Vastus Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringule ja KSH aruandele

SAKU VALLAVALITSUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2431 Reg nr 75019738 Saku 75501 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 31.03.2025 nr 13-2/1403-1

[email protected] Meie 13.05.2025 nr 7-7/743-2

Vastus Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringule ja KSH aruandele

Oleme tutvunud Harju maavarade teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering)

materjalidega. Seda lahendust on arutatud 22.04.2025. a ja 06.05.2025. a Saku Vallavalitsuse

istungitel ning 05.05.2025. a Saku Vallavolikogu keskkonna- ja arenduskomisjoni

koosolekul.

Toome välja järgmised omapoolsed küsimused, ettepanekud ja arvamused, millele soovime

vastuseid ja kommentaare. Osad neist on juba teemaplaneeringu alguses (Saku Vallavalitsuse

22.03.2022. a kiri nr 7-1/7-2) esitatud, kuid meie hinnangul ei leidnud me neile

teemaplaneeringust selgeid vastuseid.

1. Maves OÜ koostas Saku Vallavalitsuse ning Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti tellimusel töö „Tallinn-Saku liivamaardla kaevandamise

suundumuste uuring“, millega palusime juba alguses teemaplaneeringut koostades

arvestada. Nimelt viidi järvede veetasemete säilimise hindamiseks läbi eelpool

nimetatud töö käigus läbi hüdrogeoloogiline mudeldamine. Mudeldamisel selgus, et

puuduvad piisavalt head sisendandmed kindlate järelduste tegemiseks. Ei ole

garanteeritud uute lubade väljastamisega kaevandusalade laiendamisel selline

veebilanss, mis tagaks järvede säilimise. Vastavalt nimetatud tööle ei saa lubada uut

veealust kaevandamist vähemalt seni, kuni seire ja mudeldamise tulemused on valmis.

Mudeldamiseks tuleb teostada kogu kaevandamisalal veebilansi mõõtmisi

minimaalselt kolme, soovitavalt aga viie aasta jooksul. Mõõtmisandmete põhjal on

võimalik arvutada ala usaldusväärsem veebilanss ja otsustada uute lubade väljastamise

üle. Seire eesmärgiks on veevarude säilitamine ja väljapoole järvede valgala

filtratsiooni vältimine. Nimetatud seire läbiviimise tingimusega tuleb Tallinna-Saku

maardla laiendamissoovide osas kindlasti arvestada. Hetkel on moodustatud töögrupp,

kes selle küsimusega tegeleb. Esimene hange seire lähteülesande koostamiseks kukkus

läbi, sest kuuldavasti on tegu väga spetsiifilise ja keerulise teemaga, millega mitmed

keskkonnaalaseid uuringuid ja KMHsid tegevad ettevõtted lihtsalt ei tegele. Peale

seda saime teemaplaneeringu koosoleku kohtumiselt Kliimaministeeriumist mõtte, et

ootaksime teemaplaneeringu ja KSH lahenduse avalikustamise enne uue hanke

läbiviimist ära. Lootus oli saada täpsemaid juhiseid, et ehk saab uue hanke

läbiviimiseks mingi kasuliku sisendi. Kahjuks ei näe teemaplaneeringus kõnealuse

hüdrogeloogilise teema osas muud lauset, kui vaid see, et Tallinna-Saku liivamaardla

alal on hüdrogeoloogilised uuringud edaspidi vajalikud, et välja selgitada

kaevandamise mõju põhjaveele ja vee alt kaevandamise võimalikkus. KSH aruandes ei

ole Maves OÜ uuringut üldse mainitud. Palume teemaplaneeringusse ja KSH

aruandesse Tallinna- Saku liivamaardla osas välja tuua täpsemad juhised,

kuidas kaevandamislubade menetlus (eriti veealusena) siin edasi peaks minema.

Kas selle ühtse seire teeb riik ise või jääbki see Saku valla ja Tallinna linna

kanda? Igal juhul tuleb selgelt sõnastada, et tegemist peab olema kogu maardla

ala hõlmava ühtse seirega (st taolist kumulatiivset mõju ei saa hinnata üksikute

mäeeraldiste ja neid hõlmava eksperthinnangu/uuringu/KMH kaudu ja enne

seda veealuseid varusid hõlmavad lubade väljastamised/muutmised pole

võimalikud. See ei välista edasised veealused kaevandamised Tallinna-Saku maardla

piirkonnas, kuid läheb aega, enne kui tulemused teada ja ohutus tagatud. See on

kaevandamise mõistes suhteliselt lühike aeg ja ei tohiks probleeme tekitada, sest

teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.5 on öeldud, et ehitusliiva varustuskindlus on

tagatud 31 aastaks.

2. Väikejärve läänepoolne ala (nn Männiku 1) ja Raku järve põhjaosa (nn Männiku 4) on

liigitatud nn rohelisse kategooriasse ehk siis tegemist on kaevandamiseks sobiliku

alaga. Piirangud puuduvad või on väheolulise mõjuga võrdluses maavara levikuga

või selle kasutusele võtmise vajaduse kaaluga varustuskindluse tagamiseks ja

kaevandamisega kaasnevate mõjudega. Tegemist oleks siinkohal ilmselgelt veealuse

kaevandamisega. Seega pole arvesse võetud, et ka siin kehtib eelmises punktis välja

toodud hüdrogeoloogilise seire vajadus. Seda ei saa lahendada üksikute mäeeraldiste

kaupa ja neid hõlmava eksperthinnangu/uuringu/KMH kaudu. Palume muuta

eelpoolnimetatud alad kollasesse kategooriasse kuuluvaks.

3. Teemaplaneeringu punktis 3.4. on rohevõrgustiku kaitseks toodud muuhulgas välja

järgmised meetmed: - Kui kaevandamisala on rohevõrgustiku tugialal või koridoris, siis tuleb tagada loomadele

ja taimedele vajalikud leviku- ja liikumisteed, taastades kaevandamisalad korrastamise

käigus maksimaalselt. Vajaliku koridori laius varieerub liigiti – suurulukite ja

inimpelgliku metsaelustiku levikukoridori laius min 500 m ja väikeulukite ja

tolerantsemate liikide puhul min 100 m;

- Kaevandamisloa taotlemise menetlemisel rohevõrgustikus on vajalik kohapõhiselt läbi

viia täpsemad ulukite ja elustiku uuringud;

- Võimalusel vältima uute ulatuslike veekogude tekkimist, sest elupaiga muutused on

sellisel juhul pöördumatud;

- Kaevandusalade kiire ja sihipärane korrastamine arvestades loomastiku elupaikade

taaskujundamise ning rohevõrgustiku sidususe tagamise eesmärkidega.

Korrastamissuuna valikul lähtutakse lokaalsetest vajadustest, mis põhinevad loomastiku

elupaikade ja rohevõrgustiku funktsionaalsuse taastamise eesmärgil;

Palume selgitust, kuidas neid meetmeid reaalselt ellu viiakse. Tallinna-Saku

liivamaarda ala kuulub enamuses rohelise võrgustiku tuumalasse ja töötavad

ning taotletavad mäeeraldised asuvad seal tihedalt ühteise kõrval ja enamuses

toimub veealune kaevandamine. 4. Tallinna-Saku liivamaardla puhul on oluline seada tingimuseks, et uute karjääride avamise

eelduseks on olemasolevate mäeeraldiste reaalne korrastamine. Siinkohal on tegemist lisaks

ka rohelise võrgustikuga. Looduslike alade osakaal on siin juba praegu aktiivseid mäeeraldisi

arvesse võttes äärmiselt suur, kuigi nii maakonnaplaneering kui ka Saku valla ÜP seab

tegelikult piiriks, et see ei tohi langeda alla 90%. Palume hinnata, kuidas on jagunenud

Tallinna-Saku liivamaardlas hetkel looduslike alade ja kaevandamisalade osakaal.

Eelnevast tulenevalt on eelkõige rohelise võrgustiku toimise ja ka elanike

puhkevõimaluste loomise tõttu vaja seada väga konkreetsed tingimused, et tööstuslik ja

sisuliselt sisenemispiirangutega ala ajas üha ei suureneks vaid vanad mäeeraldised

korrastatakse ja antakse tagasi ning alles seejärel hõivatakse uusi. Palume seda teemat

teemaplaneeringus konkreetsemalt käsitleda.

5. Üldiste tingimuste osas soovime, et analüüsitakse kaevandamislubade pikendamise

mõjusid ja leitakse lahendus, et praegune lubade pikendamise ja kaevandamise

venitamise praktika ei jätkuks. Teemaplaneeringus tuua välja, et kaevandamine peab

lõppema kaevandamisloa kehtivuse jooksul ja vajadusel näha ette maapõueseaduse

muudatus. Maapõueseaduse alusel on praegu loodud olukord, kus kaevandamisluba on lihtne

pikendada ja nii saabki toimuda kaevandajate tahtlik venitustaktika. See omakorda loob

naabruses elavatele elanikele täiendavaid negatiivseid mõjusid, sest kaevandamisele kuluv aeg

pikeneb. Kaevandamine ja korrastamine peaks olema kiire, et vältida aastakümnete pikkuseid

mõjusid naabruskonnale. Pikendamine peaks olema äärmuslik erandviis.

6. Analüüsida ja leida lahendusi mõjudele (eelkõige tolmu tekitamine avalikel teedel), mis

tekivad otseselt kaevandamise tulemusena, kuid mille tekkekoht on just mäeeraldisest

väljapool. Keskkonnaamet on mitmetes menetlustes selgitanud, et MaaPS § 56 lõige 2

punkt 5 alusel märgitakse keskkonnaloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis

seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning

inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete

käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse

vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse

ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele.

Kui negatiivsed mõjud tekivad väljapool mäeeraldist, kuid nende mõjude allikas on

otseselt kaevandamistegevus, siis tuleb kaevandajal siiski leevendusmeetmed ka

väljapoole mäeeraldise piire ette näha (nt asfalteerida mahasõit avalikule teele vms) ja

need peaksid kajastuma keskkonnaloas. Praegune keskkonnaloa menetluse praktika

seda ei võimalda. Sellest tulenevalt on kaevandamisel mõjud, mille osas peab kohalik

omavalitsus eraviisiliselt kaevandajaga kokku leppima ja lootma kaevandaja heale

tahtele. Seadusandlik pool selles küsimuses on hetkel nõrk. Vajadusel näha ette

maapõueseaduse muudatus, et kaevandamislubades saaks kõrvaltingimuseks seada ka

leevendustegevused, mis jäävad mäeeraldisest väljapoole. Lisaks teeme ettepaneku, et

enne avalikele teedele sõitmist peab toimuma liivaveokite rattapesu.

7. Pakkuda lahendusi, kuidas tuleks hinnata võimalikku kumulatiivset

keskkonnamõju, kui keskkonnaluba taotletakse napilt alla KMH läbiviimise

kohustuse jäävale mäeeraldisele. Praktikas on Tallinna-Saku liivamaardlas loodud

olukord, kus pidevalt toimub väikeste alla 25 ha suuruste mäeeraldiste loomine ja

kumulatiivset mõju keegi ei hinda.

8. Riigi huviga alaks on Saku vallas määratud ka Tallinna-Saku maanteest ehk nn

Männiku maanteest läänesuunas asuv ala nimetusega Männiku 3. Palume see ala riigi

huviga alade hulgast välja arvata, sest Saku vald ei ole sellega nõus. Saku

Vallavolikogu on oma 20.06.2024.a otsusega nr 22 varasemalt antud alal

kaevandamisest juba keeldunud. Kõnealune ala asub rohevõrgustikus, mille puhul on

tegemist ka väga olulise kohaliku elu küsimusega. Rohevõrgustiku alade säilitamine

seondub otseselt Saku valla elanike tervise ja heaoluga. Rohevõrgustiku looduslikke

alasid kasutatakse valla elanike poolt nii sportimiseks kui ka puhkamiseks vms

rekreatiivsetel eesmärkidel. Konkreetne ala on nii Saku aleviku kui ka Männiku küla

elanike hulgas populaarne puhkekoht ja aktiivses kasutuses olev mets. Senikaua kuni

olemasolevad karjäärid pole enamuses elanikele kasutamiseks avatud ja

rekreatsioonivõimalusi pakutud, ei saa uute alade hõivamist kaevandajate poolt

lubada. Juhime tähelepanu, et senini on kaevandamine siiski toimunud maanteest

idapool ja läänepoole tulek on sisuliselt uue kaevandamisala loomine. Kohalike Saku

valla ja eelkõige Männiku küla elanike jaoks ei ole see talutav ja selle kohta on

kohalikud elanikud ka kirjaliku vastuseisu esitanud, mis on Männiku XXI

keskkonnaloa menetluse alt leitav. Kui nn Männiku 3 jääb riigi huviga alaks, siis peale

teemaplaneeringu kehtestamist on kaevandaja kindlasti huvitatud koheselt ala

kasutusele võtmisest. See aga läheb omakorda vastuollu Saku valla kindla sooviga, et

enne uute alade kasutusevõttu oleks suur osa olemasolevatest praegustest

kaevandamisaladest korrastatud. Lisaks on riigi huviga ala puhul kohalikul

omavalitsusel väga raske kohalikule elanikkonnale kasulikke tingimusi kaevandajaga

kokku leppida, sest riigi huviga ala puhul ei ole kaevandajal enam huvi kohalikule

omavalitsusele vastu tulla ja mõistlikke kokkuleppeid saavutada. Ehk siis põhimõtteks

on, et riigi huviga alal saab nagunii kaevandada ja ettevõttel pole motivatsiooni

kohalikele elanike vastu tulla. Sellise olukorra vältimiseks ei ole Saku vald nõus, et

Männiku 3 on määratud riigi huviga alaks. Siin piirkonnas on piisavalt riigi huviga

alasid määratud ja ka praegu toimub aktiivne kaevandamine. Igasugune uue ala

hõivamine peab olema koostöös kohalikega läbi räägitud ja mõlemale osapoolele

aktsepteeritav. Saku vald peab seisma kohalike elanike huvide eest ja seda on riigi

huviga määratud ala puhul peale teemaplaneeringu kehtestamist sisuliselt võimatu

teha. Mõistame, et kaevandamine on vajalik, kuid see ei pea toimuma suurel alal

üheaegselt ja kohe. Kuna Männiku 3 ala on avalikusele vägagi nähtavas ja kasutatavas

kohas ja tegemist on peamise sissesõiduga Sakku, siis soovime, et siinne

kaevandamine toimuks mõistlikult ning kohalikega kokkulepitud ajal ja tingimustel.

9. Juhime tähelepanu, et Männiku ala nr 3 läbib perspektiivne Tallinna ringraudtee

trassikoridor.

10. Palume vastust järgmistele küsimustele:

- Kuidas hakkab täpselt olema riigi huviga määratud aladel

kaevandamislubade taotluskord?

- Kas plaanitakse muuta ka maapõueseadust?

- Kui teemaplaneering saab kehtestatud, siis kas riigi huvidega alade osas pole

enam kohalikul omavalitsusel õigust keeldumiseks?

- Kuidas on plaan saavutada kokkulepe, kui kohalik omavalitsus ei kooskõlasta

teemaplaneeringut just mõne ala tõttu, mis on riigi huviga alaks määratud?

Anname teada, et soovime kindlasti veel kohtuda, et Tallinna-Saku liivamaardla osas

täpsemaid tingimusi arutada. See kohtumine võiks toimuda kolmepoolselt, kaasates ühtlasi ka

Tallinna linna, sest maardla jääb meie mõlema haldusterritooriumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Ots

abivallavanem

vallavanema ülesannetes

Maigi Tenisson

671 2421 [email protected]