Õigusakti eelnõu

1

Kaitseministri määruse „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona

käitlemise nõuded ja kord“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Kaitseministri määrus „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise

nõuded ja kord“ kehtestatakse relvaseaduse (edaspidi ka RelvS) § 832 lõike 3, § 8340 lõike 2, § 8349

lõike 3, § 8350 lõike 3, § 8352 lõike 5, § 8353 lõike 2, § 8354 lõike 3, § 8358 lõike 2 ja § 8359 lõike 3

alusel.

Määrusega kehtestatakse sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona

käitlemise (näiteks valmistamine, parandamine, hooldus, remont, hävitamine) miinimumnõuded.

RelvS-i1 § 3 lg 3 alusel on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks

konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi oluline osa.2 Kõik muud

relvad, mis ei vasta sõjarelva tunnustele, on mittesõjarelvad. Sõjarelva puhul tähendab see RelvS

§ 833 lõikes 1 nimetatud relvade (käsitulirelvad, raskerelvad ja muud relvad, mis ei ole tulirelvad) ja

nende olulisi osi. Sõjarelvaks muutub ka selline relv, mida valmistaja ei ole esialgu valmistanud

sõjarelvaks, kuid mida saab selleks kohandada. Näiteks muudetakse ühelasuline või poolautomaatne

vintpüss snaiprirelvaks, mida kasutatakse erioperatsioonidel või lahingus. Sõjarelvade hulka

arvatakse see relv pärast muudatuste tegemist.

Õigusselguse huvides on oluline märkida, et RelvS § 832 lõike 1 alusel tuleb sõjarelva, relvasüsteemi,

sõjarelva laskemoona ja lahingumoona olulisi osi käsitleda samaväärselt sõjarelva, relvasüsteemi,

sõjarelva laskemoona või lahingumoonaga. Kõik nõuded, mis kehtivad sõjarelvadele, kehtivad ka

sõjarelva olulistele osadele. Samamoodi kehtivad kõik relvasüsteemile, sõjarelva laskemoonale ja

lahingumoonale kehtivad nõuded ka nende olulistele osadele, kui RelvS-is ei ole sätestatud teisiti.

Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemine RelvS 111. peatüki

tähenduses on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamine,

võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, hävitamine või sõjarelva

parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine.

Määruse ülesehitus järgib RelvS § 833 struktuuri, kus on välja toodud sõjarelvade liigitus ning seejärel

relvasüsteemi, lahingumoona ja sõjarelva laskemoona mõisted. Sõjarelvad liigitatakse nende kaliibri

ja kasutuseesmärgi järgi. RelvS-i tähenduses jagatakse sõjarelvad omaduste järgi kolmeks:

1) käsitulirelvad, 2) raskerelvad ja 3) muud relvad, mis ei ole tulirelvad.3 Uues relvaseaduse

1 Relvaseadus, RT I, 12.12.2024, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024003. 2 RelvS § 3 lõige 3. 3 RelvSi § 833 lõige 1. Seletuskiri on leitav leheküljel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-

47fd-b7dd-

%20cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja%20t

eiste%20sea%20duste%20muutmise%20seadus.

2

redaktsioonis4 on muuhulgas sisustatud relvasüsteemi mõiste, seega tuleb käesolevas määruses

sätestada ka relvasüsteemi käitlemise tingimused ja kord.5

Käsitulirelv on kuni 40 mm (kaasa arvatud) kaliibriga tulirelv, mida inimene suudab kanda ja

käsitseda täiendava varustuseta või püsivalt relvaalusele kinnitamata. Käsitulirelv on üks sõjarelva

liik, mis on nimetatud RelvS § 833 lg 1 p-s 1. See võib olla nii automaat- või poolautomaattulirelv,

sile- või vintraudne tulirelv. Relva käsitulirelvana määratlemisel on määravaks kaks asjaolu. Esiteks

relva kaliiber, mis jääb vintraudse relva puhul alla 12,7 mm (kaasa arvatud) ja siledaraudse relva

puhul alla 20 mm. Ainus erand on 40 mm ühelasuline või poolautomaatne madala algkiirusega

püstolgranaadiheitja, mida saab käsitseda üks inimene käest laskmiseks ning mida samuti käesoleva

määruse tähenduses peetakse käsitulirelvaks. Automaatne kõrge algkiirusega 40 mm granaadiheitja,

mille kasutamine eeldab püsivat kinnitust relvaalusele, kuulub antud määruse mõttes raskerelvade

hulka.

Relvasüsteem on sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi toimimiseks

vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm. Relvasüsteemi ja

selle oluliste osade valmistamine on RelvS § 8333 lg 1 p 4 alusel loakohustusega tegevus.

Relvasüsteemi valmistamine tähendab seda, kui relvasüsteemi oluline osa ehk RelvS § 833 lg-s 1

nimetatud sõjarelv (käsitulirelv, raskerelv või muu relv, mis ei ole tulirelv) integreeritakse

relvaplatvormiga (näiteks droon, paat, auto või muu platvorm) ning sihtimis- ja

tulejuhtimisseadmetega, mis on füüsiliselt ühendatud relvasüsteemi sõjarelva ja relvaplatvormiga,

misjärel on tegemist tervikliku relvasüsteemiga RelvS § 833 lg 11 tähenduses. Teisisõnu,

relvasüsteemist saab rääkida siis, kui sõjarelv ning selle toimimiseks vajalikud sihtimis- ja

tulejuhtimisseadmed on integreeritud relva platvormile.

Raskerelvadeks võivad olla tulirelvad, millel on kas vint- või sileraudne relvaraud, aga ka näiteks

raketiheitjad või -kompleksid, millel on relvaraua asemel laskeseade. Raskerelvad on

käsitulirelvadest suurema massiga, tugevama tulejõuga, pikema laskeulatusega, enamasti paigaldatud

relvaplatvormile või alusvankrile ning käsitsetavad üldiselt meeskonna poolt.

Käesoleva määruse muudatuste ettevalmistamisel on juhindutud standardimisvõimalustest. Selline

lähenemine võimaldab täpsustada relvahoidlate ja -tehaste ehituslikke, turvalisuse ning muid

nõudeid, tuginedes asjakohastele standarditele. See loob selge ja üheselt mõistetava regulatiivse

raamistiku nii ettevõtjatele kui ka järelevalveasutustele, kes saavad lähtuda konkreetsetest ja

kontrollitavatest nõuetest. Konkreetsetest standarditest ei ole alati võimalik või otstarbekas lähtuda,

seega on sisse toodud võimalus kasutada viidatud standardis toodud lahendusega samaväärset

lahendust.

Määruse eesmärk on eristada relvahoidla ja relvatehase ehituslikke ja turvalisuse nõudeid ning luua

paindlikumaid võimalusi sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona käitlemiseks.

Kavandatavate muudatustega täpsustatakse, millistel juhtudel tuleb sõjarelva hoida üksnes

relvahoidlas ja relvakapis, ning millistel juhtudel on lubatud sõjarelva hoida relvatehases ja selle

territooriumil. Selliselt nähakse ette senisest suuremat paindlikkust ja alternatiivide kasutamise

4 Relvaseadus, RT I, 12.12.2024, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024003. 5 RelvS § 833 lõige 11. – https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024003.

3

võimalust turvalahenduste rakendamisel, arvestades muuhulgas tehnoloogia arengut. Muudatus

toetab sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laske- ja lahingumoona sektori arengut, säilitades

samas kõrged julgeoleku ja ohutuse standardid. Määruses viidatud standarditega on võimalik tutvuda

Eesti Standardimis- ja Akrediteerimisbüroo kodulehel.6

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise

erinõunik Indrek Sirp (indrek.sirp@kaitseministeerium.ee) ja õigusosakonna nõunik Elise Saar

(elise.saar@kaitseministeerium.ee). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit

(anu.rooseniit@keeletoimetus.ee).

Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti Kaitseväe, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Tarbija- ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Eesti Kaitse- ja

kosmosetööstuse Liidu, Politsei- ja Piirivalveameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ning Eesti

Turvatöötajate Ettevõtete Liiduga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 37 paragrahvist, mis on koondatud kolmeteistkümnesse peatükki.

Eelnõu ülesehitus on järgmine:

• 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1‒2)

• 2. peatükk. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona arvestuse pidamine ning selle

korraldamine (§-d 3‒4)

• 3. peatükk. Sõjarelva ja relvasüsteemi hoidmine (§ 5)

• 4. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvakapis

(§-d 6 ja 7)

• 5. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvahoidlas

(§-d 8–13)

• 6. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvatehases

(§-d 14–18)

• 7. peatükk. Relvahoidla, relvatehase ja nende territooriumi ning relvakapi turvalisuse

tagamise nõuded (§-d 19‒22)

• 8. peatükk. Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hoiustamise nõuded (§-d 23‒25)

• 9. peatükk. Laskemoona- ja lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase

turvalisuse tagamise ning ehitusnõuded (§-d 26‒30)

• 10. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona

katsepaigale (§ 31)

• 11. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu (§-d 32–

33)

• 12. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamine

ning sõjarelva lammutamine ja laskekõlbmatuks muutmine (§-d 34–36)

• 13. peatükk. Rakendussätted (§ 37)

6 MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. – Kontakt - EVS standard evs.ee | et.

4

Järgnev annab ülevaate eelnõu sisust peatükkide kaupa.

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu § 1 lõikega 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse ettevõttes (nt

relvatehases, laskemoonatehases, lahingumoonalaos) käideldava sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva

laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded. See tähendab, et määrusega kehtestatakse

miinimumnõuded sellele, kuidas sõjarelva, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käidelda, kui seda

näiteks valmistatakse, hooldatakse, veetakse või hoitakse.

Võrreldes RelvSi § 11 lõikes 2 sätestatud relva ja selle laskemoona käitlemisega7 ei käsitle RelvS

111. peatüki tähenduses käitlemisena hooldamist ega valdamist. Nimetatud tegevuste jaoks peab

olemas olema tegevusluba. Näiteks, kui ettevõtjal on olemas tegevusluba sõjarelva, relvasüsteemi,

nende olulise osa, sõjarelva laskemoona või lahingumoona valmistamiseks, annab see ettevõtjale

õiguse ka omavalmistatud sõjarelva, relvasüsteemi või nende olulist osa müüa, vedada, hooldada ja

parandada ning omavalmistatud sõjarelva laskemoona või lahingumoona müüa ja vedada.8 Samuti,

kui ettevõtja osutab sõjarelvade parandamise teenust.9

Määrust kohaldatakse lisaks sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale ja

lahingumoonale ka sõjarelva ja relvasüsteemi olulistele osadele ning sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona olulistele komponentidele ja osadele (§ 1 lõige 2). See tähendab, et määrus ei kohaldu

mitte ainult valmistootele (nagu automaat või padrun), vaid ka kõikidele selle olulistele osadele ja

komponentidele, sealhulgas poolvalmis olulistele osadele. Lõpuni töötlemata toorikute mõiste

sisustamisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse definitsioonist, mille kohaselt on

poolvalmis olulised osad (ingl semi-finished essential components) sellised olulised osad, mis ei ole

valmis vahetuks kasutamiseks ja mille kuju või kontuur sarnaneb vastava valmis olulise osa omaga

ning mida saab, välja arvatud erandjuhtudel, kasutada üksnes selleks, et ehitada neist välja valmis

olulised osad. RelvS § 21 lõikes 11 on sätestatud, et tulirelva oluliste osadena käsitletakse ka lõpuni

töötlemata toorikuid. Sarnaselt tulirelva lõpuni töötlemata toorikutega kohaldatakse samu

põhimõtteid ka sõjarelva ja relvasüsteemi lõpuni töötlemata osadele ja olulistele osadele. Näiteks võib

olla poolvalmis oluline osa automaatrelva vintraud, mille puhul on raua mõõtmed sarnased vintraua

lõplike mõõtmetega ning rauda on puuritud auk, millesse on juba ka vint lõigatud. Samas vintraua

mõõtmetega metalltoru, millele ei ole vinti sisse lõigatud, ei saa pidada veel poolvalmis vintrauaks

ega seega vintraudse tulirelva oluliseks osaks.

Poolvalmis oluliste osade puhul tehakse erisus raketikompleksi ja raketiheitja laskeseadmele. Kuna

raketikompleksi ja raketiheitja laskeseade on oluline osa ainult sellisel juhul, kui tegu on tervikliku

7 RelvSi § 11 lõige 2: „Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona

valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu,

sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine,

laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.“ 8 RelvS § 8333 lõige 2. 9 RelvS § 8333 lõike 1 punkt 2.

5

tootega10, siis raketikompleksi ja raketiheitja laskeseade ei saa olla oluline osa poolvalmis toote kujul.

Seega ei ole poolvalmis raketikompleksi ja raketiheitja laskeseade sõjarelva oluline osa.

Samuti kohaldatakse kõnesolevat määrust RelvS § 20 lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud tulirelvadele.

Eelnimetatud punktides 5 ja 7 on välja toodud tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon.

Automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu (RelvS § 20 lg 1

p 5) on käsitletav käsitulirelvana RelvS § 833 lg 1 p 1 alusel. Samuti RelvS § 20 lg 1 p-s 7 nimetatud

sõjarelv ja granaadiheitja. Need on tulirelvad, mille käitlemine on ühiskonnas enamohtlik tegevus,

nagu sõjarelvade, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või relvasüsteemide puhul.

Paragrahviga 2 sätestatakse üldised nõuded sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise

korraldamiseks.

Tavapäraselt korraldab ettevõtjas tegevust ettevõtja juht. Nii sätestatakse ka selle eelnõuga, et

ettevõtja juht peab muu hulgas oma kirjaliku korraldusega määrama sõjarelva, laskemoona või

lahingumoona käitlemise eest vastutava isiku (lõige 1).11 Nimetatud isik võib olla väikese ettevõtte

puhul ka ettevõtja juht ise, kuid oluline on, et isik vastaks vastutavale isikule kehtestatud nõuetele.

Vastutav isik on ettevõtjas määratud isik, kes teeb, kontrollib või juhib ettevõtja pädevusse kuuluval

tegevusalal tööd.12 Sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitleva ettevõtte

vastutava isiku teadmiste ja pädevuse tõendamiseks töötatakse välja tõendamise kord. Vastutav isik

teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest.

Sellel isikul peavad olema oma töö eripärale vastavad teadmised ja oskused ehk kvalifikatsioon.13

Lõike 2 järgi kohustub ettevõtja kehtestama käitlemisnõuete kontrollimise ja vahejuhtumite

lahendamise korra. Arvestades sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona

suuremat ohtlikkust ja julgeolekuriski võrreldes tsiviilotstarbel kasutatavate relvade, sõjarelva

laskemoona või lõhkematerjalidega, on oluline, et ettevõtja näeb ette nende käitlemisel tekkivaid

võimalikke probleeme ja ohukohti, mille minimeerimiseks ning riskide vähendamiseks võtab ta

kasutusele abinõud. Muu hulgas tuleb tal kehtestada kord, kuidas toimub teavitamine (kes keda ja

millal teavitab) ja milline näeb välja ettevõtjasisene menetlus, kui relv, selle oluline osa, laskemoon

või lahingumoon on kadunud (lõige 3). Kuigi ettevõtja peab kehtestama asjakohase korra, sätestatakse

määrusega, et ettevõtja peab relva, selle olulise osa, laskemoona või lahingumoona kadumisest

teavitama viivitamatult vastutavat isikut ja esimesel võimalusel PPAd14. Ettevõtja peaks samal ajal

algatama ka ettevõttesisese menetluse kadumise asjaolude selgitamiseks. Kiire teavitamine on oluline

selleks, et saaks kohe võtta kasutusele meetmeid kadunud või varastatud sõjarelva, laskemoona või

lahingumoona leidmiseks ning selle illegaalse kasutamise või Eestist illegaalse väljaviimise

takistamiseks.

10 Vastavalt kaitseministri määrusele „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende

osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“. 11 Nõuded vastutavale isikule on sätestatud RelvSi § 8325. 12 RelvSi § 8325 lõige 1: „Vastutav isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja

vastutab selle eest, esitab enda nimel, ettevõtja heaks tegutsedes ka ettevõtja nimel, tehnilisi seisukohti ning vajaduse

korral korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd.“ 13 RelvS § 8325 lõiked 4–43. 14 PPA jääb ettevõtja jaoks kontaktiks. PPA teavitab ise Kaitsepolitseiametit.

6

2. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestuse

pidamine ning selle korraldamine

Paragrahviga 3 seatakse miinimumtingimused sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona arvestuse pidamiseks. Lõike 1 kohaselt toimub ettevõttes (nt relvatehases,

lahingumoonalaos) sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud arvestuse pidamine

ettevõtja kehtestatud korra järgi. Korra kehtestamine on tarvilik, et kõik käitlemisega seotud inimesed

teaksid täpselt, millised õigused ja kohustused neil on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona

või lahingumoona käitlemisel.

Lõikega 2 sätestatakse, milliste käitlemistoimingute kohta tuleb vähemalt arvestust pidada. Eesmärk

on tagada, et sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmine,

hoidmine ning ettevõttest või tehasest väljavedu kajastub arvestuses, sealhulgas on dokumenteeritud.

See tähendab, et on oluline, et iga toiming, selle tegemise aeg ning selle teinud isik on

dokumentaalselt kajastatud. Toimingute ja isikute üle arvestuse pidamine on oluline, et näiteks

tuvastada, millal tehti käitlemises viga, et relv sai kaduda, või kes tegi vea. Sõjarelv, relvasüsteem,

sõjarelva laskemoon ja lahingumoon on kõrgema ohutasemega tooted, mistõttu järelevalveasutustel

peab olema vajaduse korral võimalik arvestusest üheselt tuvastada kogu käitlemisega seonduv info.

Lõikega 3 seatakse kohustus pidada arvestust elektroonselt nii, et on tagatud andmete säilimine ja

arvestuse pidamise ülevaade igal ajal. Ettevõtjal peab olema täielik ülevaade käitlemistoimingutest,

mida sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoonaga tehakse, ning samas

võimaldatakse seeläbi loaandjale ja teistele asjakohastele järelevalveasutustele saada reaalajas

ülevaade nii ettevõtja laoseisust kui ka minevikus toimunud kauba (toodete) liikumistest.

Lõige 4 kohustab ettevõtjat säilitama arvestuse pidamise andmeid vähemalt kümme aastat pärast

sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemistoimingu lõpetamist. See

tähendab, et andmeid tuleb säilitada kümme aastat kalendripäevast, mil konkreetse relva, laskemoona

või lahingumoona käitlemistoiming (valmistamine, soetamine, tehaseväline vedamine ja hävitamine)

tehti.

Vähemalt kümneaastane andmete säilitamise kohustus on seotud ühest küljest järelevalve tegemisega,

teisalt aga esimese astme kuriteo aegumise tähtajaga. Võimalike esimese astme kuritegude

toimepanemist sõjarelva, laskemoona või lahingumoona ebaseadusliku käitlemise teel saab ettevõtja

andmetest ka näiteks kümne aasta pärast tuvastada, kas kuriteo toime panemiseks kasutatud

materjalid, komponendid, osad või muud objektid võisid pärineda konkreetse ettevõtja valdusest.

Lõikega 5 kehtestatakse nõuded, kuidas peab sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona arvestus korraldatud olema ning mida peab ettevõtja arvestuse korraldamisel arvesse

võtma.

Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestust tuleb pidada kõikide

identifitseerimisandmete kohta, sealhulgas kogused, nimetused ja seerianumbrid (punkt 1). Sõjarelva

oluliste osade, kasutuskõlbmatute ja poolvalmis oluliste osade kohta ning sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona oluliste osade ja komponentide arvestust peetakse ainult tükkides (punkt 2). See

tähendab, et nimetatud oluliste osade ja oluliste komponentide üle ei pea kajastama

7

identifitseerimisandmeid koos asjakohase teabega. Oluline on, et arvestust tükkides ei peeta RelvS

§ 833 lg 1 p-s 4 nimetatud sõjarelva oluliste osade kohta. Tegu on relvaga, mis ei kuulu lõike 1

eelnevate punktide ja sõjarelva liikide alla, ent mida käsitletakse sõjarelvana. Selline sõjarelv võib

olla näiteks laserrelv või relv, mis kasutab laskmiseks elektromagnetvälja (ingl k rail gun).

Seadusandja on jätnud nimetatud punktiga sõjarelva liikide loetelu lahtiseks, võimaldades liigitada

sõjarelva alla ka selliseid tulirelvade hulka mittekuuluvaid relvi, mis ei ole tänasel hetkel

tehnoloogiliselt välja arendatud või on senini tundmatud. Seetõttu ei ole võimalik ka sellise sõjarelva

osasid, sealhulgas olulisi osasid, välja tuua ega nõuda ettevõtjalt nende üle koguselist arvestuse

pidamist.

Sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestusse tehakse tehase- ja

hoidlaväliste (käitlemiskohaväliste) vedude sissekanded ainult alusdokumentideks olevate

saatelehtede põhjal (punkt 3). Alusdokumenti on vaja, et tuvastada, mis ajal ja mis põhjusel on

sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona veetud käitlemiskoha

territooriumilt välja. Liikumise või veo aluseks dokumentaalse põhjenduse loomine peab välistama

kellegi isikliku huvi alusel sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona

liigutamist tehase või hoidla territooriumilt välja. Arvestust ei ole vaja pidada vedude ja liikumiste

kohta, mis toimuvad ühe käitlemiskoha piires (nt tehas, hoidla ja tehase territoorium). Kui aga näiteks

tehas ja hoidla asuvad eraldi asukohtades, mitte ühel territooriumil, siis tuleb nendevaheliste

sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedude ja liikumiste üle

arvestust pidada.

Oluline on, et arvestuse andmed oleksid tõesed. See tähendab, et ettevõtja peab võtma kasutusele

meetmeid, et juhuslikult või tahtlikult ei oleks võimalik andmeid kahjustada ega hävitada (punkt 4).

Selleks saab ta kasutada näiteks pidevat varukoopiate tegemist arvestusest. Niisamuti on oluline, et

arvestusse kannete tegemiseks on ettevõtja näinud ette konkreetse(d) volitatud isiku(d), ehk

kõrvalised isikud ei saa ega tohi arvestusse sissekandeid teha (punkt 5). Arvestuses igasuguse

muutuse tegemine peab olema fikseeritud kuupäeva täpsusega ja selliselt, et kande tegija oleks

tuvastatav. Seda on vaja samuti tagantjärele kontrollimiseks, kas arvestuses on andmeid muutnud

ainult volitatud isiku(d) ning kas seda on tehtud õigeaegselt ja korrektselt.

Paragrahviga 4 sätestatakse nõuded ettevõtja soetatud või valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi,

sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvele võtmise ja andmete esitamise kohta teenistus- ja

tsiviilrelvade registrisse. Lõike 1 kohaselt on ettevõtja kohustatud soetatud või vastuvõetud sõjarelva,

relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona võtma oma raamatupidamises või muus

sarnases korras arvele 24 tunni jooksul alates soetamisest või vastuvõtmisest. Ajaline piirang on

seotud eesmärgiga saada igal ajal arvestuse pidamisest ülevaade. Eesmärk on tagada, et ettevõtja ei

viivitaks põhjendamatult arvele võtmise toimingute tegemisega ning ettevõtte laoseis vastaks

tegelikkusele, millega ühtlasi vähendatakse võimalust, et sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva

laskemoon, lahingumoon või nende olulised komponendid või osad „ära kaovad“.

Sama paragrahvi lõigetega 2 ja 3 kehtestatakse andmete loetelu, mida peavad arvele võtmise

dokumendid sisaldama. Arvestades sõjarelva ja sõjaväerelva omaduste suhtelist kattuvust, on

nimetatud loetelu sarnane sõjaväerelvade registrisse kantavate andmete loeteluga.15

15 Vt kaitseministri määruse „Sõjaväerelvade registri põhimäärus“ eelnõu § 9 lõike 1 loetelu. Eelnõu on leitav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1dd88e48-37e9-4980-99a6-b8cababe6a34.

8

Ettevõtja peab sõjarelva ja relvasüsteemi arvele võtmiseks esitama teenistus- ja tsiviilrelvade

registrisse järgmised andmed:

1) relva liik (näiteks kuulipilduja);

2) teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmise kuupäev (näiteks 02.07.2018);

3) mark ja mudel (näiteks AG-3);

4) seerianumber (näiteks 313649);

5) kaliiber (näiteks 7,62 x 51 mm);

6) valmistamisaasta (näiteks 1975);

7) soetamisaeg, kui sõjarelv soetatakse (näiteks 01.07.2018);

8) teenistus- ja tsiviilrelvade registrist kustutamise aeg ja alusdokument;

9) märkused lammutamisele või hävitamisele määramise, ümbertegemise, kadumise kohta;

Lõikega 3 sätestatakse loetelu laske- ja lahingumoona arvele võtmisel esitatavate andmete kohta.

Need on:

1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ohtlike kaupade veoks antud soovituste kohane ohtliku aine

või eseme identifitseerimisnumber (edaspidi ÜRO number) (näiteks UN0297);

2) toote täisnimetus (näiteks haubitsa valgustusmürsk);

3) laskemoona korral kaliiber (näiteks 155 mm);

4) toote ohuklass ja sobivusrühm (näiteks 1.4G);

5) lõhkeaine netomass ühes tootes (näiteks NEQ16 500 g);

6) toote üldkogus ja üldkoguse lõhkeaine netomass (näiteks 50 tk, NEQ 25 kg);

Ettevõtja on kohustatud esitama soetatud või valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva

laskemoona või lahingumoona andmed alates soetamisest või valmistamisest 24 tunni jooksul

teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse (lõige 4). See tähendab, et samal ajal kui ettevõtja võtab

sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona või nende olulised osad oma

raamatupidamises või muus sarnases korras arvele, peab ta andmed esitama ka teenistus- ja

tsiviilrelvade registrisse. Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmete kandmise kohustus tuleneb

RelvSi § 24 lõikest 2, mille kohaselt peab tagama sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käibe

jälgitavuse, kandes teatud andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registri asjakohasesse ossa. Kui

toodetakse sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona olulisi osasid või

komponente, võetakse need arvele juhul, kui neid müüakse eraldi tootena (lõige 5).

3. peatükk. Sõjarelva ja relvasüsteemi hoidmine

Eelnõu paragrahv 5 sätestab üldnõuded sõjarelva ja relvasüsteemi hoidmiseks. Sõjarelva,

relvasüsteemi ja nende olulisi osasid tuleb hoida selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis või hoones

(edaspidi relvahoidla) või relvakapis tühjaks laetuna (lõiked 1 ja 3). See tähendab, et enne relva või

relvasüsteemi relvahoidlasse või relvakappi panemist tuleb alati veenduda, et relv või relvasüsteem

on tühjaks laetud, sõltumata sellest, kas relva või relvasüsteemiga tehti enne näiteks kontroll-laskmist

või seda käideldi muud moodi.

16 NEQ – Net Explosive Quantity. NEQ näitab laskemoona, lahingumoona, pürotehnika jms ainete veol veose

lõhkematerjalide kogukaalu ilma pakendite, kestade ja muu selliseta.

9

Relvahoidla võib olla selleks ehitatud või kohandatud ruum hoones või eraldiseisev hoone. Üldjuhul

on relvahoidla ette nähtud käsitulirelvade või väiksemate raskerelvade hoidmiseks, sest käsitulirelvad

ja väiksemad raskerelvad on hõlpsamini kaasa võetavad ja kasutatavad kuritegelikel eesmärkidel kui

suurte mõõtude ja massiga raskerelvad või relvasüsteemid. Relvahoidla mahutavus sõltub ettevõtja

vajadusest. Juhul, kui ettevõtja käitleb väikeses koguses käsitulirelvi, või mõnda väiksemat raskerelva

(nt Carl-Gustavi granaadiheitja), mis mahub relvakappi, siis võib ettevõtja kasutada relvade

hoidmiseks vaid relvakappi või -kappe. Kuigi relvasüsteemid on üldiselt suuremõõtmelised seadmed,

mis relvakappi ei mahu, siis relvakapi kasutamist ei ole välistatud relvasüsteemi puhul, mis relvakappi

mahub. Võib ette kujutada käsitulirelval põhinevat väiksemat relvasüsteemi, mis võib relvakappi

mahtuda.

Lõikega 2 tehakse oluline erand ettevõtjale. Kui ettevõtja käitleb ainult raskerelvi ja raskerelval

põhinevaid relvasüsteeme või nende olulisi osi, ei pea ettevõtjal olema relvahoidlat ega relvakappi.

Üldiselt on raskerelvad ja raskerelval põhinevad relvasüsteemid suurte mõõtude ja massiga ning ei

mahu tavapäraste mõõtmetega relvahoidlasse. Selline erand on põhjendatud, kui ettevõtjal ei ole

planeeritud hakata tootma selliseid relvi, mis mahuks tavapäraste mõõtmetega relvahoidlasse. Sellisel

juhul on ettevõtjal võimalus kohe loobuda relvahoidla või relvakapi nõudest.

Lisaks peavad kasutuskõlblikud ja -kõlbmatud relvaosad olema hoiustatud eraldi teistest osadest

(lõige 4). Ka selle nõude eesmärk on, et relvahoidlas valitseks kord ning kasutuskõlblike ja

kasutuskõlbmatute oluliste osade segamini ajamine oleks välistatud.

Järgmistes peatükkides on sätestatud erandid, millistel juhtudel võib sõjarelva, relvasüsteemi ja nende

olulisi osasid hoida väljaspool relvahoidlat või relvakappi. Eelkõige nähakse ette võimalus hoida

nimetatud relvi, relvasüsteeme ja nende olulisi osi relvatehases või selle territooriumil.

4. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvakapis

Paragrahv 6 käsitleb sõjarelva ja laskemoona hoidmist relvakapis. Lõike 1 kohaselt kehtivad

relvakapile samad nõuded, nagu on kehtestatud RelvSi § 46 lõike 10 alusel määrusega.17 Lõike 2

järgi lubatakse relvakapis hoida nii sõjarelvi, tsiviilkäibes lubatud relvi kui ka laskemoona.

Lõikega 3 sätestatakse piirang sõjarelva laskemoona hoidmiseks relvakapis. Koguseline ja lõhkeaine

ohuklassiga seotud piirang tuleneb lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 2 punktist 6. Selle kohaselt on

lubatud hoida relvakapis vaid 1.3C või 1.4S ohuklassi sõjarelva laskemoona, mille lõhkeaine

netokogus ei ületa 50 kilogrammi.

Relvakapis on võimalik hoida sõjarelvi, relvasüsteeme ja sõjarelva laskemoona koos juhul, kui

ettevõtja tagab sõjarelvade ja relvasüsteemi eraldatuse sõjarelva laskemoonast (lõige 4). Siinjuures ei

ole seatud piirangud, kuidas ettevõtja seda korraldab.

Relvakapis võib hoida lisaks relvadele nende puhastusvahendeid ja relva juurde kuuluvaid tööriistu,

mis olemuslikult kuuluvad relvakomplekti (lõige 5). Relva juurde kuuluv tööriist võib olla näiteks

17 Vt siseministri 27. novembri 2001. a määruse nr 90 „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku

hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“ III peatükki. Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12819852

10

sihiku reguleerimise võti või võti vintraua eemaldamiseks. Relvad tuleb ladustada süsteemselt, et iga

üksik relv oleks hõlpsasti leitav ning laos valitseks kord.

Paragrahviga 7 tehakse erand sõjarelva, relvasüsteemi ja nende oluliste osade hoidmiseks väljaspool

relvakappi. Ettevõtjal, kes valmistab või parandab sõjarelvi, võib tekkida vajadus hoida relva

tööprotsessi vältel relvakapist väljaspool. Sellisel juhul on põhjendatud, et relv on mõistliku aja

jooksul relvatehases ka pärast konkreetse tööetapi lõppu, kui töö jätkub lähiajal. Selline lähenemine

võimaldab tagada tööprotsessi katkematust.

5. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvahoidlas

5. peatüki eesmärk on sätestada ettevõtjatele tingimused, millal peab hoidma sõjarelva, relvasüsteemi

ja sõjarelva laskemoona relvahoidlas või väljaspool seda. Kõnesolevas peatükis on toodud

miinimumtingimused relvahoidla ehituslikele nõuetele, et tagada relvahoidla tuleohutus ning toodete

säilimine.

Paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt võib relvahoidlas hoida sõjarelvi koos nende juurde kuuluvate

tööriistade ja puhastusvahenditega. Sealjuures on lubatud hoida relvahoidlas nii relvasüsteeme kui ka

sõjarelva ja relvasüsteemi olulisi osasid koos tsiviilkäibes lubatud relvade ja sõjarelva laskemoonaga.

Relvahoidlas võib hoida lisaks relvadele ka nende puhastusvahendeid ja relva juurde kuuluvaid

tööriistu, mis olemuslikult kuuluvad relvakomplekti (lõige 1).

Lõike 2 alusel võib relvahoidlas hoida sõjarelva laskemoona lõhkeaineseaduse (LMS) § 25 lõike 2

punktis 6 toodud lubatud koguste piires ehk 50 kilogrammi lõhkeaine netokogusega 1.3C või 1.4S

ohuklassiga laskemoona. Tuleb järgida, et laskemoon oleks pakendatud ja eraldatud (vt lõike 3

põhjendust), et tagada selle säilivus ja kaitse väliste mõjude eest.

Lõike 3 kohaselt tuleb laskemoona hoiustada selliselt, et sõjarelva laskemoon asub kas relvahoidla

eraldi ruumis või sõjarelvadest eraldatud hoiukohas ning soovitatavalt suletud laskemoonakastides.

See tähendab, et laskemoon ei tohi olla vahetult ja lahtiselt sõjarelvade juures, mis võimaldaks

ebaseadusliku ligipääsu puhul nii sõjarelvi kui ka laskemoona kiirelt kasutusse võtta. Sealjuures on

lubatud hoida relvahoidlas üheaegselt sõjarelvi, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona koos juhul,

kui sõjarelva laskemoon on eraldi paigutatud sõjarelvast või relvasüsteemist.

Paragrahviga 9 kehtestatakse relvahoidla miinimumnõuded ehitusele. Sealjuures on arvesse võetud

nii tuleohutuse tagamise kui ka sissemurdmiskindluse standardeid ja klassifikatsioone.

Relvahoidla ruumide ehituslikud ja sisekujunduslikud nõuded on suunatud kõrge tuleohutustaseme

tagamisele, arvestades relvade ja laskemoona hoiustamisega kaasnevaid riske. Eelnõu kohaselt

peavad relvahoidla ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja sisustus

vastama tuleohutusklassile TP1, mis on sätestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruses nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (lõige 1). Tuleohutusklassid tähistatakse TP1, TP2 ja TP3.

TP1-klassi kuuluvad mittepõlevad konstruktsiooniga hooned, üldjuhul kivi- ja betoonhooned, TP2-

11

klassi kuuluvad hooned, mille konstruktsioonid võivad osaleda põlemises, nn segahooned (aga ka

puithooned), ja TP3-klassis on tuldkartvad hooned, üldjuhul puithooned.18

Lõikes 1 nimetatud elemendid peavad olema valmistatud vähemalt B-klassi tuletundlikkusega

materjalidest (lõige 2), millel on piiratud osavõime leegi levikule ning mis aitavad vältida tule levikut

hoone sees. Tuletundlikkus on hoones kasutatud materjali omadus tulega kokku puutudes süttida,

levitada tuld, eraldada soojust, suitsu, mürgiseid gaase või põlevaid või kuumi tilku.19 Materjalide all

peetakse silmas kõiki sisustus-, viimistlus- ja ehitusmaterjale, mida hoones kasutatakse. B-klassi

tuletundlikkusega materjal on tuletundlik, materjal on süttiv, suitsu eraldub eriti vähesel määral ning

põlevaid tilku ega tükke ei esine.20 Relvahoidla hoone kandekonstruktsioonid peavad olema

tulepüsivad, st konstruktsioonid ei tohi ettenähtud tulepüsivusaja jooksul variseda.

Relvahoidla ruumide avatäited peavad vastama standardi EVS-EN 162721 turvaklassile RC 3 või

mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (lõige

3). EVS-EN 1627 määratleb hoonete avatäidete vastupanuvõime erinevat tüüpi

sissemurdmiskatsetele, klassifitseerides need kuue turvaklassi alusel (RC 1–RC 6). Standard

kohaldub käiguustele, akendele, rippfassaadidele, võredele, sulustele, sealhulgas

ventilatsioonivõredele ja luukidele. Turvaklass RC (ingl k resistance class, RC) näitab toote võimet

vastu panna sissetungile. Turvaklass RC 3 tähendab, et avatäide peab suutma takistada

professionaalse vähemalt viie minuti jooksul ligipääsu sissemurdja, kes kasutab tavapäraseid

murdvahendeid nagu kangid, kruvikeerajad ja haamrid.

Piirdekonstruktsioonid peavad olema püsikonstruktsioonid, üksteisega ühendatud ja olema

valmistatud monoliitselt nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik

väljastpoolt ilma erivahendeid kasutamata eemaldada (lõige 4). Ehituslikult peavad relvahoidla

piirdekonstruktsioonid olema monoliitselt valmistatud, mis tähendab, et näiteks kergmaterjalist seina,

mida on võimalik hõlpsasti eemaldada, ei tohi kasutada.

Lõikes 5 sätestatakse relvahoidla seintele esitatavad minimaalsed konstruktsioonilised nõuded, mille

eesmärk on tagada piisav turvalisus relvade ja laskemoona säilitamisel. Nimetatud ehitusmaterjalide

– silikaattellise (punkt 1), raudbetooni (punkt 2) ja betoon-õõnesploki (punkt 3) valikul on lähtutud

nende materjalide tuntud vastupidavusest ja mehaanilisest tugevusest. Lisaks on sätestatud võimalus

kasutada muid materjale (punkt 4) eeldusel, et need tagavad relvahoidla seintele samaväärse

tugevuse ning kaitse- ja kandevõime. Samaväärsuse hindamisel tuleb arvesse võtta nii seina paksust

ja survetugevust kui ka läbistamiskindlust ja tulepüsivust.

Lõikega 6 sätestatakse alternatiivne tehniline lahendus juhuks, kui relvahoidla sein ei vasta eelmises

lõikes sätestatud materjali-, paksuse- ega tugevusnõuetele. Sellisel juhul on lubatud seina

sissemurdmiskindlus tagada siseküljele paigaldatava täiendava kaitsekihi – võreseinaga. Võresein on

konstruktsioon, mis koosneb vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on paigutatud

võrgustikuna nii, et võreava ei ületa 22 500 mm². Selline tihedus ja varraste läbimõõt tagavad, et

18 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele, seletuskiri lk 19. – Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele – EIS. 19 Ibid, lk 6. Termini avamisel on kasutatud standardi EVS 812-1 käsitlust. 20 Siseministri 1. märtsi 2021. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 8 lg 1 p 3. 21 EVS-EN 1627:2021. Uksed, aknad, rippfassaadid, võred ja luugid. Sissemurdmiskindlus. Nõuded ja klassifikatsioon.

– https://www.evs.ee/et/evs-en-1627-2021.

12

inimene ei saa võrest läbi tungida ega esemeid läbi anda. Võreseina eesmärk on tugevdada nõrgema

seinakonstruktsiooni sisemist kaitsekihti ning saavutada turvalisus samal tasemel kui punktides 1–3

nimetatud seinte puhul. Seetõttu peab võresein olema mehhaaniliselt tugev ja püsiv, olles kindlalt

kinnitatud olemasoleva seina konstruktsiooni külge (nt tugevdatud kinnitussüsteemide abil).

Võreseina kasutamine on kompenseeriv turvalahendus, mis võimaldab tagada nõutava

sissemurdmiskindluse.

Muude ruumide paiknemisel relvahoidla all või peal tuleb välistada võimalus tungida nendesse läbi

põranda või lae (lõige 7). See tähendab, et nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed piirded peavad olema

projekteeritud ja teostatud viisil, mis välistab sissemurdmise või ligipääsu alternatiivsete suundade

kaudu (nt altkaevamine või ülalt sisenemine läbi nõrga laekonstruktsiooni).

Paragrahviga 10 sätestatakse nõuded relvahoidla ustele.

Lõike 1 kohaselt peavad relvahoidlal olema topeltuksed. Sisemine uks võib olla RC 3 turvaklassile

vastav uks või võreuks. Võreuks võib olla vajalik näiteks juhul, kui relvahoidlal puuduvad piisavad

ventilatsiooniseadmed, et ruumi ventileerida.

Lõikega 2 kehtestatakse nõuded välimisele uksele.

Välimise ukse tulepüsivus peab vastama vähemalt EI 30-klassile, mille tingimused on sätestatud

siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Sissemurdmiskindluse poolest peab uks vastama standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 või mõne

muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 1).22

Lisaks on uksel nõutud kahe siseluku olemasolu (punkt 2), millest vähemalt üks peab olema

mehaaniline ning vastama standardi EVS-EN 1220923 turvalisus- ja puurimiskindluse klassi 5 või

mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele.

EVS-EN 12209 käsitleb mehhaaniliste lukumehhanismide üldnõudeid, survetugevust ja

vastupidavust sissemurdmisele. Turvalisusklass 5 tähistab kõrgeimat taset, mis tähendab, et lukk on

vastupidav jõulisele rünnakule ja keerukale avamistehnikale, olles sobilik kasutamiseks kõrge

riskitasemega kohtades, sh relvahoidlates.24 Teise siseluku puhul on lubatud kasutada elektrilist

juhtimist või automaatseid funktsioone (punkt 3), näiteks tuuleriivistust, kui see vastab vähemalt

sama standardi turvalisusklassi 3 nõuetele.

Konstruktsioonilise tugevuse tagamiseks on nõutud, et ukselengid oleksid tugevalt kinnitatud seina,

põranda või lae külge (punkt 4), vältimaks võimalust lenge lihtsalt eemaldada. Uksel kasutatava

lukuvõtme turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 või mõne muu

samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 6), mis

tähendab, et võti peab olema kaitstud kopeerimise, avamisjäljendite ning muude

manipuleerimisvõtete vastu. Punktis 7 on sätestatud, et uks peab avanema ainult väljapoole, et

raskendada ukse sissemurdmist.

22 EVS-EN 1627 RC 3 turvaklassi kohta lähemalt käesoleva seletuskirja lk 10. 23 EVS-EN 12209:2025. 24 Ibid., lk 70.

13

Lõikega 3 kehtestatakse nõuded relvahoidla sisemisele võreuksele. Ettevõtja võib kasutada sisemise

uksena ka EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa

standardiorganisatsiooni standardi nõuetele vastavat ust.

Võreukse kasutamine võib olla vajalik ruumi ventileerimise eesmärgil juhul, kui relvahoidlal puudub

muu ventileerimisvõimalus või see ei ole piisav. Sisemine võreuks peab olema valmistatud nurkrauast

ukseraamist, mille seina paksus on vähemalt 8 mm ja külje pikkus vähemalt 60 mm, et tagada

konstruktsiooni jäikus ja tugevus (punkt 1). Ukse võre peab koosnema vähemalt 15 mm läbimõõduga

terasvarrastest, mis on omavahel kokku keevitatud kõikides ristumiskohtades, moodustades võreava

suurusega mitte üle 22 500 mm² (punkt 2). Nimetatud tihedus välistab võimaluse inimeste või

esemete läbipääsuks. Kõik terasvardad peavad olema kinnitatud ukseraami külge, et vältida nende

eemaldamist või välja painutamist (punkt 3). Ukse kinnitushinged peavad olema paigutatud ja

teostatud viisil, mis välistab nende lõhkumise või ukse eemaldamise väljastpoolt (punkt 4). Uks võib

avaneda sissepoole või olla külgsuunaline liuguks, et sobituda erinevate ruumiplaneeringutega

(punkt 5). Võreuksel peab olema vähemalt mehaaniline siselukk, mis vastab standardi EVS-EN

12209 turvalisusklassi 3 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa

standardiorganisatsiooni standardi nõuetele, ja mida avatakse võtmega nii seest- kui väljastpoolt,

tagades turvalise juurdepääsukontrolli (punkt 6). Lukuvõti peab vastama standardi EVS-EN 1303

(või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele)

turvalisusklassile 5, mis nõuab tugevat kaitset võtme kopeerimise ja erinevate murdvõtete vastu

(punkt 7). Ukselengi konstruktsioon peab olema kindlalt kinnitatud seintele, põrandale või lakke, et

vältida lengi eemaldamist (punkt 8).

Paragrahviga 11 kehtestatakse nõuded akendele ja avadele. Relvahoidlal ei ole aknad lubatud (lõige

1). Eesmärk on hoida relvahoidla avade arv minimaalsena, et vähendada relvahoidlasse tungimise ja

relvahoidlas hoitavatele esemetele ligipääsu võimalusi. Kui määruse jõustumise hetkeks on

relvahoidlal aknad, tuleb need kinni ehitada. Kuna relvahoidlas püsivalt ei töötata, siis ei ole

päevavalguse tagamine relvahoidlas vajalik. Muude väliskeskkonda avanevate avade puhul, tuleb

need katta metallvõrede või -restidega (lõige 2). Sellised avad võivad olla näiteks ventilatsiooniavad.

Kindlustamise kohustus on nende avade puhul, mille läbimõõt kitsaimas kohas on üle 150 mm.

Avasid võib kindlustada metallvõre või -restiga. Metallvõred peavad olema valmistatud vähemalt

10 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes ristumiskohtades kokku keevitatud ja

võreavaga mitte üle 400 mm². Metallvõred või avatavate metallvõrede raam peavad olema kindlalt

kinnitatud seina külge (lõige 3).

Lõikes 4 sätestatakse nõuded metallrestile. Metallrestid peavad olema valmistatud vähemalt 4 mm

paksusest terasplaadist, et tagada piisav mehaaniline vastupidavus. Restidel on maksimaalne lubatud

avade suurus 400 mm², mis välistab ka väiksemõõtmeliste esemete ja objektide võimaliku läbipääsu.

Lisaks on sätestatud, et restid peavad olema kinnitatud viisil, mis välistab nende eemaldamise ilma

erivahendeid kasutamata.

Lõikega 5 kehtestatakse avatavate metallvõrede või -restide lukustusmehhanismile täiendavad

turvanõuded, mille eesmärk on välistada loata juurdepääs relvahoidlale läbi turvatud avade. Nõutud

on, et lukustusmehhanism peab paiknema ruumis seespool, et vältida lukustuse avamist väljastpoolt.

Nii nagu relvahoidla ukse puhul peab ka muude avade lukustus vastama vähemalt standardi EVS-EN

12209 turvaklassile 5. Avatavate metallvõrede või -restide puhul võib kasutada ka tabalukku, mis

14

vastab vähemalt standardi EVS-EN 12320 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise

või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. Nõue lukustuse asukoha ja kvaliteedi kohta

on vajalik, tagamaks, et avamisfunktsiooniga (nt hoolduse või ventilatsiooni tarbeks) metallvõresid

või -reste ei saaks kasutada sissemurdmiseks või varjatud ligipääsuks. Täiendavalt ei pea kindlustama

avasid, mis on kaetud tehnilise agregaadiga või mis avanevad ruumi sees paikneva võreseina taha

(lõige 6). Sellises paigutuses on tagatud lokaalselt füüsiline tõke, mis piirab ligipääsu. Samas on

seatud tingimus, et tehniline agregaat peab olema paigaldatud viisil, mis välistab selle eemaldamise

käepäraste töövahenditega, tagades, et seda ei saa kasutada sissemurdmise läbipääsuna.

Lõikes 7 on sätestatud elektroonilise valvesüsteemi nõue kõigile avadele, mis on kaetud

metallvõrede, metallrestide või tehnilise agregaadiga. Sellised elemendid tuleb varustada avamist või

eemaldamist tuvastavate anduritega, mis võimaldavad avastada võimaliku sissetungi. Andurite ja

valvesüsteemide valik ei ole sealjuures määratud.

Paragrahviga 12 sätestatakse nõuded relvahoidla territooriumile ja piirdeaiale. Relvahoidla

territoorium peab olema kinnine ja piiratud vähemalt 2400 mm kõrguse tugeva piirdeaiaga, mis

takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise relvahoidla territooriumile (lõige 1). Piirdeaia kõrguse

sätestamisel on lähtutud Kaitseväe piirdetara kõrgusest. Nimetatud kõrgus on minimaalne, et

takistada kõrvalistel isikutel üle piirdeaia ronida ning territooriumile pääseda.

Piirdeaed peab olema varustatud valveseadmestikuga, mis võimaldab ettevõtjal või tema turvateenuse

pakkujal reageerida vastavalt ettevõtte turvaplaanile. Valveseadmestik võib olla kas häireseadmestik,

mis vastab vähemalt standardisarja EVS-EN 50131 turvaklassi 3 tasemele, või jälgimisseadmestik,

mis vastab vähemalt standardisarja EVS-EN 62676 turvaklassi 3 tasemele, või mõne muu samaväärse

rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele. Võib kasutada häire- ja

valveseadmestikku ka kombineeritult koos (lõige 2). Oluline on, et ettevõtja või tema turvateenuse

pakkuja saaks esimesel võimalusel võimalikule sissetungile reageerida. See on valve kihilisuse

põhimõtte rakendamine, mille kohaselt on esimeseks sissetungi takistavaks meetmeks piirdeaiaga

kaitstud välisperimeeter.

Relvahoidla ja piirdeaia vahele peab jääma vähemalt 15 meetrit. Minimaalne vahekaugus on vajalik,

et raskendada ligipääsu relvahoidlale piirdeaialt ning vähendada võimalusi relvahoidlat mõjutada

piirdeaia tagant. Kui väline ohtlik mõju on tehniliste abinõude või looduslike tõketega välditud, võib

piirdeaia kaugust relvahoidlast vähendada (lõige 3).25 Meetme eesmärk on võimaldada ja motiveerida

ettevõtjat tagama valve kihilisuse põhimõtte rakendamist. Selliselt on ettevõtjal võimalik valida

sobivaid vahendeid, süsteeme ja lahendusi, mis lähtuvad objekti geograafilisest asukohast ning

muudest asjakohastest näitajatest, et maandada riski relvahoidlale. Kui relvahoidla asub piirdeaiaga

ümbritsetud relvatehase territooriumil, siis ei ole relvahoidlale eraldi piirdeaeda vaja (lõige 4).

Kui relvahoidla asub piirdeaiaga ümbritsetud relvatehase territooriumil, ei kohaldata relvahoidlale

käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 (lõige 5). Relvahoidla territoorium on kaitstud sellisel juhul

relvatehase piirdeaiaga.

25 Lähtealuseks on võetud lõhkematerjalitehase piirdeaia nõuded, mis on sätestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005 määrusest nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“. –

https://www.riigiteataja.ee/akt/125082017004.

15

Kui relvahoidla asub relvatehases, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 (lõige 6).

Paragrahviga 13 sätestatakse erand sõjarelva, relvasüsteemi ja nende oluliste osade väljaspool

relvahoidlat hoidmise tingimustele. Sõjarelva, relvasüsteemi ning nende olulisi osasid võib hoida

väljaspool relvahoidlat relvatehases nii kaua, kui on vaja sõjarelva, relvasüsteemi või nende oluliste

osade valmistamiseks, parandamiseks, ümbertegemiseks, lammutamiseks või laskekõlbmatuks

muutmiseks (lõige 1). Eelkõige tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, mille kohaselt võib relvi

hoida väljaspool relvahoidlat üksnes juhul, kui see on otseselt seotud konkreetse eesmärgi täitmise

või tööprotsessist tuleneva ajutise vajadusega.

Relvatehase territooriumil võib hoida raskerelvi või neil põhinevaid relvasüsteeme, kui raskerelval

või sellel põhinevalt relvasüsteemilt on eemaldatud oluline osa, mis muudab raskerelva või

relvasüsteemi kasutamise võimatuks (lõige 2). Tulenevalt asjaolust, et määrusega võimaldatakse

suuremõõtmeliste raskerelvade ja relvasüsteemide alaline hoiustamine väljaspool relvahoidlat ja

relvatehast, tuleb tagada nende vahendite piisav turvalisus ning riskipõhine kaitsemeetmete

rakendamine. Vajalik on rakendada tehnilisi ja korralduslikke abinõusid, mis välistavad raskerelva

või raskerelval põhineva relvasüsteemi funktsionaalsuse, eemaldades sellelt olulise osa (nt relvaluku),

mis muudab relva või relvasüsteemi kasutuskõlbmatuks. Eemaldatud olulist osa tuleb hoida

relvatehases või relvahoidlas. Raketiheitjat või raketikompleksi võib hoida juhul, kui selle laskeseade

ei ole terviklik ehk tegemist ei ole olulise osaga.

Kui ettevõtja hoiab raskerelvi või neil põhinevaid relvasüsteeme relvatehase territooriumil, peab

raskerelva või sellel põhineva relvasüsteemi ning piirdeaia vahele jääma vähemalt 15 m (lõige 3).

Väljaspool relvahoidlat hoitav raskerelv ja relvasüsteem peab olema kaitstud ilmastiku mõju eest. Kui

see ei ole võimalik, peab olema tagatud raskerelva ja relvasüsteemi piisav hooldatus ja säilimine

(lõige 4).

Kui relvatehase territooriumil hoitakse raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi, peab

ligipääs relvatehase territooriumile olema kontrollitud samaväärselt ligipääsuga relvatehasele

(lõige 5).

6. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvatehase

territooriumil

Paragrahviga 14 sätestatakse relvatehase definitsioon, mille kohaselt on relvatehas käesoleva

määruse tähenduses ehitis või osa ehitisest, kus toimub sõjarelva ja relvasüsteemi valmistamine,

parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine (lõige 1). Sealjuures

võib relvatehas hõlmata üht või mitut ehitist, mis võivad olla omavahel ühendatud. Relvatehas võib

olla ka üks osa ehitisest. Relvatehase juures asuvad ruumid, ehitise osad või ehitised, kus relvi ei

käidelda, ei pea olema relvatehased, see tähendab, et neile ei rakendu relvatehase nõuded. Selliste

hulka võivad kuuluda näiteks kontoriruumid, abihooned, aga ka laod ja tehased, kus relvi ei käidelda,

jne.

Relvatehase territooriumina käsitletakse käesoleva määruse tähenduses ala, mis jääb relvatehase ja

piirdeaia vahele (lõige 2). Sealjuures ei hõlma relvatehase territooriumi mõiste relvatehast kui ehitist

16

ennast. Kui relvatehas on osa ehitisest, siis võib relvatehase territooriumina käsitleda ehitise ja

piirdeaia vahelist ala. Sealjuures on oluline, et relvatehase territooriumile oleks ligipääs kontrollitud.

Paragrahviga 15 kehtestatakse miinimumnõuded relvatehase ehitusnõuetele. Lõikega 1

kehtestatakse nõue relvatehase konstruktsioonidele. Ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised

lahendused, viimistlus ja sisustus peavad olema tehtud vähemalt A2-klassi tuletundlikkusega

materjalist. Relvahoidla ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja

sisustus peavad olema valmistatud vähemalt A2-klassi tuletundlikkusega materjalidest.

Tuletundlikkuse klass A2-s1,d0 vastavalt standardile EVS-EN 13501-1:2019 tähendab, et materjal

on väga piiratud põlevusega, ei põhjusta leeke ega olulist suitsu, ning tule levik on minimaalne.26

Sealjuures peavad piirdekonstruktsioonid olema püsikonstruktsioonid, üksteisega ühendatud ja

olema valmistatud nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik ilma

erivahendeid kasutamata väljastpoolt eemaldada (lõige 2). Võrreldes relvahoidla ehitusnõuetega on

relvatehase nõuded paindlikumad. Piirdekonstruktsiooni materjali ja selle läbimõõtu ei ole otseselt

määratud, kuid materjal peab vastama vähemalt tulekindluse klassile A2 ja piirdekonstruktsioonid

peavad olema piisavalt tugevalt valmistatud, nii et detaile ei saa ilma erivahenditeta eemaldada.

Piirdekonstruktsioonid peavad tõkestama sissemurdmist vähemalt samal tasemel kui relvatehase

avatäited.

Relvatehase avatäited (sh aknad, uksed, luugid jms) peavad vastama vähemalt standardi EVS-EN

1627 turvaklassile RC 3 (lõige 3).

Paragrahviga 16 kehtestatakse nõuded akendele ja muude avadele. Relvatehases on aknad lubatud.

Aknaid tuleb kaitsta, et takistada nende kaudu sissetungimist või relvatehasele ja seal viibivatele

inimestele ohtlike esemete sisenemist relvatehasesse. Ettevõtjal on võimalus valida, kas ta varustab

aknad metallvõredega, mis on valmistatud vähemalt 10 mm ristlõike läbimõõduga terasvarrastest

ning mille ava suurus ei ületa 10 000 mm², paigutab akendele turvarulood või paigaldab akendele

turvaklaasi või -kile (lõige 1).

Lõike 2 kohaselt peavad relvatehase aknad olema varustatud turvaklaasi või -kilega, mis vastab

vähemalt standardi EVS-EN 356:2000 või EVS-EN 12600 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise

või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi miinimumnõuetele. Nimetatud Euroopa standardid

annavad ettevõtjale põhimõtte, mille kohaselt peab klaas või kile olema purunemiskindel ning

takistama aknast läbipääsu. Lõigetes 3–8 sätestatud nõuded on samad kui relvahoidlatel (vt selgituste

kohta relvahoidla peatükist).

Paragrahviga 17 sätestatakse nõuded relvatehase ustele. Relvatehasel ei ole nõutud topeltust

erinevalt relvahoidlast. Relvatehase uks peab vastama standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 või

mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele

(punkt 1), uksel peab olema vähemalt üks mehaaniline lukk, mis vastab vähemalt standardi EVS-EN

12209 klassi 5 nõuetele (punkt 2). Ukse võti peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303

turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni

standardi nõuetele (punkt 3).

26 Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 8 lg 1.

17

Ukselengid peavad olema kindlalt kinnitatud seinte või põranda ja lae külge (punkt 4) ning uks võib

avaneda ainult väljapoole (punkt 5).

Lõikega 2 võimaldatakse relvatehastes kasutada tõstuk- ja voldikuksi juhtudel, kus see on tehniliselt

põhjendatud, näiteks suuremõõtmeliste raskerelvade, relvasüsteemide, relvaosade, aga ka seadmete,

töövahendite sisse- ja väljaviimiseks. Selliste uste kasutamine on paratamatu suuremõõtmeliste

kaupade liikumise korral. Suurte tõstuk- ja voldikuste sissemurdmiskindlusele ei ole sobivat

standardit, küll aga on nõutud, et sellised uksed peavad olema lukustatud vähemalt kahest

eraldiseisvast lukustuspunktist, et tõkestada uksest sissemurdmist. Lukud peavad vastama vähemalt

EVS-EN 12209 või EVS-EN 12320 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse rahvusvahelise või

Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 1). Samuti on määratud, et lukuvõtme

turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse

rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 2).

Lõikega 3 sätestatakse täiendav julgeolekumeede, mille kohaselt peavad kõik relvatehase uksed,

sõltumata tüübist, olema varustatud avamist tuvastavate anduritega, mis on ühendatud

valvesüsteemiga. Nõue tagab, et igasugune juurdepääs tootmishoonetele oleks reaalajas jälgitav ja

kontrollitav, võimaldades kiiret reageerimist ligipääsuõiguseta isikute sisenemise korral.

Paragrahviga 18 sätestatakse nõuded relvatehase territooriumile.

Relvatehase territooriumi turvamisele kehtivad samad nõuded kui relvahoidla puhul. Ettevõtja on

kohustatud lähtuma turvalisuse tagamisel kihilisuse põhimõttest, mille eesmärk on tagada

mitmetasandiline turvalahendus, alustades välimisest kaitsekihist. Esmane välisperimeetril asuv

füüsiline turvakiht on piirdeaed, mille puhul on oluline, et selle konstruktsioon, sh kõrgus, takistaks

efektiivselt üleronimist või volitamata isikute muul viisil sisenemist relvatehase territooriumile

(lõige 1).

Turvalisuse tagamisel on keskse tähtsusega ka piirdeaial paiknev valveseadmestik. Ettevõtjal on

kohustus rakendada kas vähemalt standardi EVS-EN 50131 klassile 3 vastavat häireseadmestikku või

EVS-EN 62676 klassile 3 vastavat jälgimisseadmestikku (lõige 2). Tänapäeval kasutataks neid sageli

kombineeritult ning tulenevalt videotuvastuse ja -töötluse tehnoloogia arengust peetakse viimast isegi

tõhusamaks lahenduseks. Nimetatud süsteemid peavad võimaldama viivitamatut häiresignaali

edastamist ettevõtja turvalisuse eest vastutavale isikule või turvateenuse osutajale, tagades sellega

võimalikult kiire reageerimise potentsiaalse turvariski korral.

Selleks, et raskendada ligipääsu relvatehasele piirdeaialt ning vähendada võimalusi relvatehast

mõjutada piirdeaia tagant on määratud piirdeaia ja relvatehase vaheliseks vähimaks kauguseks 15 m.

Kui väline ohtlik mõju on tehniliste abinõude või looduslike tõketega välditud, võib piirdeaia kaugust

relvatehasest vähendada (lõige 3). Ettevõtjale on jäetud võimalus rakendada ohtude maandamiseks

täiendavaid riskipõhiseid meetmeid relvatehase territooriumi sees. Meetmete valikul tuleb arvesse

võtta objekti geograafilist paiknemist (nt asula sees või väljaspool seda), kasutatava

turvamislahenduse iseloomu ja korraldust (nt kas tegu on ööpäevaringse mehitatud turvamisega).

Ettevõtjal on samuti võimalus põhjendada järelevalveasutusele, millistele objektiivsetele asjaoludele

tugineb hinnang, et väline ohtlik mõju on kõrvaldatud. Sellisteks asjaoludeks võivad olla looduslikud

18

kaitset soodustavad eripärad, näiteks kraavid, kaitsevallid, relvatehase asukoha kaugus võimaliku ohu

allikast jms. Alternatiivina võib ettevõtja olla otsustanud rakendada täiendavaid tehnilisi

kaitsemeetmeid, nagu näiteks lisaokastraatvõrgu paigaldamine piirdeaiale või kombineeritud häire-

ja valveseadmestiku kasutamine piirdeaial, tagades kogu perimeetri, sealhulgas visuaalselt raskesti

jälgitavate tsoonide, põhjaliku valve.

Ettevõtjal lasub kohustus tagada, et kõrvalistel isikutel puuduks igasugune omavoliline juurdepääs

relvatehase territooriumile (lõige 4). Kõrvaline isik võib siseneda relvatehase territooriumile ainult

koos saatjaga või muu selleks volitatud isikuga.27

Relvatehase piirdeaia kohustusele on sätestatud erand lõikes 5. Lõike 5 punktides 1–5 on sätestatud

tingimused, mida RelvS § 8336 lõikes 1 nimetatud komisjon peab arvesse võtma, et lubada ettevõtjal

ehitada relvatehas hoonesse, mille ümber ei ole võimalik paigaldada piirdeaeda (punktid 1 ja 2).

Selle erandi mõte on võimaldada alustavatel või väiksematel kaitsetööstusettevõtetel teha sõjarelvade

arendust ja luua prototüüpe ilma, et neil oleks veel seeriatootmise võimekusega relvatehast. Sellisel

juhul on ettevõtjal kohustus tagada punktides 1–5 sätestatud nõuded. Ehk sel juhul tuleb relvatehase

seinad, laed ja põrandad varustada häireseadmestikuga, mis annaksid võimalikust sissetungist

viivitamatult märku (punkt 3). Kuna välisperimeeter ei ole turvatud piirdeaiaga, tuleb tagada

tugevam siseperimeetri turvamine. Selleks peavad relvatehases olema topeltuksed koos nende vahele

moodustuva lüüsiga. Uksed peavad vastama standardi EVS-EN 1627 turvaklassile RC 3 või mõne

muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele (punkt 4).

Piirang on seatud ka relvade kogusele, mida ettevõtja võib käidelda, et loobuda relvatehase piirdeaia

nõudest (punktis 5). Sellisel juhul tohib relvatehases käidelda maksimaalselt 100 käsitulirelva või 10

raskerelva või 10 relvasüsteemi.

7. peatükk. Relvahoidla, relvatehase ja nende territooriumi ning relvakapi turvalisuse tagamise

nõuded

Paragrahviga 19 kehtestatakse üldnõuded sõjarelvade turvamise korraldamisele. Turvamine on

vastavalt turvategevuseseaduse § 5 lõikele 1 mehitatult või tehnilise vahendiga valvamine, kaitsmine

ja korra pidamine. Relvade hoiustamiseks kasutatav relvahoidla, relvatehas ja nende territoorium ning

relvakapp peavad olema ööpäevase turvamise all (lõige 1). Ööpäevane turvamine tähendab, et

kasutatakse kas mehitatud või elektroonset valvet või mõlemat.

Ettevõtja ülesanne on turvamise korraldamisel arvestada relvahoidlas, relvakapis või relvatehases

hoitavate sõjarelvade ja laskemoona ohtlikkuse ning maksimaalse hoitava kogusega (lõige 2). See

tähendab, et eelkõige peab ettevõtja võtma kasutusele proportsionaalsed meetmed tema relvahoidlas,

relvakapis või relvatehases hoiustatavate relvade kaitseks. Ettevõtja vastutab relvatehase, relvahoidla,

kogu nende territooriumi ja kõikide sissepääsude turvamise, mitte ainult näiteks peavärava turvamise

eest.

Juhul kui ettevõtja võtab vastu külalisi, on oluline tagada, et kõik relvatehases ja selle territooriumil

viibivad isikud oleksid nõuetekohaselt registreeritud ning nende andmed kajastuksid külaliste

27 Täpsemad nõuded külaliste viibimisele relvatehase territooriumil on sätestatud käesoleva määruse §-is 21 jj.

19

arvestuses (lõige 3). Ettevõtjal on õigus valida endale sobiv arvestusviis tingimusel, et see vastab

kehtivatele andmekaitse- ja julgeolekunõuetele. Arvestust võib pidada näiteks füüsilises vormis

külalisteraamatus või kasutada selleks elektroonilisi lahendusi, sealhulgas spetsiaalseid

tarkvarasüsteeme või muid andmekandjaid, mis võimaldavad teabe turvalist kogumist ja säilitamist.

Oluline on, et andmed oleksid säilitatud viisil, mis võimaldab nende taasesitamist järelevalve käigus.

Andmeid külastuste kohta tuleb säilitada vähemalt üks aasta peale külastuse toimumist. See

võimaldab tagantjärele välja selgitada külalistega seotud võimalike vahejuhtumite asjaolud. Samuti

peab olema tagatud, et ligipääs andmetele peab olema piiratud volitatud isikutega ning andmekandjad

peavad olema kaitstud loata juurdepääsu eest. Külastajate registreerimine ei tohi piirduda üksnes

formaalse nõude täitmisega. Ettevõtja esindaja peab olema valmis esitama järelevalveasutuse

ametnikule andmed tegelike külastuste kohta, kui seda nõutakse.

Lõike 4 kohaselt peab ettevõtja juht kehtestama sõjarelvade vastuvõtmise, väljastamise,

relvasaadetisi saatvate isikute ja töötajate territooriumile lubamise (kirjaliku) korra. Selle korra

eesmärk on reguleerida seda, kuidas ettevõttes sõjarelvi vastu võetakse ja väljastatakse. Eesmärk on

tagada, et sõjarelvade vastuvõtmine ja väljastamine on korrektselt vormistatud ja tehniliselt läbi

viidud. Territooriumile sisenemise, väljumise ja seal liikumise korra eesmärk on sätestada töötajate

õigused liikuda. Näiteks, mis kellaaegadel võivad territooriumil liikuda töötajad või millistes

ruumides ja hoonetes on neil lubatud viibida. Samuti peab korraga olema reguleeritud, kuidas ja mis

tingimustel saavad territooriumil viibida külalised, nagu näiteks relvasaadetisi saatev turvameeskond,

kui need ei ole ettevõtte enda töötajad.

Paragrahviga 20 sätestatakse külaliste viibimise nõuded relvatehase ja relvahoidla territooriumil.

Külaline on isik, kellel puudub ligipääsuõigus relvahoidla või relvatehase territooriumile (lõige 1).

Kui külalisel ei ole ligipääsu relvatehase või relvahoidla territooriumile, siis eeldatakse käesoleva

määruse tähenduses, et nimetatud isikul puudub juurdepääs ka relvatehasesse või relvahoidlasse

(lõige 2). Külaliste omavoliline liikumine territooriumil on keelatud (lõige 3). Külalised võivad

territooriumil viibida ainult koos ettevõtte töötajaga, kes omab ligipääsu relvahoidla või relvatehase

territooriumile.

Lõigetes 4 ja 5 on sätestatud erand. Saatjata võib külaline relvahoidla ja relvatehase territooriumil

liikuda vaid ettevõtja pool väljastatud loa alusel (lõige 4). Näiteks, kui relvatehase territooriumil on

vaja muru niita, teostada näiteks heakorra toiminguid või teostada taristu hooldustöid. Saatjata

liikumisõiguse andmise korra kehtestab ettevõtja juht (lõige 5).

Külastuste registreerimine peab ühest küljest tagama inimeste sisenemise territooriumile läbi kindla

koha (nt pääsla) ning teisalt võimaldama kontrollida ja tuvastada territooriumil viibivaid või viibinud

isikuid, nende andmeid ja viibimise põhjuseid (lõige 6). Punktides 1–4 sätestatud nõuded on

minimaalsed, mida ettevõtja peab enda arvestuses kajastama ja talletama. Ettevõtja võib sätestada

vastavalt enda kehtivale sisemisele korrale ka lisanõudeid.

Lõikes 6 nimetatud andmeid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kande tegemisest (lõige 7).

20

Ettevõtjale on jäetud valikuvabadus otsustada, millisel viisil ta tutvustab külalistele relvatehases

kehtivaid ohutusnõudeid (lõige 8). Valitud teavitamisviis peab olema sisuline ja arusaadav,

võimaldades külastajatel omandada piisavad teadmised objektil viibimise ajal esineda võivate riskide

ja nõuete kohta riskide ennetamiseks. Kohustuslik on, et külalisi saatev töötaja teavitab külastajaid

võimalikest ohtudest, mis võivad kaasneda relvatehase territooriumil liikumise või viibimisega.

Samuti peab töötaja andma lisajuhiseid ja -selgitusi, kuidas käituda ohuolukorras ning milliseid

ennetus- ja abimeetmeid tuleb järgida riskide vältimiseks või nende mõju vähendamiseks. Oluline on

tagada, et ohutusnõuete selgitamine ei oleks pelgalt formaalsus, vaid sisuline turvameede, mille

eesmärk on kaitsta nii külastajaid kui ka relvatehase julgeolekut. Ettevõtja vastutab selle eest, et

juhised oleksid edastatud viisil, mis arvestab külastajate arusaamise ja keelelise võimekusega ning

võimaldab neil potentsiaalsete ohtude suhtes adekvaatselt reageerida.

Paragrahviga 21 seatakse nõuded relvahoidla ja relvatehase turvalisuse ning tuleohutuse tagamisele.

Lõikega 1 kehtestatavad nõuded hõlmavad elektroonilisi lahendusi, mille töö- ja tuvastusfunktsioon

võib varieeruda. Loetletud turvanõuded täiendavad relvahoidla ja relvatehase ehituslikke nõudeid, et

vältida relvahoidlasse või relvatehasesse omavolilist sisenemist ning tagada kõikide relvade,

erivahendite ja laskemoona säilimine, sealhulgas vältida nende vargust.

Relvahoidla ja relvatehas peavad olema varustatud vähemalt järgmiste, sh elektrooniliste

turvalahendustega:

• Läbipääsusüsteem, mis võimaldab kontrollida ja piirata juurdepääsu relvatehasele,

relvahoidlale ning nende abiruumidele (nt relvahoidla, tootmisruumid, ladustusalad) ja

relvatehase territooriumile. Süsteem peab vastama standardi EVS-EN 60839

turvalisusekategooria 3 nõuetele (punkt 1). Turvalisusekategooria 3 tähistab riskianalüüsi

mõttes keskmise kuni suure riskiga rünnakumeetodeid. Nimetatud kategooria puhul on

sissetungija kursis läbipääsu kontrollsüsteemiga ning tal on olemas laialdane valik tööriistu ja

kaasaskantavaid elektroonikaseadmeid. Riskianalüüsi alusel on asukohas olevatel varadel

suur väärtus ning füüsiline julgeolek on tagatud selleks, et heidutada, viivitada ja avastada

vastaseid. Sealjuures on kasutusele võetud meetmed, mis aitavad identifitseerida vastaseid.28

• Sissetungihäiresüsteem, mille eesmärk on tuvastada loata sisenemiskatsed hoonetesse või

territooriumile. Süsteem peab vastama standardi EVS-EN 50131 turvalisusekategooria 3 või

mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi

nõuetele, mis hõlmab andurite paigutust, häirete edastamise viivitust, vastupidavust

saboteerimisele ning süsteemi üldist töökindlust (punkt 2).

• Videovalvesüsteem, mis peab vastama standardi EVS-EN 62676 turvalisusekategooria 3 või

mõne muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi

nõuetele. Videovalvesüsteem peab võimaldama kvaliteetset reaalajas jälgimist ja salvestamist

ning olema piisava salvestusperioodiga, et võimaldada hilisemat analüüsi ja tõendamist

(punkt 3).

• Esmased tulekustutusvahendid, mis peavad olema kättesaadavad relvatehase või -hoidla

erinevates ruumides ning vastama tuleohutusnõuetele (punkt 4).

28 EVS-EN 60839-11-2:2015. Riskianalüüsi tabel, joonis 2, lk 15. – https://www.evs.ee/et/evs-en-60839-11-2-2015.

21

• Piksekaitsesüsteem, mille ülesanne on kaitsta relvatehase ehitisi ja seadmeid atmosfäärielektri

põhjustatud kahjustuste eest. Süsteemi puudumine võib põhjustada olulisi riske nii varale kui

ka inimeludele, eriti arvestades relvatehases kasutatavate ainete tundlikkust (punkt 5).

• Tuletõrjesignalisatsioon, mille eesmärk on võimalikult varajane tulekahju avastamine ja

vastava häire edastamine asjakohasele reageerimisüksusele. Süsteem peab võimaldama

automaatset tuleohu tuvastamist ja edastust valveteenistusele või päästemeeskonnale (punkt

6).

• Varuvalgustusseadmed, mis tagavad piisava nähtavuse ja evakuatsioonivõimaluse

elektrikatkestuse või muude avariide korral. Varuvalgustus peab katma evakuatsiooniteed,

hädaväljapääsud ja muud strateegilised tsoonid, et võimaldada ohutu lahkumine ja tagada

jätkuv turvasüsteemide toimimine (punkt 7).

Relvahoidla ja relvatehas peavad olema varustatud autonoomse varuelektritoitesüsteemiga, mis peab

tagama elektrikatkestuste korral elektritoite jätkumise näiteks generaatori abil, et kõik turvalisust ja

tuleohutust tagavad seadmed (valvesignalisatsioonid, valgustid, videokaamerad jms) töötaksid

vähemalt 48 tundi (lõige 2).

Relvahoidla territooriumil peab olema lisaks elektroonilistele turvalahendustele tulirelvastatud

mehitatud turvamine, kui relvahoidlas või relvatehases käideldakse suuremaid koguseid, kui

punktides 1–5 sätestatud (lõige 3). Nõude eesmärk on tagada võimalikult kiire ja asjakohane

reageerimine ohu korral, kui suurem kogus sõjarelvi võib sattuda valedesse kätesse.

Relvahoidla ja relvatehase tulirelvastatud mehitatud turvamine on alaliselt ettevõtte territooriumil

paiknev käsitulirelvaga relvastatud turvatöötaja või turvameeskond, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget

ja kes on relvastatud käsitulirelvadega (lõige 4). Selle asendamiseks on sätestatud nõue lõikes 5, mille

kohaselt võib tulirelvastatud alalise mehitatud turvamise asendada tulirelvastatud patrulliga juhul, kui

patrulli reageerimisaeg on alla 15 minuti. Selle eesmärk on võimaldada kiiret reageerimist ohu

ilmnemise korral, saavutada seda erinevate vahenditega ning pakkuda seeläbi ettevõtjale paindlikkust

turvalisuse tagamisel.

Lõike 6 kohaselt on käitamisloa andjal õigus julgeolekuriskide hindamise tulemusena nõuda

käitamiskohal mehitatud valve isikkoosseisu suurendamist. Nagu eespool mainitud, võib mehitatud

valveks kasutatavate valvurite arvu suurendamise vajadus tuleneda näiteks käideldavate relvade või

laskemoona kogusest või iseloomust. Niisamuti võib valvurite arvu suurendamist vaja olla

relvahoidla või relvatehase asukoha tõttu. Näiteks, kui see asub sedavõrd eraldatud kohas, et

võimaliku ebaseadusliku sissetungi korral võib politsei või turvaettevõtja patrulli kohalejõudmine

võtta liiga kaua aega, mistõttu on oluline, et kurjategijaid takistataks ning seeläbi võidetaks aega

politsei kohale jõudmiseni.

Paragrahviga 22 sätestatakse nõuded relvahoidla, relvakapi ja relvatehase võtmete hoidmisele.

Vältimaks kõrvaliste isikute ligipääsu relvahoidlale või relvakapile, peab sõjarelvade hoiustamiseks

kasutatava relvahoidla ja relvakapi võtmeid hoiustama eraldi turvalises hoiukohas (lõige 1).

Olukorras, kus relvahoidla või relvakapi võtmed ei ole kättesaadavad või on kadunud, peavad

relvahoidla ja relvakapi lukkudel olema tagavaravõtmed, mis peavad asuma põhivõtmetest eraldi

(lõige 2).

22

Lõikes 3 sätestatu lubab kasutada mehaanilise luku asemel ka vahetatava kombinatsiooniga või

elektroonset lukku, millega võimaldatakse relvahoidlale või relvatehasesse juurdepääsuks kasutada

elektroonset süsteemi. Sealjuures on oluline, et hoones oleks käesoleva määruse § 21 lõikes 2

sätestatud varuelektritoitesüsteem, mis suudab tagada ligipääsu relvahoidlasse või relvatehasesse

vähemalt 48 tunni jooksul.

Ettevõtja peab arvestust isikute üle, kellele on antud iseseisev ligipääsuõigus relvahoidlasse või

relvatehasesse sisenemiseks. Ligipääsuõiguse loomise ja lõppemise kohta peab ettevõtja samuti

arvestust (lõige 4). Ülevaate saamiseks ja kontrolli tagamiseks, kelle käes on võtmed ning kes

sisenevad relvahoidlasse, peab ettevõtja registreerima võtmete väljastamise ja tagastamise ning

säilitama vastavaid andmeid vähemalt ühe aasta jooksul pärast kande tegemist (lõige 5).

Elektroonse luku korral peaks igal isikul olema oma kood. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb tagada

muul viisil, et relvahoidlasse sisenev isik oleks tuvastatav. Olukorras, kus relvahoidla või relvakapi

vähemalt üks võti on kadunud või on oht, et lukukombinatsioon on saanud teatavaks kõrvalistele

isikutele, peab vahetama relvahoidla ja relvakapi luku või lukukombinatsiooni (lõige 6).

8. peatükk. Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hoiustamise nõuded

Määruse § 24 sätestab laskemoona ja lahingumoona jaotuse ÜRO numbri29 järgi ohuklassidesse.

Laskemoon ja lahingumoon kuuluvad ÜRO numbri järgi 1. ohuklassi, mis tähendab, et tegemist on

kõrge riskiastmega ohtlike ainetega, mille väärkasutamisel, näiteks hooletusest või pahatahtlikkusest,

võivad olla tulemuseks rasked tagajärjed inimese elule, tervisele, taristule ja transpordivahenditele.

Ohuklass jaguneb omakorda kuude ohuklassi. Ohuklassidesse jaotumine võimaldab ettevõtjal hinnata

ja võtta kasutusele ohutusmeetmeid laskemoona ja lahingumoona ladustamiseks ja veoks.

Ohuklasside jaotus tuleneb ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo kokkuleppe lisa A peatükist 2.2.30

Selle järgi on võimalik liigitada laskemoon ja lahingumoon kuude ohuklassi:

1.1 – massplahvatusohtlik laske- ja lahingumoon, mille eripäraks on plahvatada kogu massiga, mis

tähendab, et hetkeliselt plahvatab kogu veoses või hoidlas olev lõhkematerjal. Peamiseks

kahjustavaks faktoriks on plahvatusel tekkiv lööklaine;

1.2 – laske- ja lahingumoon, mis ei plahvata kogu massiga, vaid paiskub plahvatusel laiali,

kahjustades tekkivate kildude, tükkide ja plahvatamata esemetega ümbritsevat keskkonda ja objekte.

Plahvatusel tekkiva lööklaine toime piirdub vahetu lähialaga;

1.3 – laske- ja lahingumoon, mis tekitab põlemisel suurel hulgal soojuskiirgust või süttivad üksteise

järel väikeste plahvatusefektidega. Massplahvatuse puudumise tõttu on lööklaine toime tühine;

1.4 – laske- ja lahingumoon, mis võib süttimisel või initsieerimisel ainult osaliselt plahvatada.

Plahvatus toimub üldjuhul ainult pakendi sisemuses ega kandu edasi teistele pakenditele. Pakendi

sisu laialipaiskumine, kildude ja tükkide tekkimine ning laialipaiskumine on vähetõenäoline.

Välispidine kuumutamine ei põhjusta pakendi sisu hetkelist plahvatamist;

29 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ohtlike kaupade veoks antud soovituste kohane ohtliku aine või eseme

identifitseerimisnumber. 30 Nimetatud kokkulepe ja selle lisad A ja B on leitav leheküljel: Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo kokkulepe (ADR)

[seisuga 01.01.2021]–Riigi Teataja.

23

1.5 – vähetundlikud massplahvatusohtlikud ained, mille plahvatamine või põlemise üleminek

plahvatuseks normaalsetel veo- ja ladustamistingimustel on vähetõenäoline;

1.6 – üliväikese tundlikkusega massplahvatusohutud tooted, mis sisaldavad äärmiselt tuimi

lõhkeaineid ja nende plahvatamine või plahvatuse levik on äärmiselt ebatõenäoline.

Ohuklassides on üldjuhul selline laske- ja lahingumoon, mis võivad reageerida omavahel või

kokkupuutel õhu või muu keemilise ainega või kokkupõrke tagajärjel ja nii edasi. Sellist laske- ja

lahingumoona nimetatakse ka mitteinertseks laske- või lahingumoonaks. Olemas on ka inertne laske-

ja lahingumoon, näiteks pommide, padrunite ja mürskude imitatsioonivahendid (õppe- ja

harjutusmoon), mida kasutatakse sõjaliseks väljaõppeks. Kuna need ei sisalda lõhkeainet ega muid

ohtlikke aineid, ei kuulu need ühtsesse klassifikatsioonisüsteemi (§ 23 lõige 3). Sõjaliseks

väljaõppeks kasutatavad vahendid peavad olema selgelt eristatavad lõhkeainet ja muid ohtlikke aineid

sisaldavatest toodetest ning olema asjakohaselt tähistatud.

Paragrahviga 24 kehtestatakse laske- ja lahingumoona sobivusrühmadesse jaotamine ehk koosveo

ja kooshoidmise lubatavus. Sobivusrühma tunnuse alusel on võimalik ettevõtjal tuvastada, millisesse

sobivusrühma kuuluvat laske- ja lahingumoona võib ta ühes laos koos hoida (ladustada) või samas

sõiduvahendis vedada. Määruse lisas oleva tabeli abil saab ettevõtja planeerida, millist liiki laske- ja

lahingumoona võib ta koos ühes laos hoida ja samas veokis vedada (lõige 2). Lisaks sobivusrühmale

on oluline, mis ohuklassi laske- või lahingumoon kuulub. Nii tuleb laske- ja lahingumoona

klassifikatsioonikoodis märkida laske- või lahingumoona ohuklassi number ja sobivusrühma tähis.

Näiteks detonaatorite puhul „1.1 B“. Eesmärk on tagada ohutus laske- ja lahingumoona hoiustamisel,

veol või muul käitlemisel.

Paragrahviga 25 seatakse minimaalsed nõuded, millega peab ettevõtja laskemoona- või

lahingumoonalaos (edaspidi lahingumoonaladu) moona ladustamisel arvestama. Nagu relvahoidlale

esitatud nõuete puhul, nii peab ka lahingumoonaladudes olema välistatud kõrvaliste isikute

juurdepääs, mistõttu peavad need olema lukustatud ja valve all (lõige 1). Lõike 2 kohaselt peab laske-

ja lahingumoona paigutama lahingumoonalaos selliselt, et oleks tagatud selle säilimine ja ohutus. See

tähendab, et laske- ja lahingumoon tuleb ladustada organiseeritult. Näiteks peab olema välistatud

laske- või lahingumoona riiulilt maha kukkumine kui pakendile juhuslikult vastu minna. Laske- ja

lahingumoona peab hoiustama selliselt, et esmalt on arvestatud kooshoidmise sobivusrühmi ning

samal ajal on võimalik pakenditelt visuaalselt tuvastada ohuklass ning pakendis olev kogus (lõige 3).

Eesmärk on ohutuse tagamine.

Lõike 4 kohaselt peab ettevõtja tagama, et laske- ja lahingumoon oleks ladustatud virnas, riiulitel või

põrandal ning selliselt, et oleks välistatud kastide või pakendite valesti asetamise tõttu nende

deformeerumine. Ülioluline on kastide õige märgistamine. Seda on vaja ohutuse tagamiseks (näiteks

Päästeameti päästjatele). Nii on võimalik tulekahju korral lattu sisenedes kergelt tuvastada, millise

ohuklassiga laske- või lahingumoon on laos ladustatud ning sellele tuginedes saab kasutusele võtta

asjakohased abinõud tulekahju kustutamiseks. Veel kehtestatakse lõikega 5 nõue osaliselt täidetud

kastide märgistusele. Osaliselt täidetud kastid peavad olema tähistatud samamoodi täiskastidega.

Sõltumata asjaolust, kas kast on täidetud osaliselt või on täis, on see endiselt ümbritseva jaoks ohtlik.

Osaliselt täidetud kastide tähistamine tagab selle, et laos ei hoitaks osaliselt täidetud kaste, mille sisu

kohta teave puudub. Korrektse tähistuse puudumise tõttu võib osaliselt täidetud kastides oleva laske-

või lahingumoona valesti käitlemine põhjustada õnnetuse.

24

9. peatükk. Laskemoona- ja lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase

turvalisuse tagamise ning ehitusnõuded

Paragrahviga 26 sätestatakse lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase (edaspidi

lahingumoonatehas) turvamise tagamise korraldamise. Eesmärk on tagada, et ettevõtetes oleks

kehtestatud piisav ja sisuline turvakorraldus, mis on proportsionaalne seal hoitavate ainete

ohtlikkusega (lõige 2).

Sarnaselt relvahoidla ja -tehasega peab olema välistatud kõrvaliste isikute viibimine territooriumil või

kui seda on vaja (näiteks lahingumoonaveo saatmiseks, remonttöödeks vms), siis peab see olema

külastuste arvestuses fikseeritud (lõiked 3 ja 4).

Paragrahviga 27 sätestatakse külaliste viibimine lahingumoonalao ja lahingumoonatehase

territooriumil. Regulatsiooni eesmärk on vältida volitamata isikute juurdepääsu relvade ja

laskemoonaga seotud aladele ning kindlustada iga külalise liikumise jälgitavus ja kontroll. Külaliseks

loetakse käesoleva määruse tähenduses isikut, kellel puudub iseseisev juurdepääs lahingumoonalao

ning laskemoona- ja lahingumoonatehase territooriumile (lõige 1). Külaliste omavoliline liikumine

lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil on keelatud (lõige 2), sarnaselt relvatehase ja

relvahoidla regulatsiooniga. Sarnaselt relvahoidla ja relvatehasega peab ka olema välistatud

kõrvaliste isikute viibimine territooriumil või kui seda on vaja (näiteks lahingumoonaveo saatmiseks),

siis peab see olema fikseeritud (lõiked 3, 4 ja 6). Oluline on, et ettevõtja on tutvustanud külalistele

ohutusnõudeid (lõige 5).

Kui relvahoidla ja relvatehase puhul peab ettevõtja arvestama peamiselt RelvSi ja selle määruse

nõuetega, siis lahingumoonalao ja lahingumoonatehase puhul peab ettevõtja arvestama lisaks RelvSis

ja selles määruses sätestatule LMSi asjakohaseid nõudeid (§-id 28 ja 29).

Paragrahviga 28 sätestatakse lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase turvalisuse

ja tuleohutuse miinimumnõuded. Esiteks peavad lahingumoona ja lahingumoonatehase turvalisuse ja

ohutuse nõuded vastama lõhkematerjaliseaduse § 24 lõike 5 alusel lõhkematerjalilaole või

lõhkematerjalitehasele kehtestatud nõuetele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti (lõige

1).

Lisaks peab lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas olema varustatud turvalahendustega, sh

elektroonilistega (lõige 2 punktid 1–8). Kehtivad samad nõuded kui relvatehase ja relvahoidla

turvalisuse ja tuleohutuse tagamisele. Lisaks on sätestatud nõue (lõige 4), et lahingumoonaladu ja

lahingumoonatehas peavad olema varustatud autonoomse varuelektritoitesüsteemiga, mis peab

tagama elektrikatkestuste korral elektritoite jätkumise näiteks generaatori abil, et kõik turvalisust ja

tuleohutust tagavad seadmed (valvesignalisatsioonid, valgustid, videokaamerad jms) töötaksid

vähemalt 48 tundi.

Ettevõtjale on jäetud paindlikkus turvalahenduste valiku osas (lõiked 6–8). Lahingumoonalao ja

lahingumoonatehase tulirelvastatud mehitatud turvamine on alaliselt ettevõtte territooriumil paiknev

käsitulirelvaga relvastatud valvur või valvemeeskond, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget ja kes on

relvastatud käsitulirelvadega (lõige 7).

25

Lisatud on nõue, et lahingumoonalao ja lahingumoonatehase tehnosüsteemid ei tohi ohustada laske-

ja lahingumoona (§ 28 lõige 5). Tehnosüsteemide näiteks on lao või tehase elektrisüsteem, sealhulgas

valgustid, ja torustik (nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustik). Vigasest elektrisüsteemist võib tekkida

lühis, mis võib esile kutsuda mitteinertse laskemoona või lahingumoona süttimise, plahvatuse vms.

Valest maandusest või valest materjalist riiete ja jalanõude kandmisest tekib staatiline elekter, mis

võib samuti õnnetuse. Ka lekkivad torud võivad põhjustada õnnetuse, kui vesi puutub kokku

laskemoona, lahingumoonaga või nende oluliste osadega.

Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase turvalisuse ja tuleohutuse nõuded peavad vastama LMSi

§ 24 lõike 5 alusel lõhkematerjalilaole ja lõhkematerjalitehasele kehtestatud nõuetele, kui selle

määrusega ei ole sätestatud teisiti (paragrahv 29). Uue regulatsiooni loomine pelgalt laskemoona või

lahingumoona kontekstis ei ole mõistlik, kuivõrd oma omadustelt ja ohuallikatelt saab neid käsitleda

sarnaselt lõhkematerjalidega. Sama põhimõtet on järgitud ka ehitusnõuete puhul – lahingumoonaladu

ja lahingumoonatehas tuleb rajada LMSi §-s 24 ja selle alusel lõhkematerjalilaole või

lõhkematerjalitehasele kehtestatud ehitusnõuete kohaselt (§ 29). Sama nõue sätestatakse

lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumi piirdeaiale, nagu on ka relvahoidla ja

relvatehase puhul.

Paragrahviga 30 sätestatakse lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumi piirdeaia nõue.

Selle kohaselt peab lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territoorium olema kinnine ja piiratud

vähemalt 2400 mm kõrguse tugeva piirdeaiaga, mis takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise

relvatehase territooriumile (lõige 1).

Piirdeaed peab olema varustatud vähemalt standardi EVS-EN 50131 klass 3 vastava häireseadmestiku

või standardisarja EVS-EN 62676 klass 3 vastava jälgimisseadmestikuga (lõige 2).

10. peatükk. Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona

katsepaigale

Ettevõtjal, kes tegeleb sõjarelva, laskemoona või lahingumoona valmistamisega, on tihti vaja nii

tootearenduse kui ka tootmise käigus paratamatult katsetada tooteid ja nende funktsionaalsust.

Niisamuti on seda vaja näiteks relvade parandamise ja hoolduse korral, kui hoolduse või parandamise

järel võib olla vaja katsetada relva korrasolekut laskemoonaga, s.o teha kontroll-laskmine. Kui

tegemist ei ole käsitulirelvaga, ei piisa kontroll-laskmiseks lihtsast liiva täis tünnist või muust

sarnasest seadmest, vaid kontroll-laskmine tuleb teha muul viisil. Seni on ettevõtjad kasutanud

kontroll-laskmisteks ja toote arendustegevuses toote katsetamiseks Kaitseväe harjutusvälju. Kuna aga

Kaitseväe polügoone kasutavad Kaitsevägi ja Kaitseliit väga aktiivselt, on ettevõtjal keeruline

broneerida Kaitseväe harjutusväljal või lasketiirus aega selliseks tegevuseks. See eeldab väga pikalt

ette planeerimist, mis seab sageli tugeva piirangu tootearenduse kiirusele, sest arendusega ei saa

jätkata seni, kuni ei ole tehtud piisavalt katsetusi. Tsiviilrelvade jaoks ehitatud lasketiirude

kasutamine ei ole samuti enamasti probleemi lahenduseks, sest need tiirud ei ole mõeldud sellist liiki

relvade, laskemoona ja lahingumoona jaoks, mistõttu neid ei saa kasutada.

Sellest tulenevalt antakse ettevõtjale võimalus rajada käitlemiskohta või eraldiseisvasse kohta

katsepaik, kus ettevõtja saab tema omanduses või valduses olevaid sõjarelvi, laskemoona või

26

lahingumoona katsetada. Katsepaiga rajamisel on ettevõtja kohustatud võtma aluseks ka RelvSi § 85

lõike 5 alusel kehtestatud nõuded ehk Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ning lasketiirule

kehtestatud nõudeid31. Viimati nimetatud määrus kehtestab nõuded Kaitseväe ja Kaitseliidu

harjutusväljale ja lasketiirule, mis oma olemuselt sarnanevad enim katsepaigaga.

Oluline on märkida, et ühe ettevõtja katsepaika võib kasutada ka teine ettevõtja, kuid nõuded ja loetelu

toodetest, mida võib katsetada, jäävad samaks. Sellisel juhul loetakse, et teise ettevõtja toode on selle

ettevõtja, kellele kuulub katsepaik, valduses. Katsepaiga omanik vastutab katsete eest ja tagab

ohutuse, nagu katsetataks enda arendatavat toodet. Samuti peab katsepaiga omanik tooma käitamisloa

taotluses välja, et plaanib teha koostööd selle ja selle ettevõtjaga, kelle tooteid ka selles katsepaigas

soovitakse katsetada.

Paragrahvi 31 lõikega 2 sätestatakse ammendav loetelu, milliseid relvi, laskemoona ja

lahingumoona on lubatud katsepaigas katsetada. Esmalt on lähtutud tsiviilkäibes lubatud relvade

kaliibrist (punkt 1), teisalt lubatakse ettevõtjal katsetada tooteid, mis plahvatavad kohapeal ning

ümbritsevale keskkonnale suurt kahju ei tekita või on sellise kahju tekkimise tõenäosus väike. Näiteks

pürotehnilised tooted, käsigranaadid ning inertne laske- ja lahingumoon (punktid 2‒4). Peale selle

lubatakse katsetada mitteinertset laske- ja lahingumoona kuni 10 kg trotüüli ekvivalenti32 (punkt 5).

See tähendab, et ettevõtja võib lõhata ükskõik millist lõhkeainet sisaldavat lahingumoona, kuid selle

kogus ei tohi olla suurem kui 10 kg trotüüli ekvivalenti.33 Teiseks tingimuseks on see, et seda toodet

tohib katsepaigas katsetada ainult selliselt, et lahingumoon on katsepaigal lõhkamiskohta paigaldatud.

Selle all võib mõista näiteks miinipilduja miini, mis tavapäraselt lastakse miinipildujast

sihtmärgialasse, kuid antud juhul võib ettevõtja oma katsepaigas katsetada miinipilduja miini

lõhkemist, kui ta paigaldab selle statsionaarselt lõhkamisalasse ning initsieerib plahvatuse muid

meetodeid kasutades. Veel saab katsetada mõnesid tankitõrjemiine, milles ei ole rohkem kui 10 kg

trotüüli ekvivalenti. Kuni 10 kg trotüüli ekvivalenti sisaldava mitteinertse laske- ja lahingumoona

katsetamise lubamine katsepaigas vähendab ühtlasi survet Kaitseväe polügoonidele ja

harjutusväljadele, mis on kogu aasta broneeritud Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste väljaõppe- ja

lahingharjutusteks. Sellegipoolest, kui ettevõtjal on soovi katsetada muid tooteid, mida ei ole loetelus,

tuleb katsetusi läbi viia Kaitseväe harjutusväljadel eelnevalt Kaitseväega kokku leppides, või siis

kasutades teistes riikides nende relvajõudude harjutusvälju.

Lõikes 3 sätestatakse katsepaiga ohutusnõuded. Ettevõtja peab katsepaika rajades hindama katsepaiga

ümbrust ja tagama, et katsetuste läbiviimisel ei oleks katsepaiga läheduses segavaid faktoreid ning

ohutus on tagatud. See tähendab, et ettevõtja peab tagama, et juhuslik inimene või loom ei satuks

näiteks keset laskeala või granaadiheite platsile. Niisamuti on oluline võtta kasutusele meetmed pärast

laskmist või plahvatust võimalike laiali lendavate kuulide, kildude ja muude projektiilide väljumise

takistamiseks katsepaigas ettenähtud alast.

31 Vt kaitseministri 28. oktoobri 2010. a määrust nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad

nõuded ja kasutamise kord“. Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/105012011009 32 Trotüüli ekvivalent on kokkuleppeline tava, millega väljendatakse plahvatuse käigus vabanevat energiat ning mis on

võetud aluseks teiste lõhkeainete plahvatusjõu iseloomustamiseks. Arvestades, et maailmas kasutatakse erinevat sorti

lõhkeaineid, mille omadused erinevad väga suurel määral, on nende plahvatusjõu võrdlemise aluseks võetud enimlevinud

lõhkeaine ehk trotüül. 33 Käitamisloa andja võib seda kogust vähendada, kui selles katsepaiga asukohas ei ole julgeoleku ja ohutuse eesmärkide

tagamiseks võimalik nii suure koguse lõhkeainega laske- või lahingumoona katsetada.

27

Lõike 4 kohaselt peab katsepaik olema märgistatud piiritähiste või ohutuslindiga. Märgistuse täpsem

kujundus on küll ettevõtja otsustada, kuid märgistuse loomisel peab ettevõtja tagama, et nendest

saadakse üheselt aru ning kõik katsepaiga lähedusse jõudvad inimesed märkavad neid.

Selleks võib kasutada näiteks erksates värvides hoiatavaid tähiseid ja linti. Lisaks on ettevõtja

kohustatud tagama tähistuse säilimise katsepaiga kasutamise eluea vältel, mis tähendab, et

ilmastikutingimuste tulemusena tuhmunud ja lagunenud või ka päikese käes pleekinud tähised peab

perioodiliselt üle kontrollima, vajadusel üle värvima või asendama.

Lõikega 5 seatakse ettevõtjale kohustus katsepaiga kasutuseeskirja kehtestamiseks. Kui ettevõtja

koostab kasutuseeskirja, järgides täpselt nimekirjas loetletud punkte, peaks ettevõtja suutma

võimalikke ohtusid tuvastada ning neid minimeerida. Kasutuseeskirja üks eesmärke on sisuliselt

fikseerida illustreerivalt (kaardil) erinevate rajatiste ja piirkondade, sh kaitserajatiste, asukoht

(punktid 1‒2, 4). Kasutuseeskiri peab andma kõikidele katsepaigas viibivatele isikutele teabe, kus

on ohtlik või ohutu viibida, mis teid pidi võib näiteks katsepaika liikuda või ohualast eemalduda.

Täiendavalt peab kasutuseeskiri sätestama lubatavate katsetatavate toodete34 (relvad, laskemoon ja

lahingumoon) loetelu (punkt 3), selliselt, et kõigile on üheselt selge, milliseid tooteid on katsepaigas

lubatud katsetada. See nõue muutub oluliseks juhtudel, kus ettevõtja lubab oma katsepaigas teistel

ettevõtjatel oma tooteid katsetada. Teine olulisem kasutuseeskirja kohustuslike sätete loetelu

puudutab ohutust (punktid 6‒7). Nagu eespool mainitud, peab katsepaigas olema välistatud

kõrvaliste isikute pääs katsetamispiirkonda. Seega peab ka kasutuseeskiri nägema ette, milliseid

meetmeid peab katsetamise läbiviija konkreetselt rakendama, et tõkestada kõrvaliste isikute pääs

katsetuste alale (näiteks eraldi tõkestusmeeskonna kasutamine, punased hoiatuslipud jms vahendid).

Niisamuti peab eeskiri sellisel juhul nägema ette silmapilkse katsetamiste katkestamise ning

kõrvaliste isikute alalt ära saatmise.

Katsetuse läbiviimisel peab olema määratud vastutav isik, kes peab tagama kasutuseeskirjas

sätestatud nõuete täitmise (punkt 8). Tema ülesanne on tagada muu hulgas ohutus, et katsepaigas

katsetataks ainult lubatud tooteid ning õnnetusjuhtumite korral võetakse kasutusele tarvilikud

meetmed. Õnnetusjuhtumi kohta peab seega kasutuseeskiri andma vastuse, kuidas sellisel juhul

tegutseda (punkt 9). Sõltuvalt juhtunust võib see tähendada näiteks kiirabi või Päästeameti

väljakutsumist (punkt 11). Samuti peab ettevõtja korraldama katsepaigas keskkonnakaitse (punkt

10), mis võib hõlmata näiteks pärast katsetust tekkivate jäätmete koristamist, aga ka suurema

saastamise korral kasutusele võetavaid abinõusid. Katsetuste käigus võib paratamatult tekkida

olukordi, kus katsetused mingil põhjusel ebaõnnestuvad ja selle tulemusena ei täida laske- või

lahingumoon ei täida oma eesmärki ehk ei plahvata. Näiteks katsetamisel käsigranaat ei plahvata

pärast splintide eemaldamist ja selle heitmist. Sellisteks puhkudeks peab kasutuseeskiri nägema ette

demineerimistööde korra, sealhulgas selle, millisel juhul ja millal Päästeameti demineerijad

kutsutakse (punkt 12). Peale selle peab kasutuseeskirjas olema sätestatud lõhkemata laske- ja

lahingumoona tähistamise kord. See tähendab, et katsetuste ajal peab kogu tegevus olema kontrollitud

ja jälgitav. Mainitud näitlikus olukorras, kus käsigranaat ei lõhke, peavad katsetuste läbiviijad suutma

fikseerida selle käsigranaadi võimalikult täpse asukoha ning selle vastavalt markeerima, et

34 Märkusena, et lisaks selles määruses sätestatule, võib käitamisloa andja seada täiendavaid piiranguid katsepaigas

kasutada lubatavate relvade, laskemoona või lahingumoona suhtes (näiteks lubatakse kasutada kuni 5 kg trotüüli

ekvivalenti).

28

demineerijatel oleks võimalik sellele ohutult läheneda ning see ohutult lõhata. Vastasel korral on

katsetuste läbiviijate ja demineerijate jaoks tegemist määramata ohualaga, st et lõhkemata

käsigranaadi asukoha tuvastamisele kuluks tarbetult aega. Ettevõtja saab kasutuseeskirjaga kehtestada

veel muid eespool nimetamata nõudeid katsepaiga kasutamiseks. See sõltub paljuski katsepaiga

asukohast ja sellest, mida selles katsepaigas katsetada on lubatud.

Lõike 6 kohaselt on ettevõtja kohustatud esitama katsepaiga kasutuseeskirja käitamisloa andjale

kooskõlastamiseks enne selle kehtestamist. Selline nõue võimaldab käitamisloa andjal hinnata, kas

ettevõtja on detailselt analüüsinud ning rajanud katsepaiga nii, et on arvestatud erinevate ohtudega ja

nende minimeerimisega.

11. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu

Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisel on oluline tegevus selle

vedu. Ettevõtja võib vedada sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona oma

käitlemiskohas, käitlemiskohtade vahel, kliendi juurde või kliendi juurest tagasi (näiteks garantii

korras). Antud määruse tähenduses on tegu veoga vaid siis, kui sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva

laskemoona ja lahingumoon viiakse käitlemiskohast välja või tuuakse käitlemiskohta (nt Kaitseväe

territooriumilt või välismaalt). See tähendab, et näiteks sõjarelva vedu ühel territooriumil paiknevast

relvahoidlast relvatehasesse või lahingumoona vedu moonahoidlast hoidla territooriumil asuvale

katseplatsile ei ole antud määruse tähenduses vedu. Kui ettevõttel on mitu erinevas asukohas

paiknevat käitlemiskohta, mis ei asu ühel territooriumil, siis nende käitlemiskohtade vaheline

sõjarelva või laskemoona liigutamine on vedu, isegi kui tegu on kauba liigutamisega ettevõtte sees.

Arvestades eelkõige sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ohtlikkust, on §-des 32 ja

33 kehtestatud nõuded, mida peab sõjarelvi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona vedades täitma.

Muu hulgas defineeritakse, mis on sõjarelva, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu (§ 32

lõige 1). Käesoleva määruse tähenduses on sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona vedu (edaspidi vedu), kui veetakse vähemalt:

1) viit või enamat käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi;

2) 100 käsitulirelva olulist osa;

3) ühte või enamat raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi;

4) 10 raskerelva olulist osa;

5) 1000 ühikut käsitulirelva või käsitulirelval põhineva relvasüsteemi laskemoona;

6) üle ühe ühiku raskerelva laskemoona või lahingumoona vedamist või pukseerimist sõidukiga

käitlemiskohast väljapoole või käitlemiskohta (lõige 1).

Käsitulirelvi, laskemoona ja lahingumoona ainult veetakse, raskerelvi ja suuremaid relvasüsteeme

kas veetakse või pukseeritakse. Kas tegu on raskerelva või relvasüsteemi veo või pukseerimisega,

sõltub sellest, kas raskerelva või relvasüsteemi veetakse veoki kastis või sõiduki järel. Kui raskerelva

või relvasüsteemi veetakse (asjakohase) sõiduki järel, siis tuleb vaadata, kas raskerelv või

relvasüsteem vastab haagise mõistele või mitte, see tähendab, kas raskerelval või relvasüsteemil on

rattad, pidurid ja muud olulised osad, mis haagisel olema peavad. Juhul kui raskerelv või

relvasüsteem ei vasta haagise mõistele, liigitatakse see pukseeritavaks seadmeks,35 ning seda relva

35 Pukseeritav seade on mootorsõiduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu

seadis, millel on vähemalt üks ratas, mis püsivalt maapinnale toetub (liiklusseaduse § 2 punkt 58).

29

pukseeritakse. Liiklusseaduse § 2 punkti 57 kohaselt on pukseerimine mootorsõidukiga teise

mootorsõiduki, autorongi36 või masinrongi37 järelvedamine. Haagise ja pukseeritava seadme

järelvedamisele on kehtestatud liiklusseadusega erinevad nõuded.

Iga sõjarelva ja laskemoona vedamine ei ole vedu käesoleva määruse tähenduses. Veetavate toodete

kogus määrab, kas tegevusele rakenduvad veo nõuded. Ühe kuni nelja käsitulirelva vedamine ei ole

veel vedu, nagu ei ole seda ka kuni 1000 ühiku käsitulirelva laskemoona vedamine. Nende vedamine

ei too endaga kaasa olulisi riske ning seega ei vaja see reguleerimist. Raskerelvade ja raskerelvade

laskemoona, samuti lahingumoona puhul, on veoga tegu juba alates ühest tootest, arvestades nende

toodete suuremat ohtlikkust. Samuti on veoga tegu alates 100 käsitulirelva olulisest osast ja 10

raskerelva olulisest osast.

Paragrahvi 32 lõike 2 kohaselt peab ettevõtja lähtuma veo korraldamisel ohtlike veoste

rahvusvahelise Euroopa kokkuleppe nõuetest (ADR). Arvestades eelkõige laske- ja lahingumoona

ohtlikkust inimesele, omandile või keskkonnale, on mõistlik, et veod toimuksid samade nõuete alusel,

mis on kehtestatud teistele ohtlike ainete vedudele. Vedamisel peab tagama sõjarelvade,

relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona pakendite sulgemise nii, et kõrvalistele

isikutele oleks ligipääs takistatud (§ 32 lõige 5).

Ettevõtja peab enne vedu teavitama kavandatavast veost PPAd (§ 32 lõige 7). Oluline on siinjuures,

et ettevõtja ei plaaniks ad hoc vedusid ega teavitaks PPAd vahetult enne vedu. Seetõttu on ta

kohustatud ära ootama PPA nõusoleku veoga alustamiseks (§ 32 lõige 8). Oluline on, et vedu

korraldav sõiduk on varustatud GPS-süsteemiga, et tagada sõiduki liikumise ja marsruudi reaalajas

jälgimise võimaluse. See on oluline eelkõige juhtudel, kui mingil põhjusel ei ole sõiduk näiteks

jõudnud sihtkohta ja sellega on side kadunud, või vältimaks olukorda, kus sõidukijuht otsustab järsku

marsruuti muuta seda kooskõlastamata. Sellisel puhul on võimalik tuvastada, kas sõidukil on näiteks

tehnilised probleemid või on kurjategijad sõiduki röövinud (kui sõiduk on jäänud GPS-andmete järgi

liiga pikaks ajaks ühte kohta seisma või on äkitselt marsruuti muutnud).

Paragrahvi 32 lõikega 6 sätestatakse veo korraldajale kohustus tagada saateauto(d) ja saatjad.

Nõuded veo julgestamiseks vajalikule saatemeeskonnale sätestatakse §-ga 33.

Saatemeeskondade suurus ja nende varustatus autodega on jaotatud veetava sõjarelva, laskemoona

või lahingumoona koguste alusel tinglikult kolmeks. Lõikega 1 seatakse nõue

nõue, et saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt üks isik, kes on relvastatud tulirelvaga, või

tulirelvastatud turvateenistuja, kes võib viibida veosega samas autos, kui veetakse :

1) üle 10 käsitulirelva või käsitulirelval põhineva relvasüsteemi;

2) üle 100 käsitulirelva olulise osa;

3) kuni viit raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi;

4) üle 10 raskerelva olulise osa;

5) 1000–10 000 ühikut käsitulirelva laskemoona;

36 Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest

koosnev sõidukite ühend (liiklusseaduse § 2 punkt 4). 37 Masinrong on traktorist või liikurmasinast (veduk) ja haagisest või pukseeritavast seadmest või vahetatavast

pukseeritavast seadeldisest koostatud sõidukite kombinatsioon (liiklusseaduse § 2 punkt 38).

30

6) üle 10 ühiku raskerelva laskemoona ja lahingumoona, mille lõhkeaine netomass ei ületa 50 kg.

Lõigetes 2 ja 3 sätestatud sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona kogused on juba piisavaks

ohuallikaks, mistõttu vajavad need veosed rohkem saatjaid koos saateautodega, kes saavad reageerida

nii liiklusohtlikele olukordadele (vajadusel kasvõi liiklust reguleerides vms) kui ka võimalikele

kuritegelikele kavatsustele. Lõike 4 kohaselt peab sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona vedava

sõiduki juhil olema sidepidamise võimalus kõigi saateautodega ning siht- või lähtekohaga.

Sidepidamiseks võib kasutada näiteks mobiil- või raadiosidet. Sidepidamist on vaja eelkõige selleks,

et teavitada võimalikest ohuolukordadest või probleemidest, mis võivad veost teel sihtkohta

mõjutada.

12. peatükk. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamine ning

sõjarelva lammutamine ja laskekõlbmatuks muutmine

11. peatükk käsitleb sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona eluea lõppu, kui

on vaja need hävitada, osadeks lammutada või laskekõlbmatuks muuta. Hävitamise all mõistetakse

sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona ja nende oluliste osade muutmist

selliselt, et on võimatu neid taastada algsesse seisukorda või kasutada sõjarelva, relvasüsteemi,

sõjarelva laskemoona või lahingumoonana (§ 34 lõige 1). See kehtib ka sõjarelva, laskemoona ja

lahingumoona oluliste osade kohta. Toodete grupp, mida võib hävitada, on jagatud kaheks. Esiteks

võib ettevõtja hävitada tema enda poolt valmistamise käigus tekkinud tootmisjääke, poolvalmis

olulisi osasid ja praaktooteid (lõige 2). Ettevõtja peab oma arvestuses selliste toodete hävitamise

dokumenteerima juhul, kui tegu on määruse § 3 lõike 5 punktides 1 ja 2 mainitud toodetega.

Ettevõtja võib teenuse osutamise korras hävitada teiste ettevõtjate või Kaitseväe sõjarelva,

relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona ja nende olulist osa ainult loaandja või

Kaitseväe järelevalve all (§ 35 lõige 3).38 See on oluline vältimaks olukorda, kus aktis on näidatud, et

relv on hävitatud, kuid tegelikult seda tehtud ei ole, ent järelevalveasutusel ei ole võimalik seda

kontrollida, kuid hiljem „ilmub“ relv välja kurjategijate valduses. Seega lähtutakse hävitamisel

tugevast riigipoolse kontrolli vajalikkusest. Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse viisid, kuidas tuleb

sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona hävitada. Regulatsiooni aluseks on sõjaväerelvade käitlemise

kord33 ning on mõistlik kehtestada ettevõttes samaks tegevuseks samad nõuded. Sõjarelva ja

lõhkematerjali mitte sisaldava laskemoona ja lahingumoona puhul võib selle hävitamiseks valida

kolme viisi vahel. Kõikide viiside eesmärk on tükeldada või moonutada relv kui selline väikesteks

tükkideks, mille taastamine on võimatu või nii kallis, et relva taastamine ei ole otstarbekas.

Laskemoon ja lõhkematerjali sisaldav lahingumoon hävitatakse kas põletamise või lõhkamise teel.

Otsuse, millist viisi valida, teeb ettevõtja, kuid siin on oluline laske- või lahingumoona ohuklass, ehk

valida tuleb ohutuim viis. Vale hävitamismeetod võib esile tuua kordades suurema kahju läheduses

asuvatele inimestele, seadmetele ja keskkonnale.

Lõikega 6 sätestatakse ettevõtjale kohustus fikseerida aktiga iga kord relva, laskemoona või

lahingumoona hävitamine. Sama akt on lõike 7 kohaselt ettevõtjale aluseks, et teavitada teenistus- ja

tsiviilrelvade registrit hävitatud sõjarelvast, selle olulisest osast, laskemoonast ja lahingumoonast,

misjärel register kustutab vastavate toodete andmed.

38 Sama nõue kehtestatakse ka RelvSi § 8359 lõikes 2. Leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c383c03b-

29e4-4bf4-9543-0111ae8eb2e6.

31

Paragrahviga 35 kehtestatakse nõuded sõjarelvade lammutamiseks.39 Sõjarelva lammutamine on

relva lahtivõtmine osadeks viisil, mis välistab selle kui terviku kasutamise (lõige 1). Lammutamise ja

hävitamise vahe seisneb selles, et lammutamise järel on üldjuhul võimalik relv lammutamisel saadud

osadest uuesti kokku panna, hävitamise tulemusena on aga relvaosad moonutatud selliselt, et relva

uuesti kokku panna ei saa. Relvade lammutamist võib olla vaja juhul, kui mõne relvaosa vigastus

välistaks relva kasutamise eesmärgipäraselt (tulistamiseks), selle osa vahetamine terve vastu ei

võimaldaks ka siis relva kasutada eesmärgipäraselt või on selle osa vahetamine liiga kallis, mistõttu

on otstarbekam relv osadeks võtta ning kasutada terveid osasid teiste relvade parandamiseks (lõige

3). Näiteks mõne automaattulirelva puhul ei ole vintraua läbikulumisel mõistlik kulunud vintrauda

uuega asendada, kuna ka relvaraam võib olla mehaaniliselt n-ö väsinud, mistõttu saab antud relva

muid osasid (sihikud, kaba, püstolkäepideme detailid jne) kasutada teiste relvade parandamiseks.

Lõike 2 kohaselt peab lammutamise käigus mittesäilitatavad osad hävitama samal viisil nagu eespool

kirjeldatud. Sarnaselt hävitamisega on ka pärast relva lammutamist ettevõtja kohustatud teavitama

teenistus- ja tsiviilrelvade registrit relva lammutamisest, misjärel kustutatakse registrist selle relva

andmed.

Paragrahv 36 käsitleb sõjarelva laskekõlbmatuks muutmist, mis on relva oluliste osade mehaaniline

töötlemine viisil, mille tulemusena relv kaotab jäädavalt lasu sooritamise võime. Sõjarelvad tuleb

laskekõlbmatuks muuta strateegilise kauba seaduse (StrKS) kohaselt (vt kaitsetööstuse seaduse eelnõu

§ 2 punkti 28, StrKSi § 831 lõige 1). StrKS käsitleb laiemalt sõjalise kauba demilitariseerimist, mille

alla kuulub ka sõjarelv kui üks sõjalise kauba alaliike. Ehk kui sõjarelval ei ole enam lasu sooritamise

võimet, tähendab see relva sõjalise funktsiooni eemaldamist. Kuna StrKSi § 831 lõike 1 alusel

kehtestatava kaitseministri määrusega sätestatakse muuhulgas tehnilised nõuded

demilitariseerimisele ehk antud kontekstis relva laskekõlbmatuks muutmisele, ei hakata kõnealuses

määruses nimetatud tehnilisi nõudeid kehtestama, vaid lisatakse üksnes viide õigusaktile, kust need

(tulevikus) leida võib.

13. peatükk. Rakendussätted

Paragrahviga 37 tunnistatakse kaitseministri 10. juuli 2018. a määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona

ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ (RT I, 13.07.2018, 8) kehtetuks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul puudub vahetu kokkupuude Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju ning rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõukohase määruse kehtestamisega seatakse nõuded ja põhimõtted ettevõtetes sõjarelvade,

relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemiseks.

39 Laske- ja lahingumoona üldjuhul ei lammutata, vaid ainult hävitatakse.

32

Valdkonnas tegutsema hakkavatel ettevõtjatel tekivad alguses kulud. Sõltuvalt tegevusalast peab

ettevõtja näiteks relvahoidlat või laskemoonatehast ehitades arvestama käesolevas määruses

sätestatud ehituslike ja ohutusnõuetega. Niisamuti tekivad vähesel määral lisakulud ettevõtjatele,

kellel on täna olemas asjakohane taristu, kuid selle tingimused ei pruugi siiski vastata kõikidele

eelnõukohase määruse nõuetele, sest selliseid nõudeid ei ole varem sarnastel tegevusaladel (nagu

näiteks tsiviilotstarbel lõhkematerjalide tootmisel) kehtestatud.

Veel võib tekkida kulu käitlemise korraldamise nõuete kehtestamisega, näiteks asjaomaste

sisekordade loomise tulemusena tekkivate erinevate digitaalsete lahenduste kasutusele võtmine

(eelkõige sõjarelvade arvele võtmise ja arvestuse pidamise jaoks). Sellised kulud on vältimatud

määrusega reguleeritaval tegevusalal tegutsemiseks. Seda eelkõige käitlemise kontrolli tagamiseks,

arvestades sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ohtlikkust inimestele

ja keskkonnale, aga ka nende võimaliku ebaseadusliku käitlemise kontekstis ehk ettevõtjatel on palju

olulisi riske, mida nad peavad määruse kohaselt hajutama. Kulude suurust on väga keeruline

prognoosida, sest see sõltub paljuski ettevõtja olemasolevast taristust ja sellest, milliseks tegevuseks

ettevõtja tegevusluba taotleb (tehtavad kulutused erinevad oluliselt eri tegevuste puhul).

Määruse kehtestamise järel tõuseb loaandjate (PPA ja TTJA) töökoormus, sest nende ülesanne on

muu hulgas kontrollida ettevõtjates kõnealuse määrusega kehtestatavate käitlemisnõuete täitmist.

Vähesel määral tõuseb esimestel aastatel töökoormus ka Kaitseväe jaoks, kelle ekspertteadmisi võib

PPA või TTJA algul vajada sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona

käitlemisega seonduvates küsimustes, kuni asutustes oma teadmiste ja oskuste saamise ja

kinnistumiseni. Lisaks võidakse Kaitseväge kaasata sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

hävitamisel või järelevalvesse40.

Ettevõtjate halduskoormus seisneb eelkõige arvestuse korraldamises, sh andmete esitamises

teenistus- ja tsiviilrelvade registrile, selliselt, et laoarvestus oleks igal ajahetkel täpne ja vastaks

tegelikkusele. Kuna tegemist on uuel tasemel ettevõtluse tekkimisega ja ettevõtjad ei ole seda varem

teinud, ei saa hinnata ettevõtja halduskoormuse kasvu või vähenemist.

Määruse kehtestamisega ei kaasne riigieelarvele otsest tulu või kulu. Kaudselt tekib riigile tulu

määrusega kehtestatava käitlemiskorra alusel tegutsema hakkavate ettevõtjate võimalikust käibest

tasutavatest maksudest.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu järgmistele ministeeriumidele ja

asutustele: Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,

40 Järelevalveasutusel tekib kaitsetööstuse seaduse eelnõu § 1 punkti 33 järgi õigus kaasata teisi tegevusloa andmise

komisjoni liikmeid või muid eksperte järelevalvesse, sealhulgas kutsuda ametnikud kaasa ettevõttesse.

33

Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet.

Eelnõu ettevalmistamise käigus on peetud avalikke konsultatsioone määruse peamise sihtrühma –

Eesti Kaitsetööstuse ja -Kosmose Liiduga. Lisaks on määruse koostamisse kaasatud eksperdid

järgmistes asutustest: Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Siseministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, sh Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Kaasatud asutuste ja sihtrühmade esindajatega on toimunud sisulised arutelud, mille tulemusel on

määruse regulatsiooni täiendatud ja täpsustatud, et tagada selle rakendatavus praktikas ning kooskõla

kaitsetööstusvaldkonna vajaduste ja julgeolekuhuvidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaimo Kuusk

Kantsler

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / info@kaitseministeerium.ee / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaitsevägi Kaitsepolitseiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet 09.05.2025 nr 5-2/25/10

Kaitseministri määruse "Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord" eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kaitseministri määruse „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ eelnõu. Palume kooskõlastada ja arvamus esitada hiljemalt 23.05.2025.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 1. Kaitseministri määruse eelnõu - 19 lehel

2. Kaitseministri määruse seletuskiri - 33 lehel 3. Määruse lisa 1 Eri sobivusrühmadesse kuuluva lahingumoona kooshoidmise ja -veo võimalikkuse määramine

Kaitseministri xx. xxxxxxxxx 2025. a määruse

nr xx „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona

käitlemise nõuded ja kord“

lisa

Eri sobivusrühmadesse kuuluva lahingumoona kooshoidmise ja -veo võimalikkuse

määramine

Sobivusrühm A B C D E F G H J K L N S

A X

B X * * * X X

C X X X ** X ** X X

D * X X X ** X ** X X

E * X X X ** X ** X X

F * ** ** ** X ** X X

G X X X X X X

H X X X

J ** ** ** ** X X X

K X

L X

N X X X X X X X X X X

S X X X X X X X X X X

Tähistused tabelis:

X ‒ kooshoidmine ja vedu on lubatud lisatingimusteta;

* ‒ B-sobivusrühma kuuluvaid sütikuid võib hoida ja vedada koos nende materjalidega, mille

juurde need kuuluvad (miinid, mürsud, granaadid ja muu sarnane). Sellisel juhul tuleb neid

käidelda nagu F-sobivusrühma materjale (brisantlõhkeainet, initsieerimisvahendit ja

paiskelaengut sisaldav või ilma sellise laenguta toode);

** ‒ kooshoidmine ja vedu on lubatud tingimusel, et tehniliste meetmetega

(tuletõkkekonstruktsioonid) on efektiivselt ära hoitud põlemis- või plahvatusefekti levik teiste

sobivusrühmade materjalidele.