Kaitseministeerium
[email protected]
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
[email protected]
Hiiu Tuul MTÜ
Transpordiamet
[email protected]
Loomus MTÜ
[email protected]
Saaremere Kala AS kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmist
Täname Teid Saaremere Kala AS kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmile ettepanekute esitamise eest. Vabandame vastuskirja viibimisega, seoses osade ettepanekute täiendava uurimisvajadusega.
Kõik programmi avalikustamise käigus laekunud ettepanekud on koondatud tabelisse ning vastav ettepanekute ja nende arvestamise tabel on lisatud käesolevale kirjale. Tabelist leiate oma esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Kasela
Saaremere Kala AS
Ettepaneku esitaja (nimi, kuupäev, kirja nr)
Ettepanek
Arvestamine või mittearvestamine / vastus
Kaitseministeerium 11.08.2022 nr 12-1/22/1953
Tutvunud avalikul väljapanekul oleva Saaremere Kala AS
kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmiga ja esitab selle kohta järgmise märkuse ja ettepaneku:
Programmi peatükis 5.15 „Mõju hädaolukordadest“ on märgitud, et miiniohu tõttu tuleb KMH protsessi kaasata Kaitseministeerium ja Merevägi ning vajadusel tuleb läbi viia täiendavad uuringud ala ohutuse osas. kasutusele võtmiseks on kindlasti vajalik teostada merepõhja uuring, et välja selgitada ajalooliste lõhkekehade leidumine käsitletaval alal. Kaitseministeeriumile teadaolevalt ei ole kavandatava tegevuse alal varasemalt mineerimist teostatud, kuid alast vähem kui 1 meremiili kaugusel on kaks teadaolevat ajaloolist miinivälja. Arvestades teise maailmasõja aegset navigatsioonilist ebatäpsust ning seda, et miinid on veesatud lennukilt, mistõttu on võimalik hajuvus veelgi suurem, ei saa välistada ajalooliste lõhkekehade olemasolu antud alal. Programmi peatükis 6 „Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud“ ei ole nimetatud uuringut, mille eesmärk oleks ajalooliste lõhkekehade väljaselgitamine taotletaval alal, kuid on nimetatud, et sumpade ala ulatuses viiakse läbi sonaruuring, mille pilti kasutatakse vastavalt vajadusele nii arheoloogiapärandi, miinide kui merepõhja omaduste hindamiseks.
Eelpoolt toodust lähtuvalt palume KMH programmis peatükis 6 öeldu sõnastada ümber selliselt, et oleks arusaadav, et läbi viiakse ka uuring, mille eesmärk on ajalooliste lõhekehade esinemise ja asukohtade välja selgitamine kavandatava tegevuse alal ja ohutust silmas pidades (sumpade paigaldustööd) ka ligikaudu poole meremiili raadiuses sumpadest. Ühtlasi palume sonaruuringu metoodika enne uuringu ellu viimist kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
Ettepanekut arvestatakse. Programmi täiendati vastavalt ettepanekule.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda 12.08.2022 nr 1-1/22/5516
Tutvunud Saaremere Kala AS poolt kavandatava
kalakasvanduse rajamise KMH programmi osas ja esitab järgmised tähelepanekud:
Programmi ptk 4 "Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega" on puudu HELCOMi tegevuskava, peatükk vajab selle võrra kindlasti täiendamist.
Ettepanekut arvestatakse. HELCOM tegevuskava käsitlus lisati programmi ptk 4
Programmi ptk 5 "Asjakohaste mõjude selgitamine" on puudu HELCOMi eesmärgid. Teeme ettepaneku programmi seda peatükki vastavalt täiendada: KMH käigus tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju nii HELCOMi eesmärkide täitmisele või esitada KMH programmis sisukas ja teaduslikult veenev analüüs, mille alusel on leitud, et mõju puudub ning seda ei ole vaja KMH raames hinnata.
Ettepanekut arvestatakse osaliselt. HELCOMi eesmärgid lisati ptk 4 ja neid ei ole uuesti asjakohane kajastada ptk 5. KMH aruandes hinnatakse tegevuse mõju HELCOM eesmärkide täitmisele.
Hiiu Tuul MTÜ 17.08.2022
Ettepanekud Saaremere Kala AS kavandatava kalakasvanduse rajamise hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi on järgmised:
Peale Hiiu mereala maakonnaplaneeringu kehtestamist koostati üleriigiline mereala planeering, mille käigus täpsustati kalade vesiviljeluseks sobilike alade kriteeriume. Koostatud on juhis, mis on abiks merealade planeerimise ja hoonestusõiguse andmise protsessis. [1] Juhend analüüsib kalakasvatuseks sobivaid alasid lähtudes sügavusest, lainetuse eest kaitstusest ja suvisest veetemperatuurist. Koondhinnangut andva kaardikihi „kalakasvatuseks optimaalne ala” andmetel ei asu PV4 neist kriteeriumidest lähtuvalt sobivas piirkonnas. Koondhinnangu andmiseks on kasutatud veetemperatuuride andmeid aastatest 1996-2005. Seoses kliima soojenemisega on ilmselt vajalik uus temperatuurireźiimi hindamine. Palume kaaluda PV4 sobivust lähtuvalt täpsustatud seisukohtadest kalakasvatuseks sobivate alade leidmisel. Palume lülitada uuringute nimekirja suviste veetemperatuuride määramise. [1] „Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal”, koostaja: Heiki Jaanuska, Tartu 2016,väljaandja Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudi Vesiviljeluse osakond
Ettepanekut arvestatakse osaliselt. Selgitame, et viidatud juhis peab PV4 ala piirkonda sobivaks suvistest veetemperatuuridest lähtuvalt ja sügavusest lähtuvalt. Veetemperatuuridest lähtuvalt on juhises sobivaks peetud pea kogu rannikumerd. Seega ei ole alust arvata, et antud hoonestusloa taotluse ala ei oleks temperatuurist lähtuvalt kalakasvanduse alaks sobilik. Ala ei paikne juhise kohasel optimaalsel alal, kuna tegu ei ole lainetuse eest varjatud alaga. Kuna tänapäevased tehnilised lahendused on sobivad ka suurema lainetuse tingimustes, siis ei ole antud ala puhul lainetusest tulenevalt välistatud sumbakasvanduse rajamine.
Soela väina rannikuveekogumi suviste veetemperatuuride analüüs esitatakse KMH aruandes. Selleks koondatakse riikliku mereseire andmed piirkonnast, mis annavad oluliselt usaldusväärsema ülevaate vee temperatuuridest ja nende muutustest kui ühekordsed mõõtmised.
Ala PV4 paikneb merealal, kus sügavused jäävad vahemikku 5–26 m ja on Hiiumaa rannikust 4 km kaugusel. Arvestades Eesti rannikul ja madalmeres valitsevat hüdrodünaamilist keskkonda, on lainetuse mõju merepõhjale oluline isegi sügavamas vees, ning lained on võimelised mobiliseerima kogu s.h. merepõhja settinud kalakasvanduse orgaanilise saaste. Seetõttu jõuaks suhteliselt madalaveelistes kuid avamerele avatud lahtedes kalakasvanduse reostus randa lühikese aja, näiteks ühe keskmise tugevusega tormi jooksul. Vajalik on analüüsida põhjasetete käitumist piirkonnas.
Ei arvestata. Arvestades sumpade ehitust, siis nad ei tekita merre takistusi, mis muudaksid mere hüdrodünaamilisi protsesse. Seega kalakasvandused ei mõjuta setete liikumist ning puudub vajadus põhjasetete käitumise analüüsimiseks. Põhjasetteid uuritakse merepõhja uuringu käigus, määramaks põhjasubstraadi vastavust elupaigatüüpide klassifikatsioonile.
Keskkonnakaitseliselt on eelistatud suletud sumpade kasutamine. Palun ära märkida, et kasutatakse ainult suletud sumpasid või käsitleda erinevaid sumpade liike alternatiividena.
Ei arvestata. Käesoleval ajal ei ole arendaja hinnangul tootmises Läänemere tingimustesse sobilikke suletud/poolsuletud sumpasid. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik sellist lahendust reaalse alternatiivina käsitleda.
Välja on toodud, et samal vesiviljelusalal on taotlemisel hoonestusluba karbi- ja vetikakasvatuse rajamiseks, mis tõenäoliselt hakkab vähendama kalakasvanduse poolt lisanduvat toitainete koormust. Ettepanek: käsitleda alternatiividena kalakasvatust koos ja ilma (kui plaan ei realiseeru) naabruses asuva krabi- ja vetikakasvatusega.
Ettepanekut arvestatakse. KMH aruandes käsitletakse nii kalakasvanduse mõju eraldiseisvalt kui ka koos karbi-ja vetikakasvatusega.
Oluline on hinnata bioloogilise ohu suurust lähtuvalt lähipiirkonnas olevate kalakasvatuste epidemioloogilisest olukorrast. Palume KMH aruandes anda ülevaade kalade haigestumise, neil esinevate parasiitide ja antibiootikumide kasutamise kohta lähipiirkonna kalakasvatustes.
Ettepanekut arvestatakse. Teemat käsitletakse KMH aruandes.
EL veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) on seatud veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee sh rannikuvee ja põhjavee) hea seisundi saavutamine aastaks 2015. Tänaseks ei ole direktiivis seatud eesmärgid täidetud. Merealade kasutamisel vesiviljeluse arendamiseks on oluline tagada, et vesiviljelusega kaasnev keskkonnamõju ei muudaks rannikuveekogumite seisundit ja hinnatavaid seisundiklasse halvemaks.
Ettepanekut arvestatakse. KMH peamiseks ülesandeks ongi hinnata mõju rannikuveekogumite seisundile.
Veepoliitika eesmärk on jõuda kõikide rannikuvee kogumite osas seisu “hea“ või „väga hea“. Veekogu seisundiklassi „kesine“ korral pole toitaine lisandumine tootmistegevuses lubatud. Seega tuleks juba hoonestusõiguse menetlemisel eelistada seisundiklassis „rahuldav“ olevaid veealasi. Vastavalt Keskkonnaagentuuri hinnangule on planeeritava kalakasvatuse piirkonnas PV4 2017.a. seireandmete põhjal rannkuveekogumite ökoloogiline seisund kesine. Vastavalt Eesti mereala planeeringu koostamise käigus valminud juhisele ei ole veekogu seisundiklassi „kesine“ korral toitaine lisandumine tootmistegevuses lubatud. Seega ei ole antud piirkonnas kalakasvatuse rajamine lubatav.
Ei nõustu esitatud käsitlusega. Ala on määratud kehtiva Hiiu mereplaneeringuga vesiviljeluse alaks. Samuti ei ole ka Eesti mereala planeering välistanud "kesises" seisundis rannikuveekogumitel vesiviljeluse arendamist.
P. 5.8 märgite. „Kavandatava kalakasvanduse asukoht jääb minimaalselt 4 km kaugusele rannast. KMH käigus teostatakse veekvaliteedi muutuste modelleerimine (5.3). Seniste modelleerimistulemuste alusel ei ole oodata veekvaliteedi muutust ulatuses, mis võiks põhjustada rannikulähedase veekvaliteedi muutumist ja sellest tulenevalt ohustada kuidagi pinnast maismaal (sh saartel). Kalakasvandusel puudub seega oluline mõju pinnasele. Teemat KMH aruandes ei käsitleta..” Palume see tekst asendada „Saasteainete jõudmine rannale võib kahjustada rannikut. Seda võimalust analüüsitakse vastavalt saasteainete tekke ja heljumi liikumise uuringute tulemustele."
Ettepanekut arvestatakse osaliselt. Teksti muudeti "Kavandatava kalakasvanduse asukoht jääb minimaalselt 4 km kaugusele rannast. KMH käigus teostatakse veekvaliteedi muutuste modelleerimine (5.3). Seniste modelleerimistulemuste alusel ei ole oodata veekvaliteedi muutust ulatuses, mis võiks põhjustada rannikulähedase veekvaliteedi muutumist ja sellest tulenevalt ohustada kuidagi pinnast maismaal (sh saartel). Saasteainete jõudmise võimalust rannale analüüsitakse vastavalt saasteainete leviku hindamise uuringu tulemustele."
P.5.9 „Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale” toob välja positiivse mõjuna töökohtade säilitamise ja loomise. KMH programmis märgitakse, et kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis. Kalad realiseeritakse piisava kaalu saavutamisel transportides nad sobilikku sadamasse ning andes üle edasiseks töötlemiseks. Palume hinnata töökohtade teket erinevatel juhtudel: kalade ettekasvatamine ja töötlemine erinevates riikides.
Ettepanekut ei arvestata. KMH on algatatud hoonestusloa taotlusele. Seega käsitletakse KMH hindamisulatuses konkreetse kavandatava kalakasvanduse rajamise ja käitamisega kaasnevaid mõjusid. Kalade ette kasvatamisega ja töötlemisega kaasnevaid mõjusid (sh töökohtade teket) KMHs ei käsitleta, sest see toimub teistes käitistes, mille tegevus ei ole hoonestusloa taotlusega otseselt seotud.
Palume sotsiaalmajandusliku mõju all märkida, et saasteainete, s.h. kasutatavate antibiootikumide jõudmine rannale võib kahjustada rannikut, s.h. supluskohti. Seda võimalust analüüsitakse KMH aruandes vastavalt saasteainete tekke, antibiootikumide kasutamise ja heljumi liikumise uuringute tulemustele.”
Ettepanekut arvestatakse osaliselt. Tänapäeval on kalakasvandustes ravimite kasutamine minimaalne. Ravimite kasutamise vähendamiseks kasutatakse tavapäraselt vaktsineeritud kalu. KMH aruandes hinnatakse ravimijääkide võimalikku mõju veekvaliteedile ja kooslustele. Lähtutakse erialasest kirjandusest ja teistes kalakasvandustes tehtud uuringutest. Ravimijääkide mõju omab tähtsust eeskätt looduslike koosluste seisukohalt. Ravimijäägid otseselt supluskohtade kasutatavust ei mõjuta.
P.5.9 palume lisada lausele „Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel arvestatakse muuhulgas kalurkonna huvisid ning antakse hinnang kalapüügile avalduvale mõjule.” lausega „Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel analüüsitakse sumpkalakasvatuse mõju looduslikele kalavarudele ja kalade kudemispiirkondadele, traditsiooniliste püügipiirkondade ja püügiviiside kasutatavusele. Esitatakse andmed kohalike kalurite püügipiirkondade kohta.”
Ettepanekuga arvestatakse. Sõnastus muudetud.
Palume lõiku 5.13 Võimalik mõju kliimamuutustele täiendada: „Lähtuvalt kalakasvatuse teenindamiseks vajalikust transpordist arvestatakse välja CO2 prognoositav heide.”
Ettepanekuga arvestatakse.
Palume lõiku 5.16 Bioturvalisus lisada: „Esitatakse lähipiirkonnas asuvate sumpkalakasvatuste kalade haigestumuse, parasiitide esinemise, antibiootikumide kasutamise ja võõriikide lekkimise andmed ning nende näitajate prognoos antud kalakasvatuses. Lähtuvalt setetete ja saasteainete liikumise andmetest analüüsitakse haigustekitajate ja antibiootikumide jõudmist rannikule.”
Ettepanekut ei arvestata. Piirkonnas on käesoleval ajal üks sumbakasvandus (Tagalahes). Antud kasvanduse andmeid on võimalik KMH aruandes käsitleda ulatuses, mil need on KMH koostajale kättesaadavad. Sellest lähtuvalt on ka KMH aruandes märgitud, et vesiviljeluse bioturvalisuse riske käsitletakse tuginedes erialakirjandusele ja -uuringutele. KMH aruande koostaja ei saa lubada aruandes andmete kasutamist, mis ei pruugi olla kättesaadavad. Bioturvalisuse puhul on oluline erinevate kalakasvanduste vastastikune mõju ja võimalik mõju looduslikule kalapopulatsioonile. Bioturvalisuse vaatest ei ole asjakohane hinnata võimalikku mõju rannale, sest antud rannaalal puuduvad teised kalakasvandused.
Eesti mereala planeeringu koostamise käigus koostati juhend [3] alade sobivuse hindamiseks kalakasvatuse jaoks. Olulised kriteeriumid olid sügavus, lainetuse eest kaitstus ja suvine veetemperatuur. Palun lisada KMH programmi raames läbi viidavate uuringute hulka hoonestusloa taotluse ala suviste veetemperatuuride uuring. [3] „Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal”, koostaja: Heiki Jaanuska, Tartu 2016
Ettepanekut arvestatakse osaliselt. Selgitame, et viidatud juhis peab PV4 ala piirkonda sobivaks suvistest veetemperatuuridest lähtuvalt. Veetemperatuuridest lähtuvalt on juhises sobivaks peetud pea kogu rannikumerd. Seega ei ole alust arvata, et antud hoonestusloa taotluse ala ei oleks temperatuurist lähtuvalt kalakasvanduse alaks sobilik. Soela väina rannikuveekogumi suviste veetemperatuuride analüüs esitatakse KMH aruandes. Selleks koondatakse riikliku mereseire andmed piirkonnast, mis annavad oluliselt uasldusväärsema ülevaate vee temperatuuridest ja nende muutustest kui ühekordsed mõõtmised. Seega eraldi ühekordset suviste veetemperatuuride mõõtmist alal ei kavandata kuna selleks puudub vajadus.
Hindamismetoodika ja vajalike uuringute seas on välja toodud hüdrodünaamiliste protsesside hindamine: lainetuse ja setete liikumise hindamine tegevuseks valitud piirkonnas. Ettepanek täpsustada sõnastust: laienetuse ja setete liikumise uuringud. Sellega saab hinnata sumpade all oleva hõljumi liikumist. Üks võimalus on kasutada ”Marotte HS” vee voolukiiruse mõõtmise instrumenti (http://www.marinegeophysics.com.au/current-meter/).
Arvestatakse osaliselt. Arvestades sumpade ehitust, siis nad ei tekita merre takistusi, mis muudaksid mere hüdrodünaamilisi protsesse. Seega kalakasvandused ei mõjuta setete liikumist ning puudub vajadus olemasolevate põhjasetete käitumise analüüsimiseks.
KMH aruandes käsitletakse kalakasvandustes tekkivate setete omadusi ning lähtutakse senistest uuringutest olemasolevates kalakasvandustest. Selgitame, et senised uuringud on näidanud, et seoses sette iseloomuga (väga peenike ja osaliselt lahustuv) ei kogune sumpade alla suures koguses setteid (Tagalahe kalakasvanduses mõõdetud otseselt sumba all 2-4 mm kiht). Setted on pidevalt merevee liikumise poolt mõjutatavad ning neid kantakse pidevalt väikestes kogustes laiali ning osaliselt toimub nende pidev lahustumine vette. Seega ei esine olukordi kus kogu kasvatushooaja jooksul tekkiv sete võidaks korraga kanda randa. Selleks, et oleks välditud setete ulatuslik kogunemine peaks põhjalähedase veekihi voolukiirus olema >0.08 m/s1. Läänemere puhul on niivõrd madalate voolukiiruste esinemine ebatõenäoline. Programmi täiendati ja teostatavate mereuuringute raames nähakse vajadusel ette põhjalähedase kihi voolukiiruse mõõtmine.
Transpordiamet 18.08.2022 nr 7.2-4/22/10663-4
Tutvunud esitatud KMH programmiga ning teeb järgmise ettepaneku täiendada 5. peatükki alapeatükiga "Mõju piirkonna laevaliiklusele". Mõju hindamine peab riskianalüüsi metoodika kohaselt tuvastama võimalikud kalakasvanduse rajamisest tulenevad ohud piirkonna laevaliiklusele, määrama nende olulisuse (riski taseme) ja vajadusel riski leevendavad meetmed. Riskide hindamiseks tuleb mh anda ka ülevaade laevaliikluse hetkeolukorrast piirkonnas, mida praegu KMH programmis kirjeldatud ei ole, ning võimalikest muutustest selles kalakasvanduste rajamise tulemusena.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi täiendati vastavalt ettepanekule.
Loomus MTÜ 17.08.2022
Meie ettepanekud, mida kalafarmide planeerimisel uurida ja ka avalikkusele kommunikeerida:
- koosmõjude hindamine,
- reaalsete alternatiivide kaalumine,
- planeeritud aladel reaalsete väärtuste uurimine,
- vee-elustiku ja linnuelustiku kaardistamine,
- kalafarmide teeninduslaevanduse liikumine ja selle mõjud,
- mõju erinevate lindude rändeteedele (näiteks arktiliste lindude ränne),
- kas tegu on esinduslike mereelupaikadega,
- kas tegu on rahvusvahelise tähtsusega linnualadega,
- planeeritud sööda keskkonnamõju hindamine,
- kindlasti palume numbreid, kui palju kalu söödetakse planeeritud kalafarmide kaladele söödana sisse, kui suur osa neist on Eestis püütud (näiteks räim) ja milline on selle tegevuse keskkonnamõju, seda võrreldes ka nende söödaks kasutatavate kalade otse inimeste toidulauale saatmisega,
- uurimine, mis saab reostusest, mis tekib nii suure hulga kalade nii väikesel alal kasvatamisel,
- samuti välja tuua, mis ainetega hakatakse erinevaid tõrjeid tegema ja kuidas see mõjub looduskeskkonnale,
- millised on haigused, mis on pärit just kasvandustest, uuring ja avaldamine,
- reostunud vee puhastamise plaan,
- millised haigused sellistes kalafarmides levivad ja mismoodi nendega toime plaanitakse tulla,
- selged plaanid, mis saab siis, kui kalad välja pääsevad looduslikult elavate kalade sekka.
- samuti tuleb kirjeldada, mis ained (näit antibiootikumid jms) söödetakse kaladele sisse liiga lähestikku elavate kalade elushoidmiseks ja mis moodi need kalad hiljem nende sööjatele mõjuvad, samuti kuhu need ained näiteks reoveekanalite kaudu jõuavad ja kuidas keskkonda mõjutavad,
- kuidas mõjuvad planeeritud kalafarmid Läänemere elukeskkonna looduslikele liikidele lisades niigi reostunud merre toitaineid,
- kuidas on planeeritavad kalafarmid kooskõlas kehtivate EL direktiivide ja Eesti loomakaitseseadustega
- kuidas planeeritakse toime tulla kalade üksteise vigastamisega, mis on kalafarmides tavaline,
- välja tuua kes on see inimene, kes vastutab: "sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; Intensiivses loomapidamises ei tohi teatud loomapidamise eesmärgil peetavate või teatud liiki või rühma kuuluvate loomade pidamiseks kasutatavas ruumis või ehitises peetavate loomade arv ületada suurimat loomkoormust. Suurimat loomkoormust võib ületada üksnes lubatud määral, kui loomade pidamiseks kasutatav ruum või ehitis vastab asjakohastele täiendavatele loomade heaolu ja tervist tagavatele nõuetele või kui riikliku järelevalve tulemuste kohaselt on loomapidaja loomapidamisnõuetele vastavuse tase eelnevalt olnud kõrge või loomapidaja rakendab omapoolseid abinõusid loomade heaolu ja tervise tagamiseks. Loomkoormuse ületamisest tuleb eelnevalt teavitada Veterinaar- ja Toiduametit. Loomapidaja peab pidama oma tegevuse üle arvestust"
- uuringuga välja tuua arvuliselt kui palju keskmiselt hakkab kalu planeeritud kalafarmides korraga peetama ning kuidas on tagatud nende lisaks füüsilistele ka sotsiaalsed ja vaimsed,
- uuringuga välja tuua kui suur hakkab olema keskmiselt kalade suremus ning mis põhjustel, samuti kui pikk on kalade eluiga planeeritud kalafarmides, ja millistel moodustel neid farmides surmatud ja surnud kalad jõuavad inimeste toidulauale,
- välja tuua mismoodi planeeritud kalafarmidesse saavad vikerforellid ja lõhed, ning kuidas on planeeritud nende paljudamine,
- Mereala sügavused hoonestusloa taotluse piirkonnas on väga madalad ning soodustavad kiiremat reostumist, kuidas sellega plaanitakse toime tulla?
- välja tuua mismoodi mõjuvad planeeritavad kalafarmid turismile
- kuna kalafarme reklaamitakse kui inimestele töökohtade loojaid, palume ka selle kohta analüüsi.
- kas ja kui palju on planeeritud muude veeorganismide, näiteks karpide kasvatamist.
Selgitame, et KMH programmis on esitatud ülevaade, mida ja kuidas hindama hakatakse, sh milliseid uuringuid kavandatakse ja milliste objektidega on kavandatud hinnata koosmõju. Samuti on programmist leitav kavandatava tegevuse kirjeldus (kui palju ja mil viisil kalu kasvatama soovitakse hakata) ja olemasoleva keskkonna kirjeldus. Enamik teie kirjas toodud punktidest on KMH programmis juba erinevate mõjuvaldkondade raames ning tegevuse kirjelduses käsitletud. Vastavate teemavaldkondade mõjuhinnangud esitatakse KMH aruandes. Samuti esitatakse aruandes detailsem kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasoleva keskkonnaseisundi kirjeldus.
Märgime, et lähtuvalt KMH eesmärkidest ei ole KMH ülesanne hinnata loomade pidamistingimuste vastavust kehtivatele nõuetele või loomade heaolu küsimusi. Tegutsevate kalakasvanduste osas teostab järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet, samuti väljastab PTA kalakasvandustele tegevusloa ning kontrollib selle väljastamisel vastavust kehtivatele nõuetele.
KMH käigus ei nähta ette mõju hindamist turismile, sest olulist mõju kavandatava tegevusega kaasnevana turismile ei ole oodata.