Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule seiskoha esitamine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Külli Siim

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Teie 31.03.2025 nr 13-2/1403-1

Meie 15.05.2025 nr 7-15/25/1561-2

Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõule seiskoha esitamine

Austatud Külli Siim

Teavitasite Kliimaministeeriumit Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja

selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõude avalikust väljapanekust.

Tutvusime nimetatud teemaplaneeringu ja KSH aruande materjalidega ning esitame järgmised

märkused.

1. KSH aruandes on ptk 7.13.1. „Õiguslik raamistik“ lk 122 kirjas: „Praktikas on müra allikale

lähimad eluhooned tihti sellised, mille maa juhtotstarve on üldplaneeringu järgi

maatulundusmaa või üldse määramata ning seega seaduse mõistes seal müranormtasemed ei

kehti“. Selgitame, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 sätestab, et müraallika valdaja tagab,

et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Seega ei tohi

tootmisterritooriumil tekkiv müra tootmisalast väljapoole ületada vastavaid normtasemeid.

Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 22 alusel on müra normtasemete kategooriate

määramine üldplaneeringu ülesanne. Normtasemed kehtivad olenemata sellest, kas tegemist

on maatulundusmaaga või juhtotstarve on kohaliku omavalitsuse poolt määramata. Juhul kui

on määramata, siis elamualade (sh maatulundusmaa õuealad) puhul tuleb juhinduda

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 sätestatud II kategooriamüra

normtasemetest.

2. KSH aruande ptk 7.13.4. „Koosmõju arvestamine“ (lk 127) on kirjas: „Hetkel kehtiv

seadusandlus ei arvesta kumulatiivse müraga ega kehtesta eraldi müra normtasemeid. Kehtiv

õigus sätestab müra piirtasemed vaid liiklus- ja tööstusmüra kohta. Selline lähenemine võib

tekitada olukordi, kus justkui hinnatav müraliik on normidele vastav, kuid tegelikkuses on

üldine mürafoon palju kõrgem ning pikas perspektiivis võib tekitada kohalikele elanikele

kahju.“ Jääb ebaselgeks, kuidas on sellise hinnanguni (st müra olukorra alahindamine) jõutud.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõike 4 punkti 6

kohaselt peab KSH aruanne sisaldama hinnangut eeldatavalt olulise kumulatiivse mõju

(sh müra) kohta inimese tervisele. Seega tuleb kumulatiivset müra arvesse võtta ja hinnata,

kuigi kumulatiivsele mürale ei ole otseselt müranormi (liiklus- ja tööstusmüra koosmõju).

3. Riigi huviga liiva ala Männiku 5 lõunapoolne osa kattub Männiku külas Saku vallas suures

ulatuses ehituses oleva Rail Baltic raudtee lõiguga. Raudtee jaoks maavajaduste

väljaselgitamiseks tuleb täiendavalt teha koostööd Rail Baltic Estonia OÜ-ga.

4. Männiku 1 ja Männiku 2 alade puhul tuleb arvestada, et raudtee läbilaskevõime

suurendamiseks on kavas ehitada Liiva-Saku raudteelõik kaheteeliseks, mistõttu laieneb ka

raudtee kaitsevöönd.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antti Tooming

elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler

Ülle Luiks, 623 1220, [email protected]

Rasmus Pruus, 625 3404, [email protected]

Andres Lindemann, 5844 6406, [email protected]

Indrek Laineveer, 639 7636, [email protected]