Arvamus

RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie: 02.05.2025 nr 8-1/3965-1 Meie: 29.05.2025nr RP-1-6/25/5370

Arvamus karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise

seaduse (ennetähtaegne vabanemine, kriminaalhooldus, oportuniteet) eelnõule

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus karistusseadustiku muutmise ja sellest

tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, millega muudetakse kinnipeetavate

tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise võimalusi karistuse kandmise aluseks oleva

kuriteo raskusastme järgi. Kui täisealisena kuriteo sooritanud kinnipeetav on kandnud kaks

kolmandikku või kolm neljandikku karistusest, vabastataks ta ilma kohtu sellekohase

menetluseta. Selliste kinnipeetavate ennetähtaegse vabanemise vältimiseks, kes võivad

vabanedes suure tõenäosusega toime panna uue kuriteo, on vanglal ja prokuratuuril õigus enne

nimetatud tähtaja saabumist esitada kohtule põhjendatud ettepanek kinnipeetava vabastamata

jätmiseks. Eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate tingimisi enne tähtaega

vabastamise korda ei muudeta. Samuti antakse kriminaalhooldussüsteemile võimalus

kujundada kriminaalhooldusaluse katseaega rohkem tema vajaduste ja käitumise järgi,

asendades või lisades käitumiskontrolli kohustusi. Muudatusega vähendatakse kohtu

töökoormust. Kriminaalhooldusele sätestatakse ka laiem kohustus kriminaalmenetluse

lõpetamisel pandud kohustuste täitmise jälgimiseks. Muudatuste tulemusel väheneb vajadus

pöörduda iga kord kinnituse saamiseks kohtu poole, otsused tehakse vanglateenistuses, järgides

kohtu varem määratud tingimusi.

Prokuratuur tervitab eelnõud, mille eesmärk on vähendada kohtute ja prokuratuuri

töökoormust, täiendades vanglast ennetähtaegse vabastamise protseduuri, muutes

kriminaalhoolduse paindlikumaks ning suunates oportuniteediga pandavate kohustuste täitmise

korraldamise ja järelevalve rohkem kriminaalhooldussüsteemi.

Ennetähtaegse vabastamise osas teeb prokuratuur ettepaneku kaaluda, kas õiguspoliitiliselt

oleks põhjendatud sätestada tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsioonis erisus, mis

välistab nii-öelda automaatse ennetähtaegse vabastamise näiteks karistusseadustiku 8., 15., 16.

ja 22. peatükis sätestatud kuritegudes süüdimõistetute puhul või kitsamalt väljendatud

kuritegude kataloogi puhul, näiteks riigivastaste kuritegude, avaliku rahu- ja inimsusevastaste

kuritegude, samuti kuritegeliku ühendusega seotud kuritegude toimepanemises süüdimõistmise

puhul. Selline erand annab üldpreventiivselt normi adressaatidele selge signaali, et kõnealuseid

kuritegusid peetakse eriti taunitavaks, kuid ei välistaks süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset

vabastamist hetkel kehtiva regulatsiooni pinnalt. Samuti võib süüdimõistetu karistuse kandmise

ajal käituda selliselt, et ennetähtaegne vabanemine pole põhjendatud, mistõttu palub

2 (3)

prokuratuur kaaluda, kas uue kuriteo toimepanemine vanglas ei võiks olla automaatselt

ennetähtaegset vabastamist välistav/edasilükkav asjaolu.

Prokuratuur nõustub ennetähtaegset vabastamist puudutavate muudatustega, kuid on

seisukohal, et reguleerimist vajab veel järgnev praktiline küsimus. Kuigi prokuratuuril on

muudatuste kohaselt õiguse reageerida, siis kuidas prokuratuur õigel ajal sellisest vabanemise

hetkest teada saab. Ei ole mõeldav, et prokuratuur hakkab iseseisvalt arvestust pidama karistuste

üle selleks, et õigel ajal kohtu poole pöörduda. See tekitaks prokuratuurile hoopis lisakohustuse

ja lisa ressursikulu. Praegu ei ole muudetud sätetes seda kuidagi reguleeritud, kuid peaks olema

selgelt sätestatud, et vangla annab sellisest juhtumist prokuratuurile õigel ajal teada. Kui

vanglale teatamise kohustust sätestatud pole, siis on alust kahelda, et asutus hakkab ressursi

säästu tingimustes omaalgatuslikult mingi ülesandega tegelema. Prokuratuurilt ei saa aga

eeldada, et iseenesest teatakse, millal keerulistes juhtumites süüdimõistetud vabanevad,

ammugi pole prokuratuuril iseloomustavaid andmeid karistuse kandmise kulgemise kohta.

Puutuvalt karistusseadustiku muudatusse punktis 9, millega täiendatakse paragrahvi 75 lõikega

31 sõnastuses „(31) Kriminaalhooldusametnik võib muuta või asendada süüdlasele

käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdlasele lisaks käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatud kohustusi. Kui süüdlane ei anna käesoleva paragrahvi lõike 2 sissejuhatavas

lauseosas nimetatud nõusolekut, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande

kohtule.“, märgib prokuratuur, et konkreetse muudatusega esineb oht, et kriminaalhooldus

hakkab muutma kohtu poolt määratud kohustusi enda suva järgi. Näiteks kui ei saada

sotsiaalprogrammi gruppi kokku, avaneb võimalus määratud kohustus iseseisvalt tühistada.

Prokuratuur ei soovi, et kohtu poolt määratud kohustustest lihtsakäeliselt loobutaks pelgalt

sellepärast, et nende täitmine või kontrollimine on kriminaalhooldusele ebamugav. Eeltoodust

tulenevalt võiks prokuratuuri hinnangul paragrahvi 75 täiendada lõikega 31 näiteks järgmises

sõnastuses: „Kriminaalhooldusametnik võib muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli

ajaks määratud kohustusi, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks.“.

Vastav täpsustus looks kriminaalhooldusele vähemalt mingi põhistamiskohustuse.

Lisaks näeb prokuratuur oportuniteedikohustuste kriminaalhooldusele üleandmise osas

murekohta selles, et seletuskirja järgi võtab kriminaalhooldus üle vaid need

kohustused/programmid, mis on kriminaalhooldusel olemas ning kui kriminaalhoolduses on

juba täidetavad kohustused, ka kõik muu.1 Sellise pooliku lahendusega ei saavutata loodetud

eesmärki „tekitada selgem rollijaotus prokuratuuri ja kriminaalhoolduse vahel ning selle kaudu

vabastada prokuratuur kriminaaltäitevülesannetest, mille täitmiseks prokuratuuril ei ole ei

sobivat struktuuri ega spetsialiste“, kuna suur osa praegusel ajal määratavatest kohustustest ei

sisalda kriminaalhoolduse elemente. Asjakohane näide on roolijoodikute oportuniteet, mille

puhul ei ole rahalist makset ega kriminaalhoolduse korraldatavaid programme/ÜKT-d ja

seletuskirja loogika järgi justkui kriminaalhooldusele neid täitmiseks saata ei saa. Iseenesest on

aga kriminaalhooldusseaduse paragrahvi 2 punkt 3 muudetud sõnastus avaram „(3) isik, kelle

suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus määranud

kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille

täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas;“ ning kui sellega on mõeldud, et

1 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 12:

„Muudatuse tulemusel ei lähe kõik KrMS § 201 lõikes 2 ja § 202 lõikes 2 sätestatud kohustused automaatselt

täitmiseks kriminaalhooldusele, vaid sinna suunatakse need kohustused, mille täideviimine või täideviimise

järelevalve on otstarbekam korraldada kriminaalhooldusosakonnas. Kui ainus kohustus on näiteks rahasumma

kandmine riigituludesse, mille kontrollimine on prokuratuuril endal väga lihtne (selleks on olemas eraldi link

digitoimikus), ei ole otstarbekas kohustust suunata täitmiseks kriminaalhooldusosakonda. Kui aga pannakse

isikule kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ja sobiv programm on kriminaalhooldusosakonnas olemas, on igati

kohane saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusele. Kui isikul on mitu kohustust, millest osa täidetakse

kriminaalhooldusosakonnas (näiteks ÜKT ja sotsiaalprogramm) ja mõni mujal (näiteks ravile pöördumine või

alkoholi biomarkeri testi tegemine), siis teeb kriminaalhooldusametnik ka mujal täidetava kohustuse üle

järelevalvet).“.

3 (3)

kriminaalhooldusele antud volitusnormi alusel saavad tulevikus prokuratuur ja

kriminaalhooldus juba täpsemalt kokku leppida, kelle ja milliseid kohustusi täitma/jälgima

hakataks, prokuratuuri hinnangul probleemi ei teki.

Prokuratuur toetab karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõud ning sellega kohtute ja prokuratuuri töökoormuse vähendamist lahendite

täitmisel.

Austusega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

riigi peaprokurör