Seisukoht Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele esitatud arvamuse kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 13.05.2025 nr 7-7/743-2

Meie 16.06.2025 nr 13-2/1403-58

Seisukoht Harju maakonnaplaneeringu

maavarade teemaplaneeringu ja KSH aruande

eelnõudele esitatud arvamuse kohta

Täname Teid Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu (teemaplaneering) ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõule esitatud arvamuse eest.

Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastused esitatud küsimustele,

ettepanekutele ja arvamustele.

1. Märgite, et palusite juba alguses teemaplaneeringut koostades arvestada Saku Vallavalitsuse

ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel Maves OÜ poolt koostatud tööga

„Tallinn-Saku liivamaardla kaevandamise suundumuste uuring“. Kahjuks ei näe Te

teemaplaneeringus kõnealuse hüdrogeoloogilise teema osas muud lauset, kui vaid see, et Tallinna-

Saku liivamaardla alal on hüdrogeoloogilised uuringud edaspidi vajalikud, et välja selgitada

kaevandamise mõju põhjaveele ja vee alt kaevandamise võimalikkus. KSH aruandes ei ole Maves

OÜ uuringut üldse mainitud. Palute teemaplaneeringusse ja KSH aruandesse Tallinna-Saku

liivamaardla osas välja tuua täpsemad juhised, kuidas kaevandamislubade menetlus (eriti

veealusena) siin edasi peaks minema. Küsite, kas selle ühtse seire teeb riik ise või jääbki see Saku

valla ja Tallinna linna kanda? Igal juhul tuleb selgelt sõnastada, et tegemist peab olema kogu

maardla ala hõlmava ühtse seirega (st taolist kumulatiivset mõju ei saa hinnata üksikute

mäeeraldiste ja neid hõlmava eksperthinnangu/uuringu/KMH kaudu ja enne seda veealuseid

varusid hõlmavad lubade väljastamised/muutmised pole võimalikud.

Vastusena selgitame, et hüdrogeoloogilist uuringut teemaplaneeringu koostamise raames ei tellita,

seega tänasest lahendusest oluliselt detailsemaks minna ei ole võimalik. Selliseid täpseid

hinnanguid ei ole võimalik maakonnaplaneeringu tasemel anda ja seda tuleb teha eraldiseisvalt.

2. Toote välja, et Väikejärve läänepoolne ala (nn Männiku 1) ja Raku järve põhjaosa (nn Männiku

4) on liigitatud nn rohelisse kategooriasse ehk siis tegemist on kaevandamiseks sobiliku alaga.

Piirangud puuduvad või on väheolulise mõjuga võrdluses maavara levikuga või selle kasutusele

võtmise vajaduse kaaluga varustuskindluse tagamiseks ja kaevandamisega kaasnevate mõjudega.

Tegemist oleks siinkohal ilmselgelt veealuse kaevandamisega. Seega pole arvesse võetud, et ka

siin kehtib eelmises punktis välja toodud hüdrogeoloogilise seire vajadus. Seda ei saa lahendada

üksikute mäeeraldiste kaupa ja neid hõlmava eksperthinnangu/uuringu/KMH kaudu. Palute muuta

eelpoolnimetatud alad kollasesse kategooriasse kuuluvaks.

Vastusena selgitame, et kategoriseerimise tulemused (kollased ja rohelised alad) kujutavad

metoodika alusel väljajoonistunud alasid, mille põhjal hakati planeeringulahendust koostama.

2 (5)

Kategoriseerimine oli planeeringu koostamise eelmine etapp ja selle tulemusi enam ei muudeta.

3. Märgite, et teemaplaneeringu punktis 3.4. on rohevõrgustiku kaitseks toodud muuhulgas välja

järgmised meetmed: - Kui kaevandamisala on rohevõrgustiku tugialal või koridoris, siis tuleb

tagada loomadele ja taimedele vajalikud leviku- ja liikumisteed, taastades kaevandamisalad

korrastamise käigus maksimaalselt. Vajaliku koridori laius varieerub liigiti – suurulukite ja

inimpelgliku metsaelustiku levikukoridori laius min 500 m ja väikeulukite ja tolerantsemate liikide

puhul min 100 m; - Kaevandamisloa taotlemise menetlemisel rohevõrgustikus on vajalik

kohapõhiselt läbi viia täpsemad ulukite ja elustiku uuringud; - Võimalusel vältima uute ulatuslike

veekogude tekkimist, sest elupaiga muutused on sellisel juhul pöördumatud; - Kaevandusalade

kiire ja sihipärane korrastamine arvestades loomastiku elupaikade taaskujundamise ning

rohevõrgustiku sidususe tagamise eesmärkidega. Korrastamissuuna valikul lähtutakse lokaalsetest

vajadustest, mis põhinevad loomastiku elupaikade ja rohevõrgustiku funktsionaalsuse taastamise

eesmärgil. Palute selgitust, kuidas neid meetmeid reaalselt ellu viiakse. Tallinna-Saku liivamaardla

ala kuulub enamuses rohelise võrgustiku tuumalasse ja töötavad ning taotletavad mäeeraldised

asuvad seal tihedalt ühteise kõrval ja enamuses toimub veealune kaevandamine.

Vastusena selgitame, et maakonnaplaneeringu tasandil ei ole võimalik määrata täpseid

asukohapõhiseid meetmeid, kuna planeeringu lahenduses ei ole teada täpset kaevandamise

auskohta, ala suurust, kaevandamise tehnoloogiat või viisi ega valitud korrastamissuunda.

Teemaplaneeringu mõju rohevõrgustikule on maakonnaplaneeringu lahenduse täpsusastmes

analüüsinud teemaplaneeringu alusuuring "Rohevõrgustiku uuring" ja selle tulemusel seatud

tingimusi on arvestatud planeeringu lahenduse koostamisel.

4. Märgite, et Tallinna-Saku liivamaardla puhul on oluline seada tingimuseks, et uute karjääride

avamise eelduseks on olemasolevate mäeeraldiste reaalne korrastamine. Siinkohal on tegemist

lisaks ka rohelise võrgustikuga. Looduslike alade osakaal on siin juba praegu aktiivseid

mäeeraldisi arvesse võttes äärmiselt suur, kuigi nii maakonnaplaneering kui ka Saku valla ÜP seab

tegelikult piiriks, et see ei tohi langeda alla 90%. Palute hinnata, kuidas on jagunenud Tallinna-

Saku liivamaardlas hetkel looduslike alade ja kaevandamisalade osakaal. Eelnevast tulenevalt on

eelkõige rohelise võrgustiku toimimise ja ka elanike puhkevõimaluste loomise tõttu vaja seada

väga konkreetsed tingimused, et tööstuslik ja sisuliselt sisenemispiirangutega ala ajas üha ei

suureneks, vaid vanad mäeeraldised korrastataks ja antaks tagasi ning alles seejärel hõivataks uusi.

Palute seda teemat teemaplaneeringus konkreetsemalt käsitleda.

Vastusena selgitame taaskord, et maakonnaplaneeringu tasandil ei ole võimalik määrata täpseid

asukohapõhiseid meetmeid, kuna planeeringu lahenduses ei ole teada täpset kaevandamise

auskohta, ala suurust, kaevandamise tehnoloogiat või viisi ega valitud korrastamissuunda.

Teemaplaneeringu mõju rohevõrgustikule on maakonnaplaneeringu lahenduse täpsusastmes

analüüsinud teemaplaneeringu alusuuring "Rohevõrgustiku uuring" ja selle tulemusel seatud

tingimusi on arvestatud planeeringu lahenduse koostamisel.

5. Üldiste tingimuste osas soovite, et analüüsitaks kaevandamislubade pikendamise mõjusid ja

leitaks lahendus, et praegune lubade pikendamise ja kaevandamise venitamise praktika ei jätkuks.

Palute tuua teemaplaneeringus välja, et kaevandamine peab lõppema kaevandamisloa kehtivuse

jooksul ja vajadusel näha ette maapõueseaduse muudatus. Maapõueseaduse alusel on praegu

loodud olukord, kus kaevandamisluba on lihtne pikendada ja nii saabki toimuda kaevandajate

tahtlik venitustaktika. See omakorda loob naabruses elavatele elanikele täiendavaid negatiivseid

mõjusid, sest kaevandamisele kuluv aeg pikeneb. Kaevandamine ja korrastamine peaks olema

kiire, et vältida aastakümnete pikkuseid mõjusid naabruskonnale. Pikendamine peaks olema

äärmuslik erandviis.

3 (5)

Vastusena selgitame, et teemaplaneeringu seletuskirja ptk-s 3.4 on toodud tingimus, et inimese

heaolu nimel tuleb mäeeraldisel kinnitatud varud ammendada võimalikult kiiresti etapiviisiliselt

ja ammendunud karjääri osa korrastada kokkulepitud kujul, kui see on tehnoloogiliselt võimalik.

6. Palute analüüsida ja leida lahendusi mõjudele (eelkõige tolmu tekitamine avalikel teedel), mis

tekivad otseselt kaevandamise tulemusena, kuid mille tekkekoht on just mäeeraldisest väljapool.

Keskkonnaamet on mitmetes menetlustes selgitanud, et MaaPS § 56 lõige 2 punkt 5 alusel

märgitakse keskkonnaloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja

maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale

kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks.

Keskkonnaloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid

tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele

keskkonnamõjudele. Kui negatiivsed mõjud tekivad väljaspool mäeeraldist, kuid nende mõjude

allikas on otseselt kaevandamistegevus, siis tuleb kaevandajal siiski leevendusmeetmed ka

väljapoole mäeeraldise piire ette näha (nt asfalteerida mahasõit avalikule teele vms) ja need

peaksid kajastuma keskkonnaloas. Praegune keskkonnaloa menetluse praktika seda ei võimalda.

Sellest tulenevalt on kaevandamisel mõjud, mille osas peab kohalik omavalitsus eraviisiliselt

kaevandajaga kokku leppima ja lootma kaevandaja heale tahtele. Seadusandlik pool selles

küsimuses on hetkel nõrk. Palute vajadusel näha ette maapõueseaduse muudatus, et

kaevandamislubades saaks kõrvaltingimuseks seada ka leevendustegevused, mis jäävad

mäeeraldisest väljapoole. Lisaks teete ettepaneku, et enne avalikele teedele sõitmist peab toimuma

liivaveokite rattapesu.

Vastusena selgitame, et veokite rattapesu on mõjusid leevendava meetmena välja toodud KSH

aruande ptk-s 8.9. Lisaks anname teada, et Kliimaministeerium on algatanud maapõueseaduse

väljatöötamiskavatsuse koostamise, mille raames väljatoodud probleemi võimalikku lahendamist

käsitletakse.

7. Palute pakkuda lahendusi, kuidas tuleks hinnata võimalikku kumulatiivset keskkonnamõju, kui

keskkonnaluba taotletakse napilt alla KMH läbiviimise kohustuse jäävale mäeeraldisele. Praktikas

on Tallinna-Saku liivamaardlas loodud olukord, kus pidevalt toimub väikeste alla 25 ha suuruste

mäeeraldiste loomine ja kumulatiivset mõju keegi ei hinda.

Vastusena selgitame, et vastav lahendus on välja pakutud KSH aruande ptk-s 7.20 ja 8.1. Mõjude

hindamise ptk 8.1 toob välja, et samal kaevandamisalal lähestikku asuvate või kavandatavate

karjääride korral tuleb kaevandamise keskkonnalubade menetlemise käigus hinnata nende

tegevuste koosmõju. Otsustajal tuleb seejuures kaaluda, kas olukorras, kus lähestikku

kavandatavate ja üheaegselt töötavate mäeeraldiste kogupindala ületab olulise keskkonnamõjuga

tegevuse kriteeriumi (KeHJS § 6 lg 1 p 28: pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel

alal), rakendada kohustusliku KMH algatamist või mitte.

8. Märgite, et riigi huviga alaks on Saku vallas määratud ka Tallinna-Saku maanteest ehk nn

Männiku maanteest läänesuunas asuv ala nimetusega Männiku 3. Palute see ala riigi huviga alade

hulgast välja arvata, sest Saku vald ei ole sellega nõus. Saku Vallavolikogu on oma 20.06.2024.a

otsusega nr 22 varasemalt antud alal kaevandamisest juba keeldunud. Kõnealune ala asub

rohevõrgustikus, mille puhul on tegemist ka väga olulise kohaliku elu küsimusega.

Rohevõrgustiku alade säilitamine seondub otseselt Saku valla elanike tervise ja heaoluga.

Rohevõrgustiku looduslikke alasid kasutatakse valla elanike poolt nii sportimiseks kui ka

puhkamiseks vms rekreatiivsetel eesmärkidel. Konkreetne ala on nii Saku aleviku kui ka Männiku

küla elanike hulgas populaarne puhkekoht ja aktiivses kasutuses olev mets. Senikaua kuni

olemasolevad karjäärid pole enamuses elanikele kasutamiseks avatud ja rekreatsioonivõimalusi

pakutud, ei saa uute alade hõivamist kaevandajate poolt lubada. Juhite tähelepanu, et senini on

4 (5)

kaevandamine siiski toimunud maanteest idapool ja läänepoole tulek on sisuliselt uue

kaevandamisala loomine. Kohalike Saku valla ja eelkõige Männiku küla elanike jaoks ei ole see

talutav ja selle kohta on kohalikud elanikud ka kirjaliku vastuseisu esitanud, mis on Männiku XXI

keskkonnaloa menetluse alt leitav. Kui nn Männiku 3 jääb riigi huviga alaks, siis peale

teemaplaneeringu kehtestamist on kaevandaja kindlasti huvitatud koheselt ala kasutusele

võtmisest. See aga läheb omakorda vastuollu Saku valla kindla sooviga, et enne uute alade

kasutusevõttu oleks suur osa olemasolevatest praegustest kaevandamisaladest korrastatud. Lisaks

on riigi huviga ala puhul kohalikul omavalitsusel väga raske kohalikule elanikkonnale kasulikke

tingimusi kaevandajaga kokku leppida, sest riigi huviga ala puhul ei ole kaevandajal enam huvi

kohalikule omavalitsusele vastu tulla ja mõistlikke kokkuleppeid saavutada. Ehk siis põhimõtteks

on, et riigi huviga alal saab nagunii kaevandada ja ettevõttel pole motivatsiooni kohalikele

elanikele vastu tulla. Sellise olukorra vältimiseks ei ole Saku vald nõus, et Männiku 3 on määratud

riigi huviga alaks. Siin piirkonnas on piisavalt riigi huviga alasid määratud ja ka praegu toimub

aktiivne kaevandamine. Igasugune uue ala hõivamine peab olema koostöös kohalikega läbi

räägitud ja mõlemale osapoolele aktsepteeritav. Saku vald peab seisma kohalike elanike huvide

eest ja seda on riigi huviga määratud ala puhul peale teemaplaneeringu kehtestamist sisuliselt

võimatu teha. Mõistate, et kaevandamine on vajalik, kuid see ei pea toimuma suurel alal üheaegselt

ja kohe. Kuna Männiku 3 ala on avalikkusele vägagi nähtavas ja kasutatavas kohas ja tegemist on

peamise sissesõiduga Sakku, siis soovite, et siinne kaevandamine toimuks mõistlikult ning

kohalikega kokkulepitud ajal ja tingimustel.

Mõistame, et kaevandamine Männiku 3 alal võib tekitada piirkonnas täiendava mürahäiringu ning

see võib mõjutada ka üldplaneeringus kavandatud puhke- ja virgestusala kasutamist. Siiski on siin

oluline arvestada, et Männiku 3 ala ei kattu üldplaneeringus määratud puhke ja virgestuse maa-

alaga. Samuti jääb enamus alast välja liiva kaevandamise eelduslikust mõjualast (250 m). Lisaks

toimub piirkonnas juba praegu kaevandamine ning vahetus läheduses asub ka Kaitseväe

harjutusväli, nii et tegemist on piirkonnaga, kus juba praegu võib külastaja arvestada teatava

mürahäiringuga. Tegemist ei ole täielikult inimtegevusest puutumata keskkonnaga, vaid

linnalähedase puhkealaga, kus on läheduses ka kaevandamine ning harjutusvälja tegevus, millega

oskavad ala kasutajad juba praegu arvestada. Teemaplaneeringus on olnud oluline määratleda

Tallinn-Saku liivamaardla puhul alad, kuhu on võimalik tulevikus maavara uurimist ja

kaevandamist suunata. Kaevandamistegevust ja selle intensiivsust hakatakse reguleerima

varustuskindluse tagatusega ning kaevandamisloa taotluse menetluses.

9. Juhite tähelepanu, et Männiku ala nr 3 läbib perspektiivne Tallinna ringraudtee trassikoridor.

Vastusena selgitame, et teemaplaneering arvestab perspektiivse ringraudtee trassi võimaliku

koridoriga. Kuna trassi täpne asukoht ei ole paigas, siis ei ole planeeringus täna trassiga kattuval

alal kaevandamise võimalust välistatud. Küll aga tuleb edasiste kaevandamislubade menetluste

raames sellega arvestada, kui trassi asukoht on täpsustunud.

10. Palute vastust järgmistele küsimustele: - Kuidas hakkab täpselt olema riigi huviga määratud

aladel kaevandamislubade taotluskord? - Kas plaanitakse muuta ka maapõueseadust? - Kui

teemaplaneering saab kehtestatud, siis kas riigi huvidega alade osas pole enam kohalikul

omavalitsusel õigust keeldumiseks? - Kuidas on plaan saavutada kokkulepe, kui kohalik

omavalitsus ei kooskõlasta teemaplaneeringut just mõne ala tõttu, mis on riigi huviga alaks

määratud?

Vastusena selgitame, et Kliimaministeerium on algatanud maapõueseaduse

väljatöötamiskavatsuse koostamise, mille eesmärk on aja- ja asjakohastada maapõue õigusruumi

tervikuna. Seniks jääb kehtima kehtiv õigusruum ja kaevandamisloa taotluste menetluskord jääb

samaks. Kehtiva seaduse kohaselt küsitakse iga loa menetluse raames arvamust kohalikult

5 (5)

omavalitsuselt ning kohalikul omavalitsusel on õigus mitte nõustuda kaevandamisloa andmisega.

Teemaplaneeringu eesmärk on määratud alade osas leida kokkulepped, et nendel aladel oleks

võimalik maavara uurida ja kaevandada. Täiendavalt juhime tähelepanu planeerimisseaduse § 65

lõikele 3, mis sätestab, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga, üleriigilise

planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, loetakse maakonnaplaneering kooskõlastatuks.

11. Lisaks annate teada, et soovite kindlasti veel kohtuda, et Tallinna-Saku liivamaardla osas

täpsemaid tingimusi arutada. Pakute välja, et see kohtumine võiks toimuda kolmepoolselt, kaasates

ühtlasi ka Tallinna linna, sest maardla jääb Teie mõlema haldusterritooriumile.

Tervitame ettepanekut korraldada kolmepoolne kohtumine.

Avalikul väljapanekul laekunud arvamusi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

seisukohti tutvustame avalikel aruteludel, mis toimuvad:

05.06.2025 algusega kell 18.00 Lääne-Harju Vallavalitsuses (Rae 38, Paldiski)

09.06.2025 algusega kell 18.30 Tabasalu Kooli algklasside majas (Kooli 7, Tabasalu)

11.06.2025 algusega kell 18.00 Kostivere Kultuurimõisas (Mõista tee 2, Kostivere)

12.06.2025 algusega kell 18.00 Hüüru mõisas (Jõe tee 2, Hüüru)

16.06.2025 algusega kell 18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu)

17.06.2025 algusega kell 18.00 Nõmme maja saalis (Valdeku 13, Tallinn)

19.06.2025 algusega kell 18.00 veebis (aruteluga liitumise link lisatakse planeeringu veebilehele

arutelule eelneval päeval)

Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste alusel täiendame teemaplaneeringu materjale ning

edastame need arvamuste esitajatele paari kuu jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Agnes Lihtsa

+372 5819 0538 [email protected]