Väljaminev kiri

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Mäealuse 2/2, Tallinn 12618

Telefon 612 6200

E-post [email protected]

Reg. kood 70008440

www.smit.ee

Riigihangete vaidlustuskomisjon

[email protected]

06.06.2025 nr 3-10/41

Hankija täiendavad seisukohad vaidlustuses riigihankes 292611

Vaidlustaja: Green IT OÜ

Registrikood: 11306239

Mustamäe tee 3, Tallinn

[email protected], [email protected]

esindaja: Asko Pukk

AS SEB Liising

Registrikood 10281767

Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus registrikood: 70008440

Mäealuse 2/2, 12618 Tallinn

telefon: 612 6200

e-post: [email protected]

Hankija esindaja Tanel Terase

e-post: [email protected]

telefon: 5911 6527

Esindusõiguse alus: peadirektori 29.11.2024

otsus nr 1-1/88 „Õiguse ja hangete osakonna

põhimäärus“ p 3.5

1. Hankija jääb oma varasemate taotluste ja seisukohtade juurde.

2. Vaidlustaja märgib, et ta ei mõista, miks hankija lähtub hanke alusdokumentides sätestatud

vastavustingimustest, millele tugineb AS Atea käsitlus vastavast CPU kohta sätestatud

nõudest. Hankija on seisukohal, et vastavalt riigihangete seaduse § 114 lõikele 1 kontrollib

hankija pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, mitte

kellegi soovidele või sellele, mida oleks olnud mõistlik tingimusena sätestada. Kui tingimus

2(3)

on sõnastatud viisil, et CPU peab testil saama vähemalt 30 000 punkti ja mitte keskmiselt

30 000 punkti, siis tingimusele vastab pakkumus, mille esemeks oleva seadme CPU on

saanud testis vähemalt 30 000 punkti ning ka pakkumus, mis on saanud testis keskmiselt

30 000 punkti.

3. Hankija on iseenesest nõus vaidlustajaga, et vastavustingimust CPU osas tuleb käsitleda

TsÜS § 75 lg 2 järgi nii nagu mõistlik isik sellest aru saab. Erinevalt vaidlustajast leiab aga

hankija, et mõistlik isik ei pea eeldama testide keskmist tulemust, kui see tingimuses nii

sõnastatud ei ole. Vaidlustaja ei ole ka selgitanud, miks mõistlik isik peaks tingimust

mõistma kui keskmist tulemust, kui see nii kirjas ei ole. Hankija on nõus, et valdkonna

eksperdi jaoks on üldjuhul loogiline, et CPU puhul nõutakse testide keskmist tulemust

teatud piirväärtuses, mitte üksiku testi tulemust piirväärtuses, ent see ei pruugi alati nii olla.

Hankija on seejuures seotud riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustega RHS §

114 lg 1 kohaselt ja kui need ei sisalda CPU osas viidet keskmisele testi tulemusele, siis ei

ole hankijal ega ka mõistlikul isikul võimalik tingimust taoliselt hiljem sisustama asuda,

sest sellist nõuet ei ole sätestatud.

4. Vaidlustaja viidatud riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuses nr 170-19/206522 on punktis

10 ühtlasi ka välja toodud järgnev: „Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustuse korral

mõne riigihanke alusdokumendi tingimuse või nõude sisu üle tuleb kõigepealt võtta

seisukoht selles, milline sisu tuleneb sõnastusest, lause ehitusest (st grammatiliselt

tõlgendada), seejärel kindlaks teha, kuidas pidi tingimusest või nõudest aru saama

sõlmitava hankelepingu valdkonna spetsialist ja kas tõlgendamise tulemusena on tagatud

tingimuse või nõude kehtestamise eesmärgi täitmine. Kui tingimusest või nõudest võib aru

saada erinevalt, tuleb seda asuda laiendavalt tõlgendama.“

5. Hankija jääb kooskõlas viidatud vaidlustuskomisjoni praktikaga seisukohale, et kuivõrd

CPU vastavustingimuse sõnastuses puudub viide CPU testi tulemuste „keskmisele“

piirväärtusele, ei saa ka valdkonna spetsialist tingimuse sõnastusest tulenevalt tingimust

asuda sisustama selliselt, et see sisaldab hoopis nõuet CPU testi tulemuste keskmisele

piirväärtusele. Seejuures on oluline, et kui nõudest võib aru saada erinevalt, mis antud juhul

ilmselgelt nii on, siis tuleb tingimust tõlgendada laiendavalt ehk vastavaks lugeda ka

pakkumused, mille esemeks oleva arvuti CPU on testis saanud vähemalt ühel korral üle

30 000 punkti ja mis ei vasta hankija tegelikele vajadustele, kui CPU pole testis keskmiselt

30 000 punkti saanud. Oleme tekkinud probleemist teavitanud ka raamlepingu sõlmimist

korraldanud keskset hankijat Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust, kes on

nentinud tingimuse sõnastuse probleemi ja väljastanud hankijatele soovituse edaspidi

tingimust täpsustada vajadusel viitega „keskmisele“ testi tulemusele (lisa 1). Seega ei vasta

tõele ka vaidlustaja väide, et üksnes hankija käsitleb vastavustingimust sellisena, nagu see

on sõnastatud.

6. Hankija juhib vaidlustuskomisjoni tähelepanu asjaolule, et vaidlustaja ei vaidle vastu

sellele, et hankija vajadustele vastab renditav seade, mille CPU on vastavustingimuses

viidatud testis saanud keskmiselt enam kui 30 000 punkti ning hankija vajadustele ei vasta

seade, mis on vastavustingimustes viidatud testis saanud keskmiselt vähem kui 30 000

punkti. Seega nõustub vaidlustaja, et riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjendus, mille

kohaselt riigihanke alusdokumentides sätestatud vastavustingimus CPU kohta ei vasta

hankija vajadustele, on asjakohane ega ole kuidagi otsitud. Hankija hinnangul on taoline

CPU võimekus minimaalselt vajalik selleks, et renditavad arvutid 4 aastase rendiperioodi

jooksul kasutajatele suuremaid ebamugavusi kasutamisel ei põhjustaks. Hankija on

3(3)

seadmetele tingimusi sätestades niigi optimeerinud nõudeid seadmetele, et saada oma

vajadustele vastavad arvutid võimalikult soodsalt.

7. Hankija on vaidlustuskomisjonile edastanud tõendid, mille kohaselt AS Atea odavaim

pakkumus vastavusotsuses toodud ainsas mittevastavas osas täiendava kontrolli tulemusel

siiski vastab vastavustingimustele. Seega on tõene ka hankija väide riigihanke kehtetuks

tunnistamise otsuses, et menetlusega jätkamisel oleks hankija sunnitud rentima seadmeid,

mis vastavad küll riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele, ent mitte hankija

vajadustele, sest hankija on vastavustingimuste sätestamisel eksinud ning jätnud märkimata

CPU testi tulemuste keskmise piirväärtuse nõude. Igal juhul ei oleks menetlusega jätkamisel

ja hankija varasema eksimuse kõrvaldamisel vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustes

edukas enam vaidlustaja pakkumus, mistõttu puudubki vaidlustajal perspektiiv

hankelepingu sõlmimiseks ka juhul, kui riigihanke kehtetuks tunnistamise otsus

tunnistataks kehtetuks.

8. Hankijal on kahju, et riigihanke alusdokumentides on CPU vastavustingimuse sätestamisel

aset leidnud inimlik eksitus ja vabandab vaidlustaja ja riigihangete vaidlustuskomisjoni ees

sellest tingitud ebamugavuste pärast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Terase

jurist

[Lisa: Loetelu]

Tanel Terase, [email protected]