Väljaminev kiri

KÄSKKIRI

Tallinn 29.11.2024 nr 1-1/88

Õiguse ja hangete osakonna põhimäärus

Siseministri 17. veebruari 2020 määruse nr 8 „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskuse põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel, kooskõlas § 13 lõikega 5,

kehtestan õiguse ja hangete osakonna põhimääruse:

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Õiguse ja hangete osakond (edaspidi osakond) on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskuse (edaspidi keskus) struktuuriüksus.

1.2. Osakond juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

1.3. Osakonna tegevus toimub koostöös keskuse struktuuriüksustega vastavalt keskuse

tegevuskavale ja osakonna tööplaanile ning peadirektorilt saadud ülesannetele.

2. OSAKONNA ÜLESANDED

2.1. Osakonna põhiülesandeks on korraldada keskuse õigusteenindamist ja riigihangete

läbiviimist, tagades sellega keskusele seatud eesmärkide täitmise ja õiguspärase

toimimise.

2.2. Põhiülesande täitmiseks osakond:

2.2.1. valmistab ette keskuse poolt sõlmitavaid lepinguid ning tagab lepingute juriidilise

korrektsuse;

2.2.2. osaleb õigusaktide eelnõude ettevalmistamises ja väljatöötamises ning teeb ettepanekuid

nende muutmiseks ja täiendamiseks;

2.2.3. esindab keskust õiguslike vaidluste lahendamisel, sh kohtus ja riigihangete

vaidlustuskomisjonis;

2.2.4. töötab välja keskuses osakonna põhiülesannete täitmisega seotud reguleerivaid

dokumente ning korraldab nende rakendamise ja haldamise;

2.2.5. koostab keskuse hankeplaani ning korraldab selle täitmist;

2.2.6. viib läbi keskuse hanked ja kokkuleppel ühishanked;

2.2.7. nõustab ja koolitab keskuse töötajaid oma vastutusvaldkonnas;

2.2.8. teeb osakonna vastutusvaldkonnas koostööd Siseministeeriumi ja tema valitsemisala

asutustega ning teiste organisatsioonidega;

2.2.9. haldab osakonna põhiülesannete täitmisega seotud riske.

2.2.10. korraldab ja teostab osakonna osutatavate teenuste jätkusuutlikku haldamist ja arendamist

ning muudatuste läbiviimist;

2.2.11. osaleb keskuses kehtestatud ja kokkulepitud protsessides vastavalt kokkulepitud

rollijaotusele;

2.2.12. juhib kliendi ootusi osakonna osutatavate teenuste arendamisel või muutmisel;

2.2.13. teostab muid toiminguid vastavalt kokkulepetele ja protsessikirjeldustele.

3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE

3.1. Osakonna koosseisu kinnitab peadirektor.

3.2. Osakonda juhib õiguse ja hangete juht, kes allub peadirektorile.

3.3. Õiguse ja hangete juht juhib tema vahetus alluvuses olevate töötajate kaudu osakonna

tööd, tagab osakonna ülesannete täitmise ning vastutab osakonnale pandud ülesannete

õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest, tagades seeläbi keskuse eesmärkide

täitmise.

3.4. Töötajate tööülesanded on sätestatud töölepingutes.

3.5. Lisaks töölepingus sätestatule on osakonna töötajatel õigus esitada keskuse nimel

keskusele arvamuse avaldamiseks või kooskõlastamiseks saadetud eelnõudele seisukohti,

esindada keskust haldus- ja tsiviilkohtumenetluses, kriminaalmenetluses, riigihangete

vaidlustuskomisjonis ning töövaidluskomisjonis.

3.6. Töötajad vastutavad nendega sõlmitud töölepingutes sätestatud tööülesannete

õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest.

3.7. Õiguse ja hangete juhi äraolekul asendab teda koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja

kohustustega õiguse ja hangete juhi poolt määratud töötaja.

3.8. Õiguse ja hangete juhi ülesanneteks on:

3.8.1. luua osakonna töötajatest meeskond, kelle töö tulemusena on tagatud keskuse

eesmärkide, tegevuskava ning prioriteetide täitmine;

3.8.2. koordineerida põhiülesannete täitmisega seotud koostööd teiste osakondadega;

3.8.3. hinnata ja kaaluda osakonna põhiülesannetega seotud riske;

3.8.4. tagada peadirektori poolt antud korralduste täitmine ja probleemide ilmnemisel esitada

neile lahendusettepanekud;

3.8.5. töötada välja osakonna ülesed mõõdikud, korraldada tulemuste mõõtmine ning tulemuste

presenteerimine.

3.8.6. hinnata objektiivselt talle vahetult alluvate osakonna töötajate töö tulemusi ja anda töö

tulemuste kohta tagasisidet;

3.8.7. esindada või korraldada osakonna esindamine osakonnale pandud ülesannete täitmisel

erinevates töörühmades, komisjonides, projektides;

3.8.8. avaldada ja anda osakonna nimel arvamusi ning kooskõlastusi;

3.8.9. osaleda keskuse eelarveprotsessis oma osakonna eelarvet planeerides ning analüüsides

osakonna eesmärkide täitmisega seotud finantskulusid;

3.8.10. taotleda osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning tagada eraldatud

vahendite sihtotstarbeline kasutamine;

3.8.11. taotleda osakonna töötajate erialase kompetentsuse tõstmiseks täiendkoolitusi;

3.8.12. teha ettepanekuid töötajate tööle võtmiseks, vabastamiseks, edutamiseks, töötasu ja

toetuste määramiseks, ergutuste kohaldamiseks ja muude personalialaste toimingute

tegemiseks;

3.8.13. tagada kahesuunaline infoliikumine, sh edastada osakonna töötajatele juhtidelt ja teistelt

struktuuriüksustelt osakonna ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;

3.8.14. tagada osakonna põhiülesande täitmisega seotud lepinguprojektide ettevalmistamine ja

kooskõlastamine ning sõlmitud lepingute täitmise kontrollimine;

3.8.15. täita muid keskuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid.

3.9. Õiguse ja hangete juhil on õigus:

3.9.1. allkirjastada keskuse kirjaplangil vormistatud informatiivse sisuga kirju;

3.9.2. sõlmida, muuta ja lõpetada keskuse nimel oma osakonna põhiülesande täitmisega seotud

valdkonnas talle kinnitatud eelarve piires kuni 29 999,99 eurose maksumusega (ilma

käibemaksuta) lepinguid asjade ostmiseks ning teenuste tellimiseks;

3.9.3. saada teistelt struktuuriüksustelt osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke sisendeid

vastavalt kokkulepitud töökorraldusele ja vastutusele;

3.9.4. komplekteerida osakonna koosseis ja otsustada personali sobivuse üle.

3.9.5. esindada keskust haldus- ja tsiviilkohtumenetluses, kriminaalmenetluses, riigihangete

vaidlustuskomisjonis ning töövaidluskomisjonis.

3.10. Õiguse ja hangete juht vastutab:

3.10.1. keskuse põhimääruse ja osakonna põhimäärusega osakonnale pandud ülesannete

õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest;

3.10.2. osakonna põhiülesannete täitmisega seotud dokumentatsiooni koostamise,

ajakohastamise ja haldamise eest;

3.10.3. osakonna oodatavate töötulemuste saavutamise ja asjakohaste mõõdikute seadmise eest;

3.10.4. osakonna poolt lisaväärtuse loomise eest põhiülesande täitmisega seotud valdkonnas

tervikuna;

3.10.5. sobivate kompetentsidega töötajate värbamise, arendamise (sh koolitamise) ja

motiveerimise eest.

4. RAKENDUSSÄTTED

4.1. Tunnistan kehtetuks peadirektori 9. jaanuari 2024. aasta käskkirja nr 1-1/2 „Õiguse ja

hangete osakonna põhimäärus“.

4.2. Käskkiri jõustub alates 9. detsembrist 2024. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Nielsen

peadirektor

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Mäealuse 2/2, Tallinn 12618

Telefon 612 6200

E-post [email protected]

Reg. kood 70008440

www.smit.ee

Meie 29.05.2025 nr 3-10/39

Vastus vaidlustusele riigihankes 292611

Vaidlustaja: Green IT OÜ

Registrikood: 11306239

Mustamäe tee 3, Tallinn

[email protected], [email protected]

esindaja: Asko Pukk

AS SEB Liising

Registrikood 10281767

Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus registrikood: 70008440

Mäealuse 2/2, 12618 Tallinn

telefon: 612 6200

e-post: [email protected]

Hankija esindaja Tanel Terase

e-post: [email protected]

telefon: 5911 6527

Esindusõiguse alus: peadirektori 29.11.2024

otsus nr 1-1/88 „Õiguse ja hangete osakonna

põhimäärus“ p 3.5

HANKIJA TAOTLUSED

 jätta vaidlustus läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p 5 alusel;

 alternatiivselt jätta vaidlustaja taotlused rahuldamata ning jätta menetluskulud vaidlustaja

kanda.

2(6)

1. ASJAOLUD

1.1 Hankija vaidleb vaidlustusele vastu täies ulatuses.

1.2 Hankija tunnistas oma 19.05.2025 otsusega nr 3-17/270 minikonkursi „850 A1 lauaarvuti

rentimine“ (viitenumber 292611) kehtetuks (edaspidi Otsus).

1.3 Otsuses selgitas hankija järgnevaid asjaolusid:

1.3.1 Hankija minikonkursi pakkumuse esitamise ettepaneku lisas 2 (tehniline kirjeldus)

punktis „Protsessor/CPU“ on toodud järgmine tingimus: vähemalt 30 000 punkti

„PassMark Performance Test’is“ „PerformanceTest 10“ tarkvaraga

https://cpubenchmark.net veebilehel paiknevale infole.

1.3.2 Seni on hankija tõlgendanud seda tingimust, et pakutava protsessori keskmine skoor

peab ületama 30 000 punkti (eelmainitud veebilehel on vastavale näitajale viite „average

CPU mark multithread rating“).

1.3.3 Vaidlustaja AS Atea märgib oma vaidlustuses, et hankija ei ole vastava tingimuse juures

märkinud keskmise skoori nõuet ning tehnilises kirjelduses märgitud viidet on võimalik

tõlgendada ka selliselt nagu seda teeb AS Atea, ent taolise tõlgenduse korral ei saa

hankija seadmeid sellises konfiguratsioonis nagu hankijale vajalik. 1.3.4 Seega on hankija teinud vea ja märkinud tehnilisse kirjeldusse ebatäpse tingimuse, mida

on võimalik mitmeti tõlgendada nagu nähtub hankija tehtud otsusest ja AS Atea poolt

esitatud vaidlustusest.

1.3.5 Hankijal on vaja seadmeid, mille „average CPU mark multithread rating“ skoor on

vähemalt 30 000.

1.3.6 Eelneva põhjal otsustab hankija minikonkursi pakkumuse esitamise ettepaneku

dokumendi punkti 6.2 alusel minikonkursi „850 A1 lauaarvuti rentimine“ (292611) RIT

raamlepingu nr 5-3/24-0288-1 alusel kehtetuks tunnistada, sest minikonkursi

alusdokumentide muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole enam

võimalik. 1.4 Hankijal ei olnud pakkuja AS Atea ärisaladuse osana võimalik otsuses täpsemalt kirjeldada

AS Atea kahest esitatud pakkumusest soodsama pakkumuse esemeks olevate seadmete

mudelit ja marki või täpseid tehnilisi näitajaid, mis vastava mudeli ja margi võimaldaks

tuvastada. Hankija ei saa vastavaid andmeid avaldada ka käesolevas vaidlustuses, ent

vastavad andmed on vaidlustuskomisjonile riigihangete registris AS Atea soodamast

pakkumusest kättesaadavad.

1.5 Hankija on otsuses ülal viidatu kohaselt selgelt toonud välja, et hankemenetluse kehtetuks

tunnistamise põhjus seisneb asjaolus, et eksliku vastavustingimuse sõnastuse tõttu oleks

hankija hankemenetlusega jätkamisel sunnitud rentima seadmeid, mida hankija ei vaja.

Hankija on otsuses selgitanud, et hanke vastavustingimusi enam õiguspäraselt muuta ei saa

ning nende muutmata jätmisel peaks hankija rentima seadmeid, mis ei ole hankijale

vajalikus konfiguratsioonis, viidates AS Atea pakkumusele ja selle vastavaks tunnistamise

problemaatikale. Vaidlustaja on vaidlustuses meelevaldselt esitanud üksnes ühe põhjenduse

osa, et menetlust ei saa õiguspäraselt lõpuni viia, ning endale sobivalt jätnud märkimata, et

hankija tegelikult selgitas otsuses põhjendatud vajaduse sisu oluliselt laiemalt ning hankija

põhjendatud vajadus seisnes asjaolus, et hankija poleks hankemenetlusega jätkamisel

saanud oma vajadustele vastavaid seadmeid (AS Atea soodsama pakkumuse tagajärjel).

Asjaolu, et vaidlustaja on otsusest lugenud ekslikult välja, et ainus põhjus hanke kehtetuks

tunnistamiseks on võimatus menetlus õiguspäraselt lõpuni viia, on loomulikult

kahetsusväärne.

1.6 Vaidlustajale on teada, et AS Atea kahest pakkumusest soodsam on ka vaidlustaja

pakkumusest soodsam, mistõttu on vaidlustajale teada, et juhul, kui AS Atea soodsam

pakkumus tunnistataks vastavaks, sõlmitaks hankeleping AS Atea-ga. Seetõttu on ka

3(6)

täielikult vale vaidlustaja väide, et hankemenetlusega jätkamisel sõlmitaks hankeleping

temaga ning võimatu on saavutada vaidlustaja väidetavat eesmärki ja huvide kaitset, et

leping sõlmitaks temaga. AS Atea on oma sama hankemenetluse 13.05.2025 vaidlustuses,

mis on edastatud ka vaidlustajale, selgitanud punktis 11 järgmist: „Oluline on esile tuua, et

Kolmanda isiku pakkumus 549 001,49 eurot on oluliselt kallim tagasi lükatud Vaidlustaja

pakkumusest 514 080 eurot.“ Miks vaidlustaja väidab, et hindamiskriteeriumi madalaim

maksumus korral sõlmitaks hankeleping just temaga, kuigi tema pakkumus ei olnud talle

teadaolevalt soodsaim, jääb tervikuna arusaamatuks.

1.7 Hankija hinnangul on AS Atea esitanud kaks pakkumist vaidlustatud menetluses

oportunistlikult – üks pakkumus vastab vastava raamlepingu alusel hankijate ja pakkujate

üldlevinud arusaamast kõnealusest CPU vastavustingimusest (ehk „average CPU mark

multithread rating“ skoor, millele viide vastavustingimustes puudus) ning teine pakkumus

vastab rangelt grammatilisele tõlgendusele eelkirjeldatud CPU vastavustingimusest – kas

CPU on tarkvara testversioon 10-ga saanud vähemalt 30 000 punkti. Arvestades AS Atea

käsitlust, millega hankija on sunnitud nõustuma, puudub vastavustingimuses igasugune

viide näitajale „average CPU mark multithread rating“, mis on vastava tingimuse

üldlevinud käsitlus olnud. Sisuliselt oli vastavustingimustes ebaõige viide. Seega pidanuks

hankija oma eksimuse tuvastamisel vastavustingimuste sätestamisel tunnistama AS Atea

soodsaima pakkumuse vastavaks, sest see vastas ekslikult kirjeldatud vastavustingimusele.

Nagu hankija oma otsuses ka selgitas (ülal p 1.2.3) saanuks hankija sel juhul seadmed

sellises konfiguratsioonis, mis ei vasta hankija vajadustele.

1.8 Vaidlustaja on vaidlustuses asunud üllatavale seisukohale, hankijal on võimalik siiski

tugineda mitte alusdokumentides sätestatud CPU vastavustingimustele, vaid üldlevinud

käsitlusele vastavast tingimusest. Taoline mõte erineb pikaajaliselt vaidlustuskomisjoni ja

kohtute praktikast, mille kohaselt tuleb kahtluse korral tõlgendada tingimust pakkuja kasuks

ning ignoreerib täielikult asjaolu, et AS Atea soodsam pakkumus täitis alusdokumentides

sätestatud vastavustingimuse ka igasuguse tõlgendamisvajaduseta. Hankija hinnangul ei

saa lugeda õigeks ja õiguspäraseks tingimuse sätestamata käsitlust pelgalt põhjusel, et

paljud isikud on pika aja jooksul eksimuses olnud ja tingimust vääralt tõlgendanud.

1.9 Arvestades, et vaidlustajale on AS Atea varasem vaidlustus kätte toimetatud ning

vaidlustaja on selle kohta ka seisukoha kujundanud, jääb tervikuna arusaamatuks ka

vaidlustaja väide, et vastavustingimuse tõlgendus, mille korral AS Atea soodsam pakkumus

on vastav, on üksnes hankija tõlgendus olukorras, kus see oli kogu AS Atea vaidlustuse

keskne mõte ning sel eesmärgil esitas AS Atea ka vaidlustaja edukaks tunnistamise otsuse

kehtetuks tunnistamise taotluse.

1.10 Hankija selgitab, et veebilehel https://cpubenchmark.net on „PerformanceTest 10“

tarkvaraga testimisele viide üksnes ühes tabelis, mis AS Atea soodsama pakkumuse puhul

sisaldas testi tulemusi nii alla kui üle 30 000 punkti, ent mille keskmine näitaja (average

CPU mark multithread rating) oli alla 30 000 punkti. Kuivõrd AS Atea pakutud toote puhul

esines vähemalt üks test, mille väärtus oli üle 30 000 punkti, ei saanuks hankija

õiguspäraselt teha ühtegi muud otsust kui AS Atea pakkumus vastavaks tunnistada, sest

vastav seade on vähemalt ühes CPU testis saanud üle 30 000 punkti „PerformanceTest 10“

tarkvaraga. Kuivõrd AS Atea pakkumus on vastavas osas ärisaladus, ei saa hankija

käesolevaga vastavaid andmeid esitada, ent vaidlustuskomisjon saab hankija väiteid

kontrollida, sisestades AS Atea soodsama pakkumuse esemeks olevate seadmete CPU

andmed viidatud veebilehel.

1.11 Vaidlustaja on eksitavalt üritanud ka väita, et hankija on hankemenetluse kehtetuks

tunnistanud üksnes pakkumise esitamise ettepaneku p 6.2.3 alusel, kuigi hankija on oma

otsuses selgitanud, et tunnistab hanke kehtetuks pakkumise esitamise ettepaneku punkti 6.2

alusel põhjendatud vajaduse esinemise tõttu ning seejärel selgitanud, et hankemenetlusega

4(6)

jätkamisel saaks hankija seadmed konfiguratsioonis, mis ei vasta hankija vajadustele ning

vastavustingimusi hankemenetluse praeguses etapis ei saanud enam muuta. Hankija täpne

sõnakasutus oli järgnev: „Kuna pakkumuste esitamise tähtpäev on möödunud, et ole

hankijal võimalik enam vastavat tingimust täpsustada ja seega ka minikonkurssi

õiguspäraselt lõpuni viia.“ Mõistlik isik pidi aru saama, et hankija viide minikonkursi

õiguspärase lõpuleviimisele oli suunatud sama lause esimeses pooles viidatud

vastavustingimuste muutmise õigusvastasusele pärast pakkumuste laekumist, mitte

õiguslikule võimatusele hanke tulemusena hankeleping sõlmida (ja rentida asju, mida

hankijal pole vaja).

1.12 Hankija otsusest nähtub selgelt ja ühemõtteliselt, et:

1.12.1 hankijal on vaja rentida seadmeid, mille „average CPU mark multithread rating“ skoor

on üle 30 000 punkti;

1.12.2 hankija on CPU vastavustingimuse sõnastanud selliselt, et vastavad on ka pakkumused,

mille „average CPU mark multithread rating“ skoor on alla 30 000 punkti;

1.12.3 hankijal ei ole võimalik vastavustingimusi hanke vastavas etapis muuta;

1.12.4 hankija oleks sunnitud hankega jätkamisel rentima seadmeid konfiguratsioonis, mis ei

vasta hankija vajadustele.

1.13 Kuigi hankija ei ole otsuses otsesõnu öelnud, et hankija tunnistaks hankemenetluse

jätkamisel vastavaks ja edukaks AS Atea pakkumuse, peaks selline järeldus olema hangete

valdkonnas tegutsevale isikule arusaadav, sest kui AS Atea soodsaim pakkumus oli ainus,

mis esitati vastusolus varasema üldlevinud tõlgendusega vaidlusalusest CPU

vastavustingimusest ning hankija oleks hankemenetlusega jätkamisel sunnitud hankima

enda vajadustele mittevastavas konfiguratsioonis seadmeid, siis tõepoolest peaks hankija

ühtlasi ka kehtetuks tunnistama vaidlustaja edukaks tunnistamise otsuse ning tegema uue

otsuse AS Atea soodsaima pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta.

1.14 Hankija nõustub, et alati saab otsuseid kellegi subjektiivsel hinnangul paremini

põhjendada, ent hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, otsuses puuduvad põhjendused, mis

võimaldaks hinnata otsuse õiguspärasust ning seetõttu on otsus põhjendava osa puudumise

tõttu õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Hankija on seisukohal, et arvestades hankija

piiratud võimalusi viidata veel edukaks tunnistamata AS Atea pakkumuse esemeks

olevatele seadmetele, sisaldab otsus põhjendavas osas selgitusi selle kohta, milles seisneb

hankija põhjendatud vajadus hankemenetlus kehtetuks tunnistada.

1.15 Hankija peab vajalikuks vaidlustajale selgitada, et hankija ei pelga ühtegi vaidlustust

ning kindlasti ei kasuta hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistamist vahendina

vaidlustuse vältimiseks. Hankija kaalutlused on pragmaatilised ning ei ole suunatud

pakkujate alavääristamisele nagu vaidlustaja viitab. Hankija tunnistab hanke kehtetuks, kui

selleks esineb õiguslik alus ja põhjendatud vajadus ning hankega ei ole võimalik mõistlikult

taotletavat eesmärki saavutada. Olukorras, kus hankija on pärast pakkumuse esitamise

tähtaega tuvastanud oma eksimuse vastavustingimuste sätestamisel võrreldes oma tegelike

vajadustega, oleks ebamõistlik hankemenetlusega jätkata, tunnistada vastavaks ja edukaks

AS Atea soodsaim pakkumus ning alles seejärel tunnistada hanke kehtetuks või sõlmida

hankeleping AS Ateaga lepingu esemele, mille järgi hankijal puudub vajadus.

2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

2.1 RHS § 197 lg 1 p 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta

vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192

lõikes 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p 5 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse

läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud

vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud

5(6)

õigusrikkumine on kõrvaldatud. Kuna hankija on hankemenetluse kehtetuks tunnistanud,

tuleb vaidlustus jätta läbi vaatamata.

2.2 Lisaks vaidlustuse läbivaatamata jätmise aluste esinemisele puudub vaidlustajal

kaebeõigus. Ei esine ühtegi RHS § 185 lg 2 alust vaidlustuse esitamiseks. Vaidlustaja

väidab, et on esitanud vaidlustuse RHS § 185 lg 2 p 8 alusel, sest tegu on otsusega, mis võib

rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid, sest hankija sõlmiks vaidlustaja

arvates hankelepingu temaga, ent nagu eelnevalt selgitatud, vaidlustajal puudub perspektiiv,

et hankeleping sõlmitaks temaga tulenevalt asjaolust, et vaidlustaja ei ole hankemenetluses

esitanud soodsaimat vastavat pakkumust. Asjaolu, et hankemenetluse kehtetuks

tunnistamisele eelnevalt ei tunnistanud hankija menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt

kehtetuks vaidlustaja edukaks tunnistamise otsust ning vaidlustaja oli formaalselt

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise hetkel edukas pakkuja, on antud asjaoludel

ebaoluline. Isegi kui vaidlustuskomisjon tunnistaks hankija otsuse kehtetuks, teeks hankija

samasisulise uue otsuse, kõrvaldades mistahes võimalikud vaidlustuskomisjoni etteheited

otsuse põhjendusele, sest hankija ei pea menetlusökonoomikast lähtuvalt mõistlikuks jätkata

hankemenetlusega kuni AS Atea hankija vajadustele mittevastava pakkumuse edukaks

tunnistamiseni, et seejärel ikkagi hankemenetlus kehtetuks tunnistada.

2.3 RHS § 198 lg 51 kohaselt kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1

punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või

otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab

vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või

tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus

ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks

tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.

Kuivõrd käesoleval juhul ei ole riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine seotud esitatud

vaidlustusega, sest kehtetuks tunnistamine eelnes vaidlustusele, siis tuleb menetluskulud

jätta vaidlustaja kanda.

2.4 Alternatiivselt, juhul kui vaidlustuskomisjon peaks leidma, et vaidlustus ei tule jätta läbi

vaatamata ning vaidlustajal on kaebeõigus, palub hankija jätta vaidlustaja taotlused

rahuldamata, sest hankija otsuses on piisavalt selgitatud, miks esineb põhjendatud vajadus

hankemenetlus kehtetuks tunnistada ning ebaõige oleks järeldus, et otsus selliseid selgitusi

ei sisalda. Hankija palub seejuures arvestada, et ei saanud otsuses viidata AS Atea

ärisaladuseks olevale teabele, mis piiras hankija võimalusi otsuse põhjendavas osas.

2.5 Hankija on seisukohal, et otsus põhjendatud, mistõttu tuleb vaidlustuse läbivaatamise korral

jätta otsus kehtima ja vaidlustaja taotlused rahuldamata. Hoolimata asjaolust, et

haldusmenetluse seaduse § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihangete teostamine ja vaidlustuste

lahendamine riigihangete seaduse tähenduses haldusmenetlus, tuleks hea halduse

põhimõtetest ja analoogiast lähtudes jõuda Tallinna ringkonnakohtu 14.12.2023 otsuse 3-

22-892/51 punktis 9 väljendatuga samale seisukohale: „Kuna kolmandad isikud pakkusid

madalamat hinda kui kaebaja, siis oli nende pakkumise edukaks tunnistamine samuti

õiguspärane, sest konkursitingimuste järgi tunnistatakse edukaks madalaima hinnaga

pakkumine. Kuigi vaidlusalune otsus on põhjendamata, on see sisuliselt õiguspärane ja

üksnes põhjendamispuuduste tõttu ei ole põhjust otsust praeguses asjas tühistada, sest

kohus on saanud kontrollida otsuse aluseks olevaid asjaolusid ja vastustajal tuleks otsuse

tühistamisel võtta vastu uus samasisuline otsus (HMS § 58).“

6(6)

2.6 Hankija selgitas eelnevalt põhjuseid, miks otsuse kehtetuks tunnistamise korral oleks

hankija sunnitud tegema uue samasisulise otsuse. Kuivõrd vaidlustuskomisjonil on

võimalik kontrollida, et hankija vastuses esitatud asjaolud esinesid otsuse tegemise ajal ning

hankija otsus on sisuliselt õiguspärane, tuleks hankija otsus jätta kehtima sõltumata

põhjendava osa õiguspärasusest. Sellist käsitlust toetab ka vaidlustuskomisjoni senine

praktika näiteks 28.09.2012 otsuses asjas nr 162-12/134163, kus vaidlustuskomisjon on

punktis 14 leidnud järgnevat: „Vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuna koos pakkumusega

ei esitatud HT osa III p 2.3 alapunktis 4 nõutud AMX Designer tunnistust ei saaks Hankija

ka juhul, kui vaidlustuskomisjon tunnistaks Hankija 11.07.2012 Käskkirja kehtetuks

motivatsioonivigade tõttu, teha RHS § 39 lg-dest 1 ja 4.1 tulenevalt teistsugust otsust.

Seetõttu jätab vaidlustuskomisjon Hankija 11.07.2012 Käskkirja Vaidlustaja

kvalifitseerimata jätmise osas kehtetuks tunnistamata, lähtudes ka menetlusökonoomia

põhimõttest. Seejuures tugineb vaidlustuskomisjon Riigikohtu halduskolleegiumi

14.05.2002 otsusele asjas nr 3-3-1-25-02, mille kohaselt õigusi rikkuva ja õigusvastase

haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui

pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda.“

2.7 Kuivõrd hankija ei saaks teha vaidlustatud hankemenetlusega jätkamisel uut teistsugust

otsust arvestades asjaolu, et hankija ei soovi rentida seadmeid, mis ei vasta hankija

vajadustele, on menetlusökonoomika põhimõttest lähtudes põhjendatud jätta vaidlustatud

hankija otsus kehtima.

2.8 Hankija alternatiivse taotluse rahuldamise korral palub hankija jätta menetluskulud

vastavalt RHS § 198 lõikele 4 vaidlustaja kanda.

2.9 Hankija juhib vaidlustuskomisjoni tähelepanu ka asjaolule, et hankija ei ole käesolevas

vastuses esitanud ühtegi uut ja vaidlustajale seni teadmata asjaolu, mida vaidlustaja hangete

valdkonnas tegutseva isikuna, hankija otsustest või AS Atea vaidlustusest samas

hankemenetluses juba varasemalt ei teadnud. Samuti on mõistmatu, miks ei ole vaidlustaja

otsuse õiguspärasuses kaheldes küsinud hankijalt ühtegi küsimust enne otsuse

vaidlustamist, raisates vaidlustuskomisjoni ressurssi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Terase

jurist

Lisa:

1. peadirektori 29.11.2024 otsus nr 1-1/88 „Õiguse ja hangete osakonna põhimäärus“

2. Otsus

Minikonkursi "850 A1 lauaarvuti rentimine" (292611) kehtetuks tunnistamise otsus

DELTA 19.05.2025 nr 3-17/270

RHS § 73 lg 3 p 6 analoogia korras ja minikonkursi pakkumuse esitamise ettepaneku dokumendi

punkti 6.2 alusel:

Tunnistada kehtetuks minikonkurss „850 A1 lauaarvuti rentimine“ (292611) hankija omal

algatusel põhjendatud vajadusel järgmistest kaalutlustest lähtudes:

Faktilised asjaolud

Hankija esitas 31.03.2025 minikonkursi pakkumuse esitamise ettepaneku RIT raamlepingu nr 5-

3/24-0288-1 alusel raamlepingu partneritele. Hankija seadis pakkumuste esitamise tähtpäevaks

21.04.2025 kell 13.00. Hankija muutis minikonkursi alusdokumente ja tegi muudetud

alusdokumendid raamlepingu partneritele kättesaadavaks 11.04.2025. Ühtlasi pikendas hankija

pakkumuste esitamise tähtpäeva ja määras uueks tähtpäevaks 25.04.2025 kell 13.00. Pakkumuse

esitasid neli raamlepingu partnerit (ühispakkujad Green IT OÜ ja Aktsiaselts SEB Liising, AS

Atea, OIXIO IT AS, Aktsiaselts Datel), sealhulgas esitas AS Atea kaks pakkumust.

Hankija tegi 13.05.2025 minikonkursil pakkumuste vastavuse kontrolli ja pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse nr 3-17/257, millega tunnistas vastavaks ühispakkujate Green IT OÜ ja

Aktsiaselts SEB Liising, AS Atea (pakkumus nr 557387), OIXIO IT AS ja Aktsiaselts Datel

pakkumused ning mittevastavaks AS Atea (pakkumus nr 554515) pakkumuse. Sama otsusega

tunnistas hankija edukaks ühispakkujate Green IT OÜ ja Aktsiaselts SEB Liising pakkumuse.

Hankija tegi 13.05.2025 eduka pakkuja kõrvaldamise aluste otsuse nr 3-17/256, millega otsustas

edukat pakkujat minikonkursilt mitte kõrvaldada. Hankija teavitas pakkujaid tehtud otsustest e-

riigihangete registri kaudu 13.05.2025.

14.05.2025 teavitas riigihangete vaidlustuskomisjon hankijat AS Atea vaidlustuse laekumisest.

Vaidlustati hankija tehtud otsus nr 3-17/257.

Hankija minikonkursi pakkumuse esitamise ettepaneku lisas 2 (tehniline kirjeldus) punktis

„Protsessor/CPU“ on toodud järgmine tingimus: vähemalt 30 000 punkti „PassMark Performance

Test’is“ „PerformanceTest 10“ tarkvaraga https://cpubenchmark.net veebilehel paiknevale infole.

Seni on hankija tõlgendanud seda tingimust, et pakutava protsessori keskmine skoor peab ületama

30 000 punkti (eelmainitud veebilehel on vastavale näitajale viite„average CPU mark multithread

rating“). Vaidlustaja AS Atea märgib oma vaidlustuses, et hankija ei ole vastava tingimuse juures

SUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 16.05.2025

Kehtib kuni 16.05.2030

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 9, p 10

Teabevaldaja:SMIT *

2(3)

märkinud keskmise skoori nõuet ning tehnilises kirjelduses märgitud viidet on võimalik

tõlgendada ka selliselt nagu seda teeb AS Atea, ent taolise tõlgenduse korral ei saa hankija

seadmeid sellises konfiguratsioonis nagu hankijale vajalik.Seega on hankija teinud vea ja

märkinud tehnilisse kirjeldusse ebatäpse tingimuse, mida on võimalik mitmeti tõlgendada nagu

nähtub hankija tehtud otsusest ja AS Atea poolt esitatud vaidlustusest.

Hankija möönab, et minikonkursi pakkumuse esitamise ettepaneku lisas 2 (tehniline kirjeldus)

toodud tingimus on mitmeti tõlgendatav. Antud tingimust ei ole võimalik pärast pakkumuste

esitamise tähtpäeva enam muuta, mistõttu ei ole hankijal võimalik antud minikonkurssi

õiguspäraselt lõpuni viia selliselt, et hankija saaks hanke tulemusel endale vajalikud seadmed.

Hankijal on vaja seadmeid, mille „average CPU mark multithread rating“ skoor on vähemalt

30 000.

Õiguslikud asjaolud

Hankijal on RHS § 73 lg 3 p 6 alusel analoogia korras kaalutlusõigus omal algatusel

hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Pakkumuse esitamise ettepaneku dokumendi punktis 6.2 on

kehtestatud, et hankijal on õigus minikonkurss põhjendatud vajadusel kehtetuks tunnistada, kui

minikonkursi käigus ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega minikonkurssi seetõttu

ka õiguspäraselt lõpuni viia. Käesolevas minikonkursi käigus on ilmnenud, et pakkumuse

esitamise ettepaneku lisas 2 toodud tingimust „Protsessor/CPU“ on võimalik mitmeti tõlgendada.

Kuna pakkumuste esitamise tähtpäev on möödunud, et ole hankijal võimalik enam vastavat

tingimust täpsustada ja seega ka minikonkurssi õiguspäraselt lõpuni viia.

Määratlemata õigusmõiste „põhjendatud vajaduse korral“ sisustamisel tuleb arvesse võtta

varasemas kohtupraktikas väljendatud seisukohti. Nii Euroopa Kohtu (vt nt Euroopa Kohtu lahend

C-27/98, p-d 23 ja 25; T-383/06 ja T-71/07, p 59) kui ka Eesti kohtute praktikas on siiani

tunnustatud hankija väga laia diskretsiooniruumi hankemenetluse kehtetuks tunnistamise

otsustamisel. Kohtute läbiv seisukoht on, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on

õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3)

ning reaalne.

VAKO on asjas 152-18/192918 asunud seisukohale, et põhjendatud vajaduseks hankemenetluse

kehtetuks tunnistamiseks saavad olla hankemenetluse käigus ilmnevad erinevad probleemid, mis ei

võimalda hankijal menetlust jätkata ja seda õiguspäraselt lõpuni viia. Need probleemid ei pea

olema tõsised, kaalukad ega erandlikud. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine võib olla

põhjendatud ka siis, kui hankija eksis millegi vastu menetluse läbiviimise käigus ja seda viga ei ole

võimalik selles menetluses enam parandada.

Käesoleva minikonkursi käigus ilmnes asjaolu, et hankija on pakkumuse esitamise ettepaneku lisas

2 (tehniline kirjeldus) sätestanud tingimuse, mida on võimalik mitmeti tõlgendada. Vastava

tingimuse täpsustamiseks oleks vaja minikonkursi alusdokumente muuta, mida ei ole võimalik

teha pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva.

Eelneva põhjal otsustab hankija minikonkursi pakkumuse esitamise ettepaneku dokumendi punkti

6.2 alusel minikonkursi „850 A1 lauaarvuti rentimine“ (292611) RIT raamlepingu nr 5-3/24-0288-

1 alusel kehtetuks tunnistada, sest minikonkursi alusdokumentide muutmine pärast pakkumuste

3(3)

esitamise tähtpäeva ei ole enam võimalik. Kaalunud eeltoodud asjaolusid on hankija veendunud, et

käesolevat minikonkurssi ei ole hankijal võimalik õiguspäraselt, sh riigihangete üldpõhimõtteid

järgides, lõpuni viia.

Hankija tegevust on võimalik vaidlustada riigihangete seaduse § 185 sätestatud korras ja § 189

toodud tähtaegadel.

Komisjoni liikmena kinnitan, et mul ei ole ega ole olnud pakkujaga selliseid suhteid, mis võivad

tekitada õigustatud kahtlusi minu erapooletuses. Selliste asjaolude ilmnemisel kohustun teavitama

asjaoludest viivitamatult oma vahetut juhti ja hanke eest vastutavat isikut.

allkirjastatud digitaalselt