Muusa detailplaneeringu eelnõu teistkordne esitamine kooskõlastamiseks

Tallinn 2022

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur- Muusa maaüksuste detailplaneering KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

2

Nimetus: Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö teostaja: LEMMA OÜ

Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected]

KSH ekspert: Piret Toonpere

Töö versioon: 3.08.2022

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

3

Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................... 5

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ............................................................................... 8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 9

3.1 Lääne maakonnaplaneering 2030+ .......................................................................... 9

3.2 Noarootsi valla üldplaneering ............................................................................... 11

3.3 Noarootsi valla rannaalade teemaplaneering ........................................................ 12

3.4 Lääne-Nigula valla koostatav üldplaneering .......................................................... 13

4 Mõjutatav keskkond .................................................................................................... 15

5 Võimalikud keskkonnamõjud ....................................................................................... 18

5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ......................................................... 18

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ................ 21

5.3 Mõju rohevõrgustikule .......................................................................................... 22

5.3.1 Mõju elurikkuse kaitsele ja säilitamisele......................................................... 22

5.3.2 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ................... 23

5.3.3 Mõju rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamisele ............................ 23

5.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ........................................ 23

5.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 24

5.5.1 Veekeskkond.................................................................................................. 24

5.5.2 Õhu saastatus ................................................................................................ 25

5.5.3 Lõhn ............................................................................................................... 26

5.5.4 Müra .............................................................................................................. 26

5.5.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus .............................................................. 26

5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ........................... 26

5.7 Mõju kultuuriväärtustele ...................................................................................... 26

5.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................................................... 26

5.9 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine 27

5.10 Muud aspektid .................................................................................................. 27

6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused.......................................................................................................................... 28

7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................. 29

Kasutatud materjalid ........................................................................................................... 31

Lisad .................................................................................................................................... 33

Lisa 1. KSH eelhinnangule esitatud ettepanekud ja nende arvestamine ........................... 33

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) 2022. a maikuus.

Töö viis läbi keskkonnaekspert Piret Toonpere (litsents KMH 0153). Ala kohtülevaatus teostati 10.05.2022. a.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS), sama seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest juhendmaterjalidest.

Töö tulemusena selgitatakse välja, kas Lääne-Nigula vallas Einbi külas Väike-Muusa ja Suur- Muusa maaüksuste detailplaneeringu koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema Lääne-Nigula Vallavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 4 tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ning anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Antud juhul tulenes KSH eelhinnangu koostamise vajadus Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 14 p-st 2.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on Lääne-Nigula vallas Einbi külas Väike-Muusa (52001:005:1231) ja Suur-Muusa (52001:005:1522) maaüksustele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja eluhoone rajamiseks, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

Käesolev KSH eelhinnang on koostatud detailplaneeringu algatamise taotluse staadiumis, seega planeeringu lahendus täpsustub planeeringu koostamise käigus.

Joonis 1. Detailplaneeringuala.

Alal kehtiv detailplaneering puudub.

Alal soovitakse planeeringuga ette näha ehitusõigus:

1. Eluhoone ja eluhoonete abihoonete rajamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 450 m2 – eluhoone ja abihooned soovitakse rajada Väike-Muusa katastriüksuse praegusele raielangile.

2. Kogunemisruumi ja abiruumide rajamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 400 m2 – soovitakse rajada Suur-Muusa katastriüksusele metsamaale.

3. Puhkemajade (ehitusaluse pinnaga kuni 20 m2) ja tehnohoone (ehitusaluse pinnaga kuni 60 m2) rajamiseks. Kavandatud ehitusõigus hoonestusalal on kokku kuni 360 m2. Hoonestusala on kavandatud Väike-Muusa katastriüksusele metsastuvale endisele rohumaale.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

6

4. Puurkaevu rajamiseks.

5. Hoonestusega kaasnevate tehnorajatiste, sh reoveekäitlusrajatiste, rajamiseks.

Detailplaneering looks aluse ka alale rajatud rannakindlustuse seadustamiseks.

Detailplaneeringuala veevarustus lahendatakse puurkaevu baasil. Puurkaevu eeldatav veetarbimine jääb alla 10 m3/ööp ja alla 150 m3 kuus.

Reovete käitlemiseks nähakse ette omapuhasti kasutamine kombineeritud heitvee hajusalt immutamisega või alternatiivina reovee kogumismahutid.

Kavandatav puhkekeskus hakkab arendaja hinnangul teenindama üheaegselt alla 50 inimese.

Looduskaitseseaduse (LKS) alusel on planeeringualal järgmised kitsendused:

1. § 38 lg 1 p 2 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius mererannal 100 m; 2. § 38 lg 2 kohaselt rannal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi

piirini; 3. Korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja

ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja vööndi laiusest. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.

Lisaks on rannal veel:

1. ranna veekaitsevöönd 20 m, mis moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Tegevused veekaitsevööndis on reguleeritud veeseadusega.

2. kallasrada 10 m, mis määratakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist.

Antud ala puhul tuleb rannast tulenevate kitsenduste arvestamisel arvestada asjaolu, et rannajoont on oluliselt muudetud ning see ei ühti põhikaardi rannajoonega. Põhikaardi uuendamisel võib seega rannajoon muutuda. DP algatustaotluses on alusena kasutatud geodeetilist alusplaani, mis kajastab reaalset olukorda. Vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir.

Samuti tuleb arvestada, et planeeringualal on Noarootsi valla rannaalade teemaplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud (vt ptk 3.3).

Hoonestusalad on kavandatud väljaspoole ehituskeeluvööndit. Rannakindlustuse seadustamine ei vaja ehituskeeluvööndi vähendamist (LKS § 38 lg 5 p 3).

Kuna eeldatavasti kaasneb planeeringualal kaevetööde toimumine, siis tuleb kaevise võõrandamiseks taotleda Keskkonnaametist kaeviseluba maapõueseaduse § 97 lg 1 alusel, kui kaevist ei kasutata ära sama objekti tarbeks (maapõueseadus § 97 lg 9). Maapõueseaduse mõistes on kaevis ainult looduslikust seisundist eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

7

Joonis 2. Detailplaneeringu algatamiseelne eskiis.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

8

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

KeHJS § 33 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust. Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust.

KeHJS § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral – väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine.

Samuti tuleb KSH vajalikkust kaaluda hindamaks, kas detailplaneering on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6.

DP keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-le 12, ilma selleks alati KSH-d algatamata. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemad uuringud jms.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

9

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Lääne maakonnaplaneering 2030+1

Lääne maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/70.

Maakonnaplaneering näeb planeeringuala osas ette kattuvust rohevõrgustiku tugialaga (Vormsi-Noarootsi) ja väärtusliku maastikuga (Ramsi – Einbi).

Üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks:

1. Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele.

2. Rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad piirnevate omavalituste territooriumil kehtiva rohevõrguga.

3. Rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitatakse (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, pool-looduslikud kooslused jm).

4. Looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku aladel ei tohi langeda alla 90%. 5. Rohelise võrgustiku aladel on keskkonnasäästlik majandustegevus lubatud ja

soovitatav kui seadustest ja kaitseala kaitse-eeskirjadest ei tulene teisiti. 6. Rannaaladel asuva rohelise võrgustiku puhul on soovitav määrata ehituskeeluvöönd,

vähemalt 1,5 m samakõrgusjooneni, arvestada selle juures üleujutusohuga. Vältida tuleb ka maapinna täitmist.

7. Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid.

8. Asustust ja majandustegevust kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore.

9. Ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamine, peab väljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid edaspidi lähtuma rohelisest võrgustikust.

10. Tihedalt asustatud aladel (sh linnalise asustusega aladel) tuleb läbi edaspidiste planeeringute koostamise tagada ühendus erinevate rohealade vahel ja juurdepääs avalikele haljasaladele sh puhkealadele.

11. Rohekoridori alal tuleb tagada rohekoridori selline laius, mis tagab selle püsimise ja toimimise (tähtsusest lähtuvalt).

12. Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega, jms).

13. Tugialal ja rohekoridoris paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks ja üldmaaks

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laanemaa/laane-maakonnaplaneering-2030/

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

10

kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Uusehitiste kavandamine toimub KOV kaalutlusotsusele tuginedes vastavalt kavandatava tegevuse ulatusele, kas läbi eksperthinnangu või mõjude hindamise.

14. Koridoride lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks.

15. Rohelise võrgustiku tugialadel tuleb vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu.

16. Infrastruktuuri objektide ja uute kompaktse hoonestusega alade kavandamisel, peab vältima rohelise võrgustiku tugialade killustamist.

17. Rohelise võrgustiku tugialal tuleb reeglina vältida maavarade ja maa-ainese kaevandamist ning turbatootmist.

18. Juhul, kui rohelise võrgustiku aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid rohelisele võrgustikule. Rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevandamisloale lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

19. Maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala rekultiveerida ja taastada rohelise võrgustiku osana.

20. Rohelise võrgustiku aladel maaparandustööde planeerimisel hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele.

21. Rohelise võrgustiku tugialal rajada prügilaid ja jäätmehoidlaid ning teisi olulise ruumilise mõjuga objekte vaid äärmisel vajadusel.

22. Rohelise võrgustike koridorides säilitatakse olemasolevat looduslikku kooslust, tagamaks side rohevõrgustiku tuumalade vahel.

23. Maanteede ja rohevõrgustiku koridoride lõikumispaikades tuleb liiklusvoogude suurendamise kavandamisel rakendada loomade ülepääsu võimaldavaid abinõusid (planeerida tunnelid, sillad jne). Rohelise võrgustiku säilimist tagavad korralduslikud meetmed.

24. Maastikuhooldust korraldatakse maastikuhoolduskava majandamist metsakorralduskavade alusel. ja metsamaade

25. Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohiks oluliselt muuta veekogude looduslikku seisundit.

26. Väga suure külastatavusega rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine korraldada nii, et looduslik keskkond ei saaks ohustatud (piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine, prügimajandus, rajada telkimis-/puhke- /lõkkekohad, käimlad jms).

27. Piirata ja suunata rohelise võrgustiku aladel “metsikut” turismi puhkealade planeerimise teel.

28. Toetada ökoturismiga seonduvaid tegevusi. 29. Puutumatus looduses suunata liikumist õppe- ja matkaradade rajamisega.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

11

30. Maanteede ja rohevõrgustiku koridoride ristumiskohad tuleb liiklusohutuse tagamise eesmärgil tähistada vastavate liiklusmärkidega. Teehooldustöödega (teeäärte puhastamine võsast jms) tuleb tagada maksimaalselt hea nähtavus.

31. Koostöös piirkondliku Keskkonnaametiga ja kaitsealade valitsejatega, korraldada poollooduslike koosluste ja metsa vääriselupaikade kaitse ja hooldamine.

Ramsi-Einbi väärtusliku maastiku osas on maakonnaplaneeringu kohaselt vajalik:

− kohalike teede hooldamine ja rannikualale juurdepääsude tagamine läbi avalike teede;

− perspektiivse Vormsi-Noarootsi püsiühendusega arvestamine;

− uute elamualade kavandamisel rannakülade taastamise eelistamine;

− pärandmaastikena väärtuslike poollooduslike koosluste (loopealsete ja puisniitude) kinnikasvamise vältimine.

Arvestades maakonnaplaneeringu kohase rohevõrgustiku tugiala ulatust ning seisundit, siis ei ohusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus tugiala sidusust, terviklikkust ega seisundit. Tegu on tugiala ulatust arvestades võrdlemisi väikesemahulise arendustegevusega.

3.2 Noarootsi valla üldplaneering2

Detailplaneeritaval alal kehtib käesoleval ajal Noarootsi valla üldplaneering, mis on kehtestatud juba 2003 aastal ning seega praeguseks vananenud. Kehtiv üldplaneering seab üldised ehitustingimused valla territooriumil:

− krundil pindalaga kuni 0,3 ha võib püstitada kuni 2 hoonet (elamu + 1 abihoone);

− krundil pindalaga üle 0,3 ha võib ehitada kuni 4 hoonet (elamu + 3 abihoonet);

− täisehituse protsent maksimaalselt 10% krundi pindalast;

− hoonete maksimaalne korruselisus 1,5 korrust (ühekorruseline hoone katusekorrusega);

− krundi hoonestamisel säilitada vähemalt 50% olemasolevast kõrghaljastusest;

− keelatud on ehitada krundipiirile lähemale kui 5m;

Lisatingimused detailplaneeringu kohustuseta aladel:

− soovitatav minimaalne krundi suurus 0,5 ha;

− kahe hoonegrupi (põhihoone + kõrvalhooned) vaheline minimaalne kaugus 50 m.

Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni tuleb arvestada kehtiva üldplaneeringu ehitustingimusi detailplaneeringu koostamisel. Käesoleva detailplaneeringu puhul järgitakse pigem Lääne-Nigula valla uut üldplaneeringut, mis on eelduslikult lähiajal kehtestatav. Siiski puudub otseselt vastuolu ka kehtiva üldplaneeringuga – nähakse ette suuremat hoonete arvu, kuid tuleb arvestada, et tegu ei ole elamu rajamisega, vaid soovitakse rajada puhkeküla.

2 https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/0/Noarootsi+valla+%C3%BCldplaneeringu+kehtestamine.zi p/07ed6975-2352-4a24-8f8a-6dd855ed830c

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

12

3.3 Noarootsi valla rannaalade teemaplaneering3

Teemaplaneeringu põhieesmärk on valla üldplaneeringus toodud ranna ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi piiride täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras. Samuti täpsustatakse rannaalade üldised maakasutus- ja ehitustingimused. Eriti aktuaalne oli rannaalade ehitustingimuste ülevaatamine pärast 09.01.2005. a suuri üleujutusi. Teemaplaneering kehtestati Noarootsi Vallavolikogu 15.06.2006. a määrusega nr 13.

Teemaplaneering seab järgmised ehitus- ja kasutustingimused:

− Majandustegevus ja maastikuhooldus planeeringualal on soovitav korraldada maastikuhoolduskava alusel, mis tagab maastike looduslike, esteetiliste ja miljööväärtuslike väärtuste hooldamise ja säilimise.

− Planeeringualale jäävatel väärtusliku maastiku aladel on oluline säilitada võimalikult palju traditsioonilist maastikupilti ja maastikuelemente.

− Keelata mootorsõidukite sõitmine rannaaladel mitte selleks ette nähtud kohas.

− Ehitamisel jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning sobitada hooned hoolikalt maastikku. Uusehitiste rajamisel kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega.

− Rannaalale jäävaid ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus ei õgvendata.

− Kui juurdepääs kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on maaomaniku poolt piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja kallasraja või huviväärsuse kaugust.

− Väärtuslikel maastikel asuvad põllumaad ja kultuurrohumaad tuleb hoida kasutuses.

− Rannaniitudel on vajalik niitmine ja karjatamine, puisniitudel poollooduslike koosluste hooldustööd (niitmine, võsa raiumine, vanade puude väljaraiumine ja juurimine, okste põletamine jms).

− Soovitav on laiendada hooldustöid ka kasutusest väljalangenud põlispõldude ja poollooduslike koosluste taastamiseks.

− Põlispõldude säilitamiseks tagada nende järjepidev iga-aastane hooldus (pikaajalised maakasutuse lepingud jms).

− Lahesoppide kinnikasvamist tuleb vältida järjepideva roolõikusega.

− Kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb algatada keskkonnamõju hindamine.

Teemaplaneeringu alusel on vähendatud4 ehituskeeluvööndit Einbi küla piirkonnas, sh detailplaneeringualal. Detailplaneeringuga soovitakse uushoonestus kavandada järgides vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust.

3 https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/19826301/Rannaalade+teemaplan.zip/5b9251e7-f93d- 4b55-adac-b4325ec9c818

4 KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

13

3.4 Lääne-Nigula valla koostatav üldplaneering5

Käesoleva KSH eelhinnangu koostamise ajal oli Lääne-Nigula valla uus üldplaneering vastuvõetud, kuid ei olnud veel kehtestatud.

Koostatava üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringuala hajaasustusse maalise asustuse ala juhtotstarbega alale, rohevõrgustiku tugialale ning väärtuslikule maastikule. Ala kattub osaliselt arheoloogiatundliku alaga.

Üldplaneeringu kohaselt hajaasustuses ei või hooned üldjuhul asuda lähemal kui 4 m katastriüksuse piirist. Naabermaaüksuste vahelise hoonestuse minimaalne kaugus hajaasustuses on üldjuhul 40 m. Kui hoonestusele on hajaasustuses tagatud nõutud tuletõrje veevõtukoht, siis erandina võib nõudeid vähendada. Suurim lubatud ehitisealune pind määratakse igakordselt projekteerimistingimustega (erandjuhtudel detailplaneeringuga) lähtudes ümbruses väljakujunenud hoonestuslaadist, maaüksusest ning hinnates mahtude sobitumist maastikuga ja ümbritseva asustusega. Hajaasustuses ei tohi elukondlike hoonete suurim hoonete alune pind ületada 10 % katastriüksuse pindalast (põhjendatud juhul võib teha erandeid enne üldplaneeringu kehtestamist moodustatud maaüksuste osas). Suurim lubatud üksik- või kaksikelamu kõrgus on 10 m ümbritsevast maapinnast. Uute hoonete projekteerimistingimuste andmisel tuleb analüüsida ümbritsevat hoonestuslaadi, kasutatud materjale, ehitusvõtteid, hoonete paiknemist ja avanevaid vaateid ning analüüsist lähtuvalt kujundada asukohapõhised nõuded.

Üldplaneering seab hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid ja tihedamalt asustatud külakeskuseid) paikneval rohevõrgustikul järgmised tingimused:

− rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel).

− Eeltoodud koridori laiuse vähendamisi ei tohi koridori pikki suunal lubada tihedamini kui 200 m;

− rohevõrgustiku tugialale ehitamisel peab katkematu tugiala laius olema vähemalt 100 m. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d);

− rohelise võrgustiku alal ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine. Karjamaade piirded on siiski lubatud ka rohevõrgustikus.

Üldplaneeringus määratavad detailplaneeringu kontekstis asjakohased põhimõtted väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamiseks on järgmised:

− elamualade asukoha valikul tuleb eelistada ajalooliste talukohtade taastamist;

− väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega (see ei tähenda, et uusehitised peavad ümbritsevat keskkonda kopeerima). Väljaspool külasüdamikke, hajaasustuse

5 https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/20109551/28102021- 1912%C3%9CP3_tekst_LNigula.pdf/6ee29918-6d90-4865-866b-280d3384c5fc

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

14

tingimustes on soovitav eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele);

− väärtuslikel maastikel paiknevaid ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus üldjuhul ei õgvendata, välja arvatud juhtudel, kus see on vältimatult vajalik elanike elu ja turvalisuse huvides nt päästetehnika jms juurdepääsu võimaldamiseks;

− kui juurdepääs väärtusliku maastiku alal asuvale kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, peab tee lõppema minimaalse parklaga või võimalusega auto ümberpööramiseks;

− rannaalal asuvate vaatamisväärsuste esile tõstmiseks, tuleb arvestada vaadetega merelt ja tagada võimalusel juurdepääs veeteelt;

− liikumise piiramisel väärtusliku maastiku alal maaomanike poolt peavad eramaa piirid olema looduses tähistatud;

− kui juurdepääs väärtusliku maastiku alal asuvale kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on maaomaniku poolt piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja huviväärsuse kaugust;

− väärtuslikel maastikel asuvatel rannaniitudel on vajalik niitmine ja karjatamine, puisniitudel poollooduslike koosluste hooldustööd (niitmine, võsa raiumine, okste põletamine jms);

− väärtusliku maastiku alale jäävate lahesoppide kinnikasvamist tuleb vältida järjepideva roolõikusega.

Koostatav üldplaneering jätab kehtima eelnevad ehituskeeluvööndi vähendamised, sh rannaalade teemaplaneeringuga vähendatud ehituskeeluvööndi vähendamise detailplaneeringu alal. Detailplaneeringuga soovitakse uushoonestus kavandada järgides vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

15

4 Mõjutatav keskkond

Planeeritav ala hõlmab Lääne-Nigula vallas Einbi külas Väike-Muusa katastriüksust (52001:005:1231) ja Suur-Muusa katastriüksust (52001:005:1522).

Väike-Muusa on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega ning 7,04 ha suuruse pindalaga maaüksus, millest haritav maa moodustab 1,92 ha, looduslik rohumaa 0,39 ha, metsamaa 3,53 ha ja muu maa 1,20 ha.

Suur-Muusa on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega ning 8,72 ha suuruse pindalaga maaüksus, millest looduslik rohumaa hõlmab 1,40 ha, metsamaa 6,37 ha ja muu maa 0,95 ha.

Planeeritav ala piirneb põhjast 100% transpordimaa sihtotstarbega Sääsemetsa tee (44101:001:1500) katastriüksusega, idast maatulundusmaa sihtotstarbega Smeens-Andruse (52001:005:2171), läänest maatulundusmaa sihtotstarbega Jakos-Mathieseni (52001:005:1251) katastriüksustega ning omavalitsusele kuuluva ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Tokkroosi (52001:005:0780) katastriüksusega. Ala lõunapiiriks on Läänemeri (Haapsalu laht). Väike-Muusa katastriüksuse sees paikneb elamumaa sihtotstarbega Piibu (52001:005:0800) katastriüksus. Ümbritsevatest aladest on hoonestatud Tokkroosi kinnistu kus paiknevad ehitisregistri alusel valdavalt 70ndatel rajatud suvila, saun, kuur, kelder ja kaev. Hooned on kohati lagunenud.

Alale ligipääs on mööda Sääsemetsa tee kinnistut rajatud kruusakattega erateed.

Väike-Muusa maaüksuse põhjaosa on kinnikasvav endine rohumaa. Alal kasvavad valdavalt männid (metsakorralduslike andmete alusel vanusega u 20 aastat). Maaüksuse keskosas paikneb lageraielank üksikute seemnepuudega. Raie on olnud hiljutine ning noorendikku alale ei ole veel tekkinud. Kinnistu rannapoolne metsaosa on pohla kasvukohatüüpi u 80–90 aastane männik.

Suur-Muusa maaüksus on pea tervikuna kaetud pohla ja jänesekapsa-pohla kasvukohatüübi männikuga. Metsa vanus on valdavalt 65–100 aastat. Nooremad metsaeraldised paiknevad kinnistu põhjaosas. Tegu on piirkonnale iseloomuliku rannamänniku alaga.

11.05.2022 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur kohaselt ei paike maaüksustel ega nende vahetus läheduses teadaolevaid kaitsealuste liikide leiukohti.

Ala on hoolimata juba toimunud inimtegevusest võrdlemisi looduslikus seisundis. Välivaatlusel kohati metskitsi ning leiti märke rebase tegevusest.

Detailplaneeringuala lõunaosa piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodusalaga (EE0040002) ja Väinamere linnualaga (EE0040001). Siseriiklikult on linnu- ja loodusala antud piirkonnas kaitse all Väinamere hoiualana (Läänemaa) (KLO2000241).

Planeeritava ala lõunaosas on EELIS alusel inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpide rannaniidud (1630*) ja laiad madalad lahed (1160) esinemine.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

16

Joonis 3. Planeeritava ala paiknemine Väinamere linnu-, loodus- ja hoiuala suhtes ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventeeringute kohane paiknemine alal.

Elupaigatüübi 1160 puhul on EELIS kohaselt tegu väga esindusliku ja hästi säilinud väga kõrge väärtusega elupaigatüübi eraldisega.

Elupaigatüübi 1630* puhul on EELIS kohaselt tegu kesise esinduslikkuse ja seisundiga elupaigatüübi eraldisega. Piirkonna rannaniidud on roostuvad ning vajaksid regulaarset hooldamist.

Reaalselt käesolevaks ajaks maaüksustel rannaniidu elupaigatüüpi ei esine (Joonis 4). Rannakindlustuse rajamisel on rannaniidu alal teostatud pinnasetöid, mille käigus on pinnas vallitatud rannakindlustuseks. Rannakindlustus on rajatud valdavalt põhikaardi kohasele maismaale. Kattuvus põhikaardi kohase merealaga esineb 400 m2 ulatuses (rajatud muulitaolise rajatise tipuosa paikneb põhikaardi kohasel merealal).

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

17

Joonis 4. Maa-ameti kaldaerofoto https://fotoladu.maaamet.ee/foto=5437529.

Maaüksustel puuduvad ehitisregistri andmetel õigusliku alusega rajatud hooned ja rajatised. Ka ajalooliste kaartide alusel ei ole antud maaüksustel ajalooliselt hoonestust paiknenud.

Alal esineb ka ajutisi eeldatavalt ehitustegevuseks kasutatavaid teisaldatavaid hooneid. Alale on rajatud tee, tiigid, rannakindlustus, terrassid ning terrassidel paiknevad klaasist väikesed (alla 20 m2) puhkehooned (nn ümaronid). Terrass ja ümaronid paiknevad rajatud suurema tiigi kaldal rannakindlustusest minimaalselt 24 m kaugusel.

Alale ligipääsuteed on piiratud väravatega ning varustatud eramaa siltidega.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

18

5 Võimalikud keskkonnamõjud

5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest6, 7.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

Mõjuala ulatuse määratlemine.

Väikesemahulise (alla 50 majutuskoha) puhkeküla rajamine ei oma olulisi negatiivseid mõjusid väljapoole planeeritavat ala.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KSH eelhinnangu peatükis 1 ja siinkohal seda ei korrata.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus.

Planeeritav ala piirneb ja väikeses ulatuses kaardikihtide alusel kattub Väinamere linnu- ja loodusalaga. Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodusala

6 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet 7 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

19

ja Väinamere linnuala piiriks on antud piirkonnas rannajoon. Samuti peaks ka maaüksuste piir olema rannajoon. Kuna põhikaardi ja maaüksuste ning kaitstavate objektide piiride korrigeerimine toimub eri aegadel, tekib vahepeal kaardikihtide kattumine. Linnu- ja loodusalaga kattuvale planeeringuala osale tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata ja on oodata, et kaardikihtide korrigeerimisel planeeringuala kattuvus loodus- ja linnualaga lakkab.

Väinamere loodusala (EE0040002) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas:

− I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0);

− II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst- linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Väinamere linnuala (EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas:

− liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani ehk roohani (Anser anser), väike- laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla ehk rüdi ehk niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi ehk rüdi ehk suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

20

(Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir ehk räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Kavandatav tegevus ei ole vajalik linnu- või loodusala kaitse eesmärkide saavutamiseks.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on esitatud Tabel 1-s.

Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura ala

Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

Väinam ere loodusa la

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatest kooslustest on planeeritaval alal registreeritud rannaniidu esinemine ning planeeritava alaga külgnevalt laia madala lahe esinemine.

Rannaniidu elupaigatüübi eraldis piirkonnas jäi valdavalt väljaspoole loodusala piiri. Väljaspool loodusala piiri paiknev elupaigatüübi eraldis ei saa otseselt olla loodusala kaitse- eesmärgiks. Eraldis on planeeringuala osas käesolevaks ajaks rannakindlustuse rajamise tõttu hävinud. Seega planeeringuga kavandatavad tegevused sellele täiendavat mõju ei avalda.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

21

Natura ala

Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

Rajatud rannakindlustus jääb valdavalt väljaspoole Väinamere loodusala. Kattuvus esineb u 400 m2 ulatuses (rajatud muulitaolise rajatise tipuosa paikneb loodusalal).

Laia madala lahe elupaigatüübi osas negatiivne mõju nii senisel kui kavandataval tegevusel puudub. Elupaik jääb merealale kuhu tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata. Rannajoone juba toimunud muutmine on teataval määral pigem suurendanud lahe ulatust.

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevate looma- ja taimeliikide esinemist ei ole planeeritaval alal ega võimalikus mõjupiirkonnas registreeritud. Sellest lähtuvalt on ebatõenäoline ka loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadele mõju avaldamine.

Väinam ere linnual a

Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide esinemist ei ole planeeritaval alal ega võimalikus mõjupiirkonnas registreeritud. Haapsalu lahel peatuvatele ja elutsevatele linnuliikidele mõju avaldamine on kavandatava tegevuse mahtu arvestades ebatõenäoline. Sellest lähtuvalt on ebatõenäoline ka linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadele mõju avaldamine.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud negatiivne mõju Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata kaitse- eesmärgiks olevate koosluste pindala vähenemist või seisundi halvenemist. Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine.

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele

Planeeringuala piirneb lõunast Väinamere hoiualaga, mille kaitse-eesmärgid kattuvad Väinamere linnu- ja loodusalaga. Arvestades ptk 5.1 toodut, siis ei ole oodata, et alale puhkeküla ja elamu rajamine avaldaks negatiivset mõju Väinamere hoiuala kaitse- eesmärkidele.

Kaitsealuste liikide esinemist planeeritaval alal ei ole registreeritud ning seega neile olulise mõju esinemist ei ole oodata.

Planeeritava ala rannaalal on EELIS andmetel registreeritud on EELIS alusel inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpide rannaniidud (1630*) ja merealal laiad madalad lahed (1160) esinemine (Joonis 3). Alal juba teostatud ja kavandatav ehitustegevus ei mõjuta olulisel määral madalat lahte. Alal teostatud rannakindlustuse rajamisega kaasnenud pinnase

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

22

ümberpaigutamisega on rikutud rannaniidu kooslus. Rannaniit oli enne ehitustegevust tugevalt roostunud ja kesises seisundis, kuid taastamispotentsiaaliga. Taastus- ja hooldustööde jätkuval puudumisel oleks alal jätkunud roostumine ning kinnikasvamine. Rannakindlustuse rajamine on vähendanud piirkonna rannaniidu pindala ja selle taastumine on ebatõenäoline.

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringuga rannaalale täiendavaid tegevusi ei kavandata, seega ka täiendavat olulist mõju ei avaldata.

5.3 Mõju rohevõrgustikule

Planeeritav ala paikneb maakonnaplaneeringu ja koostatava üldplaneeringu kohasel rohevõrgustiku tugialal.

Roheline võrgustik (RV) on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest8.

Rohelise võrgustiku peamised eesmärgid on9:

- Elurikkuse kaitse ja säilitamine. - Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine. - Rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine.

Rohevõrgustik koosneb elementidena tugialadest ja ribastruktuuridest ehk rohekoridoridest.

Tugiala(d) on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad e VEPid, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või RV seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad;

(Rohe)koridorid ehk ribastruktuurid tugialasid ühendavad RV elemendid, mille eesmärk on tagada RV sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

Selleks, et RV täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks. Veelgi olulisem on, et tagatud oleks ökoloogiline sidusus, st, et RV struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks elupaikade ja sidusalt liikumisteede funktsioneeriva võrgustikuna.

Rohevõrgustiku funktsioonid võivad olla multifunktsionaalsed ning need erinevad funktsioonid võivad olla konfliktsed (nt elurikkuse säilitamine ja puhkealana kasutus võivad olla vastandlikud).

5.3.1 Mõju elurikkuse kaitsele ja säilitamisele

Planeeringus kavandatud hoonestusalade rajamine rohevõrgustiku tugialale ei ole rohevõrgustiku elurikkuse kaitse ja elupaikade sidususe eesmärke toetav tegevus. Samas ei ole tegemist planeeringulahendusega, mis killustaks tugiala või muudaks selle ulukitele sobimatuks.

8 Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104 9OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

23

Juhtivate zooloogide poolt koostatud rohevõrgustiku hinnangud soovitavad, et metsaga aladel peab jääma vähemalt 100 m ja avamaastikul vähemalt 200 m looduslikku liikumiskoridori, selleks, et rohevõrgustik toimiks ka suurulukite jaoks10. Antud planeeringu puhul vajaliku ulatusega koridorid piirkonnas säilivad.

Maakonnaplaneering sätestab ainukese kvantitatiivse rohevõrgustiku tugialade tingimusena, et säilitada tuleb rohelise võrgustiku aladel looduslike alade osatähtsusest 90%. Käsitletava detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus ei vähenda looduslike alade osatähtsust tugialal alla 90%.

Koostatav üldplaneering näeb, ette, et tugiala peab säilima vähemalt 100 m laiuselt. Antud planeeringu puhul on võimalik tagada 100 m koridorid hoonestusalade vahel.

Planeeringualale on rajatud tiike. Tiigid on rajatud võrdlemisi laugete kallastega. Sellest lähtuvalt võib neid pidada elurikkust toetavaks ning juhul kui neisse ei asustata kalu võib neid pidada sobilikuks kahepaiksete elu- ja sigimispaigaks. Tiike võib pidada rohevõrgustiku toimimist toetavaks.

5.3.2 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused – sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused jm ekstreemsed ilmastikunähtused – on vähemalt osaliselt leevendatavad rohealade planeerimise kaudu9.

Kuna alale on juba rajatud rannakindlustus, siis on kavandatavad hoonestusalad, mõõduka veetaseme tõusu korral kaitstud üleujutuse eest. Arvestades ehitusalade kavandatavat suurust, siis ei põhjustata maakasutuse muutust ulatuses, mis põhjustaks olulist mõju kliimamuutustele.

5.3.3 Mõju rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamisele

Rohevõrgustiku vabaõhu puhkefunktsioon on oluline eeskätt linnalise asustusega aladel, nende vahetus läheduses ja traditsioonilistes, väljakujunenud puhkemajandusliku taristuga looduslikes puhkepiirkondades. Noarootsi piirkonnas kindlasti on oluline puhkemajanduslik väärtus ning väikesemahulise puhkeküla rajamist võib pidada seega rohevõrgustiku puhkemajandusliku funktsiooniga kooskõlas olevaks.

5.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Kuna maaüksustest suur osa on määratletud metsamaana, siis DP kehtestamise järgselt tuleb metsamaa osas esitada lähtuvalt metsaseaduse §-le 32 metsateatis raadamiseks aladel, kus kavandatakse metsamajandamisest erinevat maakasutust, mis eeldab puistu eemaldamist.

10 OÜ Naturum. 2021. Häädemeeste valla rohevõrgustiku piiride ja tingimuste täpsustamise uuring.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

24

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistu varasemat maakasutust on jääkreostuse esinemine vähetõenäoline.

5.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

5.5.1 Veekeskkond

Planeeritavate hoonete veevajadadus on võimalik tagada rajatava puurkaevu baasil. Puurkaev tuleb projekteerida ja rajada pädeva ettevõtte poolt vastavalt kehtivatele nõuetele. Korrektse projekteerimise ja ehitustegevuse korral ei ole oodata puurkaevu rajamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

Veeseaduse § 187 p 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui selgub, et puurkaevust võetava põhjaveekogus on 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas, siis on vajalik tegevuseks taotleda veeluba. Arvestades arendustegevuse mahtu ei pruugi veevõtt ületada veeloa künnist, kuid täpne veevajadus peab selguma detailplaneeringu koostamisel. Siiski arvestades arendustegevuse mahtu, siis ei ole oodata olulist mõju põhjaveeressursile.

Puurkaevu rajamisel tuleb jälgida, et juhul kui puurkaevule moodustatakse hooldusala, siis on selle piires põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevused loetletud veeseaduse §-s 154. Kui veehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, siis peab arvestama, et sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud. Veehaarde sanitaarkaitsealal keelatud ja lubatud tegevused on sätestatud VeeS §-s 151.

Planeeringuala reoveekäitluse lahenduse kavandamisel tuleb järgida veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevaid nõudeid. Reovee osas on võimalik nii kohtkäitluse lahendus kui kogumismahutite kasutamine. Nõuete järgimisel ei ole oodata vee- või pinnase reostuse ohtu. Vastavalt veeseaduse (VeeS) § 127 ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine reguleeritud VeeS § 137 alusel.

Põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) alusel on tegu osaliselt keskmiselt kaitstud ja osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Planeeringualale lähima puurkaevu (PRK0052961) geoloogilise läbilõike alusel (savimoreeni kihi tüsedus 13 m) on tegu pigem keskmiselt kaitstud

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

25

põhjaveega alaga. Kuni 5 m³ heitvett ööpäevas on keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel võimalik immutada, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist; kuni 50 m³ heitvett on ööpäevas keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel lubatud immutada pärast reovee bioloogilist puhastamist. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju veekeskkonnale, mis eeldaks planeeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Veevarustuse ja reoveekäitluse küsimused tuleb lahendada õigusaktide ja asjakohaste standardite nõuete kohaselt.

Alal on juba 2006. a ehituskeeluvööndit vähendatud üldplaneeringu teemaplaneeringuga. Planeeringuga soovitakse kavandatakse ehitusalad väljaspoole ehituskeeluvööndit, lähtudes alal juba toimunud ehituskeeluvööndi vähendamisest. Ehituskeeluvööndi paiknemise osas lähtutakse kehtivast teemaplaneeringust.

Arvestades ala rannale juba rajatud rannakindlustust ning kavandatavate ehitusalade kaugust veepiirist, siis ei ole oodata, et kavandatavad ehitusalad jääksid üleujutuste poolt mõjutatud alale. Seega antud asukohtadesse hoonestuse rajamisel ei esine olulist merekeskkonna reostumise riski.

Rannakindlustuse rajamisega seotud mõjud on juba olnud ning nende käsitlemine eelhinnangus ei ole asjakohane. Arvestades rajatud rannakindlustuse paiknemist (rajatud valdavalt maismaale) ei mõjuta antud rannakindlustus oluliselt rannaprotsesse ega ranna elupaikasid. Rannakindlustus on rajatud valdavalt maismaa poole mere poolt regulaarselt üleujutatavast alast. Tormide korral vähendab rannakindlustus merevee jõudmist rannakindlustusest sisemaa suunas, kuid sellega ei kaasne olulist elupaiga muutust rannamänniku jaoks. Haapsalu lahe setete liikumist on ülevaatlikult varasemalt modelleeritud, kuid mitte otseselt planeeritaval alal11. Modelleeringu põhjal saab siiski eeldada, et antud laheosas võib eeldada loodetuulte korral setete kuhjumist. Setete kuhjumine ja ärakanne jätkub piirkonnas ka tulevikus ning laiemal territooriumil ei suuda rajatud rannakindlustus oma mõõtmete väiksuse tõttu mereprotsesse muuta. Kuna rannakindlustus on rajatud võrdlemisi sopiliselt, siis võib eeldada, et moodustatud kitsad lahesopid kantakse setteid täis ning pikaajalisemas plaanis muutub rannajoon uuesti sirgemaks (nii nagu see looduslikult on olnud).

5.5.2 Õhu saastatus

Planeeringu elluviimiseaegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms).

Soojusvarustus lahendatakse lokaalküttel. Konkreetse hoonete kütteliigi (soe vesi) kasutamine lahendatakse ehitusprojektis. Arvestades arendustegevuse mahtu ja iseloomu ei ole oodata hoonete küttega seonduvat olulist mõju õhukvaliteedile.

11 OÜ Lainemudel. 2019. HAAPSALU LAHE RANNIKUVEEKOGUMI ANALÜÜSID IV köide. Setete liikumise modelleerimine

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

26

5.5.3 Lõhn

Kavandatud tegevusega ei kaasne lõhnahäiringu teket.

5.5.4 Müra

Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud piirkonna müratasemele on lühiajalised ning lokaalsed. Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist müra, mis võiks põhjustada häiringuid väljapool planeeringuala.

5.5.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valguse või vibratsiooni teket.

5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Negatiivne mõju inimese tervisele antud planeeringu kontekstis puudub. Planeeringuga kavandatavat puhkeküla jaoks vajaliku taristu rajamist võib pidada inimese tervisele positiivse mõjuga olevaks.

Kavandatava tegevuse mõju sotsiaalsetele vajadustele võib pidada positiivseks. Tegevus seisneb puhkeküla väljaehitamises, mis võimaldab piirkonna majanduse arendamist.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikumat mõju varale. Planeeringualasse hõlmatud kinnistu väärtus tõenäoliselt planeeringu rakendamisel tõuseb.

5.7 Mõju kultuuriväärtustele

Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Samuti puuduvad pärandkultuuriobjektid.

Planeeritav ala kattub osaliselt muinsuskaitseameti poolt 2021 aastal kaardistatud arheoloogiatundliku alaga. Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida detailplaneeringu algatamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta antud alal. Samuti tuleb käesolevale KSH eelhinnangule küsida Muinsuskaitseameti kui asjaomase asutuse arvamust.

Ehitustegevuse käigus arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31).

Kavandatav tegevus eeldatavalt mõju kultuuripärandile ei avalda.

5.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Kavandatud tegevusega ei kaasne olulisi spetsiifiliste avariiolukordade esinemise võimalusi.

Planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal tegutsemisel tuleb järgida kehtivas õiguses esinevaid nõudeid tule- ja tööohutusele, jäätmekäitlusele, liiklusohutusele jms.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

27

5.9 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringualast u 110 m kaugusel kehtib Alvari katastriüksuse detailplaneering (kehtestatud 2019)12. Planeering näeb ette katastriüksusele kuni 15 majakesega puhkeküla rajamise. Katastriüksuse sihtotstarve muudetakse osaliselt ärimaaks ja ehituskeeluvööndi ulatust vähendatakse kuni looduskaitseseadusest tuleneva piirini. Määratud on maaüksuse ehitusõigus ja hoonestustingimused, kommunikatsioonilahendused, juurdepääsutee asukoht, servituutide vajadus ning seatud keskkonnatingimused. Tuleb arvestada, et piirkonna elanike jaoks suureneks kahe puhkeküla koosmõjus külastajatega seotud liikluskoormus ja sellega seotud võimalikud häiringud. Samuti esineks antud piirkonnas ala looduslikkuse vähenemine. Arvestades siiski, et mõlemad puhkeküla arendustegevused on suhteliselt väikese mahulised, siis ei ole oodata koosmõju ulatuses, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Mõlemad arendused näevad ette loodusmaastiku integreeritud lahendusi ning võrdlemisi väikest külastusmahtu.

5.10 Muud aspektid

KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

12 https://www.laanenigula.ee/noarootsi2

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

28

6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused

Planeeringu edasisel koostamisel ning kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada järgmisi keskkonnatingimusi:

- Puurkaevu rajamisel tuleb see rajada lähtudes keskkonnaministri 09.07.2015. a määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või - augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Puurkaevu asukoht tuleb valida võimalike reostusallikate (imbväljakud, septikud jms.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakut) ülesvoolu ja krundi piires võimalikult kaugel (mitte vähem kui 50 m). Tagada tuleb nõuetekohane sanitaarkaitseala. Puurkaevu rajamisel tuleb sellest veevarustuse tagamisel arvestada joogiveele kehtivate kvaliteedinormidega (sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“).

- Reovee puhastamisel ja heitvee immutamisel tuleb arvestada kehtivate nõuetega. Immutuskoht peab asuma puurkaevust allavoolu ja vähemalt 50 m kaugusel puurkaevu sanitaarkaitse- või hooldusalast.

- Hoonete asukohtade valikul lähtuda reaalsest puistu paiknemisest. Hooned paigutada lagedamatele aladele. Puud taluvad valgus- ja niiskustingimuste muutust paremini kui neid säilitatakse gruppidena.

- Pinnase ettevalmistustööd (nt koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raiet teostada pesitsusvälisel (september–märts), vältimaks maas või põõsastikes pesitsevate lindude pesade hävimist.

- Enamik linnuliike ei suuda eristada klaaspindu (eeskätt peegelklaasi) ning seega vigastavad ja hukkuvad nad kokkupõrgetes loodusmaastikusse paigutatud klaaspindadega kergesti. Planeeringuala külgneb Väinamere hoiualaga, mis on väga linnustikurikas ala. Lindude kokkupõrkeriski kavandatavate hoonetega on võimalik vähendada erinevate meetmetega tõstes pindade nähtavust lindude jaoks. Eeskätt on efektiivne suurte klaaspindade vältimine hoonete arhitektuurses lahenduses. Juhul kui klaaspindu soovitakse siiski kasutada, siis on erinevaid võimalusi klaaspindade lindudele nähtavaks muutmiseks (sirmid, kardinad, kleebised: näidiseid leiab https://birdsafe.ca/homes-safe-for-birds/#what-can-you-do.)

- Vältida ulatuslike rohevõrgustikku killustavate piirdeaedade rajamist. Juhul kui piirdeaedu soovitakse rajada, siis piirata objekte, mis vajavad kaitset, mitte kogu territooriumit.

- Planeeritav ala kattub osaliselt muinsuskaitseameti poolt 2021 aastal kaardistatud arheoloogiatundliku alaga. Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida detailplaneeringu algatamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta antud alal

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

29

7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14, mille kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lg-le 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks olulist negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) mõju planeeringualaga piirnevate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud;

3) kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast looduslikus seisundis metsaalade pindala vähenemist, kuid arvestades arenduse kavandatavaid mahte, siis on mõju vähene. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata Väinamere hoiuala kaitse- eesmärgiks olevate koosluste või liikide seisundi halvenemist.

4) ajastades pinnase ettevalmistustööd (nt koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raie lindude pesitsusvälisele ajale (september–märts) on võimalik vältida piirkonnas potentsiaalselt elutsevate linnuliikide pesitsusaegset häirimist.

5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeringu elluviimisega kaasnevana on oodata positiivset mõju inimese heaolule seoses puhkeküla rajamisega.

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

7) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

8) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju.

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 ning täiemahulise KSH läbiviimise vajadust eelhinnangu koostaja ei näe.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

30

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

31

Kasutatud materjalid

Kasutatud allikad

Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Lääne maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laanemaa/laane- maakonnaplaneering-2030/

Lääne-Nigula valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/20109551/28102021- 1912%C3%9CP3_tekst_LNigula.pdf/6ee29918-6d90-4865-866b-280d3384c5fc

Noarootsi valla rannaalade teemaplaneering. Kättesaadav: https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/19826301/Rannaalade+teemaplan.zip/5 b9251e7-f93d-4b55-adac-b4325ec9c818

Noarootsi valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/0/Noarootsi+valla+%C3%BCldplaneerin gu+kehtestamine.zip/07ed6975-2352-4a24-8f8a-6dd855ed830c

Seadused, määrused:

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (Vastu võetud 24.09.2019 nr 61). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021016?leiaKehtiv

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047?leiaKehtiv

Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv

Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020059?leiaKehtiv

Metsaseadus (RT I 2006, 30, 232). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021010?leiaKehtiv

Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

32

esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid (Vastu võetud 09.07.2015 nr 43). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/114072015001

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022004?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/127042022009?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

33

Lisad

Lisa 1. KSH eelhinnangule esitatud ettepanekud ja nende arvestamine

Ettepanek Arvestamine

Keskkonnaamet 18.07.2022 nr 6-5/22/12149-2

Keskkonnaamet on seisukohal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Siiski palume saadetud materjale täiendada vastavalt Keskkonnaameti märkustele.

Teadmiseks võetud

Eelhinnangu lk 32 kohaselt planeeritav ala piirneb ja väikeses ulatuses kattub Väinamere linnu- ja loodusalaga. Juhime tähelepanu, et selles kohas on Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala piiriks rannajoon. Samuti peaks ka maaüksuste piir olema rannajoon. Kuna põhikaardi ja maaüksuste ning kaitstavate objektide piiride korrigeerimine toimub eri aegadel, tekib vahepeal kaardikihtide kattumine.

Eelhinnangu ptk 5.1 täiendati vastavalt märkusele

Juhime tähelepanu, et saadetud materjalides lähtutakse ehitukeeluvööndi joone määratlemisel koostatavast Lääne- Nigula valla üldplaneeringust, mis ei ole veel kehtestatud (hetkel on üldplaneering esitatud heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile). Detailplaneeringu kehtestamisel tuleb lähtuda kehtestatud üldplaneeringust.

Selgitame, et KSH eelhinnangus ja detailplaneeringu algatamise taotluses lähtutakse eituskeeluvööndi joone määramisel kehtivast Noarootsi valla rannaalade teemaplaneeringust. Koostatav Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt kavandatakse antud alal kehtestada juba kehtiva teemaplaneeringuga vähendatud ehituskeeluvööndi asukoht ehk ehituskeeluvööndit on juba vähendatud ja uus üldplaneering jätab

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

34

eeldatavalt vähendamise jõusse.

Eelhinnangu kohaselt looks detailplaneering aluse ka alale rajatud rannakindlustuse seadustamiseks. Palume detailplaneeringu algatamise dokumente täiendada ja lisada detailplaneeringu eesmärgina ka rannakindlustuse seadustamine ja tuua selgelt välja, kas rannakindlustus on rajatud rajamise hetkel merre või maismaale. Rannakindlustuse rajamist käsitleb looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 3.

Detailplaneeringu algatamise korraldusse on asjakohane lisada rannakindlustuse seadustamine detailplaneeringu eesmärgina.

KSH eelhinnangu ptk 4 täiendati - Rannakindlustus on rajatud valdavalt põhikaardi kohasele maismaale. Kattuvus põhikaardi kohase merealaga esineb 400 m2 ulatuses (rajatud muulitaolise rajatise tipuosa paikneb põhikaardi kohasel merealal).

Rannakindlustus on juba rajatud ja Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et tagantjärgi tegevusele keskkonnaluba ei anta. Rannakindlustuse rajamisega seotud mõjud on juba olnud. Siiski peab eelhinnangus käsitlema, kas rajatud rannakindlustus võib mõjutada rannaprotsesse või veerežiimi (kas mõjutab vee jõudmist randa, setete liikumist vm), kas rannakindlustuse olemasolu võib mõjutada merepõhja või ranna elupaikasid? Praegu seda käsitletud ei ole. Kui rannakindlustuse olemasolu omab edasist negatiivset mõju, ei pruugi olla põhjendatud ebaseadusliku rajatise seadustamine.

Vastavalt märkusele täiendati eelhinnangu ptk 5.5.1. KSH eelhinnangu koostaja ei näe rannakindlustuse olemasolul edasist olulist negatiivset mõju.

Esitatud materjalidest ei selgu rajatava puurkaevu ja reoveekäitlemise lahenduse täpsem paigutus ja reoveelahendus, see täpsustub hiljem projektis. Juhime tähelepanu, et vastavalt veeseaduse (VeeS) § 127 ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine reguleeritud VeeS § 137 alusel.

Tähelepanek lisati eelhinnangu ptk 5.5.1.

Eelhinnangus on viidatud keskkonnaregistri andmetele. Eelhinnangu koostamise hetkel oli see viide õige. Juhime tähelepanu, et 6. juunist 2022 on kehtetuks tunnistatud keskkonnaregistri seadus ning keskkonnaseadustiku üldosa

Viited eelhinnangus korrigeeriti.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

35

seaduse § 395 alusel on asutatud andmekogu Eesti looduse infosüsteem. Seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega muutus viide keskkonnaregistrile tühiseks. Andmete kasutamisel soovitame viidata: „EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur“.

Töö nr: 10/22

Huvitatud isik: Magic Mouse OÜ

Huvitatud isiku esindaja: Mairi Kutberg

Mart Kutberg [email protected]

Muusa detailplaneering

Detailplaneeringu koostaja:

RUUM JA MAASTIK OÜ Väike-Ameerika 8

10129 Tallinn

reg. number: 11038715

Kontaktisik: Maarja Zingel

Tel: 52 242 92

maastikuarhitekt

ruumilise keskkonna planeerija

[email protected]

Tallinn

2025

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

2

Sisukord

I MENETLUSDOKUMENDID ...................................................................................................................... 3

II SELETUSKIRI .......................................................................................................................................... 4

1. Eesmärk ........................................................................................................................................... 4

2. Koostamise alused ........................................................................................................................... 4

2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid ........................................................... 4 2.2 Uuringud ................................................................................................................................... 4 2.3 Maakasutust kitsendavad tingimused ........................................................................................ 4

3. Planeeritud ala seosed külgnevate aladega. Üldplaneeringud .......................................................... 5

3.1 Olemasoleva olukorra analüüs................................................................................................... 5

4. Lahenduse idee kirjeldus .............................................................................................................. 6

4.1 Lahenduse idee kirjeldus ........................................................................................................... 6 4.2 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused ................................................................................... 7 4.3 Teede maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted ....................................................................... 9 4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ................................................................................... 9

5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus ............................................................................................. 10

6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ............................................................................. 11

7. Tuleohutuse tagamine ................................................................................................................... 11

8. Keskkonnakaitse abinõud ............................................................................................................... 12

9. Kuritegevuse ennetamine .............................................................................................................. 14

10. Servituutide vajadus .................................................................................................................... 14

11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped ..................................................... 14

12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................................ 14

III LISAD .................................................................................................................................................. 15

IV JOONISED ........................................................................................................................................... 15

V KOOSKÕLASTUSED. KOOSTÖÖ ............................................................................................................ 16

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

3

I MENETLUSDOKUMENDID

1. Detailplaneeringu algatamise taotlus 27.05.2022

2. Keskkonnaameti seisukoht Muusa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta 18.07.2022 nr 6-5/22/12149-2

3. Lääne -Nigula Vallavalitsuse korraldus 09.08.2022 nr 2-3/22-346 detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta

4. Muusa detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu protokoll. 18.12.2022

5. Muinsuskaitseameti seisukoht arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduses kohta Muusa detailplaneeringu alal 07.12.2022 nr 5.1-17.5/1867-1

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

4

II SELETUSKIRI

1. Eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Einbi külas / Enbys asuvate Suur-Muusa ja Väike-Muusa

kinnistutele ehitusõiguse määramine. Ehitusõiguse määramiseks käsitletakse PlaS §6 lg 8 terminit

„krunt“- krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus.

Detailplaneeringus käsitletakse kahte krunti, millele määratakse ehitusõigus ja maakasutuse

sihtotstarve. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varem rajatud kaldakindlustuse

seadustamine.

2. Koostamise alused

2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid

- Planeerimisseadus;

- Lääne maakonnaplaneering 2030+

- Lääne-Nigula valla üldplaneering. Kehtestatud 18.08.2022;

- Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur- Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Koostaja Lemma OÜ 26.05.2022;

- Keskkonnaameti 18.07.2022 nr 6-5/22/12149-2 seisukoht Muusa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta;

- Lääne-Nigula Vallavalitsuse korraldus “Muusa detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine “ 09.08.2022 nr 2-3/22-346.

2.2 Uuringud Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur- Muusa maaüksuste detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Koostaja Lemma OÜ 26.05.2022;

Planeeringuala topo-geodeetiline mõõdistamise teostas Reib OÜ, töö nr TT-6189, 2022.a ja TT-7000,

2024.a.

2.3 Maakasutust kitsendavad tingimused Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on aluseks kehtivas valla üldplaneeringus määratud

ehituskeeluvööndi ala ulatus. Planeeringualal paikneb veekaitsevöönd ning kallasrada.

Planeeringuala kattub väikses ulatuses ka Väinamere hoiualaga.

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

5

3. Planeeritud ala seosed külgnevate aladega. Üldplaneeringud

Detailplaneeringu koostamisel oleme lähtunud Lääne-Nigula valla üldplaneeringu põhimõtetest.

Väljavõte joonisest. Lääne-Nigula valla üldplaneering

Üldplaneeringu kaardile on kantud varasem Noarootsi valla rannaalade teemaplaneeringu kohane

ehituskeeluvööndi ulatus, määratud on avalik juurdepääs rannale ning rohevõrgustiku tugiala ja

prognoositud arheoloogiatundlik ala.

Planeeringuala paikneb hajaasustuspiirkonnas, rohevõrgustiku tugialal ning väärtuslikul maastikul.

Hajaasutuses on hoonestuse kavandamisel seatud nõue, et elukondlike hoonete suurim ehitisealune

pind ei või ületada 10% planeeritava krundi pindalast. Seatud on hoonete kõrguspiirang, milleks on

10m ümbritsevast maapinnast. Kuna planeeringuala paikneb rohevõrgustikus, siis on arvestatud

nõudega, et hoonestusalade kaugused on vähemalt 100m. Uute hoonete arhitektuurse lahenduse

väljatöötamisel on vajalik analüüsida piirkonna kohalikku ehitustraditsiooni ning võtta arvesse

paiknemist väärtusliku maastiku alal.

Detailplaneeringu lahendus toetab väärtuslike maastike säilimist ning avaliku kallasraja kasutamist.

Üldplaneering näeb ette planeeringuala naabrusest avaliku juurdepääsu kavandamise rannale.

3.1 Olemasoleva olukorra analüüs Planeeringuala hõlmab kahte maaüksust Einbi külas / Enbys – Suur-Muusa ja Väike Muusa.

Maaüksused asuvad Läänemere kaldal. Ala on vahelduva reljeefiga, puistualad vahelduvad

häilukohtade ning lagedamate aladega. Juurdepääsuks on moodustatud transpordimaa kinnistu

Sääsemetsa tee (44101:001:1500). Planeeringuala ei paikne väärtuslikul põllumaal ega

üleujutusohuga alal, alale on tagatud juurdepääs ja nõuetekohane joogi- ja tarbevee saamine ning

nõuetekohane reoveekäitlus.

Planeeringuala

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

6

Suur-Muusa:

• Kinnistu suurus 8,16 ha

• Maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%

• Katastritunnus 52001:005:1522

Väike-Muusa:

• Kinnistu suurus 6,06 ha

• Maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%

• Katastritunnus 52001:005:1231

Planeeringuala suurus on 14,22 ha. Planeeringuala kaldapealsele osale on ebaseaduslikult rajatud

kaldakindlustus.

Planeeringualale ulatuvad kitsendused:

o Valla üldplaneeringus määratud ehituskeeluvööndi piir; o Veekaitsevöönd; o Kallasrada; o Arheloogiatundlik ala (prognoositud) ala kirdepoolses osas

Ala paikneb Lääne-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise alal ning väheses ulatuses Väinamere hoiualal.

Ala paikneb Einbi küla kaguosas. Külas on mitmeid hoonestatud alasid, lähimad hooned paiknevad

Tokkroosi kinnistul ca 50 m kaugusel. Einbi külakeskus (ca 600m kaugusel) on hoonestatud ja seda

ümbritseb juurdepääsuteede võrgustik. Hoonestusaladest eemal paiknevad põllu- ja metsamaad.

Külakeskuse hoonestus paikneb nii elamu- kui maatulundusmaa kinnistutel. Planeeringuala kõrval

paikneb munitsipaalomandis olev hoonestatud Tokkroosi kinnistu (52001:005:0780).

4. Lahenduse idee kirjeldus

4.1 Lahenduse idee kirjeldus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kruntide moodustamine, krundile maakasutuse

sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringus moodustatakse kaks krunti. Positsioon nr 1 krundi maakasutuse sihtotstarbeks on

määratud üksikelamu ja majutushoone maa (EP90% ÄM10%). Detailplaneering ei näe ette

katastriüksuse piiride muutmist ega kruntideks jagamist.

Positsioon nr 2 krundi maakasutuse sihtotstarbeks on määratud majutushoone maa ja

väikeettevõtluse hoone ning elamumaa (ÄM 40% ÄV 40% EP 20%). Detailplaneering ei näe ette

katastriüksuse piiride muutmist ega kruntideks jagamist.

Krundile on määratud hoonestusalade paiknemised ning arvestatud vajadusega tagada

hoonestusalade vahel vahemaa vähemalt 100m, samuti on arvestatud kehtiva ehituskeeluvööndi

piiriga. Kavandatud hoonestusalad on piisavalt suured, et hilisemal projekteerimisel täpsustada

hoone paiknemine puistust, ilmakaartest ning vaadetest lähtuvalt.

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

7

Hoonestusalade kavandamisel on lähtutud asjaolust, et Piibu kinnistu (52001:005:0800) ei ole

hoonestatav (nn soojak eemaldatakse). Piibu kinnistuomaniku nõusolek on planeeringu

materjalidesse lisatud, vt. Lisa 5.6.

4.2 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused Planeeringualal tervikuna, positsioon nr 1 ja 2 kruntide ehitusõigus näeb ette 0,89% täisehituse

protsendi hoonete ehitamisel ning hoonete arvu kokku kuni 20. Hoonetest moodustab suure osa

väikeehitised, kuni 20m2 suuruse ehitisealuse pinnaga. Detailplaneeringulahenduse elluviimisel ja

hoonete ehitamisel muutub olemasolev looduslik situatsioon vähem kui 10%, tagatud on

rohevõrgustiku ala terviklikkus ning sidusus.

Detailplaneering näeb moodustatud kaks krunti.

Positsioon nr 1 krunt

Väike-Muusa

Krundi suurus 60609 m2

Krundi maakasutuse sihtostarve üksikelamu – ja majutushoone maa (EP 90% ÄM 10%)

Kavandatud on 1 põhihoone ja kuni 18 abihoonet (kuur, kasvuhoone, teenindushoone ja

kuni 15 väikeehitist)

Krundi hoonete suurimaks lubatavaks ehitisealuseks pinnaks on kuni 810 m2

Kavandatud hoonete suletud maapealseks brutopinnaks on kuni 1035 m2

Põhihoone lubatavaks korruselisuseks kuni 2- korrust ja kõrgus kuni 10 meetrit

Abihoonete lubatavaks korruselisuseks 1 korrus ja kõrgus kuni 5 meetrit

Krundile on kavandatud kaks hoonestusala. Hoonestusalad ei paikne ehituskeeluvööndis.

Hoonestusalas nr 1 on kavandatud elamu ja kahe abihoone (kuur, kasvuhoone) ehitamine.

Hoonestusalas on kavandatud hoonete ehitisealuseks pinnaks kuni 450 m2.

Hoonestusalas nr 2 on kavandatud majutuse minimajade ehitamine. Ühe minimaja suurim lubatud

ehitisealune pind kuni 20 m2 ja korruselisus 1 korrust. Minimajasid on kokku kuni 15 ja ehitisealune

pind kokku 300 m2. Hoonestusalas on lubatud ehitada üks teenindav hoone, ehitisealuse pinnaga

kuni 60 m2 ja korruselisus 1 korrust.

Hoonete paiknemine hoonestusalas täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel arvestades loodusliku

puistu säilimisega.

Juurdepääsu tee lähedusse kavandatakse parkimisalad.

Positsioon nr 2 krunt

Suur-Muusa

Krundi suurus 81634 m2

Krundi maakasutuse sihtostarve majutushoone maa (ÄM 40%), väikeettevõtluse hoone maa

(ÄV 40%) ja üksikelamu maa (EP20%)

Kavandatud on 1 põhihoone

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

8

Krundi hoone suurimaks lubatavaks ehitisealuseks pinnaks on kuni 400 m2

Kavandatud hoone suletud maapealseks brutopinnaks on kuni 600 m2

Põhihoone lubatavaks korruselisuseks kuni 2- korrust ja kõrgus kuni 10 meetrit

Abihooneid ei ole kavandatud

Krundi hoonestusalale on kavandatud majutuse- ja toitlustuse põhihoone, kus on peosaal, majutus,

köök ja abiruumid ning eluruumid. Hoone paiknemine täpsustatakse projekti koostamisel arvestades

puistu säilimisega. Hoonestusala ei paikne ehituskeeluvööndis.

Kaldakindlustus

Rajatud on 260 m pikkuses osas graniitkividest kaldakindlustus. Kaldakindlustus on paigaldatud

rajamise aegse põhikaardi kohasele maismaa osale. Rajatud kaldakindlustus jääb valdavalt

väljaspoole Väinamere loodusala. Kivide alla on paigaldatud geotekstiil, kindlustatud kaldaosa on ca

1.2 m kõrgune. Kattuvus põhikaardi kohase merealaga esineb 52 m2 ulatuses (rajatud muulitaolise

rajatise tipuosa paikneb kaldakindlustuse rajamise aegse põhikaardi kohasel merealal).

Arvestades rajatud kaldakindlustuse paiknemist (rajatud valdavalt maismaale) ei mõjuta antud

kaldakindlustus oluliselt rannaprotsesse ega ranna elupaikasid (OÜ Lainemudel. 2019. HAAPSALU

LAHE RANNIKUVEEKOGUMI ANALÜÜSID IV köide. Setete liikumise modelleerimine). Kaldakindlustus

on rajatud valdavalt maismaa poole mere poolt regulaarselt üleujutatavast alast. Tormide korral

vähendab kaldakindlustus merevee jõudmist kindlustusest sisemaa suunas, kuid sellega ei kaasne

olulist elupaiga muutust rannamänniku jaoks. Haapsalu lahe setete liikumist on ülevaatlikult

varasemalt modelleeritud, kuid mitte otseselt planeeringualal. Modelleeringu põhjal saab siiski

eeldada, et antud laheosas võib eeldada loodetuulte korral setete kuhjumist. Setete kuhjumine ja

ärakanne jätkub piirkonnas ka tulevikus ning laiemal territooriumil ei suuda rajatud rannakindlustus

oma mõõtmete väiksuse tõttu mereprotsesse muuta. Kuna rannakindlustus on rajatud võrdlemisi

sopiliselt, siis võib eeldada, et moodustatud kitsad lahesopid kantakse setteid täis ning

pikaajalisemas plaanis muutub rannajoon uuesti sirgemaks (nii nagu see looduslikult on olnud).

Planeeritud krundi kasutamise tingimused

P la

n ee

ri tu

d k

ru n

t p

o si

ts io

o n

i

n u

m b

er /a

ad re

ss

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d s

u u

ru s

(m ²)

H o

o n

et e

s u

u ri

m lu

b at

u d

eh it

is ea

lu n

e p

in d

m aa

p ea

ln e

(m ²)

H o

o n

et e

a rv

k ru

n d

il

(p õ

h ih

o o

n ed

/a b

ih o

o n

ed )

P õ

h ih

o o

n e/

ab ih

o o

n e

s u

u ri

m

lu b

at u

d m

aa p

ea ls

et e

k o

rr u

st e

a rv

P õ

h ih

o o

n e/

ab ih

o o

n e

s u

u ri

m

lu b

at u

d k

õ rg

u s

se o

tu n

a

ü m

b ri

ts ev

as t

ke sk

m is

es t

m aa

p in

n as

t (m

) M

aa s

ih to

ts ta

rb e

o sa

ka al

, D P

li ig

id *

al u

se l

M aa

p ea

ln e

su le

tu d

b ru

to p

in d

( m

²)

Tä is

eh it

u se

p ro

ts en

t

Pos nr 1

Väike-

Muusa

60609 810 1/18 2/1 10/5

EP 90

ÄM 10 1035 1,33%

Pos nr 2 81634 400 1/- 2/- 10/- ÄM 40 600 0,49%

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

9

Suur-

Muusa

ÄV 40

EP 20

* EP- üksikelamu maa, ÄM- majutushoone maa, ÄV- väikeettevõtluse hoone maa

Kavandatud krundid on suured ja võimaldavad hoonestust ehitada ülimadala

täisehitusprotsendiga krundi pindalast. Ala väljaarendamine suurendab piirkonna ettevõtlust,

tagatud on roheala toimimine ning kallasraja avalik kasutus. Ettevõtluse areng ökoturismi

valdkonnas piirkonnas loob juurde ka töökohtasid.

4.3 Teede maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted

Liikluslahenduse koostamisel on aluseks võetud piirkonna väljakujunenud liiklusskeem.

Detailplaneering ei tee ettepanekut üldise liiklusskeemi muutmiseks. Sõidukid on võimalik parkida

Sääsemetsa tee Einbi küla poolse juurdepääsu juurde, et jalgsi ning jalgrattal liikida kallasrajale.

Juurdepääs moodustatud kruntidele on Sääsemetsa teelt (44101:001:1500). Teekasutus tagab

juurdepääsu lisaks planeeringualale ka Alvari kinnistule. Tee kasutamise osas on omanike vahel

sõlmitud notariaalne kokkulepe.

Planeeringualal on olemasolev teedevõrgustik juba loodud, mis tagab ka juurdepääsud

moodustatud hoonestusaladele. Planeeringu põhijoonisel on kujutatud avalik juurdepääs kallasrajale

olemasolevatel teedel. Ehituskeeluvööndisse jäävate teede osas on tegu jalgteedega, teede avalik

kasutus on jalgsi ja jalgrattaga. Rajatud teede osas rakendub looduskaitseseaduse § 38. lg 5 p 10

kohane erisus – ehituskeeluvöönd ei laiene detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale

teele.

Parkimine on positsioon nr 1 krundi hoonestusalal nr 1 ja 2 kavandatud hoonestusala kõrvale.

Positsioon nr 2 parkimine on kavandatud olemasoleva tee kõrvale.

Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud EVS 843:2016 tabelist 9.1 ja 9.2 parkimiskohtade vajadus

Krunt pos nr 1 on 5 parkimise kohta hoonestusala nr 1 teenindamiseks ja hoonestusala nr 2

teenindamiseks 18 parkimise kohta. Krunt pos nr 2 teenindamiseks on kavandatud 3 parkimise kohta

Parkimiskohtade paiknemine täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis koos välisruumi lahendusega.

Parkimiskohtade kavandamisel puistualale, tuleb arvestada puistu säilimisega ning vältida

loodusesse mittesobivaid ja võõraid materjale, puude vahele on võimalik parkimisala lahendada

tugevdatud pinnasega (nt killustik), mis aja jooksul rohtub.

4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeritud krundi välisruumi lahendus koostatakse ehitusprojekti staadiumis hoone arhitektuurse

lahendusega sobivalt. Eesmärk on loodusliku kõrghaljastuse ning alustaimestiku säilitamine

maksimaalses mahus. Kavandatud hoonestus arvestab väärtuslike aladega ning sobitub orgaaniliselt

väljakujunenud keskkonda.

Krundi heakorra eest vastutab krundi omanik. Olmejäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema

korraldatud vastavalt Lääne-Nigula valla jäätmehoolduskirjadele. Kinnistu omanikul on sõlmitud

jäätmeveoleping nr 1143522 (03.09.2021) Eesti Keskkonnateenused AS´ ga.

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

10

5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub tööprojekti koostamisel.

Elektrivarustus

Planeering ei näe ette muudatusi elektrivarustuse liitumisel ja varustamisel. Alal on olemasolev

toimiv liitumine elektrivarustusega. Sõlmitud on elektrimüügileping nr EL90029865. Liitumiskilp on

paigaldatud hoonestusala nr 1 idapiirile. Liitumiskilp teenindab pos nr 1 ja 2 krunte.

Vee- ja kanalisatsioonivarustus

Planeeringuala veega varustamine on lahendatud Piibu kinnistule rajatud puurkaevust. Puurkaev on

rajatud ehitusloa nr 2312271/04914 alusel.

Arvestatud on, et põhjavett ei tarbita rohkem kui 150 m3/ kuus või rohkem kui 10 m3/d.

Olmereovee lahendus töötatakse välja ehitusprojekti koostamisel arvestades seadusest tulenevate

kujadega. Kanalisatsioonivarustuse lahendusel tuleb lähtuda ja tagada põhjavee kaitstus. Reovee

osas on võimalik nii kohtkäitlemine kui kogumismahutite kasutamine. Alternatiivide ja lahenduste

väljatöötamisel tuleb arvestada, et tegemist on nõrgalt kaitstud põhjavee alaga. Lahendus

kooskõlastatakse Lääne-Nigula vallavalitsuses.

Sademeveelahendus

Planeeringuala madalamasse piirkonda on rajatud tiik. Planeering näeb ette tiigi säilimise sademevee

kogumistiigina.

Tegu on looduslähedase sademevee ja pinnasevee käitlemise lahendusega – maaüksuse

madalamasse kohta on rajatud sademevee kogumise tiik, mille osas soovitakse rakendada

tehnorajatise LKS § 38. lg 5 p 8 kohast erisust, mille alusel detailplaneeringus kavandatud

tehnovõrgu- ja rajatise osas ehituskeeluvöönd ei laiene. Tiigi rajamisel on järgitud veeseaduse

põhimõtet, mille kohaselt sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Samuti on tiigi rajamine

kookõlas Lääne-Nigula üldplaneeringuga, mille kohaselt sademevee käitlusel tuleb eelistada

looduslähedasi meetodeid, mis ühtlasi on efektiivselt kasutatavad tulvavete ärajuhtimiseks (vett

läbilaskvad pinnakatted, tiigid, tehismärgalad, imbsüsteemid, filtersüsteemid, avatud kraavid). Tiik

on rajatud laugete kallastega võimaldades sellel toimida ka kahepaiksetele sobiliku elupaigana ning

vältides seeläbi järskudest kallastest tulenevat ohtu metsloomadele.

Kuna ala on valdavalt loodusliku pinnakattega, siis sademeveed imbuvad suures osas kohapeal

pinnasesse. Liigveed on võimalik koguda olemasolevasse tiiki ning kasutada kastmisveena.

Sidevarustus

Sidevarustuse tagamiseks on sõlmitud Telia Eesti AS kliendileping nr 27860515 mobiilse interneti

kasutamiseks.

Soojusvarustus

Hoonete soojusvarustus lahendatakse ehitusprojektis.

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

11

6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, arvestama piirkonna

ruumiliste kvaliteetidega ja seda parandama.

Kavandatud hoonete arhitektuur moodustab harmoonilise terviku. Arhitektuurse lahenduse koostaja

on Mari Hunt arhitektuuribüroost b210 OÜ.

Hoonete välisviimistluses kasutada arhitektuursest lahendusest lähtuvaid ja stiiliga sobivaid

viimistlusmaterjale: metalli, puitu, looduslikku kivi ja krohvitud pindasid. Välisfassaadide

kujundamisel ei ole lubatud kasutada ümarpalki ning imiteerivaid materjale ja plastikut. Hoonete

katuse kalle lähtub hoone arhitektuursest stiilist, lubatud on nii lamekatus kui ka kalded kuni 45

kraadi, katusekatte materjal lähtub hoone arhitektuursest stiilist.

Piirdeaedade rajamine ei ole lubatud.

7. Tuleohutuse tagamine Hooned tuleb rajada arvestades nõutud tuleohutuse kujasid. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda

Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kastutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Siseministri 30.03.2017 määrusest

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale

konkreetsele hoonele või rajatisele. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste

turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonete vaheline kuja

peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonete vahelise kuja laius on

alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Projekteeritavate hoonete tuleohutuse osa lahendada vastavalt:

- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile “;

- Siseministri 30.03.2017 määrusele nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ”;

- Standardisari EVS 812 või uuem.

Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitistele piisav

juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kavandatud hoonete

juurepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad ja pöörderaadius vähemalt 18,5 m. Kavandatud

on päästemasina ümberkeeramise koht ja teede rajatakse piisava kandevõimega. Tee piisav

kandevõime peab vastama paakauto registrimassile 26000kg. Tulekahju kustutamiseks vajalik

informatsioon veevarustuse kohta peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav. Ühe tulekahju

väliskustustusvee normvooluhulk on 10 l/s, arvutuslik tulekahju kestvus 3h.

Hoonete projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega. Abihoonete püstitamist krundi

piirile ei kavandata, naaberkinnistute ja planeeritud krundi hoonestusalade vaheline kaugus on 100

m.

Tuleohutuse tagamiseks on planeeringualale vajalik paigutada tuletõrje veemahuti (30m3). Mahuti

orienteeruv asukoht on kantud detailplaneeringu põhijoonisele. Mahuti täitmine toimub

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

12

olemasoleva puurkaevu veest ning peab olema kergesti leitav (nõuetekohaselt tähistatav) ja

juurdepääs peab vastama Päästeameti nõuetele.

8. Keskkonnakaitse abinõud Planeeritud krundid on varustatud prügikogumise konteineritega. Jäätmed on ette nähtud kokku

koguda sorteeritult. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine tuleb korraldada vastavat tegevusluba

omava ettevõtte poolt. Ehituse kui ka hoonete kasutamise käigus tuleb vältida jäätmeteket ja kõik

tekkivad jäätmed koguda liigiti, et neid oleks võimalik uuesti ringlusesse suunata. Ehitustegevuse

käigus tekkinud ehitusjäätmed on kohustuslik üle anda jäätmeluba omavale firmale.

Lõpliku valiku tegemisel kütteliikide valikul on kõik alternatiivid ja kütteliikide kombinatsioonid

aktsepteeritavad, soovitame iga variandi puhul rakendada sellele sobivaid negatiivset

keskkonnamõju leevendavaid meetmeid (optimaalne kütterežiim, eeskujulik hoonete soojustus,

küttesüsteemina toimivad efektiivsed tänapäevased tehnoloogiad).

Detailplaneeringulahenduse kohasel tegevusel ei ole ette näha ehitisi, millele ehitusprojekti

koostamise etapis tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Ehitusprojekti koostamisel arvestada radooni vähendamise meetmetega, lähtudes Eesti standardist

EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Radoonitõrje kohapealt on oluline korralik ehituskvaliteet, mille all peetakse silmas ühtlast

vundamenti, seinaosade suletud liitekohti, korralik ventilatsioonisüsteem jne. Piirkonnas ei ole

radooniuuringuid koostatud, uuringu koostamise vajadus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Haljastuse rajamisel järgida, et valitaks keskkonda sobivad puud ja/või põõsad.

Detailplaneeringu algatamisele eelnevalt on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang (koostaja Lemma Oü, vt. Lisad). Eelhinnang analüüsis kavandatud tegevust ning

kokkuvõtvalt ei ole mõjutused oma väikse mahu poolest negatiivsed ümbritsevale keskkonnale. Alale

rajatud kaldakindlustus hoiab ära ka mõõduka veetaseme tõusu ning üleujutuse ohu. Planeeringu

elluviimisel tuleb lähtuda järgnevast:

- Hoonete asukohtade valikul lähtuda reaalsest puistu paiknemisest. Hooned paigutada

lagedamatele aladele. Puud taluvad valgus- ja niiskustingimuste muutust paremini kui neid

säilitatakse gruppidena;

- Pinnase ettevalmistustööd (nt koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raiet teostada pesitsusvälisel

(september–märts), vältimaks maas või põõsastikes pesitsevate lindude pesade hävimist;

- Enamik linnuliike ei suuda eristada klaaspindu (eeskätt peegelklaasi) ning seega vigastavad ja

hukkuvad nad kokkupõrgetes loodusmaastikusse paigutatud klaaspindadega kergesti.

Planeeringuala külgneb Väinamere hoiualaga, mis on väga linnustikurikas ala. Lindude

kokkupõrkeriski kavandatavate hoonetega on võimalik vähendada erinevate meetmetega tõstes

pindade nähtavust lindude jaoks. Eeskätt on efektiivne suurte klaaspindade vältimine hoonete

arhitektuurses lahenduses. Juhul kui klaaspindu soovitakse siiski kasutada, siis on erinevaid võimalusi

klaaspindade lindudele nähtavaks muutmiseks (sirmid, kardinad, kleebised: näidiseid leiab

https://birdsafe.ca/homes-safe-for-birds/#what-can-you-do.);

- alale ei ole piirdeaedade kavandamist ette nähtud

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

13

-planeeringuala kattub osaliselt muinsuskaitseameti poolt 2021 aastal kaardistatud

arheoloogiatundliku alaga. Pinnasetööde tegemisel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalustega.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh

tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks

keskkonnasihiks on see, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi

funktsioneerimise ja struktuuri. Planeeringualale kaldakindlustuse rajamisega kaasnevana on

eemaldatud nii maismaalt kui merealalt pilliroog koos juurestiku ja pinnasega. Tegevuse tagajärjel on

muutunud rannajoone paiknemine ja suurenenud mereala ulatus. Planeeringus ei tohi kavandada

merealal tegevusi ega seada täiendavat ehitusõigust. Tekkinud mereala tuleb jätta looduslikule

arengule, mis on ainus võimalus loodusliku koosluse taastumiseks. Roostiku taastumisel tuleb

edasine alal toimiv roo niitmine Väinamere hoiuala ulatuses Keskkonnaametiga kooskõlastada.

Arvestada tuleb, et roo eemaldamine juurestikuga vajab olenevalt mahust, kas veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringut või keskkonnaluba.

Hoonestusalad on kavandatud vähendatud ehituskeeluvööndi alast maismaa suunas vähemalt 32 m

ulatuses. Arvestatud on nii reljeefi kui taimkatte sobivust, kuid ka asjaolu, et antud alal on rannajoon

peale üldplaneeringu kohast ehituskeeluvööndi vähendamist muutunud (nihkunud maismaa

suunas). Hoonestusalade määramisel detailplaneeringuga puudub võimalus hooneid kavandada

hoonestusaladest väljaspoole sh alale mis jääb vähendatud ehituskeeluvööndi ja hoonestusalade

vahele. Sellise lähenemise rakendamisel puudub vajadus ehituskeeluvööndi suurendamiseks antud

alal.

Arvestades ehitusalade kavandatavat suurust, siis ei põhjustata planeeringus kavandatav

maakasutuse muutust ulatuses, mis põhjustaks olulist mõju kliimamuutustele ja suurendaks alal

kliimamuutustest tingitud riske.

Planeeringuala jääb piirkonda kus Maa-ameti üleujutusohu kaardirakenduse andmetel esineb 1x10 a

jooksul merevee taseme tõusust tingitud üleujutuserisk absoluutkõrgusel 1.67 m, 1x100 a jooksul

tekib üleujutusrisk absoluutkõrgusel 2,15 m ja 1x1000 a jooksul kõrgusel 2,76 m. Hoonestusalade

asukohad on kavandatud üleujutusriskiga arvestavalt. Kõik hoonestusalad on kavandatud kõrgema

reljeefiga aladele kõrgemale kui on 1x100 a jooksul esineva üleujutusriski piirkond. Planeering näeb

ette ka alale juba rajatud rannakindlustuse säilitamist. Seega on planeeringu koostamisel arvestatud

merevee taseme tõusust tuleneva üleujutusriskiga.

Hoogvihmadest tuleneva üleujutusriski minimeerimiseks on planeeringualal maksimaalselt säilitatud

looduslikke alasid ning minimeeritud kõvakatteliste pindade teket. Samuti on reljeefi arvestades

nähtud ette alale rajatud sademevee/liigvee kogumise tiigi säilitamine. Sademevee tiik võimaldab

valingvihmade korral tekkiva liigvee kogumist ja puhverdamist ning vähendab seeläbi hoogsadudega

kaasneda võiva üleujutuse riski.

Planeeringuala paikneb tormidele avatud rannikul. Tormikahjustuste ennetamiseks on planeeringus

hoonestusalade valikul eelistatud hõredama puistuga asukohti, kus puude hoonetele langemise risk

on väiksem. Krundisiseste elektrikaablite korral on ette nähtud maakaablite kasutamine

vähendamaks tormist tingitud lokaalsete elektrikatkestuste ohtu.

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

14

9. Kuritegevuse ennetamine Hoone paiknemine ja alade vaadeldavus ning juurepääsu teede valgustatus võimaldab toetada

efektiivselt naabrivalve piirkonda. Vandalismiakte ja sissemurdmiste riske vähendavad ka hoonete

uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke.

Autode parkimine krundil (tagatud on normidele vastav parkimine) vähendab autodega seotud

kuritegevuse riske.

Kruntide välisruumi läbimõeldud planeerimine (maastikukujundus) ja nende korrashoid suurendavad

peremehetunnet ja vähendavad seeläbi kuriteohirmu ja vandalismi. Alade korrashoid on oluline

kuritegevust ennetavate aspektide puhul.

10. Servituutide vajadus Servituudi seadmise vajadus olemasolevast puurkaevust veevõtuks Piibu katastriüksusele

(52001:005:0800).

Juurdepääsu tagamiseks pos nr 2 krundile on vajalik seada juurdepääsuservituut pos nr krundile

2270m2 ulatuses olemasoleva tee kasutamiseks.

11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud esitatud järjekorras:

- pärast detailplaneeringu kehtestamist määratakse katastriüksuste maakasutuse

sihtotstarbed;

- detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine;

- kaldakindlustuse seadustamine;

- peale eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringus kavandatud krundi

ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringus kavandatud hoonete ehitusõiguse

realiseerimist maaüksusel.

12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne otseseid kahjusid. Planeeringus realiseerimisest

tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

seadustele.

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

15

III LISAD

1. Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Koostaja Lemma OÜ. 2022

2. Elektrimüügileping nr EL90029865 (06.09.2021) 3. Piibu kinnistusraamatu väljavõte (omanik) 4. Jäätmeveoteenuse osutamise leping nr 1143522 (30.09.2021) 5. Telia kliendileping nr 27860515

IV JOONISED

Joonis nr 1 Asukohaskeem

Joonis nr 2 Tugiplaan

Joonis nr 3 Põhijoonis. Tehnovõrkude koondplaan

Illustratiivsed joonised

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

16

V KOOSKÕLASTUSED. KOOSTÖÖ

P o s n r

Kooskõlastaja Arvamuse esitaja

Kuupäev, nr

Kooskõlastuse/arvamuse ärakiri Lisa nr Planeerija kommentaar

1 Pääste- Amet Galina Kiivit

14.06.2024 nr 5.2- 3.4/2987-2

Päästeameti Lääne päästekeskus esitab ettepanekud Lääne-Nigula Vallavalitsusele Einbi külas / Enbys asuvate Suur-Muusa ja Väike- Muusa katastriüksuste liitmine üheks krundiks ning moodustatud krundile maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine. 1.Täpsustada planeeringus juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused arvestades tuletõrjetehnika võimalusi. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. 2.Täpsustada planeeringus tulenevad riskid (üleujutus, torm, võimalik merevee taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses arvestada.

Lisa 5.1 Täiendatud on seletuskirja p.7 tuleohutuse nõuete seadmisega ja p. 8 riskidega, mis võivad tuleneda plan ala paiknemisest mere kaldal

2 Muinsus kaitse amet Kale Pets Läänemaa nõunik

04.06.2024 nr 5.1- 17.5/1867- 3

Terviktekst vt. lisa 5.2 Muinsuskaitseamet kooskõlastab Muusa detailplaneeringu eelnõu

Lisa 5.2

3 Regionaal- ja Põllumajan dus ministeerium Heddy Klasen Ruumilsie planeerimise osakonna juhataja

14.06.2024 nr 14-3/ 2474-1

Terviktekst vt lisa 5.3 Arvamus Õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks palume detailplaneeringut enne selle vastuvõtmist järgnevat arvesse võttes täpsustada, täiendada ja parandada: 1.Palume detailplaneeringus ehitusõigus selgelt ja üheselt mõistetavalt määrata ning seletuskiri ja joonised kooskõlla viia. 2. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt moodustatakse Väike-

Lisa 5.3 Detailplaneeringu lahendust on täpsustatud ka kavandatud on kaks krunti ning määratud kruntide ehitusõigus

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

17

Muusa ja Suur-Muusa kinnistutest1 üks krunt ja eesmärk on need kinnistud liita. Lisaks ehitusõigusega krundile moodustatakse liidetavatest kinnistutest ka kaks ajutist krunti (A ja B, lk 8). Liidetavatest kinnistutest ajutiste (sh kattuvate) kruntide moodustamise vajadus ei ole arusaadav, kuna PlanS § 126 lõike 6 kohaselt on krunt katastriüksuse moodustamise alus. Palume detailplaneeringut eelnevat arvesse võttes korrigeerida. 3. Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud krundi piiri leppemärk, kuid joonisel ei ole krundi piir leitav. Joonisel on näidatud elektriühenduste paiknemine, legendis sellekohased leppemärgid puuduvad. Palume põhijoonist eelnevat arvesse võttes täiendada. 4. Detailplaneeringus on läbivalt kasutatud mõistet „planeeritud ala“. PlanS § 3 lõike 1 kohaselt on planeering „planeeringuala“ kohta koostatav terviklik ruumilahendus. Palume detailplaneeringus läbivalt kasutada PlanS kohast mõistet „planeeringuala“. 5. Detailplaneeringu seletuskirja lk 6 on märgitud „Hoonestusalade kavandamisel on lähtutud asjaolust, et Piibu kinnistu (52001:005:0800) ei ole hoonestatav.“ Ehitusregistri andmetel on Piibu kinnistul ehitusregistrisse kandmata hoone. Palume detailplaneeringut eelnevat arvesse võttes täiendada või korrigeerida. 6….. Lisaks eelpool nimetatutele palume detailplaneeringu koostamisse kaasata ka piirnevate Sääsemetsa (44101:001:1499), Piibu (52001:005:0800) ja Tokkroosi (52001:005:0780) kinnistute omanikud või valdajad.

4 Keskkonnaam et Helen Manguse juhataja

08.07.2024 Arvamuse terviktekst vt Lisa 5.4 -Keskkonnaamet palus oma 18.07.2022 kirjas nr 6-5/22/12149- 2 KSH eelhinnangut täiendada, kuid seda ei ole piisava põhjalikkusega tehtud. Rõhutame, et kuna tegemist on ebaseaduslikult rajatud rannakindlustusega, tuleb eelhinnangus lähtuda

Lisa 5.4 Keskkonnaekspert on esitatud arvamuste osas suhelnud Keskkonnaameti ja planeeringu korraldajaga. Keskkonnaeksperdi seisukoht: - Eelhinnangut täiendada planeeringu

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

18

rannakindlustuse rajamisele eelnenud looduslikust olukorrast, mitte aga olemasolevast olukorrast. Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on see, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Seega peab eelhinnang analüüsima, kas sellist tegevust oleks saanud lubada arvestades Merestrateegia eesmärke ja kalda kaitse eesmärke (looduskaitseseadus (LKS) § 34). - Detailplaneeringu joonisele on märgitud terve kinnistu rannajoonel rannakindlustus. Ka detailplaneeringu seletuskirjas on toodud: „Rajatud on 600 m pikkuses osas graniitkividest kaldakindlustus“. Siiski, Maa-ameti ortofotodel ja 2023. a kaldafotodel ei ole võimalik tuvastada kogu kinnistu ulatuses kividest rannakindlustust kõrgusega 1.2 m. See on tuvastatav vaid 260 m pikkusel lõigul. Kui detailplaneeringuga soovitakse seadustada olemasolev rannakindlustus, siis ei ole põhjendatud märkida seletuskirjas ja joonisel, et kogu kinnistu rannajoonel on kapitaalne rannakindlustus. Seega detailplaneeringu joonis ja seletuskiri tuleb kooskõlla viia detailplaneeringu sisuga, kuid seejuures ei saa eeldada, et rannakindlustust võib detailplaneeringu alusel laiendada. Kuigi rannajoont on muudetud kogu kinnistu ulatuses, siis alal, kus ei ole kindlustust, on säilinud veel võimalus elustiku taastumiseks ja tagada rannikul -Võttes aluseks Maa-ameti 2020. a ortofoto ning 2022.a Eesti põhikaardi, siis detailplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndisse lisaks rannakindlustuse rajamisele ka tiigi ehitust ning tee ehitust. Nii tiik kui mitteavalik tee on ehitised,

koostamisega paralleelselt ei ole asjakohane, kuna otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise osas on tehtud. Eelhinnang on vastava otsuse lisa ja seda tagantjärele ei muudeta. -dp joonist on korrigeeritud ja eraldi on välja toodud rannakindlustuse osa mis on kividest kaldakindlustus - Tiik kanda geodeesias näidatud kujul joonisele ja kajastada seletuskirjas kui tehnorajatis sademevee osas. Tegu on looduslähedase

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

19

mille ehitamine ehituskeeluvööndisse on LKS § 38 lg 3 kohaselt keelatud. Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks ei ole lisatud ehituskeeluvööndi vähendamist ning detailplaneering ei ole algatatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Kui planeeringuga soovitakse tiik ja tee seadustada, siis tuleb nende rajamiseks taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist.

sademevee ja pinnasevee käitlemise lahendusega – maaüksuse madalamasse kohta on planeeringuga kavandatud sademevee kogumise tiik. Planeeringuga kavandatava tehnorajatise osas soovitakse rakendada LKS § 38. lg 5 p 8 kohast erisust, mille alusel detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgu- ja rajatise osas ehituskeeluvöönd ei laiene. Tiigi kavandamisel järgitakse veeseaduse põhimõtet, mille kohaselt sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Samuti on tiigi kavandamine koost Lääne-Nigula üldplaneeringuga, mille kohaselt sademevee käitlusel tuleb eelistada looduslähedasi meetodeid, mis ühtlasi on efektiivselt kasutatavad tulvavete ärajuhtimiseks (vett läbilaskvad pinnakatted, tiigid, tehismärgalad, imbsüsteemid, filtersüsteemid, avatud kraavid). Tiik on kavandatud laugete kallastega võimaldades sellel toimida ka kahepaiksetele sobiliku elupaigana ning vältides seeläbi järskudest kallastest tulenevat ohtu metsloomadele. Samuti võimaldab tiik vajadusel kasutada sinna kogunevat vett kastmisveena. -joonisele on kantud

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

20

avalik juurdepääs kallasrajale

5 Planeeringust huvitatud osapool, kinnistu- omaniku nõusolek Magic Mouse OÜ Mairi Kutberg

21.03.2025 Nõusolek Magic Mouse OÜ (registrikood 11919999), esindatud juhatuse liikme Mairi Kutbergi poolt, kinnitab, et on Väike-Muusa kinnistu ja Suur-Muusa kinnistu omanik. Magic Mouse OÜ annab käesolevaga Väike-Muusa kinnistu omanikuna nõusoleku Suur-Muusa kinnistu detailplaneeringule ja Suur- Muusa kinnistu omanikuna nõusoleku Väike-Muusa kinnistu detailplaneeringule. Oleme teadlikud, et detailplaneering hõlmab mõlemat kinnistut ning käesolevaga kinnitame, et nõustume vastastikku nimetatud kinnistute planeeringu lahendusega ja selle edasise menetlemisega vastavalt planeeringu dokumentidele. Käesolev nõusolek esitatakse Muusa detailplaneeringu menetlemise juurde.

Lisa 5.5

6 Piibu kinnistu omaniku nõusolek Magic Mouse OÜ Mairi Kutberg

21.03.2025 Nõusolek Magic Mouse OÜ (registrikood 11919999), esindatud juhatuse liikme Mairi Kutbergi poolt, kinnitab, et on Piibu kinnistu (katastritunnus 52001:005:0800) omanik. Magic Mouse OÜ annab käesolevaga nõusoleku Muusa detailplaneeringule, mis hõlmab Piibu kinnistu naabruses asuvaid hoonestusalasid. Oleme teadlikud, et Piibu kinnistu ise ei ole hoonestatav ning kinnitame, et nõustume detailplaneeringu koostamise ja edasise menetlemisega vastavalt esitatud materjalidele. Käesolev nõusolek on lisatud Muusa detailplaneeringu dokumentatsioonile.

Lisa 5.6

Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Päästeameti Lääne päästekeskus Meie: 16.05.2024, nr 7-1/24-28-1

[email protected] Teie: 14.06.2024, nr 7.2-3.4/2987-2

Meie: 16.05.2025, nr 7-1/25-50-1

Muusa detailplaneeringu eelnõu teistkordne esitamine kooskõlastamiseks

Vastavalt planeerimisseaduse paragrahv 133 lõikele 1 palume kooskõlastust Muusa

detailplaneeringu eelnõule. Detailplaneeringu põhijoonist ja seletuskirja on vastavalt Päästeameti

ettepanekutele täpsustatud. Lisaks on muutunud detailplaneeringu üks eesmärkidest ehk Väike-

Muusa ja Suur-Muusa katastriüksusi ei liideta, vaid ehitusõigus määratakse mõlemale

katastriüksusele.

Keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi ei viida (koostatud on eelhinnang).

Detailplaneering koostatakse vastavuses Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga.

Kui Te ei ole 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud,

siis loeme eelnõu Teie poolt kooskõlastatuks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Heikki Salm

ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja

Lisad: 1. detailplaneeringu seletuskiri;

2. detailplaneeringu põhijoonis;

3. detailplaneeringu illustratsioon;

4. keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Marika Meister 47 24354 [email protected]

Tallinn 2022

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur- Muusa maaüksuste detailplaneering KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

2

Nimetus: Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö teostaja: LEMMA OÜ

Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected]

KSH ekspert: Piret Toonpere

Töö versioon: 3.08.2022

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

3

Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................... 5

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ............................................................................... 8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 9

3.1 Lääne maakonnaplaneering 2030+ .......................................................................... 9

3.2 Noarootsi valla üldplaneering ............................................................................... 11

3.3 Noarootsi valla rannaalade teemaplaneering ........................................................ 12

3.4 Lääne-Nigula valla koostatav üldplaneering .......................................................... 13

4 Mõjutatav keskkond .................................................................................................... 15

5 Võimalikud keskkonnamõjud ....................................................................................... 18

5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ......................................................... 18

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ................ 21

5.3 Mõju rohevõrgustikule .......................................................................................... 22

5.3.1 Mõju elurikkuse kaitsele ja säilitamisele......................................................... 22

5.3.2 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ................... 23

5.3.3 Mõju rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamisele ............................ 23

5.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ........................................ 23

5.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 24

5.5.1 Veekeskkond.................................................................................................. 24

5.5.2 Õhu saastatus ................................................................................................ 25

5.5.3 Lõhn ............................................................................................................... 26

5.5.4 Müra .............................................................................................................. 26

5.5.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus .............................................................. 26

5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ........................... 26

5.7 Mõju kultuuriväärtustele ...................................................................................... 26

5.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................................................... 26

5.9 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine 27

5.10 Muud aspektid .................................................................................................. 27

6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused.......................................................................................................................... 28

7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................. 29

Kasutatud materjalid ........................................................................................................... 31

Lisad .................................................................................................................................... 33

Lisa 1. KSH eelhinnangule esitatud ettepanekud ja nende arvestamine ........................... 33

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) 2022. a maikuus.

Töö viis läbi keskkonnaekspert Piret Toonpere (litsents KMH 0153). Ala kohtülevaatus teostati 10.05.2022. a.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS), sama seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest juhendmaterjalidest.

Töö tulemusena selgitatakse välja, kas Lääne-Nigula vallas Einbi külas Väike-Muusa ja Suur- Muusa maaüksuste detailplaneeringu koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema Lääne-Nigula Vallavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 4 tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ning anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Antud juhul tulenes KSH eelhinnangu koostamise vajadus Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 14 p-st 2.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on Lääne-Nigula vallas Einbi külas Väike-Muusa (52001:005:1231) ja Suur-Muusa (52001:005:1522) maaüksustele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja eluhoone rajamiseks, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

Käesolev KSH eelhinnang on koostatud detailplaneeringu algatamise taotluse staadiumis, seega planeeringu lahendus täpsustub planeeringu koostamise käigus.

Joonis 1. Detailplaneeringuala.

Alal kehtiv detailplaneering puudub.

Alal soovitakse planeeringuga ette näha ehitusõigus:

1. Eluhoone ja eluhoonete abihoonete rajamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 450 m2 – eluhoone ja abihooned soovitakse rajada Väike-Muusa katastriüksuse praegusele raielangile.

2. Kogunemisruumi ja abiruumide rajamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 400 m2 – soovitakse rajada Suur-Muusa katastriüksusele metsamaale.

3. Puhkemajade (ehitusaluse pinnaga kuni 20 m2) ja tehnohoone (ehitusaluse pinnaga kuni 60 m2) rajamiseks. Kavandatud ehitusõigus hoonestusalal on kokku kuni 360 m2. Hoonestusala on kavandatud Väike-Muusa katastriüksusele metsastuvale endisele rohumaale.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

6

4. Puurkaevu rajamiseks.

5. Hoonestusega kaasnevate tehnorajatiste, sh reoveekäitlusrajatiste, rajamiseks.

Detailplaneering looks aluse ka alale rajatud rannakindlustuse seadustamiseks.

Detailplaneeringuala veevarustus lahendatakse puurkaevu baasil. Puurkaevu eeldatav veetarbimine jääb alla 10 m3/ööp ja alla 150 m3 kuus.

Reovete käitlemiseks nähakse ette omapuhasti kasutamine kombineeritud heitvee hajusalt immutamisega või alternatiivina reovee kogumismahutid.

Kavandatav puhkekeskus hakkab arendaja hinnangul teenindama üheaegselt alla 50 inimese.

Looduskaitseseaduse (LKS) alusel on planeeringualal järgmised kitsendused:

1. § 38 lg 1 p 2 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius mererannal 100 m; 2. § 38 lg 2 kohaselt rannal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi

piirini; 3. Korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja

ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja vööndi laiusest. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.

Lisaks on rannal veel:

1. ranna veekaitsevöönd 20 m, mis moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Tegevused veekaitsevööndis on reguleeritud veeseadusega.

2. kallasrada 10 m, mis määratakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist.

Antud ala puhul tuleb rannast tulenevate kitsenduste arvestamisel arvestada asjaolu, et rannajoont on oluliselt muudetud ning see ei ühti põhikaardi rannajoonega. Põhikaardi uuendamisel võib seega rannajoon muutuda. DP algatustaotluses on alusena kasutatud geodeetilist alusplaani, mis kajastab reaalset olukorda. Vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir.

Samuti tuleb arvestada, et planeeringualal on Noarootsi valla rannaalade teemaplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud (vt ptk 3.3).

Hoonestusalad on kavandatud väljaspoole ehituskeeluvööndit. Rannakindlustuse seadustamine ei vaja ehituskeeluvööndi vähendamist (LKS § 38 lg 5 p 3).

Kuna eeldatavasti kaasneb planeeringualal kaevetööde toimumine, siis tuleb kaevise võõrandamiseks taotleda Keskkonnaametist kaeviseluba maapõueseaduse § 97 lg 1 alusel, kui kaevist ei kasutata ära sama objekti tarbeks (maapõueseadus § 97 lg 9). Maapõueseaduse mõistes on kaevis ainult looduslikust seisundist eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

7

Joonis 2. Detailplaneeringu algatamiseelne eskiis.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

8

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

KeHJS § 33 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust. Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust.

KeHJS § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral – väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine.

Samuti tuleb KSH vajalikkust kaaluda hindamaks, kas detailplaneering on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6.

DP keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-le 12, ilma selleks alati KSH-d algatamata. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemad uuringud jms.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

9

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Lääne maakonnaplaneering 2030+1

Lääne maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/70.

Maakonnaplaneering näeb planeeringuala osas ette kattuvust rohevõrgustiku tugialaga (Vormsi-Noarootsi) ja väärtusliku maastikuga (Ramsi – Einbi).

Üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks:

1. Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele.

2. Rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad piirnevate omavalituste territooriumil kehtiva rohevõrguga.

3. Rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitatakse (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, pool-looduslikud kooslused jm).

4. Looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku aladel ei tohi langeda alla 90%. 5. Rohelise võrgustiku aladel on keskkonnasäästlik majandustegevus lubatud ja

soovitatav kui seadustest ja kaitseala kaitse-eeskirjadest ei tulene teisiti. 6. Rannaaladel asuva rohelise võrgustiku puhul on soovitav määrata ehituskeeluvöönd,

vähemalt 1,5 m samakõrgusjooneni, arvestada selle juures üleujutusohuga. Vältida tuleb ka maapinna täitmist.

7. Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid.

8. Asustust ja majandustegevust kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore.

9. Ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamine, peab väljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid edaspidi lähtuma rohelisest võrgustikust.

10. Tihedalt asustatud aladel (sh linnalise asustusega aladel) tuleb läbi edaspidiste planeeringute koostamise tagada ühendus erinevate rohealade vahel ja juurdepääs avalikele haljasaladele sh puhkealadele.

11. Rohekoridori alal tuleb tagada rohekoridori selline laius, mis tagab selle püsimise ja toimimise (tähtsusest lähtuvalt).

12. Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega, jms).

13. Tugialal ja rohekoridoris paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks ja üldmaaks

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laanemaa/laane-maakonnaplaneering-2030/

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

10

kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Uusehitiste kavandamine toimub KOV kaalutlusotsusele tuginedes vastavalt kavandatava tegevuse ulatusele, kas läbi eksperthinnangu või mõjude hindamise.

14. Koridoride lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks.

15. Rohelise võrgustiku tugialadel tuleb vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu.

16. Infrastruktuuri objektide ja uute kompaktse hoonestusega alade kavandamisel, peab vältima rohelise võrgustiku tugialade killustamist.

17. Rohelise võrgustiku tugialal tuleb reeglina vältida maavarade ja maa-ainese kaevandamist ning turbatootmist.

18. Juhul, kui rohelise võrgustiku aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid rohelisele võrgustikule. Rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevandamisloale lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

19. Maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala rekultiveerida ja taastada rohelise võrgustiku osana.

20. Rohelise võrgustiku aladel maaparandustööde planeerimisel hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele.

21. Rohelise võrgustiku tugialal rajada prügilaid ja jäätmehoidlaid ning teisi olulise ruumilise mõjuga objekte vaid äärmisel vajadusel.

22. Rohelise võrgustike koridorides säilitatakse olemasolevat looduslikku kooslust, tagamaks side rohevõrgustiku tuumalade vahel.

23. Maanteede ja rohevõrgustiku koridoride lõikumispaikades tuleb liiklusvoogude suurendamise kavandamisel rakendada loomade ülepääsu võimaldavaid abinõusid (planeerida tunnelid, sillad jne). Rohelise võrgustiku säilimist tagavad korralduslikud meetmed.

24. Maastikuhooldust korraldatakse maastikuhoolduskava majandamist metsakorralduskavade alusel. ja metsamaade

25. Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohiks oluliselt muuta veekogude looduslikku seisundit.

26. Väga suure külastatavusega rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine korraldada nii, et looduslik keskkond ei saaks ohustatud (piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine, prügimajandus, rajada telkimis-/puhke- /lõkkekohad, käimlad jms).

27. Piirata ja suunata rohelise võrgustiku aladel “metsikut” turismi puhkealade planeerimise teel.

28. Toetada ökoturismiga seonduvaid tegevusi. 29. Puutumatus looduses suunata liikumist õppe- ja matkaradade rajamisega.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

11

30. Maanteede ja rohevõrgustiku koridoride ristumiskohad tuleb liiklusohutuse tagamise eesmärgil tähistada vastavate liiklusmärkidega. Teehooldustöödega (teeäärte puhastamine võsast jms) tuleb tagada maksimaalselt hea nähtavus.

31. Koostöös piirkondliku Keskkonnaametiga ja kaitsealade valitsejatega, korraldada poollooduslike koosluste ja metsa vääriselupaikade kaitse ja hooldamine.

Ramsi-Einbi väärtusliku maastiku osas on maakonnaplaneeringu kohaselt vajalik:

− kohalike teede hooldamine ja rannikualale juurdepääsude tagamine läbi avalike teede;

− perspektiivse Vormsi-Noarootsi püsiühendusega arvestamine;

− uute elamualade kavandamisel rannakülade taastamise eelistamine;

− pärandmaastikena väärtuslike poollooduslike koosluste (loopealsete ja puisniitude) kinnikasvamise vältimine.

Arvestades maakonnaplaneeringu kohase rohevõrgustiku tugiala ulatust ning seisundit, siis ei ohusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus tugiala sidusust, terviklikkust ega seisundit. Tegu on tugiala ulatust arvestades võrdlemisi väikesemahulise arendustegevusega.

3.2 Noarootsi valla üldplaneering2

Detailplaneeritaval alal kehtib käesoleval ajal Noarootsi valla üldplaneering, mis on kehtestatud juba 2003 aastal ning seega praeguseks vananenud. Kehtiv üldplaneering seab üldised ehitustingimused valla territooriumil:

− krundil pindalaga kuni 0,3 ha võib püstitada kuni 2 hoonet (elamu + 1 abihoone);

− krundil pindalaga üle 0,3 ha võib ehitada kuni 4 hoonet (elamu + 3 abihoonet);

− täisehituse protsent maksimaalselt 10% krundi pindalast;

− hoonete maksimaalne korruselisus 1,5 korrust (ühekorruseline hoone katusekorrusega);

− krundi hoonestamisel säilitada vähemalt 50% olemasolevast kõrghaljastusest;

− keelatud on ehitada krundipiirile lähemale kui 5m;

Lisatingimused detailplaneeringu kohustuseta aladel:

− soovitatav minimaalne krundi suurus 0,5 ha;

− kahe hoonegrupi (põhihoone + kõrvalhooned) vaheline minimaalne kaugus 50 m.

Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni tuleb arvestada kehtiva üldplaneeringu ehitustingimusi detailplaneeringu koostamisel. Käesoleva detailplaneeringu puhul järgitakse pigem Lääne-Nigula valla uut üldplaneeringut, mis on eelduslikult lähiajal kehtestatav. Siiski puudub otseselt vastuolu ka kehtiva üldplaneeringuga – nähakse ette suuremat hoonete arvu, kuid tuleb arvestada, et tegu ei ole elamu rajamisega, vaid soovitakse rajada puhkeküla.

2 https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/0/Noarootsi+valla+%C3%BCldplaneeringu+kehtestamine.zi p/07ed6975-2352-4a24-8f8a-6dd855ed830c

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

12

3.3 Noarootsi valla rannaalade teemaplaneering3

Teemaplaneeringu põhieesmärk on valla üldplaneeringus toodud ranna ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi piiride täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras. Samuti täpsustatakse rannaalade üldised maakasutus- ja ehitustingimused. Eriti aktuaalne oli rannaalade ehitustingimuste ülevaatamine pärast 09.01.2005. a suuri üleujutusi. Teemaplaneering kehtestati Noarootsi Vallavolikogu 15.06.2006. a määrusega nr 13.

Teemaplaneering seab järgmised ehitus- ja kasutustingimused:

− Majandustegevus ja maastikuhooldus planeeringualal on soovitav korraldada maastikuhoolduskava alusel, mis tagab maastike looduslike, esteetiliste ja miljööväärtuslike väärtuste hooldamise ja säilimise.

− Planeeringualale jäävatel väärtusliku maastiku aladel on oluline säilitada võimalikult palju traditsioonilist maastikupilti ja maastikuelemente.

− Keelata mootorsõidukite sõitmine rannaaladel mitte selleks ette nähtud kohas.

− Ehitamisel jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning sobitada hooned hoolikalt maastikku. Uusehitiste rajamisel kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega.

− Rannaalale jäävaid ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus ei õgvendata.

− Kui juurdepääs kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on maaomaniku poolt piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja kallasraja või huviväärsuse kaugust.

− Väärtuslikel maastikel asuvad põllumaad ja kultuurrohumaad tuleb hoida kasutuses.

− Rannaniitudel on vajalik niitmine ja karjatamine, puisniitudel poollooduslike koosluste hooldustööd (niitmine, võsa raiumine, vanade puude väljaraiumine ja juurimine, okste põletamine jms).

− Soovitav on laiendada hooldustöid ka kasutusest väljalangenud põlispõldude ja poollooduslike koosluste taastamiseks.

− Põlispõldude säilitamiseks tagada nende järjepidev iga-aastane hooldus (pikaajalised maakasutuse lepingud jms).

− Lahesoppide kinnikasvamist tuleb vältida järjepideva roolõikusega.

− Kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb algatada keskkonnamõju hindamine.

Teemaplaneeringu alusel on vähendatud4 ehituskeeluvööndit Einbi küla piirkonnas, sh detailplaneeringualal. Detailplaneeringuga soovitakse uushoonestus kavandada järgides vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust.

3 https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/19826301/Rannaalade+teemaplan.zip/5b9251e7-f93d- 4b55-adac-b4325ec9c818

4 KKM 17.03.2006 nr 16-6/1143-2

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

13

3.4 Lääne-Nigula valla koostatav üldplaneering5

Käesoleva KSH eelhinnangu koostamise ajal oli Lääne-Nigula valla uus üldplaneering vastuvõetud, kuid ei olnud veel kehtestatud.

Koostatava üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringuala hajaasustusse maalise asustuse ala juhtotstarbega alale, rohevõrgustiku tugialale ning väärtuslikule maastikule. Ala kattub osaliselt arheoloogiatundliku alaga.

Üldplaneeringu kohaselt hajaasustuses ei või hooned üldjuhul asuda lähemal kui 4 m katastriüksuse piirist. Naabermaaüksuste vahelise hoonestuse minimaalne kaugus hajaasustuses on üldjuhul 40 m. Kui hoonestusele on hajaasustuses tagatud nõutud tuletõrje veevõtukoht, siis erandina võib nõudeid vähendada. Suurim lubatud ehitisealune pind määratakse igakordselt projekteerimistingimustega (erandjuhtudel detailplaneeringuga) lähtudes ümbruses väljakujunenud hoonestuslaadist, maaüksusest ning hinnates mahtude sobitumist maastikuga ja ümbritseva asustusega. Hajaasustuses ei tohi elukondlike hoonete suurim hoonete alune pind ületada 10 % katastriüksuse pindalast (põhjendatud juhul võib teha erandeid enne üldplaneeringu kehtestamist moodustatud maaüksuste osas). Suurim lubatud üksik- või kaksikelamu kõrgus on 10 m ümbritsevast maapinnast. Uute hoonete projekteerimistingimuste andmisel tuleb analüüsida ümbritsevat hoonestuslaadi, kasutatud materjale, ehitusvõtteid, hoonete paiknemist ja avanevaid vaateid ning analüüsist lähtuvalt kujundada asukohapõhised nõuded.

Üldplaneering seab hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid ja tihedamalt asustatud külakeskuseid) paikneval rohevõrgustikul järgmised tingimused:

− rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel).

− Eeltoodud koridori laiuse vähendamisi ei tohi koridori pikki suunal lubada tihedamini kui 200 m;

− rohevõrgustiku tugialale ehitamisel peab katkematu tugiala laius olema vähemalt 100 m. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d);

− rohelise võrgustiku alal ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine. Karjamaade piirded on siiski lubatud ka rohevõrgustikus.

Üldplaneeringus määratavad detailplaneeringu kontekstis asjakohased põhimõtted väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamiseks on järgmised:

− elamualade asukoha valikul tuleb eelistada ajalooliste talukohtade taastamist;

− väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega (see ei tähenda, et uusehitised peavad ümbritsevat keskkonda kopeerima). Väljaspool külasüdamikke, hajaasustuse

5 https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/20109551/28102021- 1912%C3%9CP3_tekst_LNigula.pdf/6ee29918-6d90-4865-866b-280d3384c5fc

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

14

tingimustes on soovitav eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele);

− väärtuslikel maastikel paiknevaid ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus üldjuhul ei õgvendata, välja arvatud juhtudel, kus see on vältimatult vajalik elanike elu ja turvalisuse huvides nt päästetehnika jms juurdepääsu võimaldamiseks;

− kui juurdepääs väärtusliku maastiku alal asuvale kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, peab tee lõppema minimaalse parklaga või võimalusega auto ümberpööramiseks;

− rannaalal asuvate vaatamisväärsuste esile tõstmiseks, tuleb arvestada vaadetega merelt ja tagada võimalusel juurdepääs veeteelt;

− liikumise piiramisel väärtusliku maastiku alal maaomanike poolt peavad eramaa piirid olema looduses tähistatud;

− kui juurdepääs väärtusliku maastiku alal asuvale kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on maaomaniku poolt piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja huviväärsuse kaugust;

− väärtuslikel maastikel asuvatel rannaniitudel on vajalik niitmine ja karjatamine, puisniitudel poollooduslike koosluste hooldustööd (niitmine, võsa raiumine, okste põletamine jms);

− väärtusliku maastiku alale jäävate lahesoppide kinnikasvamist tuleb vältida järjepideva roolõikusega.

Koostatav üldplaneering jätab kehtima eelnevad ehituskeeluvööndi vähendamised, sh rannaalade teemaplaneeringuga vähendatud ehituskeeluvööndi vähendamise detailplaneeringu alal. Detailplaneeringuga soovitakse uushoonestus kavandada järgides vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

15

4 Mõjutatav keskkond

Planeeritav ala hõlmab Lääne-Nigula vallas Einbi külas Väike-Muusa katastriüksust (52001:005:1231) ja Suur-Muusa katastriüksust (52001:005:1522).

Väike-Muusa on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega ning 7,04 ha suuruse pindalaga maaüksus, millest haritav maa moodustab 1,92 ha, looduslik rohumaa 0,39 ha, metsamaa 3,53 ha ja muu maa 1,20 ha.

Suur-Muusa on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega ning 8,72 ha suuruse pindalaga maaüksus, millest looduslik rohumaa hõlmab 1,40 ha, metsamaa 6,37 ha ja muu maa 0,95 ha.

Planeeritav ala piirneb põhjast 100% transpordimaa sihtotstarbega Sääsemetsa tee (44101:001:1500) katastriüksusega, idast maatulundusmaa sihtotstarbega Smeens-Andruse (52001:005:2171), läänest maatulundusmaa sihtotstarbega Jakos-Mathieseni (52001:005:1251) katastriüksustega ning omavalitsusele kuuluva ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Tokkroosi (52001:005:0780) katastriüksusega. Ala lõunapiiriks on Läänemeri (Haapsalu laht). Väike-Muusa katastriüksuse sees paikneb elamumaa sihtotstarbega Piibu (52001:005:0800) katastriüksus. Ümbritsevatest aladest on hoonestatud Tokkroosi kinnistu kus paiknevad ehitisregistri alusel valdavalt 70ndatel rajatud suvila, saun, kuur, kelder ja kaev. Hooned on kohati lagunenud.

Alale ligipääs on mööda Sääsemetsa tee kinnistut rajatud kruusakattega erateed.

Väike-Muusa maaüksuse põhjaosa on kinnikasvav endine rohumaa. Alal kasvavad valdavalt männid (metsakorralduslike andmete alusel vanusega u 20 aastat). Maaüksuse keskosas paikneb lageraielank üksikute seemnepuudega. Raie on olnud hiljutine ning noorendikku alale ei ole veel tekkinud. Kinnistu rannapoolne metsaosa on pohla kasvukohatüüpi u 80–90 aastane männik.

Suur-Muusa maaüksus on pea tervikuna kaetud pohla ja jänesekapsa-pohla kasvukohatüübi männikuga. Metsa vanus on valdavalt 65–100 aastat. Nooremad metsaeraldised paiknevad kinnistu põhjaosas. Tegu on piirkonnale iseloomuliku rannamänniku alaga.

11.05.2022 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur kohaselt ei paike maaüksustel ega nende vahetus läheduses teadaolevaid kaitsealuste liikide leiukohti.

Ala on hoolimata juba toimunud inimtegevusest võrdlemisi looduslikus seisundis. Välivaatlusel kohati metskitsi ning leiti märke rebase tegevusest.

Detailplaneeringuala lõunaosa piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodusalaga (EE0040002) ja Väinamere linnualaga (EE0040001). Siseriiklikult on linnu- ja loodusala antud piirkonnas kaitse all Väinamere hoiualana (Läänemaa) (KLO2000241).

Planeeritava ala lõunaosas on EELIS alusel inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpide rannaniidud (1630*) ja laiad madalad lahed (1160) esinemine.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

16

Joonis 3. Planeeritava ala paiknemine Väinamere linnu-, loodus- ja hoiuala suhtes ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventeeringute kohane paiknemine alal.

Elupaigatüübi 1160 puhul on EELIS kohaselt tegu väga esindusliku ja hästi säilinud väga kõrge väärtusega elupaigatüübi eraldisega.

Elupaigatüübi 1630* puhul on EELIS kohaselt tegu kesise esinduslikkuse ja seisundiga elupaigatüübi eraldisega. Piirkonna rannaniidud on roostuvad ning vajaksid regulaarset hooldamist.

Reaalselt käesolevaks ajaks maaüksustel rannaniidu elupaigatüüpi ei esine (Joonis 4). Rannakindlustuse rajamisel on rannaniidu alal teostatud pinnasetöid, mille käigus on pinnas vallitatud rannakindlustuseks. Rannakindlustus on rajatud valdavalt põhikaardi kohasele maismaale. Kattuvus põhikaardi kohase merealaga esineb 400 m2 ulatuses (rajatud muulitaolise rajatise tipuosa paikneb põhikaardi kohasel merealal).

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

17

Joonis 4. Maa-ameti kaldaerofoto https://fotoladu.maaamet.ee/foto=5437529.

Maaüksustel puuduvad ehitisregistri andmetel õigusliku alusega rajatud hooned ja rajatised. Ka ajalooliste kaartide alusel ei ole antud maaüksustel ajalooliselt hoonestust paiknenud.

Alal esineb ka ajutisi eeldatavalt ehitustegevuseks kasutatavaid teisaldatavaid hooneid. Alale on rajatud tee, tiigid, rannakindlustus, terrassid ning terrassidel paiknevad klaasist väikesed (alla 20 m2) puhkehooned (nn ümaronid). Terrass ja ümaronid paiknevad rajatud suurema tiigi kaldal rannakindlustusest minimaalselt 24 m kaugusel.

Alale ligipääsuteed on piiratud väravatega ning varustatud eramaa siltidega.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

18

5 Võimalikud keskkonnamõjud

5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest6, 7.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

Mõjuala ulatuse määratlemine.

Väikesemahulise (alla 50 majutuskoha) puhkeküla rajamine ei oma olulisi negatiivseid mõjusid väljapoole planeeritavat ala.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KSH eelhinnangu peatükis 1 ja siinkohal seda ei korrata.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus.

Planeeritav ala piirneb ja väikeses ulatuses kaardikihtide alusel kattub Väinamere linnu- ja loodusalaga. Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodusala

6 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet 7 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

19

ja Väinamere linnuala piiriks on antud piirkonnas rannajoon. Samuti peaks ka maaüksuste piir olema rannajoon. Kuna põhikaardi ja maaüksuste ning kaitstavate objektide piiride korrigeerimine toimub eri aegadel, tekib vahepeal kaardikihtide kattumine. Linnu- ja loodusalaga kattuvale planeeringuala osale tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata ja on oodata, et kaardikihtide korrigeerimisel planeeringuala kattuvus loodus- ja linnualaga lakkab.

Väinamere loodusala (EE0040002) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas:

− I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0);

− II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst- linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Väinamere linnuala (EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas:

− liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani ehk roohani (Anser anser), väike- laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla ehk rüdi ehk niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi ehk rüdi ehk suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

20

(Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir ehk räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Kavandatav tegevus ei ole vajalik linnu- või loodusala kaitse eesmärkide saavutamiseks.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on esitatud Tabel 1-s.

Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura ala

Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

Väinam ere loodusa la

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatest kooslustest on planeeritaval alal registreeritud rannaniidu esinemine ning planeeritava alaga külgnevalt laia madala lahe esinemine.

Rannaniidu elupaigatüübi eraldis piirkonnas jäi valdavalt väljaspoole loodusala piiri. Väljaspool loodusala piiri paiknev elupaigatüübi eraldis ei saa otseselt olla loodusala kaitse- eesmärgiks. Eraldis on planeeringuala osas käesolevaks ajaks rannakindlustuse rajamise tõttu hävinud. Seega planeeringuga kavandatavad tegevused sellele täiendavat mõju ei avalda.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

21

Natura ala

Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

Rajatud rannakindlustus jääb valdavalt väljaspoole Väinamere loodusala. Kattuvus esineb u 400 m2 ulatuses (rajatud muulitaolise rajatise tipuosa paikneb loodusalal).

Laia madala lahe elupaigatüübi osas negatiivne mõju nii senisel kui kavandataval tegevusel puudub. Elupaik jääb merealale kuhu tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata. Rannajoone juba toimunud muutmine on teataval määral pigem suurendanud lahe ulatust.

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevate looma- ja taimeliikide esinemist ei ole planeeritaval alal ega võimalikus mõjupiirkonnas registreeritud. Sellest lähtuvalt on ebatõenäoline ka loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadele mõju avaldamine.

Väinam ere linnual a

Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide esinemist ei ole planeeritaval alal ega võimalikus mõjupiirkonnas registreeritud. Haapsalu lahel peatuvatele ja elutsevatele linnuliikidele mõju avaldamine on kavandatava tegevuse mahtu arvestades ebatõenäoline. Sellest lähtuvalt on ebatõenäoline ka linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadele mõju avaldamine.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud negatiivne mõju Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata kaitse- eesmärgiks olevate koosluste pindala vähenemist või seisundi halvenemist. Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine.

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele

Planeeringuala piirneb lõunast Väinamere hoiualaga, mille kaitse-eesmärgid kattuvad Väinamere linnu- ja loodusalaga. Arvestades ptk 5.1 toodut, siis ei ole oodata, et alale puhkeküla ja elamu rajamine avaldaks negatiivset mõju Väinamere hoiuala kaitse- eesmärkidele.

Kaitsealuste liikide esinemist planeeritaval alal ei ole registreeritud ning seega neile olulise mõju esinemist ei ole oodata.

Planeeritava ala rannaalal on EELIS andmetel registreeritud on EELIS alusel inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpide rannaniidud (1630*) ja merealal laiad madalad lahed (1160) esinemine (Joonis 3). Alal juba teostatud ja kavandatav ehitustegevus ei mõjuta olulisel määral madalat lahte. Alal teostatud rannakindlustuse rajamisega kaasnenud pinnase

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

22

ümberpaigutamisega on rikutud rannaniidu kooslus. Rannaniit oli enne ehitustegevust tugevalt roostunud ja kesises seisundis, kuid taastamispotentsiaaliga. Taastus- ja hooldustööde jätkuval puudumisel oleks alal jätkunud roostumine ning kinnikasvamine. Rannakindlustuse rajamine on vähendanud piirkonna rannaniidu pindala ja selle taastumine on ebatõenäoline.

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringuga rannaalale täiendavaid tegevusi ei kavandata, seega ka täiendavat olulist mõju ei avaldata.

5.3 Mõju rohevõrgustikule

Planeeritav ala paikneb maakonnaplaneeringu ja koostatava üldplaneeringu kohasel rohevõrgustiku tugialal.

Roheline võrgustik (RV) on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest8.

Rohelise võrgustiku peamised eesmärgid on9:

- Elurikkuse kaitse ja säilitamine. - Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine. - Rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine.

Rohevõrgustik koosneb elementidena tugialadest ja ribastruktuuridest ehk rohekoridoridest.

Tugiala(d) on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad e VEPid, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või RV seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad;

(Rohe)koridorid ehk ribastruktuurid tugialasid ühendavad RV elemendid, mille eesmärk on tagada RV sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

Selleks, et RV täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks. Veelgi olulisem on, et tagatud oleks ökoloogiline sidusus, st, et RV struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks elupaikade ja sidusalt liikumisteede funktsioneeriva võrgustikuna.

Rohevõrgustiku funktsioonid võivad olla multifunktsionaalsed ning need erinevad funktsioonid võivad olla konfliktsed (nt elurikkuse säilitamine ja puhkealana kasutus võivad olla vastandlikud).

5.3.1 Mõju elurikkuse kaitsele ja säilitamisele

Planeeringus kavandatud hoonestusalade rajamine rohevõrgustiku tugialale ei ole rohevõrgustiku elurikkuse kaitse ja elupaikade sidususe eesmärke toetav tegevus. Samas ei ole tegemist planeeringulahendusega, mis killustaks tugiala või muudaks selle ulukitele sobimatuks.

8 Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104 9OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

23

Juhtivate zooloogide poolt koostatud rohevõrgustiku hinnangud soovitavad, et metsaga aladel peab jääma vähemalt 100 m ja avamaastikul vähemalt 200 m looduslikku liikumiskoridori, selleks, et rohevõrgustik toimiks ka suurulukite jaoks10. Antud planeeringu puhul vajaliku ulatusega koridorid piirkonnas säilivad.

Maakonnaplaneering sätestab ainukese kvantitatiivse rohevõrgustiku tugialade tingimusena, et säilitada tuleb rohelise võrgustiku aladel looduslike alade osatähtsusest 90%. Käsitletava detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus ei vähenda looduslike alade osatähtsust tugialal alla 90%.

Koostatav üldplaneering näeb, ette, et tugiala peab säilima vähemalt 100 m laiuselt. Antud planeeringu puhul on võimalik tagada 100 m koridorid hoonestusalade vahel.

Planeeringualale on rajatud tiike. Tiigid on rajatud võrdlemisi laugete kallastega. Sellest lähtuvalt võib neid pidada elurikkust toetavaks ning juhul kui neisse ei asustata kalu võib neid pidada sobilikuks kahepaiksete elu- ja sigimispaigaks. Tiike võib pidada rohevõrgustiku toimimist toetavaks.

5.3.2 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused – sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused jm ekstreemsed ilmastikunähtused – on vähemalt osaliselt leevendatavad rohealade planeerimise kaudu9.

Kuna alale on juba rajatud rannakindlustus, siis on kavandatavad hoonestusalad, mõõduka veetaseme tõusu korral kaitstud üleujutuse eest. Arvestades ehitusalade kavandatavat suurust, siis ei põhjustata maakasutuse muutust ulatuses, mis põhjustaks olulist mõju kliimamuutustele.

5.3.3 Mõju rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamisele

Rohevõrgustiku vabaõhu puhkefunktsioon on oluline eeskätt linnalise asustusega aladel, nende vahetus läheduses ja traditsioonilistes, väljakujunenud puhkemajandusliku taristuga looduslikes puhkepiirkondades. Noarootsi piirkonnas kindlasti on oluline puhkemajanduslik väärtus ning väikesemahulise puhkeküla rajamist võib pidada seega rohevõrgustiku puhkemajandusliku funktsiooniga kooskõlas olevaks.

5.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Kuna maaüksustest suur osa on määratletud metsamaana, siis DP kehtestamise järgselt tuleb metsamaa osas esitada lähtuvalt metsaseaduse §-le 32 metsateatis raadamiseks aladel, kus kavandatakse metsamajandamisest erinevat maakasutust, mis eeldab puistu eemaldamist.

10 OÜ Naturum. 2021. Häädemeeste valla rohevõrgustiku piiride ja tingimuste täpsustamise uuring.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

24

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistu varasemat maakasutust on jääkreostuse esinemine vähetõenäoline.

5.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

5.5.1 Veekeskkond

Planeeritavate hoonete veevajadadus on võimalik tagada rajatava puurkaevu baasil. Puurkaev tuleb projekteerida ja rajada pädeva ettevõtte poolt vastavalt kehtivatele nõuetele. Korrektse projekteerimise ja ehitustegevuse korral ei ole oodata puurkaevu rajamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

Veeseaduse § 187 p 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui selgub, et puurkaevust võetava põhjaveekogus on 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas, siis on vajalik tegevuseks taotleda veeluba. Arvestades arendustegevuse mahtu ei pruugi veevõtt ületada veeloa künnist, kuid täpne veevajadus peab selguma detailplaneeringu koostamisel. Siiski arvestades arendustegevuse mahtu, siis ei ole oodata olulist mõju põhjaveeressursile.

Puurkaevu rajamisel tuleb jälgida, et juhul kui puurkaevule moodustatakse hooldusala, siis on selle piires põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevused loetletud veeseaduse §-s 154. Kui veehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, siis peab arvestama, et sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud. Veehaarde sanitaarkaitsealal keelatud ja lubatud tegevused on sätestatud VeeS §-s 151.

Planeeringuala reoveekäitluse lahenduse kavandamisel tuleb järgida veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevaid nõudeid. Reovee osas on võimalik nii kohtkäitluse lahendus kui kogumismahutite kasutamine. Nõuete järgimisel ei ole oodata vee- või pinnase reostuse ohtu. Vastavalt veeseaduse (VeeS) § 127 ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine reguleeritud VeeS § 137 alusel.

Põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) alusel on tegu osaliselt keskmiselt kaitstud ja osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Planeeringualale lähima puurkaevu (PRK0052961) geoloogilise läbilõike alusel (savimoreeni kihi tüsedus 13 m) on tegu pigem keskmiselt kaitstud

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

25

põhjaveega alaga. Kuni 5 m³ heitvett ööpäevas on keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel võimalik immutada, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist; kuni 50 m³ heitvett on ööpäevas keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel lubatud immutada pärast reovee bioloogilist puhastamist. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju veekeskkonnale, mis eeldaks planeeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Veevarustuse ja reoveekäitluse küsimused tuleb lahendada õigusaktide ja asjakohaste standardite nõuete kohaselt.

Alal on juba 2006. a ehituskeeluvööndit vähendatud üldplaneeringu teemaplaneeringuga. Planeeringuga soovitakse kavandatakse ehitusalad väljaspoole ehituskeeluvööndit, lähtudes alal juba toimunud ehituskeeluvööndi vähendamisest. Ehituskeeluvööndi paiknemise osas lähtutakse kehtivast teemaplaneeringust.

Arvestades ala rannale juba rajatud rannakindlustust ning kavandatavate ehitusalade kaugust veepiirist, siis ei ole oodata, et kavandatavad ehitusalad jääksid üleujutuste poolt mõjutatud alale. Seega antud asukohtadesse hoonestuse rajamisel ei esine olulist merekeskkonna reostumise riski.

Rannakindlustuse rajamisega seotud mõjud on juba olnud ning nende käsitlemine eelhinnangus ei ole asjakohane. Arvestades rajatud rannakindlustuse paiknemist (rajatud valdavalt maismaale) ei mõjuta antud rannakindlustus oluliselt rannaprotsesse ega ranna elupaikasid. Rannakindlustus on rajatud valdavalt maismaa poole mere poolt regulaarselt üleujutatavast alast. Tormide korral vähendab rannakindlustus merevee jõudmist rannakindlustusest sisemaa suunas, kuid sellega ei kaasne olulist elupaiga muutust rannamänniku jaoks. Haapsalu lahe setete liikumist on ülevaatlikult varasemalt modelleeritud, kuid mitte otseselt planeeritaval alal11. Modelleeringu põhjal saab siiski eeldada, et antud laheosas võib eeldada loodetuulte korral setete kuhjumist. Setete kuhjumine ja ärakanne jätkub piirkonnas ka tulevikus ning laiemal territooriumil ei suuda rajatud rannakindlustus oma mõõtmete väiksuse tõttu mereprotsesse muuta. Kuna rannakindlustus on rajatud võrdlemisi sopiliselt, siis võib eeldada, et moodustatud kitsad lahesopid kantakse setteid täis ning pikaajalisemas plaanis muutub rannajoon uuesti sirgemaks (nii nagu see looduslikult on olnud).

5.5.2 Õhu saastatus

Planeeringu elluviimiseaegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms).

Soojusvarustus lahendatakse lokaalküttel. Konkreetse hoonete kütteliigi (soe vesi) kasutamine lahendatakse ehitusprojektis. Arvestades arendustegevuse mahtu ja iseloomu ei ole oodata hoonete küttega seonduvat olulist mõju õhukvaliteedile.

11 OÜ Lainemudel. 2019. HAAPSALU LAHE RANNIKUVEEKOGUMI ANALÜÜSID IV köide. Setete liikumise modelleerimine

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

26

5.5.3 Lõhn

Kavandatud tegevusega ei kaasne lõhnahäiringu teket.

5.5.4 Müra

Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud piirkonna müratasemele on lühiajalised ning lokaalsed. Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist müra, mis võiks põhjustada häiringuid väljapool planeeringuala.

5.5.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valguse või vibratsiooni teket.

5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Negatiivne mõju inimese tervisele antud planeeringu kontekstis puudub. Planeeringuga kavandatavat puhkeküla jaoks vajaliku taristu rajamist võib pidada inimese tervisele positiivse mõjuga olevaks.

Kavandatava tegevuse mõju sotsiaalsetele vajadustele võib pidada positiivseks. Tegevus seisneb puhkeküla väljaehitamises, mis võimaldab piirkonna majanduse arendamist.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikumat mõju varale. Planeeringualasse hõlmatud kinnistu väärtus tõenäoliselt planeeringu rakendamisel tõuseb.

5.7 Mõju kultuuriväärtustele

Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Samuti puuduvad pärandkultuuriobjektid.

Planeeritav ala kattub osaliselt muinsuskaitseameti poolt 2021 aastal kaardistatud arheoloogiatundliku alaga. Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida detailplaneeringu algatamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta antud alal. Samuti tuleb käesolevale KSH eelhinnangule küsida Muinsuskaitseameti kui asjaomase asutuse arvamust.

Ehitustegevuse käigus arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31).

Kavandatav tegevus eeldatavalt mõju kultuuripärandile ei avalda.

5.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Kavandatud tegevusega ei kaasne olulisi spetsiifiliste avariiolukordade esinemise võimalusi.

Planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal tegutsemisel tuleb järgida kehtivas õiguses esinevaid nõudeid tule- ja tööohutusele, jäätmekäitlusele, liiklusohutusele jms.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

27

5.9 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringualast u 110 m kaugusel kehtib Alvari katastriüksuse detailplaneering (kehtestatud 2019)12. Planeering näeb ette katastriüksusele kuni 15 majakesega puhkeküla rajamise. Katastriüksuse sihtotstarve muudetakse osaliselt ärimaaks ja ehituskeeluvööndi ulatust vähendatakse kuni looduskaitseseadusest tuleneva piirini. Määratud on maaüksuse ehitusõigus ja hoonestustingimused, kommunikatsioonilahendused, juurdepääsutee asukoht, servituutide vajadus ning seatud keskkonnatingimused. Tuleb arvestada, et piirkonna elanike jaoks suureneks kahe puhkeküla koosmõjus külastajatega seotud liikluskoormus ja sellega seotud võimalikud häiringud. Samuti esineks antud piirkonnas ala looduslikkuse vähenemine. Arvestades siiski, et mõlemad puhkeküla arendustegevused on suhteliselt väikese mahulised, siis ei ole oodata koosmõju ulatuses, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Mõlemad arendused näevad ette loodusmaastiku integreeritud lahendusi ning võrdlemisi väikest külastusmahtu.

5.10 Muud aspektid

KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

12 https://www.laanenigula.ee/noarootsi2

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

28

6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused

Planeeringu edasisel koostamisel ning kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada järgmisi keskkonnatingimusi:

- Puurkaevu rajamisel tuleb see rajada lähtudes keskkonnaministri 09.07.2015. a määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või - augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Puurkaevu asukoht tuleb valida võimalike reostusallikate (imbväljakud, septikud jms.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakut) ülesvoolu ja krundi piires võimalikult kaugel (mitte vähem kui 50 m). Tagada tuleb nõuetekohane sanitaarkaitseala. Puurkaevu rajamisel tuleb sellest veevarustuse tagamisel arvestada joogiveele kehtivate kvaliteedinormidega (sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“).

- Reovee puhastamisel ja heitvee immutamisel tuleb arvestada kehtivate nõuetega. Immutuskoht peab asuma puurkaevust allavoolu ja vähemalt 50 m kaugusel puurkaevu sanitaarkaitse- või hooldusalast.

- Hoonete asukohtade valikul lähtuda reaalsest puistu paiknemisest. Hooned paigutada lagedamatele aladele. Puud taluvad valgus- ja niiskustingimuste muutust paremini kui neid säilitatakse gruppidena.

- Pinnase ettevalmistustööd (nt koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raiet teostada pesitsusvälisel (september–märts), vältimaks maas või põõsastikes pesitsevate lindude pesade hävimist.

- Enamik linnuliike ei suuda eristada klaaspindu (eeskätt peegelklaasi) ning seega vigastavad ja hukkuvad nad kokkupõrgetes loodusmaastikusse paigutatud klaaspindadega kergesti. Planeeringuala külgneb Väinamere hoiualaga, mis on väga linnustikurikas ala. Lindude kokkupõrkeriski kavandatavate hoonetega on võimalik vähendada erinevate meetmetega tõstes pindade nähtavust lindude jaoks. Eeskätt on efektiivne suurte klaaspindade vältimine hoonete arhitektuurses lahenduses. Juhul kui klaaspindu soovitakse siiski kasutada, siis on erinevaid võimalusi klaaspindade lindudele nähtavaks muutmiseks (sirmid, kardinad, kleebised: näidiseid leiab https://birdsafe.ca/homes-safe-for-birds/#what-can-you-do.)

- Vältida ulatuslike rohevõrgustikku killustavate piirdeaedade rajamist. Juhul kui piirdeaedu soovitakse rajada, siis piirata objekte, mis vajavad kaitset, mitte kogu territooriumit.

- Planeeritav ala kattub osaliselt muinsuskaitseameti poolt 2021 aastal kaardistatud arheoloogiatundliku alaga. Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida detailplaneeringu algatamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta antud alal

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

29

7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14, mille kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lg-le 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks olulist negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) mõju planeeringualaga piirnevate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud;

3) kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast looduslikus seisundis metsaalade pindala vähenemist, kuid arvestades arenduse kavandatavaid mahte, siis on mõju vähene. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata Väinamere hoiuala kaitse- eesmärgiks olevate koosluste või liikide seisundi halvenemist.

4) ajastades pinnase ettevalmistustööd (nt koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raie lindude pesitsusvälisele ajale (september–märts) on võimalik vältida piirkonnas potentsiaalselt elutsevate linnuliikide pesitsusaegset häirimist.

5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeringu elluviimisega kaasnevana on oodata positiivset mõju inimese heaolule seoses puhkeküla rajamisega.

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

7) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

8) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju.

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 ning täiemahulise KSH läbiviimise vajadust eelhinnangu koostaja ei näe.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

30

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

31

Kasutatud materjalid

Kasutatud allikad

Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Lääne maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laanemaa/laane- maakonnaplaneering-2030/

Lääne-Nigula valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/20109551/28102021- 1912%C3%9CP3_tekst_LNigula.pdf/6ee29918-6d90-4865-866b-280d3384c5fc

Noarootsi valla rannaalade teemaplaneering. Kättesaadav: https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/19826301/Rannaalade+teemaplan.zip/5 b9251e7-f93d-4b55-adac-b4325ec9c818

Noarootsi valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/0/Noarootsi+valla+%C3%BCldplaneerin gu+kehtestamine.zip/07ed6975-2352-4a24-8f8a-6dd855ed830c

Seadused, määrused:

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (Vastu võetud 24.09.2019 nr 61). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021016?leiaKehtiv

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047?leiaKehtiv

Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv

Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020059?leiaKehtiv

Metsaseadus (RT I 2006, 30, 232). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021010?leiaKehtiv

Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

32

esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid (Vastu võetud 09.07.2015 nr 43). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/114072015001

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022004?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/127042022009?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

33

Lisad

Lisa 1. KSH eelhinnangule esitatud ettepanekud ja nende arvestamine

Ettepanek Arvestamine

Keskkonnaamet 18.07.2022 nr 6-5/22/12149-2

Keskkonnaamet on seisukohal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Siiski palume saadetud materjale täiendada vastavalt Keskkonnaameti märkustele.

Teadmiseks võetud

Eelhinnangu lk 32 kohaselt planeeritav ala piirneb ja väikeses ulatuses kattub Väinamere linnu- ja loodusalaga. Juhime tähelepanu, et selles kohas on Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala piiriks rannajoon. Samuti peaks ka maaüksuste piir olema rannajoon. Kuna põhikaardi ja maaüksuste ning kaitstavate objektide piiride korrigeerimine toimub eri aegadel, tekib vahepeal kaardikihtide kattumine.

Eelhinnangu ptk 5.1 täiendati vastavalt märkusele

Juhime tähelepanu, et saadetud materjalides lähtutakse ehitukeeluvööndi joone määratlemisel koostatavast Lääne- Nigula valla üldplaneeringust, mis ei ole veel kehtestatud (hetkel on üldplaneering esitatud heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile). Detailplaneeringu kehtestamisel tuleb lähtuda kehtestatud üldplaneeringust.

Selgitame, et KSH eelhinnangus ja detailplaneeringu algatamise taotluses lähtutakse eituskeeluvööndi joone määramisel kehtivast Noarootsi valla rannaalade teemaplaneeringust. Koostatav Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt kavandatakse antud alal kehtestada juba kehtiva teemaplaneeringuga vähendatud ehituskeeluvööndi asukoht ehk ehituskeeluvööndit on juba vähendatud ja uus üldplaneering jätab

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

34

eeldatavalt vähendamise jõusse.

Eelhinnangu kohaselt looks detailplaneering aluse ka alale rajatud rannakindlustuse seadustamiseks. Palume detailplaneeringu algatamise dokumente täiendada ja lisada detailplaneeringu eesmärgina ka rannakindlustuse seadustamine ja tuua selgelt välja, kas rannakindlustus on rajatud rajamise hetkel merre või maismaale. Rannakindlustuse rajamist käsitleb looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 3.

Detailplaneeringu algatamise korraldusse on asjakohane lisada rannakindlustuse seadustamine detailplaneeringu eesmärgina.

KSH eelhinnangu ptk 4 täiendati - Rannakindlustus on rajatud valdavalt põhikaardi kohasele maismaale. Kattuvus põhikaardi kohase merealaga esineb 400 m2 ulatuses (rajatud muulitaolise rajatise tipuosa paikneb põhikaardi kohasel merealal).

Rannakindlustus on juba rajatud ja Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et tagantjärgi tegevusele keskkonnaluba ei anta. Rannakindlustuse rajamisega seotud mõjud on juba olnud. Siiski peab eelhinnangus käsitlema, kas rajatud rannakindlustus võib mõjutada rannaprotsesse või veerežiimi (kas mõjutab vee jõudmist randa, setete liikumist vm), kas rannakindlustuse olemasolu võib mõjutada merepõhja või ranna elupaikasid? Praegu seda käsitletud ei ole. Kui rannakindlustuse olemasolu omab edasist negatiivset mõju, ei pruugi olla põhjendatud ebaseadusliku rajatise seadustamine.

Vastavalt märkusele täiendati eelhinnangu ptk 5.5.1. KSH eelhinnangu koostaja ei näe rannakindlustuse olemasolul edasist olulist negatiivset mõju.

Esitatud materjalidest ei selgu rajatava puurkaevu ja reoveekäitlemise lahenduse täpsem paigutus ja reoveelahendus, see täpsustub hiljem projektis. Juhime tähelepanu, et vastavalt veeseaduse (VeeS) § 127 ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine reguleeritud VeeS § 137 alusel.

Tähelepanek lisati eelhinnangu ptk 5.5.1.

Eelhinnangus on viidatud keskkonnaregistri andmetele. Eelhinnangu koostamise hetkel oli see viide õige. Juhime tähelepanu, et 6. juunist 2022 on kehtetuks tunnistatud keskkonnaregistri seadus ning keskkonnaseadustiku üldosa

Viited eelhinnangus korrigeeriti.

Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 3.08.2022

35

seaduse § 395 alusel on asutatud andmekogu Eesti looduse infosüsteem. Seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega muutus viide keskkonnaregistrile tühiseks. Andmete kasutamisel soovitame viidata: „EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur“.

Töö nr: 10/22

Huvitatud isik: Magic Mouse OÜ

Huvitatud isiku esindaja: Mairi Kutberg

Mart Kutberg [email protected]

Muusa detailplaneering

Detailplaneeringu koostaja:

RUUM JA MAASTIK OÜ Väike-Ameerika 8

10129 Tallinn

reg. number: 11038715

Kontaktisik: Maarja Zingel

Tel: 52 242 92

maastikuarhitekt

ruumilise keskkonna planeerija

[email protected]

Tallinn

2025

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

2

Sisukord

I MENETLUSDOKUMENDID ...................................................................................................................... 3

II SELETUSKIRI .......................................................................................................................................... 4

1. Eesmärk ........................................................................................................................................... 4

2. Koostamise alused ........................................................................................................................... 4

2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid ........................................................... 4 2.2 Uuringud ................................................................................................................................... 4 2.3 Maakasutust kitsendavad tingimused ........................................................................................ 4

3. Planeeritud ala seosed külgnevate aladega. Üldplaneeringud .......................................................... 5

3.1 Olemasoleva olukorra analüüs................................................................................................... 5

4. Lahenduse idee kirjeldus .............................................................................................................. 6

4.1 Lahenduse idee kirjeldus ........................................................................................................... 6 4.2 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused ................................................................................... 7 4.3 Teede maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted ....................................................................... 9 4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ................................................................................... 9

5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus ............................................................................................. 10

6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ............................................................................. 11

7. Tuleohutuse tagamine ................................................................................................................... 11

8. Keskkonnakaitse abinõud ............................................................................................................... 12

9. Kuritegevuse ennetamine .............................................................................................................. 14

10. Servituutide vajadus .................................................................................................................... 14

11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped ..................................................... 14

12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................................ 14

III LISAD .................................................................................................................................................. 15

IV JOONISED ........................................................................................................................................... 15

V KOOSKÕLASTUSED. KOOSTÖÖ ............................................................................................................ 16

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

3

I MENETLUSDOKUMENDID

1. Detailplaneeringu algatamise taotlus 27.05.2022

2. Keskkonnaameti seisukoht Muusa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta 18.07.2022 nr 6-5/22/12149-2

3. Lääne -Nigula Vallavalitsuse korraldus 09.08.2022 nr 2-3/22-346 detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta

4. Muusa detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu protokoll. 18.12.2022

5. Muinsuskaitseameti seisukoht arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduses kohta Muusa detailplaneeringu alal 07.12.2022 nr 5.1-17.5/1867-1

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

4

II SELETUSKIRI

1. Eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Einbi külas / Enbys asuvate Suur-Muusa ja Väike-Muusa

kinnistutele ehitusõiguse määramine. Ehitusõiguse määramiseks käsitletakse PlaS §6 lg 8 terminit

„krunt“- krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus.

Detailplaneeringus käsitletakse kahte krunti, millele määratakse ehitusõigus ja maakasutuse

sihtotstarve. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varem rajatud kaldakindlustuse

seadustamine.

2. Koostamise alused

2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid

- Planeerimisseadus;

- Lääne maakonnaplaneering 2030+

- Lääne-Nigula valla üldplaneering. Kehtestatud 18.08.2022;

- Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur- Muusa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Koostaja Lemma OÜ 26.05.2022;

- Keskkonnaameti 18.07.2022 nr 6-5/22/12149-2 seisukoht Muusa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta;

- Lääne-Nigula Vallavalitsuse korraldus “Muusa detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine “ 09.08.2022 nr 2-3/22-346.

2.2 Uuringud Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur- Muusa maaüksuste detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Koostaja Lemma OÜ 26.05.2022;

Planeeringuala topo-geodeetiline mõõdistamise teostas Reib OÜ, töö nr TT-6189, 2022.a ja TT-7000,

2024.a.

2.3 Maakasutust kitsendavad tingimused Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on aluseks kehtivas valla üldplaneeringus määratud

ehituskeeluvööndi ala ulatus. Planeeringualal paikneb veekaitsevöönd ning kallasrada.

Planeeringuala kattub väikses ulatuses ka Väinamere hoiualaga.

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

5

3. Planeeritud ala seosed külgnevate aladega. Üldplaneeringud

Detailplaneeringu koostamisel oleme lähtunud Lääne-Nigula valla üldplaneeringu põhimõtetest.

Väljavõte joonisest. Lääne-Nigula valla üldplaneering

Üldplaneeringu kaardile on kantud varasem Noarootsi valla rannaalade teemaplaneeringu kohane

ehituskeeluvööndi ulatus, määratud on avalik juurdepääs rannale ning rohevõrgustiku tugiala ja

prognoositud arheoloogiatundlik ala.

Planeeringuala paikneb hajaasustuspiirkonnas, rohevõrgustiku tugialal ning väärtuslikul maastikul.

Hajaasutuses on hoonestuse kavandamisel seatud nõue, et elukondlike hoonete suurim ehitisealune

pind ei või ületada 10% planeeritava krundi pindalast. Seatud on hoonete kõrguspiirang, milleks on

10m ümbritsevast maapinnast. Kuna planeeringuala paikneb rohevõrgustikus, siis on arvestatud

nõudega, et hoonestusalade kaugused on vähemalt 100m. Uute hoonete arhitektuurse lahenduse

väljatöötamisel on vajalik analüüsida piirkonna kohalikku ehitustraditsiooni ning võtta arvesse

paiknemist väärtusliku maastiku alal.

Detailplaneeringu lahendus toetab väärtuslike maastike säilimist ning avaliku kallasraja kasutamist.

Üldplaneering näeb ette planeeringuala naabrusest avaliku juurdepääsu kavandamise rannale.

3.1 Olemasoleva olukorra analüüs Planeeringuala hõlmab kahte maaüksust Einbi külas / Enbys – Suur-Muusa ja Väike Muusa.

Maaüksused asuvad Läänemere kaldal. Ala on vahelduva reljeefiga, puistualad vahelduvad

häilukohtade ning lagedamate aladega. Juurdepääsuks on moodustatud transpordimaa kinnistu

Sääsemetsa tee (44101:001:1500). Planeeringuala ei paikne väärtuslikul põllumaal ega

üleujutusohuga alal, alale on tagatud juurdepääs ja nõuetekohane joogi- ja tarbevee saamine ning

nõuetekohane reoveekäitlus.

Planeeringuala

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

6

Suur-Muusa:

• Kinnistu suurus 8,16 ha

• Maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%

• Katastritunnus 52001:005:1522

Väike-Muusa:

• Kinnistu suurus 6,06 ha

• Maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%

• Katastritunnus 52001:005:1231

Planeeringuala suurus on 14,22 ha. Planeeringuala kaldapealsele osale on ebaseaduslikult rajatud

kaldakindlustus.

Planeeringualale ulatuvad kitsendused:

o Valla üldplaneeringus määratud ehituskeeluvööndi piir; o Veekaitsevöönd; o Kallasrada; o Arheloogiatundlik ala (prognoositud) ala kirdepoolses osas

Ala paikneb Lääne-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise alal ning väheses ulatuses Väinamere hoiualal.

Ala paikneb Einbi küla kaguosas. Külas on mitmeid hoonestatud alasid, lähimad hooned paiknevad

Tokkroosi kinnistul ca 50 m kaugusel. Einbi külakeskus (ca 600m kaugusel) on hoonestatud ja seda

ümbritseb juurdepääsuteede võrgustik. Hoonestusaladest eemal paiknevad põllu- ja metsamaad.

Külakeskuse hoonestus paikneb nii elamu- kui maatulundusmaa kinnistutel. Planeeringuala kõrval

paikneb munitsipaalomandis olev hoonestatud Tokkroosi kinnistu (52001:005:0780).

4. Lahenduse idee kirjeldus

4.1 Lahenduse idee kirjeldus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kruntide moodustamine, krundile maakasutuse

sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringus moodustatakse kaks krunti. Positsioon nr 1 krundi maakasutuse sihtotstarbeks on

määratud üksikelamu ja majutushoone maa (EP90% ÄM10%). Detailplaneering ei näe ette

katastriüksuse piiride muutmist ega kruntideks jagamist.

Positsioon nr 2 krundi maakasutuse sihtotstarbeks on määratud majutushoone maa ja

väikeettevõtluse hoone ning elamumaa (ÄM 40% ÄV 40% EP 20%). Detailplaneering ei näe ette

katastriüksuse piiride muutmist ega kruntideks jagamist.

Krundile on määratud hoonestusalade paiknemised ning arvestatud vajadusega tagada

hoonestusalade vahel vahemaa vähemalt 100m, samuti on arvestatud kehtiva ehituskeeluvööndi

piiriga. Kavandatud hoonestusalad on piisavalt suured, et hilisemal projekteerimisel täpsustada

hoone paiknemine puistust, ilmakaartest ning vaadetest lähtuvalt.

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

7

Hoonestusalade kavandamisel on lähtutud asjaolust, et Piibu kinnistu (52001:005:0800) ei ole

hoonestatav (nn soojak eemaldatakse). Piibu kinnistuomaniku nõusolek on planeeringu

materjalidesse lisatud, vt. Lisa 5.6.

4.2 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused Planeeringualal tervikuna, positsioon nr 1 ja 2 kruntide ehitusõigus näeb ette 0,89% täisehituse

protsendi hoonete ehitamisel ning hoonete arvu kokku kuni 20. Hoonetest moodustab suure osa

väikeehitised, kuni 20m2 suuruse ehitisealuse pinnaga. Detailplaneeringulahenduse elluviimisel ja

hoonete ehitamisel muutub olemasolev looduslik situatsioon vähem kui 10%, tagatud on

rohevõrgustiku ala terviklikkus ning sidusus.

Detailplaneering näeb moodustatud kaks krunti.

Positsioon nr 1 krunt

Väike-Muusa

Krundi suurus 60609 m2

Krundi maakasutuse sihtostarve üksikelamu – ja majutushoone maa (EP 90% ÄM 10%)

Kavandatud on 1 põhihoone ja kuni 18 abihoonet (kuur, kasvuhoone, teenindushoone ja

kuni 15 väikeehitist)

Krundi hoonete suurimaks lubatavaks ehitisealuseks pinnaks on kuni 810 m2

Kavandatud hoonete suletud maapealseks brutopinnaks on kuni 1035 m2

Põhihoone lubatavaks korruselisuseks kuni 2- korrust ja kõrgus kuni 10 meetrit

Abihoonete lubatavaks korruselisuseks 1 korrus ja kõrgus kuni 5 meetrit

Krundile on kavandatud kaks hoonestusala. Hoonestusalad ei paikne ehituskeeluvööndis.

Hoonestusalas nr 1 on kavandatud elamu ja kahe abihoone (kuur, kasvuhoone) ehitamine.

Hoonestusalas on kavandatud hoonete ehitisealuseks pinnaks kuni 450 m2.

Hoonestusalas nr 2 on kavandatud majutuse minimajade ehitamine. Ühe minimaja suurim lubatud

ehitisealune pind kuni 20 m2 ja korruselisus 1 korrust. Minimajasid on kokku kuni 15 ja ehitisealune

pind kokku 300 m2. Hoonestusalas on lubatud ehitada üks teenindav hoone, ehitisealuse pinnaga

kuni 60 m2 ja korruselisus 1 korrust.

Hoonete paiknemine hoonestusalas täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel arvestades loodusliku

puistu säilimisega.

Juurdepääsu tee lähedusse kavandatakse parkimisalad.

Positsioon nr 2 krunt

Suur-Muusa

Krundi suurus 81634 m2

Krundi maakasutuse sihtostarve majutushoone maa (ÄM 40%), väikeettevõtluse hoone maa

(ÄV 40%) ja üksikelamu maa (EP20%)

Kavandatud on 1 põhihoone

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

8

Krundi hoone suurimaks lubatavaks ehitisealuseks pinnaks on kuni 400 m2

Kavandatud hoone suletud maapealseks brutopinnaks on kuni 600 m2

Põhihoone lubatavaks korruselisuseks kuni 2- korrust ja kõrgus kuni 10 meetrit

Abihooneid ei ole kavandatud

Krundi hoonestusalale on kavandatud majutuse- ja toitlustuse põhihoone, kus on peosaal, majutus,

köök ja abiruumid ning eluruumid. Hoone paiknemine täpsustatakse projekti koostamisel arvestades

puistu säilimisega. Hoonestusala ei paikne ehituskeeluvööndis.

Kaldakindlustus

Rajatud on 260 m pikkuses osas graniitkividest kaldakindlustus. Kaldakindlustus on paigaldatud

rajamise aegse põhikaardi kohasele maismaa osale. Rajatud kaldakindlustus jääb valdavalt

väljaspoole Väinamere loodusala. Kivide alla on paigaldatud geotekstiil, kindlustatud kaldaosa on ca

1.2 m kõrgune. Kattuvus põhikaardi kohase merealaga esineb 52 m2 ulatuses (rajatud muulitaolise

rajatise tipuosa paikneb kaldakindlustuse rajamise aegse põhikaardi kohasel merealal).

Arvestades rajatud kaldakindlustuse paiknemist (rajatud valdavalt maismaale) ei mõjuta antud

kaldakindlustus oluliselt rannaprotsesse ega ranna elupaikasid (OÜ Lainemudel. 2019. HAAPSALU

LAHE RANNIKUVEEKOGUMI ANALÜÜSID IV köide. Setete liikumise modelleerimine). Kaldakindlustus

on rajatud valdavalt maismaa poole mere poolt regulaarselt üleujutatavast alast. Tormide korral

vähendab kaldakindlustus merevee jõudmist kindlustusest sisemaa suunas, kuid sellega ei kaasne

olulist elupaiga muutust rannamänniku jaoks. Haapsalu lahe setete liikumist on ülevaatlikult

varasemalt modelleeritud, kuid mitte otseselt planeeringualal. Modelleeringu põhjal saab siiski

eeldada, et antud laheosas võib eeldada loodetuulte korral setete kuhjumist. Setete kuhjumine ja

ärakanne jätkub piirkonnas ka tulevikus ning laiemal territooriumil ei suuda rajatud rannakindlustus

oma mõõtmete väiksuse tõttu mereprotsesse muuta. Kuna rannakindlustus on rajatud võrdlemisi

sopiliselt, siis võib eeldada, et moodustatud kitsad lahesopid kantakse setteid täis ning

pikaajalisemas plaanis muutub rannajoon uuesti sirgemaks (nii nagu see looduslikult on olnud).

Planeeritud krundi kasutamise tingimused

P la

n ee

ri tu

d k

ru n

t p

o si

ts io

o n

i

n u

m b

er /a

ad re

ss

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d s

u u

ru s

(m ²)

H o

o n

et e

s u

u ri

m lu

b at

u d

eh it

is ea

lu n

e p

in d

m aa

p ea

ln e

(m ²)

H o

o n

et e

a rv

k ru

n d

il

(p õ

h ih

o o

n ed

/a b

ih o

o n

ed )

P õ

h ih

o o

n e/

ab ih

o o

n e

s u

u ri

m

lu b

at u

d m

aa p

ea ls

et e

k o

rr u

st e

a rv

P õ

h ih

o o

n e/

ab ih

o o

n e

s u

u ri

m

lu b

at u

d k

õ rg

u s

se o

tu n

a

ü m

b ri

ts ev

as t

ke sk

m is

es t

m aa

p in

n as

t (m

) M

aa s

ih to

ts ta

rb e

o sa

ka al

, D P

li ig

id *

al u

se l

M aa

p ea

ln e

su le

tu d

b ru

to p

in d

( m

²)

Tä is

eh it

u se

p ro

ts en

t

Pos nr 1

Väike-

Muusa

60609 810 1/18 2/1 10/5

EP 90

ÄM 10 1035 1,33%

Pos nr 2 81634 400 1/- 2/- 10/- ÄM 40 600 0,49%

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

9

Suur-

Muusa

ÄV 40

EP 20

* EP- üksikelamu maa, ÄM- majutushoone maa, ÄV- väikeettevõtluse hoone maa

Kavandatud krundid on suured ja võimaldavad hoonestust ehitada ülimadala

täisehitusprotsendiga krundi pindalast. Ala väljaarendamine suurendab piirkonna ettevõtlust,

tagatud on roheala toimimine ning kallasraja avalik kasutus. Ettevõtluse areng ökoturismi

valdkonnas piirkonnas loob juurde ka töökohtasid.

4.3 Teede maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted

Liikluslahenduse koostamisel on aluseks võetud piirkonna väljakujunenud liiklusskeem.

Detailplaneering ei tee ettepanekut üldise liiklusskeemi muutmiseks. Sõidukid on võimalik parkida

Sääsemetsa tee Einbi küla poolse juurdepääsu juurde, et jalgsi ning jalgrattal liikida kallasrajale.

Juurdepääs moodustatud kruntidele on Sääsemetsa teelt (44101:001:1500). Teekasutus tagab

juurdepääsu lisaks planeeringualale ka Alvari kinnistule. Tee kasutamise osas on omanike vahel

sõlmitud notariaalne kokkulepe.

Planeeringualal on olemasolev teedevõrgustik juba loodud, mis tagab ka juurdepääsud

moodustatud hoonestusaladele. Planeeringu põhijoonisel on kujutatud avalik juurdepääs kallasrajale

olemasolevatel teedel. Ehituskeeluvööndisse jäävate teede osas on tegu jalgteedega, teede avalik

kasutus on jalgsi ja jalgrattaga. Rajatud teede osas rakendub looduskaitseseaduse § 38. lg 5 p 10

kohane erisus – ehituskeeluvöönd ei laiene detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale

teele.

Parkimine on positsioon nr 1 krundi hoonestusalal nr 1 ja 2 kavandatud hoonestusala kõrvale.

Positsioon nr 2 parkimine on kavandatud olemasoleva tee kõrvale.

Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud EVS 843:2016 tabelist 9.1 ja 9.2 parkimiskohtade vajadus

Krunt pos nr 1 on 5 parkimise kohta hoonestusala nr 1 teenindamiseks ja hoonestusala nr 2

teenindamiseks 18 parkimise kohta. Krunt pos nr 2 teenindamiseks on kavandatud 3 parkimise kohta

Parkimiskohtade paiknemine täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis koos välisruumi lahendusega.

Parkimiskohtade kavandamisel puistualale, tuleb arvestada puistu säilimisega ning vältida

loodusesse mittesobivaid ja võõraid materjale, puude vahele on võimalik parkimisala lahendada

tugevdatud pinnasega (nt killustik), mis aja jooksul rohtub.

4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeritud krundi välisruumi lahendus koostatakse ehitusprojekti staadiumis hoone arhitektuurse

lahendusega sobivalt. Eesmärk on loodusliku kõrghaljastuse ning alustaimestiku säilitamine

maksimaalses mahus. Kavandatud hoonestus arvestab väärtuslike aladega ning sobitub orgaaniliselt

väljakujunenud keskkonda.

Krundi heakorra eest vastutab krundi omanik. Olmejäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema

korraldatud vastavalt Lääne-Nigula valla jäätmehoolduskirjadele. Kinnistu omanikul on sõlmitud

jäätmeveoleping nr 1143522 (03.09.2021) Eesti Keskkonnateenused AS´ ga.

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

10

5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub tööprojekti koostamisel.

Elektrivarustus

Planeering ei näe ette muudatusi elektrivarustuse liitumisel ja varustamisel. Alal on olemasolev

toimiv liitumine elektrivarustusega. Sõlmitud on elektrimüügileping nr EL90029865. Liitumiskilp on

paigaldatud hoonestusala nr 1 idapiirile. Liitumiskilp teenindab pos nr 1 ja 2 krunte.

Vee- ja kanalisatsioonivarustus

Planeeringuala veega varustamine on lahendatud Piibu kinnistule rajatud puurkaevust. Puurkaev on

rajatud ehitusloa nr 2312271/04914 alusel.

Arvestatud on, et põhjavett ei tarbita rohkem kui 150 m3/ kuus või rohkem kui 10 m3/d.

Olmereovee lahendus töötatakse välja ehitusprojekti koostamisel arvestades seadusest tulenevate

kujadega. Kanalisatsioonivarustuse lahendusel tuleb lähtuda ja tagada põhjavee kaitstus. Reovee

osas on võimalik nii kohtkäitlemine kui kogumismahutite kasutamine. Alternatiivide ja lahenduste

väljatöötamisel tuleb arvestada, et tegemist on nõrgalt kaitstud põhjavee alaga. Lahendus

kooskõlastatakse Lääne-Nigula vallavalitsuses.

Sademeveelahendus

Planeeringuala madalamasse piirkonda on rajatud tiik. Planeering näeb ette tiigi säilimise sademevee

kogumistiigina.

Tegu on looduslähedase sademevee ja pinnasevee käitlemise lahendusega – maaüksuse

madalamasse kohta on rajatud sademevee kogumise tiik, mille osas soovitakse rakendada

tehnorajatise LKS § 38. lg 5 p 8 kohast erisust, mille alusel detailplaneeringus kavandatud

tehnovõrgu- ja rajatise osas ehituskeeluvöönd ei laiene. Tiigi rajamisel on järgitud veeseaduse

põhimõtet, mille kohaselt sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Samuti on tiigi rajamine

kookõlas Lääne-Nigula üldplaneeringuga, mille kohaselt sademevee käitlusel tuleb eelistada

looduslähedasi meetodeid, mis ühtlasi on efektiivselt kasutatavad tulvavete ärajuhtimiseks (vett

läbilaskvad pinnakatted, tiigid, tehismärgalad, imbsüsteemid, filtersüsteemid, avatud kraavid). Tiik

on rajatud laugete kallastega võimaldades sellel toimida ka kahepaiksetele sobiliku elupaigana ning

vältides seeläbi järskudest kallastest tulenevat ohtu metsloomadele.

Kuna ala on valdavalt loodusliku pinnakattega, siis sademeveed imbuvad suures osas kohapeal

pinnasesse. Liigveed on võimalik koguda olemasolevasse tiiki ning kasutada kastmisveena.

Sidevarustus

Sidevarustuse tagamiseks on sõlmitud Telia Eesti AS kliendileping nr 27860515 mobiilse interneti

kasutamiseks.

Soojusvarustus

Hoonete soojusvarustus lahendatakse ehitusprojektis.

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

11

6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, arvestama piirkonna

ruumiliste kvaliteetidega ja seda parandama.

Kavandatud hoonete arhitektuur moodustab harmoonilise terviku. Arhitektuurse lahenduse koostaja

on Mari Hunt arhitektuuribüroost b210 OÜ.

Hoonete välisviimistluses kasutada arhitektuursest lahendusest lähtuvaid ja stiiliga sobivaid

viimistlusmaterjale: metalli, puitu, looduslikku kivi ja krohvitud pindasid. Välisfassaadide

kujundamisel ei ole lubatud kasutada ümarpalki ning imiteerivaid materjale ja plastikut. Hoonete

katuse kalle lähtub hoone arhitektuursest stiilist, lubatud on nii lamekatus kui ka kalded kuni 45

kraadi, katusekatte materjal lähtub hoone arhitektuursest stiilist.

Piirdeaedade rajamine ei ole lubatud.

7. Tuleohutuse tagamine Hooned tuleb rajada arvestades nõutud tuleohutuse kujasid. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda

Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kastutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Siseministri 30.03.2017 määrusest

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale

konkreetsele hoonele või rajatisele. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste

turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonete vaheline kuja

peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonete vahelise kuja laius on

alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Projekteeritavate hoonete tuleohutuse osa lahendada vastavalt:

- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile “;

- Siseministri 30.03.2017 määrusele nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ”;

- Standardisari EVS 812 või uuem.

Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitistele piisav

juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kavandatud hoonete

juurepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad ja pöörderaadius vähemalt 18,5 m. Kavandatud

on päästemasina ümberkeeramise koht ja teede rajatakse piisava kandevõimega. Tee piisav

kandevõime peab vastama paakauto registrimassile 26000kg. Tulekahju kustutamiseks vajalik

informatsioon veevarustuse kohta peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav. Ühe tulekahju

väliskustustusvee normvooluhulk on 10 l/s, arvutuslik tulekahju kestvus 3h.

Hoonete projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega. Abihoonete püstitamist krundi

piirile ei kavandata, naaberkinnistute ja planeeritud krundi hoonestusalade vaheline kaugus on 100

m.

Tuleohutuse tagamiseks on planeeringualale vajalik paigutada tuletõrje veemahuti (30m3). Mahuti

orienteeruv asukoht on kantud detailplaneeringu põhijoonisele. Mahuti täitmine toimub

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

12

olemasoleva puurkaevu veest ning peab olema kergesti leitav (nõuetekohaselt tähistatav) ja

juurdepääs peab vastama Päästeameti nõuetele.

8. Keskkonnakaitse abinõud Planeeritud krundid on varustatud prügikogumise konteineritega. Jäätmed on ette nähtud kokku

koguda sorteeritult. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine tuleb korraldada vastavat tegevusluba

omava ettevõtte poolt. Ehituse kui ka hoonete kasutamise käigus tuleb vältida jäätmeteket ja kõik

tekkivad jäätmed koguda liigiti, et neid oleks võimalik uuesti ringlusesse suunata. Ehitustegevuse

käigus tekkinud ehitusjäätmed on kohustuslik üle anda jäätmeluba omavale firmale.

Lõpliku valiku tegemisel kütteliikide valikul on kõik alternatiivid ja kütteliikide kombinatsioonid

aktsepteeritavad, soovitame iga variandi puhul rakendada sellele sobivaid negatiivset

keskkonnamõju leevendavaid meetmeid (optimaalne kütterežiim, eeskujulik hoonete soojustus,

küttesüsteemina toimivad efektiivsed tänapäevased tehnoloogiad).

Detailplaneeringulahenduse kohasel tegevusel ei ole ette näha ehitisi, millele ehitusprojekti

koostamise etapis tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Ehitusprojekti koostamisel arvestada radooni vähendamise meetmetega, lähtudes Eesti standardist

EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Radoonitõrje kohapealt on oluline korralik ehituskvaliteet, mille all peetakse silmas ühtlast

vundamenti, seinaosade suletud liitekohti, korralik ventilatsioonisüsteem jne. Piirkonnas ei ole

radooniuuringuid koostatud, uuringu koostamise vajadus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Haljastuse rajamisel järgida, et valitaks keskkonda sobivad puud ja/või põõsad.

Detailplaneeringu algatamisele eelnevalt on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang (koostaja Lemma Oü, vt. Lisad). Eelhinnang analüüsis kavandatud tegevust ning

kokkuvõtvalt ei ole mõjutused oma väikse mahu poolest negatiivsed ümbritsevale keskkonnale. Alale

rajatud kaldakindlustus hoiab ära ka mõõduka veetaseme tõusu ning üleujutuse ohu. Planeeringu

elluviimisel tuleb lähtuda järgnevast:

- Hoonete asukohtade valikul lähtuda reaalsest puistu paiknemisest. Hooned paigutada

lagedamatele aladele. Puud taluvad valgus- ja niiskustingimuste muutust paremini kui neid

säilitatakse gruppidena;

- Pinnase ettevalmistustööd (nt koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raiet teostada pesitsusvälisel

(september–märts), vältimaks maas või põõsastikes pesitsevate lindude pesade hävimist;

- Enamik linnuliike ei suuda eristada klaaspindu (eeskätt peegelklaasi) ning seega vigastavad ja

hukkuvad nad kokkupõrgetes loodusmaastikusse paigutatud klaaspindadega kergesti.

Planeeringuala külgneb Väinamere hoiualaga, mis on väga linnustikurikas ala. Lindude

kokkupõrkeriski kavandatavate hoonetega on võimalik vähendada erinevate meetmetega tõstes

pindade nähtavust lindude jaoks. Eeskätt on efektiivne suurte klaaspindade vältimine hoonete

arhitektuurses lahenduses. Juhul kui klaaspindu soovitakse siiski kasutada, siis on erinevaid võimalusi

klaaspindade lindudele nähtavaks muutmiseks (sirmid, kardinad, kleebised: näidiseid leiab

https://birdsafe.ca/homes-safe-for-birds/#what-can-you-do.);

- alale ei ole piirdeaedade kavandamist ette nähtud

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

13

-planeeringuala kattub osaliselt muinsuskaitseameti poolt 2021 aastal kaardistatud

arheoloogiatundliku alaga. Pinnasetööde tegemisel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalustega.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh

tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks

keskkonnasihiks on see, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi

funktsioneerimise ja struktuuri. Planeeringualale kaldakindlustuse rajamisega kaasnevana on

eemaldatud nii maismaalt kui merealalt pilliroog koos juurestiku ja pinnasega. Tegevuse tagajärjel on

muutunud rannajoone paiknemine ja suurenenud mereala ulatus. Planeeringus ei tohi kavandada

merealal tegevusi ega seada täiendavat ehitusõigust. Tekkinud mereala tuleb jätta looduslikule

arengule, mis on ainus võimalus loodusliku koosluse taastumiseks. Roostiku taastumisel tuleb

edasine alal toimiv roo niitmine Väinamere hoiuala ulatuses Keskkonnaametiga kooskõlastada.

Arvestada tuleb, et roo eemaldamine juurestikuga vajab olenevalt mahust, kas veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringut või keskkonnaluba.

Hoonestusalad on kavandatud vähendatud ehituskeeluvööndi alast maismaa suunas vähemalt 32 m

ulatuses. Arvestatud on nii reljeefi kui taimkatte sobivust, kuid ka asjaolu, et antud alal on rannajoon

peale üldplaneeringu kohast ehituskeeluvööndi vähendamist muutunud (nihkunud maismaa

suunas). Hoonestusalade määramisel detailplaneeringuga puudub võimalus hooneid kavandada

hoonestusaladest väljaspoole sh alale mis jääb vähendatud ehituskeeluvööndi ja hoonestusalade

vahele. Sellise lähenemise rakendamisel puudub vajadus ehituskeeluvööndi suurendamiseks antud

alal.

Arvestades ehitusalade kavandatavat suurust, siis ei põhjustata planeeringus kavandatav

maakasutuse muutust ulatuses, mis põhjustaks olulist mõju kliimamuutustele ja suurendaks alal

kliimamuutustest tingitud riske.

Planeeringuala jääb piirkonda kus Maa-ameti üleujutusohu kaardirakenduse andmetel esineb 1x10 a

jooksul merevee taseme tõusust tingitud üleujutuserisk absoluutkõrgusel 1.67 m, 1x100 a jooksul

tekib üleujutusrisk absoluutkõrgusel 2,15 m ja 1x1000 a jooksul kõrgusel 2,76 m. Hoonestusalade

asukohad on kavandatud üleujutusriskiga arvestavalt. Kõik hoonestusalad on kavandatud kõrgema

reljeefiga aladele kõrgemale kui on 1x100 a jooksul esineva üleujutusriski piirkond. Planeering näeb

ette ka alale juba rajatud rannakindlustuse säilitamist. Seega on planeeringu koostamisel arvestatud

merevee taseme tõusust tuleneva üleujutusriskiga.

Hoogvihmadest tuleneva üleujutusriski minimeerimiseks on planeeringualal maksimaalselt säilitatud

looduslikke alasid ning minimeeritud kõvakatteliste pindade teket. Samuti on reljeefi arvestades

nähtud ette alale rajatud sademevee/liigvee kogumise tiigi säilitamine. Sademevee tiik võimaldab

valingvihmade korral tekkiva liigvee kogumist ja puhverdamist ning vähendab seeläbi hoogsadudega

kaasneda võiva üleujutuse riski.

Planeeringuala paikneb tormidele avatud rannikul. Tormikahjustuste ennetamiseks on planeeringus

hoonestusalade valikul eelistatud hõredama puistuga asukohti, kus puude hoonetele langemise risk

on väiksem. Krundisiseste elektrikaablite korral on ette nähtud maakaablite kasutamine

vähendamaks tormist tingitud lokaalsete elektrikatkestuste ohtu.

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

14

9. Kuritegevuse ennetamine Hoone paiknemine ja alade vaadeldavus ning juurepääsu teede valgustatus võimaldab toetada

efektiivselt naabrivalve piirkonda. Vandalismiakte ja sissemurdmiste riske vähendavad ka hoonete

uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke.

Autode parkimine krundil (tagatud on normidele vastav parkimine) vähendab autodega seotud

kuritegevuse riske.

Kruntide välisruumi läbimõeldud planeerimine (maastikukujundus) ja nende korrashoid suurendavad

peremehetunnet ja vähendavad seeläbi kuriteohirmu ja vandalismi. Alade korrashoid on oluline

kuritegevust ennetavate aspektide puhul.

10. Servituutide vajadus Servituudi seadmise vajadus olemasolevast puurkaevust veevõtuks Piibu katastriüksusele

(52001:005:0800).

Juurdepääsu tagamiseks pos nr 2 krundile on vajalik seada juurdepääsuservituut pos nr krundile

2270m2 ulatuses olemasoleva tee kasutamiseks.

11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud esitatud järjekorras:

- pärast detailplaneeringu kehtestamist määratakse katastriüksuste maakasutuse

sihtotstarbed;

- detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine;

- kaldakindlustuse seadustamine;

- peale eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringus kavandatud krundi

ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringus kavandatud hoonete ehitusõiguse

realiseerimist maaüksusel.

12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne otseseid kahjusid. Planeeringus realiseerimisest

tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

seadustele.

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

15

III LISAD

1. Lääne-Nigula valla Einbi küla Väike-Muusa ja Suur-Muusa maaüksuste detailplaneering. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Koostaja Lemma OÜ. 2022

2. Elektrimüügileping nr EL90029865 (06.09.2021) 3. Piibu kinnistusraamatu väljavõte (omanik) 4. Jäätmeveoteenuse osutamise leping nr 1143522 (30.09.2021) 5. Telia kliendileping nr 27860515

IV JOONISED

Joonis nr 1 Asukohaskeem

Joonis nr 2 Tugiplaan

Joonis nr 3 Põhijoonis. Tehnovõrkude koondplaan

Illustratiivsed joonised

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

16

V KOOSKÕLASTUSED. KOOSTÖÖ

P o s n r

Kooskõlastaja Arvamuse esitaja

Kuupäev, nr

Kooskõlastuse/arvamuse ärakiri Lisa nr Planeerija kommentaar

1 Pääste- Amet Galina Kiivit

14.06.2024 nr 5.2- 3.4/2987-2

Päästeameti Lääne päästekeskus esitab ettepanekud Lääne-Nigula Vallavalitsusele Einbi külas / Enbys asuvate Suur-Muusa ja Väike- Muusa katastriüksuste liitmine üheks krundiks ning moodustatud krundile maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine. 1.Täpsustada planeeringus juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused arvestades tuletõrjetehnika võimalusi. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. 2.Täpsustada planeeringus tulenevad riskid (üleujutus, torm, võimalik merevee taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses arvestada.

Lisa 5.1 Täiendatud on seletuskirja p.7 tuleohutuse nõuete seadmisega ja p. 8 riskidega, mis võivad tuleneda plan ala paiknemisest mere kaldal

2 Muinsus kaitse amet Kale Pets Läänemaa nõunik

04.06.2024 nr 5.1- 17.5/1867- 3

Terviktekst vt. lisa 5.2 Muinsuskaitseamet kooskõlastab Muusa detailplaneeringu eelnõu

Lisa 5.2

3 Regionaal- ja Põllumajan dus ministeerium Heddy Klasen Ruumilsie planeerimise osakonna juhataja

14.06.2024 nr 14-3/ 2474-1

Terviktekst vt lisa 5.3 Arvamus Õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks palume detailplaneeringut enne selle vastuvõtmist järgnevat arvesse võttes täpsustada, täiendada ja parandada: 1.Palume detailplaneeringus ehitusõigus selgelt ja üheselt mõistetavalt määrata ning seletuskiri ja joonised kooskõlla viia. 2. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt moodustatakse Väike-

Lisa 5.3 Detailplaneeringu lahendust on täpsustatud ka kavandatud on kaks krunti ning määratud kruntide ehitusõigus

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

17

Muusa ja Suur-Muusa kinnistutest1 üks krunt ja eesmärk on need kinnistud liita. Lisaks ehitusõigusega krundile moodustatakse liidetavatest kinnistutest ka kaks ajutist krunti (A ja B, lk 8). Liidetavatest kinnistutest ajutiste (sh kattuvate) kruntide moodustamise vajadus ei ole arusaadav, kuna PlanS § 126 lõike 6 kohaselt on krunt katastriüksuse moodustamise alus. Palume detailplaneeringut eelnevat arvesse võttes korrigeerida. 3. Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud krundi piiri leppemärk, kuid joonisel ei ole krundi piir leitav. Joonisel on näidatud elektriühenduste paiknemine, legendis sellekohased leppemärgid puuduvad. Palume põhijoonist eelnevat arvesse võttes täiendada. 4. Detailplaneeringus on läbivalt kasutatud mõistet „planeeritud ala“. PlanS § 3 lõike 1 kohaselt on planeering „planeeringuala“ kohta koostatav terviklik ruumilahendus. Palume detailplaneeringus läbivalt kasutada PlanS kohast mõistet „planeeringuala“. 5. Detailplaneeringu seletuskirja lk 6 on märgitud „Hoonestusalade kavandamisel on lähtutud asjaolust, et Piibu kinnistu (52001:005:0800) ei ole hoonestatav.“ Ehitusregistri andmetel on Piibu kinnistul ehitusregistrisse kandmata hoone. Palume detailplaneeringut eelnevat arvesse võttes täiendada või korrigeerida. 6….. Lisaks eelpool nimetatutele palume detailplaneeringu koostamisse kaasata ka piirnevate Sääsemetsa (44101:001:1499), Piibu (52001:005:0800) ja Tokkroosi (52001:005:0780) kinnistute omanikud või valdajad.

4 Keskkonnaam et Helen Manguse juhataja

08.07.2024 Arvamuse terviktekst vt Lisa 5.4 -Keskkonnaamet palus oma 18.07.2022 kirjas nr 6-5/22/12149- 2 KSH eelhinnangut täiendada, kuid seda ei ole piisava põhjalikkusega tehtud. Rõhutame, et kuna tegemist on ebaseaduslikult rajatud rannakindlustusega, tuleb eelhinnangus lähtuda

Lisa 5.4 Keskkonnaekspert on esitatud arvamuste osas suhelnud Keskkonnaameti ja planeeringu korraldajaga. Keskkonnaeksperdi seisukoht: - Eelhinnangut täiendada planeeringu

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

18

rannakindlustuse rajamisele eelnenud looduslikust olukorrast, mitte aga olemasolevast olukorrast. Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on see, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Seega peab eelhinnang analüüsima, kas sellist tegevust oleks saanud lubada arvestades Merestrateegia eesmärke ja kalda kaitse eesmärke (looduskaitseseadus (LKS) § 34). - Detailplaneeringu joonisele on märgitud terve kinnistu rannajoonel rannakindlustus. Ka detailplaneeringu seletuskirjas on toodud: „Rajatud on 600 m pikkuses osas graniitkividest kaldakindlustus“. Siiski, Maa-ameti ortofotodel ja 2023. a kaldafotodel ei ole võimalik tuvastada kogu kinnistu ulatuses kividest rannakindlustust kõrgusega 1.2 m. See on tuvastatav vaid 260 m pikkusel lõigul. Kui detailplaneeringuga soovitakse seadustada olemasolev rannakindlustus, siis ei ole põhjendatud märkida seletuskirjas ja joonisel, et kogu kinnistu rannajoonel on kapitaalne rannakindlustus. Seega detailplaneeringu joonis ja seletuskiri tuleb kooskõlla viia detailplaneeringu sisuga, kuid seejuures ei saa eeldada, et rannakindlustust võib detailplaneeringu alusel laiendada. Kuigi rannajoont on muudetud kogu kinnistu ulatuses, siis alal, kus ei ole kindlustust, on säilinud veel võimalus elustiku taastumiseks ja tagada rannikul -Võttes aluseks Maa-ameti 2020. a ortofoto ning 2022.a Eesti põhikaardi, siis detailplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndisse lisaks rannakindlustuse rajamisele ka tiigi ehitust ning tee ehitust. Nii tiik kui mitteavalik tee on ehitised,

koostamisega paralleelselt ei ole asjakohane, kuna otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise osas on tehtud. Eelhinnang on vastava otsuse lisa ja seda tagantjärele ei muudeta. -dp joonist on korrigeeritud ja eraldi on välja toodud rannakindlustuse osa mis on kividest kaldakindlustus - Tiik kanda geodeesias näidatud kujul joonisele ja kajastada seletuskirjas kui tehnorajatis sademevee osas. Tegu on looduslähedase

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

19

mille ehitamine ehituskeeluvööndisse on LKS § 38 lg 3 kohaselt keelatud. Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks ei ole lisatud ehituskeeluvööndi vähendamist ning detailplaneering ei ole algatatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Kui planeeringuga soovitakse tiik ja tee seadustada, siis tuleb nende rajamiseks taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist.

sademevee ja pinnasevee käitlemise lahendusega – maaüksuse madalamasse kohta on planeeringuga kavandatud sademevee kogumise tiik. Planeeringuga kavandatava tehnorajatise osas soovitakse rakendada LKS § 38. lg 5 p 8 kohast erisust, mille alusel detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgu- ja rajatise osas ehituskeeluvöönd ei laiene. Tiigi kavandamisel järgitakse veeseaduse põhimõtet, mille kohaselt sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Samuti on tiigi kavandamine koost Lääne-Nigula üldplaneeringuga, mille kohaselt sademevee käitlusel tuleb eelistada looduslähedasi meetodeid, mis ühtlasi on efektiivselt kasutatavad tulvavete ärajuhtimiseks (vett läbilaskvad pinnakatted, tiigid, tehismärgalad, imbsüsteemid, filtersüsteemid, avatud kraavid). Tiik on kavandatud laugete kallastega võimaldades sellel toimida ka kahepaiksetele sobiliku elupaigana ning vältides seeläbi järskudest kallastest tulenevat ohtu metsloomadele. Samuti võimaldab tiik vajadusel kasutada sinna kogunevat vett kastmisveena. -joonisele on kantud

Muusa detailplaneering RUUM JA MAASTIK OÜ 2025

20

avalik juurdepääs kallasrajale

5 Planeeringust huvitatud osapool, kinnistu- omaniku nõusolek Magic Mouse OÜ Mairi Kutberg

21.03.2025 Nõusolek Magic Mouse OÜ (registrikood 11919999), esindatud juhatuse liikme Mairi Kutbergi poolt, kinnitab, et on Väike-Muusa kinnistu ja Suur-Muusa kinnistu omanik. Magic Mouse OÜ annab käesolevaga Väike-Muusa kinnistu omanikuna nõusoleku Suur-Muusa kinnistu detailplaneeringule ja Suur- Muusa kinnistu omanikuna nõusoleku Väike-Muusa kinnistu detailplaneeringule. Oleme teadlikud, et detailplaneering hõlmab mõlemat kinnistut ning käesolevaga kinnitame, et nõustume vastastikku nimetatud kinnistute planeeringu lahendusega ja selle edasise menetlemisega vastavalt planeeringu dokumentidele. Käesolev nõusolek esitatakse Muusa detailplaneeringu menetlemise juurde.

Lisa 5.5

6 Piibu kinnistu omaniku nõusolek Magic Mouse OÜ Mairi Kutberg

21.03.2025 Nõusolek Magic Mouse OÜ (registrikood 11919999), esindatud juhatuse liikme Mairi Kutbergi poolt, kinnitab, et on Piibu kinnistu (katastritunnus 52001:005:0800) omanik. Magic Mouse OÜ annab käesolevaga nõusoleku Muusa detailplaneeringule, mis hõlmab Piibu kinnistu naabruses asuvaid hoonestusalasid. Oleme teadlikud, et Piibu kinnistu ise ei ole hoonestatav ning kinnitame, et nõustume detailplaneeringu koostamise ja edasise menetlemisega vastavalt esitatud materjalidele. Käesolev nõusolek on lisatud Muusa detailplaneeringu dokumentatsioonile.

Lisa 5.6

Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Päästeameti Lääne päästekeskus Meie: 16.05.2024, nr 7-1/24-28-1

[email protected] Teie: 14.06.2024, nr 7.2-3.4/2987-2

Meie: 16.05.2025, nr 7-1/25-50-1

Muusa detailplaneeringu eelnõu teistkordne esitamine kooskõlastamiseks

Vastavalt planeerimisseaduse paragrahv 133 lõikele 1 palume kooskõlastust Muusa

detailplaneeringu eelnõule. Detailplaneeringu põhijoonist ja seletuskirja on vastavalt Päästeameti

ettepanekutele täpsustatud. Lisaks on muutunud detailplaneeringu üks eesmärkidest ehk Väike-

Muusa ja Suur-Muusa katastriüksusi ei liideta, vaid ehitusõigus määratakse mõlemale

katastriüksusele.

Keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi ei viida (koostatud on eelhinnang).

Detailplaneering koostatakse vastavuses Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga.

Kui Te ei ole 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud,

siis loeme eelnõu Teie poolt kooskõlastatuks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Heikki Salm

ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja

Lisad: 1. detailplaneeringu seletuskiri;

2. detailplaneeringu põhijoonis;

3. detailplaneeringu illustratsioon;

4. keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Marika Meister 47 24354 [email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 16.05.2025 10:11

Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: Muusa detailplaneeringu eelnõu teistkordne esitamine kooskõlastamiseks

Manused: 7-125-50-1 16.05.2025 Väljaminev kiri.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Teile on saadetud Lääne-Nigula Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi

Delta kaudu dokument Muusa detailplaneeringu eelnõu teistkordne esitamine

kooskõlastamiseks, mis on registreeritud 16.05.2025, numbriga 7-1/25-50-1.

Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta

alla laadida kodulehelt https://installer.id.ee/

Kontaktinfo Lääne-Nigula Vallavalitsus

Haapsalu mnt 6 Taebla 90801, Läänemaa Tel: +372 4720 300

e-post: [email protected]