirelva või käsitulirelval põhineva relvasüsteemi;
2) üle 100 käsitulirelva olulise osa;
3) kuni viit raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi;
4) üle 10 raskerelva olulise osa;
5) 1000–10 000 ühikut käsitulirelva laskemoona;
36 Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest
koosnev sõidukite ühend (liiklusseaduse § 2 punkt 4). 37 Masinrong on traktorist või liikurmasinast (veduk) ja haagisest või pukseeritavast seadmest või vahetatavast
pukseeritavast seadeldisest koostatud sõidukite kombinatsioon (liiklusseaduse § 2 punkt 38).
30
6) üle 10 ühiku raskerelva laskemoona ja lahingumoona, mille lõhkeaine netomass ei ületa 50 kg.
Lõigetes 2 ja 3 sätestatud sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona kogused on juba piisavaks
ohuallikaks, mistõttu vajavad need veosed rohkem saatjaid koos saateautodega, kes saavad reageerida
nii liiklusohtlikele olukordadele (vajadusel kasvõi liiklust reguleerides vms) kui ka võimalikele
kuritegelikele kavatsustele. Lõike 4 kohaselt peab sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona vedava
sõiduki juhil olema sidepidamise võimalus kõigi saateautodega ning siht- või lähtekohaga.
Sidepidamiseks võib kasutada näiteks mobiil- või raadiosidet. Sidepidamist on vaja eelkõige selleks,
et teavitada võimalikest ohuolukordadest või probleemidest, mis võivad veost teel sihtkohta
mõjutada.
12. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamine ning
sõjarelva lammutamine ja laskekõlbmatuks muutmine
11. peatükk käsitleb sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona eluea lõppu, kui
on vaja need hävitada, osadeks lammutada või laskekõlbmatuks muuta. Hävitamise all mõistetakse
sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona ja nende oluliste osade muutmist
selliselt, et on võimatu neid taastada algsesse seisukorda või kasutada sõjarelva, relvasüsteemi,
sõjarelva laskemoona või lahingumoonana (§ 34 lõige 1). See kehtib ka sõjarelva, laskemoona ja
lahingumoona oluliste osade kohta. Toodete grupp, mida võib hävitada, on jagatud kaheks. Esiteks
võib ettevõtja hävitada tema enda poolt valmistamise käigus tekkinud tootmisjääke, poolvalmis
olulisi osasid ja praaktooteid (lõige 2). Ettevõtja peab oma arvestuses selliste toodete hävitamise
dokumenteerima juhul, kui tegu on määruse § 3 lõike 5 punktides 1 ja 2 mainitud toodetega.
Ettevõtja võib teenuse osutamise korras hävitada teiste ettevõtjate või Kaitseväe sõjarelva,
relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona ja nende olulist osa ainult loaandja või
Kaitseväe järelevalve all (§ 35 lõige 3).38 See on oluline vältimaks olukorda, kus aktis on näidatud, et
relv on hävitatud, kuid tegelikult seda tehtud ei ole, ent järelevalveasutusel ei ole võimalik seda
kontrollida, kuid hiljem „ilmub“ relv välja kurjategijate valduses. Seega lähtutakse hävitamisel
tugevast riigipoolse kontrolli vajalikkusest. Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse viisid, kuidas tuleb
sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona hävitada. Regulatsiooni aluseks on sõjaväerelvade käitlemise
kord33 ning on mõistlik kehtestada ettevõttes samaks tegevuseks samad nõuded. Sõjarelva ja
lõhkematerjali mitte sisaldava laskemoona ja lahingumoona puhul võib selle hävitamiseks valida
kolme viisi vahel. Kõikide viiside eesmärk on tükeldada või moonutada relv kui selline väikesteks
tükkideks, mille taastamine on võimatu või nii kallis, et relva taastamine ei ole otstarbekas.
Laskemoon ja lõhkematerjali sisaldav lahingumoon hävitatakse kas põletamise või lõhkamise teel.
Otsuse, millist viisi valida, teeb ettevõtja, kuid siin on oluline laske- või lahingumoona ohuklass, ehk
valida tuleb ohutuim viis. Vale hävitamismeetod võib esile tuua kordades suurema kahju läheduses
asuvatele inimestele, seadmetele ja keskkonnale.
Lõikega 6 sätestatakse ettevõtjale kohustus fikseerida aktiga iga kord relva, laskemoona või
lahingumoona hävitamine. Sama akt on lõike 7 kohaselt ettevõtjale aluseks, et teavitada teenistus- ja
tsiviilrelvade registrit hävitatud sõjarelvast, selle olulisest osast, laskemoonast ja lahingumoonast,
misjärel register kustutab vastavate toodete andmed.
38 Sama nõue kehtestatakse ka RelvSi § 8359 lõikes 2. Leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c383c03b-
29e4-4bf4-9543-0111ae8eb2e6.
31
Paragrahviga 35 kehtestatakse nõuded sõjarelvade lammutamiseks.39 Sõjarelva lammutamine on
relva lahtivõtmine osadeks viisil, mis välistab selle kui terviku kasutamise (lõige 1). Lammutamise ja
hävitamise vahe seisneb selles, et lammutamise järel on üldjuhul võimalik relv lammutamisel saadud
osadest uuesti kokku panna, hävitamise tulemusena on aga relvaosad moonutatud selliselt, et relva
uuesti kokku panna ei saa. Relvade lammutamist võib olla vaja juhul, kui mõne relvaosa vigastus
välistaks relva kasutamise eesmärgipäraselt (tulistamiseks), selle osa vahetamine terve vastu ei
võimaldaks ka siis relva kasutada eesmärgipäraselt või on selle osa vahetamine liiga kallis, mistõttu
on otstarbekam relv osadeks võtta ning kasutada terveid osasid teiste relvade parandamiseks (lõige
3). Näiteks mõne automaattulirelva puhul ei ole vintraua läbikulumisel mõistlik kulunud vintrauda
uuega asendada, kuna ka relvaraam võib olla mehaaniliselt n-ö väsinud, mistõttu saab antud relva
muid osasid (sihikud, kaba, püstolkäepideme detailid jne) kasutada teiste relvade parandamiseks.
Lõike 2 kohaselt peab lammutamise käigus mittesäilitatavad osad hävitama samal viisil nagu eespool
kirjeldatud. Sarnaselt hävitamisega on ka pärast relva lammutamist ettevõtja kohustatud teavitama
teenistus- ja tsiviilrelvade registrit relva lammutamisest, misjärel kustutatakse registrist selle relva
andmed.
Paragrahv 36 käsitleb sõjarelva laskekõlbmatuks muutmist, mis on relva oluliste osade mehaaniline
töötlemine viisil, mille tulemusena relv kaotab jäädavalt lasu sooritamise võime. Sõjarelvad tuleb
laskekõlbmatuks muuta strateegilise kauba seaduse (StrKS) kohaselt (vt kaitsetööstuse seaduse eelnõu
§ 2 punkti 28, StrKSi § 831 lõige 1). StrKS käsitleb laiemalt sõjalise kauba demilitariseerimist, mille
alla kuulub ka sõjarelv kui üks sõjalise kauba alaliike. Ehk kui sõjarelval ei ole enam lasu sooritamise
võimet, tähendab see relva sõjalise funktsiooni eemaldamist. Kuna StrKSi § 831 lõike 1 alusel
kehtestatava kaitseministri määrusega sätestatakse muuhulgas tehnilised nõuded
demilitariseerimisele ehk antud kontekstis relva laskekõlbmatuks muutmisele, ei hakata kõnealuses
määruses nimetatud tehnilisi nõudeid kehtestama, vaid lisatakse üksnes viide õigusaktile, kust need
(tulevikus) leida võib.
13. peatükk. Rakendussätted
Paragrahviga 37 tunnistatakse kaitseministri 10. juuli 2018. a määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona
ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ (RT I, 13.07.2018, 8) kehtetuks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul puudub vahetu kokkupuude Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõju ning rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Eelnõukohase määruse kehtestamisega seatakse nõuded ja põhimõtted ettevõtetes sõjarelvade,
relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemiseks.
39 Laske- ja lahingumoona üldjuhul ei lammutata, vaid ainult hävitatakse.
32
Valdkonnas tegutsema hakkavatel ettevõtjatel tekivad alguses kulud. Sõltuvalt tegevusalast peab
ettevõtja näiteks relvahoidlat või laskemoonatehast ehitades arvestama käesolevas määruses
sätestatud ehituslike ja ohutusnõuetega. Niisamuti tekivad vähesel määral lisakulud ettevõtjatele,
kellel on täna olemas asjakohane taristu, kuid selle tingimused ei pruugi siiski vastata kõikidele
eelnõukohase määruse nõuetele, sest selliseid nõudeid ei ole varem sarnastel tegevusaladel (nagu
näiteks tsiviilotstarbel lõhkematerjalide tootmisel) kehtestatud.
Veel võib tekkida kulu käitlemise korraldamise nõuete kehtestamisega, näiteks asjaomaste
sisekordade loomise tulemusena tekkivate erinevate digitaalsete lahenduste kasutusele võtmine
(eelkõige sõjarelvade arvele võtmise ja arvestuse pidamise jaoks). Sellised kulud on vältimatud
määrusega reguleeritaval tegevusalal tegutsemiseks. Seda eelkõige käitlemise kontrolli tagamiseks,
arvestades sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ohtlikkust inimestele
ja keskkonnale, aga ka nende võimaliku ebaseadusliku käitlemise kontekstis ehk ettevõtjatel on palju
olulisi riske, mida nad peavad määruse kohaselt hajutama. Kulude suurust on väga keeruline
prognoosida, sest see sõltub paljuski ettevõtja olemasolevast taristust ja sellest, milliseks tegevuseks
ettevõtja tegevusluba taotleb (tehtavad kulutused erinevad oluliselt eri tegevuste puhul).
Määruse kehtestamise järel tõuseb loaandjate (PPA ja TTJA) töökoormus, sest nende ülesanne on
muu hulgas kontrollida ettevõtjates kõnealuse määrusega kehtestatavate käitlemisnõuete täitmist.
Vähesel määral tõuseb esimestel aastatel töökoormus ka Kaitseväe jaoks, kelle ekspertteadmisi võib
PPA või TTJA algul vajada sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona
käitlemisega seonduvates küsimustes, kuni asutustes oma teadmiste ja oskuste saamise ja
kinnistumiseni. Lisaks võidakse Kaitseväge kaasata sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona
hävitamisel või järelevalvesse40.
Ettevõtjate halduskoormus seisneb eelkõige arvestuse korraldamises, sh andmete esitamises
teenistus- ja tsiviilrelvade registrile, selliselt, et laoarvestus oleks igal ajahetkel täpne ja vastaks
tegelikkusele. Kuna tegemist on uuel tasemel ettevõtluse tekkimisega ja ettevõtjad ei ole seda varem
teinud, ei saa hinnata ettevõtja halduskoormuse kasvu või vähenemist.
Määruse kehtestamisega ei kaasne riigieelarvele otsest tulu või kulu. Kaudselt tekib riigile tulu
määrusega kehtestatava käitlemiskorra alusel tegutsema hakkavate ettevõtjate võimalikust käibest
tasutavatest maksudest.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu järgmistele ministeeriumidele ja
asutustele: Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,
40 Järelevalveasutusel tekib kaitsetööstuse seaduse eelnõu § 1 punkti 33 järgi õigus kaasata teisi tegevusloa andmise
komisjoni liikmeid või muid eksperte järelevalvesse, sealhulgas kutsuda ametnikud kaasa ettevõttesse.
33
Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet.
Eelnõu ettevalmistamise käigus on peetud avalikke konsultatsioone määruse peamise sihtrühma –
Eesti Kaitsetööstuse ja -Kosmose Liiduga. Lisaks on määruse koostamisse kaasatud eksperdid
järgmistes asutustest: Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Siseministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, sh Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Kaasatud asutuste ja sihtrühmade esindajatega on toimunud sisulised arutelud, mille tulemusel on
määruse regulatsiooni täiendatud ja täpsustatud, et tagada selle rakendatavus praktikas ning kooskõla
kaitsetööstusvaldkonna vajaduste ja julgeolekuhuvidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaimo Kuusk
Kantsler
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaitsevägi Kaitsepolitseiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet 09.05.2025 nr 5-2/25/10
Kaitseministri määruse "Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord" eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kaitseministri määruse „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ eelnõu. Palume kooskõlastada ja arvamus esitada hiljemalt 23.05.2025.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 1. Kaitseministri määruse eelnõu - 19 lehel
2. Kaitseministri määruse seletuskiri - 33 lehel 3. Määruse lisa 1 Eri sobivusrühmadesse kuuluva lahingumoona kooshoidmise ja -veo võimalikkuse määramine
Kaitseministri xx. xxxxxxxxx 2025. a määruse
nr xx „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona
käitlemise nõuded ja kord“
lisa
Eri sobivusrühmadesse kuuluva lahingumoona kooshoidmise ja -veo võimalikkuse
määramine
Sobivusrühm A B C D E F G H J K L N S
A X
B X * * * X X
C X X X ** X ** X X
D * X X X ** X ** X X
E * X X X ** X ** X X
F * ** ** ** X ** X X
G X X X X X X
H X X X
J ** ** ** ** X X X
K X
L X
N X X X X X X X X X X
S X X X X X X X X X X
Tähistused tabelis:
X ‒ kooshoidmine ja vedu on lubatud lisatingimusteta;
* ‒ B-sobivusrühma kuuluvaid sütikuid võib hoida ja vedada koos nende materjalidega, mille
juurde need kuuluvad (miinid, mürsud, granaadid ja muu sarnane). Sellisel juhul tuleb neid
käidelda nagu F-sobivusrühma materjale (brisantlõhkeainet, initsieerimisvahendit ja
paiskelaengut sisaldav või ilma sellise laenguta toode);
** ‒ kooshoidmine ja vedu on lubatud tingimusel, et tehniliste meetmetega
(tuletõkkekonstruktsioonid) on efektiivselt ära hoitud põlemis- või plahvatusefekti levik teiste
sobivusrühmade materjalidele.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KAM/25-0499 - Kaitseministri määruse "Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord" eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.05.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b2e0b096-77ad-4042-96e7-807c0a3d0ffc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b2e0b096-77ad-4042-96e7-807c0a3d0ffc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Õigusakti eelnõu | 12.05.2025 | 2 | 1.2-4/84-1 | Sissetulev kiri | ppa | Kaitseministeerium |