Seisukohad

1

Seisukohad arvamustele ja ettepanekutele

konkurentsiseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõule 609 SE

22.05.2025

Laekunud arvamus Eelnõu algataja (JDM) seisukoht

Konkurentsiameti 08.05.2025 kiri nr 1-7/2025/25-042-2

1. märkus:

KonkS § 631 (Taotlus)

Arvestades 8. peatüki ümbernimetamist ja muudatusi KonkS §-le 631

järgnevates paragrahvides ei ole üheselt mõistetav, millisele taotlusele või

milliste haldusmenetluste puhul säte kohaldub. Konkurentsiamet leiab, et säte

võiks kohalduda nii koondumistega seotud riikliku ja haldusjärelevalve

menetlustes kui ka konkurentsijärelevalvemenetlustes. Eelnõu põhjal võib

järeldada, et konkurentsijärelevalvemenetluse algatamiseks esitatav taotlus

peab vastama nii KonkS § 631 kui ka § 7815 toodud nõuetele, mh taotluse võib

esitada isik, kelle õigusi keelatud teo toimepanemine osaliselt puudutab,

taotlus peab olema kirjalik ja allkirjastatud, taotluses tuleb märkida nii HMS

§ 14 lg-s 3 kui ka KonkS § 7815 lg-s 2 nimetatud andmed. Samas tekitab selline

sätete paljusus mitmeti mõistetavust ja segadust, millele viitab ka alljärgnev.

Toetame

Toetame eelnõu struktuuri muutmist sellisel viisil, et oleks selge, millised

sätted kohalduvad konkurentsijärelevalvemenetlusele ning millised –

riiklikule- ja haldusjärelevalvele (koondumiste kontrolli reeglite täitmise üle).

2. märkus:

KonkS § 632 (Taotluse läbi vaatamata jätmine) ja § 7816 (Taotluse

lubatavus)

KonkS § 632 loetleb taotluse läbi vaatamata jätmise tingimused. Sättes ei ole

täpsustatud, millisele taotlusele või millise menetlusega seotud taotlusele säte

kohaldub. KonkS § 631 kohta toodud tagasisidest võib järeldada, et KonkS §

632 peaks sarnaselt KonkS §-le 631 kohalduma nii koondumistega seotud

riikliku ja haldusjärelevalve menetlustes kui ka

konkurentsijärelevalvemenetlustes. Samas, KonkS § 7816 lg 2 kohaselt võib

konkurentsijärelevalvemenetluse algatamiseks esitatud taotluse (KonkS §

7815) jätta läbi vaatamata lisaks HMS-is sätestatule ka KonkS § 7816 lg-s 2

sätestatud juhtudel. Selline sõnastus seab kahtluse alla KonkS § 632

kohaldumise ka konkurentsijärelevalvemenetlustes. Konkurentsiamet leiab,

et ka konkurentsijärelevalvemenetluse algatamiseks esitatud taotluse puhul

peab Konkurentsiametil säilima võimalus jätta taotlus läbi vaatamata, kui

sama asi on Euroopa Komisjoni menetluses või samas asjas on Euroopa

Komisjoni otsus (KonkS § 632 lg 1 p 2); taotlejat ei ole võimalik taotluses

sisalduva teabe põhjal tuvastada (KonkS § 632 lg 1 p 3); taotluses on puudused

ning taotleja on jätnud need Konkurentsiameti antud tähtajaks kõrvaldamata

(KonkS § 632 lg 1 p 4); sama asi on teise liikmesriigi konkurentsiasutuse

Toetame

Toetame eelnõu struktuuri muutmist sellisel viisil, et oleks selge, millised

sätted kohalduvad konkurentsijärelevalvemenetlusele ning millised –

riiklikule- ja haldusjärelevalvele (koondumiste kontrolli reeglite täitmise üle).

2

menetluses või samas asjas on teise liikmesriigi konkurentsiasutuse otsus

(KonkS § 632 lg 2).

3. märkus:

KonkS § 633 (Menetluse peatamine)

Konkurentsiametile jääb arusaamatuks, miks on KonkS § 633 lg-t 1 muudetud

selliselt, et Konkurentsiametil on edaspidi õigus menetlus peatada vaid

konkurentsijärelevalvemenetluse puhul. Konkurentsiamet teostab ka edaspidi

mh riiklikku ja haldusjärelevalvet koondumiste üle ning menetluste

peatamine võib olla vajalik ka viimati nimetatud menetlustes.

Toetame

Toetame eelnõuga KonkSi lisatava § 633 lõikesse 1 muudatuse sisse viimist,

mille tulemusena on selge, et Konkurentsiametil on kirjeldatud olukorras

õigus peatada nii konkurentsijärelevalvemenetlust, kui ka riikliku- ja

haldusjärelevalvemenetlust.

4. märkus:

KonkS § 634 (Menetluse lõpetamine) ja § 7829

(Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine)

KonkS § 7829 lg 1 kohaselt lõpeb konkurentsijärelevalvemenetlus

konkurentsijärelevalvemeedet kohaldava otsuse kättetoimetamisega või

menetluse lõpetamisega samas peatükis sätestatud muul alusel. Konks § 7829

paikneb 92 . peatükis ning KonkS § 634 paikneb 8. peatükis. Selliselt võib

tekkida arusaam, nagu KonkS § 634 ei kohalduks

konkurentsijärelevalvemenetlustes. Ettepanek sõnastada sätted selgemalt, et

oleks aru saada, et KonkS §-s 634 ja § 7829 lg-s 1 toodud menetluse lõpetamise

alused kohalduvad konkurentsijärelevalvemenetlustes samaaegselt.

Toetame

Toetame eelnõu struktuuri muutmist sellisel viisil, et oleks selge, millised

sätted kohalduvad konkurentsijärelevalvemenetlusele ning millised –

riiklikule- ja haldusjärelevalvele (koondumiste kontrolli reeglite täitmise üle).

5. märkus/ettepanek:

KonkS § 7813 lg 2 haldusmenetluse erisused

Lisaks eelnevale on Konkurentsiameti hinnangul vastuoluline KonkS § 7813

lg 2, mille kohaselt on konkurentsijärelevalvemenetlus haldusmenetlus,

millele kohaldatakse haldusmenetluse seadust käesolevas peatükis (peatükk

92) sätestatud erisustega. Sellest sättest saab Konkurentsiamet aru, et

konkurentsijärelevalvemenetlusele kohaldatakse HMS-i ja, kui esineb erisusi,

siis KonkS 92. peatükki. Arvestades, et konkurentsijärelevalvemenetluses

tuleb arvestada KonkS 92. peatükis toodud erisustega, jääb tahes-tahtmata

mulje, nagu ülejäänud KonkS-is toodud erisused

konkurentsijärelevalvemenetluses ei kohalduks. Nagu ülal juba mainitud, ei

nõustu Konkurentsiamet sellise käsitlusega. Konkurentsiamet palub

seadusandjal selgelt väljendada, mis nõuded millises menetluses kohalduvad,

et välistada või vähemalt vähendada võimalikke kohtuvaidlusi sätete

kohaldumise osas ja Konkurentsiameti ressursi kurnamist kohtuvaidlustes.

Toetame

Toetame eelnõu struktuuri muutmist sellisel viisil, et oleks selge, millised

sätted kohalduvad konkurentsijärelevalvemenetlusele ning millised –

riiklikule- ja haldusjärelevalvele (koondumiste kontrolli reeglite täitmise üle).

6. märkus:

Uurimismeetmed konkurentsijärelevalvemenetluses ja

väärteomenetluses

Ei toeta

Selgitame, et isegi juhul, kui kohus on mistahes menetluses eelnevalt

läbiotsimiseks loa andnud, ei saa asjaomase loa olemasolu garanteerida

tõendite lubatavust – kui läbiotsimise käigus on kohtu loast hälbitud või

3

Eelnõu seletuskirja kohaselt on konkurentsijärelevalvemenetlus ja

väärteomenetlus üksteisest eraldiseisvad – neid võib läbi viia paralleelselt või

üksteisele järgnevalt, samuti ei peaks ühe menetluse läbiviimine otseselt

sõltuma teise läbiviimisest, st teatud olukordades võib asjakohane olla ainult

konkurentsijärelevalvemenetlus ja teatud olukordades vaid väärteomenetlus.

Saab nõustuda seletuskirjas tooduga, et konkurentsijärelevalvemenetlus ja

väärteomenetlus peavad olema üksteisest eraldiseisvad, samas on seal ka

kirjas, et need menetlused on siiski omavahel seotud. Esineb vastuolu või

vähemalt ebaselgus eelnõu teksti ja seletuskirja vahel.

Konkurentsijärelevalvemenetlus ja väärteomenetlus ei pruugi teineteisele

eelneda ega järgneda. Konkurentsiameti hinnangul ei ole eelnõus piisavalt

arvestatud sellega, et konkurentsijärelevalvemenetluse eelnemine

väärteomenetlusele ei ole alati mõistlik või vajalik ning väärteomenetlusele ei

pea igal juhul eelnema konkurentsijärelevalvemenetlust. KonkS § 7318 lg 8

kohaselt võib KonkS §-ides 735 –738, 7310 ja 7313 –7314 sätestatud väärtegude

tõendamisel Konkurentsiamet kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses

seaduslikult kogutud tõendeid, mille kohus loeb väärteomenetluses

lubatavaks. Eelnõu põhjal jääb selgusetuks, et juhul, kui konkurentsiamet

toimetab üksnes väärteomenetlust, siis kas sellisel juhul juhindutakse vaid

väärteomenetluse seadustiku sätetest või kohalduvad ka konkurentsiseadusest

tulenevad erisused. KonkS § 7822 lg 1 kohaselt on

konkurentsijärelevalvemenetluses uurimismeetmeteks läbiotsimine (Konks §

7823) ja teabe nõudmine (KonkS § 7825). Kui Konkurentsiamet viib läbi

konkurentsijärelevalvemenetluse ning soovib läbi viia läbiotsimise, peab

selleks loa andma halduskohus (KonkS § 7824). Kui Konkurentsiamet otsustab

samas asjas algatada ka väärteomenetluse, peaks ta põhimõtteliselt saama

väärteomenetluses tõenditena kasutada ka tõendeid, mille ta sai

konkurentsijärelevalvemenetluse raames läbi viidud läbiotsimise käigus,

milleks andis loa halduskohus. Samas, et väärteomenetluses kasutada

konkurentsijärelevalvemenetluses kogutud tõendeid, peab kohus (maakohus)

lubama need väärteomenetluses lubatavaks (KonkS § 7318 lg 8). Kui aga

Konkurentsiamet leiab, et konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine enne

väärteomenetlust ei ole vajalik või mõistlik ning soovib väärteomenetluses

läbi viia läbiotsimise, peab ta saama selleks loa maakohtunikult. Seega tuleb

Konkurentsiametil põhimõtteliselt hinnata, kummal juhul läbiotsimise käigus

kogutud tõendid väärteomenetluses tõenäolisemalt lubatavaks tunnistatakse.

See võib viia olukorrani, kus Konkurentsiamet on sunnitud

konkurentsijärelevalvemenetlusi mitte läbi viima (või vähemalt seal mitte

läbiotsimist teostama), et tagada väärteomenetluses tõendite lubatavus

läbiotsimisel tõsiselt läbiotsitava õigusi rikutud, võib tõend osutuda

lubamatuks. Seega peab kohus igal juhul tõendeid hindama.

4

(maakohtus maakohtu loaga läbiotsimise tõendid vs maakohtud halduskohtu

loaga läbiotsimise tõendid), sest läbiotsimise läbiviimine nii

konkurentsijärelevalvemenetluses kui ka väärteomenetluses ei ole suure

tõenäosusega proportsionaalne. Samas arvestades praegu eelnõu loogikat, ei

ole paralleelsete menetluste puhul välistatud.

7. märkus/ettepanek:

Koondumiste kontrolliga seotud riiklik järelevalvemenetlus ja

väärteomenetlus

Seletuskirja kohaselt hakkab KonkS 8. peatükk reguleerima sõltumatu

konkurentsiasutuse ehk Konkurentsiameti pädevust ja volitusi

konkurentsiõiguse kohaldamisel. Sellest võib järeldada, et sõltumatu

konkurentsiasutuse pädevus laieneb ka riikliku ja haldusjärelevalve

teostamisele, mis peamiselt puudutab koondumiste kontrolliga seotud

riiklikku järelevalvemenetlust. Olemasoleva praktika alusel jääb ka

selgusetuks, millistes koondumise kontrolli olukordades on võimalik

Konkurentsiametil rakendada haldusjärelevalvet. Konkurentsiamet toob

välja, et sellise regulatsiooni puhul jääb Konkurentsiametil menetluste

paljusus ning see tekitab täiendava halduskoormuse. Asutusesiseselt peab

sellisel juhul olema Konkurentsiametil valmisolek erinevateks menetluste

protsessideks, dokumendi mallideks, haldustoimikuteks jne.

Ettepanek on menetluste paljusus kaotada ning koondumiste

kontrolliga seotud riiklikud järelevalvemenetlused viia läbi

konkurentsijärelevalvemenetluses.

Ei toeta

Direktiivi kohaldamisalas on ainult ELTL artiklites 101 ja 102 sätestatud

rikkumised (Eestis vastavalt KonkS 2. ja 4. peatükid). Koondumiste

kontrolliga seotud rikkumised jäävad neist sätetest väljapoole, seetõttu ei

oldud neid algusest peale eelnõu osana kavandatud. Koondumiste kontrolliga

seotud järelevalvemenetluste üleviimist konkurentsijärelevalvemenetluse

regulatsiooni alla võib kaaluda, kuid see vajab eelnevat mõjuanalüüsi,

väljatöötamiskavatsust ja selle huvigruppidega kooskõlastamist. Praeguses

kiireloomulises eelnõu menetluses ei ole selle ettepanekuga tegelemine

võimalik.

8. märkus:

KonkS § 7319 lg 1 (Leebuse kohaldamine)

Eelnõu põhjal on keerukas mõista, kuidas leebuse kohaldamise regulatsioon

paigutub konkurentsiseaduse mõistes, kas tegemist on eraldi

haldusmenetlusega või liigitub see konkurentsijärelevalvemenetluse alla.

Võib järeldada, et leebuse taotluse (sealhulgas lihtsustatud leebuse taotluse

või leebuse järjekoha taotluse) esitamisega algab eraldiseisev haldusmenetlus,

sest väärteomenetluse kohustuslikuks eelduseks ei ole eelnõu järgi

konkurentsijärelevalvemenetluse läbi viimine. Seetõttu ei saa eeldada, et

leebuse taotluse menetlemine oleks alati osaks

konkurentsijärelevalvemenetlusest. Kui leebuse taotlus on eraldiseisev

haldusmenetlus, siis ei ole eelnõu põhjal üheselt arusaadav, milline on leebuse

kohaldamise taotluse menetlemise haldustegevuse liik ja millised

uurimismeetmed on sellele rakendatavad (kui üldse on). Samuti, milline on

sel juhul isiku õigus leebuse kohaldamise taotluse rahuldamist või

rahuldamata jätmist vaidlustada ja milline on halduskohtu kontrolli ulatus.

Toetame

Toetame muudatuse sisse viimist, mille tulemusena on selge, et leebuse puhul

on tegemist eraldi haldusmenetlusega; samuti toetame leebuse kohaldamise

taotluse menetlemise haldustegevuse liigi täpsustamist.

5

Eelnõust on raskesti mõistetav, kuidas toimub keelatud teo tuvastamine

immuniteedi saanud leebusetaotleja puhul. Varasemalt lõpetati immuniteedi

saanud leebusetaotleja suhtes kriminaalmenetlus prokuratuuri määrusega.

Seletuskirja järgi eelnõukohase KonkS § 7319 lg 1 alusel ei vormistata

immuniteedi andmist konkurentsijärelevalvemenetluses ettevõtja suhtes

menetluse lõpetamisena ja Konkurentsiamet peab ka väärteovastutusest

immuniteedi saanud leebusetaotleja suhtes tuvastama keelatud teo

toimepanemise.

9. märkus:

KonkS § 7319 lg 4 (Leebuse kohaldamine)

KonkS § 7319 lg 4 järgi leebusetaotleja suhtes väärteomenetluse alustamata

jätmine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alusel ei välista tema

kartellis osalemise tuvastamist konkurentsijärelevalvemenetluses või teiste

kartellis osalejate suhtes toimuvas väärteomenetluses. Sättest tuleneb justkui

Konkurentsiametil on õigus mitte kohustus kartellis osalemist tuvastada ka

immuniteedi saanud leebusetaotleja puhul. Seda toetab ka seletuskirja

kommentaar sama sätte lõikele 1 sõnakasutuses “saab tuvastada”. Siiski

seletuskirja kommentaarist sättele KonkS § 7319 lg 2 tuleneb, et

Konkurentsiamet peab ka immuniteedi saanud leebusetaotleja suhtes

tuvastama keelatud teo toimepanemise (seletuskiri, lk 44-45). Ettepanek on

eelnõus selgemalt sätestada, et see on imperatiivne säte.

Ei toeta

Leebuse kohaldamise puhul on selge, et kui ettevõtja või ettevõtjate ühendus

taotleb Konkurentsiametilt leebuse kohaldamist, siis ühtlasi tunnistab ta

sellega ametile ka oma osalemist keelatud teo toimepanemises. Sellest

lähtuvalt ei ole Konkurentsiameti poolt selle isiku keelatud teo

toimepanemises osalemise tuvastamine klassikalises mõttes „õigus“ ega

„kohustus“, vaid pigem on see leebuse kohaldamise loogiline tagajärg.

10. märkus:

KonkS § 781 lg 21; 23 (Leebuse kohaldamise taotlus)

Eelnõu eristab kolme liiki leebuse kohaldamise taotlusi vastavalt KonkS § 781

lg 21 ja 23 : leebuse taotlus, lihtsustatud leebuse taotlus, leebuse järjekoha

taotlus. Eelnõust ega seletuskirjast ei järeldu, milline haldustegevuse liik

taotluse menetlemisele kohaldub või kas leebuse taotluse menetlemine on

osaks konkurentsijärelevalvemenetlusest. Eelnõu avaliku kooskõlastuse

järgses redaktsioonis on täpsustatud lubatavaks tunnistatud

konkurentsijärelevalvemenetluse alustamise taotluse järgset menetluse

lõpetamist kui haldusaktiga menetluse lõpetamist. Menetluse lõpetamise

haldustegevuse liik on riiklikus järelevalvemenetluses olnud vaidlusaluseks

küsimuseks (kolleegiumi otsused asjas nr 3-19-509 p 19, nr 3-3-1-65-16, p

16; 3-3-1-44-10, p 13). Eelnõu annab isikule õiguse taotluse esitamiseks ka

leebuse kohaldamise või kohustuste heakskiitmise puhul. Eelnõus on loodud

eraldi säte konkurentsijärelevalvemenetluse alustamise taotluse nõuete jaoks,

kuid kehtima jääb ka kehtiva seaduse § 631, mis viitab haldusmenetluse

seadusele. Sellele lisanduvad konkreetse sätte nõuded (nagu leebuse taotluse

Toetame

Toetame muudatuse sisse viimist, mille tulemusena on selge, et leebuse puhul

on tegemist eraldi haldusmenetlusega; samuti toetame leebuse kohaldamise

taotluse menetlemise haldustegevuse liigi täpsustamist.

6

puhul). Menetlusosalisele võib normide paljususe puhul jääda arusaamatuks,

millest taotlust esitades lähtuda.

Taotluse alusel algatatud konkurentsijärelevalvemenetluse puhul on

haldustegevuse liik määratud. Ühtse praktika huvides võiks haldustegevuse

liik olla sel juhul eelnõus läbivalt määratletud.

11. märkus:

KonkS § 781 lg 5 p 4 (Leebuse kohaldamise taotlus)

Eelnõu § 781 lõike 5 punkt 4 järgi teeb leebusetaotleja viivitamata oma kulul

täielikku, pidevat ja heauskset koostööd Konkurentsiametiga kuni

konkurentsijärelevalvemenetluse lõpuni. Leebuse taotleja saab immuniteedi

vaid juhul, kui täidetud on kõik KonkS § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse

kohaldamise tingimused (sh tingimus, et leebusetaotleja teeb viivitamata omal

kulul täielikku, pidevat ja heauskset koostööd Konkurentsiametiga kuni

konkurentsijärelevalvemenetluse lõpuni) (vt seletuskiri, lk 45). Kui leebuse

kohaldamise kohustuslik tingimus on, et leebusetaotleja teeb koostööd

konkurentsijärelevalvemenetluse lõpuni, ei saa eeldada menetluste täielikku

lahusust. Selle tõlgenduse põhjal ei oleks võimalik leebust taotleda isikul,

kelle suhtes on alustatud väärteomenetlus ilma eelneva

konkurentsijärelevalvemenetluseta. See seab ebavõrdsesse olukorda

leebusetaotleja, kelle suhtes on algatatud konkurentsijärelevalvemenetlus ja

võidakse algatada väärteomenetlus võrdluses taotlejaga, kelle suhtes on

algatatud vaid väärteomenetlus. Eelnõu eesmärk on olnud anda võimalus

leebust taotleda ka alanud väärteomenetluses läbi väärteomenetluse

lõpetamise sätete. Ettepanek on sõnastada säte vormis, kus leebuse taotlemine

ei nõua, et väärteomenetlusele eelneks konkurentsijärelevalvemenetlus. Kui

seadusandja mõte on olnud, et leebuse taotluse esitamisega algab igal juhul

konkurentsijärelevalvemenetlus, siis seda võiks eelnõus täpsustada.

Toetame

Toetame muudatuse sisse viimist, mille tulemusena on selge, et

leebusetaotleja on kohustatud tegema Konkurentsiametiga täielikku, pidevat

ja heauskset koostööd mistahes tema poolt toimepandud keelatud teo suhtes

toimetatava menetluse lõpuni (olgu selleks, kas konkurentsijärelevalve- või

väärteomenetlus või mõlemad).

12. märkus/ettepanek:

KonkS § 7830 (Kohustuse võtmise heakskiitmine)

KonkS § 7830 lg 2 ja 3 järgi saab isik enne või pärast etteheidete tegemist

taotleda kohustuse võtmise heakskiitmist. Seletuskirja järgi, kui isik soovib

kohustusi võtta, peab ta esitama sellekohase taotluse. Taotluses peab

väljenduma selle esitanud isiku või isikute tõeline tahe kohustusi võtta

(seletuskiri, lk 123). Eelnõust ei selgu, milline on kohustuse võtmise

heakskiitmise puhul haldustegevuse liik.

Ettepanek on seda eelnõus või seletuskirjas täpsustada.

Toetame

Toetame muudatuse sisse viimist, mille tulemusena on selge, milline on

kohustuse heakskiitmise puhul haldustegevuse liik.

13. märkus:

KonkS 7832 (Paranduslik makse)

Toetame

7

Paranduslik makse ja kokkuleppe sõlmimine. Eelnõust ei selgu, mis

haldustegevuse liigiga on tegemist. Juhul kui tegemist on haldusmenetlusega,

jääb selgusetuks, kas tegemist on toimingu või haldusakti menetlusega. Kui

kokkuleppe sõlmimisele peaks kohalduma mõni muu regulatsioon, siis

palume seadusandja täpsustust.

Toetame muudatuse sisse viimist, mille tulemusena on selge, milline on

parandusliku makse määramise puhul haldustegevuse liik.

14. märkus:

KonkS 7835(Sunniraha määr ja kohaldamise kord)

Eelnõu eristab sunniraha kahes mõistes: senine sunniraha §-is 571 ja eelnõu

järgi loodav viivissunniraha regulatsioon §-is 7835. Senise sunniraha

rakendamise praktika järgi nõutakse sunniraha sisse menetlustoimingutega ja

sunniraha tasumise nõue on menetlustoiming (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-

1-72-14, p 11). Täitedokumendiks on ettekirjutus, milles on isikule pandud

kohustus. Viivissunniraha puhul on eelnõu järgi täitedokumendiks sunniraha

rakendamise akt, mis on ühtlasi haldusakt. Kuna sunniraha rakendamise akt

on määratletud haldusaktina, siis ei selgu eelnõust ühemõtteliselt, kuidas

viivissunniraha suhestub ülejäänud sunniraha üldpõhimõtetega. Riigikohus

on varasemalt pidanud sunniraha rakendamist ebaproportsionaalseks

olukorras, kus isikul ei ole võimalik talle pandud kohustust täita (kolleegiumi

otsus asjas nr 3-3-1-31-15, p 18). Viivissunniraha puhul ei ole

täitedokumendiks enam esialgne ettekirjutus vaid sunniraha rakendamise akt.

Eelnõust ei tulene täpselt, kuidas toimub uue regulatsiooni järgi sunniraha

rakendamine ja sissenõudmine.

Ei toeta

§ 7835 lõige 6 sätestab, et sunniraha rakendamise akt on sunniraha

sissenõudmise aluseks olev haldusakt täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1

punkti 11 tähenduses. Seega leiame, et eelnõu ei ole vaja selles osas täiendada.

15. märkus:

Mõisted ettevõtja, kartell, salajane kartell ja sunniga kallutanud on eelnõus

ebaselged.

Toetame

Toetame eelnõu mõistete täpsustamist.

16. märkus:

Teave, dokumendid, selgitused

Eelnõuga kavatsetakse kustutada kehtivast seadusest KonkS § 59, mille

kohaselt on Konkurentsiametil õigus isikutelt nõuda dokumente. Eelnõu

seletuskirja kohaselt on KonkS § 59 eesmärk saavutatav, rakendades KonkS

§ 57, KorS § 30 ja VVS § 752 lg 1 p 1. Konkurentsiamet sellega ei nõustu.

Toetame

Toetame muudatuse sisse viimist, mille tulemusena KonkS § 59 ei

tunnistataks kehtetuks.

17. märkus/ettepanek:

KonkS § 735 sõnastus on mitmeti mõistetav. Sõnastuse järgi § 16 sätestab

turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelu ja Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 102 rikkumise eest.

Ettepanek sõnastuseks: „Ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 16 või Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 102 rikkumise eest.“

Ei toeta

Praegune eelnõu sõnastus on normitehniliselt korrektne.

8

KonkS § 735 lg 2 – eraldi jäänud juriidilise isiku karistamise alus, kuigi

järelevalvealuseks isikuks on edaspidi juriidiline isik. Ettepanek § 735 lg 2

kehtetuks tunnistada.

18. märkus/ettepanek:

KonkS 7313 on mitmeti mõistetav.

Ettepanek sõnastuseks: „Ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 4 või Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 101 rikkumise eest.“.

Ei toeta

Praegune eelnõu sõnastus on normitehniliselt korrektne.

19. märkus:

Paragrahv § 7317 sätestatud kohustus, et juriidiline isik peab tasumiseks

nõudma rahalist panust oma liikmetelt, jääb üldiseks. Puudub selge arusaam,

kuidas hakatakse rakendama. Samuti puudub tagajärg kui seda kohustust ei

täideta.

Lõike 2 sõnastus, et trahvi tasumist ei saa nõuda, jääb arusaamatuks. Trahvi

määrab maakohus, kuid jääb selgusetuks, kuidas saab trahvi tasumist

juriidiline isik edasi nõuda ja kas on põhjendatud trahvi tasumise

mittenõudmise otsustamine panna juriidilisele isikule.

Toetame osaliselt

Toetame eelnõuga KonkSi lisatava § 7317 lõike 1 täpsustamist, ei toeta sama

paragrahvi lõike 2 muutmist. § 7317 lõige 2 reguleerib ettevõtjate ühenduse ja

selle liikmete sisesuhet – võimalikke vaidlusi ühenduse ja liikmete vahel

saavad nad lahendada tsiviilkorras, Konkurentsiamet ei ole selle vaidluse

osapool.

20. märkus/ettepanek:

Ettepanek sõnastada sama paragrahvi lõige 2 viimase lause väljend aktiivselt

eemaldanud arusaadavamaks ja selgemaks. Lisaks ei ole hetkel arusaadav

kellel on tõendamiskoormis aktiivselt eemaldanud mõiste sisustamisel ja

hindamisel.

Ei toeta

§ 7317 lõige 2 reguleerib ettevõtjate ühenduse ja selle liikmete sisesuhet –

võimalikke vaidlusi ühenduse ja liikmete vahel saavad nad lahendada

tsiviilkorras, Konkurentsiamet ei ole selle vaidluse osapool.

21. märkus:

KonkS 7318 lg 8 viimane lause viitab füüsilise isiku väärteomenetlusele. Jääb

selgusetuks, et miks seda on soovitud eristada ja kuidas läheb see kokku

põhimõttega, et keelatud tegu tuvastatakse ettevõtja suhtes.

Ei toeta

Viidatud sättes on mõeldud füüsilist isikut, kes tegutseb ettevõtjana KonkS §

2 tähenduses.

22. märkus:

KonkS § 7823 ja 7833 lg 5 vale viide sunniraha rakendamisel, õige § 7835.

Toetame

Toetame eelnõus viidete parandamist.

23. ettepanek:

Ettepanekud Konkurentsiameti õiguste täiendamiseks

Ei toeta

Esitatud ettepanekuid võib kaaluda, kuid see vajab eelnevat mõjuanalüüsi,

väljatöötamiskavatsust ja viimase huvigruppidega kooskõlastamist.

Praeguses kiireloomulises eelnõu menetluses ei ole nende ettepanekutega

tegelemine võimalik.

24. ettepanek:

Ettepanekud Konkurentsiameti uurimismeetmete täiendamiseks

Ei toeta

Esitatud ettepanekuid võib kaaluda, kuid see vajab eelnevat mõjuanalüüsi,

väljatöötamiskavatsust ja viimase huvigruppidega kooskõlastamist.

Praeguses kiireloomulises eelnõu menetluses ei ole nende ettepanekutega

tegelemine võimalik.

Eesti Advokatuuri 08.05.2025 kiri nr 1-8/300-1

9

1. märkus/ettepanek:

Eelnõu § 7819 lg 4.

Sätte kohaselt ei või advokaati teabenõudega kohustada andma

Konkurentsiametile teavet ega juurdepääsu teabele, millele laieneb advokaadi

kutsesaladuse kaitse advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud

ulatuses, välja arvatud siis, kui advokaati, advokaadibüroo töötajat või

advokatuuri töötajat kahtlustatakse keelatud teo toimepanemises ning on alust

arvata, et kutsesaladust sisaldavad andmed on seotud

konkurentsijärelevalvemenetlusega. Advokatuuri varasema Justiits- ja

Digiministeeriumile esitatud seisukoha kohaselt on sätte tekst alates sõnadest

„välja arvatud…“ arusaamatu, vastuolus seletuskirjaga ning peaks välja

jääma. Justiits- ja Digiministeerium on kooskõlastustabelis advokatuurile

vastanud, et märkust ei arvestata - ehkki kutsesaladus, võib advokaatide ja

nende klientide vaheline suhtlus olla asjakohane tõendusmaterjal nt

järelevalvemenetluses, kus menetluse esemeks on advokaadibüroode

omavaheline hinnakokkulepe. Välistus, mida advokatuur nimetab

arusaamatuks, puudutab just seda olukorda.

Advokatuur teeb ettepaneku § 7819 lg 4 sõnastada järgmiselt: „Advokaati

ega advokaadibürood ei või teabenõudega kohustada andma

Konkurentsiametile teavet ega juurdepääsu teabele, millele laieneb

advokaadi kutsesaladuse kaitse advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes

2 sätestatud ulatuses.“

Ei toeta

Eelnõu § 7819 lg 4 on kooskõlas Euroopa Kohtu konkurentsiõiguse

valdkonna praktikaga.

Säte ei ole kavandatud selleks, et selle alusel saaks uurida võimalikke

advokaadibüroode vahelisi keelatud kokkuleppeid. Juhul, kui tegemist on

konkurentsiõiguse rikkumisega, mis leidis aset õigusteenuste osutamise turul,

siis kohalduvad sellisele rikkumisele ja sellega seotud

järelevalvealustele/menetlusalustele isikutele üldised eelnõu sätted.

§ 7819 lg 4 on eelnõusse sellisena kavandatud selle pärast, et advokaati võib,

teatud juhtudel käsitada kartelli „vahendajana“, seega vastavalt „kahtlustada“

keelatud teo toimepanemises. EK asjas AC-Treuhand v komisjon (C-194/14

P) jõudis EK järeldusele, et advokaati võib kartelli toimepanemise eest

vastutusele võtta ka siis, kui ta tegeles n-ö kartelli õigusliku nõustamisega

oma kutsetegevuse raames (st ei tegutsenud kartellis osalejatega samal

kaubaturul). Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast nähtub, et EÜ

artikli 81 lõike 1 (nüüd ELTL artikli 101 (1)) sõnastus viitab üldiselt kõigile

kokkulepetele ja igasugusele kooskõlastatud tegevusele, mis kas

horisontaalsetes või vertikaalsetes suhetes kahjustavad konkurentsi ühisturul,

sõltumata sellest, millisel turul pooled tegutsevad, ja ka sellest, et asjaomase

korralduse tingimused puudutavad neist ainult ühe äritegevust (otsuse p 35).

Seega, kui advokaadi osutatud teenuste eesmärk oli just täiesti teadlikult viia

ellu vastavaid konkurentsivastaseid eesmärke, siis vastutab advokaat kartelli

eest täpselt samamoodi nagu kartellis osalenud ettevõtjad.

Advokaat peab mh oma kutsetegevuse raames arvestama, et tema tegevus

võidakse tunnistada liidu õiguse konkurentsieeskirjadega vastuolus olevaks,

arvestades eelkõige mõistete „kokkulepe” ja „kooskõlastatud tegevus”

Euroopa Kohtu praktikast tulenevat laia ulatust. Seda järeldust kinnitab ka

Euroopa komisjoni halduspraktika. Nimelt, juba komisjoni 17. detsembri

1980. aasta otsuses 80/1334/EMÜ EMÜ asutamislepingu artikli 85 kohase

menetluse kohta (IV/29.869 – Itaalia valatud klaas) (EÜT L 383, lk 19) asus

komisjon seisukohale, et nõustamisteenust pakkuv ettevõtja, kes on osalenud

kartellikokkuleppe rakendamises, on rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1 (nüüd

ELTL artikkel 101 (1)). Ükski hilisem otsus ei võimalda väita, et komisjon

oleks taganenud niisugusest tõlgendusest selle sätte kohaldamisalale.

Seaduse selline sõnastus, mille tulemusena saaks kartelli nõustanud ja

vahendanud advokaat tänu kutsesaladuse privileegi eranditeta kohaldumisele

10

pääseda vastutusest ei oleks eelnõu algataja hinnangul kooskõlas õigusriigi

põhimõtetega ja ka direktiivi eesmärkidega.

2. märkus/ettepanek:

Eelnõu § 7823 lg 5

Säte näeb ette Konkurentsiameti õiguse kohustada järelevalvealust isikut

läbiotsimise käigus või pärast läbiotsimist ning enne seda, kui

Konkurentsiamet asub pitseeritud teabekandjal oleva teabega tutvuma,

märkima ära käesoleva seaduse § 7822 lõikes 3 nimetatud konfidentsiaalse

teabevahetuse, advokaadi kutsesaladusega kaitstud teabe ja teabe, mis

ilmselgelt ei ole asjakohane keelatud teo tuvastamiseks, läbiotsimiselt kaasa

võetud või kopeeritud andmekandjalt, andes selleks mõistliku tähtaja. Isik

märgib konfidentsiaalse ja ilmselgelt asjakohatu teabe Konkurentsiameti

ettenähtud korras, eristades märgitava teabe võimalikult täpselt ning esitades

igal üksikjuhul selgituse asjaolude kohta, millega seoses ta käsitleb teavet

konfidentsiaalsena või ilmselgelt asjakohatuna. Isiku poolt teabe

läbivaatamise juures viibides esitatud taotlused teabe märkimiseks asendavad

järelevalvealuse isiku kohustuse teave eelnevalt märkida. Advokatuuri

varasema Justiits- ja Digiministeeriumile esitatud seisukoha kohaselt on

advokatuur sätet mõistnud nii, et sättes kirjeldatud viisil märgistatud teavet

võib advokaat n-ö keelata vaadata ning kui Konkurentsiamet soovib antud

infot näha, peab Konkurentsiamet seda ise kohtult taotlema. Antud tõlgenduse

osas ei ole ministeerium tagasisidet andnud. Advokatuur juhib tähelepanu, et

seletuskirjas on toodud, et põhjendatult konfidentsiaalseks või ilmselgelt

asjakohatuks ära märgitud teave arvatakse tõendite hulgast välja ning

Konkurentsiamet ei tohi sellega tutvuda. Tekib aga põhjendatud küsimus,

kuidas tehniliselt vm viisil tagatakse, et märgistatud teavet Konkurentsiamet

ei näe? Näiteks juhtudel, mil ühes dokumendis on osaliselt märgistatud ning

osaliselt märgistamata teave. Seletuskiri peaks kirjeldama kasutatavaid

mehhanisme märgistatud teabe kaitseks.

Ei toeta

Sätte eesmärk on tagada, et konfidentsiaalset ja ilmselgelt asjakohatut teavet

ei kasutataks menetluses tõenditena. Praktikas ei ole, aga, võimalik tagada

olukorda, kus menetlejal ei oleks tehniliselt võimalik ka päriselt sellist teavet

näha. Regulatsioon, mille järgi peaks Konkurentsiamet iga kord teabega

tutvumiseks taotlema kohtult loa, ei ole mõistlik ja võib tuua kaasa sellise

regulatsiooni kuritarvitamist (kus nt kogu teavet märgistataksegi kas

konfidentsiaalseks või ilmselgelt asjakohatuks); samuti suurendada

ebamõistlikult bürokraatiat ja kohtute halduskoormust.

3. märkus/ettepanek:

Eelnõu § 7823 lg 7

Säte näeb ette, et Konkurentsiamet kaasab läbiotsimisse kohaliku

omavalitsuse esindaja, kui läbiotsimisele allutatud isik ei ole kohal ja tema

kohale kutsumine käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatu kohaselt ei

ole võimalik või tulemuslik. Advokatuur on varasemas Justiits- ja

Digiministeeriumile esitatud seisukohas rõhutanud, et advokaadibüroo

läbiotsimise puhul on advokatuuri esindaja kohal viibimine kohustuslik.

Ministeeriumi tagasiside antud osas puudub. Advokatuur mõistab läbiotsimist

üldiselt käsitlevat §-i 7823 viisil, et advokaadi valduse läbiotsimise osas

Toetame

Toetame muudatuse sisse viimist, mille tulemusena on selge, et eelnõuga

KonkSi lisatava § 7823 lõiget 7 ei kohaldata advokaadibüroo läbiotsimisele.

11

rakendub erinormina § 7823 lõige 2 ning lõige 7 sellest tulenevalt ei kohaldu.

Õigusselguse ning mitmeti mõistetavuse vältimiseks palume seletuskirja lõike

7 osas täiendada ning selgitada, et advokaadi valduse läbiotsimisel peab alati

olema kaasatud advokatuuri esindaja, st. kohaliku omavalitsuse esindaja

kaasatud ei ole. Lisaks juhime tähelepanu, et sättes toodud lõike 3 punkti 5

viite asemel peaks olema viide lõike 4 punktile 5 – eelnõu numeratsioon on

eelnõu muutmise käigus muutunud.

Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni 08.05.2025 kiri

Üldised kommentaarid Ei toeta

Eelnõu algataja on Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni poolt esitatud

üldistele kommentaaridele juba Riigikogu-eelsel eelnõu menetluses korduvalt

vastanud ja oma seisukohti selgitanud (vt seletuskirja lisa 1 Ettepanekute ja

märkuste tabel). Eelnõu algataja jätkuvalt ei toeta üldiste kommentaaridena

pakutud eelnõu muudatusi.

1. ettepanek:

Eelnõu § 1 punkt 24 kustutada.

Selgitus: Kavandatavad KonkS § 737 (olulist vahendit omava ettevõtja

kohustuste täitmata jätmine) ja § 738 (raamatupidamise erinõude täitmata

jätmine) ei seondu ECN+ direktiivi ülevõtmisega. Tegemist on

konkurentsiseaduses sätestatud Eesti õiguse erikoosseisudega. Samuti ei ole

rikkumistel võrreldavat kahjulikku mõju ühiskonnale, majandusele ja

konkurentsile, mis õigustaks asjaomaste rikkumiste suhtes ECN+ direktiivile

vastava range menetluse läbiviimist ning rahatrahvi ülemmäära 10% ettevõtja

kogukäibest sätestamist. Eelnevat eriti raamatupidamise erinõudega seotud

sätte osas. Olulist vahendit omava ettevõtja kohustuse täitmata jätmise

koosseisu täitmise võib tuua kaasa märkimisväärselt vähetähtsam rikkumine

kui turgu valitseva seisundi kuritarvitamine. Veelgi enam raamatupidamise

erinõude (KonkS § 181) täitmata jätmise eest samaväärse (kui turgu valitseva

seisundi kuritarvitamine) sanktsiooni ettenägemist ei saa õigustada väidetega,

et eelneva kaudu on isikul võimalik turgu valitseva seisundi kuritarvitamist

varjata. Õigusriigi põhimõttega ei sobitu kaudne järeldus, et võimalik

raamatupidamislik eksimus on tegelikkuses tahtlik konkurentsiõiguse

rikkumise varjamine. Veelgi enam ei saa selle pinnalt järeldada

konkurentsiõiguse rikkumise enda toimepanemist. Eelnõu järgselt on

Konkurentsiametil laiad volitused andmete kogumiseks, mis omakorda

võimaldab tulevikus tõendada võimalikku rikkumist. Ka ei ole Eesti praktikas

teada kaasuseid, kus viidatud norme oleks praktikas rakendatud, sh on

Konkurentsiamet ka võimalike olulise vahendi omajatega seotud küsimusi

menetlenud konkurentsiõiguslike üldnormide alusel. Muudatuse tulemina

Ei toeta

KonkS § 737 (olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata

jätmine) on vahetult seotud direktiiviga. Direktiivi eesmärk on parandada

Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELTL“) artiklite 101 ja 102 tulemuslik

kohaldamine, et tagada siseturul moonutamata konkurents. „Olulist vahendit

omava ettevõtja kohustused ja nende täitmata jätmine“ on osa ELTL artikli

102 kohaldamisalast. Tegemist on nii turule siseneva ettevõtjate, kui ka

tarbijate huvides vaatest väga olulise konkurentsiõigusliku koosseisuga. Eesti

väikest majandust arvestades on tähtis tagada, et erinevatel turgudel ei tekiks

n-ö „pudelikaela“ (bottle-neck) olukordi, kus mõni oluline vahend, nt

infrastruktuur, aga ka andmebaas või muu vahend ilma milleta ei ole turule

sisenemine ja sellel turul teenuste osutamine sisuliselt võimalik, ei ole uutele

teenusepakkujatele kättesaadav. Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni

väide, et olulist vahendit omava ettevõtja kohustuse täitmata jätmise

koosseisu täitmine võib tuua kaasa märkimisväärselt vähetähtsam rikkumine

kui turgu valitseva seisundi kuritarvitamine on eksitav – vastupidi, on

Euroopa Komisjoni olulise vahendiga seotud menetlused päädinud

märkimisväärselt suurte trahvidega (ABB and GE (2010), Microsoft (2004-

2013), Alcatel-Lucent and Huawei (2015) jt). Ettevõtjal on olulisele vahendile

juurdepääsu piiramise kaudu seega võimalik vaba turgu moonutada sama kui

intensiivselt kui mitte intensiivsemalt nagu muul viisil turgu valitsevat

seisundit kuritarvitades.

Eeltoodust lähtudes sätestati Eestis juba aastal 2001 olulist vahendit omava

ettevõtja mõiste, tema kohustused ja vastutus nende kohustuste rikkumise eest

erisätetena (kehtiva KonkSi § 14, § 15, § 18, § 737) ehk eraldati need muid

12

kohalduksid hetkel kehtivad rahatrahvide ülemmäärad – KonkS § 737 lg 2 –

juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot ja KonkS § 738 lg 2 – juriidilisele

isikule kuni 32 000 eurot.

Kommentaar: alternatiivselt võiks kaaluda konkurentsiseadusest §§ 737 ja 738

eemaldamist tervikuna. Antud normide praktiline tähtsus on seni olnud

küsitav ega ole näha ka nende koosseisude tähtsuse kasvu tulevikus.

monopoolses seisus ettevõtja kohustusi puudutavatest põhisätetest (kehtiva

KonkSi § 13, § 16, § 735). Kehtiva õiguse kohaselt ei ole antud koosseis seega

kaetud turgu valitseva seisundi kohustuste rikkumist puudutavate sätetega.

Turgu valitsevat seisundit puudutavate üldsätete laiendamist ja olulist

vahendit puudutavate erisätete kaotamist võib kaaluda, kuid tegemist oleks

väga olulise seadusandja otsusega, millele peaks kindlasti eelnema

mõjuanalüüs, väljatöötamiskavatsus ja selle huvigruppidega

kooskõlastamine. Praeguses eelnõu menetluses ei ole võimalik antud

küsimust lahendada.

Kuna ELTL järgi on olulist vahendit puudutavad kohustused osa

artiklist 102, siis juhul kui trahvimäär antud koosseisu eest ei oleks sama,

mis turgu valitseva seisundi kuritarvitamist puudutava põhikoosseisu

eest, ei oleks direktiiv selles osas korrektselt üle võetud – see päädiks

Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes sisulise rikkumismenetluse

alustamisega.

Vastupidiselt Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni arusaamale, et

direktiivi kohaldamisalas on ainult ELTL artiklid 101 ja 102 ehk siseturgu

mõjutavad konkurentsiõiguse rikkumised, sätestab direktiivi põhjenduspunkt

3 selgelt, et „Praktikas kohaldab enamik liikmesriikide konkurentsiasutusi

ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 samal ajal ka liikmesriigi

konkurentsiõigust. Käesolev direktiiv, mille eesmärk on tagada, et

liikmesriikide konkurentsiasutustel oleks ELi toimimise lepingu

artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks kohaldamiseks vajalikud sõltumatuse

tagatised, vahendid ning täitmise tagamise ja trahvimise volitused, mõjutab

seetõttu paratamatult ka liikmesriigi konkurentsiõigust, kui liikmesriikide

konkurentsiasutused seda paralleelselt kohaldavad. Lisaks sellele ei tohiks

liikmesriigi konkurentsiõiguse kohaldamine liikmesriikide

konkurentsiasutuste poolt liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada võivate

kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste või kooskõlastatud tegevuste suhtes

kaasa tuua tulemust, mis erineks sellest, milleni liikmesriigi

konkurentsiasutus jõuaks, kohaldades liidu õigust määruse (EÜ) nr 1/2003

artikli 3 lõike 2 kohaselt. Seetõttu on liikmesriigi konkurentsiõiguse ja liidu

õiguse paralleelse kohaldamise puhul ülimalt tähtis, et liikmesriikide

konkurentsiasutustel on samad sõltumatuse tagatised, vahendid ning

täitmise tagamise ja trahvimise volitused, mis on vajalikud kindlustamaks,

et ei jõutaks eri tulemustele.“.

13

§ 738 (raamatupidamise erinõude täitmata jätmine) on seotud direktiivi

kohaldamisalas oleva põhikoosseisu ehk ELTL artikli 102 (ja Eestis KonkS §

14, 14, § 15, § 18, § 737) eesmärkidega.

Muudatus karistusmääras on vajalik, et tagada reaalne võimalus kontrollida

oluliste vahendite üle kontrolli omava ettevõtja kohustuste täitmist ja vältida

olukorda, kus ettevõtjal oleks võimalik kuritarvituste eest mitte vastutada vaid

seetõttu, et ta oma raamatupidamise kohustuse täitmata jätab.

2. ettepanek:

Muuta eelnõu § 1 punktiga 26 lisatava § 7318 lõikeid 1-2, 4-6 ja 8 ning

sõnastada need järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 736–7312 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg

on kolm aastat.“

Selgitus: vt ülal muudatusettepanekut 1) – nimetatud koosseisude suhtes ei

ole põhjendatud ka viieaastase aegumistähtaja kohaldamine.

„(2) Käesoleva seaduse §-des 735 ja 7313-7314 sätestatud väärtegude

aegumistähtaeg on viis aastat. Nimetatud väärtegude aegumine peatub väärteo

kohtumenetluse ajaks, samuti selle keelatud teo suhtes teise liikmesriigi

konkurentsiasutuse või Euroopa Komisjoni menetluse ajaks alates

menetlusaluse isiku teavitamisest esimesest ametlikust uurimistoimingust

kuni vastava menetluse lõpetamiseni. Isikut ei tohi väärteos siiski süüdi

mõista ega karistada, kui väärteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud

kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud selle teo aegumistähtajaks sätestatust

viie aasta võrra pikem aeg.

Selgitus: muudatus esimeses lauses on tehniline muudatus, mis seondub sama

paragrahvi 1 lõike muudatusega. Teise lause muudatuse eesmärgiks on viia

aegumise peatumise regulatsioon kooskõlla ECN+ direktiivi art 29 lõigetega

1-2. Eelkõige, eelnõu praeguse sätte kohaselt ei peatuks aegumine teise

liikmesriigi/Euroopa Komisjoni menetluse ajaks, vaid menetluse lõpetamisest

kuni selle jõustumiseni. Arusaadavalt on ECN+ art 29 lg 1 tekstiosa „täitmise

tagamise menetlus“ mõistetud valesti – selle all mõeldakse ELTL-i art

101/102 täitmise tagamise menetlust ehk konkurentsiõiguse rikkumise

menetlust ennast. Vastavalt on inglisekeelses originaaltekstis kasutatud

tekstiosa „enforcement proceedings“.

„(4) Käesoleva seaduse §-des 735 -736, 7310 ja 7313-7314 sätestatud väärtegusid

arutab maakohus.“

Selgitus: vt ülal muudatusettepanek 1) – nimetatud koosseisude suhtes (kui

ECN+ direktiivi n-ö ülekuldavalt Eesti õigusesse ülevõtmisest hoidutakse) ei

ole põhjendatud ka konkurentsiväärteomenetlustele kohalduva menetluskorra

(sh nn kohtuliku trahvimenetluse) kohaldamine.

Toetame osaliselt

- lõike 1 kohta vt kommentaari esimese ettepaneku kohta;

- lõige 2 – direktiivis nimetatakse „täitmise tagamiseks“ ja inglise

keeles „enforcement proceedings“ läbivalt menetlust

konkurentsireeglite täitmise üle (vt nt „konkurentsinormide täitmise

tagamine“, „ühetaoline täitmise tagamine“). Direktiivi artiklis 2

punktis 9 on sätestatud ka vastav mõiste:

„täitmise tagamise menetlus“ – menetlus, mille viib ELi toimimise

lepingu artikli 101 või 102 kohaldamiseks läbi konkurentsiasutus

kuni nimetatud konkurentsiasutus teeb menetluse lõpetamiseks

käesoleva direktiivi artiklis 10, 12 või 13 osutatud otsuse, kui tegu on

liikmesriigi konkurentsiasutusega, või kuni ta teeb määruse (EÜ)

nr 1/2003 artiklis 7, 9 või 10 osutatud otsuse, kui tegu on

komisjoniga, või kuni konkurentsiasutus ei ole jõudnud järeldusele,

et tal puudub asja edasiseks menetlemiseks alus.

Seega mõeldud on liikmesriigi konkurentsiasutuse või komisjoni

menetlus selle algusest kuni menetluse lõpetava otsuseni.

- lõike 4 kohta vt kommentaari esimesele ettepaneku kohta;

- lõige 5 – toetame osaliselt. Kohustuse võtmise heakskiitmine

konkurentsijärelevalvemeetme eesmärk on tagada, et ettevõtja poolt

toime pandud rikkumine (mis on sellistel juhtudel tihedalt seotud

selle ettevõtja struktuuri või turul käitumisega) ei saaks jätkata ega

korduda. Kohustuse võtmine, aga, ei tähenda, et Konkurentsiametil ei

peaks olema õigust määrata ettevõtjale juba aset leidnud rikkumise

eest rahatrahvi. Direktiiv sellist õigust ei piira – Advokatuuri

konkurentsiõiguse komisjoni poolt viidatud artikli 12 (1) teise lause

mõte on, et konkurentsiasutus ei tohiks siis lisaks kohustuse

heakskiitmisele määrata ettevõtjale ka muid

konkurentsijärelevalvemeetmeid. Siinkohal ei peeta, aga, silmas

trahvimise õiguse piiramist.

14

„(5) Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud väärteomenetlus lõpetatakse

lisaks väärteomenetluse seadustiku § 29 lõikes 1 toodud alustele ka juhul, kui

1) konkurentsijärelevalvemenetlus lõpetati käesoleva seaduse §-s 7831

sätestatud kokkuleppega, milles järelevalvealuse isikuga lepiti kokku

parandusliku makse tasumises;

2) ettevõtja suhtes otsustati kohaldada leebust ja ei esine käesoleva seaduse §

7319 lõikes 3 nimetatud asjaolusid;

3) konkurentsijärelevalvemenetluses kiidetakse heaks ettevõtja poolt

kohustuste võtmine käesoleva seaduse § 7830 lõike 4 kohaselt.

Selgitus: Ettevõtja poolt kohustuse võtmise heakskiitmine peab olema

kohustuslik väärteomenetluse lõpetamise alus (mitte Konkurentsiameti

diskretsiooniotsus). ECN+ direktiiv nõuab, et kohustuse heakskiitmise

järgselt ettevõtja suhtes enam meetmeid ei võeta (sh ei määrata rahatrahvi).

Täpsemalt sätestab ECN+ direktiivi art 12(1), et: /.../ Such a decision /.../ shall

conclude that there are no longer grounds for action by the national

competition authority concerned. Selguse huvides, kui kohustuse võtmisega

soovitakse siiski ettevõtjat ka rahaliselt nn karistada, on kohustuse võtmise

heakskiitmine võimalik siduda nn parandusliku makse regulatsiooniga – st

kohustuse võtmisel lepitakse ka nn trahvisummas kokku. Vajadusel oleme

valmis antud osas muudatusettepaneku välja pakkuma (hetkel oleme sellest

hoidunud). Eraldiseisvalt, kui siiski säilitatakse võimalus kohustuse võtmise

järgselt väärteomenetlust läbi viia (ja ettevõtjale rahatrahvi kohaldada) peaks

kohustuse võtmine olema vähemalt sätestatud kergendava asjaoluna – st

tegemist peab olema trahvisumma vähendamise kohustusliku alusega.

„(6) Väärteomenetluse võib käesolevas seaduses sätestatud väärteo suhtes

jätta alustamata ja konkurentsiamet võib alustatud väärteomenetluse lõpetada

lisaks väärteomenetluse seadustikus toodud alustele, kui Konkurentsiameti

hinnangul ei ole väärteomenetluse toimetamine konkurentsinormide täitmise

tagamise seisukohalt prioriteetne.“

Selgitus: tehniline muudatus- mis seondub eelneva muudatusega – kohustuse

võtmise heakskiitmine sätestatakse kohustusliku väärteomenetlust välistava

asjaoluna.

„(8) Käesoleva seaduse paragrahvides 735 -736 , 7310 ja 7313-7314 sätestatud

väärtegude tõendamisel on Konkurentsiametil lubatud kasutada ka

konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendeid, mille kohus

loeb väärteomenetluses lubatavaks. Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse

kogutud tõendid on väärteomenetluses lubatavad, kui neid kogudes ei ole

rikutud Eesti konkurentsijärelevalvemenetluse põhimõtteid. Füüsilise isiku

Sellist lähenemist ei toeta ka Euroopa Komisjoni menetlused –

komisjon võib samas menetluses nii kiita heaks kohustused kui ka

määrata keelatud teo toime pannud ettevõtjale trahvi.

Küll aga, toetame kohustuse võtmise heakskiitmise sätestamist

karistust kergendava asjaoluna.

- lõiked 6 ja 8 – vt eelmised kommentaarid (pakutud muudatusi seega

ei toetata).

15

väärteoasjas ei ole lubatud tema süü tõendamisel kasutada teavet, mille see

füüsiline isik oli sunnitud avaldama vastusena teabenõudele.“

Selgitus: tehniline muudatus, mis seondub muudatusettepanekuga 1) –

kuivõrd nimetatud koosseisude suhtes ei ole põhjendatud ECN+ direktiivi

kohase menetluse (sh kohtuliku trahvimenetluse) kohaldamine, ei kohaldu

nende suhtes ka tõendite ülekandumist lubav säte.

3. ettepanek:

Muuta eelnõu § 1 punktiga 46 lisatava § 7814 lõiget 6 ja sõnastada see

järgmiselt:

„(6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–3 nimetatud

konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamise alus on ära langenud, võib

Konkurentsiamet omal algatusel või haldusmenetluse seaduse § 44 lõikes 1

sätestatud tingimustel menetlusosalise taotluse alusel menetluse uuendada.“

Selgitus: Eemaldatakse prioriteetide alusel lõpetatud menetluse uuendamise

võimalus. Eelnev oleks topeltkaristamise keeluga (PS § 23 lg 3) vastuolus,

kuna vastav menetluse lõpetamise otsus on käsitatav asjas tehtava lõpliku

lahendina. Sama seisukohta on väljendanud ka õiguskantsler. Ka oleks

tegemist nn ülekuldamisega (gold-plating) – ECN+ direktiiv (art 4(5) nõuab,

et Konkurentsiametil oleks võimalus prioriteetide alusel menetlus alustamata

jätta. See ei nõua, et prioriteetide alusel lõpetatud menetlusi uuesti alustada

saama peaks. Seega ei saa ka vastuolu PS-ga õigustada väidetega EL-i õiguse

ülemlikkusest. Õigusrahu saavutamise huvides on mõistlik vältida olukordi,

kus pärast menetluse lõpetamist jääks kestvalt alles võimalus, et sama isiku

osas ja samas asjas jätkataks menetlusega.

Ei toeta

Prioriteetide seadmise õigus ei tähenda oportuniteedi põhimõtte rakendamist.

Oportuniteedi põhimõte on tuntud süüteomenetlustest ning see hõlmab endas

õigust teatud rikkumisi kindlate eelduste olemasolul mitte menetleda (nt

avaliku menetlushuvi puudumine ja isiku süü ei ole suur). Oportuniteedi

põhimõte on mõeldud kohalduma minevikus toimepandud rikkumistele.

Prioriteetide seadmise fookus on teine. Prioriteedid ei ole mõeldud

kohalduma üksnes minevikus toimunud rikkumiste menetlemisel, vaid ka

käimasolevate (st vältavate) rikkumiste menetlemisel. Vältavate rikkumiste

menetlemine on korrakaitselise olemusega. Seetõttu on prioriteetide seadmise

jaoks hoopis oluline küsimus, milline menetlus on teatud ajahetkel teise(te)

käimasolevate menetlus(te) suhtes olulisem. Prioriteedid ei ole alus ütlemaks,

et teatud liiki, laadi või ulatust omavaid konkurentsirikkumisi üldse ja

jäädavalt ei menetleta. See oleks vastuolus riigi tuumikfunktsiooniga

tagada korrakaitse, täpsemalt tagada vaba turg (vt PS § 31).

Prioriteetide seadmise õigus võimaldab Konkurentsiametil küll teatud

ajahetkel tegeleda tema KonkS § 7813 lõikest 6 lähtuval hinnangul kõige

olulisemate kaasustega, kuid kui Konkurentsiameti ressurss vabaneb ning

muid esmatähtsaid menetlusi ei ole, peaks amet prioriteetide alusel

kõrvalejäetud asju – eelkõige selliseid, kus esialgse hinnangu põhjal esineb

vältav konkurentsirikkumine – edasi menetlema.

4. ettepanek:

Muuta eelnõu § 1 punktiga 46 lisatava § 7823 lõikeid 4-6 ja lõikeid 10 ning

sõnastada need järgmiselt:

„(4) Kui halduskohus on Konkurentsiametile andnud läbiotsimiseks loa, on

Konkurentsiametil õigus:

1) ette teatamata siseneda läbiotsimise loas nimetatud kohta ning seal

toimetada otsinguid läbiotsimise loas märgitud tõendite leidmiseks;

2) võtta pitseeritult kaasa läbiotsitavas kohas olevaid asitõendite koopiaid,

mis on vajalikud keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks;

Ei toeta

Eelnõus lähtutakse kriminaalmenetluse standardist. Kõrgema standardi

kehtestamine ei ole põhjendatud.

Sisuliselt nõutakse läbiotsimise puhul rangemat ja koormavamat korraldust

võrreldes isegi kriminaalmenetlustes kasutatavaga. Kui politsei oma

kriminaalasjades võtab andmekandjad ära ja reeglina teeb neist koopiad

hiljem oma laboris, siis Konkurentsiamet peaks hakkama iga kord

põhjendama, miks ta ei saa eraldada tõendeid andmekandjatelt koha peal.

Koha peal kopeerimine nõuaks kordades rohkem nii menetleja kui

läbiotsitava aega, raha ja jätaks potentsiaalselt paljud tõendid avastamata,

16

3) võtta pitseeritult kaasa käesoleva lõike punktis 2 nimetatud asitõendite

originaale, kui asitõendite kopeerimine ei ole tehnilistel põhjustel mõistlikult

teostatav;

4) kopeerida andmekandjaid ja võtta pitseeritult kaasa andmekandjate

koopiaid, millel võib olla järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja

raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise

tuvastamiseks, kui andmekandjate läbivaatamine Konkurentsiameti ruumides

on objektiivselt põhjendatud ning selline jätkamine ei too kaasa kaitseõiguste

rikkumist ega kujuta endast ettevõtja õiguste täiendavat kahjustamist,

võrreldes sellega, mis kaasneb andmekandjate läbivaatamisega ettevõtja

ruumides;

5) võtta pitseeritult kaasa läbiotsitavas kohas olevaid andmekandjate

originaale, kui asitõendite kopeerimine ei ole tehnilistel põhjustel mõistlikult

teostatav ning on täidetud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud tingimused;

6) saada juurdepääs läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel

kättesaadavatele andmetele, kui halduskohus on seda oma loas märkinud, ja

läbiotsimisel leitud andmekandjatel olevatele andmetele, ning seal sisalduvat

teavet talletada;

7) pitseerida järelevalvealuse isiku äriruumi või selle osa, selles oleva

teabekandja või muu eseme enda määratud tähtajaks, samuti keelata

läbiotsimisele allutatud isikul käesoleva lõike punktis 3 nimetatud teabe

muutmine ja hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele juurdepääsu

takistamine;

8) kohustada läbiotsimise käigus järelevalvealust isikut või muud isikut

viibima läbiotsimise juures ja nõuda neilt teavet käesoleva seaduse § 7825

tingimustel ja korras, sealhulgas võib Konkurentsiamet isiku kohale kutsuda

telefoni teel või muu tehnilise sidevahendi kaudu, andes kohale ilmumiseks

piisava ajavaru.

Selgitus: Sisuliselt muudetakse üksnes käesoleva lõike punkti 2 – sätestatakse

uued punktid 2-5. Teisi punkte sisuliselt ei muudeta. Esiteks, punktides 2-3

sätestatakse põhimõte, et üldjuhul võib Konkurentsiamet kaasa võtta vaid

asitõendite (nt raamatupidamisdokumentide) koopiaid. Seda põhjusel, et

ettevõtjal on originaaldokumente vaja oma äritegevuse tarbeks ning selliselt

välditakse põhjendamatuid omandipõhiõiguse riiveid ja ettevõtja

majandustegevuse takistamist. Originaalide kaasavõtmine on lubatud juhul,

kui kopeerimine ei ole tehnilistel põhjustel teostatav. Selle eesmärk on vältida

põhjendamatut tõendite läbiotsimise käigus kaasa võtmist, kui tehniliselt on

olemas vähem koormavad meetmed. Teiseks, sätestatakse (punktiga 4)

tekitaks põhjendamiskohustuse täitmine igal üksikjuhul veel eraldi vaidluse

ettevõtja advokaadiga.

Nagu praegu kriminaalmenetlustes, nii ka edaspidi jääb amet oma

läbiotsimistel tuginema politsei IT-võimekusele. Kui politsei oma

menetlustes ei tee läbiotsimisi nii, et sulgeks ettevõtja kontori päevadeks või

nädalateks, et koha peal kõik tõendid kätte saada, siis kahtlemata ei tule see

kõne alla Konkurentsiameti läbiotsimistel, kus politsei osaleb kõrvalrollis.

17

põhimõte, et üldjuhul peab Konkurentsiamet andmekandjatelt relevantsed ja

kaasa võetavad dokumendid välja sõeluma ettevõtja ruumides.

Andmekandjate kaasavõtmine on lubatud üksnes juhul, kui see on

objektiivselt põhjendatud (nt vältimaks põhjendamatut ettevõtja

majandustegevusse sekkumist Konkurentsiameti ametnike pikaajalise

sealviibimise kaudu) ning sellega ei kaasne täiendavat ettevõtja kaitseõiguste

kahjustamist. Eelnev võtab üle Euroopa Kohtu sätestatud põhimõtte, et „/.../

[S]elleks, et komisjon saaks jätkata /.../ kontrolli ettevõtja raamatupidamisja

muude äridokumentide üle oma ruumides /.../, [peab] olema kindlaks tehtud,

et selline jätkamine ei too kaasa kaitseõiguste rikkumist ega kujuta endast

asjaomaste ettevõtjate õiguste täiendavat kahjustamist, võrreldes sellega, mis

kaasneb kontrolli läbiviimisega nende ettevõtjate ruumides.“ 13 Antud punkti

alusel ei ole välistatud, et menetlusalune isik nõustub andmete kaasa

võtmisega ning hilisema sõelumisega Konkurentsiameti ruumides, kuid

lähtuvalt vajadusest tagada kaitseõiguse teostamine peab see üldjuhul jääma

menetlusaluse isiku otsustada. Viimasena, samalaadselt asitõenditele

sätestatakse punktiga 5, et (kui andmekandjate koopiate kaasavõtmine on

eelnimetatud tingimustel lubatud) tohib Konkurentsiamet andmekandjate

originaale kaasa võtta üksnes juhul kui nende kopeerimine ei ole tehnilistel

põhjustel mõistlikult teostatav. „(6) Kui Konkurentsiameti ja läbiotsimisele

allutatud isiku vahel tekib vaidlus teabe konfidentsiaalsuse või asjakohasuse

üle, lahendab vaidluse halduskohus oma määrusega Konkurentsiameti või

läbiotsimisele allutatud isiku taotlusel, kuulates ära Konkurentsiameti ja

läbiotsimisele allutatud isiku seisukohad ning tutvudes vaidlusaluse teabega

ja vajadusel menetlustoimiku materjalidega. Halduskohtu määruse peale

esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale

ei saa edasi kaevata.“ Selgitus: Esmalt asendatakse käesolevas lõikes

tekstiosa(d) „teabevahetuse“ tekstiosaga „teabe“. Eelnevat põhjusel, et

konfidentsiaalne võib olla ka teave, mis ei kvalifitseeru teabevahetuseks (nt

ettevõtja arvutisse salvestatud/ paberkandjal välise õigusnõustaja

õigusarvamus). Kuigi ka mõistet teabevahetus võib pigem tõlgendada

laiendavalt (hõlmamaks näiteks õigusarvamusi, lepinguid vms), siis

võimaliku vaidluse vältimiseks on põhjendatud laiema mõiste kasutusele

võtmine. Teisena laiendatakse sätte kehtivusala ka teabe asjakohasuse üle

tekkinud vaidlustele – hetkel ei paku eelnõu lahendust olukorrale, kui

Konkurentsiameti ja ettevõtja vahel tekib vaidlus teabe asjakohasuse üle.

Kolmandana antakse läbiotsimisele allutatud isikule halduskohtusse

pöördumise õigus, kui selle ja Konkurentsiameti vahel tekib vaidlus teabe

konfidentsiaalsuse/ asjakohasuse üle. Hetkel on kohtusse pöördumise õigus

18

üksnes Konkurentsiametil ning eelnõu ei paku lahendust olukorrale, kui

vaidluse tekkel Konkurentsiamet halduskohtule taotlust ei esita.

Alternatiivselt võib isikule halduskohtusse pöördumise õiguse andmise

asemel sätestada üldreegli, et kui on tekkinud vaidlus ja Konkurentsiamet

halduskohtusse ei pöördu, ei ole sellel lubatud asjaomase teabega tutvuda ega

seda menetluses kasutada. Vajadust tagada võimalus vaidlustada kogutavate

tõendite asjakohasus rõhutab olemuslikult ka Euroopa Inimõiguste Kohtu 4.

aprilli 2023 lahend asjas UAB Kesko Senukai Lithuania vs Lithuania, kus

vaidlustati tõendite kogumise õiguspärasus olukorras, kus selleks sisulist

võimalust Leedu Konkurentsiameti menetluses ei avanenud. Tagamaks

tõendite kogumise vaidlustamise võimalus tulekski võimaldada vaidlustada

läbivalt ka menetlusaluse isiku vaidlustamise õigus või alternatiivselt

Konkurentsiameti ja menetlusaluse isiku vahel tõendi lubatavusega tekkiva

vaidluse korral mitte-võimaldada selle kasutamist menetluses.

„(10) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1-5 ja 7 sätestatud meetmete

kohaldamiseks võib politsei kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on

eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldab politsei oma

kaalutlusel korrakaitseseaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva

peatüki erisusi.

Selgitus: Tehniline muudatus seonduvalt eelmise muudatusega – lisandusid

täiendavad punktid.

„(11) Edasilükkamatul juhul, kui taotluse kirjalik vormistamine ei ole õigel

ajal võimalik, võib Konkurentsiamet taotluse halduskohtule läbiotsimiseks

esitada muus taasesitatavas vormis. Käesoleva lõike alusel esitatavas taotluses

tuleb põhjendada, miks taotlus on edasilükkamatu.“

Selgitus: tehniline muudatus – senises eelnõus oli kaks lg-t 10. Sisulisi

muudatusi ei tehtud

5. ettepanek:

Täiendada eelnõu § 1 punktiga 46 lisatavat § 7824 lõikega 7 ja sõnastada see

järgmiselt:

„(7) Käesolevas paragrahvis nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise määruse peale võib haldustoiminguks loa andmise menetluses lisaks

menetlusosalisele määruskaebuse esitada ka isik, kelle õigusi määrus

puudutab.“

Selgitus: PS § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu

otsuse peale kõrgemalseisvale kohtule kaebus esitada. Vastav säte peab silmas

ka edasikaebeõigust kohtumääruste peale. Eelnevat eriti käesoleval juhul

arvestades läbiotsimisega kaasneva põhiõigustee riive intensiivsust,

sealhulgas potentsiaalset läbiotsimise kestvat iseloomu ja Konkurentsiameti

Ei toeta

Eelnõus lähtutakse kriminaalmenetluse standardist. Kõrgema standardi

kehtestamine ei ole põhjendatud.

KrMS § 385 p 5 kohaselt ei saa (kohtu poolt) menetlustoiminguks loa andmise

määrust, k.a. läbiotsimismäärust vaidlustada. Kohtute poolt antud

läbiotsimismäärusi peetakse põhimõtteliselt vähem isikute õigusi riivavateks,

kuivõrd neile on eelnenud poolt- ja vastuargumentide kaalumine sõltumatu

kohtuniku poolt.

Läbiotsimismääruse vaidlustamist määruskaebekorras ei saa pidada ka

menetluslikult mõistlikuks. Nimelt on reeglina läbiotsimist vaja toimetada

võimalikult kiiresti ning läbiotsimismääruse ajatamine selleks, et oodata

19

õigust teavet kaasa võtta. Eelnõu kohaselt antaks Konkurentsiametile

läbiotsimiseks luba HKMS-i haldustoiminguks loa andmise sätete järgi (§

7824 lg 1) ehk halduskohtu määrusega (HKMS § 265 lg 1). Määruse peale võib

kaebuse esitada üksnes menetlusosaline (HKMS § 265 lg 5). Järelevalvealune

isik läbiotsimise loa andmise menetluses menetlusosaliseks ei ole, kuna

HKMS § 264 lg 3 kohaselt on loa andmise otsustamisel menetlusosalisteks

taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist

taotletakse. Hetkel läbiotsimisele allutatud isikule menetlusosalise staatust ei

anta (st seaduses ei ole sätestatud, et isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse,

oleks menetlusosaliseks). Vastavalt on võimalik ka väita, et tal puudub

määruskaebeõigus. See on PS § 24 lõikega 5 vastuolus – sama seisukohta on

väljendanud ka õiguskantsler.15 Advokatuur on probleemile varasemalt

korduvalt osutanud ning selle tulemina anti menetlusalusele isikule

määruskaebeõigus käesolevale eelnõule eelnenud eelnõus (vt 384SE kohane

KonkS § 7824 lg 5), kuid kahetsusväärselt on asjaomane säte praegusest

eelnõust versioonist välja jäänud.

kaebementluse tulemust, muudaks läbiotsimise läbiviimise mõttetuks.

Läbiotsimismääruse vaidlustamise vajadus on üleüldse kaheldav, sest kui

enne läbiotsimise toimetamist sekkuks see liialt menetluse käiku ning

takistaks menetluse kulgu, siis pärast läbiotsimise toimetamist pole määruse

vaidlustamine enam otstarbekas – määrus on juba oma eesmärgi täitnud ja

läbiotsimine on toimunud.

6. ettepanek:

Eelnõu § 1 punktiga 46 lisatava § 7825 lõige 8 kustutada.

Selgitus: Eemaldatakse füüsilise isiku (sh nt järelevalvealuse isiku töötajatele)

poolt teabenõudele vastamata jätmisel põhjendamatu sunniraha kohaldamise

võimalus (nn ülekuldamine). ECN+ direktiiv nõuab, et teabenõude täitmata

jätmise korral oleks sunniraha võimalik rakendada ettevõtjatele ja ettevõtjate

ühendustele. Füüsilistele isikutele sunniraha kohaldamise võimalust direktiiv

ei nõua. Täpsemalt, ECN+ direktiivi art 16(1) sätestab: Liikmesriigid tagavad,

et nende konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel on

võimalik otsusega määrata ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele

tulemusliku, proportsionaalse ja hoiatava sunniraha maksmise kohustus.

Regulatsiooni muutmata jätmine tekitab võimaluse volituste

kuritarvitamiseks ning enese mittesüüstamise privileegist kõrvalehiilimiseks

– Konkurentsiamet saaks ettevõtja töötajalt nõuda sunniraha ähvardusel

ettevõtja poolt enese mittesüüstamise privileegiga kaetud teavet, kuid töötaja

ei saa privileegile tuginedes vastamisest keelduda (ta ei süüstaks ennast, vaid

tööandjat).

Ei toeta

Direktiiv ei tee vahet füüsilistel ja juriidilistel isikutel ja nõuab, et sunniraha

ähvardusel saaks teabenõudeid esitada kõikidele isikutele, kellel asjakohast

teavet võib olla.

Direktiivis sätestatud sunniraha on oma olemuselt kohustuse täitmisele

suunatud meede ja on loodud eelkõige teabe nõude regulatsiooni tõhusa

rakendamise tagamiseks. Direktiivi artikli 8 lause 4 ütleb, et sama ulatuslikku

teabenõuet, nagu kasutatakse menetlusaluse isiku suhtes, peab saama

kasutada mistahes muu isiku suhtes: „Liikmesriikide konkurentsiasutustel on

samuti õigus igalt muult füüsiliselt või juriidiliselt isikult nõuda, et nad

esitaksid kindlaksmääratud ja mõistliku aja jooksul teavet, mis võib olla

oluline seoses ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisega.“.

Direktiivist ja Euroopa Kohtu praktikast tulenevad teatud kindlad teabenõude

täitmisest keeldumise alused. Täiendavaid aluseid teabenõude täitmisest

keeldumisele juurde luua ei tohi. Samuti ei tohi muult, kui menetlusaluselt

isikult teabe nõudmise regulatsioon olema vähem tõhus, kui see on

menetlusaluse isiku puhul. Direktiiv selliseid erisusi ei sätesta, järelikult on

nõutav ja põhjendatud ühtlase regulatsiooni kehtestamine. Juhul, kui

menetlusaluse isiku puhul oleks teabenõudele mitteallumise puhul

sunniraha nõudmine võimalik, kuid muu isiku puhul mitte, siis ei oleks

direktiivi nõuded täidetud ja selle eesmärgid ei oleks tagatud.

7. ettepanek: Ei toeta

Sunniraha regulatsioon lähtub direktiivist.

20

Muuta eelnõu § 1 punktiga 46 lisatava § 7835 lõikeid 3-4 ning sõnastada need

järgmiselt: „(3) Sunnirahahoiatuses märgib Konkurentsiamet sunniraha

päevamäära ülempiiri, mis ei tohi ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud maksimaalset päevamäära. Konkurentsiamet võib uue hoiatuse

tegemisega sunniraha päevamäära tõsta kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud maksimaalse päevamäärani.“

Selgitus: Hetkel on viidatud säte sõnastuslikult ebaselge. Primaarselt on ei ole

lõpuni arusaadav, mida on mõeldud „eelnimetatud sunnirahahoiatuse all“.

Eelduslikult on sellena käsitletud sunnirahahoiatuses märgitud päevamäära

ülempiir. Tõlgendus, et mõeldud on hoopis lõikes 1 sätestatud maksimaalset

päevamäära võiks viia olukorrani, kus Konkurentsiamet võib potentsiaalselt

rakendada sunniraha kõrgemas määras, kui on märgitud isikule tehtud

hoiatuses, ei ole sunniraha rakendamise põhimõtetega (ATSS) ega ka

haldusmenetluse üldpõhimõtetega kooskõlas. Sellist sunniraha rakendamise

korda ei nõua ka ECN+ direktiiv (artikkel 16). Kui eelnõud ei soovita antud

osas muuta, siis peaks kaaluma seletuskirja täpsustamist.

„(4) Konkurentsiamet võib sunniraha rakendada hoiatuses märgitud

vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisest kuni kohustuse täitmiseni ja

märgib selle sunniraha rakendamise aktis.“

Selgitus: Hetkel sätestatu, kus Konkurentsiamet võib sunniraha rakendada ka

isiku poolt kohustuse täitmise järgselt (ehk tagasiulatuvalt), ei ole sunniraha

rakendamise põhimõtetega (ATSS) kooskõlas. Sunniraha eesmärgiks on isiku

suunamine mingit tegu tegema/ selle tegemisest hoiduma. Kui isik on teo juba

teinud, ei ole sunnirahaga taotletav eesmärk enam saavutatav. Selle asemel

toimuks eelnõukohase sunniraha määramisega isiku karistamine. Lisaks

eelnevale oleks tegemist ka põhjendamatu ülekuldamisega – ECN+ direktiiv

ei nõua sunniraha kohaldamise võimalust tagasiulatuvalt. Seda ei saa ka

tuletada ECN+ artikkel 16 lõigetest 1-2 tulenevast kohustusest, et sunniraha

peab olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Eelnev puudutab sunniraha

päevamäärde suurusi, mis on eelnõus samad, mis Euroopa Komisjoni

menetlusteski (ning vastavalt eeltoodud nõudega kooskõlas). Kui ka

seadusandja peaks soovima sätestada ATSS kohasest sunnirahast täiesti

eraldiseisvat instituuti, millele kohalduvad teistsugused põhimõtted (mis ei

ole põhjendatud), tuleks loodav instituut ka teisti nimetada (nt

„karistusmakse“).

Advokatuur viidab oma kirjas ekslikult ATSS-is sätestatud sunniraha

instituudile. Direktiivi ülevõtmiseks kehtestatakse ATSS-i regulatsiooni

suhtes erisäte.

Eelnõu § 7837 (sunniraha määr ja kohaldamise kord) võtab üle ECN+ direktiivi

artikli 16. ECN+ direktiivi artikkel 16 on eestikeelses tõlkes pealkirjastatud

kui sunniraha. Inglisekeelses keeleversioonis on kasutatud terminit „periodic

penalty payment“. Tegemist on Eesti õiguskorra jaoks uudse

haldussunnimeetmega, mis ei vasta täiel määral ATSS-s sätestatud sunniraha

mehhanismile

Direktiivi artikli 16 lõige 1 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et nende konku-

rentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel on võimalik otsusega

määrata ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele tulemusliku, proportsionaalse

ja hoiatava sunniraha maksmise kohustus. Selline sunniraha määratakse

proportsionaalse osana nimetatud ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste

keskmisest päevasest üleilmsest kogukäibest eelmisel majandusaastal ühe

päeva kohta ning arvutatakse alates (hoiatus)otsuses nimetatud kuupäevast.

Direktiiv räägib sisuliselt kahest otsusest: üks neist on sunniraha hoiatust

sisaldav otsus, mis määrab vabatahtliku täitmise kuupäeva. Teise, st

lõpliku otsusega määratakse maksmise kohustus päevade kohta kokku

arvutatud ulatuses.

ECN+ direktiivis ettenähtud sunniraha on oma olemuselt viivissunniraha ning

on inspireeritud Euroopa Komisjoni poolt rakendatavast sunnirahameetmest

(vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 24). Erinevus kehtivast ATSS

kohasest sunnirahast on see, et sunniraha määratakse päevamäära alusel ja iga

viivitatud päeva eest. Euroopa Komisjoni poolt JuM-ile mitteametlikult antud

selgituste kohaselt näeb nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 24 ette

kaheastmelise menetluse. Menetluse esimeses otsuses (ATSS tähenduses

sarnane sunniraha hoiatusele) määratakse sunniraha esialgne päevamäär ja

vabatahtliku täitmise aeg. Teine otsus tehakse hilisemas staadiumis ning see

fikseerib maksmisele tuleva lõpliku sunniraha summa, võttes arvesse

vabatahtliku täitmise ajast möödunud päevade arvu ja sunniraha päevamäära.

Üksnes nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 nimetatud

lõplikul otsusel on õiguslikud tagajärjed ja üksnes seda saab kohtulikult

vaidlustada.

ATSS-s sätestatud sunniraha kui sunnivahendi rakendamise lubatavus on

sätestatud mh ATSS § 8 lõike 1 lauses 1. Sunnivahendit on lubatud rakendada,

kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning see ei ole

sunniraha rakendamise hetkeks kehtivust kaotanud. HMS § 61 lõike 2

kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja

21

lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse

täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui ettekirjutuse adressaat on talle

haldusaktiga pandud ja sunniraha hoiatusega tagatud kohustuse täitnud, siis ei

tohi haldusorgan ATSS § 8 lõike 1 lausest 1 tulenevalt sunniraha enam

rakendada. Just viimase aspekti tõttu ei ole ATSS-s sätestatud sunniraha

mudel ECN+ direktiivi ülevõtmiseks piisav. Nimelt nõuab direktiiv, et iga

viivituses oldud päeva eest peab saama määrata lõppotsusega sunniraha

maksmise kohustuse sõltumata sellest, kas esialgne ettekirjutus mingil

hetkel täidetakse või mitte. Direktiivi ülevõtmiseks tuleb luua õiguslik alus

sellise sunniraha rakendamise akti jaoks (vt ülal – kaheastmelise menetluse

teine otsus), mis määrab kindlaks lõpliku maksmisele tuleva sunniraha

summa ning mis on täidetav isegi siis, kui kohustus on ettekirjutuse adressaadi

poolt – viivitusega – juba täidetud.

Direktiiviga ei oleks kooskõlas see, kui ettekirjutuse adressaat on näiteks

teatud hulga päevi vabatahtliku täitmise tähtajast ületanud, kuid viivituses

oldud päevade eest ei saaks pärast kohustuse täitmist enam sunniraha

rakendada. Direktiivi kohaselt peaks iga viivituses oldud päeva eest isik

maksma sunniraha, sõltumata sellest, kas kohustus mingil hetkel pärast

vabatahtlikku tähtaega täidetakse või mitte.

8. ettepanek:

Eelnõu § 1 punktiga 46 lisatava § 7835 lõige 5 kustutada.

Selgitus: Eemaldatakse sunniraha tagasiulatuva kohaldamise võimalus.

Eelnevat on detailsemalt põhjendatud ülalpool punktis 7)7).

Ei toeta

Vt selgitust 7. ettepaneku kohta.

9. ettepanek:

Täiendada Eelnõu § 1 punktiga 46 lisatavat §-i 7836 lõikega 3 ning sõnastada

see järgmiselt:

„(3) Riik hüvitab menetlusalusele isikule konkurentsijärelevalvemenetlusega

seotud põhjendatud menetluskulud, sealhulgas õigusabi-, tõlke- ja ekspertide

kaasamisega seotud kulud, kui:

1) konkurentsijärelevalvemenetlus on lõppenud käesoleva seaduse § 7814

lõike 2 punktis 3 või 4 sätestatud alusel;

2) jõustunud on kohtuotsus, mille kohaselt ei ole menetlusaluse isiku poolt

moodustatud ettevõtja või ettevõtjate ühendus keelatud tegu toime pannud.“

Selgitus: Konkurentsiõigus on materiaalõiguslikult keeruline ning isikutel on

oma õiguste kaitseks on tihtipeale vajalik kaasata väliseid eksperte. See võib

osutuda kulukaks. Arvestades, et eelnõukohane

konkurentsijärelevalvemenetlus saab tõenäoliselt sisuliselt olema

väärteomenetluse eelmenetluseks, kus ettevõtjat ähvardab väga oluline

Ei toeta

Kehtiva õiguse järgi hüvitatakse menetluskulud ainult kohtumenetlustes (sh

halduskohtumenetlus, väärteomenetlus). Menetluskulusid kannab üldreeglina

pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Haldusmenetluses (st kohtueelses haldus-

või riiklikus järelevalves, mida toimetab mõni amet) menetluskulusid ei

hüvitata. Seda põhjusel, et haldusmenetluses kehtib lisaks

uurimispõhimõttele ka selgitamiskohustus, mille osaks on haldusorgani

kohustus isikut haldusmenetluses abistada. Seega on haldusmenetluse üheks

lähtealuseks see, et isik peab haldusmenetluses saama oma õigusi kaitsta ilma

õigusabiteenuseta. Riigikohus on korduvalt öelnud, et halduskohtumenetluses

saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid,

mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (RKHKo 19.11.2014, 3-3-1-

43-14, p 26 ja selles viidatud lahendid). Muude menetluskulude kandmine on

reguleeritud haldusmenetluse seadustikus – nt tõlgi kaasamise kulud katab

tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline (HMS § 21 lg 2), eksperdi või

22

rahatrahv, on oma õiguste kaitseks võetavate kulude ettevõtjale hüvitamata

jätmine (kui menetlus lõppeb muul alusel kui rikkumise tuvastamine) teda

ebaproportsionaalselt koormav. See võib tõenäoliselt olla käsitatav koguni

tõhusa kaitseõiguse teostamise takistamisena ning vastavalt vastuolus

Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikliga 6 (õiglase kohtumenetluse

põhimõte). Seetõttu lisatakse käesolevaga konkurentsijärelevalvemenetluses

menetlusalusele isikule menetluskulude hüvitamist reguleeriv säte.

Konkurentsijärelevalve osas on vajalik pidada ka silmas, et üldreeglina eeldab

antud menetlus ettevõtte-väliste õigusnõustajate ning ekspertide kaasamist,

kuna vajalik on tagada õigusliku privileegi rakendumine (mis ei ulatu

ettevõtte-siseste juristideni) ning Eesti igapäevases praktikas ei ole

ettevõtjatel ka ettevõtte-siseseid juriste, kes oleksid keskendunud

konkurentsiõigusega seotud küsimustele. Vastavalt, kui peetakse vajalikuks

avalik-õiguslikku sekkumist isiku põhiõigustesse läbi menetluse, siis

rikkumist mitte-tuvastava menetluse korral on kindlasti vajalik ka seotud

kulutuste hüvitamine. Analoogne säte sisaldus ka käesolevale eelnõule

eelnenud eelnõus (vt 384 SE § 7838 lg 3), kuid kahetsusväärselt on see

käesolevast eelnõust eemaldatud.

tunnistaja kaasamise kulud kannab isik või haldusorgan, kelle taotlusel

tunnistaja või ekspert kaasati (HMS § 39 lg 6).

Eelnõu 384 SE versiooni eesmärk oli kehtestada uus erihaldusmenetlus, st

konkurentsijärelevalvemenetlus, mis vajas seega eraldi menetluskulude

hüvitamise regulatsiooni. Kuna uues eelnõus on taastatud paralleelmenetluste

loogika (konkurentsijärelevalvemenetlus kui haldusmenetluse eriliik +

väärteomenetlus), siis lähtutakse kehtiva õiguse põhimõtetest.

Konkurentsijärelevalvemenetlust ei saa käsitleda väärteomenetluse

eelmenetluseks, sest nende eesmärgid on erinevad.

10. ettepanek:

Muuta eelnõu § 1 punktiga 46 lisatava § 7837 lõiget 3 ning sõnastada see

järgmiselt:

„(3) Kohus lahendab taotluse konkurentsijärelevalvemenetluse tagamiseks

halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki sätete kohaselt. Käesolevas

paragrahvis nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse

peale võib haldustoiminguks loa andmise menetluses lisaks menetlusosalisele

määruskaebuse esitada ka isik, kelle õigusi määrus puudutab.“

Selgitus: Eelnõu kohaselt käib konkurentsijärelevalvemenetluse tagamine

(nagu ka läbiotsimiseks loa andmine) haldustoiminguks loa andmise sätete

järgi. Konkurentsijärelevalvemenetluse tagamiseks ei anna kohus

Konkurentsiametile luba, vaid tagab selle ise oma määrusega.

Järelevalvealune isik asjaomases kohtumenetluses menetlusosaliseks. See on

põhiseadusega vastuolus – eelnevat on detailsemalt selgitatud ülalpool,

läbiotsimiseks loa andmise kontekstis (vt ülal p 5). Vastavalt lisatakse

eelnõusse säte, mis annab menetlusalusele isikule asjaomases

kohtumenetluses menetlusosalise staatuse ning vastavalt ka

(määrus)kaebeõiguse.

Ei toeta

Eelnõus lähtutakse kriminaalmenetluse standardist. Kõrgema standardi

kehtestamine ei ole põhjendatud.

KrMS § 385 p 5 ei ole menetlustoiminguks loa andmise määrus

määruskaebuse lahendamise korras vaidlustatav.

Järelevalvealuse isiku põhiõiguste riive on sättes tasakaalustatud läbi § 7837

lõikes 2 sätestatu: „menetluse tagamise meetme otsustamisel arvestab kohus

avalikku huvi ja järelevalvealuse isiku õigusi ning hindab

järelevalvemenetluse perspektiive ja menetluse tagamise meetmete

rakendamise ettenähtavaid tagajärgi.“. Samuti võimaldab lõige 6

järelevalvealusel isikul taotleda, et halduskohus kontrolliks

konkurentsijärelevalvemenetluse tagamise meetmete jätkuvat põhjendatust,

kui meetmete rakendamisest või meetmete põhjendatuse viimasest kontrollist

on möödunud mitte vähem kui kuus kuud. Konkurentsijärelevalvemenetluse

tagamise meetmete jätkuva põhjendatuse kontrolliks võib halduskohus nõuda

selgitusi Konkurentsiametilt ja tutvuda menetlustoimikuga.

11. ettepanek:

Täiendada eelnõud §-ga 13 ning sõnastada see järgmiselt:

„§ 13. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.“

Ei toeta

Eelnõu algataja hinnangul ei saa antud juhul rääkida muudatuse ootamatusest,

kuna eelnõu erinevate versioonidega on erinevates etapides tegeletud päris

23

Selgitus: Käesolevalt tehakse ettepanek sätestada seaduse jõustumisajana 1.

jaanuar 2026, et puudutatud isikutele oleks tagatud mõistlik aeg uue korraga

tutvumiseks. Eelnõu kohaselt jõustuks seadus üldkorras. Arvestades, et

tegemist on Eesti õiguskorra märkimisväärse muutmisega peaks seaduse

hõljumisaeg olema vähemalt kuus kuud (kui mitte rohkem). Nii ettevõtjatele

kui ka Konkurentsiametile on vajalik tagada piisav aeg uue menetluskorraga

tutvumiseks. Väited, et nn seaduse hõljumisaega ei ole vaja, kuna

materiaalõigust ei muudeta ning ametile antakse uue menetluskorraga pigem

rohkem õigusi kui kohustusi, ei päde. Kui seaduse vastuvõtmine peaks

sattuma viivitusse, võib olla vajalik vacatio legis´e pikendamine 1. jaanuarist

2026 kaugemale.

pikalt. Tuleb arvestada, et direktiivi mitteülevõtmise eest Eesti riigile

määratud igapäevase karistusmakse (3000 eurot) arvestamine lõpetatakse

ainult rikkumise lõpetamise hetkest – rikkumise lõpetamise hetkeks on

siinkohal seaduse jõustumise kuupäev. Pikem üleminekuperiood tähendaks

seega riigi jaoks suuremat trahvi.

Eelnõu algataja toetab seega seaduse jõustumist üldises korras, st

kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Teenusmajanduse Koja 08.05.2025 kiri

Teenusmajanduse Koda ei ole nõus Eelnõu § 1 punktiga 24, mis näeb ette

KonkS täiendamise §-ga 738 raamatupidamise erinõude täitmata jätmise eest.

Nimetatu ei ole seotud direktiivi ECN+ ülevõtmisega, kuna tegemist on

konkurentsiseaduses sätestatud Eesti õiguse erikoosseisudega. Mainitud

rikkumisel ei ole võrreldavat kahjulikku mõju ühiskonnale, majandusele ja

konkurentsile, mis õigustaks raamatupidamise erinõude täitmata jätmise eest

ECN+ direktiivile vastava range menetluse läbiviimist ning rahatrahvi

ülemmäära 10% ettevõtja kogukäibest sätestamist. Eelnõu seletuskirjast ei

nähtu põhiseaduspärasuse analüüsi, mis taolise hiigelsuure ja ettevõtlust

suretava sanktsiooni vältimatult vajalikkust õigustaks. Teenusmajanduse

Koja arvates ei peaks direktiivi ülevõtmise varjus tegelema ülekuldamisega

(goldplating). Lisaks tekitab eelviidatud koosseisu sätestamine juurde

halduskoormust ja bürokraatiat, mis ei ole kooskõlas valitsuskoalitsiooni

eesmärkide ja lubadustega.

Ei toeta

Tegemist ei ole uue KonkS koosseisuga, vaid tõusnud on antud koosseisu

eest määratava trahvi piirmäär.

§ 738 (raamatupidamise erinõude täitmata jätmine) on seotud direktiivi

kohaldamisalas oleva põhikoosseisu ehk ELTL artikli 102 (ja Eestis KonkS §

14, 14, § 15, § 18, § 737) eesmärkidega.

Muudatus karistusmääras on vajalik, et tagada reaalne võimalus kontrollida

oluliste vahendite üle kontrolli omava ettevõtja kohustuste täitmist ja vältida

olukorda, kus ettevõtjal oleks võimalik kuritarvituste eest mitte vastutada vaid

seetõttu, et ta oma raamatupidamise kohustuse täitmata jätab.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 24.04.2025 kiri nr 3-1/7-1

1. märkus:

Eelnõuga lisatakse konkurentsiseadusesse § 7845, mille lg 4 järgi kohaldatakse

teise liikmesriigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1

artiklite 13 ja 16 kohasest jõustunud või täidetavast otsusest tuleneva nõude

täitmise aegumisele selle teise liikmesriigi õigust. Peame vajalikuks, et

eelnõusse või seletuskirja lisataks viited või teeks Justiits- ja

Digiministeerium muul moel Eesti Vabariigi kohtutäituritele teatavaks

informatsiooni nõuete aegumise õiguslike aluste kohta teistes EL

liikmesriikides. Siinkohal juhime ka tähelepanu, et täitedokumendist peab

kohtutäitur aru saama, mistõttu tuleb kohtutäiturile esitada täitedokument ka

eestikeelse tõlkena. Üheks võimalikuks lahenduseks on täiendada eelnõuga

Ei toeta

Tulenevalt direktiivi artikli 27 lõike 2 punktist e ja selle ülevõtmiseks

kavandatud KonkS § 7846 (nüüd § 7847) lõike 2 punktist 5 peab Eestis täitmist

taotlev teise liikmesriigi konkurentsiasutus (täitmis)taotlusesse olema

märgitud „teise liikmesriigi õigusest tulenevat tähtaeg, mille jooksul peab

dokument olema teatavaks tehtud või kätte toimetatud või otsus täidetud.“.

Konkreetse liikmesriigi nõude aegumistähtaja esitatakse seega kohtutäiturile

konkreetse täitemenetlusega seotud taotluses, kõikide liikmesriikide

aegumistähtaegade ette andmisel ei oleks siin praktilist väärtust.

24

konkurentsiseaduse § 7845 lõikega 5: „Kui Konkurentsiamet esitab käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse koos samas lõikes nimetatud otsuse

koopiaga kohtutäiturile sundtäitmisele pööramiseks, siis lisab ta eelnimetatud

dokumentidele ka nende eestikeelse koopia ja eestikeelse teabe konkreetsele

nõudele kohaldatavate aegumise õiguslike aluste kohta.“

Keele osas lähtutakse eelnõus üldreeglist, et konkurentsijärelevalvemenetlus

toimub HMS § 20 lõike 1 kohaselt eesti keeles. Märkusega arvestamise

otsustamiseks tuleb eeskätt ära lahendada küsimus, kes hakkab kandma

välisriigi täitetaotluse tõlkimisega seotud tõlkekulusid ja/või kuidas toimub

kantud kulude hüvitamine.

2. märkus:

Eelnõuga lisatakse konkurentsiseadusesse § 7848, mille lg 2 järgi tekib

kohtutäituril õigus nõuda täitekulude tasumist sissenõudjalt, kui tal ei õnnestu

konkurentsiseaduse § 7845 lõikes 2 nimetatud täitedokumenti täita. Peame

vajalikuks, et täpsustataks kas kõnealust sätet või seletuskirja, millise aja

jooksul tuleks täitmise võimatus tuvastada ja kas osaline täitmine loetakse

täitmise õnnestumiseks või mitte?

Palume ka parandada konkurentsiseaduse §-s 7846 olevad viited ja sätestada

korrektsetena § 7844 ja § 7845 lõige 1 ja niisamuti § 7848 lg-s 2 olev viide ja

sätestada korrektsena § 7845 lõige 2.

Toetame

Eelnõu tuleb täpsustada, viiteid tuleb parandada.

Riigikohtu 08.05.2025 arvamus

1. märkus:

Kavandatava KonkS § 7837 lg 1 kohaselt võib Konkurentsiamet

konkurentsijärelevalvemenetluse tagamiseks taotleda halduskohtult

järelevalvealuse isiku lõpetamise, ühinemise, jagunemise või muu

ümberkujundamisega seotud tehingute ja toimingute keelamist. Eelnõu

seletuskirjast ei tule selgelt välja vajadus niisuguse meetme järele.

Ei toeta

Seletuskirja lk-l 141 on selgitatud, et uued sätted on suunatud direktiivi artikli

13 lõike 5 nõude täitmisele, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et

ettevõtja mõistet kohaldatakse rahatrahvide määramisel ka ettevõtjate

õigusjärglaste ning nende majandustegevust jätkavate isikute suhtes.

Väärteomenetluse rahatrahvi sissenõudmisel võimaldab kehtiv täitemenetluse

seadustiku §-de 203 ja 208 redaktsioon juriidilise isiku lõppemise korral

pöörata sissenõue ka tema õigusjärglasele (TMS varasem redaktsioon

sõnaselgelt välistas juriidilisele isikule mõistetud karistuste õigusjärglaselt

sissenõudmise, kehtivast redaktsioonist on viide juriidilise isiku karistuste

õigusjärglastele üle kandumise välistamise kohta eemaldatud, mis võimaldab

järeldada, et sissenõutavaks muutunud rahatrahvide nõuded lähevad

õigusjärglastele üle sarnaselt muude varaliste nõuetega.

25

Siiski vältimaks olukorda, kus ettevõtja jõuab astuda samme oma juriidilise

keha lõpetamiseks või selle ümberkujundamiseks, et vabaneda seeläbi

vastutusest juba menetluse kestel – näiteks juba

konkurentsijärelevalvemenetluse käigus, näeb käesoleva paragrahvi

regulatsioon ette menetluse tagamise vahendeid, mille abil on võimalik

juriidilise isiku lõpetamisele või selle ümberkujundamisele suunatud tehingud

ära keelata.

2. märkus:

Ebaselgeks jääb, miks on vaja riigi õigusabi seaduse § 10 lg-t 31 täiendada,

muutes konkurentsijärelevalveasjades üldreeglit, mille kohaselt esitatakse

taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusmenetluses taotleja elu- või

asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele

halduskohtule. Lisaks on Justiits- ja Digiministeerium viidanud võimalusele

kohtumenetluse tõhustamise eelnõu raames muuta halduskohtumenetluses

kehtiva üldise kohtualluvuse kaebaja elu- või asukohast lähtuvaks.

Kavandatav vastassuunaline täiendus oleks selle mõttega vastuolus.

Toetame

Toetame eelnõus riigi õigusabi seaduse sätete täpsustamist.

Eesti Ehitusettevõtete Liidu ja Eesti Taristuehituse Liidu esindaja

advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Norman Aasa arvamus

konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu kohta

Antud analüüs on koostatud eelmise eelnõu versiooni 384SE kohta ja on

keskendunud haldustrahvide kontseptsiooni mittesobivusele Eesti

õiguskorda. Vastavalt on ka analüüsi koostaja ettepanekud välja toodud

juhuks „kui seadusandja otsustab jääda siiski haldustrahvimenetluse juurde“.

Haldus- ja väärteomenetluse põhise eelnõu 609SE puhul ei ole analüüsis

tehtud ettepanekud seega asjakohased.

Riigikogu õiguskomisjoni muudatusettepanekud konkurentsiseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

609 SE kohta

Muuta ja sõnastada eelnõu § 6 järgmiselt:

§ 6. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse uue lausega järgmises sõnastuses:

„Muudes seadustes ette nähtud süütegude eest karistamiseks võib nendes

sätestada käesoleva seadustiku üldosast teisiti, kui seda nõuab reguleeritava

valdkonna eripära.“;

2) paragrahvi 47 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 50 lõike 1 preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu

liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib

lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist:“;

Toetame osaliselt

Toetame eelnõu täiendamist Riigikogu õiguskomisjoni poolt pakutud

karistusseadustiku muudatustega.

Samas peame vajalikuks jätta eelnõus alles ka § 6 punkt 2:

„paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei eelda ega välista süüteo toime

pannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist, kui seaduses on ette nähtud ka

füüsilise isiku vastutus.“.

Leiame, et antud säte on täpsustuseks võrreldes kehtiva regulatsiooniga

olenemata sellest, kas KarS § 1 lg 1 muudatus tehakse või mitte. Ka olukorras,

kus on ette nähtud nii juriidilise kui füüsilise isiku vastutus, võib tekkida

olukord, kus füüsiline isik küll paneb toime teo, mida saab juriidilisele isikule

26

4) paragrahvi 81 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Väärtegu on

aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni

on möödunud kaks aastat.“;

5) paragrahv 400 tunnistatakse kehtetuks.

Pakutud muudatusega jääksid eelnõu §-st 6 välja eelnõu I lugemise tekstis

pakutud KarS muudatused 1 – 3:

1) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Juriidilise isiku vastutusele võtmine ei eelda ega välista süüteo toime

pannud füüsilise isiku vastutusele võtmist, kui seaduses on ette nähtud ka

füüsilise isiku vastutus.“;

2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Konkurentsiseaduses võib konkurentsialaste väärtegude kohta ette näha

erisusi käesolevas paragrahvis sätestatust.“;

3) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

„(43) Konkurentsiseaduses võib konkurentsialaste väärtegude aegumistähtaja

peatumise osas ette näha erisusi.“;

Eelnõu teksti jääks alles muudatus, millega tunnistatakse kehtetuks KarS §

400.

omistada, ent füüsiline isik ise kriminaalvastutust ei vääri. Sellisel juhul peaks

olema selge, et ka olukorras, kus füüsilisest isikust süüteo toimepanija jääb

isiklikult kriminaalvastutusele võtmata (nt kohaldatakse oportuniteeti, isik

sureb enne tema suhtes kohtumenetluse alustamist või tema süü tehakse küll

kindlaks, kuid isik viibib välismaal ja tema üle kohtupidamine ei ole

võimalik). Samas, kui kirjeldatud olukordades on juriidilise isiku vastutuse

eeldused tõendatud, peaks juriidilise isiku siiski saama vastutusele võtta.

Samuti on varasemalt olnud probleeme seoses olukorraga, kus koosseis

eeldab erisubjekti (nt "tööandja" või "krediidiasutus"), kuid konkreetne

füüsiline isik erisubjekti tunnustele ei vasta (küll aga vastab neile tunnustele

juriidiline isik). Ehkki see võib olla teoreetilises plaanis selge, tuleb JDM-le

saadetud sellekohaseid päringuid silmas pidades selgus tekitada ka

seadusetekstis, et välistada sellekohased vaidlused ega ebaselgus.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete J.

Aabi, T. Kiige, E. Karuse ja Züleyxa Izmailova muudatusettepanekud

konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 609 SE kohta

Sisult on muudatusettepaneku näol tegemist Riigikogu menetluses olnud

konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu (384 SE) tekstiga, mille valitsus võttis 31.03.2025 Riigikogu

menetlusest tagasi. Muudatusettepanekud näevad konkurentsijärelevalve

läbiviimise ühe tervikliku menetlusviisina haldusmenetluses ja haldustrahvi

määrajaks halduskohtu.

Ei toeta

Eelnõu 384 SE põhineb haldustrahvi kontseptsioonil, millest on praeguseks

otsustatud loobuda. Käesoleva eelnõus 609 SE lähtutakse kehtiva õiguse

struktuuridest, st luuakse haldusõiguslik konkurentsijärelevalvemenetlus ja

karistused määratakse väärteomenetluses.