Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.1-10/1359-1 |
Registreeritud | 19.05.2025 |
Sünkroonitud | 21.05.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine |
Sari | 1.1-10 Vabariigi Valitsuse istungile ja kabinetinõupidamisele esitatavad memorandumid, seisukohad, ülevaated |
Toimik | 1.1-10/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikantselei |
Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
Vastutaja | Maret Voore (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond
Meie 19.05.2025 nr 1.1-10/1359-1
Eesti täiendatud seisukohad EL ravimipaketi eelnõude kohta
Esitame Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 istungile Eesti täiendatud seisukohad Euroopa Liidu ravimivaldkonna õigusaktide muudatusettepanekute paketi kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõule Maret Voore [email protected]
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
.05.2025
Päevakorrapunkt nr …
Eesti seisukohtade täiendamine Euroopa Liidu ravimivaldkonna õigusaktide
muudatusettepanekute paketi kohta
1. Kiita heaks sotsiaalministri esitatud täiendatud seisukohad järgmiste eelnõude kohta:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv inimtervishoius kasutatavaid ravimeid
käsitlevate liidu eeskirjade kohta,
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse liidu kord inimtervishoius
kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse
Euroopa Ravimiamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrust (EL) 1394/2007 ja määrust (EL) 536/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 726/2004, määrus (EL) 141/2000 ning
(EL) 1901/2006:
1.1. Eesti saab nõustuda läbirääkimistel saavutatud kompromisslahendusega juhul, kui:
1.1.1. see on kooskõlas eelnõu põhieesmärkidega toetada EL ravimisektori
konkurentsivõimet ja innovatsiooni ning parandada ravimite kättesaadavust ja
taskukohasust;
1.1.2. sätestatakse liikmesriikidele võimalus nõuda müügiloa hoidjalt ravimi turul
kättesaadavaks tegemist ning nähakse ette tõhusad sanktsioonid neile, kes turule
ravimit ei too;
1.1.3. regulatiivse andmekaitseperioodi pikkus sõltub eelnõu eesmärke toetavate
tingimuste täitmisest või selle kogupikkus ei ületa kaheksat aastat;
1.1.4. harvikravimite puhul sätestatakse ühetaoline kümneaastane turustamise
ainuõiguse periood, olenemata sellest kas tegemist on eriti suure katmata
ravivajadusega.
1.2. Juhul, kui lõpptulemuses ei ole ülaltoodud tingimused täidetud, võib Eesti õigusaktide
hääletamisel jääda erapooletuks.
2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.
3. Sotsiaalministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes
olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud
määruse ettepanek ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist
valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele.
Kristen Michal Keit Kasemets
Peaminister Riigisekretär
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu „Eesti seisukohtade
täiendamine Euroopa Liidu ravimivaldkonna õigusaktide muudatusettepanekute paketi
kohta“ juurde
1. Sissejuhatus
Euroopa Komisjon (komisjon) esitas 26. aprillil 2023 ravimivaldkonna Euroopa Liidu
õigusaktide muudatusettepanekute paketi1. See pakett koosneb kahest osast: määrusest, mis
käsitleb liidu menetlusi inimtervishoius kasutavate ravimite müügiloa andmiseks ja
järelevalveks ning kehtestab Euroopa Ravimiameti (EMA) tegevust reguleerivad reeglid, ning
direktiivist, mis käsitleb üldnõudeid inimkasutuseks mõeldud ravimite kohta. Nende kahe
õigusakti eesmärk on kohandada ja lihtsustada kehtivat regulatiivset raamistikku, mis praegu
koosneb ühest direktiivist ja kolmest määrusest, hõlmates nii üldist kui ka harvikravimite ja
laste ravimeid käsitlevat erinormistikku.
Eesti seisukohad direktiivi ja määruse eelnõude kohta kinnitas Vabariigi Valitsus 19.10.2023
istungil ja need kiideti heaks 06.11.2023 istungil Riigikogu EL asjade komisjonis. Euroopa
Parlamendi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon (ENVI) võttis 19. märtsil 2024
vastu raporti mõlema õigusakti kohta, hääletamine toimus 10. aprilli 2024 täiskogu
istungjärgul. Läbirääkimistel EL Nõukogus on eelnõusse lisandunud uusi aspekte, mille osas
on kompromissi saavutamise eesmärgil vaja seisukohti täiendada.
Läbirääkimistel tuleb järeleandmisi teha liikmesriikide jaoks ühes olulisimas küsimuses, mis
puudutab regulatiivseid kaitseperioode. Kompromissiga seatakse regulatiivse andmekaitse2
baasperioodiks seitse aastat, millele võib lisanduda üks täiendav aasta ning ravimite
kättesaadavuse nõue seotakse lahti regulatiivse andmekaitse stiimulite süsteemist. Ravimite
kättesaadavuse parandamiseks sätestatakse ravimi turule panemise ja varustamise nõuded,
mille kohaselt on liikmesriigil õigus ühe aasta jooksul müügiloa saamisest nõuda müügiloa
hoidjalt ravimi turule panemist (hinnataotluse esitamine, varustusplaani kokkuleppimine või
hangetes osalemine). Kui nelja aasta jooksul müügiloa hoidja ei täida nõudmisi, siis konkreetses
liikmesriigis ei kohaldu originaalravimile turukaitse3 ning geneerilise ravimi müügiloa taotlust
võib hakata menetlema juba originaalravimi andmekaitse kehtivuse kuuenda aasta täitumisel.
See tähendab võimalust geneerilistel ravimitel koheselt pärast originaalravimi andmekaitse
perioodi lõppemist turule tulla. Lisaks säilitatakse kompromissina kehtivad reeglid
harvikravimite turustamise ainuõiguse kestuse osas sõltumata sellest, kas tegu on
harvikravimiga või harvikravimiga, mis on näidustatud eriti suure katmata ravivajaduse korral
(mõlemal juhul 10 aastat nagu ka kehtivas õiguses).
Eesti saab kompromissiga nõustuda, kuna eelnõus sisalduvad mitmed olulised muudatused, mis
toetavad innovatsiooni, ravimite kättesaadavust ja varustuskindlust. Tõhustatakse menetlusi,
mis kiirendavad geneeriliste ravimite turuletulekut pärast originaalravimi patendikaitse lõppu.
Samuti lihtsustatakse pakendimärgistust, võimaldades paindlikumaid keelenõudeid, ning
luuakse alus elektroonilise ravimiinfo laiemaks kasutamiseks, mis soodustab ravimite
turulejõudmist ka väiksematel turgudel.
1 EL ravimiregulatsiooni reform 2 Regulatiivne andmekaitse on ajavahemik pärast ravimi müügiloa andmist, mille jooksul kolmandad isikud ei
tohi tugineda originaalravimi andmetele, et taotleda geneerilise ravimi müügiluba. 3 Ravimi turukaitse on periood, mille jooksul pärast originaalravimi müügiloa andmist ei tohi geneeriline ravim
veel turule tulla (müüa), isegi kui selle müügiluba on juba saadud.
2
Seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik
Maret Voore ([email protected]) ning ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt
Veliste ([email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud valdkonna eest vastutav tervise
asekantsler Anniki Lai ([email protected]).
2. Läbirääkimistel tehtud peamised muudatused
Eelnõu läbirääkimistel olid olulisemateks küsimusteks regulatiivseid kaitseperioode ja
innovatsiooni puudutavad sätted. Kaitseperioodide diferentseerimise eesmärk on tõhusamalt
suunata ravimite alast innovatsiooni rahvatervise vajadustest lähtuvalt, näiteks katmata
ravivajadusega valdkondadesse ja toetada ravimite võrdse kättesaadavuse eesmärke.
Komisjoni tegi ettepaneku muuta uute originaalravimite regulatiivse andmekaitse
põhimõtteid (periood, mille jooksul ei ole teistel tootjatel lubatud ravimi arendamisega seotud
andmeid kasutada). Lisaks senisele standardsele regulatiivkaitse perioodile (mida komisjoni
ettepanekus lühendati kaheksalt aastalt kuuele aastale), nägi komisjon ettepanekus ette
täiendavad kaitseperioodid teatud tingimuste täitmisel, mis võimaldavad kokku kaitset kuni 12
aastat. Kehtiva regulatsiooni, komisjoni ja Euroopa Parlamendi ettepanekud ning EL Nõukogus
läbi räägitud kaitseperioodide võrdlev ülevaade on esitatud tabelis 1. Võrdse kättesaadavuse
tagamise eesmärgil nägi komisjon oma ettepanekus ühe tingimusena ette, et ravim tuleb turule
tuua kahe aasta jooksul alates müügiloa saamisest kõigis EL riikides ning sellisel juhul
kohalduks kaheaastane lisakaitse periood. Samuti nägi komisjon ette täiendava kuuekuulise
kaitseperioodi neile ravimitele, mis vastavad katmata ravivajadusele, täiendavad kuus kuud, kui
on läbi viidud kliinilised uuringud asjakohase võrdlusraviga ning uue näidustuse lisandumisel
veel üks aasta. Selle eesmärgiks on suunata ravimiarendust valdkondadesse, kus toovad
patsiendi vaatest olulist kasu haiguste ravis, mille puhul seni olid ravivõimalused piiratud või
puudusid üldse. Lisaks regulatiivsele andmekaitseperioodile kehtib komisjoni ettepaneku
kohaselt sarnaselt tänasega uutele ravimitele turukaitse, mille jooksul ei tohi geneerilist ravimit
veel kahe aasta jooksul pärast andmekaitseperioodi lõppu turustada, küll aga tohib sel ajal
hakata taotlema geneerilise ravimi müügiluba tuginedes originaalravimi andmetele.
Regulatiivse andmekaitse osas räägiti läbi mitmete võimalike lahenduste osas ning
liikmesriikide eelistused jagunesid peamiselt kahte leeri. Eestiga samameelsed riigid soovivad
moduleeritud lahendust, kus standardne regulatiivse andmekaitse baasperiood on lühem
(valdavalt eelistatakse komisjoni ettepanekus toodud baasperioodi kuus aastat) ning täiendavate
tingimuste (valdavalt eelistatakse täiendava tingimusena katmata ravivajadusele vastamist ja
võrdlusravimiga kliinilise uuringu tegemist) täitmisel on võimalik saada kuni kaks aastat
täiendavat andmekaitset, s.o kumulatiivne andmekaitseperiood kokku kuni kaheksa aastat.
Eesti on läbirääkimistel toetanud komisjoni eelnõus toodud moduleeritud lahendust erisusega,
et võrdlusravimiga kliiniliste uuringute tegemise stimuleerimiseks tuleks näha ette kuuest kuust
pikem täiendav andmekaitse periood (näiteks üks aasta), kuna nendest uuringutest saadavatel
andmetel on suur lisaväärtus ravimist saadava lisakasu ja majandusliku põhjendatuse
hindamisel, mis on muuhulgas aluseks riiklike hüvitamisotsuste tegemisel. Suured
ravimitööstusega riigid seevastu valdavalt eelistavad status quo säilitamist, kus
andmekaitseperioode ei moduleerita, vaid sätestatakse andmekaitse baasperiood kaheksa aastat
ning turukaitse kuni kolm aastat. Euroopa Parlament omakorda näeks andmekaitse
baasperioodina seitse ja pool aastat ning täiendavat andmekaitset katmata ravivajaduse
tingimuse täitmisel ühe aasta võrra ja ravimi väljatöötamisel ELi päritolu teadus-
arendusasutuste kaasamise korral kuue kuu võrra, s.o kumulatiivne andmekaitseperiood kokku
kuni kaheksa ja pool aastat.
3
Tulemuseks EL Nõukogus on kompromisslahendus, mille kohaselt regulatiivse kaitse
baasperioodiks on seitse aastat, millele võib lisanduda üks aasta täiendavat andmekaitset
antimikroobikumide korral või teatud tingimuste4 täitmisel ning ravimite kättesaadavus
seotakse lahti regulatiivse andmekaitse stiimulite süsteemist, mis on ka sarnane EP
lähenemisega. Kumulatiivne andmekaitseperiood selle lahenduse korral on kokku kuni kaheksa
aastat. Ravimile uue näidustuse lisamisel saab pikendada turukaitseperioodi, kuid mitte
andmete ainuõigust, mis võimaldab taskukohasematel geneerilistel ravimitel varem turule tulla
juhul, kui originaalravimi puhul ei täideta turukaitse saamise tingimusi.
Tabel 1. Kaitseperioodide võrdlustabel Kehtiv
regulatsioon
Komisjoni ettepanek Euroopa
Parlamendi
ettepanek
EL Nõukogu
läbirääkimiste
kompromiss
Standard andmekaitse 8 aastat 6 aastat 7,5 aastat 7 aastat
Võimalik täiendav
andmekaitse
- +2 aastat (kõigis
liikmesriikides
turustamisel)
+6 kuud (katmata
ravivajadus)
+6 kuud (uuringud
võrdlusravimiga)
+1 aasta (uus näidustus)
+ 1 aasta
antimikroobikumi
vautšeri* saamisel
+1 aasta
(katmata
ravivajadus)
+ 6 kuud
(ELis
arendamine)
max +1 aasta
(katmata ravivajaduse
korral 1 aasta või
kolme tingimuse
(kliinilised uuringud
ja ELis arendamine)
täitmisel 1 aasta)
+ 1 aasta
antimikroobikumi
vautšeri* saamisel
Andmekaitse
maksimaalne võimalik
kestvus
8 aastat 10 aastat 8,5 aastat 8 aastat**
Standard turukaitse 2 aastat 2 aastat 2 aastat 2 aastat (v.a, kui ei
ole liikmesriigi
taotlusel turule
toomise tingimust
täitnud – sel juhul
antud liikmesriigis
turukaitse ei kehti)
Võimalik täiendav
turukaitse
+1 aasta (uus
näidustus)
- + 1 aasta
(uus
näidustus)
+ 1 aasta (uus
näidustus)
Turukaitse
maksimaalne võimalik
kestvus
3 aastat 2 aastat 3 aastat 3 aastat
Kaitseperioodide
maksimaalne võimalik
kestvus kokku
11 aastat 12 aastat 11,5 aastat 11*** aastat
* 15 aasta jooksul võib komisjon anda kuni kümme antimikroobikumi vautšerit
** erandina üheksa aastat, kui komisjon on andnud antimikroobikumi vautšeri
*** erandina 12 aastat, kui komisjon on andnud antimikroobikumi vautšeri
4Näiteks on kaalumisel järgmised tingimused (võivad läbirääkimiste käigus mõningal määral muutuda): Ravim
vastab katmata ravivajadusele, olles mõeldud eluohtliku või jäävalt invaliidistava haiguse raviks, millel
alternatiivsed ravimid liidus puuduvad, või see ravim on kliiniliselt olulist efektiivsem või ohutum võrreldes
olemasolevate alternatiividega. Efektiivsuse või ohutuse paranemine peab olema tõestatud kliiniliste uuringutega,
kus kasutatakse sobivat ja tõenduspõhist võrdlusravi. Kliinilises uuringus kasutatakse relevantset ja tõenduspõhist
võrdlusravi ning see on läbi viidud mitmes liikmesriigis ning müügiloa taotlus on esitatud pädevale asutusele liidus
(Euroopa Ravimiamet) esimesena või hiljemalt 90 päeva jooksul.
4
Ravimite kättesaadavuse parandamise eesmärki toetava kompromisslahendusena nähakse ette
ravimi turule panemise ja varustamise nõudeid käsitlevad sätted, mille kohaselt on
liikmesriigil õigus ühe aasta jooksul müügiloa saamisest nõuda ravimitootjalt ravimi turule
panemist (hinnataotluse esitamine, varustusplaani kokkuleppimine või hangetes osalemine).
Kui nelja aasta jooksul müügiloa hoidja ei täida nõudmisi, siis konkreetses liikmesriigis ei
kohaldu originaalravimile turukaitse ja geneerilise ravimi müügiloa taotlust võib hakata
menetlema enne regulatiivkaitse perioodi lõppu (st andmekaitse kehtivuse kuuenda aasta
lõppemisel), mis annab võimaluse geneerilistel ravimitel turule tulla koheselt pärast
originaalravimi andmekaitse lõppemist. Turule toomise kohustuse mittetäitmise eest
rakendatavate karistuste osas on läbirääkimistel arutatud nii riiklike kui EL karistuste
võimalust. Kuivõrd riiklike karistuste jõustamine on keeruline (eelkõige piiriüleste müügiloa
hoidjate osas), on Eesti pooldanud liidu karistusi.
Komisjoni ettepanek nägi ette ka stiimulid harvikravimite väljatöötamise toetamiseks ning uue
ja diferentseeritud lähenemise harvikravimitele antava turustamise ainuõiguse osas, et
suunata stiimulid sellistele ravimitele, mis tähistavad olulist edasiminekut ravivõimalustes.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt on kõigil harvikravimitel ühtne kümneaastane turustamise
ainuõigus ilma eristamata, kas ravim vastab eriti suurele katmata ravivajadusele või mitte.
Lisaks on praegu iga uue harviknäidustuse lisamisel võimalik uuesti saada samale
harvikravimile uus kümneaastane kaitseperiood, mistõttu osade ravimite puhul võib
taskukohasemate geneeriliste ravimite turuletulek edasi lükkuda väga pikaks ajaks ning see
tingib ebamõistlikku finantskoormust tervishoiusüsteemile ja piirab ravi kättesaadavust.
Komisjoni ettepanek nägi ette, et eriti suure katmata ravivajaduse korral antakse kümme aastat,
muudele harvikravimitele üheksa aastat ning hästi tõendatud kasutusega ravimitele viis aastat
turustamise ainuõigust.
Läbirääkimistel leidis enim toetust ettepanek säilitada kehtivad reeglid harvikravimite
turustamise ainuõiguse kestuse osas (kümme aastat nii suure katmata ravivajaduse tingimustele
vastava harvikravimil kui uue toimeainega ravimil) ning loobuda turuletoomise stiimulitest ja
eriti suure katmata ravivajaduse kontseptsioonist. Kuigi turustamise ainuõiguse kestus jääb
samaks nagu praegu (kümme aastat) ning kuni kahel korral on võimalik saada uue
harviknäidustusega lisakaitset ühe aasta võrra (st kokku 12 aastat), väheneb praegusega
võrreldes turustamise ainuõiguse maksimaalne kestvus oluliselt. Hästi tõendatud kasutusega
(ehk bibliograafilistel andmetel põhinevate) harvikravimite puhul sätestatakse turustamise
ainumüügiõiguse periood viis aastat, tuues geneeriliste ravimite turulepääsu senisest viis aastat
varasemaks.
5
3. Eesti täiendatud seisukohad ja nende põhjendused
3.1. Eesti saab nõustuda läbirääkimistel saavutatud kompromisslahendusega juhul, kui:
3.1.1. see on kooskõlas eelnõu põhieesmärkidega toetada EL ravimisektori
konkurentsivõimet ja innovatsiooni ning parandada ravimite kättesaadavust ja
taskukohasust;
3.1.2. sätestatakse liikmesriikidele võimalus nõuda müügiloa hoidjalt ravimi turul
kättesaadavaks tegemist ning nähakse ette tõhusad sanktsioonid neile, kes turule
ravimit ei too;
3.1.3. regulatiivse andmekaitseperioodi pikkus sõltub eelnõu eesmärke toetavate
tingimuste täitmisest või selle kogupikkus ei ületa kaheksat aastat;
3.1.4. harvikravimite puhul sätestatakse ühetaoline kümneaastane turustamise
ainuõiguse periood, olenemata sellest kas tegemist on eriti suure katmata
ravivajadusega.
3.2. Juhul, kui lõpptulemuses ei ole ülaltoodud tingimused täidetud, võib Eesti õigusaktide
hääletamisel jääda erapooletuks.
Selgitus
Kokkuleppe saavutamise eesmärgil saame nõustuda läbirääkimistel saavutatud kompromissiga.
Leiame, et saavutatud kokkulepe toetab tasakaalustatud lähenemist, mis ühest küljest soosib
innovatsiooni ja kvaliteetsete ravimite arendamist, kuid teisalt toetab ka ravimite võrdset
kättesaadavust, rahvatervise vajadusi ja taskukohasust.
Eesti jaoks on läbirääkimistel olnud kõige olulisemaks eesmärgiks ravimite võrdse
kättesaadavuse tagamine EL ühtsel siseturul. Väikse riigina oleme pidevalt silmitsi
olukorraga, kus ravimitootjad lõpetavad majanduslikel kaalutlustel oma toote turustamise, ei
tulegi uue ravimiga Eesti turule või tehakse uued ravimid kättesaadavaks suure ajalise
viivitusega. Seetõttu toetasime komisjoni ettepanekut, mis nägi ette standardsele
regulatiivkaitse perioodile lisaks tingimusliku lisaperioodi, mille eesmärk on toetada uute
ravimite turule jõudmist kõikides EL riikides (kaheaastane lisakaitse periood tingimusel, et
ravim tuuakse turule kahe aasta jooksul alates müügiloa saamisest kõigis EL riikides).
Ehkki regulatiivse andmekaitse osas ei õnnestunud säilitada komisjoni algset ettepanekut, siis
annab uus regulatsioon liikmesriikidele siiski paremad hoovad ravimite kättesaadavuse
tagamiseks. Saame nõustuda kompromisslahendusena, et täiendava regulatiivse andmekaitse
tingimuse asemel, mille eesmärgiks on stimuleerida ravimite kõikides liikmesriikides
turustamist, nähakse ette võimalus panna müügiloa hoidjatele kohustused ravimi liikmesriigi
turul kättesaadavaks tegemiseks. Kohustuste põhise mudeli kohaselt saab liikmesriik teavitada
ravimi müügiloa hoidjat soovist, et ravim oleks asjaomase riigi turul kättesaadav. Võimalus
seada erinevaid tingimusi (nagu hüvitamistaotluse esitamine, hankes osalemine või
turulepanemise plaani koostamine) suurendab paindlikkust erinevates olukordades leida
sobivaim lahendus, et vajalik ravim turul kättesaadavaks teha ja tagada ravimiga pidev
varustatus. Samas tagab see müügiloa hoidjatele, et ravimeid, mille olemasolu riigis pole
määrava tähtsusega (nt samaväärsed alternatiivsed ravimid on turul), ei kehtestataks liigseid
kohustusi. Kohustuste jõustamiseks on oluline, et sellega kaasneksid kohustuste täitmata
jätmise korral mõjusad tagajärjed. Eelnõus on selleks ette nähtud, et kui müügiloa hoidja ei tee
nelja aasta jooksul pärast müügiloa andmist ravimit turul kättesaadavaks ega taga pidevat
varustust, siis sellisel juhul kaotab ravim selles liikmesriigis turukaitse. Leiame, et müügiloa
hoidja poolt turule toomise kohustuse mittetäitmise korral oleksid ELi karistused tõhusamad
6
kui riiklikud karistused eelkõige seetõttu, et liikmesriigi pädeva asutuse halduspädevus ei ulatu
riigipiirist väljapoole.
Peame oluliseks, et regulatsioon parandaks ravimite taskukohasust, soodustades geneeriliste
ravimite turuletulekut ja laiendaks ravivalikut. Geneeriliste ravimite kiirem turuletulek aitab
langetada hindu, parandab ravi kättesaadavust ja toob tervishoiusüsteemile olulist rahalist
säästu. Seetõttu pooldame regulatiivse andmekaitse osas moduleeritud süsteemi
kontseptsiooni, mille tingimused on nii patsientidele kui ka tervishoiusüsteemidele olulised.
Saame kokkuleppe saavutamise huvides nõustuda, kui kehtestatakse pikem kui komisjoni
algses ettepanekus ettenähtud kuue aasta pikkune regulatiivse andmekaitse baasperiood. Samas
peame oluliseks, et andmekaitse kogupikkus ei ületaks kaheksa aastat (erandina 9 aastat, kui
ravim on saanud antimikroobikumi vautšeri), kuna pikema kaitseperioodi korral lükkuks
senisest veelgi enam edasi geneeriliste ravimite turuletulek. Täiendava andmekaitse andmiseks
pooldame rahvatervise seisukohast olulise tähendusega tingimuste, nagu katmata ravivajadus
või võrdlusravimiga tehtud kliiniliste uuringute tegemine, seadmist. Leiame, et lisakaitse
seadmisel ei peaks tingimused olema ravimitootjal hõlpsasti täidetavad, kuna lisakaitse
tähendab geneeriliste ravimite turulejõudmise viibimist ja seeläbi nii väiksemat ravimivalikut
kui kõrgemaid ravimihindasid. Samas on eelnõus toodud tingimused realistlikult täidetavad ja
prognoositavad ning nende täitmine aitab suunata innovatsiooni lähtudes rahvatervise ja EL
konkurentsivõime eesmärkidest lähtuvalt, andes müügiloa hoidjale äristrateegia planeerimisel
piisava kontrolli kaitse kestuse üle. Turukaitseperiood jääb kuni kolme aasta pikkuseks, nagu
see on täna. Kuigi mitte kõik ravimid ei vasta täiendava andmekaitse tingimustele (nt ei vasta
katmata ravivajaduse või antimikroobikumi vautšeri saamise tingimusele), mistõttu ei saa
maksimaalset andmekaitse perioodi (turukaitsega koos kuni 12-aastast kaitset), ei vähenda uus
süsteem EL turu atraktiivsust ravimitootjatele, vaid lisab uusi, paindlikke võimalusi lisaks
baaskaitseperioodidele (seitse aastat andmekaitset ja kaks aastat turukaitset) ka täiendava
kaitseperioodi saamiseks. Esiteks puudutaks see umbes kolmandikku kõikidest uutest
ravimitest, kuna enamusel juhtudest kehtib edasi patendikaitse või patendi lisakaitse perioodid,
mis on andmekaitse perioodist sageli pikemad. Teiseks, Euroopas on juba kaitseperioodide osas
atraktiivsed tingimused võrreldes teiste maailma piirkondadega5.
Ehkki Eesti eelistas ka harvikravimite puhul turustamise ainuõiguse perioodide
diferentseerimist, saame nõustuda saavutatud kompromissiga, mille kohaselt säilitatakse
harvikravimitele kehtiv, kümneaastane turustamise ainuõiguse periood. Saame kompromissi
toetada arvestades seda, et muus osas viiakse võrreldes tänasega sisse olulised muudatused,
näiteks lühem viieaastane turustamise ainuõigus hästi tõendatud kasutusega harvikravimitele
ning kitsamad turustamise ainuõiguse pikendamise võimalused uute näidustuste lisamise kaudu
(maksimaalselt saab lisada kaks näidustust ja kummagi eest antakse üks täiendav aasta
turustamise ainuõigust). Kokkuleppe saavutamise eesmärgil saame nõustuda, kui loobutakse
komisjoni ettepanekus sisalduvatest harvikravimite täiendavatest stiimulitest ja eriti suurele
katmata ravivajadusele vastava harvikravimi kontseptsioonist.
Eesti saab kokkuleppe huvides nõustuda saavutatud kompromissiga, kuna eelnõu sisaldab
mitmeid muid olulisi aspekte nii ravimite varustuskindluse kui ka kättesaadavuse seisukohalt.
Näiteks pannakse müügiloa hoidjatele kohustus koostada raviminappuste ennetamise ja
leevendamise plaanid ning pädevad asutused saavad senisest paremini seirata tarnehäireid.
Ravimite kättesaadavuse parandamise seisukohalt on olulised ka ravimite pakendimärgistust
5 Kanadas 8 aastat, Hiinas 6, Jaapanis 8, USA-s üldiselt 5 aastat või bioloogilise ravimi puhul 4+8 aastat,
Iisraelis maksimaalselt 6,5 aastat (GP_IA-SWD-pharma-rev 28102022 (europa.eu))
7
puudutavad muudatused, näiteks paindlikumad võimalused keelenõuetega seoses. Suurt kasu
on oodata ka sellest, et luuakse õiguslik alus elektroonilise tooteinfo laiemaks kasutuselevõtuks,
mis järk-järgult peaks asendama paberkandjal pakendi infolehed ning tagama, et patsientidele
on kättesaadav ajakohase infoga teave kaasaegse digikanali vahendusel. Lisaks
keskkonnasäästlikkusele aitab elektrooniline tooteinfo vähendada tänaseid takistusi ravimite
turulepanemisel, eriti väiksematel turgudel, kuna väheneb erinevates keeltes pakendi
infolehtede tootmisega seotud koormus ning tootjatel on lihtsam ja odavam erinevate EL riikide
turgudele siseneda. Samuti tehakse mitmeid muudatusi, mis aitavad tõhustada regulatiivseid
menetlusi, toetades seeläbi innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Näiteks tehakse müügilubade
menetlusi paindlikumaks ja muudetakse müügiload tähtajatuks, võimaldatakse liikmesriikidel
liituda detsentraliseeritud ja vastastikuse tunnustamise müügilubade menetlusse (tagab rohkem
müügiloaga ravimeid Eesti jaoks) ning tõhustatakse Euroopa Ravimiameti ja selle juures
tegutsevate komiteede tööd ning luuakse katsekeskkondade regulatiivne raamistik.
Samas on ka mitmeid olulisi muudatusi, mis aitavad kaasa ravimite kättesaadavuse ja
taskukohasuse parandamisele. Näiteks geneeriliste ja bioloogiliselt sarnaste ravimite kiirema
turulejõudmise toetamiseks täpsustatakse tingimusi, mis võimaldavad juba patendikaitse
perioodi ajal alustada ettevalmistusi geneerilise ravimi turuletulekuks esimesest päevast pärast
patendikaitse lõppu (sh müügiloa taotlemine, tervisetehnoloogia hindamine, hinna- ja
hüvitamismenetluste läbiviimine ja nendega seonduvad haldusotsused). Samuti tekib
harvikravimite korral võimalus esitada geneerilise ravimi müügiloa taotlus kaks aastat enne
originaalravimi turustamise ainuõiguse perioodi lõppu.
4. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Seisukohad on kooskõlastatud ministeeriumidega EL koordinatsioonikogus.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Eesti seisukohad EL ravimipaketi eelnõude kohta | 16.10.2023 | 583 | 1.1-10/2068-2 | Väljaminev kiri | som | Riigikantselei |
COM(2023) 190 | 17.05.2023 | 735 | 1.1-10/2068-1 | Sissetulev kiri | som | Riigikantselei |