Seisukoht Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele esitatud arvamuse kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Antti Tooming

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 15.05.2025 nr 7-15/25/1561-2

Meie 05.06.2025 nr 13-2/1403-46

Seisukoht Harju maakonnaplaneeringu

maavarade teemaplaneeringu ja KSH aruande

eelnõudele esitatud arvamuse kohta

Austatud Antti Tooming

Täname Teid Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu (teemaplaneering) ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõule esitatud arvamuse eest.

Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoha esitatud ettepanekute kohta:

1. Märgite, et KSH aruandes on ptk 7.13.1. „Õiguslik raamistik“ lk 122 kirjas: „Praktikas on müra

allikale lähimad eluhooned tihti sellised, mille maa juhtotstarve on üldplaneeringu järgi

maatulundusmaa või üldse määramata ning seega seaduse mõistes seal müranormtasemed ei

kehti“. Selgitate, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 sätestab, et müraallika valdaja tagab, et tema

müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Seega ei tohi tootmisterritooriumil

tekkiv müra tootmisalast väljapoole ületada vastavaid normtasemeid. Planeerimisseaduse § 75

lõike 1 punkti 22 alusel on müra normtasemete kategooriate määramine üldplaneeringu ülesanne.

Normtasemed kehtivad olenemata sellest, kas tegemist on maatulundusmaaga või juhtotstarve on

kohaliku omavalitsuse poolt määramata. Juhul kui on määramata, siis elamualade (sh

maatulundusmaa õuealad) puhul tuleb juhinduda keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisa 1 sätestatud II kategooriamüra normtasemetest.

Selgitame, et Ptk 7.13.1 tutvustab hetkel kehtivat müra alast seadusandlust ning sellest tulenevat

praktikat müra mõju hindamisel. Kahjuks ei ole paljudes kehtivates ja koostamisel olevates

üldplaneeringutes müra normtasemete kategooriaid määratud ja see tekitab raskusi müra mõju

hindamisel. Enamasti juhindutakse käsitletud olukorras põhimõttest, et müra normtaset ei ole

võimalik määrata ning seega ei teki ka normi ületamist. Lisame KSH ptk-i 7.13.1

Kliimaministeeriumi selgituse, kuid märgime, et müra alane seadusandlus vajab korrastamist.

2. Märgite, et KSH aruande ptk 7.13.4. „Koosmõju arvestamine“ (lk 127) on kirjas: „Hetkel kehtiv

seadusandlus ei arvesta kumulatiivse müraga ega kehtesta eraldi müra normtasemeid. Kehtiv õigus

sätestab müra piirtasemed vaid liiklus- ja tööstusmüra kohta. Selline lähenemine võib tekitada

olukordi, kus justkui hinnatav müraliik on normidele vastav, kuid tegelikkuses on üldine mürafoon

palju kõrgem ning pikas perspektiivis võib tekitada kohalikele elanikele kahju.“ Jääb ebaselgeks,

kuidas on sellise hinnanguni (st müra olukorra alahindamine) jõutud. Keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõike 4 punkti 6 kohaselt peab KSH aruanne sisaldama

hinnangut eeldatavalt olulise kumulatiivse mõju (sh müra) kohta inimese tervisele. Seega tuleb

2 (2)

kumulatiivset müra arvesse võtta ja hinnata, kuigi kumulatiivsele mürale ei ole otseselt müranormi

(liiklus- ja tööstusmüra koosmõju).

Selgitame, et ptk 7.13.4 juhib tähelepanu kehtivale seadusandlusele ja sellest tulenevale praktikale.

Teemaplaneeringu ellurakendamisest tekkivat mõju inimese tervisele, sh müra, on hinnatud KSH

aruande ptk-s 7.15 ning meetmed tervise ja heaolu kaitseks on toodud ptk-s 8.1.

3. Juhite tähelepanu, et riigi huviga liiva ala Männiku 5 lõunapoolne osa kattub Männiku külas

Saku vallas suures ulatuses ehituses oleva Rail Baltic raudtee lõiguga. Raudtee jaoks maavajaduste

väljaselgitamiseks tuleb täiendavalt teha koostööd Rail Baltic Estonia OÜ-ga.

Selgitame, et raudtee kaitsevööndis kaevandamisvõimalused selgitatakse välja loataotluse

menetluses. Teemaplaneeringu metoodika järgi ei välistatud raudtee kaitsevööndis kaevandamist,

vaid see määrati kollasesse kategooriasse, kuna Ehitusseadustiku § 73 alusel tuleb igakordselt

küsida kaevandamise võimaluste välja selgitamisel nõusolekut lisaks raudtee omanikule ka

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt.

4. Märgite, et Männiku 1 ja Männiku 2 alade puhul tuleb arvestada, et raudtee läbilaskevõime

suurendamiseks on kavas ehitada Liiva-Saku raudteelõik kaheteeliseks, mistõttu laieneb ka

raudtee kaitsevöönd.

Selgitame, et võimaliku kaitsevööndi laiendamisega tuleb arvestada kaevandamisloa menetluse

raames. Lisame vastavasisulise täpsustuse teemaplaneeringu seletuskirja.

Avalikul väljapanekul laekunud arvamusi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

seisukohti tutvustame avalikel aruteludel, mis toimuvad:

05.06.2025 algusega kell 18.00 Lääne-Harju Vallavalitsuses (Rae 38, Paldiski)

09.06.2025 algusega kell 18.30 Tabasalu Kooli algklasside majas (Kooli 7, Tabasalu)

11.06.2025 algusega kell 18.00 Kostivere Kultuurimõisas (Mõista tee 2, Kostivere)

12.06.2025 algusega kell 18.00 Hüüru mõisas (Jõe tee 2, Hüüru)

16.06.2025 algusega kell 18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu)

17.06.2025 algusega kell 18.00 Nõmme maja saalis (Valdeku 13, Tallinn)

19.06.2025 algusega kell 18.00 veebis (aruteluga liitumise link lisatakse planeeringu veebilehele

arutelule eelneval päeval)

Avalikul väljapanekul tehtud arvamuste alusel täiendatakse teemaplaneeringu materjale ning need

edastatakse arvamuste esitajatele paari kuu jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Agnes Lihtsa

+372 5819 0538 [email protected]