Muudatusettepanekud Võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (613 SE) kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu rahanduskomisjon

[email protected]

Muudatusettepanekud

võlaõigusseaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seaduse (613 SE) kohta

Austatud proua Akkermann

Esitame ettepanekud võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seaduse 613 SE kohta. Käesolevad ettepanekud on koostatud eelkõige

huvigruppidelt saabunud tagasiside põhjal.

1. Muuta eelnõu § 1 punktis 11 sätestatud võlaõigusseaduse § 7101 lõiget 14 ja sõnastada see

järgmiselt:

„(14) Käesolevas paragrahvis sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud

nõuetele mittevastavust tõendab vaidluse korral krediidiasutus.“.

Selgitus: Sätte eesmärk on see, et krediidiasutus peab vaidluse korral tõendama neid

asjaolusid, mille tõttu ta keeldus lepingu sõlmimisest. Õiguskantsler on oma arvamuses

tähelepanu juhtinud, et sätte enda sõnastusest võib jääda mulje, et krediidiasutusel on igal

juhul kohustus tõendada, et tarbija suhtes kontrolliti tema nõuetele vastavust ning

krediidiasutus peabki tõendama, et ta kohaldas tarbija suhtes oma kontrolliprotseduure, kuid

ei pea tõendama tarbija mittevastavust sisuliselt. Sätte sõnastust täpsustatakse lähtuvalt

õiguskantsleri sõnastusettepanekust: käesolevas paragrahvis sätestatud põhimakseteenuse

lepingu sõlmimisele esitatud nõuetele mittevastavust tõendab vaidluse korral krediidiasutus.

2. Täiendada eelnõu § 1 punktis 15 sätestatud võlaõigusseaduse § 7201 lõiget 4 pärast sõnu

„rakendatud muud“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 7101 lõikes 51 nimetatud¹“.

Selgitus: Eelnõu § 1 punktiga 15 võlaõigusseadusesse (edaspidi ka VÕS) lisatava §

7201 lõikes 4 sätestatakse, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 42

lõikes 1 sätestatud aluse esinemise korral võib krediidiasutus põhimakseteenuse lepingu üles

öelda üksnes juhul, kui krediidiasutuse rakendatud muud tarbija suhtes riski maandavad

meetmed on ammendunud. Riski maandavate meetmete puhul on silmas peetud eelnõu § 1

Meie 20.05.2025 nr 1.1-10.1/2379-1

2

punktis 6 sätestatud riskide maandamise meetmeid. Selguse huvides tehakse eelnõu § 1

punktis 15 sätestatud VÕS § 7201 lõikesse 4 viide VÕS § 7101 lõikele 5¹.

3. Asendada eelnõu § 1 punktis 15 sätestatud võlaõigusseaduse § 7201 lõikes 6 tekstiosa „3–

6“ tekstiosaga „3–5“.

Selgitus: Parandatakse eelnõus ebatäpne viide punktile 6.

4. Asendada eelnõu § 1 punktis 15 sätestatud võlaõigusseaduse § 7201 lõikes 10 tekstiosa „5

ja 6“ tekstiosaga „6 ja 7“.

Selgitus: Parandatakse eelnõus ebatäpne viide punktile 5. Lepingu ülesütlemise tühisuse

alused on punktides 6 ja 7.

5. Täiendada eelnõu § 4 punktis 2 sätestatud krediidiasutuste seaduse § 871 lõiget 1 pärast

tekstiosa „oluliselt, peavad“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud

tingimustele vastav“.

Selgitus: KAS § 3 lõike 2 kohaselt on  krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal

hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

Elutähtsa teenuse osutajaks ei ole aga kõik krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuse

filiaalid, vaid ainult need, kes vastavad KAS § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Võrguühenduseta kaardimakse võimaldamine on hädaolukorra meede, seetõttu sätet

täpsustatakse, et võrguühenduseta kaardimaksete pakkumise kohustus on üksnes nendel

krediidiasutustel ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalidel, kes on elutähtsa teenuse

osutajad. Lahenduse realiseerimine mõjutab elutähtsa teenuse osutajana määratletud pankasid

ning kriitiliselt olulisi kaupmehi, kelle makseterminalides võrguühenduseta kaardimakset

pakkuma hakatakse.

6. Muuta eelnõu § 4 punktis 3 sätestatud krediidiasutuste seaduse paragrahvi 881 lõike 3

punkte 2 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt:

„2) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali makseteenuste turuosa

moodustab olulise osa krediidiasutuste makseteenuste turuosast Eestis;

3) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali poolt tarbijatele pakutavate

maksekontode osakaal ületab kümmet protsenti kõigist vastava krediidiasutuse või filiaali

pakutavatest maksekontodest;“.

Selgitus: Eelnõu § 4 punktiga 3 täiendatakse KAS §-i 881 muuhulgas lõikega 3. Selguse

mõttes sätte punkti 2 täpsustatakse, et oleks üheselt aru saada, et mõeldud on krediidiasutuse

ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali makseteenuste turuosa. Selguse mõttes täpsustatakse

ka punkti 3, et seal on mõeldud konkreetse krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti

filiaali siseselt pakutavate maksekontode omavahelist osakaalu, see tähendab, kas

krediidiasutuse ja filiaali poolt tarbijatele pakutavate maksekontode osakaal ületab 10% selle

sama krediidiasutuse ja filiaali poolt pakutavatest kõikidest maksekontodest.

7. Täiendada eelnõu § 4 punktis 3 sätestatud krediidiasutuste seaduse § 881 lõike 4 esimest

lauset pärast sõna „krediidiasutuse“ sõnadega „või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali“.

Selgitus: Ühtlustatakse mõistete kasutust.

3

8. Täiendada eelnõu § 4 punktis 3 sätestatud krediidiasutuste seaduse § 881 lõike 4 teist

lauset pärast sõna „krediidiasutusele“ sõnadega „või filiaalile“.

Selgitus: Ühtlustatakse mõistete kasutust.

9. Täiendada eelnõu § 4 punktis 3 sätestatud krediidiasutuste seaduse § 881 lõike 6 teist

lauset pärast sõna „krediidiasutus“ sõnadega „ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal“.

Selgitus: Ühtlustatakse mõistete kasutust.

10. Asendada eelnõu § 4 punktis 4 sätestatud krediidiasutuste seaduse §-s 13427 lõikes 1 sõna

„ühikut“ sõnaga „trahviühikut“.

Selgitus: Ühtlustatakse mõistet, kuna krediidiasutuste seadus kastub mõistet trahviühik.

11. Asendada eelnõu § 5 punktis 4 sätestatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 1102

lõikes 1 sõnad „või protsesside“ tekstiosaga „, protsesside või sise-eeskirjade“.

Selgitus: Nimetatud säte näeb ette, et võlaõigusseaduse §-s 7101 sätestatud põhimakseteenuse

lepingu sõlmimisele või §-s 7201 sätestatud põhimakseteenuse lepingu ülesütlemisele esitatud

nõuete rikkumise eest, sealhulgas põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks või ülesütlemiseks

vajalike meetmete või protsesside kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise

eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sättesse lisatakse Finantsinspektsiooni

ettepanekul ka sise-eeskirjade kehtestamise nõuete rikkumine.

12. Asendada eelnõu § 7 punktis 8 sätestatud tarbijakaitseseaduse § 771 tekstis sõna „juunit“

sõnaga „15. juulit“.

Selgitus: Muudetakse seaduse jõustumise kuupäeva, sest 1. juunil jõustumine ei ole

realiseeritav.

13. Asendada eelnõu §-s 8 sõna „juunil“ sõnaga „15. juulil“.

Selgitus: Muudetakse seaduse jõustumise kuupäeva, sest 1. juunil jõustumine ei ole

realiseeritav.

Tähelepanekud eelnõu seletuskirja kohta.

1. Selgitused eelnõu § 1 punktis 15 sätestatud võlaõigusseaduse § 7201 lõigete 9 ja 10 kohta

lehekülgedel 17-18. Seletuskirja kohaselt: „Eelnõuga VÕS-i lisatav § 7201 lõige 9 sätestab, et

krediidiasutuse poolt põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine muul, kui käesoleva paragrahvi

lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, on tühine. Kuna kõnesolevad paragrahvis on sätestatud

ammendavalt põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise alused, ei ole muul juhul lepingu

ülesütlemine lubatud. Sama lisatava paragrahvi lõike 9 kohaselt on ka paragrahvi lõigetes 5

ja 6 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine.“ Nimetatud selgituse viimases lauses

on ekslikult viide lõikele 9 ja lõigetele 5 ja 6. Korrektne on viide vastavalt lõikele 10 ja

lõigetele 6 ja 7.

4

2. Selgitused seaduse mõjude kohta punktis 6.2. FI ja TTJA pädevuste muutmine. Punktis 6.2

on selgitused sihtrühma nr 2 TTJA kohta. Seletuskirjas on välja toodud, et: „Mõju

avaldamise sagedus: Pidev, kuna FI teostab finantsteenuste järelevalvet igapäevaselt ning

lisanduvad täiendavad kohustused.“ Mõju avaldamise sageduse juures ei ole üheselt selge, et

silmas on peetud mõju TTJA-le. Mõju avaldumise sagedus on pidev TTJA-le, sest mitmed

väärteo- ja järelevalvemenetlused antakse FI ainupädevusse.

3. Eelnõu seletuskirja Lisa 1 vastavustabel.

Eelnõu seletuskirja lisa sisaldab ebatäpseid viiteid. 1) Art 19 (2) b kehtestatakse VÕS § 7201

lõike 3 punktis 4, mitte punktis 5; 2) Art 19 (2) e ei rakendata; 3) Art 19 (3) kehtestatakse

VÕS § 7201 lõike 3 punktis 5, mitte punktis 6; 4) Art 19 (4) kehtestatakse VÕS § 7201 lõigetes

5, 6 ja 7, mitte lõigetes 4 ja 5; 5) Art 19 (5) kehtestatakse VÕS § 7201 lõikes 7, mitte § 711

lõike 1 punktis 25; 6) Art 96 (1) kehtestatakse § 462 lõikes 8, ega looda § 462 lõiget 81 .

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Jarmo Lilium 5302 6314

[email protected]