Õigusaktide eelnõude menetlemise kord

KÄSKKIRI

29.10.2020 nr 1-5/125

Õigusaktide eelnõude menetlemise kord

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus” § 28 punkti 16 ning siseministri 1. jaanuari 2016. a käskkirja nr 1-3/1 „Volituste

andmine kantslerile“ punkti 1.5 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse:

1.1.1. õigusakti eelnõu väljatöötamist ja kooskõlastamist Siseministeeriumis (edaspidi

ministeerium). Õigusakti eelnõu (edaspidi eelnõu) on seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), seaduseelnõu kontseptsioon

(edaspidi kontseptsioon), seadus, Riigikogu otsus, Vabariigi Valitsuse määrus ja

ministri määrus. Käskkirja ei kohaldata Euroopa Liidu jm välisvahenditest rahastatavate

toetuse andmise tingimuste õigusaktide eelnõudele, mille väljatöötamine ja

kooskõlastamine kehtestatakse Euroopa Liidu jm välisvahendeid reguleeriva

käskkirjaga;

1.1.2. ministeeriumile eelnõude infosüsteemi (edaspidi EIS) kaudu saadetud dokumentide

kooskõlastamist;

1.1.3. ministeeriumi huvide tagamist eelnõu menetlemise korral Vabariigi Valitsuses ja

Riigikogus.

1.2. Eelnõu väljatöötamisel ja vormistamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a

määrusest nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ (edaspidi reglement), Vabariigi Valitsuse

22. detsembri 2011. a määrusest nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri”

(edaspidi HÕNTE), reglemendi § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaasamise

heast tavast, reglemendi § 5 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud mõjude hindamise

metoodikast ja teistest õigusaktidest, juhenditest ja ministeeriumi töökorraldust

reguleerivatest õigusaktidest.

1.3. Ministeeriumi õigusnõunikud lähtuvad õigusloome korraldusega seotud küsimustes

õigusosakonna juhataja suunistest, et tagada õigusloomes ühtsed põhimõtted,

terminikasutus ja metoodika, eelnõude omavaheline seostatus ning põhiseadusele,

seadustele, hea õigusloome ja normitehnika nõuetele vastavus.

2. Eelnõu väljatöötamine ja kooskõlastamine

2.1. Eelnõu väljatöötamise alus on üldjuhul ministeeriumi tegevuskava.

2.2. Eelnõu töötab välja ning vajaduse korral koostab VTK ja kontseptsiooni ministeeriumi

osakond, kelle valdkonda ministeeriumi põhimääruse järgi eelnõu kuulub (edaspidi eelnõu

ettevalmistaja). Õigusosakond töötab välja eelnõu, mis on ministeeriumi osakondade

ülene, ning osutab eelnõude väljatöötamisel kaasabi nendele osakondadele, kellel pole

õigusnõunikku.

2.3. Eelnõu ettevalmistaja selgitab välja huvirühmad, keda eelnõu mõjutab, ja otsustab

huvirühmade kaasamise vajaduse, ulatuse ja aja. Eelnõu ettevalmistaja kaasab eelnõu

väljatöötamisse eelnõuga puutumust omavad ministeeriumi osakonnad, ministeeriumi

valitsemisala asutused, teised ministeeriumid, huvirühmad ja muud osapooled. Vajaduse

korral moodustab kantsler eelnõu väljatöötava osakonna ettepanekul selle väljatöötamiseks

töörühma.

2.4. Eelnõu väljatöötamisel hindab eelnõu ettevalmistaja eelnõu mõjusid vastavalt reglemendi

§ 5 lõike 2 alusel kinnitatud mõjude hindamise metoodikale. Mõjude hindamist ja analüüsi

tegemist toetab strateegia- ja arendusosakond.

2.5. Kui eelnõu toob kaasa isikuandmete töötlemise või muudetakse isikuandmete senist

töötlemist, hindab eelnõu ettevalmistaja seletuskirjas ka mõjusid isikuandmete töötlemisele

vastavalt isikuandmete kontrollküsimustikule, mis on kättesaadav siseveebis.

2.6. Kui eelnõuga reguleeritakse juurdepääsu reguleeritud kutsealale või muudetakse

reguleeritud kutsealal tegutsemise nõudeid, analüüsib eelnõu ettevalmistaja seletuskirjas

ka nende nõuete proportsionaalsust vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

28. juuni 2018. a direktiivi (EL) 2018/958 haldusjuhisele, mis on kättesaadav siseveebis.

2.7. Eelnõu ettevalmistaja lisab seaduse eelnõu seletuskirjale rakendusaktide kavandid ja

Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise korral vastavustabeli, mida Riigikogu menetluse ajal

vajaduse korral uuendatakse. Olulise mõjuga eelnõude korral lisatakse ministeeriumi

dokumendihaldussüsteemis eelnõu juurde ka memo eelnõu peamiste muudatuste ja mõjude

kohta ning jutupunktid nende kohta.

2.8. VTK-d, kontseptsiooni, seaduse eelnõu ja teisi olulise mõjuga eelnõusid tutvustatakse enne

ministeeriumidele kooskõlastamisele, Riigikantseleile või vastuvõtmiseks esitamist

ministrile, ministri nõunikule, kantslerile, valdkonna eest vastutavale asekantslerile ja

kommunikatsiooniosakonnale.

2.9. Eelnõu ettevalmistaja kooskõlastab eelnõu ministeeriumi dokumendihaldussüsteemis

eelnõuga puutumust omavate osakondade, valdkonna eest vastutava asekantsleri, ministri

nõuniku ja kantsleriga ning esitab selle ministrile allkirjastamiseks. Seejärel esitab info- ja

varahaldusosakond eelnõu kooskõlastamiseks EIS-i.

2.10. Muu hulgas kooskõlastab eelnõu ettevalmistaja:

2.10.1. õigusosakonnaga VTK, kontseptsiooni, seaduse eelnõu ja lisaks muu eelnõu, mis toob

kaasa isikuandmete töötlemise või millega muudetakse isikuandmete senist töötlemist;

2.10.2. rahandusosakonnaga eelnõu, mille rakendamine toob kaasa riigieelarvelisi kulutusi;

2.10.3. strateegia- ja arendusosakonnaga eelnõu, mille rakendamiseks on vaja teha

infotehnoloogilisi arendusi;

2.10.4. personalipoliitika osakonnaga eelnõu, mille rakendamisega kaasneb mõju

personalivaldkonnale;

2.10.5. Euroopa Liidu ja välissuhete osakonnaga eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Liidu

õigus või millega ratifitseeritakse välisleping.

2.11. Õigusosakond kontrollib, kas eelnõu vastab põhiseadusele, seadustele ja teistele

õigusaktidele ning HÕNTE nõuetele ning kas eelnõus on lähtutud ühtsetest

põhimõtetest ja terminikasutusest. VTK ja kontseptsiooni puhul annab õigusosakond

hinnangu, kas VTK või kontseptsioon vastab HÕNTE nõuetele, sealhulgas kas

probleemi on otstarbekas lahendada õigusliku regulatsiooniga, kas valitud lahendus

sobib kehtivasse õiguskorda ja kas on valitud sobiv regulatsiooni tasand.

2.12. Seaduse eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumi dokumendihaldussüsteemis

õigusosakonnaga ka enne kooskõlastamisele esitamist Justiitsministeeriumile ja enne

Riigikantseleile esitamist.

2.13. Seaduse eelnõu ja lisaks muud olulise mõjuga eelnõud esitatakse

kommunikatsiooniosakonnale ministeeriumi dokumendihaldussüsteemis teadmiseks

terviktöövoo algatamisel.

2.14. Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu esitatakse õigusosakonnale

ministeeriumi dokumendihaldussüsteemis teadmiseks terviktöövoo algatamisel.

Õigusosakond kontrollib pisteliselt nende eelnõude vastavust põhiseadusele, seadustele

ja teistele õigusaktidele ning HÕNTE nõuetele.

2.15. Eelnõu ettevalmistaja saadab eelnõu ja Riigikogule esitatavad muudatusettepanekud

õigusosakonna keeletoimetajale keeletoimetamiseks enne eelnõu kooskõlastamist

ministeeriumi dokumendihaldussüsteemis. Erandkorras, kui eelnõu ei jõua

keeletoimetada enne ministeeriumisisest kooskõlastamist, toimetatakse eelnõu

keeleliselt õigusosakonnaga kokku lepitud ajal. Vajaduse korral toimetatakse eelnõu

keeleliselt uuesti enne eelnõu Riigikantseleile esitamist, ministri määruse eelnõu enne

selle allkirjastamist.

2.16. Kooskõlastamise või eelnõu menetlemise ajal tehtud Justiitsministeeriumi,

Riigikantselei või Riigikogu Kantselei keelelised märkused esitatakse õigusosakonna

keeletoimetajale.

2.17. Eelnõu ettevalmistaja annab kõigile kooskõlastuskirja esitanud kooskõlastajatele ja

arvamuse avaldajatele tagasisidet märkuste ja ettepanekutega arvestamise või

mittearvestamise kohta. Kui kooskõlastuskirja ei esita kooskõlastaja, kelle

kooskõlastust eelnõule kindlasti oodatakse, selgitab eelnõu ettevalmistaja välja

vastamata jätmise asjaolud. Kooskõlastamisel ilmnenud eriarvamuste korral arutab

eelnõu ettevalmistaja need ettepaneku esitanud kooskõlastajaga läbi, et jõuda ühisele

seisukohale.

2.18. Pärast ministri määruse vastuvõtmist esitab info- ja varahaldusosakond määruse Riigi

Teatajasse ning määruse seletuskirja ja kooskõlastustabeli EIS-i.

3. Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

3.1. Eelnõu ettevalmistaja esitab seaduse, Riigikogu otsuse ja Vabariigi Valitsuse määruse

eelnõu Riigikantseleile Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks ministeeriumi

dokumendihaldussüsteemi kaudu, kuhu ta lisab e-esitamise ankeedi eelnõu

sisukokkuvõttega.

3.2. Enne kui ministeerium esitab seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu

Riigikantseleile Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks, saadab eelnõu

ettevalmistaja eelnõu vajaduse korral elektrooniliselt Riigikantselei õigusloomeosakonnale

eelekspertiisi.

4. Ministeeriumile EIS-i kaudu saadetud dokumentide kooskõlastamine

4.1. Info- ja varahaldusosakond suunab ministeeriumile EIS-i kaudu kooskõlastamiseks

saadetud dokumendid kooskõlastamiseks ministeeriumi osakonnale, kelle valdkonda

dokument kuulub, ning teadmiseks õigusosakonnale. Lisaks seirab õigusosakond EIS-i

kooskõlastamisele esitatud eelnõusid juhuks, kui teine ministeerium ei ole eelnõu

Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saatnud, aga eelnõu puudutab ministeeriumi

huvisid.

4.2. Kui kooskõlastamiseks saadetud dokument ei ole seotud ministeeriumi ühegi osakonna

põhiülesannetega, suunatakse see kooskõlastamiseks õigusosakonnale. Kui dokument

kuulub osakonna valdkonda, kellel puudub õigusnõunik, osaleb õigusosakond vajaduse

korral ministeeriumile esitatud dokumendi kohta seisukoha kujundamises.

4.3. Dokumendi kooskõlastamise eest vastutav teenistuja annab dokumendile hinnangu,

lähtudes ministeeriumi ülesannetest ja pädevusest ning valdkondlike poliitikate

terviklikkusest. Kooskõlastamisel kontrollitakse muu hulgas ka dokumendi nende mõjude

hindamist, mis puudutavad ministeeriumi valitsemisala.

4.4. Vastavalt dokumendi sisule edastab kooskõlastamise eest vastutav teenistuja dokumendi

ettepanekute ja arvamuse esitamiseks kõigile puutumust omavatele osakondadele ja

ministeeriumi valitsemisala asutustele või palub dokumendi edastamise resolutsioonis

valdkonna eest vastutaval osakonnal hinnata valitsemisala asutuse kaasamise vajadust ja

edastada dokument ise ettepanekute ja arvamuse esitamiseks valitsemisala asutusele.

4.5. Ettepanekute ja arvamuse esitamiseks määrab kooskõlastamise eest vastutav teenistuja

tähtaja, võttes arvesse EIS-i kooskõlastamise lõpptähtaega. Kui ministeeriumi osakond või

ministeeriumi valitsemisala asutus ei ole tähtaja jooksul ettepanekuid või arvamust

esitanud või taotlenud põhjendatult tähtaja pikendamist, eeldatakse, et ministeeriumi

osakonnal või valitsemisala asutusel ettepanekuid või arvamust ei ole.

4.6. Kooskõlastamise eest vastutav teenistuja kujundab ministeeriumile esitatud dokumendi

kohta seisukoha ning märkuste ja ettepanekute olemasolu korral koostab kooskõlastuskirja.

Kui ministeeriumi valitsemisala asutus on esitanud dokumendi kohta märkused ja

ettepanekud, tagab kooskõlastamise eest vastutav teenistuja ministeeriumi valitsemisala

asutusele tagasiside andmise ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise kohta.

Samuti esitab ta kooskõlastuskirja ministeeriumisiseseks kooskõlastamiseks ja

allkirjastamiseks punkti 2.9 kohaselt.

4.7. Juhul, kui dokument toob kaasa olulised muudatused seni kehtinud õiguslikus

regulatsioonis või mõjutab oluliselt ministeeriumi huvisid, tutvustab kooskõlastamise eest

vastutav osakond punkti 2.8 kohaselt dokumendi kohta esitatavaid ettepanekuid ja

arvamusi.

4.8. Juhul, kui dokumendi kohta ei ole märkusi ega ettepanekuid, kooskõlastab kooskõlastamise

eest vastutav teenistuja dokumendi vaikimisi kooskõlastamise osakonnajuhatajaga.

Kooskõlastamise eest vastutav teenistuja teavitab seejärel ministeeriumi

dokumendihaldussüsteemis märkusteta kooskõlastamisest info- ja varahaldusosakonda,

kes teeb kooskõlastamise märke EIS-i.

4.9. Ministeerium annab Vabariigi Valitsusele arvamuse ja kujundab seisukoha eelnõu suhtes,

mille kohta on Vabariigi Valitsuselt arvamust küsinud Riigikogu ja mille on

ministeeriumile edastanud Riigikantselei. Ministeeriumi seisukoha kujundamisel lähtub

eelnõu kooskõlastamise eest vastutav teenistuja vajaduse korral punktides 4.3–4.7

sätestatust.

5. Ministeeriumi osalemine eelnõude menetlemisel Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus

5.1. Õigusosakond koondab Vabariigi Valitsuse istungile (VIIS-i) ja valitsuskabineti

nõupidamisele (e-kabinetti) esitatud ning ministeeriumi esitatavad kiireloomulised

materjalid ja koordineerib ministrile ja kantslerile nende kohta ministeeriumi seisukohtade

esitamist puutumust omavatelt osakondadelt.

5.2. Riigikogu menetluses olevate ministeeriumi väljatöötatud seaduse ja Riigikogu otsuse

eelnõude ning ministeeriumi huve puudutavate teiste ministeeriumide väljatöötatud

seaduse või Riigikogu otsuse eelnõude menetlemise seisu jälgivad vastavalt valdkonnale

kõik osakonnad.

5.3. Ministeeriumi osakonnad tagavad vastavalt valdkonnale:

5.3.1. ministeeriumi esindatuse ministeeriumi väljatöötatud seaduse ja Riigikogu otsuse

eelnõu menetlemisel Riigikogu komisjonis;

5.3.2. ministeeriumi huvide esindatuse ministeeriumi huve puudutava teise ministeeriumi

väljatöötatud seaduse ja Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisel Riigikogu komisjonis.

5.4. Kui Riigikogu komisjonis on arutatud ministeeriumi algatatud eelnõu, ministeeriumi huve

puudutavat eelnõu või muid olulisi teemasid, tutvustatakse pärast komisjoni istungit

istungil käsitletud teemasid ja tehtud otsuseid punkti 2.8 kohaselt. Vajaduse korral koostab

Riigikogu komisjoni istungil osalenud teenistuja istungil käsitletud oluliste teemade ja

lahendamata jäänud probleemide kohta kantslerile, valdkonna eest vastutavale

asekantslerile ja osakonnajuhatajale, õigusosakonna juhatajale ja ministri nõunikule memo.

5.5. Riigikogule esitatavaid seaduse muudatusettepanekuid tutvustatakse punkti 2.8

kohaselt enne Riigikogule esitamist ja need kooskõlastatakse ministeeriumi

dokumendihaldussüsteemis:

5.5.1. õigusosakonnaga;

5.5.2. rahandusosakonnaga, kui muudatuste rakendamine toob kaasa riigieelarvelisi kulutusi;

5.5.3. strateegia- ja arendusosakonnaga, kui muudatuste rakendamiseks on vaja teha

infotehnoloogilisi arendusi.

6. Õigusakti vastuvõtmisest teavitamine

6.1. Eelnõu ettevalmistaja korraldab õigusaktiga puutumust omavate ministeeriumi osakondade

ja valitsemisala asutuste, eelnõu väljatöötamisel osalenud huvirühmade ja

koostööpartnerite ning koostöös kommunikatsiooniosakonnaga vajaduse korral ka laiema

avalikkuse teavitamise vastuvõetud õigusaktist.

6.2. Teise ministeeriumi väljatöötatud õigusakti vastuvõtmisest teavitab ministeeriumi huvide

esindamise eest vastutanud osakond neid koostööpartnereid, kellega ta tegi koostööd

ministeeriumi huvide esindamisel.

7. Rakendussätted

7.1. Tunnistan kehtetuks kantsleri 9. mai 2018. a käskkirja nr 1-5/55 „Õigusaktide eelnõude

menetlemise kord“.

7.2. Käskkiri jõustub 1. novembril 2020. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Lugna

kantsler