Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

Kooskõlastustabel

I KOOSKÕLASTUSRINGI TAGASISIDE

Audiitorkogu Märkused nr 1– 5

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Märkus nr 6

Nr

Märkused

Arvestatud/

mittearvestatud/

selgitatud

RAM märkused

Audiitorkogu

1 Seoses uue kestlikkusvandeaudiitori kutsega

tekkis vajadus uute kestlikkusvandeaudiitori

kutseeksami moodulite koostamiseks.

Arvestades, et hetkel juba on

kestlikkusvandeaudiitoreid rohkem kui

raamatupidamise seaduse muudatuste valguses

lähiaastatel vaja ning seda, et hetkel esineb suur

ebakindlus, millised on lõplikud

kestlikkusstandardite ja kestlikkusaruandlust

mõjutavate teiste otsekohalduvate määruste

muudatused, ei ole praegu uute eksamimoodulite

loomine vajalik ega praktiline. Ka uute

eksamimoodulite koostamine peab seega edasi

lükkuma sarnaselt kestlikkusaruandluse teise

laine edasilükkamisega, s.o. kaks aastat.

Mittearvestatud Vaatamata asjaolule, et

eelnõuga lükatakse paljude

ettevõtete kestlikkusaruande

koostamise kohustuse

kohaldamine kahe aasta võrra

edasi, ei ole põhjendatud

seetõttu isikute

eneseteostusvabaduse

piiramine. Kuna

kestlikkusaruande koostamise

kohustus säilib, siis tuleb

võimaldada isikutele, kes

soovivad

kestlikkusvandeaudiitori

kutset omandada, ka selle

omandamiseks vajalik eksam

sooritada.

Direktiiv (EL) 2022/24654

kohaselt on liikmeriik

kohustatud võimaldama

kestlikkusvandeaudiitori

kutset omandada olenemata

kutse saamiseks soovi

avaldavate isikute arvust.

Direktiivis on sätestatud ka

teemad, mille kohaseid

teadmisi tuleb eksamil

kontrollida. Neid kohustusi ei

ole muudetud, mistõttu ei ole

võimalik eksamimoodulite

koostamise kohustust edasi

lükata.

2 Seoses kestlikkusaruandluse direktiivi

ülevõtmisega audiitortegevuse seadusesse tekkis

lisaks senisele finantsvandeaudiitori kutsele ka

kestlikkusvandeaudiitori kutse. 2024. aasta

sügisel, kui kehtisid praegu muudetavate (EL)

2022/2464 ja (EL) 2024/1760 direktiivide

nõuded, läbisid kestlikkusvandeaudiitori

atesteerimiskoolituse 97 vandeaudiitorit, et

omandada kestlikkusvandeaudiitori kutse. Seda

tehti eeldusel, et lähiaastatel vajab Eestis

kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli üle

paarisaja Eesti ettevõtte. Kõigil eelmainitud 97-l

kestlikkusvandeaudiitoril on hetkel kehtiva

audiitortegevuse seaduse kohaselt seoses

täiendava kutsetasemega ka täiendava

täiendusõppe läbimise kohustus järgneva kolme

aasta jooksul (alates 01.07.2025). Olukorras, kus

on võimalik 2/3 kestlikkusaruandluse

audiitorkontrolli kohustuslikus korras läbivate

ettevõtete arvu oluline vähenemine, on selge, et

ka nimetatud täiendusõppe kohustuse kehtima

hakkamine vajab analüüsi. Eelkõige vajab

täiendavat analüüsi selliste

kestlikkusvandeaudiitorite täiendava

täiendusõppe regulatsioon, kelle algselt eeldatud

klienditöö võib, aga ei pruugi, edasi lükkuda

ja/või üldse ära jääda. Peame võimalikuks, et ka

kehtiv audiitortegevuse seadus pakub võimalusi

olukorra lahendamiseks, kuid seda peaks eelnõu

koostaja analüüsima.

Mittearvestatud Direktiivi (EL) 2022/2464

kohaselt on vandeaudiitor

kohustatud kutse säilitamiseks

osalema täiendusõppes.

Kestlikkusvandeaudiitoril on

võimalik otsustada kas

muutunud tingimustes

soovitakse

kestlikkusvandeaudiitori

kutset säilitada ja selleks

vajalik täiendkoolitus läbida.

Ka finantsaudiitorid, kes ei

paku audiitorteenust, kuid

soovivad kutset säilitada,

peavad täitma täiendusõppe

kohustust.

3 RPS § 25 lg 4 teise lause sõnastus vajab

muutmist. Õigusnormi teise lause kohaselt ei

Mittearvestatud Sellekohane muutmiskäsk on

sätestatud Vabariigi Valitsuse

kohaldu erand auditeeritava majandusaasta

aruande puhul. Õige sõnastus on, et erandit ei

kohaldata audiitorkontrolli kohustusega

majandusaasta aruande puhul. Audiitorkontroll

hõlmab nii auditit kui ka ülevaatust. Praeguse

sõnastuse kohaselt jääb aga ülevaatus kui üks

audiitorkontrolli vorm õigusnormi mõjualast

välja ja erandit kohaldatakse vaid auditi puhul.

seaduse ja sellega seotud teiste

seaduste muutmise seaduse

eelnõus, mille plaanime

lähiajal teisele

kooskõlastusringile saata.

4 AudS § 941 Euroopa Liidu õigusaktide nõuetest

tulenevalt peab audiitor kontrollima

kestlikkusaruandlusega seoses nelja objekti, sh

aruannete esitamist ESEF vormingus. Esimesed

kolm objekti on hõlmatud kestlikkusaruande

endaga ja nende audiitorkontrolli kohustus on

sätestatud eelnõu punktis 65, millega

täiendatakse AudS § 941 järgnevas sõnastuses:

„Raamatupidamise seaduse § 24 lõikes 2 ja § 31

lõikes 4 nimetatud isikute kestlikkusaruande ja

konsolideeritud kestlikkusaruande

audiitorkontroll on kohustuslik.“ Hetkel on

eelnõus küll RPSi muudatustega reguleeritud

ettevõtte kohustus koostada aruanne ESEF

formaadis, ent me ei suutnud tuvastada ahelat,

mille kohaselt ettevõte peaks audiitorilt tellima

eraldi töövõtu, mille tulemusena saaks audiitor

avaldada arvamust ESEF formaadi korrektse

rakendamise kohta. Ilma ettevõtjapoolse

vastavasisulise kohustuseta ei saa audiitor sellist

tööd teha ning selle kohta arvamust avaldada.

Soovitame täiendada eelnõus AudS § 941

muutmiskäsku selliselt, et audiitorkontroll

hõlmaks ka RPS muutmise eelnõu punktis 15

esitatud RPS § 25 lg 1 sätestatud vorminõuet.

Kuigi hetkel ei ole nn Omnibussi projekti tõttu

üheselt selge, millal hakatakse aruande

koostajatelt nõudma kestlikkusaruande esitamist

ESEF vormingus, peab ka audiitortegevuse

seadus nimetatud kontrollikohustust sisaldama,

kuna RPSis on vastav kohustus sätestatud (§ 25

lg 1). Tuleviku vaates on kontrolliobjektide

täpsustus seda olulisem, et järgnevatel aastatel,

kui jõustub eraldi kestlikkusaruandluse

rahvusvaheline kontrollistandard, hakkab

Mittearvestatud Sellekohane muutmiskäsk on

sätestatud Vabariigi Valitsuse

seaduse ja sellega seotud teiste

seaduste muutmise seaduse

eelnõus, mille plaanime

lähiajal teisele

kooskõlastusringile saata.

kestlikkusaruandluse kontroll ja ESEF määruse

kohase märgistamise kontroll eeldatavalt

toimuma erinevate audiitorkontrolli standardite

alusel.

5 AudS § 1853 lg 7 Esimeses lauses tuleb teine

kuupäev „2026. aasta 1. jaanuari“ asendada

kuupäevaga „2029. aasta 1. jaanuari“. Ka eelnõu

koostaja on eelnõule lisatud kooskõlastustabeli p-

s 10 Audiitorkogu arvamusega nõustunud ja

märkinud, et arvestades Audiitorkogu hinnangut

enda võimaluste osas kestlikkusaruande ja selle

audiitorkontrolli koolituse läbiviimiseks, on

eelnõus muudetud AudS § 1853 lõikes 7

sätestatud tähtaega ning nimetatud koolituse

läbiviimise uueks tähtajaks on märgitud 2029.

aasta 1. jaanuar.

Mittearvestatud Sellekohane muutmiskäsk on

sätestatud Vabariigi Valitsuse

seaduse ja sellega seotud teiste

seaduste muutmise seaduse

eelnõus, mille plaanime

lähiajal teisele

kooskõlastusringile saata.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

6 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi:

Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit

võimaluse eest avaldada arvamust

raamatupidamise seaduse muutmise seaduse

eelnõu kohta, millega lükatakse enamike

ettevõtjate kestlikkusaruande koostamise ja

esitamise kohustust kahe aasta võrra edasi.

Kaubanduskoda saatis 5. märtsil 2024 kirjaga nr

4/40 Rahandusministeeriumile ettepaneku lükata

kestlikkusaruande koostamise ja esitamise

tähtaega edasi kaks aastat nende ettevõtjate jaoks,

kes peavad kestlikkusaruande esmakordselt

esitama 2026. või 2027. aastal. Peame väga

positiivseks, et Rahandusministeerium on

vastava eelnõu koostanud.

Samas rõhutasime juba oma varasemas kirjas, et

raamatupidamise seaduses tuleb vajalikud

muudatused teha võimalikult kiiresti, et anda

ettevõtjatele selgus ja kindlus, et nad ei pea

praegu jätkama kulutuste tegemist

kestlikkusaruande koostamiseks, mis lükkub

peagi edasi ja võib ka üldse kaduda või vähemalt

oluliselt muutuda.

Teadmiseks

võetud

Eelnõu saadeti

kooskõlastusringile vastavalt

Vabariigi Valitsuse

reglemendis sätestatule.

Vabariigi Valitsuse otsuse

kohaselt peab eelnõu olema

Valitsuse istungile esitatud

maikuu jooksul ja seda ajakava

arvestades on eelnõuga ka

toimetatud.

Kuigi direktiivi (EL) 2025/794

ülevõtmise tähtaeg on 2025.

aasta 31. detsember, siis

mõistame, et ettevõtjad, keda

eelnõu puudutab, vajavad

kiiremini kindlust ja

õigusselgust. Oleme eelnõu

õigusloome protsessi

planeerinud selliselt, et oleks

arvestatud nii ettevõtjate huvid

kui ka hea õigusloome

järgimise vajadus. Eelnõu

lihtsust ja mõnevõrra

kiireloomulisust arvestades

Kaubanduskojale jääb arusaamatuks, miks on

Rahandusministeerium andnud eelnõu kohta

tagasiside andmiseks 15 tööpäeva. Meie

hinnangul on tegemist väga kiireloomulise

eelnõuga, mille puhul oleks arvamuse

avaldamise tähtaeg võinud olla maksimaalselt

viis tööpäeva ja seda järgmistel põhjustel.

 Ca 300 Eesti ettevõtjat vajavad

võimalikult kiiresti selgust ja kindlust, et

nad ei pea hetkel jätkama ettevalmistusi

kestlikkusaruande koostamiseks.

 Eelnõuga võetakse üle Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2025/794, kusjuures Eestil ei ole

direktiivis sisalduvate muudatuste

ülevõtmiseks kaalutlusõigust. See

tähendab, et Eesti peab direktiivi

siseriiklikusse õigusesse üle võtma

sõltumata sellest, milline on erinevate

osapoolte tagasiside.

 Kaubanduskoda ja ka teised

ettevõtlusorganisatsioonid on tugevalt

toetanud kestlikkusaruande koostamise ja

esitamise tähtaja edasi lükkamist kahe

aasta võrra. See teave oli

Rahandusministeeriumil juba eelnevalt

olemas.

 Meie varasem kogemus on näidanud, et

Rahandusministeerium on andnud

kiireloomuliste eelnõude puhul ka näiteks

kolmepäevase tähtaja tagasiside

andmiseks. Samuti on olnud juhtumeid,

kus ettevõtjate vaates ei ole tegemist

kiireloomulise eelnõuga, kuid arvamuse

avaldamise tähtaeg piirdub ikkagi mõne

tööpäevaga.

Kokkuvõtteks, Kaubanduskoda toetab igati

eelnõud ja palub seda edasi menetleda kiirkorras.

Näiteks võiks Rahandusministeerium selle

eelnõu koheselt saata ka Justiits- ja

saadetakse eelnõu vaid

esimesele kooskõlastusringile.

Samuti on

Rahandusministeerium

jaganud sellekohastel

seminaridel ja muudel

sarnastel kohtumistel teavet

eelnõu sisu kohta ning

avaldanud eelnõu sisu ka

kestlikkusaruandluse

veebilehel. Nimetatud

veebilehel on osundatud, et

Omnibus-paketi muudatused

lükkavad edasi tähtaegu,

vähendavad kohustatud isikute

ringi ja nõuete mahtu, andes

ettevõtjatele rohkem aega

ettevalmistuse tegemiseks ning

leevendavad nii finants- kui ka

halduskoormust, soodustades

investeeringuid ja

innovatsiooni. Samuti on

võimalik nimetatud veebilehel

tutvuda täpsema ajakavaga

planeeritud muudatuste

jõustamiseks.

Digiministeeriumile kooskõlastamiseks. Seejärel

tuleks see eelnõu võimalikult kiiresti heaks kiita

Vabariigi Valitsuse poolt, et Riigikogu jõuaks

eelnõu kevadistungjärgul vastu võtta.

EELNÕU

Mai, 2025

Raamatupidamise seaduse muutmise seadus

Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 62 lõikes 19 asendatakse tekstiosa „2025. aasta 1. jaanuaril“ tekstiosaga „2027.

aasta 1. jaanuaril“;

2) paragrahvi 62 lõigetes 20 ja 21 asendatakse tekstiosa „2026. aasta 1. jaanuaril“ tekstiosaga

„2028. aasta 1. jaanuaril“;

3) paragrahvi 62 lõike 20 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

4) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2023/2775 (ELT L 2023/2775,

21.12.2023)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2023/2775 (ELT L, 2023/2775, 21.12.2023) ja

(EL) 2025/794 (ELT L, 2025/794, 16.04.2025)“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Euroopa Komisjon on võtnud endale eesmärgi vähendada ettevõtete aruandluskoormust ja

suurendada seeläbi nende konkurentsivõimet. Nimetatu on tingitud vajadusest tagada

majanduse suutlikkus ebastabiilse geopoliitilise olukorraga kohanemisel. Eesmärgi

saavutamiseks vähendatakse muuhulgas ettevõtete kestlikkusaruande koostamisega seotud

halduskoormust.

Raamatupidamise seadus (edaspidi RPS) sätestab kuupäevad, millest alates kohalduvad

ettevõtjatele kestlikkusaruande koostamise kohustus. Nimetatud kohustuse kohaldumise

kuupäev sõltub ettevõtja suuruskategooriast. Kehtiva RPS-i kohaselt kohustub äriühingust

suurettevõtja ja suur konsolideerimisgrupp koostama kestlikkusaruande aruandeperioodidele,

mis algavad 2025. aasta 1. jaanuaril või hiljem. 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate

majandusaastate kohta kohustuvad kestlikkusaruande koostama järgmised ettevõtjad:

1) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE), kes on audiitortegevuse seaduse § 13

lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, kohustub esitama kestlikkusaruande

aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem;

2) kaptiivkindlustusandja ja kaptiivedasikindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 8

tähenduses, kes on suurettevõtja või audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud

avaliku huvi üksusest VKE;

3) väike ja mittekeerukas finantsinstitutsioon.

Eelnõuga kavandatava seaduse eesmärgiks on vähendada ülalnimetatud suuruskategooriatesse

kuuluvate ettevõtjate halduskoormust ja tagada nende majanduslik suutlikkus. Seetõttu tuleb

kestlikkusaruandluse kohaldumise kohustus nende ettevõtjate puhul lükata kahe aasta võrra

edasi. Kestlikkusaruande koostamise kohustus on ettevõtjatele uus kohustus ning nimetatud

suuruskategooria ettevõtjad ei ole seda praktikas veel rakendanud.

Kestlikkusaruande koostamise kohustust ei lükata edasi äriühingust suurettevõtja ja sellise

suure konsolideerimisgrupi, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi

üksus ja kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, osas.

Nimetatud ettevõtjatele juba kohaldub kestlikkusaruande koostamise kohustus, kuna neil tuleb

koostada kestlikkusaruanne aruandeperioodide kohta, mis algasid 2024. aasta 1. jaanuaril või

hiljem. Nimetatud ettevõtjad esitavad 2025. aastal esmakordselt kestlikkusaruande.

Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ja majanduse suutlikkuse tagamiseks vajalike

meetmete kehtestamisel peab Euroopa Komisjon oluliseks järgida ka Euroopa rohelise

kokkuleppe1 poliitikaeesmärkide täitmist ning ülaltoodud lähenemine arvestab mõlema

eesmärgi olulisust.

1 European Green Deal - Consilium (europa.eu)

2

Eelnõu on algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2025/794, millega

muudetakse direktiive (EL) 2022/2464 ja (EL) 2024/1760 seoses kuupäevadega, millest alates

peavad liikmesriigid kohaldama teatavaid äriühingute kestlikkusaruandluse ja

hoolsuskohustuse nõudeid (ELT L, 2025/794), ülevõtmiseks.

Direktiivist (EL) 2025/794 tulenevate muudatuste eesmärgiks on täpsustada kuupäevi, millest

alates peavad liikmesriigid kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL

sätestatud kestlikkusaruandluse nõudeid. Nimetatud kuupäevad on erinevad ning need sõltuvad

ettevõtja suurusest. Selleks, et vähendada kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega

kaasnevat ettevõtjate halduskoormust, samuti selleks, et hoida ära tarbetute kulude tekkimist

ettevõtjatel, kes peavad esmakordselt koostama aruandeid alates 2025. aasta 1. jaanuarist või

hiljem algavate majandusaastate kohta, lükatakse nende ettevõtjate kestlikkusaruande

koostamise ja esitamise kohustus kahe aasta võrra edasi. Selle ooteaja jooksul on Euroopa

Komisjon välja töötamas täiendavat õigusloome paketti kestlikkusaruandlusega seonduvate

nõuete edasiseks lihtsustamiseks2.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi rahandusteabe

poliitika osakonna jurist Kersti Rahlin (tel. 5885 1391, [email protected]) ning sama

osakonna nõunik Guido Viik (tel 611 3607, [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt

personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel. 5885 1468, [email protected])

ning juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht

Virge Aasa (tel. 5885 1493, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2025/794

liikmesriikidele kestlikkusaruandluse koostamise ja esitamise kohustuse kohaldamise

muudetud tähtaegade ülevõtmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr

2025/794 kohustatakse liikmesriikides kohaldama nimetatud nõudeid kahe aasta võrra hiljem.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on kooskõlas kehtiva

koalitsioonilepingu3 valdkonnas ’Tõhus asjaajamine’ sätestatud eesmärgiga lükata edasi

kestlikkusaruandluse esitamine ja muuta see vabatahtlikuks.

Eelnõukohase seadusega muudetakse raamatupidamise seadust (RT I, 07.01.2025, 11). Eelnõu

seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2025/794 ja

vastavalt sellele muuta kestlikkusaruande koostamise ja avaldamise kohustuse algus kahe aasta

võrra hilisemaks nendele ettevõtjatele, kelle esimene aruandeperiood pidi algama 2025. aasta

esimesel jaanuaril või hiljem.

2 Kättesaadav: https://commission.europa.eu/publications/omnibus-i_en ja https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_25_615 (09. aprill 2025). 3 Kättesaadav: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise- alused/koalitsioonilepe-2025-2027 (09. aprill 2025).

3

Seaduseelnõule ei ole koostatud väljatöötamisvakatsust tulenevalt Vabariigi Valitsuse

22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 2,

kuna seadusega võetakse üle EL õigus.

Lisaks on eelnõu menetlus ka põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu kiireloomulisus on tingitud

vajadusest tagada ettevõtjatele õigusselgus kestlikkusaruande koostamise kohustuse

kohaldumise osas. Kuna kestlikkusaruanne koostatakse eelmise aruandeperioodi kohta, siis

ettevõtjad, kellele kehtiva RPS-i kohaselt hakkab kestlikkusaruande koostamise kohustus

kehtima 2026. aasta 1. jaanuarist peavad kestlikkusteavet koguma juba 2025. aasta kohta.

Selleks, et ettevõtjal, kellelt kehtiva õiguse kohaselt nõutakse kestlikkusaruande esitamist, ei

tekiks tarbetuid ja välditavaid kulusid, tuleb eelnõu menetleda kiireloomuliselt.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1 Kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustuse edasilükkamise

põhiseaduspärasuse analüüs

Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse

riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Nimetatust tuleneb

parlamendireservatsioon ehk olulisuse põhimõte, mis nõuab, et demokraatlikus riigis peab

olulised küsimused otsustama seadusandja. Eelnõu parlamendireservatsiooni järgimiseks tuleb

see Riigikogu poolthäälteenamusega vastu võtta (PS § 65 p 1), välja kuulutada (PS § 107 lg 1)

ja avaldada (PS § 3 lg 2, § 108).

PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need

piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Sellest tuleneb, et põhiõiguse riivel peab olema

põhiseadusega kooskõlas olev ehk legitiimne eesmärk ja riive peab olema eesmärgi

saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas). Eelnõu eesmärgiks on võtta üle

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2025/0080, millega lükatakse edasi ettevõtjate

kestlikkusaruande koostamise ja avaldamise kohustus. Kuna kestlikkusaruandluse kohustuse

edasilükkamise puhul on põhimõtteliselt tegu õiguste ja vabaduste piirangute vähendamise,

mitte suurendamisega, siis vastuolu põhiseadusega puudub.

3.2 Eelnõu sisu analüüs

Eelnõu koosneb ühest paragrahvist: Raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) muutmine.

Raamatupidamise seaduse muudatused

RPS § 62 lõigete 19–21 muudatustega lükatakse kestlikkusaruandluse kohustuse alguskuupäev

kahe aasta võrra hilisemaks. Selle ooteaja jooksul on Euroopa Komisjon välja töötamas

täiendavat õigusloome paketti kestlikkusaruandlusega seonduvate nõuete edasiseks

lihtsustamiseks.

RPS § 62 lõikes 19 sätestatakse äriühingust suurettevõtte ja suure konsolideerimisgrupi uus

aruandeperioodi kuupäev, millest alates tuleb neil koostada ja esitada kestlikkusaruanne.

Muudatuse kohaselt rakendatakse kestlikkusaruande koostamise kohustust äriühingust

suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi aruandeperioodidele, mis algavad 2027. aasta 1.

jaanuaril või hiljem. Muudatus ei hõlma neid suurettevõtjaid, kelle keskmine töötajate arv

majandusaasta jooksul on suurem kui 500, ja kelle kestlikkusaruandluse kohustuse algus jäi

seega (vastavalt RPS § 62 lõikes 18 sätestatule) aastasse 2024.

4

RPS § 62 lõike 20 kohaselt sätestatakse aruandekohustuslikule väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjale (edaspidi VKE), kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud

avaliku huvi üksus, uus aruandeperioodi kuupäev, millest alates tuleb neil koostada ja esitada

kestlikkusaruanne. Muudatuse kohaselt rakendatakse kestlikkusaruande koostamise kohustust

aruandekohustusliku VKE, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud

avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

RPS § 62 lõike 21 kohaselt rakendatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust

kaptiivkindlustusandja ja kaptiivedasikindlustusandja ning väike ja mittekeeruka

finantsinstitutsiooni, kes on suurettevõtja või VKE ja audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud

avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

RPS-i normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

(EL) 2025/794 tehtud muudatuste kohta.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle 16.04.2025. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv (EL) 2025/794 millega muudetakse aruandeperioodide alguskuupäevi,

millest alates peavad liikmesriigid kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis

2013/34/EL sätestatud kestlikkusaruandluse nõudeid teatud suuruskategooria ettevõtetele.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on hiljemalt 2025. aasta 31. detsember. Nimetatud direktiivide

ülevõtmise vastavustabel on lisatud seletuskirjale.

6. Seaduse mõjud

Kestlikkusaruande koostamise ja esitamise regulatsiooni kohustuse kohaldumise algustähtaja

muutmise sihtrühma kuuluvad järgmised ettevõtted:

1) äriühingust suurettevõte ja suur konsolideerimisgrupp;

2) aruandekohustuslik VKE, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud

avaliku huvi üksus;

3) kaptiivkindlustusandja ja kaptiivedasikindlustusandja;

4) väike ja mittekeerukas finantsinstitutsioon, kes on suurettevõtja või väikeettevõtja ja

keskmise suurusega ettevõtja ja audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus.

Selliseid ettevõtteid on Eestis 2025. aasta alguse seisuga ligikaudu 300. 2025. aasta aprillikuu

seisuga on Eestis ligikaudu 273 800 äriühingut, kellest ligikaudu 300 mõjutab

kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustuse edasilükkamine. Seega on seaduseelnõu

muudatusest puudutatud ettevõtete arv väike.

Seaduseelnõul puudub otsene ja kaudne mõju haridusele, kultuurile ja spordile,

riigi valitsemisele, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, infotehnoloogiale ja

regionaalarengule, kuna eelnõuga ei muudeta nimetatud valdkondi reguleerivaid sätteid ega

põhimõtteid. Kestlikkusaruande koostamise kohustuse tähtaja edasilükkamisel on positiivne

majanduslik mõju, mis avaldub sihtgruppi kuuluvate ettevõtete halduskoormuse vähenemises

ja konkurentsivõime suurenemises. Halduskoormuse vähenemine vähendab ettevõtja kulutusi,

mille kestlikkusaruande koostamine ja auditeerimine endaga kaasa tooksid. Kulude kokkuhoid

võimaldab ettevõtjal suunata rohkem ressursse enda majandusliku suutlikkuse tagamisse, mis

5

on ettevõtjale vajalik ebastabiilse geopoliitilise olukorraga kohanemisel. Samuti aitab see kaasa

innovatsiooni juurutamisele ettevõtja potentsiaali kasutamiseks ja majanduskasvu

edendamiseks.. Nimetatu omakorda toetab ettevõtja konkurentsivõimet. Euroopa Komisjon on

Euroopa konkurentsivõime kompassis toonud välja täiendavad viisid konkurentsivõime

suurendamiseks. Üheks selliseks viisiks on bürokraatia vähendamine. Kestlikkusaruande

koostamise kohustuse kohaldumise edasilükkamine aitab luua soodsat ettevõtluskeskkonda,

kus Euroopa ettevõtted saavad jõudsalt areneda.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele tegevusi, eeldatavaid

rahalisi kulusid ega tulusid.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumine ei too kaasa kehtivate rakendusaktide muutmist, kehtetuks

tunnistamist ega uute rakendusaktide andmise vajadust.

9. Seaduse jõustumine

Direktiivi (EL) 2025/794 ülevõtmise tähtaeg on 2025. aasta 31. detsember. Eelnõu on

kavandatud jõustuma üldises korras, see tagab, et seaduse muudatus jõustub hiljemalt direktiivi

ülevõtmise tähtajal.

§ 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti Raamatupidajate Kogu,

Raamatupidamise Toimkond, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit,

Audiitorkogu, Audiitortegevuse järelevalvenõukogu, Eesti Maksumaksjate Liit, Eesti Väike ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Registrite ja Infosüsteemide Keskus,

Finantsinspektsioon, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Vastutustundliku Ettevõtluse

Foorum, Vabaühenduste Liit.

Eelnõule esitasid märkused Audiitorkogu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (vt märkuste

tabelit).

Algatab Vabariigi Valitsus 2025.a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Raamatupidamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks raamatupidamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu. Palume võtta eelnõu Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda esimesel

võimalusel, kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Seaduseelnõu

2. Seletuskiri

3. Vastavustabel

4. Kooskõlastustabel

Kersti Rahlin 5885 1391

[email protected]

Meie 20.05.2025 nr 1.1-10.1/2378-1

Lisa. Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel

EL

direktiivi

(EL)

2025/0044

norm

(artikkel,

lõige,

punkt)

Muudetava direktiivi

säte

EL-i õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

(Jah, ei,

valikuline)

EL-i õigusakti

normi sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad

riigisisesed

õigusaktid

Kommentaar

Art 1 lõike

a) punkt i)

2022/2464/EL art 5

lõike 2 esimese

lõigu punkti b)

sissejuhatav lause

Jah RPS § 62 lõige 19

Art 1 lõike

a) punkt ii)

2022/2464/EL art 5

lõike 2 esimese lõigu

punkti c) sissejuhatav

lause

Jah RPS § 62 lõiked

20 ja 21

Art 1 lõike

b) punkt i)

2022/2464/EL art 5

lõike 2 kolmanda lõigu

punkti b) sissejuhatav

lause

Jah RPS § 62 lõige 19

Art 1 lõike

b) punkt ii)

2022/2464/EL art 5

lõike 2 kolmanda

lõigu punkti c)

sissejuhatav lause

Jah RPS § 62 lõiked

20 ja 21

Art 3 lõige

1 -

Jah

Jõustub üldises

korras, kuna

eelnõu

menetlusega

alustatakse

varakult ning

selle vajalikkuse

osas on

huvigrupid ja

Vabariigi Valitsus

üksmeelel,

mistõttu on

usutav, et eelnõu

jõustub seadusena

Jõustumissäte

enne direktiivis

sätestatud

tähtaega.

Art 3 lõige

2 -

Jah -

Ei vaja õigusaktide

muutmist, edastame

direktiivi

ülevõtmiseks

muudetavate

seaduste tekstid

Euroopa

Komisjonile.

Art 4 -

Ei - Direktiivi

jõustumissäte

Art 5 -

Ei - Direktiivi

adressaatide säte