Vastus pöördumisele

Dokumendiregister	Rahandusministeerium
Viit	1.4-1/2242-3
Registreeritud	21.05.2025
Sünkroonitud	22.05.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari	1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik	1.4-1/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kolga Mõis SA
Saabumis/saatmisviis	Kolga Mõis SA
Vastutaja	Demis Voss (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

E-kiri.eml

image002.png

image003.png

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

Tänan.

Kas Teie arvates Keit Pentus-Rosimannus valetab või ... 2023 seisuga oli 2 miljardit, millele lisandus 2024 veel 3 miljardit. Kokku 5 miljardit EL toetusi, mis ei ole kasutusse võetud. Ta ütles veel, et Eesti riik on väga kehv toetuste jagaja. (Kanal 2, 14.11.2024, Reporteris 2 intervjuud)

Rakenduskavas pole taas mitte midagi. Valitsuse töökavas 2023-2027 on kirjas:

7.1.10. Avaliku ruumi kvaliteetsemaks muutmiseks jätkame nn kolemajade lammutamist ja loome avaliku ruumi parandamise programmi. Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt. Kvartalipõhise renoveerimisprogrammi katseprojekt kliimaminister regionaalminister minister september 2025

8.1.10. Viime läbi muinsuskaitse objektide inventuuri. Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omanikule seatavate bürokraatlike takistuste ja ametnike põhjendamatute nõudmiste tõttu ega ka omaniku teadmatuse, hoolimatuse või rahaliste raskuste tõttu. Tagame elujõulise kultuuriruumi. Analüüs ja ettepanekud muinsuskaitseobjektide inventeerimiseks. kultuuriminister minister oktoober 2023

Analüüs teiste riikide praktikatest erinevate toetusmeetmete puhul mälestiste omanikele ja nende rakendamise võimalustest Eestis kultuuriminister minister oktoober 2024 Muinsuskaitseseaduse muudatuste järelhindamine kultuuriminister Vabariigi Valitsus märts 2025 Analüüs ja ettepanekud kultuurimälestiste registri integreerimiseks EHRiga kultuuriminister kliimaminister minister detsember 2025 Ülevaade tehtud muinsuskaitseobjektide inventuurist kultuuriminister Vabariigi Valitsus detsember 2026

8.1.12. Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse teineteisest lahutamise riigiametite ja agentuuride silmis, mis takistab kultuurivaldkonna arengut. Kaasame teadlikumalt erasektorit kultuuripoliitikasse ja - strateegiatesse. Strateegiliste partnerite rahastusmudeli väljatöötamine kultuuriminister siseminister minister november 2023.

Kus kohas on kaasamine?

Kõik mõisad on avalik ruum, mida tuleb ehitada ja remontida!!! Vaatamata kõlavatele sõnadele ei toimu alates 2014. aastast riigi tasandil absoluutselt mitte midagi.

Kultuuriministeerium on täiesti tühi koht, kust pr Purga käib linte lõikamas ja kõnesid pidamas. Kultuuriministeerium ei küsigi teilt suuremaid summasid, sest Purgal on kallis oma töökoht. Ja kõik las laguneb edasi. Igal aastal oleks vaja kogu riigi arhitektuuripärandi peale toetusi 100 miljonit € ja siis saaks midagi korda tehtud. Muinsuskaitseametil on nii vähe raha, et sellega ei saa isegi lagunemist peatada. Eriti suured kannatajad on aastakümneid eraomanikud. Rahandusministeerium teeb muudkui meetmeid, kust saavad taotleda KOV-d ja riik. Kui eraomanikud saavadki kuskilt taotleda (RTK), siis on omaosalus 40-80 %. Tegemist on miljonitega ja kust kohast teie arvetes eraisikud (sh SA ja MTÜ) võtavad need kümned miljonid omaosalust? Täielik absurd!!!

Miks sai krooniaja lõpus 2009.a. valitsuse (või ministri) otsusega Vihula mõis toona lausa üüratu summa ehk 22 miljonit EEK? Nas väidetavalt isegi ei küsinud seda raha. Mitte ühelegi teisele mõisale pole sellist otsust kunagi tehtud. Toon kohe välja, et Kolga mõis (riigi suurim, Lahemaa rahvuspark, 300 aastat krahvide Stenbockide omand) vajab ca 90-100 miljonit eurot.

Ukrainasse ja Aafrikasse pillute aastate viisi sadu miljoneid eurosid, aga oma riigis las kõik kõngevad. Kus kohas on ametnike arusaam , mis on tegelik prioriteet?

Koalitsioonilepingus:

Keerulised ajad on jätnud oma jälje ka Eesti omavalitsuste ja maapiirkondade toimetulekule. Ääremaastumise vähendamiseks suurendame omavalitsuste tulubaasi, anname omavalitsustele võimaluse leida uusi maksutulusid ja suuname senisest suuremas mahus Euroopa Liidu rahalisi vahendeid maapiirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks ja hoonete energiasäästu suurendamiseks.

Seega ei tasu mulle kirjutada udujutte, vaid vastata, kus on 5 miljardit ja kuna sellest antakse Kultuuriministeeriumile 200 miljonit aastate 2025 ja 2026 eest ainult eraomanike käes oleva arhitektuuripärandi taastamise tarbeks omaosalusega max 10%?

Parimat!

Anu Koppel

5010966

arhitektuuri restauraator/muinsuskaitsja, MA

Kontakt Demis Voss - RAM (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval T, 20. mai 2025 kell 14:27:

Lugupeetud Anu Koppel

Vastuseks Teie pöördumistele selgitame, et perioodi 2021–2027 ühtekuuluvusfondide toetuste kogumaht Eestile on 3,37 miljardit eurot. See rahastus on täielikult planeeritud ja kinnitatud Eesti rakenduskavas, mis on avalikult kättesaadav Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel (Rakenduskava 2021–2027). Hetkeseisuga on sellest mahust 74,1% juba kaetud rahastusotsustega. Seega ei ole viidatud „vaba 5 miljardit“ olemas.

Kultuuriväärtuste säilimise ja sellega seotud rahastusvõimaluste planeerimise eest vastutab Kultuuriministeerium, kelle koordineerida on ühtekuuluvusfondidest 47,47 miljoni euro jagu toetusi. Sellest mahust on tänaseks 93,4% kohustustega kaetud.

Mis puudutab Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanisme, siis 2021–2028 perioodi rakenduskava on hetkel ettevalmistamisel. Esialgse plaani kohaselt on selles kavas tegevusi ka kultuuriväärtuste kaitseks ja säilitamiseks. Siiski on toetuse kogumaht väga piiratud, mille tõttu kavandatud tegevused on sihitatud ja üldisi avatud taotlusvoore ette nähtud ei ole.

Rahandusministeerium toetab horisontaalselt struktuurivahendite üldist planeerimist, kuid valdkondlike prioriteetide seadmise ja meetmete sisulise kujundamise eest vastutavad vastavad ministeeriumid. Käesoleval juhul palume jätkuvalt suhelda Kultuuriministeeriumiga kui poliitikakujundajaga. Kontaktisik: Kärt Kallion (välisvahendite juht, [email protected]).

Parimat

Demis Voss

Nõunik | Välisvahendite talitus |
Riigieelarve osakond
Tel +372 53 314 025 | [email protected]
Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Vastus pöördumisele	21.05.2025	1	1.4-1/2242-2	Väljaminev kiri	ram	Kolga Mõis SA
Toetused	12.05.2025	1	1.4-1/2242-1	Sissetulev kiri	ram	Kolga Mõis SA