Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus

1

EELNÕU

20.03.2026

Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning

kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 69 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või

kriminaalhooldusametnik määrata süüdlasele täiendavaid käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2

sätestatud kohustusi või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud

aresti või vangistuse täitmisele.“;

2) paragrahvi 692 lõike 9 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „või kohus määrata talle

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule ja allutada

süüdlane täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul või pöörata“ tekstiosaga „, kohus

või kriminaalhooldusametnik määrata talle täiendavaid käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2

sätestatud kohustusi ja allutada süüdlane täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul

või kohus pöörata“;

3) paragrahvi 74 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või

paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib

kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või kriminaalhooldusametnik

määrata talle lisaks käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud kohustusi või kohus pikendada

katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.“;

4) paragrahvi 75 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) täitma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimiskohustust;“;

5) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata,

milliseid kontrollnõudeid on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima. Kohus määrab

kontrollnõuded käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–6 nimetatute seast.“;

2

6) paragrahvi 75 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „võib kohus“ sõnadega

„või süüdlase nõusolekul kriminaalhooldusametnik käesolevas seadustikus sätestatud

juhtudel“;

7) paragrahvi 75 lõike 2 punktidest 1, 4 ja 7 jäetakse välja sõna „kohtu“;

8) paragrahvi 75 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) täitma muud asjakohast kohustust, kui ta on selleks nõusoleku andnud.“;

9) paragrahvi 75 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohus võib muuta, asendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud

kontrollnõudeid või kohustusi või panna süüdlasele täiendavaid kontrollnõudeid või kohustusi

vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatule.“;

10) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kriminaalhooldusametnik võib süüdlase nõusolekul muuta või asendada süüdlasele

käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või

ebaotstarbekaks, või panna süüdlasele täiendavaid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

kohustusi. Kui süüdlane ei anna selleks nõusolekut, esitab kriminaalhooldusametnik

erakorralise ettekande kohtule.“;

11) paragrahvi 75 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kohus“ sõnadega „või

kriminaalhooldusametnik“;

12) paragrahvide 76 ja 77 pealkirja täiendatakse pärast sõna „vabastamine“ sõnadega „süüdlase

allutamisega käitumiskontrollile“;

13) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlane, välja arvatud

süüdlane, kes on toime pannud käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud riigivastase süüteo,

allutatakse käitumiskontrollile, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud tema

allutamist käitumiskontrollile.“;

14) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlane, välja arvatud süüdlane, kes on toime pannud

käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud riigivastase süüteo, allutatakse käitumiskontrollile,

kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kolm neljandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte

vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud tema allutamist käitumiskontrollile.“;

15) paragrahvi 76 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 76 lõiget 5 täiendatakse pärast esimest lauset kahe lausega järgmises sõnastuses:

3

„Kui ärakandmata karistusaeg on lühem kui kolm kuud, määratakse katseaeg kahekordse

ärakandmata karistusaja ulatuses. Kui ärakandmata karistusaeg on lühem kui 15 päeva,

määratakse katseajaks üks kuu.“;

17) paragrahvi 76 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, ei allu

elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse

väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või

kriminaalhooldusametnik määrata talle täiendavaid käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2

sätestatud kohustusi või kohus pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või

pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.“;

18) paragrahvi 761 pealkirja täiendatakse pärast sõna „vabastamine“ sõnadega „ja allutamine

käitumiskontrollile“;

19) paragrahvi 761 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Süüdlane, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, allutatakse

käitumiskontrollile:

1) teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära

kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei

ole keelanud tema allutamist käitumiskontrollile;

2) esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks

kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud

tema allutamist käitumiskontrollile.“;

20) paragrahvi 761 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „otsustamisel ja“ sõnadega

„käitumiskontrolli ajaks“;

21) paragrahvi 761 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 77 lõikest 2 jäetakse välja sõna „ennetähtaegsel“;

23) paragrahvi 77 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu

elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või

kriminaalhooldusametnik määrata talle täiendavaid käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2

sätestatud kohustusi või kohus pikendada käitumiskontrolli aega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega, või pöörata karistuse täitmisele.“;

24) paragrahvi 78 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§-des 76, 761 ja 77“ tekstiosaga „§ 76

lõigetes 1 ja 2, § 761 lõikes 1 ja §-s 77“;

25) paragrahvi 78 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) käesoleva seadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud juhtudel isiku

vanglast vabanemise kuupäevast.“;

4

26) paragrahvi 87 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui isik jätab kontrollnõuded järgimata või kohustused täitmata, võib

kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus talle määratud käitumiskontrolli

aega kuni ühe aasta võrra pikendada ning kriminaalhooldusametnik või kohus võib muuta

isikule määratud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõigetes 2, 3 ja 31 sätestatule.“;

27) paragrahvi 871 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „vägivalla

kasutamine“ tekstiosaga „, või kui isikut on karistatud käesoleva seadustiku §-des 255 või 256

sätestatud kuriteo eest“;

28) paragrahvi 871 lõikes 4 asendatakse sõna „määrata“ tekstiosaga „, kohus või

kriminaalhooldusametnik määrata“;

29) paragrahvi 871 lõikes 5 asendatakse sõna „kergendada“ tekstiosaga „muuta, asendada“.

§ 2. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 11 punktis 6 asendatakse sõna „vangistusseaduses“

sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses“.

§ 3. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 154 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseaduse“

sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“.

§ 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse § 38 lõike 1 punktis 4, § 70 lõike 3 punktis 6, § 8011 lõike 1 punktis

5, § 81 lõike 4 punktis 4, § 171 lõikes 1, § 172 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna

„vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“ vastavas käändes.

§ 5. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) vanglateenistusel vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 1054 lõike 1 punktis 1 ja §

1055 lõikes 3 nimetatud isikule taustakontrolli tegemiseks ning kinnipeetava või

kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamiseks;“.

§ 6. Kodakondsuse seaduse muutmine

Kodakondsuse seaduse § 24 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus-

ja kriminaalhooldusseaduse“.

§ 7. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine

Kohtuekspertiisiseaduse § 17 lõike 1 punktides 2–4 asendatakse sõna „vangistusseaduse“

sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“.

§ 8. Konsulaarseaduse muutmine

5

Konsulaarseaduse § 121 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduse“.

§ 9. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduse § 31 lõikes 8 ja § 46 lõikes 5 asendatakse sõna „vangistusseaduse“

sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“.

§ 10. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 992 lõikes 1 asendatakse sõna „vangistusseadustiku“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduse“;

2) paragrahvi 1262 lõike 10 esimeses lauses, § 3952 lõikes 3, § 3954 lõigetes 1 ja 4 ning § 426

lõike 2 punktides 1–3 asendatakse sõna „vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseadus“ vastavas käändes.

3) paragrahvi 425 lõikes 1 asendatakse sõnad „arstliku komisjoni otsuse“ sõnadega

„tervishoiutöötaja arvamuse“;

4) paragrahvi 426 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kriminaalasja lahendanud maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt

karistusseadustiku § 76 lõikes 1 või 2, § 761 lõikes 1 või §-s 77 sätestatud karistusaja

ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.“;

5) paragrahvi 426 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest

karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 või § 761 lõike 1 alusel ning määrab,

et enne karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppemist

kohtus süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist enam ei arutata, määrab täitmiskohtunik

süüdimõistetule karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel

käitumiskontrollile allutamise puhuks katseaja ja käitumiskontrolli ajal kohaldatavad

kohustused.

(12) Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest

karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 või § 761 lõike 1 alusel ning keelab

süüdimõistetu allutamise käitumiskontrollile karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761

lõikes 2 sätestatud tähtajal, määrab täitmiskohtunik tähtaja, mille lõppedes vabastamist uuesti

arutatakse, või tähtaja, mille lõppedes süüdimõistetu käitumiskontrollile allutatakse, ning

selleks puhuks katseaja ja käitumiskontrolli ajal kohaldatavad kohustused, kui vangla või

prokuratuur ei ole esitanud taotlust keelata süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile.“;

6) paragrahvi 426 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

6

„Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, võib

määrata vabastamise küsimuse uuesti arutamiseks tähtaja, mis on:

1) karistusseadustiku § 761 lõikes 2 sätestatud tähtajast lühem;“;

7) paragrahvi 426 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Vangla või prokuratuuri põhjendatud taotlusel võib täitmiskohtunik keelata süüdimõistetu

allutamise käitumiskontrollile karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel.

Sellisel juhul määrab täitmiskohtunik tähtaja, mille lõppedes vabastamist uuesti arutatakse, või

tähtaja, mille lõppedes süüdimõistetu käitumiskontrollile allutatakse, ning selleks puhuks

katseaja ja käitumiskontrolli ajal kohaldatavad kohustused, kui vangla või prokuratuur ei ole

esitanud uuesti taotlust keelata süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile.

(22) Vangla või prokuratuuri taotluse süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamise keelamiseks,

mis on esitatud hiljemalt 30 päeva enne karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes

2 sätestatud tähtaega, vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne

päeva jooksul. Taotluse, mis on esitatud käesoleva lõike esimeses lauses märgitust hiljem,

vaatab täitmiskohtunik läbi hiljemalt 24 tundi enne karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või

§ 761 lõikes 2 nimetatud tähtaega.“;

8) paragrahvi 426 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui kohus ei ole määranud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud katseaega ega

käitumiskontrolli ajaks kohustusi süüdimõistetule, kes vabaneb karistusseadustiku § 76 lõike

11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel, määrab täitmiskohtunik need viivitamata vangla või

kriminaalhooldusametniku taotluse alusel.“;

9) paragrahvi 427 lõikes 1 asendatakse sõna „kergendamise“ tekstiosaga „muutmise,

asendamise“;

10) paragrahvi 4271 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemise korral ning kui käesoleva

seadustiku § 201 lõike 2 punktides 3 ja 6 või § 202 lõike 2 punktides 3–7 sätestatud kohustused

täidetakse kriminaalhooldusosakonnas, võib kriminaalhooldusametnik isikule pandud

kohustusi tema nõusolekul muuta või asendada, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või

ebaotstarbekaks, või määrata täiendavaid kohustusi. Kui isik ei nõustu kohustuste muutmise

või asendamise või täiendavate kohustuste määramisega, esitab kriminaalhooldusametnik

erakorralise ettekande kohustused määranud kohtule või prokuratuurile. Kohustuste täitmata

jätmise korral esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande prokuratuurile.“.

§ 11. Kõrgharidusseaduse muutmine

Kõrgharidusseaduse § 16 lõike 6 punktis 5 asendatakse sõna „vangistusseaduses“ sõnadega

„vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses“.

§ 12. Maksukorralduse seaduse muutmine

7

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) kinnipeetav ja vahistatu seoses vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses sätestatud rahaliste

kohustuste täitmisega.“;

2) paragrahvi 17 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „samuti“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduses ja“;

3) paragrahvi 29 punkti 47 täiendatakse pärast sõna „täitmiseks“ tekstiosaga „, vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduses sätestatud kinnipeetava ja vahistatu rahaliste kohustustega seotud

ülesannete täitmiseks“.

§ 13. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 1 lõikes 21 ja § 52 lõikes 31 asendatakse sõna

„vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“ vastavas käändes.

§ 14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 47 lõikes 3 asendatakse sõna „vangistusseaduses“ sõnadega

„vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses“.

§ 15. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 31. Kinnipeetava ja vahistatu vastu esitatud rahalise nõude täitmine

(1) Kinnipeetava või vahistatu vanglasisesele isikuarvele kantavatele summadele pööratakse

sissenõue vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 44 lõike 2 punktis 1 sätestatud korras.

Kinnipeetav summa arvutatakse vastavalt vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse §-le 44.“;

2) paragrahvi 31 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 62 lõikes 6 asendatakse sõna „vangistusseaduses“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduses“.

§ 16. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse muutmine

Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse § 3 lõikes 3 asendatakse

sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“.

§ 17. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna

„vangistusseaduses“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses“.

§ 18. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

8

1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“;

2) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolev seadus sätestab vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimise

korra ja korralduse ning vanglateenistuse, teenistuse vanglaametnikuna, kriminaalhoolduse ja

kriminaalhooldusametniku mõiste ja tingimused.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses:

„§ 12. Avaliku teabe seaduse ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse kohaldamine

(1) Vangla võib kinnipeetava märgukirjale või selgitustaotlusele vastata suuliselt, kui

märgukirjast või selgitustaotlusest nähtub, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Suulise

vastamise aja ja vastuse sisu kohta tehakse märge käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 7

nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali.

(2) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 7 nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali kaudu

kinnipeetava poolt vanglale esitatud pöördumistele ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 21

lõiget 1 ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse § 5 lõikeid 3 ja 4. Kui pöördumise lahendamine ei kuulu vangla pädevusse, teavitab

vangla kinnipeetavat, milline asutus on pädev pöördumisele vastama.

(3) Teave vanglateenistuse struktuuriüksuste isikkoosseisu kohta tunnistatakse asutusesiseseks

kasutamiseks, kui sellise teabe avalikuks tulek ohustaks riigi, avalikku või vangla julgeolekut.“;

4) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

㤠31. Kriminaalhooldusalune

Kriminaalhooldusalune on:

1) süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja

järelevalve alla;

2) süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga või narkomaanide

sõltuvusraviga või osaliselt asendatud seksuaalkurjategijate kompleksraviga;

3) isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ja kellele prokurör või kohus on määranud

kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille

täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas;

4) kahtlustatav või süüdistatav, kellel tõkendina kohaldatud vahistamine on asendatud

elektroonilisele valvele allumise kohustusega;

5) kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise

valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu;

6) süüdlane, kelle arest on asendatud üldkasuliku tööga või kellele kohus on määranud

üldkasuliku töö tegemise kohustuse karistusseadustiku § 87 alusel;

7) kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on prokurör või kohus tellinud kohtueelse

ettekande.“;

9

5) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Täitmisplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

6) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) tagada ülevaade kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest ja sealt maha arvatud

summadest ning korraldada kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete ja võlgade

täitmist.“;

7) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „läbiotsimise,“ sõnaga „läbivaatuse,“;

8) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse punktidega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:

„131) andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed, kriminaalhooldusaluse alkoholi tarvitamise

keelu täitmist kontrolliva elektroonilise valve seadme kasutamise võimalikkuse

väljaselgitamise või kasutamise kohta;

132) andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed, kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise

kontrollimise seadme kasutamise võimalikkuse väljaselgitamise või kasutamise kohta;“;

9) paragrahvi 53 täiendatakse punktidega 20–22 järgmises sõnastuses:

„20) andmed isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta;

21) andmed isikuarvelt maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta;

22) andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta.“;

10) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vangiregistrisse kantud andmed kantakse üle registri arhiivi kolm kuud pärast vangistuse,

aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse lõppemist või muude andmete sisestamist.

Vangiregistrisse kantud arestiga seotud andmeid säilitatakse arhiveerituna kümme aastat ja

muid andmeid 50 aastat registri arhiivi kandmise kuupäevast arvates. Vangiregistri

põhimääruses võib sätestada lühema andmete arhiivi kandmise ja säilitamise tähtaja. “;

11) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Isik võetakse vanglasse vastu jõustunud kohtuotsuse või -määruse koopia alusel, tema

isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isikusamasuse tuvastamist

võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“;

12) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõna „läbiotsimine“ sõnaga „läbivaatus“ vastavas

käändes“;

13) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pärast kinnipeetava saabumist tehakse kindlaks tema eluloolised andmed, määratakse

kindlaks tema psühholoogilis-sotsiaalne prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on

vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks käesoleva seaduse § 16

kohaselt.“;

14) paragrahvi 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

10

15) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglateenistuse ametnikul on õigus teha kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isikule

turvakontrolli ja läbivaatust. Käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isikute turvakontroll ja

läbivaatus on lubatud vaid põhjendatud kahtluse korral. Selle viib läbi külastajaga samast soost

vanglateenistuse ametnik. Asjad, mille omamine vanglas on keelatud, võtab vanglateenistus

kokkusaamise ajaks ajutisele hoiule.“;

16) paragrahvi 27 lõike 11 tekst loetakse lõikeks 12 ja paragrahvi täiendatakse lõikega

11 järgmises sõnastuses:

„(11) Valdkonna eest vastutava ministri määrusega võib täiendada käesoleva seaduse §-s 26

nimetatud isikute loetelu, kellele ei tehta vanglasse sisenemisel turvakontrolli ega läbivaatust.“;

17) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab.

Telefonikõne korral on vanglateenistusel õigus registreerida telefonikõnes osaleja ees- ja

perekonnanimi või asutuse puhul nimetus, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus.

Kirjavahetuse korral on vanglateenistusel õigus registreerida kirjavahetuses osaleja ees- ja

perekonnanimi või asutuse puhul nimetus, aadress ning kirja saatmise aeg.

(2) Kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad avab vanglateenistuse ametnik

kinnipeetava juuresolekul ja võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla

sisekorraeeskirjaga keelatud. Avada ei või kirju, mille on saatnud või mis saadetakse järgmistele

asutustele või isikutele:

1) kaitsja;

2) advokaadist esindaja;

3) oma riigi konsulaartöötaja;

4) ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses.

(3) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida

kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis sätestatud alustel ja korras.

(4) Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib

vanglateenistuse ametnik jätta kirja ära saatmata, kui:

1) kiri ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või korda;

2) kirja edastamine võib kaasa tuua kuriteo toimepanemise;

3) kiri ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke;

4) kiri on koostatud salakirjas või loetamatult.

(5) Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ei või jätta ära

saatmata kinnipeetava kirju lõikes 2 nimetatud asutustele või isikutele.”;

18) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 311 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui kinnipeetav kasutab internetti viisil, mis on vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud eesmärkidega, on vanglateenistusel õigus piirata interneti kasutamist või sellele

juurdepääsu nii, et on tagatud interneti kasutamine kooskõlas lõikes 1 sätestatud eesmärkidega.

11

(5) Interneti kasutamise ja sellele juurdepääsu piiramise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“;

20) paragrahv 321 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kinnipeetavale, kes on väljasaadetav väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

tähenduses, võimaldatakse vaid iseseisev riigikeeleõpe.“;

22) paragrahvi 341 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise alused ja määrad ning tasu arvutamise ja

maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

23) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kinnipeetav, kes on vanaduspensioniealine riikliku pensionikindlustuse seaduse

tähenduses;“;

24) paragrahvi 43 lõike 2 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kinnipeetava töötasu määrad ning töötasu arvutamise ja maksmise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega“;

26) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad

kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.

(2) Vanglasisesele isikuarvele kantavad summad jaotatakse järgmiselt:

1) 50 protsenti kantakse täitmisele pööratud rahaliste nõuete täitmiseks rahalise nõude esitajale,

kui selleks on olemas tehniline võimekus, või Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses

kinnipeetava nimele avatud kontole või nende võimaluste puudumise korral kinnipeetava

maksukorralduse seaduse § 105 lõikes 1 nimetatud kontole (edaspidi ettemaksukonto);

2) 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena isikuarvel;

3) ülejäänud summa jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla

sisekorraeeskirjas sätestatud korras.

(3) Ettemaksukontole kantud summale kohaldatakse maksukorralduse seaduse §-s 34

tagastusnõude kohta sätestatut.

(4) Kui kinnipeetava vastu ei ole täitmisele pööratud rahalisi nõudeid, hoiustatakse

vanglasisesele isikuarvele laekuvast summast isikuarvel 20 protsenti vabanemistoetusena ja

ülejäänu jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas

sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu on täitmisele pööratud rahalisi nõudeid vähem kui 50

protsendi ulatuses isikuarvele kantavast summast, kantakse rahaliste nõuete katteks vajaminev

summa nõude esitajale, kui selleks on olemas tehniline võimekus, või Eestis tegutsevas

krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontole või nende võimaluste

puudumise korral ettemaksukontole, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena isikuarvel

ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla

sisekorraeeskirjas sätestatud korras.

12

(5) Kui maksejõuetusmenetluses on määratud usaldusisik, tasub kinnipeetavast võlgnik nõude

summa usaldusisikule või võlausaldajale enda isikuarvele vanglasiseseks kasutamiseks jäetud

summast.

(6) Vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu

alammäära täitumiseni.

(7) Kinnipeetava soovil võib:

1) vabanemistoetust hoiustada käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust suuremas summas;

2) kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks,

saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale, kanda Eestis tegutsevas krediidi- ja

makseasutuses enda nimele avatud kontole või kasutada muul eesmärgil, mis ei ole vastuolus

seadusega või ei ohusta vangla julgeolekut.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 nimetatud juhul ei ole kinnipeetaval õigust nõuda

vabanemistoetusena hoiustatud summa kasutamist vangla sisekorraeeskirjas sätestatud

korras.“;

27) paragrahv 441 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 53 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 65 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Vanglateenistuse ametnik võib kinnipeetava hea käitumise korral kustutada

distsiplinaarkaristuse ka enne ühe aasta möödumist.“;

30) paragrahv 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 68. Läbiotsimine, turvakontroll ja läbivaatus

(1) Vanglateenistuse ametnik võib keelatud esemete ja ainete avastamiseks läbi otsida:

1) elu- ja olmeruume;

2) teisi vangla ruume ja vangla territooriumi.

(2) Läbiotsimise eesmärk on leida ruumidest või territooriumilt vanglas keelatud aineid ja

esemeid vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud

teenistuslooma abil. Selle käigus otsitakse läbi ka ruumis või territooriumil asuvad esemed.

(3) Vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks on vanglateenistuse ametnikul õigus teha

kinnipeetavale ning vanglasse saabuvale ja vanglast väljuvale isikule turvakontrolli ja

läbivaatust.

(4) Vanglateenistuse ametnik kontrollib turvakontrolli käigus kinnipeetavat, vanglasse saabuvat

ja vanglast väljuvat isikut ning nende riietust ja asju vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi

või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil.

(5) Läbivaatus on vanglasse saabuva või sealt väljuva isiku või kinnipeetava, sealhulgas tema

keha, kehaõõnsuste ja riiete läbivaatamine eesmärgiga kontrollida, kas isiku kehasse või kehale

või riietesse on peidetud vanglas keelatud esemeid või aineid.

13

(6) Kehaõõnsuse läbivaatust võib teha üksnes juhul, kui muude meetmetega ei ole võimalik

läbivaatuse eesmärki saavutada ja see on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Kehaõõnsuse

läbivaatust võib teha ainult tervishoiutöötaja.

(7) Kui on alust arvata, et kinnipeetav peidab eset või ainet, mis on vanglas keelatud, vaadatakse

kinnipeetav läbi eelkõige järgmistel juhtudel:

1) tema vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel;

2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist;

3) objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil;

4) kinnipeetava kartserisse paigutamisel ja vanglasisesel saatmisel kartserirežiimil viibimise

ajal;

5) kinnipeetava vanglasisesel saatmisel, kui tema suhtes on kohaldatud täiendavaid

julgeolekuabinõusid või lukustatud kambri režiimil viibiv vahistatu puutub saatmise käigus

kokku teises kambris paikneva kinnipeetavaga;

6) kinnipeetava üksusest väljapoole saatmisel ja tagasi üksusesse saatmisel juhul, kui ta ei olnud

kogu saatmise ajal teda saatva vanglaametniku järelevalve all;

7) kinnipeetava jalutuskäigule minekul ja jalutuskäigult tulekul juhul, kui ta puutus teekonnal

kokku teise kinnipeetavaga, kellega tal muul ajal kokkupuudet ei ole, või kui jalutuskäigule

saatmise teekond ja jalutushoov või -boks ei olnud enne läbi otsitud;

8) kinnipeetava üksusesisesel saatmisel, kui tal on kokkupuude teise kinnipeetavaga, kellega tal

muul ajal kokkupuudet ei ole.

(8) Vanglateenistuse ametnik võib vaadata läbi vanglasse siseneva või vanglast väljuva isiku,

kui on alust arvata, et isikul võib olla kaasas keelatud esemeid või aineid, eelkõige järgmistel

juhtudel:

1) isik läheb pikaajalisele kokkusaamisele;

2) kinnipeetava organismis on varem pärast sama isikuga kokkusaamist tuvastatud narkootiline

või psühhotroopne aine ning narkootilise või psühhotroopse aine on oma uuringuga tuvastanud

ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

(9) Vanglateenistuse ametnik sisestab andmed läbivaatuse kohta vangiregistrisse.

(10) Turvakontrolli ja läbivaatust teeb isiku või kinnipeetavaga samast soost vanglateenistuse

ametnik. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli ja läbivaatust erandina

teha vanglateenistuse ametnik, kes ei ole isiku või kinnipeetavaga samast soost.

(11) Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse käigus võib vanglateenistuse ametnik kasutada

vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(12) Vanglateenistuse ametniku leitud keelatud esemed ja ained võetakse ära ning need

realiseeritakse või hävitatakse. Realiseerimisel saadud summa kantakse riigieelarvesse.

(13) Leitud dokumendid võtab vanglateenistus hoiule ja tagastab kinnipeetavale tema vanglast

vabanemisel.

(14) Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse täpsema korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“;

14

31) paragrahvi 74 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Vanglateenistus võib kinnipeetava vabastamist ette valmistada käesoleva seaduse §-des

10423 ja 10424 sätestatud vormis ja sellisel juhul teostab võrgustikutööd vanglateenistuse

ametnik või töötaja, kaasates vajaduse korral kriminaalhooldusametniku.“;

32) paragrahvi 75 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vabastamisel makstakse kinnipeetavale tema isikuarvel olevatest summadest välja

vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summa. Need kantakse Eestis

tegutsevas krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontole või selle puudumise

korral ettemaksukontole. Kinnipeetavale, kellel ei ole vabanemisel piisavalt raha, et jõuda

vabanemisjärgsesse elukohta, makstakse ühekordset toetust käesoleva paragrahvi lõike 41

alusel kehtestatud määra ulatuses. Vabanemisjärgsesse elukohta sõiduks mõeldud summa võib

vangla valikul välja maksta ka sularahas või kanda sõidukikaardile.

33) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 76, 761 või 77“ tekstiosaga „§ 76 lõikes 1

või 2, § 761 lõikes 1 või §-s 77“;

34) paragrahvi 76 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „pärast karistusseadustiku § 76 lõike 2 punktis

2 või § 761 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu

möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei

ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega“

tekstiosaga „ainult juhul, kui kohus on määranud materjalide uuesti esitamiseks tähtaja“;

35) paragrahvi 76 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui kohus on karistusseadustiku § 74 lõike 4 või § 76 lõike 7 alusel pööranud

süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa täitmisele või süüdimõistetu on

karistusseadustiku § 74 lõike 5 või § 76 lõike 8 kohaselt katseajal toime pannud uue tahtliku

kuriteo, mille eest teda on karistatud vangistusega, edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike

2 punktis 2 või § 761 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui ühe aasta

möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest või uue kuriteo

toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kohus võib

määrata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramisel materjalide uuesti esitamiseks

ühest aastast pikema või lühema tähtaja või tähtaja, mille lõppedes süüdimõistetu allutatakse

käitumiskontrollile, kui kohus ei ole seda keelanud vangla või prokuratuuri põhjendatud

taotlusel.“;

36) paragrahvi 76 lõike 6 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 76 lõikes 7 asendatakse sõnad „vabastamise materjalide ettevalmistamise korra“

sõnadega „vabastamise ja käitumiskontrollile allutamise materjalide ettevalmistamise ning

kinnipeetava vabastamise keelamise taotluse esitamise korra“;

38) paragrahvi 76 täiendatakse lõigetega 8–11 järgmises sõnastuses:

15

„(8) Kui vangla või prokuratuur leiab, et kinnipeetava vangistuse eesmärgid ei ole saavutatud

või tema vabanemine kujutaks jätkuvalt suurt ohtu ühiskonnale, või kui kinnipeetavale on

kohaldatud karistusseadustiku § 54 alusel väljasaatmist, kuid teda ei ole välja saadetud,

edastatakse hiljemalt 30 päeva enne karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2

sätestatud tähtaja lõppu kohtule põhjendatud taotlus kinnipeetava käitumiskontrollile

allutamise keelamiseks. Vajaduse korral võib nimetatud taotluse kohtule edastada käesoleva

lõike esimeses lauses märgitust hiljem koos selgitusega, miks seda varem ei saanud esitada.

(9) Kui maakohus on nõustunud vangla või prokuratuuri esitatud taotlusega keelata

kinnipeetava allutamine käitumiskontrollile karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761

lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppedes, ei allutata kinnipeetavat enne sellekohase kohtulahendi

jõustumist käitumiskontrollile ka juhul, kui samades lõigetes sätestatud tähtaeg lõpeb enne

kohtulahendi jõustumist.

(10) Kui kohus keelab kinnipeetava allutamise käitumiskontrollile karistusseadustiku § 76

lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppedes ja määrab tähtaja, mille lõppedes

vabastamist uuesti arutatakse, edastab vangla kohtule määratud ajaks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud materjalid. Kui kohus määrab tähtaja, millal süüdimõistetu

käitumiskontrollile allutatakse, võib vangla või prokuratuur esitada uuesti taotluse keelata

süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile.

(11) Kui kohus ei ole keelanud kinnipeetava allutamist käitumiskontrollile karistusseadustiku

§ 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppedes, kuid ei ole määranud

süüdimõistetule katseaega ega käitumiskontrolli ajaks kontrollnõudeid ja kohustusi, esitab

vangla taotluse täitmiskohtunikule katseaja, kontrollnõuete ja kohustuste määramiseks enne

samades lõigetes sätestatud tähtaja lõppemist.“;

39) paragrahv 79 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 851 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isik võetakse vanglasse vastu aresti mõistmise või määramise kohta tehtud kohtulahendi

koopia alusel, tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isikusamasuse

tuvastamist võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“;

41) paragrahvi 89 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Isik võetakse vanglasse või arestimajja vastu isiku kinnipidamise või väärteoprotokolli koopia,

kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia, kohtumääruse või -otsuse koopia alusel, tema

isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isikusamasuse tuvastamist

võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“;

42) paragrahvi 93 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vahistatule avatakse vanglasisene isikuarve. Vahistatu isikuarve suhtes ei kohaldata

käesoleva seaduse § 44 lõikes 6 ja lõike 7 punktis 1 sätestatut.“;

43) paragrahvi 97 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

16

(1) Vahistatule saadetud või tema saadetavad kirjad avab vanglateenistuse ametnik vahistatu

juuresolekul ja võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga

keelatud. Avada ei või kirju, mille on saatnud või mis saadetakse järgmistele asutustele või

isikutele:

1) kaitsja;

2) advokaadist esindaja;

3) oma riigi konsulaartöötaja;

4) ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses.

(2) Vahistatu kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida

kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis sätestatud alustel ja korras.“;

44) seadust täiendatakse 52. peatükiga järgmises sõnastuses:

„52. peatükk

KRIMINAALHOOLDUSE TÄIDEVIIMINE

1. jagu

Üldsätted

§ 1047. Kriminaalhooldus

(1) Kriminaalhooldus on karistuse täideviimise meede, mille eesmärk on mõjutada

kriminaalhooldusaluse käitumist ja soodustada tema sotsiaalset taaslõimumist ühiskonda.

Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale pandud

kohustuste ja kontrollnõuete täitmise järele ning teda toetatakse kogu kriminaalhoolduse vältel.

Kriminaalhooldust viiakse täide individuaalselt või sotsiaalse rühmatöö vormis.

(2) Kriminaalhoolduse täideviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 1048. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja

(1) Kriminaalhooldaja on:

1) kriminaalhooldusametnik, sealhulgas vanemkriminaalhooldusametnik,

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik ja nooremametnik;

2) kriminaalhooldusabiline.

(2) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast

ja tasu saamata.

(3) Kriminaalhoolduse ülesandeid võib lisaks kriminaalhooldajale anda ka teistele vangla

teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldusametnikule esitatavatele nõuetele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale

esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

17

§ 1049. Isikuandmete töötlemine kriminaalhoolduse täideviimisel

(1) Kriminaalhooldajal on õigus töödelda ning saada teistelt asutustelt ja isikutelt

kriminaalhoolduse eesmärkide täitmiseks vajalikku teavet, kriminaalhooldusaluse ja temaga

seotud isikute isikuandmeid, sealhulgas seaduses sätestatud juhtudel eriliiki isikuandmeid.

(2) Kriminaalhoolduse ettevalmistamisel ja täideviimisel loetakse kriminaalhooldaja tegevus

õiguskaitseasutuse tegevuseks isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses ning

isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest.

(3) Kriminaalhoolduse täideviimiseks vajalikke andmeid töödeldakse käesoleva seaduse §-des

51–54 sätestatud korras.

§ 10410. Andmesubjekti õigus saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta ja

isikuandmete väljastamine

(1) Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel võib vastutav töötleja piirata

andmesubjekti isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo

tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks,

distsiplinaarmenetluse või haldusmenetluse läbiviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste

ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku

korra kaitse tagamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:

1) õigus saada teada oma isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid

töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;

2) õigus saada teada oma isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid

ning teavet selle kohta, kas isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele

organisatsioonile;

3) õigus nõuda oma isikuandmete töötlemise piiramist;

4) õigus esitada vastuväiteid oma isikuandmete töötlemise kohta;

5) õigus saada teada oma isikuandmetega seotud rikkumisest.

(3) Andmesubjekti õigusi võib piirata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude

äralangemiseni.

§ 10411. Kriminaalhooldusametniku katseaeg

Kriminaalhooldusametnikule kohaldatakse katseaega kuni kuus kuud ametikohale asumisest

arvates.

§ 10412. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja teatamiskohustus

18

(1) Kriminaalhooldusametnik peab teatama talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud

kuritegudest ja väärtegudest.

(2) Kriminaalhooldusabiline peab teatama talle vabatahtliku tegevuse käigus teatavaks saanud

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegudest.

(3) Kriminaalhooldusosakonna juhataja peab teatama talle ametitegevuse käigus teatavaks

saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegudest.

§ 10413. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja ametisaladuse

hoidmise kohustus

(1) Kriminaalhooldusametniku ametisaladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse käesoleva

seaduse §-s 132 sätestatut.

(2) Kriminaalhooldusabilise ametisaladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse käesoleva

seaduse §-s 132 sätestatut.

(3) Kriminaalhooldusosakonna juhataja ametisaladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse

käesoleva seaduse §-s 132 sätestatut.

§ 10414. Varalise kahju hüvitamine

Kriminaalhooldusametniku või kriminaalhooldusosakonna juhataja teenistusülesannete või

kriminaalhooldusabilise vabatahtlike ülesannete täitmise tõttu tekkinud või neile või nende

perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju hüvitab riik käesoleva seaduse §-s 143

sätestatud korras. Kahjutasu nõutakse sisse süüdiolevalt isikult.

2. jagu

Kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja täideviimine

§ 10415. Kohtueelne ettekanne

(1) Kohtu või prokuröri taotlusel koostab kriminaalhooldusametnik kahtlustatava, süüdistatava,

või süüdimõistetu elulooliste faktide ja psühholoogilis-sotsiaalses prognoosis sisalduva info

põhjal kohtueelse ettekande.

(2) Kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumiseks teeb

kriminaalhooldusametnik järgmist:

1) kohtub kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetuga, tema lähedastega ja teiste isikutega,

sealhulgas alaealise kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu korral kriminaalmenetluse

seadustiku § 352 lõikes 2 nimetatud isikuga;

2) küsib vajaduse korral riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt andmeid kahtlustatava,

süüdistatava või süüdimõistetu kohta;

3) küsib vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajalt terviseandmeid kahtlustatava, süüdistatava

või süüdimõistetu kohta;

19

4) küsib kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu seaduslikult esindajalt, õppeasutuse

juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu käitumise ja õppimise

kohta.

(3) Kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu eluloolised faktid peavad põhinema

tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid allikatele, mis kinnitavad kohtueelses ettekandes

esitatud andmeid.

(4) Kohtueelse ettekande koostamisel võetakse arvesse kriminaalhooldusaluse haavatavust,

samuti tema kohta varem tehtud individuaalsete hindamiste tulemusi. Kui ettekande aluseks

olevad asjaolud menetluse kestel oluliselt muutuvad, koostatakse menetleja taotlusel täiendav

ettekanne.

§ 10416. Kriminaalhoolduse täideviimine

(1) Kriminaalhooldaja ülesanne on soodustada kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus

iseseisvalt toime tulla.

(2) Kriminaalhoolduse täideviimise käigus jälgib kriminaalhooldaja prokuratuuri, kohtu või

kriminaalhooldusametniku määratud kohustuste ja kohtu määratud kontrollnõuete täitmist,

toetab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning annab talle

sotsiaalset kohanemist soodustavat tuge.

(3) Kriminaalhooldusalusele antakse kriminaalhoolduse ajal vajalikku tuge eesmärgiga aidata

tal:

1) parandada eneseregulatsiooni- ja suhtlemisoskusi;

2) leida töö-, õppimis- ja elukoht;

3) heastada tegude tagajärgi;

4) lahendada muid isiklikke probleeme.

§ 10417. Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimine

(1) Kui kohus, prokurör või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele

kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid (edaspidi keelatud

aine) või kohustuse mitte tarvitada ühte neist, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida

kriminaalhooldusalust ning tuvastada talle keelatud aine tarvitamine. Kui tuvastatakse talle

keelatud aine tarvitamine, lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 38, 39, 40 ja 41 sätestatud

korrast.

(2) Kui kriminaalhooldaja ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune

ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootilise

või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga (edaspidi ka

proov), võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ja isikul esinevate keelatud aine

tarvitamise tunnuste kirjeldusega.

(3) Indikaatorvahendi kasutamise ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste

esinemise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli. Keelatud aine tarvitamise tunnuste

20

puudumise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli, kui peab seda vajalikuks või kui

kriminaalhooldusalune esitab selleks põhjendatud taotluse.

(4) Indikaatorvahendi kasutamise ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste

esinemise kohta koostatava protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

(5) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või

narkootilise või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga,

hüvitab kriminaalhooldusalune proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu

tegemisega tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab

kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku

§ 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(6) Kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab kriminaalhooldus või vangla

proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja keelatud aine

tarvitamise tuvastamiseks.

(7) Kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks

tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust või tervishoiuteenuse osutaja juures proovi

andmisest, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb

kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3

kohaseks kontrollnõude rikkumiseks.

(8) Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast

kontrollnõuet, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud olukordades

karistusseadustiku § 75 lõiget 31.

§ 10418. Kriminaalhooldusaluse hoiatamine ning kohustuste muutmine, asendamine ja

täiendavate kohustuste panemine

(1) Kriminaalhooldusametnik võib karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus

sätestatud juhtudel kriminaalhooldusalust hoiatada, kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta

või asendada talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna talle täiendavaid

kohustusi.

(2) Kriminaalhooldusaluse nõusolek ja kriminaalhooldusametniku otsus vormistatakse

kirjalikult.

(3) Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu kriminaalhooldusametniku käesoleva paragrahvi lõike

1 alusel tehtava otsusega, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohtule või

prokuratuurile käesoleva seaduse § 10425 kohaselt.

§ 10419. Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimine seadme abil

(1) Kriminaalhooldajal on õigus kontrollida kriminaalhooldusalust, kasutades talle keelatud

aine tarvitamist kontrollivat seadet, kui:

1) kohus või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte

tarvitada alkoholi;

2) kohus või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse alluda

alkoholi tarvitamist kontrolliva elektroonilise seadme valvele või

21

3) kohus või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele

karistusseadustiku § 75 lõike 4 alusel kohustuse, mille sisuks on talle keelatud aine tarvitamise

piiramine.

(2) Kriminaalhooldaja võib kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimisel

kasutada jälgimistehnoloogiat, videokõnesid, alkoholi kaugtestimist ja biomeetrilist kontrolli,

sealhulgas sõrmejälgi ja näotuvastust.

(3) Kriminaalhooldaja võib igal ajal elektroonilist seadet kasutades kontrollida

kriminaalhooldusaluse kohustuse täitmist.

(4) Enne jälgimistehnoloogia kasutuselevõttu teavitab vanglateenistus kriminaalhooldusalust

kasutatavast tehnoloogiast, kogutavatest andmetest ja andmete töötlemisest ning selgitab

rikkumiste fikseerimist.

(5) Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimise sageduse määrab

kriminaalhooldaja juhtumikorralduse kohaselt. Kontrollimine ei tohi olla sagedasem, rangem

ega ulatuslikum, kui on kohustuse kontrolliks ja eesmärgi täitmiseks vajalik. Kontrollmeetmeid

hinnatakse pidevalt ja vajadusel kohandatakse.

§ 10420. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine kontrollimise tulemuse fikseerimine ja

kulude hüvitamine

(1) Kriminaalhooldaja fikseerib kontrollimise tulemuse. Kriminaalhooldaja ei pea kontrollimise

tulemust fikseerima, kui kasutatakse jälgimissüsteemi, mis kajastab kontrollimise tulemusi.

Indikaatorvahendi kasutamise kohta ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise

tunnuste esinemise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli.

(2) Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine

tarvitamise tunnuste esinemise protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(3) Kui kriminaalhooldaja ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune

ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, võib piirduda

keelatud aine tarvitamist kontrolliva seadme kasutamisega ning isikul alkoholi tarvitamise

tunnuste esinemise fikseerimisega või tunnuste kirjeldusega. Fikseerimine või kirjeldus ei ole

vajalik, kui kasutatakse jälgimissüsteemi, mis kajastab kontrollimise tulemusi.

(4) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres, peab ta

pöörduma seda teenust osutava tervishoiuasutuse või meditsiinilabori poole. Vereproovi

võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulud hüvitab

kriminaalhooldusalune, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab

kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku

§ 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(5) Kui kriminaalhooldusalune ei pöördu tervishoiuasutuse või meditsiinilabori poole, lähtub

kriminaalhooldaja keelatud aine tarvitamist kontrolliva seadme tulemusest.

§ 10421. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollnõuete rikkumine

(1) Kui kriminaalhooldusalune ei allu keelatud aine tarvitamise kontrollimisele seadme abil või

hoiab sellest kõvale, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb

kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3

kohaseks kontrollnõude rikkumiseks.

22

(2) Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast

kontrollnõuet, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud olukordades

karistusseadustiku § 75 lõiget 31.

(3) Kriminaalhooldusalune vastutab temale antud seadme alles oleku eest kuni seadme

eemaldamiseni kriminaalhooldaja poolt või kuni seadme tagastamiseni. Selle kohta võetakse

kriminaalhooldusaluselt kinnitus seadme andmisel.

§ 10422. Hoolduskava

(1) Pärast kohtuotsuse jõustumist koostab kriminaalhooldaja koostöös

kriminaalhooldusalusega kontrollnõuete, kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse teostamise

kava (edaspidi hoolduskava).

(2) Hoolduskava koostamiseks hindab kriminaalhooldaja koostöös kriminaalhooldusalusega

kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske, vajadusi ja tugevusi ning arvestab

kriminaalhooldusaluse soove ja võimalusi tegevusi ellu viia.

(3) Kriminaalhooldaja toetab kriminaalhooldusalust hoolduskava täitmisel. Vähemalt üks kord

aastas hinnatakse koostöös kriminaalhooldusalusega kriminogeenseid riske, vajadusi ja

tugevusi, jooksvalt tehakse hoolduskavasse täitmismärkeid ning vajaduse korral hoolduskava

muudetakse.

§ 10423. Võrgustikutöö kriminaalhoolduse teostamisel

(1) Kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii kriminaalhooldusaluste kui ka

kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine on vajalik juhtumikorralduse

põhimõttel võrgustikutöö raames.

(2) Võrgustikutöö on kriminaalhooldaja juhitud võrgustiku liikmete koostöö, kus igal liikmel

on oma kokkulepitud ülesannetest lähtuv roll ning mille eesmärk on tagada

kriminaalhooldusjuhtumi terviklik lahendamine käesoleva seaduse § 1047 lõike 1 kohaselt.

(3) Kriminaalhooldusalusega seotud isikud käesoleva seaduse tähenduses on abikaasa,

registreeritud elukaaslane, elukaaslane, otsejoones üleneja ja alaneja sugulane, külgjoones

sugulane, samuti abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase otsejoones üleneja ja

alaneja sugulane ning külgjoones sugulane, kusjuures vanemaks loetakse ka lapsendaja ja

kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatud laps ja kasulaps ning põhjendatud juhul

muud isikud.

(4) Kriminaalhooldajal on kriminaalhoolduse ja võrgustikutöö teostamiseks õigus kaasata

võrgustikuliikmeks järgmisi asutusi ja spetsialiste:

1) haridusasutus;

2) kohaliku omavalitsuse üksus;

3) kohtutäitur;

4) kohus;

5) Maksu- ja Tolliamet;

6) raviasutus;

7) sotsiaalhoolekandeasutus;

8) Sotsiaalkindlustusamet;

23

9) Eesti Töötukassa;

10) Politsei- ja Piirivalveamet;

11) vägivallast või sõltuvusest loobumise toetamise teenuse osutaja;

12) põhjendatud juhul muu asutus või spetsialist.

(5) Võrgustikuliikmetel on õigus töödelda käesoleva seaduse § 10424 nimetatud andmeid.

Võrgustikutöös osalevad spetsialistid ja asutused ei tohi avaldada neile võrgustikutöö käigus

teatavaks saanud asjaolusid.

§ 10424. Võrgustikutööks vajalikud andmed

Võrgustikutööks vajalikud andmed on:

1) kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi;

2) kriminaalhooldusaluse sünniaeg või isikukood;

3) kriminaalhooldusaluse kontaktandmed, piiratud teovõimega isiku korral ka tema seadusliku

esindaja kontaktandmed;

4) kriminaalhooldusaluse kriminaalhoolduses arvel olemise aluseks oleva süüteo andmed;

5) kriminaalhooldusaluse elukoha või võimaliku elukoha andmed;

6) kriminaalhooldusaluse tugivõrgustiku andmed;

7) võimalike kriminaalhooldusaluse poolt ohustatud isikute andmed;

8) kriminaalhooldusaluse käitumist või eluviisi iseloomustavad andmed;

9) kriminaalhooldusaluse uue süüteo kahtlustuse korral kahtlustatava süüteo andmed;

10) sündmuse liigi andmed, millega juhtumikorraldus on seotud;

11) sündmuse toimumise aeg;

12) kriminaalhooldusalusega seotud selle isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, kes osaleb

juhtumikorralduses või osales sündmuses;

13) kriminaalhooldusaluse töötamise andmed;

14) kriminaalhooldusaluse sissetuleku andmed, sealhulgas toetused;

15) kriminaalhooldusaluse töövõime ulatuse, kestuse ja töövõimetoetuse andmed;

16) kriminaalhooldusaluse Eesti Töötukassas arveloleku ja tegevuskavaga seotud andmed;

17) välismaalasest kriminaalhooldusaluse puhul Eestis viibimise õiguslik alus;

18) sündmuse põhjuse, aja, seotud isikute ning sõltuvusainete võimaliku tarvitamise või

tarvitamisele viitavate tunnuste andmed, mille kohta Häirekeskusele ja Politsei- ja

Piirivalveametile viimase aasta jooksul tehtud väljakutsete või teavitamiste kohta, mis

puudutavad kriminaalhooldusalust.

§ 10425. Erakorraline ettekanne

(1) Kriminaalhooldusametnik esitab kohtule või prokuratuurile kriminaalhooldusaluse kohta

erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud

juhtudel.

(2) Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet

kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele

kulgemisele ja kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste

määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele

kohaldatava mõjutusvahendi liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

24

(3) Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse poolt elektroonilisele valvele allumise

kohustuse rikkumise kohta sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta,

kriminaalhooldusaluse seletuse kokkuvõtet ja kriminaalhooldusametniku ettepanekut

elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning vahistamise kohaldamiseks või

elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse kohaldamiseks. Vangistuse

kohaldamise ettepanekule lisatakse ka elektroonilise valve all viibitud päevade arv.

(4) Kui kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale talle määratud narkomaanide sõltuvusravist või

seksuaalkurjategijate kompleksravist, esitab selle rikkumise tuvastanud

kriminaalhooldusametnik kohtule ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta,

kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning ettepanekut sõltuvusravi või kompleksravi

kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse täitmisele pööramiseks.

(5) Kui kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemisest, esitab

selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab

andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ja kokkuvõtet

kriminaalhooldusaluse seletusest.

(6) Kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste või kontrollnõuete muutmiseks,

asendamiseks või tühistamiseks, elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks või lühendamiseks

või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastamiseks või selle tähtaja lühendamiseks

esitatavas erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele

kulgemisele ja esitab põhjendatud ettepaneku.

(7) Kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on mõistetud või määratud üldkasulik töö, võib

esitada kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande tähtaja kulgemise peatamiseks

kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui

kriminaalhooldusalune on aja-, asendus- või reservteenistuses. Üldkasuliku töö tähtaja

kulgemise peatamist käsitlev ettekanne sisaldab peatamise aluseid ja ettepanekut peatamise aja

kohta.

(8) Kui kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise

valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu, rikub elektroonilisele valvele allumise

kohustust, teavitab kriminaalhooldusametnik viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri selle

kohustuse rikkumisest. Erakorraline ettekanne rikkumise kohta esitatakse uurimisasutusele või

prokuratuurile selle nõudmisel.

(9) Kui kohus ei ole määranud katseaeaga ega käitumiskontrolli ajal kohaldatavaid

kontrollnõudeid ja kohustusi süüdimõistetule, kes vabaneb vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel, esitab

kriminaalhooldusametnik viivitamata täitmiskohtunikule taotluse katseaja, kontrollnõuete ja

kohustuste määramiseks.“;

45) paragrahvi 105 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „, koosseisud ja vangla“ sõnaga „ja“;

46) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

25

„(7) Vangla koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“;

47) paragrahvi 1054 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „avaldanud“ tekstiosaga „, ja isik,

kellega väljaspool vanglat kohtumise lubamist käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud eesmärgil

otsustatakse“;

48) paragrahvi 1055 lõikes 3 asendatakse sõnad „vanglakomisjoni liikmetele“ sõnadega

„vanglateülese komisjoni (edaspidi vanglakomisjon) liikmetele“;

49) paragrahvi 1056 lõikes 6 asendatakse arv „4“ arvuga „5“;

50) paragrahvi 108 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldsuse kontrolli vanglate üle teeb vanglakomisjon, mille ülesandeks on toetada ja

nõustada vanglate direktoreid karistuse täideviimise ja kinnipeetava taasühiskonnastamise

protsessis.“;

51) paragrahvi 108 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 108 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vanglakomisjoni täpsemad ülesanded ja koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

53) paragrahvi 108 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 108 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Vanglakomisjonil on õigus saada vangla direktorilt oma ülesannete täitmiseks dokumente

ja andmeid.

(42) Vanglakomisjon võib töödelda kinnipeetavalt pöördumise käigus saadud andmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Vanglakomisjonil on õigus saada vanglalt pöördumiste

lahendamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.“;

55) paragrahvi 108 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

56) paragrahvi 108 lõikes 6 asendatakse sõnad „kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid“

sõnaga „andmeid“;

57) paragrahvi 108 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

58) paragrahvi 113 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

59) paragrahvi 120 lõikes 4 ja § 1291 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 110 lõikes 2“ tekstiosaga

„§ 111 lõikes 11“;

60) paragrahvi 130 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) palga säilitamisele kolme kuu jooksul arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel

ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast.“;

61) paragrahvis 131 ja § 168 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega

„valdkonna eest vastutav minister“;

26

62) paragrahvi 1361 lõikes 1 asendatakse sõnad „kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava

ministri määrusega“ sõnadega „korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga“;

63) paragrahvi 1361 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „õhtusel või“;

64) paragrahvi 1364 täiendatakse pärast sõna „palk“ sõnadega „vähemalt 75 protsendi

ulatuses“;

65) paragrahvi 1364 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses:

„(2) Õppetöö ajal palga säilitamise tingimused ja korra kinnitab valdkonna eest vastutav

minister käskkirjaga.

(3) Teenistussuhtest tulenevas õppetöös osalemise eest palga maksmiseks sõlmitakse

haldusleping, milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast õppimise lõppu vanglas kuni

kolm aastat.“;

66) paragrahvi 139 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vanglateenistus maksab omal valikul ületunnitöö eest lisatasu vanglaametniku tunnipalga

pooleteisekordses ulatuses või annab vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses.“;

67) paragrahvi 141 lõikes 4 asendatakse sõnad „kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega“ sõnadega „kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga“;

68) paragrahvi 144 lõikes 1 asendatakse sõnad „ette teatama vähemalt kaks kuud“ sõnadega

„teatama vähemalt üks kuu ette“;

69) paragrahvi 144 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

70) seadust täiendatakse §-dega 17210–17213 järgmises sõnastuses:

„§ 17210. Õppima suunatud vanglaametniku tasustamine

Vanglaametnikule, kes õpib või on 2026. aasta 1. jaanuari seisuga suunatud õppima käesoleva

seaduse § 1364 lõike 1 alusel, säilitatakse õppetöö ajaks vanglaametniku palk.

§ 17211. Käesoleva seaduse § 76 kohaldamise erisused

(1) Vangla edastab kohtule käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid (edaspidi

käesolevas paragrahvis materjalid) erandlikult ka nende kinnipeetavate kohta, kellel on

karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaeg 2027. aasta 1.

aprilliks lõppenud või lõppemas enne 2027. aasta 1. oktoobrit. Vangla edastab materjalid nii

käitumiskontrollile allutamisega nõustumise kui ka keeldumise korral.

(2) Vangla edastab kohtule materjalid kõigepealt kinnipeetavate kohta, keda puudutab

karistusseadustiku § 761 lõike 2 muudatus, seejärel kinnipeetavate kohta, keda puudutab

karistusseadustiku § 76 lõike 11 muudatus, ning lõpuks kinnipeetavate kohta, keda puudutab

karistusseadustiku § 76 lõike 21 muudatus, kuid mitte hiljem kui 2027. aasta 1. oktoobril.

27

§ 17212. Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimine

Käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise

kohustust ei või panna isikule, kes on vanglaametniku ametikohal 2026. aasta 1. jaanuari

seisuga ja vastab järgmistele nõuetele:

1) teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

2) vähemalt kaks aastat töökogemust kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-, piirivalve-,

pääste- või vanglaametnikuna või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglateenistusse kuuluva

ametniku ametikohal.

§ 17213. Rahaliste nõuete täitmine vanglas

(1) Kuni 2026. aasta 31. detsembrini jäetakse kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest

50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja

ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla

sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on

vähem kui 50 protsenti isikuarvele kantavast summast, hoiustatakse ka need summad vastavalt

täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses vabanemistoetusena.

(2) Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kannab vangla kinnipeetava või vahistatu töötasust või

muust kinnipeetavale või vahistatule laekuvast rahast kinnipeetud osa iga kuu selle kohtutäituri

ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetavalt või

vahistatult kinnipeetud raha jaotamiseks koostab kohtutäitur arvestuse ja kannab raha

sissenõudjale üle.“.

§ 19. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduse § 2794 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega

„vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“.

§ 20. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 137 lõikes 2 ja § 366 lõikes 8

asendatakse sõna „vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“ vastavas

käändes.

§ 21. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 154 lõikes 8, § 19 lõikes 3, § 23 lõikes 6 ja §

3315 lõikes 2 asendatakse sõna „vangistusseadus“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseadus“ vastavas käändes.

§ 22. Kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamine

Kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 23. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–12, 15–18, 20–23 ja 26–29, § 10 punktid 9 ja 10, § 12, §

15 ja § 18 punktid 26, 32 ja 42 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

28

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 13, 14, 19, 24 ja 25, § 10 punktid 4–8, § 18 punktid 33–38

ning punktis 70 esitatud vangistusseaduse § 17211, jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil.

_____________________________________

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, .........................2026

Algatab Vabariigi Valitsus

............................2026

allkirjastatud digitaalselt

1

Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning

kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega tehakse karistusseadustikus (KarS), karistusregistri seaduses

(KarRS), kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS), vangistusseaduses (VangS) muudatused

ning tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus (KrHS). Muudatused on vajalik teha, sest

kehtiv regulatsioon ei ole ühtne ning piisavalt tõhus, mis põhjustab menetluste dubleerimist ja

see omakorda suurendab kohtute ja prokuratuuri töökoormust. Eelnõuga luuakse selgem ja

efektiivsem karistuse täideviimise süsteem, mis parandab õigusselgust, muudab vangla ja

kriminaalhoolduse töökorralduse paindlikumaks ja tõhusamaks. Käitumiskontrollile allutamise

muudatuste laiem eesmärk on, et võimalikult suur hulk kinnipeetavaid jätkaksid karistuse

kandmist peale vangistust kriminaalhooldusel, et nad saaksid järk-järgult ühiskonda sulanduda

ega jääks pärast vangistuse lõppu vajaliku toe ja järelevalveta. Käitumiskontrollile allutamise

korral peab süüdlane järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid (näiteks ilmuma

regulaarselt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, elama kindlaks määratud kohas,

alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile jne) ning kohustusi (näiteks keeld tarvitada

alkoholi või narkootikume, kohustus osaleda sotsiaalprogrammis, kohustus heastada kahju,

kohustus alluda elektroonilisele valvele jne). Paremini korraldatud taasühiskonnastamise

tulemusel väheneb korduvkuritegevus ning ühiskond on turvalisem.

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ning osalt vangistusseaduse ja

kriminaalhooldusseaduse muudatuste eesmärk on vähendada kohtute ja prokuratuuri

töökoormust lahendite täitmisel. Täiendatakse kinnipeetavate vanglast

kriminaalhooldusametnike järelevalve alla suunamise võimalusi karistuse kandmise aluseks

oleva kuriteo raskusastme järgi erineval vangistuse kandmise etapil. Alles jääb ka kehtiv kord,

mille järgi vangla esitab seaduses sätestatud tähtaegade jooksul kohtule materjalid kinnipeetava

kohta ning kohus otsustab, kas vangistuse eesmärgid on piisavalt täidetud ja kinnipeetava võib

katseajaga kriminaalhoolduse järelevalve alla suunata või veel mitte. Muudatuste tulemusena

tekib lisavõimalus vangistuse lõpus kinnipeetavate allutamiseks kriminaalhooldusametnike

järelevalve alla. Selleks ei nähta ette eraldi kohtumenetlust. Nähakse ette võimalus, et vangla

või prokuratuur saab esitada kohtule taotluse selliste kinnipeetavate kriminaalhooldusele

suunamise keelamiseks, kes võivad vabanedes suure tõenäosusega toime panna uue kuriteo.

Vangistusseaduses tehakse muudatused, mille eesmärk on ajakohastada vangistus- ja

teenistusõiguse sätteid ning kriminaalhoolduse korraldamist. Muudatuse tulemusel

täiendatakse vangistusseadust kriminaalhoolduse teostamist reguleerivate sätetega ja

tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus. Selle tulemusel muudetakse

vangistusseaduse nimetust ja edaspidi on nii vangistuse kui ka kriminaalhooldusega seotud

küsimused reguleeritud vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses. See loob tervikliku aluse

2

karistuse täideviimise reguleerimiseks pidades sealjuures ka silmas, et nii vanglad kui

kriminaalhooldus moodustavad täna ühtse vanglateenistuse. Vangistusseaduse nime

muutmisest tulenevalt tehakse muudatused ka järgmistes seadustes: elektroonilise side

seaduses, isikut tõendavate dokumentide seaduses, kaitseväeteenistuse seaduses,

kodakondsuse seaduses, kohtuekspertiisi seaduses, konsulaarseaduses, korrakaitseseaduses,

kõrgharidusseaduses, maksukorralduse seaduses, tervishoiuteenuste korraldamise seaduses,

tsiviilkohtumenetluse seadustikus, täitemenetluse seadustikus, tööalasest Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest teavitaja kaitse seaduses, töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, välismaalaste

seaduses, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses ning väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduses.

Kriminaalhooldussüsteemile antakse võimalus kujundada kriminaalhooldusaluse katseaega

rohkem tema vajaduste ja käitumise järgi, asendades või lisades käitumiskontrolli kohustusi.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab selleks alati pöörduma kohtu poole. Muudatusega

vähendatakse kohtu töökoormust. Kohustuste tühistamine, katseaja pikendamine või

lühendamine ning vangistuse täitmisele pööramine jäävad endiselt kohtu ülesanneteks.

Kriminaalhooldusele sätestatakse ka laiem kohustus kriminaalmenetluse lõpetamisel (edaspidi

oportuniteediga) pandud kohustuste täitmise jälgimiseks. Muudatused on seotud

kohtureformiga, kuna muudatuste tulemusel väheneb vajadus pöörduda iga kord kinnituse

saamiseks kohtu poole ja otsused tehakse vanglateenistuses, järgides kohtu varem määratud

tingimusi.

Vangistusseaduses tehtavate muudatustega täpsustatakse läbiotsimise, turvakontrolli ja

läbivaatuse tegemisega seonduvat. Lisaks muudetakse vangla töökorralduse sätteid ning

politsei ja piirivalve seaduses (PPVS) sätestatule sarnaselt ka mõningaid teenistusõiguse

sätteid. Eelnõuga lahendatakse mitmed praktikas ilmnenud kitsaskohad. Töökorralduse

paindlikkuse suurendamiseks annab kahel juhul Vabariigi Valitsuse asemel määruse valdkonna

eest vastutav minister. Edaspidi kehtestab kinnipeetava õppimise tasustamisega seonduva korra

ning vanglaametnike ametisse nimetamise ja edutamise täpsemad tingimused ja korra

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Volitusnorme muudetakse ka selliselt, et

valdkonna eest vastutav minister kinnitab korra, mis seni kehtestati määrusega, käskkirjaga.

Näiteks sätestatakse, et edaspidi kinnitab vangla koosseisud ja palgamääruse valdkonna eest

vastutav minister käskkirjaga samamoodi, nagu see on politseiteenistuse puhul PPVS-i alusel.

Samuti kaasajastatakse kriminaalhoolduse ametikohad, loobutakse kriminaalhooldusühingute

regulatsioonist ja täpsustatakse mõningaid andmekaitsega seotud sätteid.

Karistusseadustiku muutmise ja sellest tuleneva teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(muudatused seoses ennetähtaegse kriminaalhooldusametnike järelevalve alla vabanemise,

kriminaalhoolduse võimestamise ja oportuniteediga) läbis kooskõlastusringi 2025. aasta mais1.

Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

3

kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu läbis kooskõlastusringi 2025. aasta oktoobris2.

Kõnesolevad muudatused on liidetud kokku ühte seadusesse.

Muudatused ei mõjuta inimeste ega ettevõtjate halduskoormust. Avaliku sektori töökoormus

väheneb, andmehaldus muutub tõhusamaks, sest välditakse andmekogude dubleerimist,

paranevad pöördumiste menetlemise võimalused ning tugevdatakse taasühiskonnastamise

põhimõtete rakendamist. Vanglateenistuse töökorraldus muutub kokkuvõttes paindlikumaks ja

efektiivsemaks. Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega väheneb

tervikuna kohtute ja prokuratuuri töökoormus ja kriminaalhooldussüsteemi oma suureneb.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunikud Anne Kruusement

([email protected]) ja Krister Tüllinen ([email protected])

(muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) ning

vanglate osakonna õigustalituse juhataja Laura Glaase ([email protected]) ning sama

talituse nõunikud Kadri Margus ([email protected]), Helina Kasvandik

([email protected]), Mirjam Rehi ([email protected]) ja Greete Jalast

([email protected]) (muudatused seoses teenistusõiguse, vangla töökorralduse ja

kriminaalhoolduse valdkonna kaasajastamisega). Eelnõu rakendusakti kavandi(te) koostamise

eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond. Eelnõu on keeletoimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse

toimetajad Aili Sandre ([email protected]) ja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga kavandatu kohaselt muudetakse järgmisi õigusakte:

1) KarS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.12.2025, 2;

2) ESS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2025, 18;

3) ITDS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 6;

4) KVTS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.02.2026, 17;

5) KarRS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 8;

6) KodS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 8;

7) KES-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.03.2025, 11;

8) KonS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 11;

9) KorS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 12;

10) KrMS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.12.2025, 3;

11) KHaS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 16;

12) MKS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 02.10.2025, 4;

13) TTKS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2025, 26;

14) TsMS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.04.2025, 2;

15) TMS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.01.2026, 8;

16) TÕRTKS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.05.2025, 2;

2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a5bf4db7-b48e-4b5b-81d8-4e82667549fd

4

17) TTOS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.01.2025, 11;

18) VangS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 20;

19) VMS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 32;

20) VRKS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 23;

21) VSS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2025, 25;

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kuna eelnõukohase seadusega

muudetakse KrMS-i, on eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu

poolthäälte enamus (PS § 104 p 14).

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakond Eesti 200 vahel 24. märtsil 2025. aastal

sõlmitud koalitsioonileppe3 ehk valitsusliidu programmiga aastateks 2025–2027.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on vähendada korduvkuritegevust ja parandada õigusselgust. Lisaks sellele

väheneb muudatuste tulemusel töökoormus kohtutes ja prokuratuuris ning vanglateenistuse ja

kriminaalhoolduse töökorraldus muutub paindlikumaks ja tõhusamaks. Paranevad

kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste võimalused ühiskonda sulanduda ja õiguskuulekalt

elada.

Seadusemuudatusega täiendatakse käitumiskontrollile allutamise ja kriminaalhooldusele

suunamise protseduuri, muudetakse kriminaalhooldus paindlikumaks ning suunatakse

oportuniteedi korral määratavate kohustuste täitmise korraldamine ja järelevalve rohkem

kriminaalhooldussüsteemi. Selle tulemusena väheneb kohtu koormus kriminaalhooldusele

suunamise otsustamisel vangistuse hilises staadiumis ning kriminaalhoolduse käigus vajaliku

kohustuste asendamise ja lisamise kinnitamisel, kui kriminaalhooldusalune on muudatustega

nõus. Kriminaalmenetluse lõpetamisel pandavate kohustuste täitmise järele valvab praegu

suures osas prokuratuur, mis ei ole tema põhiülesanne. Kuna tingimisi karistatud

süüdimõistetute puhul on järelevalve kriminaalhoolduse ülesanne, siis on loogiline, et ka

oportuniteedi puhul teeb seda kriminaalhooldus, kellel on olemas sellekohane kompetents, ning

eelnõuga seda muudetaksegi.

Käitumiskontrollile allutamise muudatuste täpsem eesmärk on, et võimalikult suur hulk

kinnipeetavaid jätkaksid vangistuse järgselt karistuse kandmist kriminaalhooldusel, et nad

saaksid järk-järgult ühiskonda sulanduda ega jääks pärast vangistuse lõppu vajaliku toe ja

järelevalveta. Seda toetab kriminaalhooldusametnikele rikkumistele reageerimiseks

täiendavate võimaluste andmine, mis ühtlasi vähendab kohtute koormust ja rikkumisele

reageerimise aega ning suurendab kriminaalhoolduse mõjusust.

3 Punkt 198. Kuritegude ja retsidiivsuse vähendamiseks muudame vanglast enne tähtaega vabanemise korda nii, et kasvab järkjärguline kontrollitud vanglast vabanemine lihtsalt ukse selja taga kinnitõmbamise asemel. Suurendame kriminaalhooldajate rolli.

5

Vangistuse lõpuni kandvate ja seejärel järelevalveta süüdimõistetute osakaalu vähendamine on

oluline meede ühiskonna turvalisuse tõstmiseks. Eesti retsidiivsusuuringud4 näitavad, et

vanglas karistuse lõpuni kandnute kahe aasta retsidiivsus on järjepidevalt kõrgeim ning

tingimisi ennetähtaegselt vabastatute puhul madalam. Rahvusvahelised uuringud ja

teaduskirjandus toetavad samuti järkjärgulise vabanemise ja struktureeritud järelevalve (sh

elektrooniline järelevalve, selge tegevusplaan, kohustused jm) potentsiaali vähendada

retsidiivsust või vähemalt mitte halvendada tulemusi; mõju suurus sõltub nii järelevalve sisust

kui ka sihtrühma riskitasemest. Järgnevalt on toodud mõned rahvusvahelised näited.

Oxfordi kriminoloogia käsiraamatus5 märgitakse näiteks, et järelevalvega vabastamine on

kriminaalpoliitiliselt põhjendatud riskijuhtimine, mitte “leebem karistus” ning et järsk

üleminek vanglast vabadusse ilma järelevalveta on üks kõrgema riskiga kohti.

Euroopa Nõukogus 2019 a Soome vanglaametniku peetud ettekandest6 nähtub, et isikutel, kes

vabastati vanglast ennetähtaegselt järelevalve all (sh elektrooniline jälgimine, karskusnõuded

jm kohustused), oli viie aasta vaates oluliselt madalam retsidiivsus võrreldes nendega, kes

vabastati otse vanglast ilma järelevalveta (ligikaudu 33% vs 53%). Ettekande järeldus on, et

struktureeritud ja kontrollitud üleminek vanglast vabadusse võib reaalselt vähendada

retsidiivsust, eriti kui järelevalve hõlmab nii kontrolli kui seda toetavaid elemente.

Inglismaa ja Walesi pikaajalise statistiliste andmete analüüs7 rõhutab, et ennetähtaegse

vangistustest vabastamise edukuse hindamisel tuleb vaadata mitut indikaatorit, oluline mõju

edukusele sõltub järelevalve (so kriminaalhooldus) korrektsest rakendamisest.

Norra 2016 a uuringus8 leiti, et elektroonilise jälgimisena karistuse kandmine on seotud

madalama retsidiivsusega võrreldes vangistusega; osa erinevusest tuleneb küll inimeste

valikust, kellele alternatiivset karistusviisi võimaldatakse, kuid analüüsis püütakse hinnata ka

võimalikku põhjuslikku mõju.

USA autor Joan Petersilia käsitleb oma 2003 a raamatus9 põhjalikult nähtust “maxing out” –

vangid, kes kannavad karistuse lõpuni ja vabanevad ilma järelevalveta. Autor märgib, et

vangistuse lõpuni kandnud süüdimõistetud on kõrgema retsidiivsusriskiga kui

kriminaalhoolduse kaudu vabanenud. Seejuures kriminaalhooldus iseenesest ei ravi, kuid

vangistuse lõpuni kandnutel puudub sujuv üleminek, väline kontroll ja kohustuslik kontakt

tugisüsteemidega ja need on põhjused suuremale retsidiivsusele.

Seega väliskirjandus käsitleb laialdaselt vanglast vabastamise viisi mõju retsidiivsusele.

Mitmed klassikalised ja kaasaegsed käsitlused rõhutavad, et vangistuse lõpuni kandmine ja

seejärel järelevalveta vabanemine on üks riskantsemaid vabastamisstrateegiaid, kuna puudub

4 https://www.justdigi.ee/kuritegevus2024/retsidiivsus.html 5 https://global.oup.com/ukhe/product/the-oxford-handbook-of-criminology-9780198860914?cc=ee&lang=en& 6 Early Release Under Supervision - The finnish model of early release; https://rm.coe.int/session-v-kaisa-tammi-moilanen-text-early- release-under-supervision-th/1680942dfd 7 https://www.gov.uk/government/collections/proven-reoffending-statistics 8 https://www.ssb.no/en/forskning/discussion-papers/_attachment/276183?_ts=156fa403880 9https://www.researchgate.net/publication/299143977_When_Prisoners_Come_Home_Parole_and_Prisoner_Reentry

6

järkjärguline üleminek ja kriminaalhoolduse järelevalve. Tingimisi või ennetähtaegne

vabastamine koos kriminaalhooldusametnike järelevalvega toimib seevastu

üleminekumehhanismina, mis võimaldab kombineerida kontrolli ja toetust ning maandada

vabanemisjärgseid riske. Kirjeldatud põhimõttest lähtudes on kavandatud muudatused eelnõus.

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ning osalt vangistusseaduse ja

kriminaalhooldusseadustiku muudatuse laiem eesmärk on toetada kohtureformi, vähendada

bürokraatiat ja riigi kulusid, tehes seda nii, et süütegude toimepanijad saaksid mõjusama

karistuse. Paremini korraldatud taasühiskonnastamise tulemusel väheneks korduvkuritegevus

ning ühiskond oleks turvalisem. Muudatuste kogumõjuna väheneb süüteomenetluses

kohtuistungil läbi vaadatavate menetluste hulk ligi 1000 juhtumi võrra aastas ehk 2-3

kohtuniku täistööaja võrra.

Vangistusseaduse muutmise ja kriminaalhoolduse kehtetuks tunnistamise ja

vangistusseadusesse ületoomise eesmärk on kaasajastada vangistust ja kriminaalhooldust

korraldavaid sätteid. Samuti on seaduse eesmärk kaasajastada teenistusõigust ja vangla

töökorraldust.

Eelnõu eesmärgiks on ka kriminaalhoolduse regulatsiooni üleviimine vangistusseadusesse, et

kajastada kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset süsteemi ning tagada terviklik

lähenemine karistuse täideviimisele, mille osa on ka kriminaalhooldus. Kuivõrd

kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest, tugevdab selle

käsitlemine vangistusseaduses süsteemset ja koordineeritud lähenemist. Muudatustega

kriminaalhooldusseaduse normid kaasajastatakse ja viiakse tervikuna üle vangistus- ja

kriminaalhooldusseadusesse. Muudatuste kavandamisel lähtuti kriminaalhoolduse praktikast.

Samuti vaadati üle ametnike rollid ja kompetentsimudel, sealhulgas kriminaalhooldusabilise

tegevus, ning loobuti kriminaalhooldusühingute regulatsioonist. Ühtlasi täpsustatakse ka

andmekaitse ja isikuandmete töötlemise sätteid, et tagada nii suurem õigusselgus kui ka isikute

teadlikkus oma õigustest.

Lisaks on eelnõu eesmärk lihtsustada vanglateenistuse tööd selle kaudu, et võimalikult suur

hulk andmeid, mida vangistuse ja kriminaalhoolduse teostamisel töödeldakse, oleks ühes

andmekogus. Seetõttu tehakse seaduses muudatused, mis võimaldavad kinnipeetavate rahalise

arvestuse süsteemi (edaspidi ka arvestussüsteem) andmed liita vangiregistriga (KIR). Kahes eri

andmekogus andmete hoidmine ei ole otstarbekas, kuna mõlema andmekogu andmeid

kasutatakse üksnes vanglateenistuses ja ametnikud, kes neid kasutavad, kasutavad

vangiregistrit ka oma igapäevatöös.

Seaduse üheks eesmärgiks on muu hulgas täpsustada kinnipeetavate ja vanglat külastavate

isikute läbivaatusega seotud regulatsiooni. Seaduses eristatakse edaspidi selguse eesmärgil

ruumide ja territooriumi läbiotsimist ning isikute turvakontrolli ja läbivaatust. Olemasolevad

sätted võimaldavad läbivaatust laiemalt, kui Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu

seisukohad seda võimaldaksid, mistõttu reguleeritakse isiku läbivaatust reguleerivad sätted

7

kitsamalt. Selgem ja kitsam regulatsioon aitab vältida olukordi, kus vangla toiming võiks

kujuneda isiku õiguste vaatest ülemääraseks.

Muudatuste kohta mis seonduvad ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja

oportuniteediga ei koostatud väljatöötamiskavatsust kuna eelnõu koostamise hetkel oli

tegemist kiireloomulise muudatusega (HÕNTE § 1 lg 2 p 1). Eelnõu on seotud valitsusliidu

programmiga aastateks 2025–2027 ning samuti on see seotud liigse bürokraatia vähendamise

eesmärgiga, kuna jäetakse ära näiteks kohustus pöörduda kohtusse iga kord, kui on vaja

asendada või lisada kohustusi kriminaalhooldusalusele, kes sellega ise nõus on. Kohtu roll

sellises tegevuses on olnud pigem formaalne kui sisuline.

Justiits- ja Digiministeeriumis koostatud väljatöötamiskavatsuses (VTK)10 selgitati

kinnipeetavate pöördumiste ja taotluste lahendamisega seotud probleeme ja vajadust

regulatiivsete meetmete järele. Sellest tulenevalt laiendatakse pöördumise suulise lahendamise

võimalusi. Vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise

seadusega (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) lahendati

paljud 2023. aasta vangistusseaduse eelnõule eelnenud VTK-s11 käsitletud probleemid, kuid

osaliselt on probleemid jäänud lahenduseta. Osa neist muudatustest tehakse kõnesolevas

eelnõus. Nii nt ei lahendatud eelnõuga VTK-s käsitletud teenistusõiguse ega

distsiplinaarmenetlusega seotud küsimusi, kuna nende teemade mahu ja eripära tõttu peeti

otstarbekaks neid menetleda eraldi eelnõus. Eraldi eelnõudega on juba lahendatud VTK

esimese osa punktid 4 ja 19. Kõnesoleva eelnõuga lahendatakse VTK-s kirjeldatud osa

probleeme, mis on ka praegu aktuaalsed. Muudatuste rakendamine eeldab mõningal määral ka

vanglate töökorralduse muutmist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahekümne kolmest paragrahvist, millest esimene sätestab karistusseadustikus

kavandatud muudatused, viies karistusregistri seaduses tehtavad muudatused, kümnes

kriminaalmenetluse seadustikus tehtavad muudatused ja kaheksateistkümnes

vangistusseaduses kavandatud muudatused. Kahekümne teise paragrahviga tunnistatakse

kehtetuks kriminaalhooldusseadus. Kahekümne kolmas paragrahv sätestab seaduse

jõustumise. Eelnõu §-dega 2–4, 6–9, 11–17 ja 19–21 muudetakse elektroonilise side seaduses,

isikut tõendavate dokumentide seaduses, kaitseväeteenistuse seaduses, kodakondsuse

seaduses, kohtuekspertiisi seaduses, konsulaarseaduses, korrakaitseseaduses,

kõrgharidusseaduses, maksukorralduse seaduses, tervishoiuteenuste korraldamise seaduses,

tsiviilkohtumenetluse seadustikus, täitemenetluse seadustikus, tööalasest Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest teavitaja kaitse seaduses, töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, välismaalaste

seaduses, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses ning väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduses vangistusseaduse pealkirja, sest see muutub vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduseks.

10 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5f2b216-3ecb-42b6-b9e7-156397372302 11 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/86e84720-5958-40c9-8786-0c6d8b0ec66e

8

Eelnõu § 1 punktidega 1–11, 17, 23, 26 ja 28–29 tehakse muudatused karistusseadustikus

seoses kriminaalhooldusaluse kohustuste muutmise, asendamise ja lisamise õiguse andmisega

lisaks kohtule kriminaalhooldusametnikule ning kontrollnõuete paindlikuma määramisega.

KarS-is tehtavad muudatused, mis puudutavad õiguse andmist kriminaalhooldusametnikule

lisada kohustusi kriminaalhooldusalusele, kes ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, ilma selleks kohtu poole pöördumata, sisalduvad järgmistes KarS-i sätetes: § 69

lõige 6, § 692 lõige 9, § 74 lõige 4, § 76 lõige 7, § 77 lõige 31 ja § 871 lõige 4. KarS-i § 87 lõige

4 sisaldab kohustuste muutmist või asendamist ning KarS-i § 75 lõiked 2–31 ja 4 on üldsätted,

mis reguleerivad kriminaalhooldusametniku õigust kohustusi muuta või asendada, kui nende

täitmine on osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks, või lisada uusi kohustusi, seda kõike

hooldusaluse nõusolekul. Seda, kas konkreetsel juhul saab kohustusi lisada (eelkõige rikkumise

korral, aga ka taasühiskonnastamise eesmärgil) või ka muuta ja asendada, tuleb tähele panna

konkreetses paragrahvis. Muudatus seisneb järgmises.

Kriminaalhoolduse täideviimine on dünaamiline protsess, kus süüdlase korduvkuritegevuse

ennetamiseks on karistuse täideviimise ajal vaja ja mõistlik teha muudatusi. Sama seisukohta,

et kriminaalhoolduse täideviimine peab olema paindlik, on väljendatud ka karistusseadustiku

kommenteeritud väljaandes12. Samas on nende muudatuste tegemise õigus ainult kohtul.

Eelnõus sätestatakse võimalus, mille kohaselt saab karistuse täideviimise ajal lisaks kohtule

süüdimõistetu nõusolekul kohustusi muuta, asendada või lisada ka kriminaalhooldusametnik.

Kohustuse muutmisena peetakse silmas eelkõige kohustuse mahu muudatust või muul moel

kohustuse täpsustamist. Näiteks kui kohustuseks on alkoholi biomarkeri testi tegemine üks

kord poole aasta jooksul, aga seda oleks vaja teha sagedamini, siis kriminaalhooldusaluse

nõusolekul määratakse sageduseks näiteks üks kord kvartalis. Või kohus on pannud kohustuse

käia psühholoogi vastuvõtul, kuid pärast esimest vastuvõttu selgub, et vaja oleks hoopis

psühhiaatri abi. Kohustuse muutmine ei ole lubatud rikkumisele reageerimiseks (vt nt KarS §

74 lõike 4 sõnastust), vaid hooldusaluse paremaks taasühiskonnastamiseks.

Kohustuse asendamine tähendab algselt määratud KarS-i § 75 lõike 2 loetelus oleva kohustuse

asendamist teise samaväärse loetelus oleva kohustusega. Näiteks kui süüdimõistetule on

pandud kohustus piirata alkoholi tarbimist ja esitada selle kontrollimiseks biomarkeri test üks

kord kvartalis, kuid pärast esimese (tasulise) testi tegemist jääb kriminaalhooldusalune töötuks

ja tal ei ole võimalik enam tasulisi teste teha, võiks kriminaalhooldusametnik nimetatud

kohustuse asendada süüdlase nõusolekul samaväärsega, nt alkoholi tarvitamise keeluga (KarS

§ 75 lg 2 p 2). Kohustuse asendamine ei ole samuti mõeldud rikkumisele reageerimise

vahendina.

Kohustuse lisamine tähendab olukorda, kus kriminaalhooldusalusele ei ole kohus pannud

näiteks ühtki KarS-i § 75 lõikes 2 nimetatud kohustust, aga kriminaalhoolduse käigus ilmneb

vajadus mõne kohustuse järele (näiteks alkoholi tarvitamise keelamine), või kui tegemist on

12 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, § 75 kommentaar.

9

käitumiskontrolli tingimuste rikkumisega (vt nt KarS § 74 lg 4), millele reageerimiseks on

kõige tõhusam viis mõne lisakohustuse (näiteks sotsiaalprogrammi läbimine) panemine.

Mõlemal kirjeldatud juhul peab kriminaalhooldusalune olema nõus sellega, et kohustuse

määrab kriminaalhooldusametnik, samuti on nõusolek vajalik eespool kirjeldatud muutmise ja

asendamise puhul. Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu kriminaalhooldusametnikuga,

pöördub ametnik sama taotlusega kohtu poole.

Muudatusega ei nähta ette eraldi kaebemenetlust kriminaalhooldusalusele, kes ei nõustu

kriminaalhooldusametniku ettepanekuga kohustusi muuta, asendada või lisada. Kui

kriminaalhooldusalune nõus ei ole või võtab alguses antud nõusoleku tagasi, on

kriminaalhooldusametnik kohustatud esitama erakorralise ettekande kohtule, kes otsustab, kas

kohustuse muutmine, asendamine või lisamine on põhjendatud või mitte.

Muudatusel on kaks eesmärki. Esiteks vähendab kohtute töökoormust see, kui kohus ei pea

läbi vaatama erakorralisi ettekandeid, mis puudutavad kriminaalhoolduse kestel tekkivate

kohustuste muutmist, asendamist või lisamist olukorras, kus süüdimõistetu on nõus

kriminaalhooldaja hinnangul vajalike muudatustega.

Teine eesmärk on muuta kriminaalhoolduse täideviimine seaduse mõtte järgi ka sisu poolest

paindlikumaks. Muudatus annab parema võimaluse kaasata süüdimõistetud rohkem oma

karistuse täideviimise protsessi ehk luua eeldused, et kriminaalhooldusaluse enda tegevusest

sõltuks tema käitumiskontrolli kulgemine senisest rohkem. Tegemist ei ole vastuoluga KrMS-

i §-ga 409 ning kriminaalhooldusametnikule ei anta õigust eirata täitmiseks kohustuslikku

kohtulahendit. Kohtu pandud kohustused jäävad alles, kriminaalhooldusametnik ei saa neid

tühistada. Küll aga saab määratud kohustusi täita paindlikumalt ning vajaduse korral lisada

uusi kohustusi. Kui kriminaalhooldusalune sellega ei nõustu, pöördub ametnik kohtu poole.

Praegu on nii, et kui kriminaalhoolduse käigus selgub, et süüdlase korduvkuritegevuse

tõenäosuse vähendamiseks tuleks mõni vajalik tegevus (nt sotsiaalprogrammis osalemine või

alkoholi tarbimist hindav biomarkerite analüüs) kohtulahendis kindlaks määratule lisada, siis

tuleb kriminaalhooldusametnikul pöörduda selleks taotlusega kohtusse. Samuti tuleb pöörduda

kohtusse selleks, et kriminaalhooldusametnik saaks kokkuleppel süüdimõistetuga kasutada

sobivamat kohustuse täitmise alternatiivi (nt alkoholi tarbimist hindav biomarkerite analüüs

täieliku alkoholikeelu asemel).

Muudatuse tulemusena saab kriminaalhooldaja katseaja tingimusi kohandada süüdimõistetu

nõusolekul ilma kohtu poole pöördumata. Kui süüdimõistetu ei nõustu käitumiskontrolli kestel

kriminaalhooldaja ette pandud kohustuste muutmise, asendamise või lisamisega, esitab

kriminaalhooldusametnik kohtule ettekande ja seda arutatakse samamoodi, nagu seda on

seniajani teinud maakohtute täitmiskohtunikud (vt ka eelnõu § 18 punktis 43 tehtavaid

muudatusi § 10418 osas).

Kriminaalhooldusametnik ei saa ise kohustusi tühistada. See õigus jääb ainult kohtule, samuti

katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise õigus. Kriminaalhooldusametnik ei saa

10

tühistada ka enda määratud kohustusi ja peab selleks vajadusel kohtu poole pöörduma.

Eelnõuga ei nähta ette võimalust kriminaalhooldusametnikul enda määratud kohustusi

tühistada – soovitakse vältida võimalikku mõjutamist kriminaalhooldusaluste poolt, kes näiteks

rikkumise korral annab alguses kergel käel nõusoleku võtta lisakohustus, kuid hiljem nõuab

selle tühistamist. Sellises olukorras peab ametnik pöörduma kohtu poole.

Kirjeldatud muudatustega on seotud KarS-i § 75 lõike 2 punktidest 1, 4 ja 7 sõna „kohtu“

väljajätmine, kuna eelnõu kohaselt võib kriminaalhooldusaluse nõusolekul kohustusi määrata

ka kriminaalhooldusametnik. Muudatus on vajalik selguse huvides.

KarS-i § 75 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt saab käitumiskontrolli korral

isikule tema nõusolekul määrata ka muu asjakohase kohustuse. Praktikas on kasutatud KarS-i

§ 75 lõikes 2 loetlemata kohustuse määramise korral sama paragrahvi lõiget 4, mis lubab

kinnitada süüdlase enda võetud kohustusi. Samas näiteks KrMS-i § 202 lõike 2 punktis 7 on

samuti antud võimalus panna isikule seaduses täpselt kindlaks määramata muu asjakohane

kohustus, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse oportuniteediga. Sellise kohustuse saab ka kohus

panna vaid kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul.

Erinevus KarS-i § 75 lõike 4 ja eelnõuga sama paragrahvi lõikesse 2 lisatava punkti 11 vahel

seisneb selles, et lõike 4 alusel täiendavate kohustuste määramine on võimalik üksnes süüdlase

initsiatiivil. Kohustuse ettepaneku tegemisel tuleb süüdlasel arvestada, et antud kohustus peaks

süüdlase käitumist muutma. Eeltoodust tulenevalt peab kohustusel olema seos süüdlasele

etteheidetava käitumisega. Näiteks, kui süüdlane ei suuda kontrollida oma käitumist ning

ärritub pidevalt, siis võib teha süüdlane ettepaneku, et ta võtab kohustuse pöörduda teraapiasse.

Punktis 11 on aga muu asjakohase kohustuse all silmas peetud kohustusi, mis täpselt ei mahu

mõne eelneva punkti alla, kuid on seotud kuriteo toimepanemise asjaolude ning süüdlase

isikuga, nagu nõuab lõike 2 sissejuhatav lauseosa. Näiteks kui süüdlase kuritegude

toimepanemise risk on seotud alkoholi liigtarvitamisega, siis on kehtiva KarS-i § 75 lõike 2

loetelust võimalik valida kohustus mitte tarvitada alkoholi, mis on täielik alkoholikeeld. Kui

aga ei ole vaja kehtestada lauskeeldu, vaid piisaks alkoholi tarvitamise kontrolli all hoidmisest,

on seda võimalik kontrollida regulaarse biomarkeri testiga. Sellist kohustust loetelus ei ole ja

praktikas kasutatakse selleks KarS-i § 75 lõiget 4. See ei ole aga päris korrektne, sest sellise

kohustuse ettepanek ei ole tulnud süüdlaselt. Korrektne on luua eraldi punkt selleks KarS-i §

75 lõike 2 loetellu analoogselt KrMS-i § 202 lõike 2 punktiga 7. Kuna kindlaks määramata

kohustust ei saa kehtestada, siis on lisatud eelneva nõusoleku nõue. Samamoodi on nõusolek

vajalik ravile ning elektroonilisele valvele allumise kohustuse määramisel. Muud KarS-i § 75

lõikes 2 loetletud kohustused võib kohus määrata süüdlase nõusolekuta.

Kriminaalhooldusametnik saab aga kõiki kohustusi määrata ainult hooldusaluse nõusolekul.

Kohus kinnitab süüdlase võetud kohustuse oma määrusega näiteks siis, kui kohus arutab

süüteoasja ja võimalikku tingimisi karistust ning katseajaks kohaldatavaid kohustusi. Süüdlase

enda võetav kohustus on samaväärne KarS-i § 75 lõikes 2 loetletud kohustustega. Samuti on

kriminaalhooldusametnikule antava kohustuste muutmise, asendamise või lisamise õigusega,

kus näiteks lisatav kohustus võib olla mõni KarS-i § 75 lõikes 2 nimetatu või süüdlase enda

11

poolt pakutu. Mõlemal juhul koostab kriminaalhooldusametnik selle kohta kirjaliku

dokumendi.

Lisaks muudetakse KarS-i § 75 lõike 1 punkti 2 sõnastust, lisatakse uus lõige 11 ning

muudetakse KarS-i § 75 lõiget 3 selliselt, et kohus saaks olla paindlikum käitumiskontrollile

allutatud süüdlasele ka kontrollnõuete määramisel. Kui siiani on saanud kohus valida

individuaalselt kohustusi ja on pidanud määrama kõik KarS-i § 75 lõikes 1 nimetatud

kontrollnõuded, siis muudatuse tulemusel on võimalik konkreetsest isikust lähtudes teha ka

kontrollnõuetest valik. Ainsaks kohustuslikuks kontrollnõudeks jääb registreerimiskohustuse

määramine, kuna ilma selleta muutub kriminaalhooldus mõttetuks. Muudetakse ka

registreerimiskohustuse (§ 75 lg 1 p 2) sõnastust paindlikumaks. Kehtiva sõnastuse järgi peab

registreerimine toimuma alati füüsiliselt kriminaalhooldusosakonnas kohal olles, kuid näiteks

COVID-i ajal toimusid registreerimised veebis. Samuti on see mõnikord otstarbekas muudel

juhtudel ja seepärast muudetakse registreerimiskohustuse sõnastus paindlikumaks. Kui kohus

ei pea vajalikuks kontrollnõudeid individualiseerida, siis kehtib senine kord. KarS-i § 75 lõike

3 muudatus on seotud samuti kontrollnõuete paindlikuma määramise võimalusega, kohus saab

neid hiljem vajadusel muuta, need asendada või tühistada. Muudatuste tulemusena on ainult

kohtu pädevuses kontrollnõuete määramine ja hiljem vajadusel lisamine, muutmine,

asendamine või tühistamine ning seejuures ei ole nõutav süüdlase nõusolek. Kohustusi saab

edaspidi aga muuta, asendada või lisada ka kriminaalhooldusametnik, kui selleks on

kriminaalhooldusaluse nõusolek. Nõusoleku puudumise korral pöördub

kriminaalhooldusametnik kohtu poole. Ainult kohtule jääb õigus kohustusi tühistada.

Eelnõu § 1 punktidega 12–16, 18–22, 24–25 ja 27 muudetakse karistusseadustiku vanglast

kriminaalhooldusele suunamise korda.

Täiendatakse KarS-i § 76, lisades kaks käitumiskontrollile allutamise õiguslikku alust. Kui

kohus on keeldunud süüdimõistetu katseajaga tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest II astme

kuriteo puhul poole vangistuse kandmise järel ja I astme kuriteo puhul kahe kolmandiku järel

ning on määranud järgmise tähtaja puhuks süüdlasele katseaja ja kohustused, siis järgmisel

korral kohtus enam käitumiskontrollile allutamist ei arutata. Lisatava lõike 11 kohaselt

allutatakse teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlane

käitumiskontrollile, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku karistusest

ning kohus ei ole keelanud tema allutamist käitumiskontrollile. Lisatava lõike 21 kohaselt

allutatakse tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlane katseajaga käitumiskontrollile, kui ta on

tegelikult ära kandnud vähemalt kolm neljandikku karistusest ning kohus ei ole keelanud tema

allutamist käitumiskontrollile.

Mõlemasse lõikesse lisatakse erand, mille kohaselt muudatus ei laiene süüdlasele keda on

karistatud KarS-i 15 peatükis sätestatud kuriteos ehk riigivastase süüteo toimepanemise eest.

Riigivastaste süütegude puhul ei välistata tingimisi ennetähtaegselt vabanemist, kuid vangla

peaks korrigeerima riigivastastes süütegudes süüdimõistetud isikute karistuse kandmise ja

riskihindamise põhimõtteid selliselt, et need arvestaks riigivastaste süütegude eripäradega ning

neid isikuid ei suunataks automaatselt kriminaalhooldusele ja järkjärguliselt vabadusse.

12

Riigivastase süüteo eest karistust kandvat isikut ei tohiks käsitleda kui madala riskikäitumisega

isikut. Riigivastase kuriteo puhul on tegemist ühe varjatuma süüteo liigiga, seda annab isikul

toime panna ka järkjärgulises vabanemises, samuti eksisteerib oht riigist põgenemisele.

Muudatused järgivad senist loogikat (vt kehtiva KarS § 76 lg-d 1 ja 2), kus erinevad võimalikud

tähtajad on seatud sõltuvusse teo ebaõigussisust. Lisatavad lõiked sätestavad uued (ja

kehtivatest veel pikemad) tähtajad, mille möödudes võib kinnipeetavatel avaneda võimalus

saada allutatud käitumiskontrollile. Eelnõu sihtrühm on kinnipeetavad, kelle vabastamist on

kohus pidanud kehtivas seaduses sätestatud tähtaja möödudes veel enneaegseks või kelle

vabastamiseks on esinenud muu takistus, mis võib olla lisatava tähtaja möödudes kõrvaldatud.

Arvestades lisatavates lõigetes sätestatud vangistuse võrdlemisi hilist staadiumit, on

kavandatud muudatuse järgi käitumiskontrollile allutamine automaatne (edaspidi kasutatud ka

väljendit „automaatne käitumiskontrollile allutamine“), st eelnõuga loodavate sätete alusel ei

ole kohtu sellekohast otsustust vaja. Selline korraldus hoiab ühelt poolt kokku vanglate

ressurssi, mis kuluks tarvilike dokumentide koondamiseks ja kohtule edastamiseks. Teisalt

hoiab see kokku kohtu enda ressurssi: kohus ei pea pärast tingimisi ennetähtaegse vabastamise

menetlust, kui vabastamise taotlus jääb rahuldamata, sama kinnipeetava kohta enam hilisemas

karistuse kandmise faasis samasisulist küsimust menetlema, välja arvatud juhul, kui kohus

keelab automaatse käitumiskontrollile allutamise või kui vangla või prokuratuur esitab n-ö

hädapidurina sellekohase taotluse. Kuigi toimingu automaatsus ei ole vangla vaates täielik

(tähtaja lõpu lähenedes tuleb vajaduse korral sekkuda ning saata kohtule ettepanek

kinnipeetava käitumiskontrollile allutamata jätmiseks), ei ole isegi päris automaatne

mehhanism Eesti õiguskorrale tundmatu, kuna sellena võib käsitada nt KarS-i § 73 lõike 2 ja §

74 lõike 2 alusel mõistetud šokivangistusest vabanemist.

Kaitseklauslina nähakse eelnõuga kohtule ette võimalus keelata (nimetatakse edaspidi ka nn

hädapidur) kinnipeetava allutamine käitumiskontrollile eelnõus sätestatud tähtaegade

möödumisel (KarS § 76 lõikes 11 või 21). See võimaldab takistada nende isikute allutamist

käitumiskontrollile, kes pole vangistuse eesmärke saavutanud ja kujutaks isegi oma

vanglakaristuse lõppstaadiumis ühiskonnale ohtu. Sellisteks kinnipeetavateks võib näiteks

pidada isikuid, kelle puhul tuleb potentsiaalselt kaaluda karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamist (vt KarS § 871). Kaitseklausli rakendamiseks on nii vanglal kui ka prokuratuuril

õigus esitada kohtule põhjendustega taotlus kinnipeetava käitumiskontrollile allutamata

jätmise kohta aga selle keelu saab panna ka kohus ise etteulatuvalt (vt täpsemalt eelnõuga

lisatavad KrMS § 426 lg 21 ja VangS § 76 lg 8). Kui põhjust nn hädapidurit tõmmata ei ole,

allutatakse kinnipeetav käitumiskontrollile eelnõus sätestatud tähtaja möödumisel ilma

sellekohase kohtumenetluseta.

Samasugune muudatus tehakse KarS-i § 761 lõikes 2. Paragrahv 761 reguleerib

käitumiskontrollile allutamise korraldust isikute puhul, kes olid kuriteo toimepanemise ajal

nooremad kui kaheksateistaastased. Erisused võrreldes §-ga 76 seisnevad selles, et noore puhul

ei pea kohus § 761 lõike 1 järgi kohaldama elektroonilist valvet esimese ennetähtaegse

vabanemise võimaluse korral (II astme kuriteo puhul 1/3 ja I astme kuriteo puhul ½ vangistuse

13

kandmise järel). Paragrahvi 761 lõige 2 aga kohustab kohut vabastama noore kinnipeetava, kui

tegemist on II astme kuriteoga. I astme puhul ei ole erisust ette nähtud ja kehtiva seaduse

kohaselt rakendatakse sama korda, nagu on kehtestatud täisealiste puhul. Kuna eelnõuga

muudetakse § 76 selliselt, et vangistuse lõppfaasis ei pea kohus eraldi otsustama

käitumiskontrollile allutamist, siis on otstarbekas teha analoogne muudatus ka noorte puhul.

Seetõttu muudetakse KarS-i § 761 lõige 2 analoogseks § 76 lõikega 11 või 21, kus seaduses

sätestatud tähtaja möödudes allutatakse kinnipeetav käitumiskontrollile kriminaalhoolduse

järelevalve alla, kui kohus ei ole seda keelanud.

Erinevus §-st 76 on aga tähtaegades. Alaealisena kuriteo toime pannud isikute karistamine

reaalse vangistusega on väga harv ning seda püütakse vältida. Kui noor inimene on siiski

vanglasse karistust kandma saadetud, tehakse temaga vanglas intensiivset tööd, et ta

võimalikult kiiresti vabaneks ja jätkaks oma karistust kriminaalhoolduse järelevalve all.

Seetõttu on lisatud § 761 lõikesse 2 ka I astme kuritegu (punktis 1 on II astme kuriteo korral

vabastamine pärast ½ vangistuse ärakandmist ja punktis 2 on I astme kuriteo korral

vabastamine pärast 2/3 vangistuse ärakandmist).

Kuigi KarS-i § 761 lõikes 2 sätestatud tähtajad on kolmandiku võrra lühemad kui § 76 lõigetes

11 ja 21, on ka siin muudatuse tulemusena võimalik kohtul keelata käitumiskontrollile

allutamine, seda erinevalt kehtivast seadusest. Muudatuste tõttu § 761 lõikes 2 tuleb muuta ka

sama paragrahvi lõiget 3 ning tunnistada kehtetuks lõige 4, mis on seotud kohtu kohustusega

vabastada noor kinnipeetav ennetähtaegselt vangistusest. Kuna muudatuse tulemusena ei tee

kohus enam vahetult enne vabastamist otsust, tuleb lõige 4 tunnistada kehtetuks.

KarS-i §-s 76 tehakse muudatused ka lõikes 5 ja sellega seonduvalt tunnistatakse kehtetuks

lõige 3. Lõige 5 sätestab tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul määratava katseaja

pikkuseks kandmata jäänud vangistuse pikkuse või minimaalselt 6 kuud. See tähendab, et kui

kinnipeetav vabaneb näiteks 8 kuud enne tegelikku vangistusaja lõppu, on tema katseaja

pikkuseks 8 kuud. Kui kinnipeetav vabaneb 4 kuud enne vangistusaja lõppu, on katseaeg 6

kuud, millest 4 kuud on algse vangistuse ajal ja 2 kuud sellele lisaks. Selline kord ei ole

kinnipeetavatele soodne ja praktikas seetõttu sageli ei soovita vähem kui kuus kuud enne

vangistuse lõppu vabaneda ning eelistatakse kanda vangistus lõpuni. Praegu arutab iga juhtumit

kohus ja kohtud võtavad kinnipeetavate soovi arvesse ega vabasta neid mõned kuud enne

vangistuse tähtaja lõppu. See aga ei ole kooskõlas kriminaalpoliitikas juurdunud põhimõttega,

et iga kinnipeetav, eriti pika vangistusega karistatu, peaks vanglast liikuma

kriminaalhooldusele, mitte viimasel vangistuse ärakandmise päeval lahkuma teadmata suunas.

Kuna eelnõuga luuakse uus käitumiskontrollile allutamise instituut: kinnipeetavatelt enam ei

küsita, kas nad soovivad pärast vangistust alluda kas või lühikest aega käitumiskontrollile

kriminaalhoolduses, tuleb lühendada minimaalset katseaega. Endiselt jääb kehtima põhimõte,

et katseaja pikkus on võrdne kandmata jäänud karistuse osaga, kuid mitte lühem kui kuus kuud.

Erisus tehakse aga selleks puhuks, kui ärakandmata karistusaja pikkus on lühem kui kolm kuud.

Sellisel juhul on katseajaks kahekordne kandmata jäänud vangistuse aeg. Eriti lühikese

kandmata jäänud vangistuse korral (alla 15 päeva) on minimaalne katseaeg üks kuu. Selle ajaga

14

ei jõuta kriminaalhooldusalusega küll väga palju ette võtta, kuid vabanemisjärgset hetke on

võimalik juhtida. Samuti jõutakse kriminaalhooldusalusele anda erinevate abi pakkuvate

asutuste kontaktandmed ja muud kasulikud nõuanded. Selle muudatusega seoses tunnistatakse

kehtetuks KarS-i § 76 lõige 3, mille kohaselt ei vabastata ennetähtaegselt kinnipeetavat, kellel

on jäänud vangistuse lõpuni vähem kui kaks kuud. Eelnõu näeb ette võimaluse, et automaatse

käitumiskontrollile allutamise korras on võimalik liikuda vanglast kriminaalhooldusele kas või

üks päev enne algset vangistuse lõppu. Järgmises tabelis on täpsemalt näha katseaegade pikkus

muudatuse järel.

Tabel: Katseaegade pikkus

Allesjäänud

vangistuse pikkus

Määratava

katseaja

pikkus

Sellest katseaja

osa, mis on n-ö

vangistuse asemel

Sellest katseaja

osa, mis ulatub üle

vangistuse aja

12 kuud 12 kuud 12 kuud –

6 kuud 6 kuud 6 kuud –

5 kuud 6 kuud 5 kuud 1 kuu

4 kuud 6 kuud 4 kuud 2 kuud

3 kuud 6 kuud 3 kuud 3 kuud

2 kuud 4 kuud 2 kuud 2 kuud

1 kuu 2 kuud 1 kuu 1 kuu

15 päeva 1 kuu 15 päeva 15 päeva

5 päeva 1 kuu 5 päeva 25 päeva

Käitumiskontrollile allutamise korraga on seotud muudatus §-de 76, 761 ja 77 pealkirjades,

millesse lisatakse süüdlase allutamine käitumiskontrollile. See on vajalik ja oluline, et paremini

mõista, mis järgneb vanglast käitumiskontrollile allutamisele. Praegune pealkiri on ühiskonnas

süvendamas kuvandit, et kinnipeetavad lihtsalt vabastatakse vanglast enne tähtaja lõppu. Nii

see ei ole ja selleks, et paragrahvi pealkiri annaks selgema viite, millega on tegemist,

täiendatakse pealkirja. Samasugune pealkiri on ka KarS-i §-l 74 – karistusest tingimisi

vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile, mis võrdluses KarS-i §-ga 73 –

karistusest tingimisi vabastamine – annab selge viite, et tegemist ei ole pelgalt karistusest

vabastamisega, vaid sellega kaasnevad käitumiskontroll ja kohustused. Samuti parandatakse

KarS-i §-s 77 üks ilmselge viga. Nimelt sätestatakse § 77 lõikes 2, et isiku tingimisi

ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse § 76 lõikes 4 sätestatut. Kuna § 77 ei kõnele tingimisi

ennetähtaegsest vabastamisest, vaid eluaegset vangistust kandva inimese tingimisi

vabastamisest, tuleb sõna „ennetähtaegsel“ välja jätta.

KarS-i §-s 78 on vaja muuta punkti 2 ja paragrahvi on vaja täiendada uue punktiga 3 seetõttu,

et eespool käsitletud KarS-i muudatuste alusel on kinnipeetaval võimalik liikuda

käitumiskontrollile ilma vahetult enne vabanemist tehtud kohtulahendita. Kuna KarS-i § 78

kehtivad sätted võtavad katseaja kulgemise arvestamise aluseks kohtulahendi jõustumise, on

lisatava punkti puhul vaja teistsugust arvestamise alust. See alus on eelnõu kohaselt isiku

vanglast vabanemise kuupäev.

15

KarS-i § 871 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 lisatakse formaalne eeldus karistusjärgse

käitumiskontrolli määramiseks, KarS-i lisatakse §-d 255 (kuritegelikku ühendusse kuulumine)

ja 256 (kuritegeliku ühenduse organiseerimine). See muudatus on otseselt seotud

käitumiskontrollile allutamise muudatustega, kuna need kinnipeetavad, keda ei saa allutada

käitumiskontrollile ka vangistuse lõpufaasis, vajavad suure tõenäosusega karistusjärgset

käitumiskontrolli. Kehtiv seadus ei näe ette karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist KarS-

i § 255 või 256 alusel karistatud isikutele, kuid arvestades organiseeritud kuritegevuse raskust

ja asjaolu, et karistuse mõistmine ega kandmine ei pruugi lõpetada seotust kuritegeliku

ühendusega, on põhjendatud lisada karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsete

tingimuste hulka ka KarS-i §-des 255 ja 256 sätestatud kuritegude toimepanemine.

Eelnõu §-dega 2–4 muudetakse elektroonilise side seaduses, isikut tõendavate dokumentide

seaduses ja kaitseväeteenistuse seaduses vangistusseaduse pealkirja, sest see muutub

vangistus- ja kriminaalhooldusseaduseks.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse karistusregistri seadust. Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1

punktis 8 asendatakse arv „4“ arvuga „3“. Muudatusega parandatakse viide. Vangistusseaduse

§ 1055 lõike 3 järgi võib isikule, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseisvalt saatjata

viibimine ja kellel on juurdepääs vangla toimimist tagavatele funktsioonidele, ning

tervishoiutöötajatele ja vanglakomisjoni liikmetele taustakontrolli tegemiseks töödelda lisaks

VangS-i § 1055 lõikes 1 loetletud andmetele karistusregistri arhiivi andmeid. Muudatuse järel

viitab karistusregistri seaduse vastav säte lõike 4 asemel lõikele 3. Samuti asendatakse sättes

vangistusseaduse nimi, kuivõrd edaspidi kannab seadus nime vangistus- ja

kriminaalhooldusseadus.

Eelnõu §-dega 6–9 muudetakse kodakondsuse seaduses, kohtuekspertiisi seaduses,

konsulaarseaduses ja korrakaitseseaduses vangistusseaduse pealkirja, sest see muutub

vangistus- ja kriminaalhooldusseaduseks.

Eelnõu §-ga 10 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku.

Eelnõu § 10 punktidega 1 ja 2 asendatakse KrMS-i § 992 lõikes 1, § 1262 lõikes 10 esimeses

lauses, §-i 3952 lõikes 3, § 3954 lõigetes 1 ja 4 ja § 426 lõike 2 punktides 1–3 vangistusseaduse

pealkiri, sest see muutub vangistus- ja kriminaalhooldusseaduseks.

Eelnõu § 10 punktiga 3 tehakse muudatus KrMS-i § 425 lõikes 1, milles asendatakse sõnad

„arstliku komisjoni otsuse“ sõnadega „tervishoiutöötaja arvamuse“ ning seda järgmisel

põhjusel. Kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud,

teeb selle kindlaks meditsiinitöötaja. Vajaduse korral määrab kohus otsustamiseks

kohtuarstliku ekspertiisi, mis võib olla ka komisjoni ekspertiis. KrMS-i § 432 lõike 3 kohaselt

peab istungil, kus arutatakse süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamist tema haiguse

tõttu, osalema tervishoiutöötaja, kes selle kohta arvamuse andis. Normis olevate sõnade

asendamine tagab parema õigusselguse, kuna kehtiva KrMS-i § 425 lõikes on nimetatud

arstliku komisjoni otsust, kuid KrMS-i § 432 lõikes 3 tervishoiutöötaja antud arvamust.

16

Arstliku komisjoni otsust ei nõuta ka KrMS-i § 425 lõikes 2, kus karistuse kandmisest

vabastamise alus on haigestumine raskesse psüühilisse haigusesse.

Eelnõu § 10 punktidega 4–8 muudetakse KrMS §-i 426.

KrMS-i § 426 lõikes 1 tehakse täpsustus KarS-i § 76 lõigete 1 ja 2 kohta, kuna sinna uute

lõigete 11 ja 21 lisamisel muutub KrMS-i § 426 lõikes 1 olev viide valeks. Paragrahvi 76 lõigete

11 ja 21 puhul ei ole enam vaja kohtu sekkumist süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamiseks.

KrMS-i § 426 lõikest 1 jäetakse välja teine lause, kuna muudatuse tulemusena kaob kohtu roll

alaealisena kuriteo toime pannud kinnipeetavate automaatse käitumiskontrollile allutamisega

seoses.

KrMS-i § 426 lõike 2 punkti 1 muudatus on samuti vajalik VangS-i § 76 lõike 3 viite

muutumise tõttu. KrMS-i § 426 lõike 2 punktis 1 viidatakse VangS-i § 76 lõikes 3 sätestatud

kuuekuulisele tähtajale, millest kohus võib määrata lühema või pikema tähtaja, millal

arutatakse uuesti kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalust. Viide käib

süüdlaste kohta, kes on kuriteo toime pannud enne kaheksateistaastaseks saamist. Kuna selliste

noorte käitumiskontrollile allutamise korda KarS-i §-s 761 muudetakse, ei ole enam kohane

KrMS-i § 426 lõike 2 punkti 1 viide VangS-i § 76 lõikele 3. Selliselt ongi KrMS-i § 426 lõike

1 punkt 1 sõnastatud.

KrMS-i § 426 lisatakse viis uut lõiget. Lõige 11 näeb ette, et kui täitmiskohtunik keeldub

süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest KarS-i § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2

punkti 2 või § 761 lõike 1 alusel (s.o viimasel ennetähtaegse vabastamise arutamisel) ning kui

sama täitmiskohtunik määrab, et enne süüdimõistetule KarS-i § 76 lõikes 11 või 21 või § 761

lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist (s.o enne automaatse käitumiskontrollile allutamise

kuupäeva saabumist) kohtus enam ennetähtaegset vabastamist ei arutata, määrab

täitmiskohtunik süüdimõistetule KarS-i § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel vabanemise

puhuks katseaja ning käitumiskontrolli ajal kohaldatavad kohustused. Tegemist on etteulatuva

käitumiskontrolli määramisega. Vajaduse korral on kohtul hiljem võimalik katseaega ja

käitumiskontrolli nõudeid korrigeerida KrMS-i § 427 lõike 1 alusel. Samuti luuakse eelnõuga

võimalus, et süüdlase nõusolekul saab kriminaalhooldusametnik kohustusi muuta, asendada

või lisada, mis võib automaatse käitumiskontrollile allutamise puhul vähendada kohtu muret

pika aja peale ette kohustuste määramisega.

Lõige 12 reguleerib olukorda kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi

ennetähtaegsest vabastamisest KarS-i § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 või § 761 lõike

1 alusel (s.o viimasel ennetähtaegse vabastamise arutamisel) ja keelab ise etteulatuvalt KarS-i

§ 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtajal automaatse käitumiskontrollile

allutamise, ilma et vangla või prokuratuur peaksid tähtaja lähenedes nn hädapidurit tõmbama.

Kui kohus keelab automaatse käitumiskontrollile allutamise seaduses ettenähtud ajal, on kohtul

võimalik määrata ise hilisem kuupäev ja selleks etteulatuvalt katseaeg, kontrollnõuded ja

kohustused. Kohus võib selle asemel määrata ka uue ennetähtaegse vabastamise küsimuse

arutamise aja. Kui kohus määrab ise automaatse käitumiskontrollile allutamise aja, on võimalik

vanglal või prokuratuuril esitada enne tähtaja saabumist nn hädapiduri taotlus.

17

Lisatav lõige 21 näeb ette, et vangla või prokuratuuri põhjendatud ettepanekul võib

täitmiskohtunik keelata süüdimõistetu KarS-i § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel

automaatse käitumiskontrollile allutamise. Erinevus lõikest 12 seisnebki selles, et lõikes 12 teeb

kohus keelava otsuse omal initsiatiivil juba varem, kuid lõikes 21 tuleb keelamise ettepanek

vanglalt või prokuratuurilt vahetult enne seaduses sätestatud tähtaega. Sellisel juhul kui kohus

nõustub vangla või prokuratuuri ettepanekuga keelata automaatne käitumiskontrollile

allutamine, määrab täitmiskohtunik uue tähtaja, mille möödumisel vabastamist uuesti

arutatakse, või määrab kohus uue tähtaja, mille möödumisel kinnipeetav automaatselt

käitumiskontrollile allutatakse, ilma sellekohase kohtumenetluseta. Selleks puhuks määrab

kohus etteulatuvalt ka katseaja ja kohustused. Sellisel juhul on vanglal või prokuratuuril taas

võimalik esitada kohtule põhjendustega ettepanek keelata süüdimõistetu allutamine

käitumiskontrollile. Kui täitmiskohtunik peab vajalikuks enne seda kuupäeva veel kord

kaaluda vabastamise võimalust, määrab ta selleks kuupäeva, mis on enne automaatset

käitumiskontrollile allutamist, ja jätab katseajaga seotud tingimused sel korral määramata.

Lõige 21 lisatakse §-i 426, et luua kohtule menetlusõiguslik alus automaatse käitumiskontrollile

allutamise keelamiseks nn hädapiduri rakendamiseks. Sellele sättele vastab VangS-i § 76

lisatav lõige 8, mis sätestab vangla võimaluse (samas ka kohustuse) esitada kohtule taotlus

süüdimõistetut siiski mitte allutada käitumiskontrollile, ehkki KarS-i § 76 lõikes 11 või 21 või

§ 761 lõikes 2 sätestatud kuupäev on saabumas. Lisatava sätte kohaselt on kinnipeetava

käitumiskontrollile allutamise keelamise taotlus võimalik esitada vanglal (samuti

prokuratuuril), kuna just vanglal on parim ülevaade sellest, kuidas isiku karistuse kandmine on

kulgenud ja milline on tema eripreventiivne prognoos. Prokuratuuril on aga koos

uurimisasutustega eelduslikult teadmine sellest, kuidas isiku allutamine käitumiskontrollile

võiks mõjutada temast lähtuvat kriminogeenset riski koosmõjus väliskeskkonnaga ning kuidas

see võiks mõjuda üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Kuidas vangla nn hädapiduri

esitamise vajadusest prokuratuuri informeerima hakkab, reguleeritakse täpsemalt sellekohases

rakendusaktis13. Käitumiskontrollile allutamise keelamise põhjendamise ja nende põhjenduste

tõendamise koormus lasub ettepaneku tegijal. Taotlusega nõustumine või sellest keeldumine

on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab hindama, kas ettepanekus esitatud kaalutlused viitavad

sellele, et süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile asetaks ohtu karistuse eesmärkide

saavutamise.

Sättes sisaldub ka klausel, mille kohaselt peab kohus käitumiskontrollile allutamist keelava

otsuse tegemisel määrama küsimuse uue arutamise kuupäeva. Kohtul on võimalik ka

alternatiivselt määrata uus automaatse käitumiskontrollile allutamise aeg etteulatuvalt koos

katseaja ja käitumiskontrolli kohustusega. Selline olukord võib esineda juhul, kui isikul on

negatiivse otsuse järel jäänud kanda karistust veel näiteks vähem kui kuus kuud ning

lisahindamine ja selle kohtus arutamine langeks ajaliselt väga lähestikku isiku tähtaegse

vanglast vabanemisega. Kohtul on sel juhul võimalik määrata, et kinnipeetav allutatakse

käitumiskontrollile näiteks kolm kuud enne tähtaja lõppu, millega kaasneb käitumiskontroll ja

13 Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide ettevalmistamise kord vm sobiv kord.

18

katseaeg kuus kuud (KarS § 76 lg 5). Kohus võib määrata ka hilisema kuupäeva, kuid peab

arvestama, et näiteks nädal aega enne vangistuse lõppu käitumiskontrollile allutamine ei

motiveeri kinnipeetavat käituma hästi vanglas ega hiljem kriminaalhoolduse valve all. Seadus

seda siiski võimaldab ja vajadusel võib kohus määrata, et kinnipeetav allutatakse

käitumiskontrollile kasvõi üks päev enne vangistuse lõppu. Peale käitumiskontrollile

allutamise otsustamise peab kohus silmas pidama ka võimalikku KarS-i § 871 kohase

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vajadust ning sellega seotud tähtaegu. Vangla või

prokuratuur saab kahtlemata juhtida sellele kohtu tähelepanu oma automaatse

käitumiskontrollile allutamise keelamise ettepanekus ning põhjendada seda vajadusega

kohaldada kinnipeetava suhtes hoopis karistusjärgset käitumiskontrolli, mille kohus saab

määrata samal ajal käitumiskontrollile allutamise keelamisega.

Lisatavate lõigete 11 ja 21 muudatust saab selgitada järgmise näitega. Kohus ei nõustu

kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastama viimase tingimisi

ennetähtaegse vabastamise arutamise ajal, mis toimub näiteks kaks aastat enne vangistuse

ärakandmise lõppu, ja automaatse käitumiskontrollile allutamise aeg oleks sellest arvates 1,5

aasta pärast ehk 6 kuud enne vangistuse lõppu. Kohus võib nüüd 2 aastat enne vangistuse lõppu

määrata, et vangla peab esitama kohtule uuesti materjalid ennetähtaegse vabastamise

otsustamiseks ühe aasta pärast, mil kinnipeetaval jääb vangistuse lõpuni veel üks aasta ja

automaatse käitumiskontrollile allutamise ajani jääb veel kuus kuud. Kui kohus ei pea seda aga

vajalikuks, siis teeb ta etteulatuva otsuse ajaks, mis saabub 1,5 aasta pärast, kui on seaduses

automaatse käitumiskontrollile allutamise aeg. Kui vangla või prokuratuur ei esita enne seda

kuupäeva kohtule nn hädapiduri rakendamise taotlust, allutatakse kinnipeetav automaatselt

käitumiskontrollile, s.o antud näite puhul 6 kuud enne vangistuse lõppu, nende katseaja ja

käitumiskontrolli tingimustega, mis kohus määras ette 2 aastat enne vangistuse tähtaja

lõppemist. Kohus võib aga ka määrata, et automaatne käitumiskontrollile allutamine 6 kuud

enne vangistuse lõppu on liiga vara konkreetse kinnipeetava puhul, ja võib selle etteulatuvalt

keelata ning määrata hilisema aja, näiteks 3 kuud enne tegelikku vangistuse lõppu.

KrMS-i § 426 täiendatakse ka lõikega 22, millega sätestatakse kohtule tähtajad nn hädapiduri

taotluse menetlemiseks. VangS-i §-i 76 lisatava lõike 8 kohaselt peab vangla või prokuratuur

esitama hiljemalt 30 päeva enne seaduses sätestatud tähtaja lõppu kohtule põhjendustega

taotluse, et kohus keelaks kinnipeetava allutamise käitumiskontrollile peagi saabuval

kuupäeval. KrMS-i § 426 lõikes 22 sätestatakse, et kohus vaatab selle taotluse läbi kümne päeva

jooksul taotluse kohtusse saabumisest. Tähtaeg kümme päeva on analoogne KrMS-i § 427

lõikes 3 sätestatud tähtajaga.

Kuna VangS-i § 76 lõige 8 võimaldab vanglal või prokuratuuril esitada nn hädapiduri taotluse

erandlikel juhtudel ka hiljem, st kui automaatse käitumiskontrollile allutamise kuupäevani on

jäänud vähem kui 30 päeva, siis on KrMS-i § 426 lõikes 22 samuti ette nähtud erandlik kord ja

kohus peab sellise taotluse läbi vaatama hiljemalt 24 tundi enne seda, kui vanglal tekib

kohustus allutada kinnipeetav käitumiskontrollile KarS-i § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes

2 sätestatud tähtaja möödumise tõttu.

19

KrMS-i § 426 täiendamine lõikega 5 on vajalik olukordadeks, kui kohus ei ole sama paragrahvi

lõike 11 nõude kohaselt määranud automaatselt käitumiskontrollile allutatavale kinnipeetavale

katseaega ega käitumiskontrolli ajal kohaldatavaid kohustusi. Selline vajadus kiirkorras

käitumiskontrolli tingimusi täpsustada võib tekkida näiteks juhul, kui tegemist on vahialusega,

kellele on maakohus määranud lühikese reaalse vangistuse, kuid edasikaebamise tõttu jõustub

kohtuotsus alles siis, kui automaatse käitumiskontrollile allutamise kuupäev on juba möödas

või kohe möödumas. Kui ei ole põhjust nn hädapiduri tõmbamiseks, tuleb kinnipeetav allutada

käitumiskontrollile. Vangla või kriminaalhooldusametnik peab pöörduma viivitamata kohtu

poole katseaja ja käitumiskontrolli nõuete määramiseks ja täitmiskohtunik peab need omakorda

viivitamata määrama. Näide eelkirjeldatud olukorrast võiks olla selline. II astme kuriteo eest

määratud reaalne vanglakaristus on 12 kuud, mille puhul automaatne käitumiskontrollile

allutamine toimuks 2/3 vangistuse ärakandmise järel, mis on 8 kuud. Vangistuse määras

maakohus, kuid kuna algne otsus jõustub edasikaebamise tulemusena alles 9 kuu pärast, kui on

möödas juba automaatse käitumiskontrollile allutamise aeg, tuleb kinnipeetav allutada

käitumiskontrollile otsuse jõustumisel. Võimalik on ka see, et kohus on unustanud

käitumiskontrolli tingimused määrata viimasel korral, kui kohtus arutati vangla taotlust

ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks KarS-i § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2

alusel. Sel juhul märkab vangla puudust enne automaatse käitumiskontrollile allutamise

kuupäeva möödumist ja esitab kohtule vastava taotluse.

Eelnõu § 10 punktiga 9 tehakse muudatus KrMS-i § 427 lõikes 1 seoses

kriminaalhooldusametnikele antava õigusega kohustusi „muuta ja asendada“ ning samu sõnu

kasutatakse ka kohtu puhul senise „kergendamise“ asemel.

Eelnõu § 10 punktiga 10 täiendatakse KrMS-i § 4271 lõikega 2 selle kohta, et ka

oportuniteediga lõpetatud menetlustes, kui isikule on pandud kohustused, mida täidetakse

kriminaalhooldusosakonnas, võib kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusaluse nõusolekul

kohustusi muuta, asendada või lisada, kui kohustuste täitmisel ilmnevad asjaolud, mis oluliselt

raskendavad nende täitmist. Kui isik ei nõustu kriminaalhooldusametniku tehtavate

muudatustega või kui ta endiselt ei täida kohustusi, esitab kriminaalhooldusametnik

erakorralise ettekande kohustused määranud asutusele. Eelnõuga kriminaalhooldusametniku

pädevusse antav õigus kriminaalhooldusalustele pandud kohustusi muuta, asendada või lisada

on samasugune karistatud isikute ja oportuniteediga menetluse lõpetamise puhul (vt ka eelnõu

§ 1 muutmispunkte 1-11, 17, 23, 26 ja 28-29).

Eelnõu §-dega 11–17 muudetakse kõrgharidusseaduses, maksukorralduse seaduses,

tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, tsiviilkohtumenetluse seadustikus, täitemenetluse

seadustikus, tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses ja

töötervishoiu ja tööohutuse seaduses vangistusseaduse pealkirja, sest see muutub vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduseks.

Eelnõu §-ga 12 muudetakse maksukorralduse seadust. Muudatus on seotud eelnõu §-ga 15 ja

§ 18 punktidega 26 ja 42. Maksukorralduse seaduses tehakse kolm muudatust. Esiteks

täiendatakse § 17 lõiget 4 punktiga 71 selliselt, et maksukohustuslaste registrisse kantakse ka

20

kinnipeetav ja vahistatu seoses vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses sätestatud rahaliste

kohustuste täitmisega. Teiseks täiendatakse § 17 lõiget 5 pärast sõna „samuti“ sõnadega

„vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses ja“. Kolmandaks täiendatakse § 29 punkti 47 pärast

sõna „täitmiseks“ tekstiosaga „, vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses sätestatud

kinnipeetava ja vahistatu rahaliste kohustustega seotud ülesannete täitmiseks“. Muudatustega

sõnastatakse kinnipeetavate ja vahistatute vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses kirjeldatud

rahaliste kohustustega täitmisega seotud andmetöötluseks ja andmete väljastamiseks vajalikud

õiguslikud alused.

Eelnõu §-ga 15 muudetakse täitemenetluse seadustikku. Muudatus on seotud eelnõu §-ga 12

ja § 18 punktidega 26 ja 42. Praegu reguleerib täitemenetluse läbiviimise erisust vanglas TMS

§ 31 koostoimes VangS §-dega 44 ja 93. Muudatuse tulemusel sõnastatakse TMS § 31 ümber

nii, et kinnipeetava või vahistatu vanglasisesele isikuarvele kantavatele summadele pööratakse

sissenõue vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 44 lõike 2 punktis 1 sätestatud korras.

Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse §-le 44. Praegu

tegeleb kinnipeetavate ja vahistatute nõuete haldamisega Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).

RTK tegeleb igapäevaselt kohtutäituritelt saadud kinnipeetavate nõuete arestimisaktidega,

millega seoses võib olla ühe päeva jooksul seotud sadu kandeid. Need kanded tuleb praegu

teha käsitsi, mis ei ole mõistlik. Selline töökorraldus ei ole põhjendatud ja tuli leida teine,

vähem ressursimahukas lahendus.

Eelnõu § 18 punktis 26 sätestatakse kolm alternatiivset võimalust, kuhu kanda kinnipeetava

vastu esitatud täitmisele pööratud nõuete katteks ettenähtud summa. Summa kantakse

täitmisele pööratud rahaliste nõuete täitmiseks otse nõude esitajale, kui selleks on olemas

tehniline võimekus, või Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele

avatud kontole või nende võimaluste puudumise korral kinnipeetava maksukorralduse seaduse

§ 105 lõikes 1 nimetatud kontole (edaspidi ettemaksukonto). Tehnilise võimekuse olemasolu

all mõeldakse olukorda, kus nõude edastamine ja töötlemine toimub automatiseeritult nii saatja

kui vastuvõtja infosüsteemides. See tähendab, et kui puudub tehniline võimekus või

kinnipeetaval ei ole enda nimele Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses avatud kontot,

rakendub kolmas lahendus. Kolmas lahendus on kasutada kinnipeetavate nõuete haldamiseks

maksukorralduse seaduses (MKS) §-s 105 nimetatud kontot. Ühtegi alternatiivset tehnilist

lahendust, mille arendamine ja haldamine ei oleks ülemäära kulukas, ei ole. Alternatiivse

tehnilise lahenduse loomine eeldaks põhjendamatult kulukaid IT arendusi. Seetõttu tuleb

kasutusele võtta lahendus, mis võimaldab nõuete haldamiseks kasutada olemasolevat

lahendust. Muudatuse tulemusel vabaneb RTK ressurssi nõudvast käsitööst, mis kaasneb

igapäevase nõuete haldamisega. Samas ei loo see ettemaksukonto haldajale (Maksu- ja

Tolliametile, MTA) juurde uusi kohustusi, kuivõrd ettemaksukonto süsteem juba toimib.

Ettemaksukonto süsteem on seadistatud nii, et sellele kohaldub MKS-is sätestatud nõuete

täitmise järjekord. Igal kinnipeetaval on olemas ettemaksukonto. Muudatuse tulemusel on

vanglateenistusel kolm alternatiivset võimalust. Vanglateenistus ei saa nende võimaluste vahel

ise valida. Juhul, kui puudub tehniline võimekus kanda raha nõude esitajale, kantakse raha

kinnipeetava nimele Eestis tegutseva krediidi- ja makseasutuses avatud kontole. Alles siis, kui

neid võimalusi kasutada ei saa, kannab vanglateenistus VangS § 44 alusel rahaliste nõuete

21

katteks 50% summast ettemaksukontole, mis seejärel nõude summa ulatuses MTA poolt

arestitakse.

Eelnõu § 18 punktiga 1 muudetakse vangistusseaduse nimetust, sest edaspidi reguleeritakse

seaduses nii vangistuse kui ka kriminaalhooldusega seotut. Seaduse nimetus on edaspidi

„vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“. Kriminaalhooldusseadus ühendatakse

vangistusseadusega, kuna kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse

täideviimisest. Kahe seaduse ühendamine tugevdab ühtset süsteemi ja koordineeritust, millega

on võimalik tagada terviklik lähenemine karistuse täideviimisele.

Eelnõu § 18 punktiga 2 muudetakse kehtiva seaduse § 1 teksti. Muudatus tuleneb

kriminaalhooldusseaduse liitmisest vangistusseadusega, mille tulemusena täiendatakse

seaduse reguleerimisala. Kriminaalhooldus on karistuse täideviimise osa ning ka osa

vanglateenistusest, kuid kriminaalhoolduse täideviimise ning vangistuse, aresti ja

eelvangistuse täideviimise eripärade tõttu tuleb seaduse reguleerimisalas kõik karistuse

täideviimise osad täpselt sätestada. Samuti tuleb määratleda vanglateenistuse vanglaametniku

mõistele lisaks kriminaalhooldusametniku mõiste, kuna vangistus- ja kriminaalhooldusseadus

reguleerib muudatuse järel ka kriminaalhoolduse täideviimist.

Eelnõu § 18 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 12, milles sätestatakse avaliku teabe seaduse

(AvTS) ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse (MSVS) kohaldamise erisused. Muudatus on seotud vajadusega lihtsustada

haldusmenetlust vanglas. VTK-s käsitleti ühe lahendusena pöördumiste suulise lahendamise

võimaluste laiendamist, mida kõnesoleva eelnõuga ka tehakse. Muudatusega sätestatakse, et

vangla võib kinnipeetava märgukirjale või selgitustaotlusele vastata suuliselt, kui märgukirjast

või selgitustaotlusest nähtub, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Määratluse all

„kaitstava õiguse riive on väheintensiivne“ on silmas peetud juhtumeid, kus kinnipeetav küsib

pöördumises igapäevaseid vähetähtsaid vangistusega seotud olmeküsimusi ja vangla saab

olemasoleva teabe põhjal inimesele kiirelt vastuse anda. Nt kinnipeetav küsib, kuidas ta saab

endale uue veekeedukannu või teleri kambrisse, kasutada tahvelarvutis VangS-i § 51 lg 1 p-s 7

nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali vms. Kuivõrd kinnipeetaval on jätkuvalt õigus

esitada vangla tegevuse peale kaebus või vaie, ei mõjuta suuline vastamine kinnipeetava õigusi.

Samas võimaldab see vanglal toimida kinnipeetavate igapäevaste olmeküsimustega aega

säästvamalt. Kinnipeetava õiguste kaitseks ja selleks, et vanglal oleks võimalik vaidluse korral

tõendada, et kinnipeetav on pöördunud ja vastuse saanud suuliselt, sätestatakse, et suulise

vastamise aja ja vastuse sisu kohta tehakse märge seaduse § 51 lõike 1 punktis 7 nimetatud

vangiregistri iseteenindusportaali. Suulise vastamise võimaluste laiendamine ei mõjuta

kinnipeetava õigust esitada vanglale vaie, kui ta leiab, et vangla rikub kuidagi tema õigusi.

Seega on õiguskaitsevahend kinnipeetavale jätkuvalt tagatud.

Lisaks sätestatakse, et kinnipeetava poolt vangiregistri iseteenindusportaali kaudu vanglale

esitatud pöördumistele ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 21 lõiget 1 ega märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõikeid 3 ja 4.

AvTS-i § 21 lõike 1 järgi: kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja pädeva

teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivituseta, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul,

22

teatades sellest samal ajal teabenõudjale. MSVS-i § 5 lõikest 3 tuleneb, et kui adressaat leiab,

et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata

või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta

märgukirja või selgitustaotluse pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid

mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul märgukirja või selgitustaotluse registreerimisest ning

teavitab sellest isikut lõikes 8 sätestatud korras. Isiku teavitamine ei ole vajalik, kui märgukiri

või selgitustaotlus edastatakse sama asutuse või organi teisele ametnikule või töötajale. MSVS-

i § 5 lõikest 4 tuleneb, et kui adressaat leiab, et mõnda märgukirjas esitatud seisukohta või

ettepanekut arvestada või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema

pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse kõnesoleva paragrahvi lõikes 3

ettenähtud korras. Adressaat märgib pädevale asutusele või organile saadetavas kaaskirjas,

millistele märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele oodatakse vastust

pädevalt asutuselt või organilt. Esialgne adressaat vastab märgukirjas või selgitustaotluses

sisalduvatele küsimustele, millele vastamist ei ole jäetud teisele asutusele või organile. VangS-

i § 28 lõike 2 järgi toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Kinnipeetava

õiguskantslerile, vanglale, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele,

vanglakomisjonile ja kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Praktikas on

tekkinud olukordi, kus kinnipeetavad üritavad vangi portaali kaudu taotlust vanglale edastades

hoiduda kõrvale kirja saatmisest õigele asutusele omal kulul. Vangi portaal on aga mõeldud

just kinnipeetava ja vangla vahelise suhtluse mugavamaks muutmiseks, mitte aga selleks, et

vangla vahendaks portaali kaudu pöördumisi teistele asutustele. See ei oleks ka kooskõlas

VangS-i § 28 lõikes 2 sätestatuga, mille järgi tasub kirjavahetuse kulude eest kinnipeetav.

Vangiregistri iseteenindusportaal ei ole mõeldud elektroonilise suhtluse tagamiseks väljaspool

vanglat, vaid üksnes selleks, et lihtsustada vangla igapäevast tööd kinnipeetava pöördumiste

lahendamisel. Kohtupraktikas on leitud, et vangla ei ole kohustatud vahendama elektroonselt

vanglale esitatud pöördumisi teistele asutustele.14 Samuti ei puuduta muudatus

vaidemenetluses esitatud vaide edastamist ja kinnipeetava õigusi oluliselt. Kinnipeetava

nõuetekohaselt, st kirja teel esitatud pöördumine tuleb vanglal igal juhul jätkuvalt edastada

pädevale asutusele.

Lisaks sätestatakse lõikega 3, et teave vanglateenistuse struktuuriüksuste isikukoosseisu kohta

tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks, kui sellise teabe avalikuks tulek ohustaks riigi,

avalikku või vangla julgeolekut. Avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 6 kohaselt on teabevaldaja

kohustatud avalikustama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ning neis asutustes

ettenähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed, hariduse ja eriala,

telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid. Käesoleva muudatusega kehtestatakse

vangistusseaduses erisäte AvTS § 28 lg 1 p 6 suhtes.

Vanglateenistus, sealhulgas vanglad, täidavad sisejulgeolekuga seotud ülesandeid.

Vanglateenistuse ametnike detailne isikukoosseis ja neid puudutav täpsem teave võib pakkuda

huvi välisriikide julgeolekuteenistustele ning muudele isikutele, kelle eesmärgid ei pruugi olla

kooskõlas Eesti Vabariigi julgeolekuhuvidega. Vanglateenistujad osutavad muu hulgas

ametiabi teistele õiguskaitseasutustele, sealhulgas Politsei- ja Piirivalveametile. Isikuandmete

14 Vt nt Tartu Halduskohtu 5. juuni 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-1535.

23

avalikustamisel tuleb arvestada andmete avaldamise eesmärki, millist mõju võib andmete

avalikustamine avaldada riigi julgeolekule, avalikule julgeolekule ning vangla julgeolekule.

Vanglateenistus täidab sisejulgeolekuga seotud ülesandeid ning ametnike isikustatud andmete

laiapõhjaline avalikustamine võib suurendada sihipärase mõjutustegevuse, ähvarduste, surve

või muu õigusrikkumise riski, mis omakorda võib kahjustada vanglate turvalist toimimist ja

avalikku korda laiemalt. Läbipaistvuse tagamine ja asutusega kontakteerumise võimalus ei

eelda vältimatult kõigi vanglateenistuse ametnike nimede ja otseste kontaktandmete

avalikustamist, kui selline avalikustamine võib suurendada julgeolekuohte. Avaliku kontrolli

ning pöördumisvõimaluse saab tagada ka viisil, mis ei ava vanglateenistuse täielikku

isikukoosseisu ega sea ohtu riigi, avalikku või vangla julgeolekut.

Kõigi ametnike kontaktandmete avalikustamine ei ole vanglateenistuse eripära arvestades

vajalik läbipaistvuse eesmärgi saavutamiseks. Kinnipeetaval on teada tema üksuses teenistust

täitvad ametnikud ning tal on tagatud võimalus nende poole pöörduda seaduses sätestatud

korras. Üldsuse huvi on seevastu suunatud eeskätt vanglateenistuse kui asutuse ülesannete

täitmisele tervikuna, mitte üksikute inspektor-kontaktisikute või valvurite isikutele. Seega ei

ole iga teenistuja andmete avaldamine vanglateenistuses hädavajalik, arvestades välisriigi

julgeolekuteenistuste huvi selle osas, milline on sisejulgeoleku asutuste ja neid abistavate

asutuste isikkoosseis. Seetõttu tuleb andmete avalikustamise üle otsustamisel lähtuda

julgeolekuhuvist ning tagada, et avalik kontroll ja pöördumisvõimalus oleksid korraldatud

viisil, mis ei sea ohtu vanglateenistuse ülesannete turvalist täitmist. Muudatus aitab vähendada

sihipärase mõjutustegevuse, ähvardamise ja muu surve riski ning toetab vanglateenistuse

julgeoleku ja töökorralduse tõhusat toimimist.

Eelnõu § 18 punktiga 4 täiendatakse vangistusseadust §-ga 31. Kuivõrd

kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks (kõnesoleva eelnõu § 22 kohane muudatus),

täiendatakse vangistusseadust terminiga „kriminaalhooldusalune“.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 2 vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §-na 31.

Ületoomisel muudetakse lõiget 3 ning ülejäänud sätted tuuakse üle kehtival kujul. Säte annab

loetelu nendest isikutest, keda loetakse kriminaalhooldusalusteks. Kriminaalhooldusalune on

inimene, kes on kohtu või prokuratuuri otsuse või määruse alusel määratud

kriminaalhooldusele.

Punkti 1 kohaselt on kriminaalhooldusalune süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud

korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Punkti 2 kohaselt on

kriminaalhooldusalune süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga või

narkomaanide sõltuvusraviga või osaliselt asendatud seksuaalkurjategijate kompleksraviga.

Üldkasulik töö kujutab endast ühiskonna heaks tehtavat tööd, mida isik teeb tasuta oma tavaelu,

sealjuures põhitöö või õpingute kõrvalt. Samal ajal üldkasuliku töö tundide sooritamisega on

isik kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangistuse asendamine raviga on teraapiline

õigusjärelm. Vangistuse asendamine raviga on võimalik üksnes psüühilise patoloogia

ravimiseks ning sõltuvusravi on täpsustuse kohaselt ainult narkomaania ja seksuaalsuunitluse

häire ravi. Üldkasulik töö, sõltuvusravi ning seksuaaltegijate kompleksravi on täpsemalt

reguleeritud justiitsministri kinnitatud määrustega.

24

Punkti 3 kohaselt on kriminaalhooldusalune isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

ning kellele on prokurör või kohus määranud KrMS-i § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt

kohustused, mille täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas.

Kriminaalhooldussüsteemi loomisel olid kriminaalhooldusalused ainult süüdimõistetud isikud

pärast kohtuotsuse jõustumist. Aja jooksul on loetelu täiendatud eri liiki hooldusalustega, sh

nendega, kelle kriminaalmenetlus on lõpetatud oportuniteediga ja kellele on KrMS-i § 202

alusel pandud kohustusena ÜKT või alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva

elektroonilise seadme kohustus. Teisi kohustusi on siiani täitnud prokuratuur ise või edastades

kohustused täitmiseks kolmandatele isikutele, näiteks MTÜ-dele või

Sotsiaalkindlustusametile, ja kontrollinud siis nende täitmist.

Muudatuse eesmärk oli tekitada selgem rollijaotus prokuratuuri ja kriminaalhoolduse vahel

ning selle kaudu vabastada prokuratuur kriminaaltäitemenetluse ülesannetest, mille täitmiseks

prokuratuuril ei ole sobivat struktuuri ega spetsialiste. Oportuniteedi puhul isikuid küll ei

karistata, kuid neile pandavad kohustused on identsed või sarnased nende kohustustega, mis

määratakse süüdimõistetutele karistusseadustiku (KarS) § 75 alusel. Nende kohustuste täitmist

korraldavad kriminaalhooldusosakonnad. Seega korrastati muudatusega avalike ülesannete

jaotumist prokuratuuri ja vanglateenistuse vahel, lähtudes mõlema organisatsiooni

põhifunktsioonidest. Muudatuse tulemusel ei lähe kõik KrMS-i § 201 lõikes 2 ja § 202 lõikes

2 sätestatud kohustused automaatselt täitmiseks kriminaalhooldusele, vaid sinna suunatakse

need kohustused, mille täideviimine või täideviimise järelevalve korraldatakse

kriminaalhooldusosakonnas. Kui ainus kohustus on näiteks rahasumma kandmine

riigituludesse, mida kontrollida on prokuratuuril endal väga lihtne (selleks on olemas eraldi

link digitoimikus), ei ole otstarbekas kohustust suunata täitmiseks kriminaalhooldusosakonda.

Kui aga isikule pannakse näiteks kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ja sobiv programm on

kriminaalhooldusosakonnas olemas, on igati kohane saata määrus täitmiseks

kriminaalhooldusele. Kui isikul on mitu kohustust, millest osa täidetakse

kriminaalhooldusosakonnas (näiteks ÜKT ja sotsiaalprogramm) ja mõni mujal (näiteks ravile

pöördumine või alkoholi biomarkeri testi tegemine), siis teeb kriminaalhooldusametnik ka

mujal täidetava kohustuse üle järelevalvet. Samas võidakse konkreetsel juhul kokku leppida ka

teisiti. Seaduse tasandil ei ole otstarbekas täpsemalt reguleerida iga kohustuse täitmisega

seonduvat, vaid selle võib jätta prokuratuuri ja kriminaalhoolduse vahel paindlikult toimima.

Punkti 4 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav või süüdistatav, kellel tõkendina

kohaldatud vahistamine on asendatud elektroonilisele valvele allumise kohustusega, ning

punkti 5 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu,

kellele kohus on kohaldanud elektroonilise järelevalvega ajutist lähenemiskeeldu või

lähenemiskeeldu. Elektrooniline valve kujutab endast inimesele kehtestatud liikumisvabaduse

piirangut, kasutades selleks elektroonilise valve seadmeid. Elektrooniline valve on täpsemalt

reguleeritud justiitsministri 22. veebruari 2007. a määrusega nr 15 „Elektroonilise valve

täitmise ja järelevalve kord“.

Punkt 6 sätestab, et kriminaalhooldusalune on süüdlane, kelle arest on asendatud üldkasuliku

tööga või kellele kohus on määranud üldkasuliku töö tegemise kohustuse karistusseadustiku §

25

87 alusel. See tähendab, et need alaealised, kellele üldkasulik töö on määratud KarS-i § 87

alusel, on kriminaalhooldusalused, vastasel korral ei saa kriminaalhooldajad üldkasuliku töö

tegemist korraldada. Punkti 7 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav või süüdistatav,

kelle kohta on prokurör või kohus tellinud kohtueelse ettekande. Seda juhuks, kui näiteks

korduvalt mootorsõiduki joobes juhtimises kahtlustatava puhul on tarvis tellida

kriminaalhooldusametnikult kohtueelne ettekanne.

Eelnõu § 18 punktiga 5 muudetakse paragrahvi 5 lõike 3 sõnastust nii, et sellest nähtub selgelt

kehtestatava õigusakti liik, milleks on valdkonna eest vastutava ministri määrus. Terminiga

„kinnitab“ on tavapäraselt mõeldud käskkirjaga kinnitamist, määruse puhul kasutatakse

väljendit „kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega“. Tegu on normitehnilise

täpsustusega.

Eelnõu § 18 punktiga 6 täiendatakse § 51 punktiga 8. VangS-i § 51 sätestab kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) andmekogu

eesmärgid. Punktiga 8 sätestatakse vangiregistri sättes üheks eesmärgiks tagada ülevaade

kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest ja maha arvatud summadest ning

korraldada kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete ja võlgade täitmist. Varem

kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemis (edaspidi ka arvestussüsteem) olnud

andmed tõstetakse vangiregistri andmekogusse. Muudatus on seotud sellega, et kinnipeetavate

rahaliste vahendite arvestussüsteem muudetakse vangiregistri üheks osaks. Praegu on

kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem eraldi andmekogu (VangS § 441).

Muudatus on seotud eelnõu punktiga 27 millega tunnistatakse kehtetuks VangS-i § 441.

Otstarbekas on kinnipeetavatega seotud andmeid, sh rahaliste vahenditega seotud andmeid,

pidada ühes andmekogus. Muudatuse tulemusel on vangiregistris olemas kogu seni

arvestussüsteemis sisaldunud teave, kuid selle ühes andmekogus pidamine lihtsustab

vanglateenistujate tööd. Andmed kinnipeetava sisseostude ning vanglas tarbitud teenuste kohta

on ühelt poolt seotud isikuarvelt mahaarvatavate summade arvestamisega, kuid samas

kuuluvad need ka vangistuse täideviimisega seotud ülesannete hulka (vangla peab pakkuma

poeteenust, võimalust helistamiseks, kirjavahetuseks jne) VangS § 51 lg 1 p 1 mõistes. Nende

andmete töötlemise eesmärgiks ei ole iseenesest isiku sisseostude või vanglas tarbitud teenuste

jälgimine, vaid need on lahutamatu osa vangistuse korraldamisest ja täideviimisest. Lisaks

tõhustab info sisseostude andmete kohta ka järelevalvet (VangS § 51 lg 1 p 5). Näiteks on

võimalik tuvastada salajasi võlasuhteid vms kui kaupa ostetakse ebatavaliselt suurtes kogustes.

Seetõttu ei sätestata nimetatud andmete töötlemist eraldiseisva eesmärgina vaid loetakse need

hõlmatuks juba vangistusseaduses nimetatud vangistuse täideviimise ja järelevalve

eesmärkidega.

Eelnõu § 18 punktiga 8 täiendatakse kehtiva seaduse § 53 lõiget 1 punktidega 131 ja 132. Punkt

131 sätestab, et vangiregistrisse kantakse andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed,

kriminaalhooldusaluse alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise valve

seadme kasutamise võimalikkuse väljaselgitamise või kasutamise kohta. Punkt 132 sätestab, et

vangiregistrisse kantakse andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed, kriminaalhooldusaluse

keelatud aine tarvitamise kontrollimise kohta elektroonilise seadme abil või elektroonilise

seadme kasutamise võimalikkuse väljaselgitamise kohta.

26

Kriminaalhooldus on kohustatud tegema ja kajastama toiminguid elektroonilise valve seadme

kasutamise võimalikkuse väljaselgitamise kohta. Enne elektroonilise valve seadme kasutamist

on vaja veenduda, et seadme toimimiseks vajalikud tingimused on täidetud. Andmed

väljaselgitamise kohta sisaldavad teavet, kas isiku elukoht on sobiv seadme kasutamiseks, kas

tagatud on stabiilne elektriühendus ning kas on olemas seadme kasutamiseks vajalik levi.

Kasutamise võimalikkuse seisukohalt on vajalikud ka täiendavad teadmised isiku tehnilisest

taiplikkusest. Eeltoodu ei välista elektroonilise valve seadmete kasutamist, küll aga annab viite

vajadusele seadme kasutamise õpetamiseks. Ühtlasi sisaldavad elektroonilise valve seadme

kasutamise võimalikkuse väljaselgitamise andmed seda, kas isiku terviseseisund lubab seadme

paigaldamist või esineb isikul terviseseisundi tähelepanekuid, millega tuleb arvestada

elektroonilise seadme kohaldamisel ja individualiseerimisel.

Juhul, kui elektrooniline seade sobib isikule kohaldamiseks, määratakse isikule vastav

kohustus. Kui kohustus on määratud, kogutakse seadme kohaldamisel isiku kohta tema

üldandmed. Üldandmeteks on täisnimi, sugu, e-post, telefon ja elukoha aadress. Süsteemi

kasutamiseks on vajalik eristada isikuid kontaktandmete kaudu. Kontaktandmeid võib vaja

minna olukorra täpsustamiseks, kui tõusetub häire. Olenevalt kasutatavast seadmest võidakse

koguda ka isiku sõrmejälgi, mille abil on süsteemil võimalik veenduda seadme kasutaja

isikusamasuses. Elektroonilise seadme pakkujad pakuvad erinevaid tehnilisi lahendusi

kontrolli teostamiseks läbi indikaatorvahendite. Näiteks on kasutuses randmepaelad, mis

koguvad kehaeritisest informatsiooni või alkomeetrid, mis on ühendatud süsteemiga, mis enne

puhumist nõuavad isikusamasuse tuvastamist. Enamusel teenusepakkujatel on kasutusel

elektroonilise seadmete süsteem, kuhu laetakse ülesse kontrollimise informatsioon.

Kontrollimise infomatsioon on andmed selle kohta, mis on kontrolli tulemus ehk kas isik on

tarvitanud ainet või ei ning andmed kontrollimise kohta, milleks on näiteks kuupäev, kellaaeg

ja kontrolli teostamise koht.

Nimetatud andmete kandmine vangiregistrisse on vajalik olukorras, kus

kriminaalhooldusalusele on määratud kohustus alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist

kontrolliva elektroonilise valve seadmele või kohustus, mille kriminaalhooldusalune võtab

endale, kuid mida ei ole seadustes välja toodud (ennekõike kriminaalmenetluseseadustiku

peatükkides 4 ja 8 ja karistusseadustiku peatükkides 4 ja 5). Eeltoodud andmete

vangiregistrisse kandmine annab kriminaalhooldusele võimaluse täita kriminaalhooldusele

pandud kohustusi ehk kontrollida kohtu, prokuratuuri või kriminaalhooldusametniku poolt

määratud kohustusi. Käesoleval ajal on seadusandja näinud ette võimaluse, et eelpool olevaid

seadmeid võiks kasutada, kuid puudu on olnud sätted, mis lubaksid andmeid töödelda

vangiregistris. Distantsilt kontrollimist toetavate seadmete kasutusele võtmine vähendab

kriminaalhooldusametnike koormust osas, mis puudutab kontrollimiseks kuluvat sõidukulu.

Eelnõu § 18 punktiga 9 täiendatakse § 53 punktidega 20–22. Muudatus on seotud eelnõu § 18

punktiga 27. Vangiregistrisse kantava teabe sätteid täiendatakse nii, et vangiregistrisse

kantakse ka andmed isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta, andmed isikuarvelt

maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta ning andmed sisseostude ja vanglas tarbitud

teenuste kohta.

27

Eelnõu § 18 punktiga 10 muudetakse kehtiva seaduse § 54 lõiget 1 nii, et vangiregistris võib

sätestada lühema andmete arhiivi kandmise ja säilitamise tähtaja. Juba Riigikogus vastu

võetud15 ja 01.01.2027 a. jõustuvas muudatuses sätestati, et vangiregistrisse kantud andmed

kantakse üle registri arhiivi kolm kuud pärast vangistuse, aresti, eelvangistuse või

kriminaalhoolduse lõppemist või muude andmete sisestamist. Muude andmete all on mõeldud

andmeid, mis ei ole kindla kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusalusega

seotud. Näiteks võivad selleks olla andmed, mis kirjeldavad vanglas leitud eset, kuid ei ole

seotud kindla isikuga või andmed isiku sisenemise kohta vanglasse. Vangiregistrisse kantud

andmeid säilitatakse arhiveerituna aresti korral 10 aastat ning muid andmeid 50 aastat arhiivi

kandmise kuupäevast arvates. Praegune muudatus, millega võimaldatakse arhiveerimise ja

säilitamise tähtaegu lühendada, on oluline, kuna kõiki vangistusseaduse § 53 lõike 1 punktides

nimetatud andmeid ei ole alati vajalik töödelda nii kaua, kui vangistusseaduse 54 lõige 1

sätestab. Varasem säte võimaldas vangiregistri põhimääruses lühendada vaid andmete

säilitustähtaegasid, edaspidi sätestatakse seaduses endiselt maksimaalsed tähtajad, kuid

muudatusega võimaldatakse lühendada ka arhiveerimise tähtaegasid. Paindlik norm aitab

vajadusel lühendada andmete töötlemise tähtaegasid, võimaldades need arhiveerida või

kustutada vangiregistrist varem.

Eelnõu § 18 punktidega 11, 40 ja 41 muudetakse §-de 13, 851 lõike 1 ja 89 sõnastust nii, et

vanglateenistusel oleks võimalik tuvastada vanglasse või arestimajja tulnud isiku samasust.

Vanglateenistus võtab 2025. aastal kasutusele välipolitsei arvutitöökoha tarkvara (Apollo), mis

võimaldab teha päringuid X-tee kaudu rahvastikuregistri andmebaasi ja isikut tõendavate

dokumentide andmekogusse. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu

(ABIS) kaudu edastatakse isikut tõendava dokumendi foto läbi isikut tõendavate dokumentide

andmekogu Apollosse. Apollo kasutuselevõtuga ei teki vanglateenistusel ligipääsu suuremale

hulgale andmetele võrreldes varasemaga. Võimalik on teha päringut isikusamasuse

kontrollimiseks enne isiku vanglasse arvele võtmist. Isikusamasuse kontrollimise eesmärgil on

vanglal õigus teha andmekogusse päring ka juhul, kui isikul on dokument kaasas.

Eelnõu § 18 punktidega 13, 14 ja 39 muudatustega kaotatakse § 14 lõigetes 3 ja 4 ning §-s 79

sätestatud vastuvõtuosakonna mõiste. Kinnipeetava suhtes tehakse vanglasse saabumisel

endiselt § 14 lõikes 3 nimetatud toimingud, kuid seda ei ole vaja teha konkreetses osakonnas.

Eelnõu § 18 punktidega 17 ja 43 muudetakse §-ide 29 ja 97 sõnastust. Paragrahv reguleerib

kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimist. Vangla praktikas on tekkinud erinevaid tõlgendusi,

millisel juhul tuleb kinnipeetava saadetav või temale saadetud kiri avada ja sellest ära võtta

keelatud esemed. Paragrahvi 29 lõike 1 järgi avab kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad

kirjad, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele

adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametnik kinnipeetava juuresolekul ning võtab sealt ära

esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga keelatud. Andmeid

kirjavahetuse ja kõnede kohta on lubatud töödelda vangiregistris (VangS § 53 lg 1 p 10). Tuleb

rõhutada, et säte räägib üksnes kirja avamisest, mitte selle sisu kontrollimisest. Kinnipeetava

kirjavahetuse teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal ja

jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras (lg 2). Riigikohtu põhiseaduslikkuse

15 Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 474 SE

28

järelevalve kolleegium on 25. juuni 2009. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-09 (p 16) leidnud, et juhul,

kui kirja adressaat viibib kirja avamise juures, ei ole tegemist PS-i § 43 kaitseala riivega.

Keelatud asjade äravõtmine kirja adressaadi juuresolekul ei riiva selle õiguse kaitseala. Kirja

sisuga tutvumine on aga isegi adressaadi juuresolekul võimalik üksnes PS-i §-i 43 järgides. Kui

täidetud on VangS-i § 29 lõikest 1 tulenev nõue, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või

tema saadetavad kirjad (välja arvatud VangS-i § 29 lõigetes 4 ja 5 sätestatud isikutele ja

ametiasutustele adresseeritud kirjad) avab vanglateenistuse ametnik kinnipeetava juuresolekul,

siis ei ole PS-i § 43 kaitseala viidatud lahendi kohaselt riivatud.

Lõike 3 järgi võib kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu

kontrollida kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis sätestatud alustel ja korras. Lõige 5

sätestab, et ära saatmata ei või jätta kinnipeetava kirju riigiasutustele, kohalikele

omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale, advokaadist esindajale ning oma riigi

konsulaartöötajale. Ebaselgust on tekitanud, keda peetakse silmas riigiasutuste all. Selle asemel

kasutatakse edaspidi väljendit „ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses“. Avaliku

teenistuse seaduse (ATS) §-s 6 on määratletud nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse

ametiasutus. Kuivõrd ametiasutuse ametnikud ja töötajad täidavad kinnipeetavaga suhtluses

ametiasutuse ülesandeid, loetakse neile adresseeritud ja neilt saabunud kirjad samuti

ametiasutuse kirjadeks. Vanglates erineva praktika tekkimise vältimiseks on otstarbekas

lähtuda üheselt mõistetavast terminist. Paragrahvide järjestuse tõttu on ebaselgust tekitanud ka

lõigetes 2, 3 ja 4 kasutatud termin „kontrollima“, mis on mõeldud kohaldamiseks üksnes KrMS

31. peatükis ning VangS-i 2. peatüki 31. jaos sätestatud alustel ja korras. Ebaselgust tekitavad

terminid muudetakse ja kogu paragrahv sõnastatakse uuesti.

Samast põhimõttest lähtuvalt tehakse muudatused ka vahistatute kirjavahetuse ja

telefonikõnede osas.

Eelnõu § 18 punktiga 18 tunnistatakse § 31 lõiked 3 ja 4 kehtetuks. Lõiked 3 ja 4 reguleerivad

kinnipeetava poolt elektriseadme kasutamisega seotud kulude arvestust ja katmist. Lõike 3

järgi katab elektriseadmete kasutamise kulud kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulude

arvestamise periood on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus.

Lõige 4 sätestab elektriseadme kasutamise kulude määrade ning nende arvestamise ja

hüvitamise korra kehtestamiseks volitusnormi. Elektriseadme kasutamise kulude arvestus on

töömahukas ja saadav tulu arvestusele kuluva töömahuga võrreldes ebaproportsionaalne.

Elektriseadme kasutamise tasu mõjutavad seadme võimsus, seadmete arv, kuid ka vanglast

eemal viibimine, näiteks tervishoiuteenuse saamiseks, mille korral on võimalik taotleda kulude

summa vähendamist. Elektriseadmete arvestus käib iga vangla kohta eraldi. Iga kuu määratud

kuupäevaks broneeritakse arvestussüsteemis järgmise kuu elektriraha. Iga kuu lõpus muutub

jooksva kuu broneering tegelikuks väljamakseks isiku kontolt. Seda tehakse arvestussüsteemis

praegu käsitsi, mis on ajamahukas töölõik. Juhul, kui kinnipeetaval ei ole raha elektri eest

tasumiseks, teavitatakse üksust. Kui kinnipeetava vabakasutuskontol vahendid puuduvad, tuleb

järgmise kuu kindlaks kuupäevaks paigutada elektriseade lattu. Arvestada tuleb ka sellega, et

kinnipeetaval võib mingil perioodil olla isikliku seadme kasutamise keeld. Arvestades

eeltoodut ja seda, et vangla peab tagama inimesele eluks vajaliku, loobutakse elektriseadmete

kasutamise ja selle eest tasu maksmise arvestusest. Edaspidi kaetakse need kulud vanglate

eelarvest.

29

Eelnõu § 18 punktiga 19 täiendatakse § 311 lõigetega 4 ja 5, milles täpsustatakse interneti

kasutamise piiramisega seonduvat. Paragrahvi täiendatakse selliselt, et kui kinnipeetav kasutab

internetti viisil, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud eesmärkidega, on vanglateenistusel õigus

piirata interneti kasutamist või piirata juurdepääsu, et tagada interneti kasutamine lõikes 1

sätestatud eesmärkidega kooskõlas. Muudatus on ajendatud interneti kasutamisega seotud

rikkumistest ja vajadusest neile rikkumistele õigeaegselt ja asjakohadelt reageerida.

Kinnipeetavatel on tahvelarvuti kaudu võimalik kasutada vangiregistri iseteenindusportaali

vanglale pöördumiste esitamiseks ja e-poes ostlemiseks. Iseteenindusportaali sisselogimiseks

tuleb sisestada kasutajanimi ja parool, süsteemi sisselogimine käib kaheastmelise

autentimisega, mis tähendab, et lisaks tuvastab süsteem kinnipeetava näokujutise, et veenduda,

kas kasutaja, parool ja näokujutis on sama inimese omad. Vanglateenistusele on teada

juhtumeid, kus mitukümmend kinnipeetavat kasutasid sisselogimiseks teise kinnipeetava

nimesilti, kus peal on ka foto, või teisi fotosid. See võimaldas teha teise kinnipeetava nimel

toiminguid, nt esitada kaebusi, samuti võimaldas see jätta teisele kinnipeetavale

mustanddokumendi kaudu teateid, st suhelda varjatud viisil. Kinnipeetavad kasutasid

omavahel suhtlemiseks süsteemis loodavate dokumentide mustandeid. Nt üks kinnipeetav

koostas teksti kas pöördumise tegemiseks või vangla e-poe tagasiside funktsioonis, kuid ei

saatnud seda ära. Pärast seda logis kaaskinnipeetav tema pildi, isikukoodi ja parooli abil

iseteenindusportaali sisse ja nägi teise kinnipeetava koostatud mustandit. See viis olukorrani,

kus oli võimalik suhelda keelatud viisil, samuti laadida üles infot. Juhul kui portaali logiti sisse

teise isiku nõusolekul, tuli algatada distsiplinaarmenetlus, kui nõusolekut polnud,

kriminaalmenetlus. Näiteks Tartu Vangla kinnipeetavate suhtes algatati 2025. aastal kaks

kriminaalasja KarS-i § 217 lõike 1 tunnuste alusel, s.o arvutisüsteemile ebaseaduslikult

juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel. Olukorras, kus

vanglal on kohustus korraldada vanglas järelevalve selliselt, et vanglas ei pandaks toime uusi

õigusrikkumisi, ei saanud vangla sisuliselt mitte midagi selle olukorra ennetamiseks teha ja

tegeleda tuli tagajärgedega.

Teine rikkumise näide puudutab avaliku e-toimiku (AET) kasutamist. AET-i kasutamisega

ilmnes praktikas mitu probleemi. AET-is on võimalik suhelda nii vanglaväliselt kui

vanglasiseselt, sh näha erinevaid dokumente, lisatud audio- või videofaile ja muud teavet,

peamiselt kahel viisil. Näiteks kui keegi esitab AET-is menetlusse uue asja nii, et tema ise on

kinnipeetava esindaja ja kinnipeetav on taotleja rollis, saab kogu selle asja kaudu esitatud teave

viimasele kättesaadavaks. Sama tulemus on võimalik saavutada ka teistpidi, st kui vabaduses

olev isik on ise taotleja ja kinnipeetav on tema esindaja. Suhtluspiirangutega isikutel seda

võimalust ei ole, nendele on kõik dokumendid automaatselt nähtamatuks tehtud, kuid nende

kinnipeetavate puhul, kellel suhtluspiiranguid ei ole, seda piiratud ei ole. See viis olukorrani,

kus AET-i kaudu tekkis kinnipeetavatele sisuliselt uus suhtluskanal. Need juhtumid kinnitavad,

et interneti kasutamist võidakse aeg-ajalt kuritarvitada ja sel juhul peab vanglateenistusel olema

võimalik interneti kasutamist õigel ajal piirata. Piirata ei tohi mõistagi igal juhul, vaid üksnes

siis, kui interneti kasutamine on VangS-i eesmärkidega vastuolus. Igasugune piirang peab

lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest ega tohi osutuda ülemääraseks. Interneti kasutamise ja

juurdepääsu piiramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd

30

interneti kasutamise kord on reguleeritud justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ peatükis 101, on otstarbekas sätestada piirangutega seonduv samas

määruses.

Eelnõu § 18 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks VangS-i § 321. Väljasõidu ajaks antakse

kinnipeetavale väljasõidutunnistus, mis on väljasõidu ajal kinnipeetava isikut tõendav

dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 1 ja § 4 lõike 1 tähenduses.

Väljasõidutunnistuse andmise eesmärk oli, et kinnipeetav saaks väljasõidu ajal tõendada oma

riigis viibimise seaduslikkust ja oma isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes,

sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel. Praktikas on olnud

juhtumeid, kus väljasõidutunnistus ei ole täitnud oma eesmärki ega asenda isikutunnistust.

Väljasõidutunnistuse väljastamine tekitab nii raha- kui ka ajakulu. Väljasõidutunnistuse

blankettide loomiseks on Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonnal 2025. aasta

eelarvesse arvestatud 4000 eurot. Ühe blanketi hind on umbes 1,70 eurot, millele lisandub

käibemaks. Dokument tuleb kinnipeetavale vormistada hoolimata sellest, kas isikule on

väljastatud kehtiv isikut tõendav dokument või kinnipidamise õiend. Valdav osa blankettidest

läheb avavanglas viibivatele kinnipeetavatele ning need vormistatakse käskkirja alusel igaks

lühiajaliseks väljasõiduks uuesti. Väljasõidutunnistuse eesmärki on võimalik saavutada teiste

meetmetega, mis on kulu- ja ajatõhusamad, näiteks väljastades kinnipeetavale kinnipidamise

õiendi, mis on reguleeritud vangistusseaduse §-s 181 ja määruses „Vangla sisekorraeeskiri“,

või andes väljasõidu ajaks talle kätte tema isikut tõendava dokumendi.

Eelnõu § 18 punktiga 21 täiendatakse kehtiva seaduse § 34 lõikega 41. Muudatuse kohaselt

võimaldatakse kinnipeetavale, kes on väljasaadetav väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse1 (VSS) tähenduses, vaid iseseisev riigikeeleõpe. Muudatus tuleneb kinnipeetava, kes

on väljasaadetav VSS-i tähenduses, subjektiivsest õigusest eesti keelt õppida ning vangla

kohustusest keeleõppes osalemise võimalus kinnipeetavale tagada.16 Seega on muudatuse

tulemusel vanglal kohustus tagada väljasaadetavale kinnipeetavale iseseisev riigikeele õpe.

Eelnõu § 18 punktiga 22 täiendatakse kehtiva seaduse § 341 lõike 3 sõnastust. Muudatusega

lisatakse sättesse, et lõikes viidatud määrus reguleerib lisaks kinnipeetavale õppimise eest

makstava tasu määradele, arvutamisele ja maksmise korrale ka tasu maksmise aluseid. Samuti

tuuakse Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määrus nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest

tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ valdkonna eest vastutava

ministri tasandile, kuna Vabariigi Valitsuse tasandil sellise korra kehtestamine ei ole

põhjendatud. Tegu on karistuse täideviimisega seotud rakendusliku küsimusega ja arvestades,

et vanglate eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister (VVS § 49 lg 1 p 9), on

kinnipeetava õppimise tasustamisega seonduvad küsimused otstarbekas lahendada ministri

tasandil (rakendusakti kavandi nr 3).

Eelnõu § 18 punktiga 23 muudetakse kehtiva seaduse § 37 lõike 2 punkti 1 ning viiakse sätte

sõnastus kooskõlla riikliku pensionikindlustuse seadusest tulenevaga. Tulenevalt riikliku

pensionikindlustuse seaduse §-st 7 on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-

aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Pensionistaaž on

16 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.06.2023. a. otsus nr 3-20-1629

31

nimetatud seadusest tulenevalt aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile

õigust andva tegevusega.

Eelnõu § 18 punktidega 24 ja 25 tunnistatakse VangS § 43 lõike 2 kolmas lause kehtetuks ja

§-i täiendatakse uue lõikega 21. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra

kehtestab praegu Vabariigi Valitsus. Muudatuse kohaselt kehtestab edaspidi kinnipeetava

töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Puudub vajadus, et kinnipeetava töötasuga seonduv kord peaks olema reguleeritud Vabariigi

Valitsuse tasandil. Kehtivas sõnastuses peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel

lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Neid põhimõtteid ei muudeta. Kuivõrd põhimõtted,

millest kinnipeetava töö tasustamisel lähtuda, tulenevad seadusest, piisab kui sellega seotud

üksikküsimused reguleeritakse ministri määrusega. Kuivõrd volitusnorm peab olema eraldi

lõikes, sätestatakse volitusnorm lõikes 21.

Eelnõu § 18 punktide 26 ja 42 muudatused

Eelnõu § 18 punktiga 26 muudetakse VangS § 44. Muudatuse tulemusel kantakse 50 protsenti

vangla isikuarvele laekuvatest summadest rahalise nõude esitajale, kui selleks on olemas

tehniline võimekus, või Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele

avatud kontole või nende võimaluste puudumisel kinnipeetava maksukorralduse seaduse § 105

lõikes 1 nimetatud kontole (edaspidi ettemaksukonto). Sätte eesmärk on kehtestada kohustuslik

jaotusreegel vanglasisesele isikuarvele laekuvate summade suhtes, mille kohaselt 50%

laekumisest suunatakse täitmisele pööratud rahaliste nõuete rahuldamiseks, määrates ühtlasi

alternatiivide järjestuse sõltuvalt tehnilise võimekuse ja pangasuhte olemasolust. Tehnilise

võimekuse puudumisel kantakse summa otse kinnipeetava nimele Eestis tegutsevas krediidi-

ja makseasutuses avatud kontole. Arvelduskonto puudumisel kantakse summa

ettemaksukontole. Ettemaksukontole kantud summat käsitletakse sarnaselt tagastusnõudega,

võttes arvesse maksukorralduse seaduse § 34. See tähendab, et tagastusnõuet saab arestida ja

sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele. Muudatuse

tulemusel ei ole Riigi Tugiteenuste Keskusel (RTK) ega vanglal enam tarvis pidada arvestust

kinnipeetava nõuete täitmise üle. Nõuded täidetakse automaatselt vastavalt MKS-is ja

täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korrale. Seega väheneb kahe asutuse töökoormus.

Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid, hoiustatakse vanglasisesele isikuarvele

laekuvast summast isikuarvel 20 protsenti vabanemistoetusena ja ülejäänu jäetakse

kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui

kinnipeetava vastu on täitmisele pööratud rahalisi nõudeid vähem kui 50 protsendi ulatuses

isikuarvele kantavast summast, kantakse rahaliste nõuete katteks vajaminev summa nõude

esitajale, kui selleks on olemas tehniline võimekus, Eestis tegutsevas krediidi- ja

makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontole või nende võimaluste puudumise korral

ettemaksukontole, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena isikuarvel ja ülejäänud

summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas

sätestatud korras.

32

Lõige 5 täpsustab maksejõuetusmenetlusega seonduvat. Kohustustest vabastamise menetluses

rahuldab võlausaldajate nõudeid (teeb väljamakseid) usaldusisik, mistõttu tuleb usaldusisikule

tagada võimalus kasutada kinnipeetavast võlgniku rahalisi vahendeid võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude kandmiseks.

Võlgade ümberkujundamise menetluses on vara käsutusõigus võlgnikul, mistõttu säilib

kinnipeetavast võlgnikust tema käsutusõigus enda vara üle, ning tuleb võimaldada

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks maksete tegemine ka võlgniku enda poolt.

Kinnipeetavast võlgniku pankrotimenetluse korral läheb võlgniku vara käsutusõigus

pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 2 üle pankrotihaldurile. Seega kuulub võlgniku vanglasiseseks

kasutamiseks jäetud rahalised vahendid ja muud võimalikud vabaks kasutamiseks jäävad

vahendid pankrotivara hulka ning selle käsutusõigus on vaid pankrotihalduril. Vajalikud

korraldused vahendite ümber kandmiseks annab pankrotihaldur.

Ettemaksukonto kasutamisel rakendub automaatselt maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg

6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmise järjekord. Selline süsteem võimaldab isikul, sh

kinnipeetaval, täita nii riiklikke kui ka eraõiguslikke rahalisi kohustusi. MKS § 34 lg 4 kohaselt

ei takista tagastusnõude pantimine, arestimine ega sissenõude pööramine tagastusnõudele selle

tasaarvestamist tasumisele kuuluvate rahaliste kohustustega ega enammakse tagastamise

pikendamist või peatamist vastavalt MKS §-le 107. Tasaarvestamine on maksunõuete täitmise

viis, mille puhul maksuvõlg ja maksukohustuslase tagastusnõue kustuvad vastastikku. Selleks

peavad olema täidetud tasaarvestuse üldised eeldused, eelkõige vastastikuste sissenõutavate

nõuete olemasolu, ning teatud juhtudel tuleb arvestada ka maksu- või pankrotimenetluse

erireegleid.

Riigikohtu praktikas on tunnustatud, et seadusandjal on ulatuslik kaalutlusruum nõuete

rahuldamise järjekorra kujundamisel. Riigikohus on selgitanud, et ettemaksukontol kajastuvad

maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu (Riigikohtu 18. juuni 2013. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-28-13, p 13) ning samuti on kohtupraktikas kinnitatud õigust tasaarvestada

tagastusnõue maksunõudega. Maksu- ja Tolliameti hallatav ettemaksukonto ei ole käsitatav

üldise võlausaldajate rahuldamise keskkonnana, vaid maksukorralduse seaduses sätestatud

maksuarvestuse mehhanismina, mille kaudu maksuhaldur peab arvestust maksukohustuslase

rahaliste kohustuste ja tagastusnõuete üle. Ettemaksukonto kaudu toimuv tasaarvestus ei kujuta

endast klassikalist eraõiguslikku täitmist ega võlausaldajate vahelist konkurentsi, vaid

maksusuhtest tulenevat avalik-õiguslikku arvestustoimingut, mille eesmärk on tagada

maksukohustuste korrektne ja efektiivne täitmine.

Sellest tulenevalt ei ole maksuhalduri poolt ettemaksukontol oleva enammakse

tasaarvestamine maksuvõlaga samastatav riigi eelisõigusega teiste võlausaldajate ees samas

tähenduses nagu eraõiguslikes täitemenetlustes. Eraõiguslikes suhetes konkureerivad

võlausaldajad omavahel võlgniku vara pärast ning nende nõuded rahuldatakse täitemenetluse

korras. Maksusuhtes toimub aga maksukohustuslase ja riigi vahel vastastikuste rahaliste

kohustuste arvestus, mille tulemusena lõpevad nõuded tasaarvestuse kaudu enne, kui tekib

olukord, kus raha oleks võimalik käsitada võlgniku vabalt käsutatava varana.

33

Võrdsuspõhiõiguse (PS § 12) seisukohalt tähendab see, et kuigi maksuhalduri tasaarvestus võib

praktikas viia olukorrani, kus teised võlausaldajad ei saa maksukohustuslase ettemaksukontol

olevat enammakset täitemenetluses kasutada, ei ole tegemist klassikalise võrdsusriivega samas

olukorras olevate isikute vahel. Maksuhaldur ei tegutse sellisel juhul eraõigusliku

võlausaldajana, vaid täidab avalik-õiguslikku ülesannet maksukohustuste sissenõudmisel.

Maksusuhe erineb oma olemuselt eraõiguslikest kohustussuhetest ning seadusandjal on

maksusüsteemi kujundamisel ulatuslik kaalutlusruum, et tagada maksude efektiivne kogumine

ja riigi fiskaalhuvide kaitse. Samas on Riigikohus rõhutanud, et riik ei või kasutada oma

võimumonopoli selleks, et luua enda nõuete täitmiseks põhjendamatult soodsamaid tingimusi

võrreldes teiste nõuetega, kuna see oleks vastuolus võrdsuspõhiõigusega ning riivaks

omandipõhiõigust (PS § 32). Tsiviilkolleegium on märkinud, et riik ei tohi kehtestada enda

nõuete täitmisel soodsamaid tingimusi võrreldes teiste nõuetega (Riigikohtu otsus kohtuasjas

nr 2-25-2805/9, 19.11.2025).

Käesolevas kontekstis tuleb arvestada vangla kui erilise keskkonna eripära. Vanglas puudub

tavapärane krediiditurusuhe ning kinnipeetav ei saa oma isikuarvet samal määral vabalt

käsutada nagu vabaduses viibiv isik. Samal ajal tagab riik kinnipeetavale eluks vajalikud

tingimused. Seetõttu tuleb vangla kontekstis hinnata rahaliste vahendite arvestamise ja nõuete

täitmise süsteemi erirežiimina, mis erineb tavapärasest tsiviilkäibest. Ettemaksukonto süsteem

ei ole Eesti õiguses uus ega erandlik nähtus. Ka praegu on RTK-le arestimisakte täitmiseks

esitanud peamiselt kohtutäiturid ja pankrotihaldurid, samas kui Maksu- ja Tolliamet on

esitanud arestimisakte üksikutel juhtudel. Kavandatav lahendus, mille kohaselt kantakse

kinnipeetavate vastu suunatud nõuete katteks laekuvad summad ettemaksukontole, on

põhjendatud legitiimsete eesmärkidega. Esiteks võimaldab see kasutada Maksu- ja Tolliameti

automatiseeritud arvestussüsteemi, mis vähendab vanglate ja Riigi Tugiteenuste Keskuse

halduskoormust. Teiseks tagab ettemaksukontolt toimuv automaatne arvestus nõuete tõhusama

täitmise. Alternatiivsed lahendused oleksid oluliselt kulukamad ning samal ajal vähem

efektiivsed. Seega ei saa üksnes asjaolust, et kinnipeetavate ja vahistatute vastu suunatud

nõuete katteks laekuvad summad kantakse ettemaksukontole, järeldada kohtutäiturite või

nende kaudu tegutsevate võlausaldajate õiguste lubamatut riivet. Tegemist on maksusüsteemi

toimimisest tuleneva tehnilise arvestusmehhanismiga, mille võimalik mõju teiste

võlausaldajate positsioonile on piiratud ning mida õigustab maksude efektiivse kogumise

eesmärk. Kinnipeetavate ja vahistatute nõuete täitmine ettemaksukonto kaudu võimaldab

vabaneda ebamõistlikust halduskoormusest ja samas tagada paremini see, et on võimalik täita

nii riigi kui muude võlausaldajate nõudeid.

RTK andmete kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2024–13.11.2025 kinnipeetavate isikuarvetelt

(nõuete fondist) täite- ja pankrotiasjades väljamakseid summas u 2,9 mln eurot. Kohtutäiturite

võimalused nõudeid täita ei ole välistatud, samuti on täitemenetluses on võimalik arestida ka

kinnipeetava arvelduskontosid pankades. Samuti ei pruugi kinnipeetavate vastu olla Maksu- ja

Tolliametil aktiivseid maksu- või muid nõudeid. Tuleb arvestada, et seni ei ole MTA ka

kinnipeetavate nõuete kontolt maksunõuete mahaarvestamist enamasti taotlenud.

Kokkuvõttes on ettemaksukontole laekuvate summade suunamine proportsionaalne meede.

Tegemist on erirežiimiga, mis ei kuulu tavapärase tsiviilkäibe alla, ning riigil on vangistuse

34

täideviimisel ja sellega seotud omandipõhiõiguse piirangute kujundamisel ulatuslik

regulatiivne otsustusruum. Muudatuse eesmärk on legitiimne ning valitud meede on sobiv ja

vajalik.

Eelnõu § 18 punktiga 42 muudetakse VangS § 93 lõiget 2. Muudatus on seotud eelnõu § 18

punktiga 26. VangS § 90 lõike 1 järgi kohaldatakse eelvangistuse kandmisele VangS-i 1., 2.,

ja 7. peatüki sätteid 5. peatükis sätestatud erisustega. Sellest tulenevalt sätestatakse vahistatu

isikuarvega seonduv eraldi §-s. Vahistatule avatakse vanglasisene isikuarve. Vahistatu

isikuarve suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 44 lõikes 6 ja lõike 7 punktis 1 sätestatut.

Eelnõu § 18 punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 441. Kehtetuks

tunnistamine on seotud kahe andmekogu liitmisega. Kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteem liidetakse vangiregistriga. Vastavad andmekoosseisud lisatakse vangiregistri

sätete juurde.

Eelnõu § 18 punktiga 28 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 53 lõige 4. Kehtiv VangS-

i § 53 lg 4 sätestab, et vanglas kinni peetava isiku suhtes, kes on toime pannud tahtliku

enesevigastuse, tekib Tervisekassal regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade

tagasinõudmiseks. Nimetatud säte reguleeris varem vangla regressiõigust kulutatud summade

tagasinõudmiseks. Tervishoiuteenust vanglas osutab 1. juulist 2024 Tervisekassa.

Tervishoiuteenuse osutamise ülesande üleandmisel vanglalt Tervisekassale muudeti sätet nii,

et vangla asemel on regressinõue Tervisekassal. Samas ei ole Tervisekassa seda võimalust

kunagi rakendanud ja seda sätet ei ole enam vaja. Lisaks tegi õiguskantsler17 17.06.2025

Justiits- ja Digiministeeriumile ettepaneku ette valmistada vangistusseaduse § 53 lõike 4

muudatused, kuivõrd VangS-i § 53 lõikes 4 sätestatud meede on õiguskantsleri hinnangul

vastuolus rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite ja rahvusvaheliste organisatsioonide

seisukohtadega. Sätte kehtetuks tunnistamise tulemusel on kinnipeetava õigus võrdsele

kohtlemisele (PS § 12) ja tervise kaitsele (PS § 28) paremini tagatud ning regulatsioon on

kooskõlas rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite ja rahvusvaheliste organisatsoonide

seisukohtadega.

Eelnõu § 18 punktiga 29 täiendatakse kehtiva seaduse § 65 lõiget 5 teise lausega, mille

kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava käitumist arvesse võttes kustutada

distsiplinaarkaristuse ka enne eelnimetatud tähtaja saabumist. Muudatus tuleneb

vanglateenistuse strateegias väljatoodud juhtumipõhisest individuaalsest lähenemisest ja

kriminaalpoliitika põhialustes ettenähtud isikute järkjärgulise vabastamise põhimõttest, mis

tähendab, et väheneb inimese vangistuses, sealhulgas kinnises vanglas viibimise aeg ning

suureneb kogukondlike karistuste, nagu elektroonilise järelevalve ja avavangla osakaal.

Muudatusest tulenev annab juhtumikorraldajale võimaluse individuaalsemaks lähenemiseks

ning inimesele võimaluse teatud hüvede saamiseks, mis on seotud distsiplinaarkaristuse

olemasoluga.

Eelnõu § 18 punktidega 7, 12, 15, 16 ja 30 muudetakse §-s 68 sätestatud isiku läbiotsimise

korda selgemaks ja üheselt mõistetavamaks ning tehakse seaduses muudatused vastavalt

17 Vanglas ennast tahtlikult vigastanud inimese ravikulud.pdf

35

läbiotsimise mõiste definitsiooni muutusele. Mitmed normid ei muutu sisu poolest, vaid viiakse

vastavusse läbiotsimise, läbivaatuse või turvakontrolli mõistega. Kehtiv regulatsioon on suure

üldistusastmega, jättes haldusorganile ulatusliku kaalutlusruumi ning lubatud tegevuse piiri

ebamääraseks. Vangistusseaduses kasutatav „läbiotsimise“ termin ei erista eri

läbiotsimistoiminguid ning hõlmab kõiki tegevusi, mis aitavad kaasa keelatud esemete

leidmisele nii isiku juurest kui ka ruumist. Sõltuvalt läbiotsimistoimingust on riive isiku jaoks

väga erinev ning seetõttu on oluline sätestada eri toimingute jaoks õiguslik alus. Näiteks

võrreldes lahtiriietumisega läbiotsimisega on vaatlemise, kompimise, tehnilise vahendi või

sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil läbiotsimine väiksema riivega meede, mille

lubamise alused on laiemad.

Toimingute eristamiseks võetakse kasutusele „läbivaatuse“ ja „turvakontrolli“ mõisted.

Vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks on vanglateenistuse ametnikul õigus teha

kinnipeetavale ning vanglasse saabuvale ja vanglast väljuvale isikule turvakontrolli ja

läbivaatust. Nimetatud sätte mõte ei ole seaduses uus, kuid sätestatakse uutes lõigetes ja

eristatakse eri läbiotsimisviise. Turvakontroll hõlmab isiku, tema asjade ja riiete kontrolli

vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma

abil. Turvakontrolli tegemine on kohustuslik määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ §-s 32

nimetatud juhtudel.

Isiku läbivaatuse käigus kontrollitakse, kas kinnipeetaval, vanglasse siseneval või vanglast

väljuval isikul võib olla riietes, kehal või tema kehasse peidetud vanglas keelatud esemeid või

aineid. Kuna läbivaatus võib olla isiku jaoks ulatuslikuma riivega, on selle kinnipeetavatele

tegemine lubatud üksnes põhjendatud aluse olemasolu korral. Selliseks juhtumiks võib olla nt

olukord, kui isikul tekkis väljaspool vanglat viibides või kokkupuutel kolmandate isikutega, sh

teiste kinnipeetavatega, võimalus omandada keelatud esemeid. Riigikohus on 19. juuni 2025.

a lahendis nr 3-22-1384 selgitanud, et julgeolekukaalutlusel kompamisest intensiivsema

astmega läbiotsimine ei saa põhineda abstraktsel ohul, vaid eeldab konkreetset ohtu. Samuti

viitab kohus EIK-i praktikale, mille kohaselt kinnipeetava süstemaatilised lahtiriietumisega

läbiotsimised, mis ei tugine konkreetsele ohule, st ei tulene kinnipeetava käitumisest või

erandlikust ohuolukorrast vanglas, on ülemäärased kontrollimeetmed ja kujutavad endast

inimväärikust alandavat kohtlemist (EIÕK art 3).8 Lahtiriietumisega läbiotsimist võib kohtu

hinnangul õigustada vanglale varem teada olev info, nt et kinnipeetaval on kavatsus kasutada

vägivalda, või kui kinnipeetavate käitumine viitab ohule vangla julgeolekule või on tuvastatud

keelatud esemete kadumine tööobjektilt. See loetelu ei ole ammendav. Ohuks vangla

julgeolekule ja põhjendatud aluseks võib olla ka nt olukord, kus vanglas on teatud

ajavahemikus tuvastatud keelatud esemete või ainete kasv ning vanglale ei ole teada, millist

kanalit kaudu need sisse tulevad. Turvakontrolli ja läbivaatust teeb kinnipeetavaga samast soost

vanglateenistuse ametnik. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli ja

läbivaatust teha erandina vanglateenistuse ametnik, kes ei ole kinnipeetavaga samast soost.

Näiteks kui vanglateenistuse ametnik tunneb turvakontrollis, et kinnipeetaval on keha juurde

peidetud terariist, võib turvalisuse tagamiseks kinnipeetavale läbivaatust teha ka vastassoost

ametnik. Olukorrad, kui läbivaatuse tegemine võib olla vajalik, on välja toodud seaduses.

Samas ei ole nimetatud loetelu ammendav, kuna vanglal võib olla põhjendatud kahtluse

36

olemasolul vajalik isik läbi vaadata ka seaduses sätestamata juhtudel. Selliseks võib olla nt

olukord, kui isik viibib eluosakonnas ja tegeleb tavapäraste toimetustega, kuid vanglale laekub

info, et kinnipeetav võib peita enda juures keelatud eset või ainet. Läbivaatuse tegemisel lähtub

vangla põhjendatud kahtluse olemasolust. Läbiotsimise mõiste jääb jätkuvalt kehtima elu- ja

olmeruumide ning teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimisel. Läbiotsimise eesmärk on leida

ruumidest või territooriumilt vanglas keelatud aineid ja esemeid vaatlemise, kompamise,

tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil. Selle käigus võib läbi

otsida ka ruumis või territooriumil asuvad esemed.

Kehaõõnsuste läbivaatust võib teha üksnes juhul, kui muude meetmetega ei ole võimalik

läbivaatuse eesmärki saavutada ja see on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Kehaõõnsuste

läbivaatust võib teha ainult tervishoiutöötaja. Proportsionaalseks võib pidada olukorda, kus

leidmata ese või aine võib kujutada ohtu vangla või kinnipeetavate julgeolekule või tervisele.

Eelkõige võivad sellisteks aineteks ja esemeteks olla narkootilised ained, ravimid, mobiilid,

terariistad või muud esemed või ained, millega on võimalik isikute elu ja tervist kahjustada.

Ajavahemikul 01.01.2025–01.09.2025 on vanglates kokku toimunud narkootilise aine või

joovasti tarvitamisega või vastava kahtlusega seotud sündmusi 325. Vanglasse

sissetoimetamisel (sealhulgas kokkusaamine, pakk, kiri) on ära võetud joovastiga seotud

ühikuid kokku 2522. Suurema osa nendest moodustasid ravimid (sh nikotiiniplaastrid), kuid

kolme vangla peale oli narkootikumidega seotud sündmusi kokku 43. Lisaks narkootikumidele

on leitud 134 süütamisvahendit, 4 mobiiltelefoni, tubakat, SIM-kaarte jms. Eeltoodu põhjal on

oluline, et vanglal oleks põhjendatud vajaduse korral õigus kinnipeetav või külastaja läbi

vaadata ning seaduses sätestatud alusel teha ka kehaõõnsuste kontrolli.

Turvakontroll ja läbivaatus riivavad kinnipeetavate ning vanglasse sisenevate isikute

põhiõigusi. Riive ulatus sõltub toimingu liigist, nt tehnilise vahendi või teenistuslooma

kasutamine on leebe sekkumine, samas kui alasti läbivaatus on intensiivsem ja kehaõõnsuste

kontroll kõige intensiivsem meede. Isiku suhtes tehtav turvakontroll ja läbivaatus võivad riivata

nii põhiseaduses sätestatud eraelu puutumatust (PS § 26) kui ka inimväärikust (PS § 10). Kuna

vanglal on kohustus tagada vangla, kinnipeetavate ja külastajate julgeolek ja turvalisus, siis

nimetatud meetmete kasutamine vangla poolt on õigustatud. Nimetatud meetmed on sobivad

keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning neid ei ole võimalik avastada vähem riivavate

abinõudega. Kuigi riive võib olla isikule läbivaatuse korral intensiivne, on see õigustatud,

arvestades vanglate turvalisuse tagamise kaalukust. Kuna läbiotsimise sätted on püsinud

muutumatuna aastaid, siis muudatustega tehakse normid selgemaks ja täpsemaks. Muudatused

ei riiva isikute põhiõigusi ulatuslikumalt varasema regulatsiooniga võrreldes, kuna normide

sisu ei muutu. Täpsustatud regulatsioon aitab ametnikel püsida seatud piirides ning aitab ära

hoida ülemäärast sekkumist.

Vangistusseaduses sätestatakse ka kohustus sisestada andmed läbivaatuse kohta

vangiregistrisse. Dokumenteerimise vajaduse nägi eespool viidatud lahendis ette Riigikohus,

kuna see annab isikule võimaluse enda õigusi paremini kaitsta. Täpsemad dokumenteerimist

vajavad andmed sätestatakse vangiregistri põhimääruse lisas 1.

37

Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse täpsem kord on reguleeritud justiits- ja digiministri

määruse “Järelevalve korraldus vanglas” 4. peatükis. Määruses tuuakse välja, milliseid isikuid

ei tule läbi otsida, ning täpsustatakse läbiotsimise protseduuri. Vangistusseaduse muudatusega

luuakse selgem volitusnorm, mis võimaldab määruses reguleerida, milliseid isikuid vanglasse

sisenedes läbi ei pea otsima. Praktikas volitusnormi sõnastamine muutusi kaasa ei too, kuna

määruse säte on reguleeritud varasemalt sätestatud, kuid üldisema volitusnormi alusel.

Eelnõu § 18 punktiga 31 loetakse VangS-i § 74 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse

lõikega 2, mis annab võimaluse kinnipeetava vabastamist ette valmistada §-des 10423 ja 10424

sätestatud vormis ehk võrgustikutööna. Vanglateenistuse ametnik või töötaja võib vajaduse

korral kaasata kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisse kriminaalhooldusametniku.

Vangla, teatades kriminaalhooldusosakonda kinnipeetava vabanemise aja, määrab

kriminaalhooldusametniku, kes kinnipeetava vabastamise ettevalmistamises osaleb.

Kriminaalhooldusametnik võib vabastamist ette valmistada samuti võrgustikutöö vormis, mis

tähendab, et ettevalmistamisse võib kaasata teisi asutusi, kes aitavad kaasa kinnipeetava

vabadusega kohanemisele ja ühiskonda sulandumisele.

Eelnõu § 18 punktiga 32 muudetakse VangS-i § 75 lõiget 4. Muudatus on seotud eelnõu § 18

punkti 26 muudatustega. Vabastamisel makstakse kinnipeetavale välja tema isikuarvel

olevatest summadest välja vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summa.

Need kantakse Eestis tegutsevas krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontole

või selle puudumisel ettemaksukontole. Kinnipeetavale, kellel ei ole vabanemisel piisavalt

raha, et jõuda vabanemisjärgsesse elukohta, makstakse ühekordset toetust käesoleva lõike 41

alusel kehtestatud määra ulatuses. Vabanemisjärgsesse elukohta sõiduks mõeldud summa võib

vangla valikul välja maksta ka sularahas või kanda sõidukikaardile. See on vajalik nt siis, kui

inimesel ei ole pangakaarti, et tasuda sõidu eest vanglast oma elukohta. Jätkuvalt on tagatud

ühekordne toetus juhul, kui inimesel ei ole piisavalt raha vanglast elukohta liikumiseks.

Eelnõu § 18 punktidega 33–38 muudetakse kehtiva vangistusseaduse §-s 76 lõikeid 1, 3, 5, 6

ja 7 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 8–11, mis reguleerivad eelnõuga KarS-i lisatava

vabastamismehhanismiga seotud tegevusi. VangS-i § 76 lõige 3 reguleerib vangla tegevusi

sellise kinnipeetava puhul, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui 18-aastane ning keda

kohus ei vabasta enne tähtaja lõppemist vangistusest esimesel võimalusel, mis on sätestatud

KarS-i § 761 lõikes 1. Kehtiva seaduse kohaselt peab vanglateenistus esitama materjalid uuesti

ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks järgmise seaduses sätestatud tähtaja möödumisel.

Kuna KarS-i § 761 lõiget 2 muudetakse selliselt, et uue tähtaja lõppedes kinnipeetav allutatakse

käitumiskontrollile, kui kohus ei ole seda keelanud, muudetakse ka VangS-i § 76 lõike 3

sõnastust.

VangS-i § 76 lõige 5 reguleerib selliseid juhtumeid, kus kinnipeetav on enne tähtaja lõppu

vangistusest vabastatud, kuid rikkunud käitumiskontrolli nõudeid või katseajal pannud toime

uue tahtliku kuriteo ja ta on saadetud tagasi vanglasse. Lõikes 5 on sätestatud tähtaeg, mille

jooksul on vanglal taas kohustus esitada kohtule materjalid kinnipeetava enne tähtaja lõppu

38

vangistusest vabastamiseks, ning kohtul on kehtiva seaduse kohaselt võimalus seda tähtaega

muuta. Eelnõus sätestatakse süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemise võimalus, kui kohus on

määranud tähtaja, mille möödumisel süüdimõistetu allutatakse automaatselt

käitumiskontrollile, ning kohus ei ole seda keelanud vangla või prokuratuuri põhjendatud

taotlusel.

VangS § 76 lõike 6 esimene lause tunnistatakse kehtetuks seoses KarS § 76 lõike 3 kehtetuks

tunnistamisega, mille kohaselt ei vabastata ennetähtaegselt kinnipeetavat, kellel on jäänud

vangistuse lõpuni vähem kui kaks kuud. Eelnõu näeb ette võimaluse, et automaatse

käitumiskontrollile allutamise korras on see võimalik kas või üks päev enne tegelikku

vangistuse lõppu.

VangS-i § 76 lõikes 7 sisaldub volitusnorm ministrile kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse

vabastamise materjalide ettevalmistamise korra kehtestamiseks. Eelnõukohaste muudatuste

tõttu on vaja täiendada ka volitusnormi ja korra pealkirja ning sisu. Lisatakse nn hädapiduri

taotluse kohtule esitamisega seonduv. Samuti viiakse sõnastus kooskõlla KarS-i §-de 76, 761 ja

77 pealkirjade täiendustega ning „tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele“ lisatakse

„käitumiskontrollile allutamine“. Pärast muudatust on korra pealkiri „Kinnipeetava tingimisi

enne tähtaega vabastamise ja käitumiskontrollile allutamise materjalide ettevalmistamise ning

kinnipeetava vabastamise keelamise taotluse esitamise kord“.

Paragrahvi 76 täiendatakse uute lõigetega 8–11.

Lõige 8 annab vanglale ühelt poolt õiguse ning paneb teisalt ka kohustuse sekkuda eelnõus

käsitletavasse automaatse käitumiskontrollile allutamise kulgu. Tegemist on nn hädapiduriga,

mis võimaldab vanglal teavitada kohut kinnipeetava jätkuvast ühiskonnaohtlikkusest vms

tegurist, mille põhjal peaks kohus konkreetse kinnipeetava automaatset käitumiskontrollile

allutamist hindama ning vajaduse korral selle keelama. Eelnõuga sätestatakse üldisemalt

loetelu teguritest, mille esinemisel peab vangla taotluse kohtule esitama, kui kinnipeetava

vangistuse eesmärgid ei ole saavutatud ja ta tekitaks käitumiskontrollile allutamise korral

jätkuvalt suurt ohtu ühiskonnale. Seadus ei nõua tingimata nende kahe asjaolu koos esinemist,

kuid praktikas on need omavahel seotud. Eraldi on seaduses välja toodud viide KarS-i §-le 54,

mille puhul on kohus kohaldanud välismaalasest kinnipeetavale väljasaatmist. Kui seda ei ole

automaatse käitumiskontrollile allutamise ajaks täide viidud, tuleb vanglal tingimata esitada

kohtule nn hädapiduri taotlus. Et anda kohtule piisav aeg otsustamiseks, tuleb põhjendustega

ettepanek edastada hiljemalt 30 päeva enne automaatse käitumiskontrollile allutamise tähtaja

möödumist. KrMS-i § 426 lõike 21 alusel võib kohtule taotluse esitada ka prokuratuur.

Praktikas peaksid vangla ja prokuratuur tegema koostööd ja vangla saab prokuratuurile nn

hädapiduri esitamise aega meelde tuletada, kuid seaduses ei ole otstarbekas sellist nõuet

sätestada. Küll aga saab seda täpsustada vastavas rakendusaktis. Vanglal ei ole otstarbekas

saata prokuratuurile teavitust kõikide kinnipeetavate kohta, kellel on automaatse

käitumiskontrollile allutamise aeg saabumas, ning prokuratuuril ei ole omakorda otstarbekas

kõikide kinnipeetavate puhul teha analüüsi, kas esitada nn hädapiduri taotlus või mitte. Vangla

ja prokuratuur peavad kokku leppima koostöös ning vajadusel sätestama põhipunktid

39

määruses. Vangla peab igal juhul oma sisekorra ja IT-lahendusega tagama, et teeb mõistlikul

ajal enne automaatse käitumiskontrollile allutamise kuupäeva saabumist otsuse, kas esitada

kohtule taotlus keelamiseks või mitte.

Lõike 8 lõppu on lisatud täiendus, mille kohaselt võib vangla edastada nn hädapiduri taotluse

ka siis, kui nn automaatse käitumiskontrollile allutamiseni on jäänud vähem kui 30 päeva, seda

põhjendatud vajaduse korral, ning lisaks peab vangla taotluses selgitama, miks seda ei olnud

võimalik varem esitada. Näiteks juhtumid, kus kinnipeetav, kellel on jäänud automaatse

käitumiskontrollile allutamiseni vähem kui 30 päeva, hakkab rikkuma vangla korda sellisel

määral, mis oleks nn hädapiduri tõmbamise aluseks, või kus kinnipeetav paneb vahetult enne

automaatset käitumiskontrollile allutamist vanglas toime kuriteo. Neil juhtudel ei ole võimalik

kinnipeetavat allutada käitumiskontrollile, et siis teda vabaduses näiteks taga otsida ja

vahistada. Otstarbekas on anda vanglateenistusele võimalus esitada sellistel juhtudel kohtule

taotlus hiljem.

Kui mingit põhjust automaatset käitumiskontrollile allutamist keelata ei ole, ei pea vangla

tegema põhjalikku hindamist. Sel juhul teeb vangla tavapärased ettevalmistused kinnipeetava

vabastamiseks ja kriminaalhooldusele suunamiseks.

Lõige 9 on mõeldud olukordadeks, kus vangla või prokuratuur on edastanud kohtule taotluse

tõmmata nn hädapidurit, kuid maakohtu otsus on edasi kaevatud ja see ei ole jõustunud

automaatse käitumiskontrollile allutamise päevaks. Sellise olukorra tekkimisel ei alluta vangla

kinnipeetavat käitumiskontrollile enne selles asjas tehtud kohtulahendi jõustumist. Oluline on,

et esimese astme kohus on nõustunud vangla või prokuratuuri taotlusega ja keelanud

automaatse käitumiskontrollile allutamise. Kui maakohus ei ole lahendit teinud või lükkab

taotluse tagasi, tuleb kinnipeetav allutada käitumiskontrollile, olenemata sellest, et taotlus

esitati. Kui maakohus on käitumiskontrollile allutamise keelanud, kuid kõrgema astme kohus

teinud teistsuguse lahendi, siis allutatakse kinnipeetav käitumiskontrollile kohtulahendi

jõustumisel. Vastupidises olukorras, kus maakohus ei ole nn hädapiduri taotlusega nõustunud

ja vangla on kinnipeetava allutanud käitumiskontrollile selle tähtaja möödumisel, kuid

järgmine kohtuaste keelab selle, pööratakse vangistus tagasi täimisele analoogselt

vahistamisega. Vahistamise puhul on nii, et kui maakohtu otsusega vabastatakse isik vahi alt,

kuid edasikaebamise tulemusena teeb kõrgema astme kohus vastupidise otsuse, võetakse isik

uuesti vahi alla. Analoogselt toimetatakse ka automaatse käitumiskontrollile allutamise korral,

kui kinnipeetav on vabastatud, kuid hilisem jõustunud kohtulahend keelab vabastamise.

Lõige 10 reguleerib olukorda, kui kohus keelab kinnipeetava käitumiskontrollile allutamise

KarS-i § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel. Kohtul on sel

juhul võimalus määrata uus kuupäev, millal vaadatakse ennetähtaegse vabastamise küsimus

uuesti läbi, ning vangla ülesanne on koostada selleks ajaks kohtule asjakohased materjalid.

Kohtul on samuti võimalus määrata etteulatuvalt tähtaeg, mille möödumisel kinnipeetav

käitumiskontrollile allutatakse. See tähendab, et kohus võib esimesel korral automaatse

käitumiskontrollile allutamise keelata ja määrata kuupäeva uueks automaatseks

käitumiskontrollile allutamiseks. Sel juhul määrab kohus etteulatuvalt ka katseaja ja selle

40

tingimused. Vangla või prokuratuur võib uue automaatse käitumiskontrollile allutamise puhul

uuesti esitada selle keelamise taotluse.

Lõige 11 on vaste KrMS-i § 426 lõikele 5, mis paneb kohtule kohustuse määrata viivitamata

katseaeg, kontrollnõuded ja kohustused süüdimõistetule, kes allutatakse käitumiskontrollile

automaatselt tähtaja möödumisel, aga kellele ei ole nimetatud tingimusi varem pandud. Kuna

sellise taotluse saab esitada vangla või kriminaalhooldus olenevalt olukorrast, on vaja kohustus

sätestada ka VangS-is. Kui vangla märkab enne automaatse käitumiskontrollile allutamise

kuupäeva, et kinnipeetavale ei ole määratud katseaega ega selle tingimusi, peab taotluse

kohtule esitama vangla. Kui aga kinnipeetav on juba allutatud käitumiskontrollile, ei saa vangla

enam taotlust esitada ja sel juhul peab taotluse esitama kriminaalhooldus.

Järgnevalt on esitatud skeem käitumiskontrollile allutamise protsessi kohta pärast

seadusemuudatuste jõustumist (rakendussätteid arvestamata). Näiteks kinnipeetava puhul,

keda on kohus karistanud kümne aasta pikkuse vangistusega (I astme kuritegu), on võimalikud

käitumiskontrollile allutamise (TEV) ja käitumiskontrollile (KK) allutamise etapid järgmised.

5 a (1/2)

vangistuse

kandmisest

TEV võimalik

koos

elektroonilise

valvega

6 a 8 k (2/3)

vangistuse

kandmisest

TEV võimalik

Kui kohus ei vabasta

ohus ei vabasa

Isik

vabastatakse

TEV-iga (2/3)

arutamisel

pandud KK

kohustustega;

katseaeg 2 a 6

k, KK sellest 2

a

7 a 6 k (3/4)

vangistuse

kandmisest

võimalik nn

automaatne

TEV

Kohus määrab uue

aja

Kohus

määrab

ette KK

tingi-

mused

Nn hädapidurit ei

kasutata v kohus

keeldub sellest

Vangla

teavitab

prokuratuuri

ja/või taotleb

ise autom

TEV-i

keelamist

Kasutatakse nn

hädapidurit

1) kohus määrab uue TEV-i aja või

2) isik vabaneb tähtaegselt ilma KK ja katseajata

Kohus

keelab

autom

TEV-i

Nt 2 a pärast,

s.o 8 a 8 k

vangistuse

kandmisest

arutatakse

uuesti TEV-i

KarS § 871 näeb

ette ka

karistusjärgse KK

määramise, mille

kohus saab

otsustada autom

TEV-i keelamisel

vm ajal hiljem

Kui kohus ei

vabasta, siis:

41

Eelnõu § 18 punktiga 44 täiendatakse kehtivat vangistusseadust 52. peatükiga

„Kriminaalhoolduse täideviimine“, kuna kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks ning

vajalikud sätted tuuakse üle vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse. Muudatus on oluline,

et tagada terviklik lähenemine karistuse täideviimisele, kuivõrd kriminaalhooldus ei ole eraldi

teenus, vaid osa karistuse täideviimisest.

Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhooldusseadusest tulenevate sätete võrra 1. jaoga

„Üldsätted“, mis koosneb järgmistest paragrahvidest.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 1 võetakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusse üle §-

na § 1047.

Lõike 1 ületoomisel muudetakse selle sõnastust ega täpsustata institutsiooni, kes karistuse või

kohustuse määrab. Seega täpsustatakse muudatusega kriminaalhoolduse eesmärke, kuna nii

karistusseadustiku kui ka kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on kohustuste määramise

pädevus kohtul. Samuti täiendatakse lõiget kolmanda lausega, mis tuuakse üle kehtiva

kriminaalhooldusseaduse §-st 28, millest tuleneb võimalus kriminaalhooldust teostada lisaks

individuaalsele vormile ka sotsiaalse rühmatöö vormis. See tähendab, et sotsiaalprogramme

viiakse läbi rühmatöö vormis. Samuti on võimalik rühmatöö vormis läbi viia erinevaid

hoolduskava tegevusi, kaasates kriminaalhooldusaluseid, kelle hoolduskavas see tegevus on.

Kavandatava eelnõu lõige 2 tuuakse üle kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 1 lõikest 2. Lõike

ületoomisel kaasajastatakse sõnastust, kuna justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92

„Tallinna Vangla põhimäärus“ 2023. aasta detsembris tehtud muudatustest tulenevalt on

Tallinna Vangla ülesanne korraldada kriminaalhooldust. Määrusega reguleeritakse Tallinna

Vangla ülesannet korraldada kriminaalhooldust ja kriminaalhoolduse läbiviimist toetavaid

tegevusi, suunata kriminaalhooldusalused õiguskuulekale käitumisele ja kavandada

kriminaalhooldusaluse karistuse täideviimine.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle §-

na 1048 ning selle pealkirja muudetakse tulenevalt sätte sisust. Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse

selliselt, et kriminaalhooldaja on nii kriminaalhooldusametnik,

vanemkriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik kui ka

nooremametnik. Muudatus on vajalik, kuna kriminaalhoolduses täidavad ülesandeid nii

kriminaalhooldusametnik, sealhulgas vanemkriminaalhooldusametnik ja

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik, kui ka nooremametnik ja kriminaalhooldusabiline.

Igal neist on oma roll ja vastutusala, mis toetab kriminaalhoolduse eesmärki – aidata inimestel

pöörduda tagasi õiguskuuleka elu juurde.

Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhoolduse keskne spetsialist, kelle ülesanne on toetada

kriminaalhooldusaluse tagasipöördumist õiguskuuleka elu juurde ning soodustada tema

sotsiaalset kohanemist. Ametniku töö lähtub juhtumikorralduse põhimõttest, mis tähendab, et

ta hindab iga hooldusaluse riske ja vajadusi, loob usaldusliku koostöösuhte, planeerib

sekkumistegevused ning aitab neid ellu viia. Kriminaalhooldusametnik nõustab hooldusalust,

toetab teda oma tegude eest vastutuse võtmisel ning jälgib, et määratud kontrollnõuded ja

kohustused oleksid täidetud. Ta teeb järelevalvet, reageerib rikkumistele ning teeb tihedat

42

koostööd võrgustikupartneritega, et tagada hooldusaluse toetamine laiemas sotsiaalses

kontekstis.

Vanemkriminaalhooldusametnik on kogenud spetsialist, kellel on lisaks

kriminaalhooldusametniku pädevusele ka süvendatud teadmised ja oskused keerukamate

juhtumite lahendamiseks ning kolleegide toetamiseks. Tema roll on mitmetasandiline – ta

tegutseb nii juhtumikorralduses kui ka organisatsioonisisese arenduse ja juhendamise

valdkonnas. Vanemkriminaalhooldusametnik tegeleb juhtumikorralduses keerulisemate

juhtumitega, mis nõuavad süvitsi minevat analüüsi, suuremat kogemust ja erialaseid teadmisi.

Ametnik juhendab kriminaalhooldusametnikke, toetades nende professionaalset arengut.

Vanemkriminaalhooldusametnik korraldab juhtumipõhiseid arutelusid, jagab kogemusi ja

aitab lahendada keerulisi olukordi, pakkudes tuge nii sisulistes kui ka metoodilistes küsimustes.

Vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik on kriminaalhoolduse valdkonna spetsialist, kellel

on lisaks juhtumikorraldusele ka keskne roll kriminaalhoolduse arendamisel, kvaliteedi

tagamisel ja kolleegide professionaalsel toetamisel. Tema töö ühendab praktilise kogemuse,

metoodilise pädevuse ja süsteemse lähenemise. Vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik

tegeleb jätkuvalt individuaalsete juhtumitega, kuid üldjuhul väiksemas mahus kui teised

ametnikud. Ta rakendab oma teadmisi ja kogemisi keerukate juhtumite lahendamisel ning

toetab juhtumikorralduse kvaliteeti kogu esinduses. Vanemkriminaalhooldusametnik-

metoodiku peamine roll on kriminaalhoolduse arendamine ja kvaliteedi hoidmine. Selleks

koostab ta juhendmaterjale, viib läbi koolitusi ja infotunde, kaardistab arenguvajadusi ning

toetab töötajate sisseelamist.

Nooremametnik on isik, kelle ülesanne on valdavalt toetada kriminaalhooldajaid

kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järelevalve toimingutes. Nooremametnikku on oluline

eraldi nimetada, kuna tema ametikohal ei ole kõrghariduse nõuet ning nooremametnik ei täida

kõiki kriminaalhooldusametniku ülesandeid, nii nagu seda ei tee ka kriminaalhooldusabiline.

Nooremametniku peamine ülesanne on toetada kriminaalhooldajaid kontrollnõuete ja

kohustuste täitmise järelevalve toimingutes (sõltuvusainete tarvitamise kontrollid, üldkasuliku

töö kontrollid, elektroonilise valve kontrollid, kodukülastused). Nooremametnikud tegelevad

käitumiskontrollita juhtumikorraldusega (oportuniteedialused, lihtsama korraldusega

üldkasulik töö).

Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja

tasu saamata. Kriminaalhooldusabilise roll sarnaneb nooremametniku omaga.

Kriminaalhooldusabiline toetab kriminaalhooldajaid mitmete ülesannete täitmisel, sealhulgas

kodukülastuste korraldamisel, kontrollnõuete ja kohustuste täitmise jälgimisel ning

hooldusalustega vestluste korraldamisel. Kuna ta tegutseb vabatahtlikkuse alusel, on tal

võimalus juhtumitesse panustada paindlikult ja vastavalt vajadusele.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 lõiget 2 kavandatavasse eelnõusse üle ei tooda, kuna

kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamisega kriminaalhooldusühingud kaotatakse.

Kriminaalhooldusseaduse loomisel lisati seadusesse võimalus kaasata kriminaalhooldusalaste

ülesannete täitmisesse kriminaalhooldusühingud. See tähendas, et mittetulundusühingutele

43

(kriminaalhooldusühingutele) võis anda osaliselt täita kriminaalhoolduse ülesandeid. Nõue

kriminaalhooldusühingus töötavatele kriminaalhooldusametnikele oli, et neil peab olema

kriminaalhooldusalane töökogemus. Arvesse võeti ka kogemust, mis on omandatud

kriminaalhooldusabilisena pärast kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe läbimist. Alates

2000. aastast oli võimalik mittetulundusühingute vabatahtlikel tegutseda

kriminaalhooldusabilistena, kui nad olid läbinud kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe

ja soovisid hiljem hakata tööle kriminaalhooldusühingus. Praktikas ei ole kriminaalhooldust

teostavaid mittetulundusühinguid (kriminaalhooldusühinguid), kes vastaksid eelmärgitud

nõuetele, loodud ega tegutsenud.

Paragrahvi 1048 täiendatakse lõikega 2, mis tuleneb kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 17

lõikest 1. Sättest tuleneb definitsioon kriminaalhooldusabilisele (selgitus § 1048 lõike 1 all).

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 lõige 3 muudetakse kavandatava eelnõu § 1048 lõikeks

3 ning tuuakse üle muutmata kujul. Ületoomisel muudetakse sätte ülesehitust normitehniliselt.

Selle sätte kohaselt võib kriminaalhoolduse ülesandeid anda lisaks kriminaalhooldajale ka

teistele vangla teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldajale esitatavatele

nõuetele. Kriminaalhoolduse ülesandeid antakse vanglateenistuses sisepädevuse ehk sisemise

töökorralduse alusel. Sisemise töökorralduse alusel otsustatakse, kes millega ja mis mahus

tegeleb. Näiteks võib ametnik lisaks juhtumikorraldusele korraldada võrgustikutööd või käia

koolides tutvustamas kriminaalhooldusvaldkonna tööd või suhelda üldkasuliku töö

pakkujatega. Sisemise töökorra paika panemisel arvestatakse ametniku isikuomadusi,

töökogemust, läbitud koolitusi, haridust ning valmisolekut.

Paragrahvi 1048 täiendatakse lõikega 4, mis sätestab, et kriminaalhooldusametnikule, sh

vanemkriminaalhooldusametnikule ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodikule, ning

nooremametnikule, kriminaalhooldusabilisele ja kriminaalhooldusosakonna juhtajale

esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd

kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kavandatava eelnõuga kehtetuks, tunnistatakse

kehtetuks ka justiitsministri 7. mai 2004. a määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku

täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei

pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust“. Osa määrusest

tulenevaid ajakohaseid sätteid viiakse üle justiitsministri 23. juuli 2013. a määrusesse nr 26

„Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla

direktori värbamine ja valik“ (rakendusakti kavandi nr 1 § 6).

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-id 4 ja 41 ühendatakse ja tuuakse vangistus- ja

kriminaalhooldusseadusesse üle §-na 1049. Paragrahvi eesmärk on reguleerida isikuandmete

töötlemisele kohaldatavad reeglid, luua õiguslik alus andmete töötlemiseks ning näha ette

võimalused andmesubjekti õiguste piiramiseks.

Paragrahvi 1049 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et kriminaalhooldajal on õigus saada asutustelt

ja isikutelt kriminaalhoolduse eesmärkide täitmiseks vajalikku teavet, mis hõlmab ka eriliiki

isikuandmeid. Seda seetõttu, et praktikas on esinenud olukordi, mil

44

kriminaalhooldusülesannete teostamiseks on olnud vajadus küsida ka eriliiki isikuandmeid,

kuid neid ei väljastata või ei anna kriminaalhooldusalune luba neid küsida.

Lõikest 2 tulenevalt loetakse kriminaalhoolduse ettevalmistamisel ja teostamisel

kriminaalhooldaja tegevus õiguskaitseasutuse tegevuseks isikuandmete kaitse seaduse § 13

lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud

sätetest.

Lõige 3 sätestab, et kriminaalhoolduse teostamiseks vajalikke andmeid töödeldakse käesoleva

seaduse §-de 51–54 kohaselt.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 42 tuuakse üle vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse

§-na 10410 ning muutmata kujul. Sätete eesmärgiks on reguleerida isikuandmete töötlemisele

kohaldatavad reeglid, luua õiguslik alus andmete töötlemiseks ning näha ette võimalused

andmesubjekti õiguste piiramiseks. Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, millega lisatakse alus,

kui kaua võib andmesubjekti õigusi piirata. Sättest tulenevalt võib andmesubjekti õigusi piirata

kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude äralangemiseni.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 14 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle

§-na 10411 ning muutmata kujul. Sätte kohaselt on kriminaalhooldusametniku katseaeg

seadusest tulenevalt kuni kuus kuud. Regulatsioon on paindlik ning võimaldab ametniku

ametisse nimetamisel hinnata asjaolusid isikupõhiselt ja läheneda katseaja pikkusele

personaalsemalt. Katseaja jooksul antakse ametnikule alusteadmised, mis aitavad tal täita

kriminaalhooldaja rolli. Kriminaalhooldaja formaalne roll seisneb kriminaalhooldusalusele

määratud karistuste ja kohustuste elluviimises ja järelevalves. Sisuline roll ehk hüve, mida

kriminaalhooldus ühiskonnale pakub, avaldub uute kuritegude ennetamises, tekitatud kahjude

heastamises ja sotsiaalse kohanemise toetamises.

Kriminaalhooldusametniku katseaeg erineb avaliku teenistuse seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud

tähtajast, kuna uue kriminaalhooldusametniku väljaõpe on sisukas – alusteadmised

(vanglateenistusest üldiselt, avaliku sektori ametnike ja töötajate sisseelamise e-kursus,

kriminoloogia ja kliendi teekond kriminaalhoolduseni, vangiregister ja dokumendihaldus,

vaimse tervise ABC, erialane inglise ja vene keel, töövarjutamine); klienditeadlikkus

korrektsiooni kontekstis (traumateadlikkus, taastav õigus, juhtumikorraldus, võrgustikutöö

alused); korrektsiooni põhioskused (koostöösuhte loomine, prosotsiaalne modelleerimine,

motiveeriv intervjueerimine, probleemilahendusoskuste õpetamine, kognitiivkäitumuslikud

sekkumised); kriminaalhoolduse eesmärk ja töö kriminaalhooldusalusega (individuaalne

õpetamine, refleksioon, lisatugi metoodikult, juhtumikorraldus).

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 15 vangistusseadusesse üle ei tooda. Tegemist on

kriminaalhoolduse valdkonna töökorraldusliku teemaga, mida on võimalik reguleerida

ametnikule koostatava ametijuhendiga. Seega ei ole vaja juhendamiskohustust sätestada

seaduses. Näiteks täidavad kriminaalhoolduse valdkonnas juhendamiskohustust

vanemkriminaalhooldusametnikud.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 151 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle

§-na 10412. Paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3, millest tulenevalt rakendub

45

teatamiskohustus ka kriminaalhooldusabilisele ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale. Sätte

kohaselt on kriminaalhooldajal teatamiskohustus, mille kohaselt on ta kohustatud talle

ametitegevuse käigus teatavaks saanud kuritegudest ja väärtegudest teatama organitele, kelle

pädevusse kuulub nende õigusrikkumiste menetlemine. Kui kriminaalhooldusalune paneb

toime õigusrikkumise, võib see endast kujutada nii talle seatud nõuete eiramist kui ka iseseisvat

uut rikkumist. Esimesel juhul tuleb vajaduse korral teha erakorraline ettekanne kohtule. Samuti

on kohustus teatada, kui õigusrikkumise paneb toime kolmas isik, näiteks kui tööandja maksab

kriminaalhooldajale n-ö ümbrikupalka. Sarnane regulatsioon vanglaametnike kohta on

vangistusseaduse §-s 133 – teatamiskohustus.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 152 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle

§-na 10413. Paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3, millest tulenevalt rakendub ametisaladuse

hoidmise kohustus ka kriminaalhooldusabilisele ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale. Sätte

eesmärk on tagada kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusabilise kohustus hoida

saladuses andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses kriminaalhooldusülesannete

täitmisega. Ametisaladuses hoidmise kohustuse sätestamine seaduses loob selguse selles, kas

ja kuidas on võimalik võtta andmeid avaldanud isik vastutusele, kuna kui rikutakse seaduses

sätestatud saladuses hoidmise kohustust, on kohustust rikkunud isik selgelt hõlmatud

karistusseadustiku §-des 157 ja 1571 sätestatud koosseisudega. Andmete saladuses hoidmise

kohustus ei laiene olukordadele, kui seadusest tuleneb kohustus andmeid avaldada kas seoses

kriminaalhooldusülesannete täitmisega või muudel juhtudel, näiteks kohustus teatada kuriteost

või väärteost.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 16 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle

§-na 10414. Ületoomisel muudetakse „kriminaalhooldusametnik“ „kriminaalhooldajaks“, kuna

varalise kahju hüvitamine kohaldub peale kriminaalhooldusametniku ka nooremametnikule ja

kriminaalhooldusabilisele. Paragrahvi täiendatakse selliselt, et varalise kahju hüvitamine

kohaldub ka kriminaalhooldusosakonna juhatajale. Sättes viidatakse VangS-i §-le 143, mis

reguleerib vanglaametnikule varalise kahju tekitamise hüvitamist. Kuna kriminaalhooldaja on

vanglateenistuja, mitte aga vanglaametnik, siis on sellise regulatsiooni sätestamine

põhjendatud vajadusega viia kahju hüvitamise kord samadele alustele.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse 4. peatükki vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle ei

tooda. Kriminaalhooldusabilise tegevust reguleerivad sätted viiakse üle justiitsministri 23. juuli

2013. aasta määrusesse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele

vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“. Nimetatud määrust

täiendatakse peatükiga 31 (rakendusakti kavand 1 § 6).

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse 5. peatükk tunnistatakse seaduse kehtetuks tunnistamisega

kehtetuks ning seda vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle ei tooda.

Kriminaalhooldusühingud kaotatakse, sest praktikas ei ole kriminaalhooldust teostavaid

mittetulundusühinguid (kriminaalhooldusühinguid) loodud ega tegutsenud.

Kriminaalhooldusseaduse loomisel lisati seadusesse võimalus kaasata kriminaalhooldusalaste

ülesannete täitmisesse kriminaalhooldusühingud. See tähendas, et mittetulundusühingutele

46

(kriminaalhooldusühingutele) võis anda osaliselt täita kriminaalhoolduse ülesandeid. Nõue

kriminaalhooldusühingus töötavatele kriminaalhooldusametnikele oli, et neil peab olema

kriminaalhooldusalane töökogemus. Arvesse võeti ka kogemust, mis on omandatud

kriminaalhooldusabilisena pärast kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe läbimist. Alates

2000. aastast oli võimalik mittetulundusühingute vabatahtlikel tegutseda

kriminaalhooldusabilistena, kui nad olid läbinud kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe

ja soovisid hiljem hakata tööle kriminaalhooldusühingus.

Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhooldusseadusest tuleneva 2. jaoga

„Kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja täideviimine“, mis koosneb järgmistest

paragrahvidest.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 23 vangistusseadusesse üle ei tooda, kuna säte dubleerib

sisult kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 24 ning kohtueelse ettekande koostamise protsessi

on võimalik reguleerida kriminaalhoolduse sisemise töökorraga.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle

§-na 10415. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõike 1 sõnastust ületoomisel muudetakse

ning täiendatakse osalt sama paragrahvi lõike 2 sisuga. Seda tehakse seetõttu, et kohtueelne

ettekanne peab sisaldama hinnangut mitte ainult katseaja ja kohustuste kohta, vaid ka muude

võimalike karistusalternatiivide kohta. Kohtueelse ettekande sisu sõltub, millistele küsimustele

soovib vastuseid kohus või prokurör saada. Kohtu või prokuröri soovitavad küsimused

sõltuvad menetlusest, süüteo sisust ja infomatsioonist, mis neil olemas on. Kindlasti

kajastatakse kohtueelses ettekandes ettepanekut võimalike karistusalternatiivide kohta. Lõikest

2 ületoodavaga selgitatakse, et kohtueelne ettekanne koosneb kahtlustatava, süüdistatava või

süüdimõistetu eluloolistest faktidest ja psühholoogilis-sotsiaalsest prognoosist. Kohtueelse

ettekande eesmärk on leida süüteole reageerimiseks sobiv viis, mis arvestab kahtlustatava,

süüdistatava või süüdimõistetu isikuomadusi, sotsiaalset olukorda, füüsilise ja vaimse tervise

olukorda ning (võimaliku) määratava mõjutus- või karistusviisi mõju tema

taasühiskonnastamisele ja kuritegelikust käitumisest irdumisele. Kohtueelse ettekande

koostamisel teeb kriminaalhooldaja ettepaneku karistus- või mõjutusmeetme valiku ning

käitumiskontrolli tingimuste kohta, mille olemust on kriminaalhooldaja kahtlustatavale või

süüdistatavale põhjalikult selgitanud ja mille sobivuses ta on veendunud.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 3 tuuakse vangistus- ja

kriminaalhooldusseadusesse üle § 10415 lõikena 2 ning lõike ülesehitust muudetakse

normitehniliselt. Lõike kohaselt kohtub kriminaalhooldusametnik kohtueelse ettekande

koostamiseks vajaliku teabe kogumiseks kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetuga, tema

lähedastega ja teiste isikutega, sealhulgas alaealise kahtlustatava või süüdistatava korral

kriminaalmenetluse seadustiku § 352 lõikes 2 nimetatud isikuga. Lisaks küsib

kriminaalhooldusametnik vajadusel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt andmeid

kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu kohta. Küsitavateks andmeteks on info selle

kohta, kas isik on pöördunud abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole ning kas kohalik

omavalitsus maksab isikule mõnd sotsiaaltoetust, mis aitab inimese majanduslikku olukorda

47

parendada. Siinjuures küsib kriminaalhooldusametnik ka võimalike saadaolevate toetuste

kohta, millega kohalik omavalitsus võiks saada isikut tema olukorras aidata.

Samuti küsib kriminaalhooldusametnik vajadusel tervishoiuteenuse osutajalt tervisega seotud

andmeid kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu kohta. Tervishoiuteenuse osutajalt

andmete küsimine on päringuga täpselt piiritletud. Andmete küsimise eesmärk on selgitada

välja konkreetse võimaliku kohustuse või kohustuste mõju isikule.

Kriminaalhooldusametnikud ei küsi isikute haiguslugusid, vaid soovivad saada

tervishoiuteenuse osutajalt konkretiseeritud vastust. Näiteks, kui kriminaalhooldusalune

soovib alluda elektroonilise järelevalve kohustusele, kuid annab vestluse käigus teada, et

esinenud on depressioon, siis kriminaalhooldusametnik pöördub tervishoiuteenuse osutaja

poole ning küsib täpsustavalt, kas elektroonilise järelevalve kohustus võib süvendada isiku

tervislikku seisundit ning milline on tervishoiutöötaja hinnang antud kohustuse määramise

kohta. Kriminaalhoolduse ajal võib tekkida vajadus küsida tervishoiuteenuse osutajalt andmeid

isiku poolt sooritatud PEth vereanalüüside tulemuste kohta. Praktikas on esinenud juhtumeid,

mil isikud esitavad kriminaalhooldusametnikele enda poolt muudetud tulemustega dokumente.

Seega võib esineda vajadus kontrollida isiku poolt esitatut. Praktikas on esinenud ka olukordi,

kus isik ei esita dokumente või kaotab need ära, ka sellisel juhul pöördub

kriminaalhooldusametnik tervishoiuteenuse osutaja poole. Lisaks võivad küsitavateks

andmeteks olla töövõimet puudutavad andmed, mis annavad kriminaalhooldusametnikule

teavet selle koha, kas isik on võimeline sooritama talle määratud kohustust või tema poolt

avaldatud soovi täita täiendavat kohustust (näiteks üldkasulikku tööd). Nende andmete

kogumise eesmärk on hoida ära olukord, kus isik võtab kohustuse, mida ta ei ole võimeline

täitma ning mis võib talle hiljem kaasa tuua negatiivseid tagajärgi.

Samuti küsib kriminaalhooldusametnik kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu

seaduslikult esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava või süüdistatava

käitumise ja õppimise kohta. Kriminaalhoolduse poolt tehtav päring sisaldab piiritletud

küsimusi ja põhjendust, miks päring tehti ning miks konkreetseid andmeid küsitakse.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 4 tuuakse vangistus- ja

kriminaalhooldusseadusesse üle § 10415 lõikena 3 ning muutmata kujul. Lõike kohaselt peavad

kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu eluloolised faktid põhinema tõendatud andmetel

ja sisaldama viiteid allikatele, mis kinnitavad kohtueelses ettekandes esitatud andmeid.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 6 tuuakse vangistus- ja

kriminaalhooldusseadusesse üle § 10415 lõikena 4. Lõike sõnastust muudetakse, kuna

kohtueelse ettekande koostamisel tuleb kõikide kohtueelse ettekande sihtgruppide puhul

arvesse võtta kriminaalhooldusaluse haavatavust ja varasemate hindamiste tulemusi.

Kriminaalhooldusaluse isiku haavatavuse arvestamine tähendab, et kohtueelse ettekande

koostamisel võetakse arvesse kriminaalhooldusaluse isiksust, küpsust, majanduslikku,

sotsiaalset ja perekondlikku tausta, võimalikku erilist kaitsetust ning samuti tema suhtes varem

tehtud individuaalsete hindamiste tulemusi. Termini „haavatavus“ selgitus võetakse lõikesse

48

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2016/80018. Eelnõu muudatusest tulenevalt

otsustame rakendada terminit kõikide kriminaalhooldusaluste osas, sest oluline on riigisiseselt

kaitsta kõiki haavatavaid isikuid ning hinnata nende haavatavust (näiteks arvestada isiku

füüsilist või vaimset puuet) enne kohtueelse ettekande koostamist.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 25 vangistusseadusesse üle ei tooda.

Kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi või prokuröri määruse alusel

nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konkreetse

kriminaalhooldaja sisemisest töökorrast lähtuvalt.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle

§-na 10416. Sätte ületoomisel muudetakse paragrahvi pealkirja tulenevalt sätte sisus tehtavatest

muudatustest. Paragrahvi lõigete 1–3 sõnastust muudetakse, lõiked 4 ja 5 tunnistatakse

kehtetuks.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 3 muudetakse eelnõukohase määruse § 10416

lõikeks 1 ning tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle muutmata kujul. Sättest

tulenevalt peab kriminaalhooldaja soodustama kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus

iseseisvalt toime tulla. See tähendab, et kriminaalhooldaja austab kriminaalhoolduse

täideviimisel kriminaalhooldusaluse väärikust ning arvestab kriminaalhooldusaluse võimekuse

ja erivajadustega. Kriminaalhooldajad lähtuvad enda töös kriminaalhoolduse standardist,

milles on kriminaalhooldustöö üldised põhimõtted.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 1 muudetakse eelnõukohase määruse § 10416

lõikeks 2 ning selle sõnastust muudetakse, kuna kriminaalhoolduses jälgitakse ja toetatakse

kriminaalhooldusaluseid. Peale kohtuotsuste tegeleb kriminaalhooldus ka kohtumäärustega

ning prokuratuuri määrustega. Muudatus on seotud karistusseadustiku muudatusega, mille

raames antakse kriminaalhooldusametnikule õigus algselt kohtu või prokuratuuri pandavate

kohustuste muutmiseks, asendamiseks või lisakohustuste panemiseks.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 2 muudetakse eelnõukohase määruse § 10416

lõikeks 3 ning sätet täiendatakse kriminaalhoolduses oluliste mõistetega eneseregulatsioon,

suhted ja taastav õigus.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõiget 4 üle ei tooda, kuna see dubleerib sisult lõiget 3 ning

lõiget 5 ei tooda üle, kuna kriminaalhooldusseaduse ületoomise järel vangistusseadusesse ei

ole enam vaja uuesti viidata vangistusseaduse sätetele, kuna vangistusseadus kohaldub ka

kriminaalhoolduse täideviimisel.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 261 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle

§-na 10417. Sätte ületoomisel muudetakse lõikeid 1–3 ning lõiked 4–6 tuuakse üle muutmata

kujul. Sätte ületoomisel muudetakse lõigete numeratsiooni seoses sätete ületoomisega

vangistusseadusesse. Paragrahv reguleerib kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise

kontrolli korda.

18 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/800, link: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?uri=CELEX:32016L0800

49

Lõike 1 ja 2 sõnastust muudetakse, kuna karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktides 2 ja 21 on

negatiivsed kohustused eraldi nimetatud ja seetõttu on korrektne need nimetada ka kõnealuste

sätete ületoomisel vangistusseadusesse. Lõiget 1 täiendatakse alternatiivse valikuga. Seega kui

kohus, prokurör või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele

kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid (edaspidi keelatud

aine), on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ja tuvastada keelatud aine

tarvitamine. Alternatiivse valiku loomine on oluline, kuna senise sõnastuse järgi kohalduks see

norm ainult olukorras, kus isikule on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja kohustus

mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Praktikas on suurem osa olukordi

sellised, kus isikule on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi või kohustus mitte tarvitada

narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Muudatus on seotud karistusseadustiku muudatusega,

mille raames antakse kriminaalhooldusametnikule õigus algselt kohtu või prokuratuuri

pandavate kohustuste muutmiseks, asendamiseks või lisakohustuste panemiseks.

Lõike 3 muudatuse tulemusel ei nõuta keelatud aine tarvitamise negatiivse testitulemuse korral

protokolli koostamist. Kontrolli tegemise kohta saab märke teha ka protokollita. Küll aga säilib

kriminaalhooldajal võimalus protokoll koostada ning kriminaalhooldusalusel võimalus

protokolli taotleda.

Seadust täiendatakse lõikega ning lõigete numeratsiooni korrigeerimisega muutub see lõikeks

4. Lõikes 4 selgitatakse, et indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel keelatud

aine tarvitamise tunnuste esinemise kohta protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 4 tuuakse üle lõikena 5 ja muutmata kujul. Lõikest 5

tuleneb, et kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või

narkootikumide või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga,

hüvitab kriminaalhooldusalune proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu

tegemisega tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab

kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse

seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 5 tuuakse üle muutmata kujul lõikena 6. Lõikega 6

sätestatakse, et proov võetakse kriminaalhooldusaluselt tervishoiuteenuse osutaja juures.

Sellisel juhul korraldab kriminaalhooldaja või vangla proovi toimetamise riiklikku

ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja keelatud aine tarvitamise tuvastamiseks.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 6 tuuakse üle lõikena 7 muutmata kujul ning

sätestatakse, et kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi

andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures

proovi andmisest, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb

kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3

kohaseks kontrollinõude rikkumiseks.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 8, mis sätestab, et kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud

KarS-i § 75 lõike 1 punkti 3 kohast kontrollnõuet, kohaldatakse lõikes 7 sätestatud olukordades

KarS-i § 75 lõiget 31. Lõige lisatakse paragrahvi karistusseadustiku §-s 75 tehtavate muudatuste

50

tõttu, millest tulenevalt võib kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta või

asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi, kui nende täitmine on

osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks. Seega juhul, kui kriminaalhooldusalune keeldub

lõikes 7 sätestatud kontrollist või proovi andmisest, on kriminaalhooldajal

kriminaalhooldusaluse nõusolekul võimalus muuta kriminaalhooldusaluse käitumiskontrolli

nõudeid. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste

muutmise seadusega19.

Vangistusseadust täiendatakse §-ga 10418, millega sätestatakse üheselt

kriminaalhooldusametniku õigus muuta, asendada või lisada kriminaalhooldusalusele pandud

kohustusi. Kriminaalhooldusametnikul on õigus hoiatada kriminaalhooldusalust ja see õigus

on KarS-is sätestatud juba 2015. aasta karistusõiguse revisjonist alates.

Kriminaalhooldusaluse tegudele reageerimise alused tulenevad KarS-i või KrMS-i

asjakohasest sättest. Näiteks üldkasulikutöö (ÜKT) puhul on KarS-i § 69 lõike 6 alusel

võimalik karistust täideviival ametnikul (kes on pärast politseiametnikelt ÜKT täideviimise

kohustuse äravõtmist ainult kriminaalhooldusametnik) kirjalikult hoiatada süüdlast, kes hoiab

üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Kuid

ainult kohus saab määrata lisakohustusi KarS-i § 75 lõike 2 alusel.

VangS-i lisatava § 10418 lõikega 3 reguleeritakse olukorda, kus kriminaalhooldusalune ei

nõustu kriminaalhooldusametniku tehtava muudatusega. Sel juhul ei nähta hooldusalusele ette

kaebeõigust, vaid kriminaalhooldusametnik esitab erakorralise ettekande kohtule või

prokuratuurile. Täpsema töökorra selleks peab kriminaalhooldussüsteem veel välja töötama,

kuid lühidalt võiks see seisneda järgmises. Kui kriminaalhooldusametnik on näiteks avastanud

mingi rikkumise, siis ta esmalt vestleb sellest hooldusalusega ja nõuab vajaduse korral

selgitusi. Seejärel teeb ametnik võimaluse korral ning kui rikkumise asjaolud seda lubavad,

hooldusalusele teatavaks rikkumisele reageerimise viisi, näiteks ettepaneku määrata lisaks

kohustus. Kui süüdlane sellega vestluse käigus nõustub, vormistatakse määramine ja nõusolek

ühes dokumendis kirjalikult. Kui ametnik pakub välja mitu varianti, arutatakse need suuliselt

läbi ja vormistatakse valitud viis kirjalikult. Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu vestluse

käigus hooldaja pandava kohustusega, märgitakse see kriminaalhoolduse päevikusse ning

kriminaalhooldusametnik vormistab kohtule erakorralise ettekande rikkumisele

reageerimiseks. Võimalik on ka selline lähenemine, et kriminaalhooldusametnik koostab

kõigepealt otsuse lisakohustuse määramiseks kirjalikult ja küsib sellele hooldusaluse

nõusolekut ning kui nõusolekut ei anta, koostab erakorralise ettekande. Kuna KarS-i § 75 lõikes

2 loetletud kohustusi saab endiselt muuta ka kohus, esitab kriminaalhooldusametnik

erakorralises ettekandes sama taotluse: muuta või asendada kohustus või lisada uusi kohustusi.

Erakorraline ettekanne tuleks kohtule esitada iga kord, kui kriminaalhooldusalune ei nõustu

lisakohustusega, näiteks rikkumisele reageerimiseks, kuna kehtiva seaduse järgi ju koostatakse

analoogses olukorras ettekanne. Seadusemuudatus võimaldab rikkumistele kiiremini

19 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70

51

reageerida, aga alles jääb ka senine reageerimisviis. Ainult kohus saab kohustusi tühistada,

katseaega pikendada ja vangistuse täitmisele pöörata.

Kui tegemist on oportuniteediga menetluse lõpetamisega prokuratuuri määruse alusel,

esitatakse erakorraline ettekanne vajaduse korral prokuratuurile (vt ka eelnõu § 18 punkti 44

muudatust § 10425 lõike 1 osas).

Vangistus- ja kriminaalhooldusseadust täiendatakse uute §-dega 10419–10421, millega lisatakse

seadusesse võimalus kasutada kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimisel

seadet. Samuti täiendatakse seadust sätetega, mis reguleerivad kriminaalhooldusaluse keelatud

aine tarvitamise kontrollimise tulemuse fikseerimise, kulude hüvitamise ja kontrollnõuete

rikkumise.

Karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktist 10 tulenevalt on kriminaalhooldusalusel võimalik

alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva seadme valvele, kui ta on selleks eelnevalt

nõusoleku andnud. Seaduse täiendamine uute paragrahvidega annab aluse kasutada ja

kontrollida inimese allumist alkoholi tarvitamise keelule elektroonilise valveseadme abiga.

Kontrollivale seadmele allumise eelduseks on kriminaalhooldusaluse nõusolek elektroonilise

valve kohaldamisega. Kohaldamise tingimused sõltuvad konkreetsest kasutuses olevast

seadmest. Olenevalt seadmest on võimalik kasutada kontrollimisel jälgimistehnoloogiat,

videokõnesid, alkoholi kaugtestimist või biomeetrilist kontrolli (sealhulgas sõrmejäljed ja

näotuvastus). Andmed, mida keelatud aine tarvitamise kontrollimisega töödeldakse on

vangiregistris ning andmete säilitamisele kohaldatakse vangistusseaduse §-s 54 sätestatut.

Kriminaalhooldusametnik võib igal ajal elektroonilist seadet kasutades kontrollida

kriminaalhooldusaluse allumist määratud kohustusele. Kriminaalhooldusalune peab enne

nõusoleku andmist ning enne jälgimistehnoloogia kasutuselevõttu olema teadlik kasutatavast

digitehnoloogiast, kogutavatest andmetest, andmete töötlemisest ning rikkumiste

fikseerimisest.

Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimise sagedus määratakse vastavalt

juhtumikorraldusele ning see võib juhtumikorralduse ajal muutuda. Paragrahvis 10419

selgitatakse, et kontroll ei tohi olla sagedasem, rangem ega ulatuslikum, kui on kohustuse

kontrolliks ja eesmärgi täitmiseks vajalik. Paragrahv 10420 selgitab, et

kriminaalhooldusametnik fikseerib kontrollimise tulemuse, see ei ole siiski vajalik olukorras,

kus kasutatakse jälgimissüsteemi, mis talletab tulemusi. Indikaatorvahendi kasutamise ning

isikul alkoholi tarvitamise tunnuste esinemise kohta koostab kriminaalhooldusametnik

protokolli. Protokolli ei pea koostama, kui rikkumist ei ole toime pandud ning

kriminaalhooldusalune ei soovi protokolli koostamist. Kui kriminaalhooldusalune nõuab

alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres, peab ta pöörduma vastavat teenust osutava

terviseasutuse või meditsiinilabori poole ning hüvitama teenusega seotud kulud, välja arvatud

juhul, kui proov on negatiivne. Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu tulemusega, kuid ei

pöördu terviseasutuse või meditsiinilabori poole, lähtub kriminaalhooldusametnik keelatud

aine tarvitamise keelu täitmist kontrolliva seadme tulemusest.

52

Paragrahv 10421 selgitab, et kui kriminaalhooldusalune ei allu keelatud aine tarvitamise keelu

täitmise kontrollimisele seadme abil või hoiab sellest kõrvale, on tegemist kriminaalhooldaja

kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul on tegemist karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3

kohase kontrollnõude rikkumisega. Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud

karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast kontrollnõuet, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud

olukordades karistusseadustiku § 75 lõiget 31. Lõige 2 lisatakse paragrahvi karistusseadustiku

§-s 75 tehtavate muudatuste tõttu, millest tulenevalt võib kriminaalhooldusametnik

kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks

määratud kohustusi, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks. Seega

juhul, kui kriminaalhooldusalune ei allu lõikes 1 sätestatud kontrollile või hoiab sellest kõrvale,

on kriminaalhooldusametnikul kriminaalhooldusaluse nõusolekul võimalus muuta

kriminaalhooldusaluse käitumiskontrolli nõudeid. Paragrahvi lõikega 3 on sätestatud

kriminaalhooldusaluse vastutus temale antud seadmete alles oleku eest kuni seadme

eemaldamiseni kriminaalhooldusosakonna ametniku poolt või kuni seadme

kriminaalhooldusele tagasi andmiseni. Selle kohta võetakse kriminaalhooldusaluselt kinnitus.

Seadme kadumise, rikkumise, purunemise või töökõlbulikuks muutmise korral nõutakse

kriminaalhooldusaluselt seadmete või nende osade hüvitamist.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 27 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle

§-na 10422. Paragrahvi muudetakse kogu ulatuses.

Lõike 1 sõnastust muudetakse, kuna oluline on rõhutada, et kriminaalhooldaja teeb

kontrollnõuete kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse teostamise kava koostöös

kriminaalhooldusalusega. Kriminaalhooldusalusele ei saa tegevusi dikteerida, vaid võimalikud

tegevused arutatakse läbi ning leitakse sobivaimad. Hoolduskava koostamisel lähtutakse

taastava õiguse printsiipidest.

Lõike 2 sõnastusega täpsustatakse hoolduskava koostamise tegevusi. Lisaks riskihindamise

tulemustele arvestatakse isiku vajaduste ja tugevustega. Välja jäetakse täpsustus, mille kohaselt

tehakse hoolduskava koostöös kriminaalhooldusalusega, sest seda on täpsustatud sama

paragrahvi lõikes 1.

Lõike 3 sõnastuse muutmisega täpsustatakse hoolduskava täitmist ning hoolduskava

ülevaatamist koostöös kriminaalhooldusalusega. Riskihindamise ja hoolduskava koostamise

protsess lahutatakse, hoolduskava saab muuta riskihindamist muutmata. See on vajalik

hoolduskava koostamise ja tegevuste planeerimise paindlikumaks muutmiseks – näiteks kui

ilmneb asjaolu, miks kriminaalhooldusalune ei saa plaanitud tegevusi teha, või tekib vajadus

lisada uus tegevus, saab seda teha jooksvalt kohtumise ajal.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõikeid 5 ja 6 vangistusseadusesse üle ei tooda. Lõige 5

tunnistatakse kehtetuks, kuna kohtu nõudmisel saab kriminaalhooldus hoolduskava edastada

ka ilma seda seaduses sätestamata. Lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna üldkasuliku töö

korraldamist reguleerib vastav määrus. Puudub vajadus seda kriminaalhooldusseaduses

reguleerida.

53

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 281 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle

§-na 10423. Paragrahv reguleerib võrgustikutööd kriminaalhoolduse teostamisel.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 281 lõige 1 tuuakse vangistus- ja

kriminaalhooldusseadusesse üle § 10423 lõikena 1 ning sätestab, et kriminaalhooldust võib

teostada võrgustikutöö vormis nii kriminaalhooldusaluste kui ka kriminaalhooldusalusega

seotud isikute puhul, kelle abistamine on vajalik juhtumikorralduse põhimõttel võrgustikutöö

raames.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 2, milles on termini „võrgustikutöö“ selgitus. Võrgustikutöö

on kriminaalhooldaja juhitud võrgustikuliikmete koostöö, kus igal liikmel on oma kindel roll

ja kokkulepitud ülesanded, mille eesmärk on tagada juhtumi terviklik lahendamine käesoleva

seaduse § 1047 lõike 1 kohaselt. Peame oluliseks rõhutada kriminaalhooldaja juhtivat rolli

võrgustikutöös ning seda, et kõik võrgustikuliikmed osalevad juhtumi lahendamisel oma

põhiülesandeid täites ning jagavad nende raames kogutud vajalikku teavet. Lisaks on

kriminaalhoolduses kasutusel võrgustikutöö mudel (turvalise koostöö raamistik), mis ühendab

asutustevahelise võrgustikutöö kaudu ressursid ja teadmised toetamaks sihtgrupi sotsiaalset

kohanemist ning ühiskonna turvatunnet. Võrgustikutöö aluseks ei ole kriminaalhoolduses alati

turvalise koostöö raamistik, võrgustikutöö võib toimuda ka sellest väljas.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, kus nimetatakse kriminaalhooldusalusega seotud isikud,

kelle puhul võib kriminaalhooldust võrgustikutöö vormis teostada.

Lõikes 4 selgitatakse, et kriminaalhooldusaluse taasühiskonnastamisse peavad panustama

paljud institutsioonid. Arvestatav roll töös kriminaalhooldusalusega on näiteks kohalikul

omavalitsusel, Maksu- ja Tolliametil, Sotsiaalkindlustusametil, Eesti Töötukassal, Politsei- ja

Piirivalveametil, tugiisiku- ja majutusteenuse pakkujatel ning mitmetel teistel. Muudatusega

sätestatakse, et kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii

kriminaalhooldusaluste kui ka kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine

on vajalik juhtumikorralduse põhimõttel võrgustikutöö raames. Kriminaalhooldajal on

kriminaalhoolduse teostamiseks õigus kaasata võrgustikuliikmeks asjaomaseid asutusi ja

spetsialiste.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt on võrgustikuliikmetel õigus võrgustikutööks

vajalikke andmeid töödelda ning võrgustikutöös osalevad spetsialistid ja asutused ei tohi

avaldada neile võrgustikutöös teatavaks saanud asjaolusid. Paragrahvist 10424 tulenevate

eesmärkide täitmiseks on õigus võrgustikutööks vajalikke andmeid töödelda ka menetlusse

kaasatud osapooltel. Selleks, et võrgustikutöö oleks efektiivne ja eesmärgipärane, antakse

sättega õigus andmeid (sh isikuandmeid) vahetada eri asutuste ja spetsialistide vahel.

Seadust täiendatakse §-ga 10424, milles tuuakse loetelu andmetest, mis on § 10423 lõikest 5

tulenevalt võrgustikutööks üldiselt vajalikud. Paragrahvis väljatoodud andmed on vajalikud

võrgustikutööks, kuna seeläbi saavad võrgustikuliikmed täita käesoleva seaduse § 10423 lõikes

2 märgitud võrgustikutöö eesmärki, täites õigusnormidega antud ülesandeid, sealhulgas

süütegude preventsioon. Andmete põhjal saavad võrgustikuliikmed endale vajaliku

informatsiooni, mis võimaldab täita seadusest tulenevaid ülesandeid, ilma et kohtumise järel

tuleks koostada kirjalik päring, mis aeglustaks omavahelist koostööd, ning kriminaalhoolduse

54

toetust ja abistamist. Päringute koostamine ja vastuste koostamine tõstab võrgustikutöö

liikmete koormust, mistõttu isiku abistamiseks on vähem aega. Võrgustikutöö täidab erinevaid

eesmärke, nt kuritegude kordumise ennetamine, juhtumikorralduses toe saamine, riskide

maandamine ning seeläbi nii kannatanute, lähedaste kui ka kogukonna turvalisuse

suurendamine. Võrgustikutöö keskmes on kriminaalhooldusalune, kelle

probleemilahendusoskusi ja vastutustunnet soovitakse parandada ning kelle sotsiaalset

kohanemist ja kuritegevusest irdumist soovitakse toetada. Kriminaalhooldusaluse toetamine ja

abistamine on oluline, kuna seeläbi on võimalik maandada riske, suurendada

kriminaalhooldusaluse vastutustunnet ja aidata tal säilitada õiguskuulekat elu. Võrgustikutöös

ühinevad organisatsioonid ja isikud ühise eesmärgi saavutamiseks ning selleks on vajalik

informatsiooni kiire vahetamine, et võrgustikuliikmed saaksid reageerida.

Paragrahvi 10424 punktides 1–5 ja 17 väljatoodud andmed on vajalikud võrgustikutöö

läbiviimisel, sest see annab võrgustikuliikmetele ülevaate kelle osas võrgustikutööd teostatakse

ja mis on tema kontaktandmed. Samuti aitab kaardistada üldiseid probleeme ning mõista

võrgustikutöö olulisust seoses isikuga.

Paragrahvi 10424 punktidest 6–8 tulenevad andmed on võrgustikutöö tegemisel olulised, kuna

andmete pinnalt on võimalik kaardistada isiku tugivõrgustik, kriminaalhooldusaluse poolt

võimalike ohustatud isikute andmed ning kriminaalhooldusaluse käitumist ja eluviisi

iseloomustavad andmed. Kriminaalhooldusaluse tugivõrgustikuandmed on vajalikud protsessi

jälgimiseks, kuna tugivõrgustikul võib olla positiivne kui ka negatiivne mõju isiku poolt

tehtavates valikutes. Tugivõrgustik võib aidata inimest suunata ja toetada erinevatel

eluetappidel. Kriminaalhooldusaluse poolt võimalike ohustatud isikute andmete pinnalt on

võimalik kaardistada võimalikud tulevased kannatanud või isikud, kellest teadlikult soovime

kriminaalhooldusalust eemal hoida. Kriminaalhooldusaluse poolt võimalike ohustatud isikute

andmeid on võimalik arvestada näiteks isiku sotsiaalprogrammi määramisel, üldkasuliku töö

töökoha valikul kui ka elektroonilise valve ajakava koostamisel, kuid mitte ainult.

Kriminaalhooldusaluse käitumist või eluviisi iseloomustavad andmed on olulised selleks, et

võrgustikuliikmed saaksid kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusjuhtumi toetamiseks

oma ülesandeid täites hinnata praktikas esinevaid riske, mida tuleb kriminaalhooldusaluse

puhul maandada. Riske põhjustab muuhulgas ka isiku käitumine ja eluviis ning

maandusmeetmeteid või tegevusi valitakse ja vajadusel muudetakse just käitumist puudutavate

andmete põhjal. Ilma nende andmeteta ei saa teha terviklikke hinnanguid ega riskipõhiseid

otsuseid kriminaalhooldusaluse või tema lähedaste toetamiseks ja kaitsmiseks. Seega on

vajalik tagada ka niisuguste andmete vahetamise õigus võrgustikuliikmete vahel.

Paragrahvi 10424 punktist 9 tulenevad andmed on olulised võrgustikutöö tegemiseks, kuna

selle pinnalt on võimalik kaardistada võimalikud uued riskid, pakkuda kriminaalhooldusalusele

tuge ning alustada sündmusest tulenevalt tegevust analüüsivaid vestlusi (sealjuures arvestades

süütuse presumptsiooniga).

Paragrahvi 10424 punktides 10–12 tulenevad andmed on olulised olukorras, kus

kriminaalhooldusalusega on toimunud sündmus, milleks on politsei väljakutse isiku elukohta,

55

siis selle jaoks on vaja täiendavat informatsiooni kriminaalhoolduse läbiviimiseks. Vajalikuks

informatsiooniks on väljakutse põhjus, aja määratlus, sündmusega seotud isikute ring (kes

viibisid sündmuse juures) ning informatsioon sõltuvusainete tarvitamise või tarvitamisele

viitavate tunnuste kohta. Väljakutse põhjust on vaja teada selleks, et juhtumikorralduslikult

oleks võimalik kiiresti reageerida (näiteks võib olla kannatanu elu ohus või nähtub, et

kriminaalhooldusalune on hakanud käituma sarnaselt käitumisele, mis avaldus enne

kriminaalhoolduse aluseks oleva süüteo sooritamist). Sündmuse ajaline määratlus on vajalik

faktiliste andmete jaoks – kui peaks esinema kohustuse rikkumine, siis on vaja tuua antud

andmed korrektselt välja. Samuti võib vahel kerkida üles sündmuseid, mis toimunud enne

kriminaalhooldust ehk antud perioodi ei vaadelda käitumiskontrolli ja kohustuste rikkumise

pinnalt, kuid võetakse arvesse juhtumikorralduses. Sündmusega seotud isikute ringi

teadasaamine (isikute nimed, kes olid näiteks elukohas) on vajalikud mõistmaks isiku

mõjuvälja, samuti võib olla tegemist kohustuse rikkumisega (näiteks ei tohi

kriminaalhooldusalune suhelda teatud inimestega – kriminaalkorras karistatud või alkoholi

tarvitavate isikutega). Lisaks võib informatsiooni analüüsides välja tulla, et sündmuse ajal

viibis eluruumis alaealisi lapsi, mis võib olla kohtulahendist tulenevalt keelatud või on vajalik

teavitada asjaolust lastekaitset. Sõltuvusainetega seotud informatsioon on vajalik, et reageerida

võimalikele rikkumistele, aidata kriminaalhooldusalust sõltuvuskäitumisest vabaneda või

markeerida võimalik riskitegur, samuti märgata tagasilanguse riske.

Paragrahvi 10424 punktides 13–16 väljatoodud andmed on olulised võrgustikutöö läbiviimisel,

kuna kriminaalhooldus peab arvestama erinevate asjaoludega ning üheks oluliseks osaks on

vähenenud töövõimega arvestamine. Juhtumikorralduses tervikuna võetakse seda arvesse,

alustades asjaolust, kuidas viime läbi registreerimisi (näiteks, kas kriminaalhooldusalune käib

registreerimas kriminaalhooldusosakonnas või viiakse läbi registreerimisi telefoni või veebi

vahendusel). Samuti on see oluline seoses teiste kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega või

võimalike täiendavate kohustuste võtmisega. Näiteks, kui isikul on osaline või puuduv

töövõime, siis tuleb kaaluda läbi, kas isik saab üldse sooritada üldkasuliku töö tunde. Samuti

tuleb kaaluda, millised võimalikud töökohad oleksid inimesele üldse sobivad. Töövõime on

oluline osa ka liikumise arvestamisel, kui rääkida elektroonilise valve kohustusest. Juhul, kui

juhtumikorraldusest tulenevalt tekib vajadus täpsustamaks isiku tervislikku seisundit, siis

kriminaalhooldaja küsib andmeid kriminaalhooldusaluselt või koostab vajadusel vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduse § 1049 lõike 1 alusel vastavasisulise päringu tervishoiuteenuse

osutajale.

Paragrahvi 10424 punktist 18 tulenevad andmed on olulised võrgustikutöö läbiviimiseks, et

saada kiiret informatsiooni olukorras, kus toimunud on sündmus, kuhu on kaasatud

Häirekeskus või Politsei- ja Piirivalveamet. Kriminaalhooldusametnikud vajavad täpseid

andmeid, et reageerida rikkumistele, küsida või lisada kriminaalhooldusalusele täiendavaid

kohustusi või küsida kohtult kontrollnõuete lisamist. Samuti tuleb juhtumikorralduslikult teha

muudatusi ning selle aluseks on kiire informatsiooni vahetus osapoolte vahel ning täpse

informatsiooni saamine sündmuse kohta. Juhtumikorralduses on vajalik terviklik pilt, et

kriminaalhooldusalust oleks võimalik aidata ja suunata. Kuritegude preventatsiooni eesmärgil

on vaja kaardistada võimalikud riskid või ohud, mis võisid varasemalt avalduda ning võivad

56

kriminaalhoolduse jooksul avalduda. Näiteks ka radikaliseerumise märkamiseks on vajalik

üldvaadet, et kriminaalhooldusametnik märkaks väikesi muudatusi kriminaalhooldusaluses,

millele saaks reageerida varakult.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 30 vangistusseadusesse üle ei tooda, kuna praktikas

korralisi ettekandeid ei tehta. Katseaja alguses koostatakse riskihindamine ja hoolduskava

enamusele hooldusalustele (väljaarvatud üldkasuliku töö sooritajad). Kord aastas koostatakse

korduv riskihindamine ning vaadatakse üle senised tegevused ning koostatakse uus

hoolduskava. Selliselt antakse hinnang senisele katseajale. Oluliste muutuste ilmnemisel

kriminaalhooldusaluse elus või käitumises, koostatakse riskihindamine jooksvalt.

Praktikas ei nõua kohus ega prokuratuur korralisi ettekandeid. Kriminaalhooldusametnik annab

kohtule või prokuratuurile ise teada, kui esinevad kõrvalekalded või rikkumised. Kohtul ja

prokuratuuril on võimalus esitada vajadusel kriminaalhooldusametnikule päring.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 301 vangistusseadusesse üle ei tooda. Tegemist on

kriminaalhoolduse valdkonna töökorraldusliku teemaga, mida reguleeritakse

kriminaalhoolduse sisemise töökorraga. Seega ei ole vaja kriminaalhoolduse lõpetamise

ettekande koostamisega seonduvat seaduse tasandil reguleerida. Kriminaalhooldusametnik

koostab kriminaalhoolduse sisemisest töökorrast tulenevalt kriminaalhoolduse lõpetamise

ettekande, mis sisaldab ülevaadet kogu kriminaalhoolduse või üldkasuliku töö kohustuse

täitmisest ning kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest katseajal. Samuti esitab

kriminaalhooldusametnik ettekande kohtule või prokuratuurile selle nõudmisel.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 31 tuuakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse üle

§-na 10425. Ületoomisel täiendatakse lõiget 1, muudetakse lõike 5 sõnastust ning täiendatakse

paragrahvi lõikega 9. Teised lõiked tuuakse üle kehtival kujul. Lõigete numbreid muudetakse

tulenevalt sellest, et kriminaalhooldusseadus tuuakse üle vangistusseadusesse.

Lõike 1 kohase erakorralise ettekande esitamise alus tuleneb karistusseadustikust ja

kriminaalmenetluse seadustikust. Lõiget täiendatakse nii, et kriminaalhooldusametnik esitab

kohtule või prokuratuurile kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande. Erakorraline

ettekanne koostatakse enamasti olukorras, kus isik on rikkunud kontrollnõudeid või temale

määratud kohustusi. Erakorraline ettekanne on kohtule või prokuratuurile esitatav

kriminaalhooldusametniku ettepanekuga dokument. Erakorralise ettekande saab esitada ka

selleks, et teha ettepanek kriminaalhoolduse lühendamiseks või pikendamiseks, aga ka

määratud kohustuste muutmiseks. Tavaliselt koostatakse erakorraline ettekanne reaktsioonina

rikkumisele ning erakorralise ettekande arutamine kohtus päädib määrusega, millega isikule

määratakse täiendavaid kohustusi või pööratakse karistus täitmisele.

Lõige 2 sätestab rikkumise asjaolude andmete esitamise nõude. Erakorraline ettekanne peab

sisaldama rikkumise või rikkumiste asjaolusid, kokkuvõtet isiku enda seletusest rikkumise

kohta, kriminaalhooldusametniku hinnangut senise kriminaalhoolduse ja katseaja kulgemisele

ning kriminaalhooldusametniku ettepanekut koos põhjendustega. Erakorralise ettekande

lahendamisel kohtus avatakse ettekande sisu ning kohus võtab seisukoha, kas rikkumine leidis

aset või mitte ning seejärel otsustab, kas määrata isikule täiendavaid kohustusi või pöörata

57

karistus täitmisele. Võimalikud on erinevad lahendused, sealhulgas kohustuste ära võtmine.

Olenevalt erakorralises ettekandes käsitletava rikkumise asjaoludest peab erakorraline

ettekanne sisaldama erinevaid täiendusi. Näiteks kui isik rikub kohustust alluda elektroonilisele

valvele, peab erakorraline ettekanne sisaldama ettepanekut elektroonilise valve kohaldamise

lõpetamiseks ja vahistamise kohaldamiseks või elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks

ja vangistuse kohaldamiseks.

Lõige 21 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 3 ning sellest tuleneb, et kui kahtlustatav või

süüdistatav, kellel vahi all pidamine on asendatud elektroonilise valvega, või süüdimõistetu,

kellel kuni üheaastane vangistus on asendatud elektroonilise valvega, ei allu talle määratud

kohustusele, tuleb kriminaalhooldajal koostada selle kohta erakorraline ettekanne. Kuna

nimetatud olukordade puhul ei ole tegemist katseajaga ega täiendavate kohustuste määramise

ega käitumiskontrolli tähtaja pikendamisega, on erisuse tegemine seaduses vajalik. Selle lõike

kohaselt peab erakorraline ettekanne sisaldama vaid andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude

kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning kriminaalhooldusametniku

ettepanekut elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning selle asendamiseks

vahistusega või süüdimõistetu puhul vangistusega. Vangistuse määramise ettepanekule

lisatakse elektroonilise valve all viibitud päevade arv, mille võrra siis kohus ärakandmisele

kuuluvaid vangistuspäevi vähendab. Elektroonilise valve asendamist vahistusega tuleb

loomulikult arutada prokuröri ja kaitsjaga, sest kõne alla võib tulla ka olukord, mil prokurör

leiab, et vahistamise kohaldamise alused on ära langenud ning tõkend tuleks üldse asendada.

Lõige 22 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 4 ning sellest tuleneb, et kui süüdimõistetu,

kelle kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus on asendatud narkomaanide sõltuvusraviga või

seksuaalkurjategijate kompleksraviga, ei allu ravikohustusele, hakkab sellest kõrvale hoidma

või loobub ravist, tuleb kriminaalhooldajal koostada selle kohta erakorraline ettekanne.

Kõnealune lõige kohaldub nii narkomaanide sõltuvusravi kui ka seksuaalkurjategijate

kompleksravi puhul. Selle lõike kohaselt peab erakorraline ettekanne sisaldama andmeid

tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning

kriminaalhooldusametniku ettepanekut ravi kohaldamise lõpetamiseks ja selle asendamiseks

vangistusega.

Lõige 3 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 5 ning sellest tuleneb, et kui isikule on

prokuratuur määranud kohustuse teha üldkasulikku tööd ning isik hoiab selle kohustuse

täitmisest kõrvale, esitab kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab

andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning kokkuvõtet

kriminaalhooldusaluse seletusest. Kohustusena määratakse üldkasuliku töö tunde näiteks

kriminaalmenetluse lõpetamise korral. Kui isik ei täida talle pandud kohustust, võib

prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada kriminaalmenetluse seadustiku § 201

lõike 3 kohaselt. Kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus

kriminaalmenetluse oma määrusega kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 6 kohaselt.

Viimasel juhul peab karistuse mõistmisel arvestama kohustuste osa, mille isik on täitnud –

sooritatud üldkasuliku töö tundide arvu.

Lõige 4 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 6 ning sellest tuleneb, et erakorralise

ettekandega on võimalik määratud kohustusi kergendada või tühistada, elektroonilise valve

58

tähtaega pikendada või lühendada või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastada või selle

tähtaega lühendada. Eeltoodud ettepanekutega erakorralises ettekandes annab

kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ning esitab ettepaneku.

Kohus võtab lahendi tegemisel arvesse erakorralises ettekandes kirjapandut. Kohustuste

kergendamise või tühistamise vajadus tekib ennekõike siis, kui olukord on muutunud ning

kohustus näiteks koormab kriminaalhooldusalust liialt või seda ei ole võimalik täita. Näiteks

olukorras, kus isikule on määratud kohustus teha alkoholi biomarker PEth analüüs, kuid isikul

puuduvad majanduslikud vahendid selle eest tasumiseks (kuni aastani 2025 oli omaosalus

analüüsi koostamisel 35 eurot). Elektroonilise valve tähtaja pikendamise vajadus võib olla

tingitud isiku enda soovist. Mõned isikud tunnetavad, et elektrooniline valve distsiplineerib

neid paremini, ning võivad soovida seda võimaluse korral pikendada. Elektroonilise valve

tähtaja lühendamine võib kõne alla tulla olukorras, kus elektroonilise valve kohaldamise

eesmärk saab täidetud ning isiku eluolu on sedavõrd hästi korraldatud, et elektrooniline valve

pigem piirab isiku arengut seaduskuulekal teel, või elektroonilise valve kohaldamiseks ei nähta

enam vajadust. Elektroonilise valve tähtaega ei lühendata olukorras, kus elektroonilise valve

eesmärk on isiku eemale hoidmine keelatud kohtadest – näiteks kannatanu eluase või lasteaiad

või koolid. Kriminaalhooldusalune on võimalik vabastada käitumiskontrollist, vabastamise

tulemusel on isikul katseaeg. Käitumiskontrollist vabastamise ettepanek või selle tähtaja

lühendamise ettepanek tehakse ennekõike olukorras, kus kriminaalhoolduse eesmärgid on

saavutatud ning planeeritud tegevused tehtud ja on tekkinud veendumus, et isik ei soorita uusi

süütegusid.

Lõige 5 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 7 ning sõnastust muudetakse, kuna olenevalt

juhtumist ei pea alati esitama kohtule või prokuratuurile erakorralist ettekannet üldkasuliku töö

tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku

olukorra tõttu või ajaks, kui kriminaalhooldusalune on aja-, asendus- või reservteenistuses.

Tegemist on erandliku olukorraga ning peatamist küsitakse olukorras, kui

kriminaalhooldusalune ei saa pikka aega üldkasuliku töö tunde sooritada. Riigikohtu lahendist

1-18-7273 tulenevalt ei ole üldkasuliku töö tegemata jätmine sellel ajal, mil tähtaja kulgemine

on peatatud, üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine. KarS-i § 69 lõike 6 kohaselt saab

põhikaristuse täitmisele pöörata vaid juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei

järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Juhul, kui üldkasuliku töö tegemise

tähtaeg on peatatud sedavõrd kaua, et süüdimõistetul pole KarS-i § 69 lõigete 2 ja 4 tingimusi

järgides võimalik kõiki töötunde ära teha, ei saa süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistust

üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise argumendil täitmisele pöörata. Üldkasulikku tööd

planeerides võib esineda perioode, mil kriminaalhooldusalune üldkasuliku töö tunde ei tee –

tegemist on kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku kokkuleppega, võttes arvesse

üldkasuliku töö tegemise tähtaega ja määratud tundide arvu. Eeltoodust tulenevalt kasutatakse

tähtaja kulgemise peatamist erandlikes olukordades.

Lõige 6 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 8 ning sellest tuleneb, et ajutise

lähenemiskeelu või lähenemiskeelu puhul elektroonilise valve kohaldamise eesmärk on

kannatanu kaitse. Elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik jälgida isiku liikumist. Kui

isik siseneb keelatud tsooni (näiteks kohtulahendiga määratud aadressile), annab elektroonilise

valve süsteem häire – vanglateenistus kontakteerub politseiga ja annab teada, et isik rikub

59

lähenemiskeeldu. Kriminaalhooldusametnik teatab uurimisasutusele või prokuratuurile

rikkumisest. Uurimisasutus või prokuratuur algatab seejärel seadusest tulenevad toimingud.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 9, mis seondub muudatustega ennetähtaegse vabastamise

regulatsioonis, vastavalt täiendatakse KrMS-i § 426 uue lõikega 7. Kui kohus ei ole määranud

automaatse käitumiskontrollile allutamise eel kinnipeetavale katseaega, kontrollnõudeid ja

kohustusi, peab kriminaalhooldusametnik nende määramiseks viivitamata kohtu poole

pöörduma. Muudatuse kohaselt peaks automaatse käitumiskontrollile allutamise korral

määrama kohus katseaja ja kontrollnõuded ning kohustused viimase nn tavalise ennetähtaegse

vabastamise arutamisel, kui ta jätab kinnipeetava vabastama. Kui aga kohus näiteks unustab

seda teha või kui süüdlane on enne kohtuotsuse jõustumist pikka aega vahistatud, misjärel

saabub automaatse käitumiskontrollile allutamise tähtaeg enne nn tavalist ennetähtaegse

vabastamise aega, siis ei ole samuti kohus määranud vabanemise hetkeks katseaja pikkust ja

kontrollnõudeid ning kohustusi. Seepärast tuleb kriminaalhooldusel pöörduda viivitamatult

kohtu poole, et kohus määraks juba vabaduses viibivale, automaatselt käitumiskontrollile

allutatud süüdlasele katseaja ja kontrollnõuded ning kohustused.

Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 32 vangistusseadusesse üle ei tooda. Ametniku

asendamist reguleerib avaliku teenistuse seaduse § 57 ning kehtinud säte dubleerib selle sisu.

Tegemist on töökorraldusliku teemaga ning kriminaalhooldaja asendamist on võimalik

reguleerida sisemise töökorraga.

Eelnõu § 18 punktidega 45 ja 46 muudatused – kehtiva seaduse § 105 lõikest 2 jäetakse välja

sõna „koosseisud“. Kehtiva sõnastuse järgi moodustab vangla ning kehtestab vangla

põhimääruse, koosseisud ja sisekorraeeskirja valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Muudatusega sätestatakse, et vangla koosseis kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri

käskkirjaga. Teenistuskohtade koosseisu ei ole vaja kehtestada ministri määruse tasandil. Kuna

koosseise võib olla tarvis muuta teiste õigusaktidega võrreldes sagedamini, kaasneb sellega

tarbetu töökoormus. 2022. aastast alates on vanglate koosseise muudetud seitsmel korral, mis

tähendab kolme vangla kohta 21 erinevat määruse redaktsiooni. Võrdluseks võib tuua, et ka

Politsei- ja Piirivalveameti ametnike ja töötajate teenistuskohtade loetelu kehtestab Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektor haldusaktiga (PPVS § 61 lg 4). Seetõttu loobutakse koosseisu

kehtestamisel ministri määruse tasandi nõudest, säilitades ministrile õiguse kehtestada

koosseisud käskkirjaga.

Eelnõu § 18 punktiga 47 muudetakse kehtiva seaduse § 1054 lõiget 1 selliselt, et edaspidi võib

taustakontrolli teha ka nende isikute kohta, kellega vangla territooriumist väljaspool kohtumise

lubamist kinnipeetavale vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse. VangS-i § 23

lõige 1 sätestab, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava

kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava

sotsiaalsete sidemete katkemist. Muudatus puudutab näiteks isikuid, kellega kohtumist

lubatakse lühiajalisel väljasõidul või VangS-i § 22 lg 1 p-s 2 sätestatud soodustusena.

Vanglateenistusel peab olema võimalik veenduda, et kinnipeetav kohtub väljaspool vanglat

üksnes nende isikutega, kelle kohta on tehtud vajalik taustakontroll. Oluline on rõhutada, et

taustakontrolli tehakse ainult nende isikute kohta, kellega kohtumise eesmärk on vanglaväliste

60

suhete hoidmine, eeskätt mõeldakse perekonnaliikmeid. Näiteks juhul, kui kinnipeetav läheb

kohtumisele väljaspool vanglat muul eesmärgil – tööle, õppeasutusse vms –, taustakontrolli ei

tehta.

Taustakontrolli käigus töödeldavate andmete ulatus on sama mis vanglasiseste kokkusaamiste

puhul. Vanglaväline kohtumine toimub vangla kontrolli alt väljas oleval territooriumil ning

seetõttu peab vanglateenistus olema veendunud, et kohtumine täidaks vangistuse eesmärke

ning ei ohustaks julgeolekut. Seega on põhjendatud kontrollida andmeid vähemalt samas

ulatuses kui vanglasisese kokkusaamise puhul.

Eelnõu § 18 punktiga 48 asendatakse kehtiva seaduse § 1055 lõikes 3 sõnad „vanglakomisjoni

liikmetele“ sõnadega „vanglateülese komisjoni (edaspidi vanglakomisjon) liikmetele“.

Sõnastuse korrigeerimine on vajalik tulenevalt kehtiva seaduse § 108 lõike 1 muudatusest.

Eelnõu § 18 punktiga 49 muudetakse kehtiva seaduse § 1056 lõiget 6 ning parandatakse

viiteviga. Taustakontrolli käigus kogutud andmeid ei avaldata seni, kuni see on sama

paragrahvi lõikes 5 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalik.

Eelnõu § 18 punktidega 50–57 muudetakse kehtiva seaduse § 108 sõnastust.

Lõike 1 muutmisega kaotatakse ära piirkondlik ehk vangla juures tegutsev vanglakomisjon,

mis tähendab, et edaspidi võib moodustada kõigi vanglateülese vanglakomisjoni. Ühtlasi

täiendatakse lõiget 1 kehtiva vangistusseaduse § 108 lõikest 2 tulenevaga muudetud kujul ning

sellega sõnastatakse vanglakomisjoni ülesanne ja eesmärk, kuivõrd vanglakomisjoni

põhiülesanne on seotud eesmärgi täitmisega. Vanglakomisjoni moodustamise õigus on

valdkonna eest vastutaval ministril.

Kehtiva seaduse § 108 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ja selle sisu viiakse üle eelnõukohase

seaduse § 108 lõikesse 1.

Lõikes 3 tehtavad muudatused on normitehnilised ning lõikest tulenevalt kehtestab valdkonna

eest vastutav minister vanglakomisjoni täpsemad ülesanded ja koosseisu.

Paragrahvi 108 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna vanglakomisjoni roll ja ülesanded on ajas

muutunud ning vanglakomisjoni liikmed ei korralda koos vangla juhtkonnaga vangla tööd.

Seda seetõttu, et komisjoni liikmetel puuduvad erialased teadmised, kuidas vangla tööd

sisuliselt korraldada. Seepärast on tõhusam, kui vanglakomisjon saab edaspidi nõustada ja

toetada vanglate direktoreid vangistuse täideviimise ja kinnipeetavate taasühiskonnastamise

protsessis ettepanekute tegemisel ja soovituste andmisega. Seega, kuna vanglakomisjon on

edaspidi vanglate direktoreid toetav ja nõustav komisjon, ei ole tal enam võimalik ülesannete

täitmiseks vastu võtta otsuseid, soovitusi ega proteste. Muudatuse kohaselt on

vanglakomisjonil edaspidi toetav roll: ta toetab vanglate direktoreid otsuste tegemisel ja annab

üleskerkinud probleemidele oma vaatenurga, mida vanglate direktorid saavad soovi korral

vangla tööprotsesside korraldamisel arvesse võtta ja rakendada.

61

Eelnõukohase seaduse § 108 täiendatakse lõigetega 41 ja 42. Lõike 41 kohaselt on

vanglakomisjonil õigus saada vangla direktorilt oma ülesannete täitmiseks vajalikus mahus

dokumente ja andmeid. Vanglakomisjoni liikmete õigus andmeid saada on täpsemalt

reguleeritud justiitsministri 29. novembri 2000. a määruse nr 57 „Vanglakomisjoni

põhimäärus“ §-s 10.

Lõike 42 kohaselt võib vanglakomisjon töödelda kinnipeetava pöördumise käigus saadud

andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Samuti on vanglakomisjonil õigus saada vanglale

pöördumiste lahendamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Paragrahvi

täiendamine selle sättega on vajalik, kuna vanglakomisjoni liikmed lahendavad kinnipeetavate

pöördumisi ning peavad seetõttu töötlema kinnipeetavate andmeid.

Paragrahvi 108 lõiked 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks, kuna lõigete sisu on seotud

vanglakomisjoni töökorralduse ja aruandlusega ning komisjoni liikmete nimetamine on

edaspidi reguleeritud justiitsministri 29. novembri 2000. a määrusega nr 57 „Vanglakomisjoni

põhimäärus“.

Lõikes 6 asendatakse sõnad „kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid“ sõnaga „andmeid“.

Muudatus on vajalik, kuna vanglakomisjoni liige ei tohi avaldada mitte mingeid talle tema

ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud kinnipeetava kohta käivaid andmeid.

Eelnõu § 18 punktiga 58 tunnistatakse kehtetuks § 113 lõige 4, mis piirab isikute ringi, kellele

on lubatud panna vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustus. Sätet on vaja

muuta, sest teadus- või magistrikraadi omamine või varasem töökogemus kohtuniku,

prokuröri, kõrgema politsei-, piirivalve- või päästeametnikuna ei taga oskusi

vanglaspetsiifiliste tööülesannete tõhusaks täitmiseks. Vanglaametniku tööks võib olla vajalik

erialase hariduse omandamine. Ettevalmistusteenistuse kohustus pannakse üksnes neile

vanglaametnikele, kelle töö eripära eeldab konkreetse programmi läbimist või teadmiste ja

oskuste omandamist. Teenistuses ei saa jätkata teenistujad, kes vajalikku haridust ei suuda või

ei soovi omandada. Vangistusseaduse § 154 lõike 2 alusel vabastatakse vanglaametnik

ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest, kui ta ei ole ettenähtud tähtaja jooksul läbinud

ametisse nimetamise tingimuseks olnud ettevalmistusteenistust. Kui vanglaametnikule ei ole

ametisse nimetamisel VangS-i § 113 lõike 4 alusel võimalik määrata ettevalmistusteenistust,

ei saa teda VangS-i § 154 lõike 2 alusel vabastada. Vabastamise võimaluse puudumine seab

ohtu vangla julgeoleku, kuna erialase ettevalmistuseta ametnike tööalased oskused ei ole selle

tagamiseks piisavad. Vanglaametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuv

sisekaitseline rakenduskõrgkool Sisekaitseakadeemia (SKA). SKA-s on võimalik õppida nii

kutse-, rakenduskõrghariduse kui ka magistriõppes. Samuti korraldab SKA täiendusõpet, mis

võimaldab vanglaametnike teadmiste ja oskuste jätkusuutlikku arengut ning võimaldab

reageerida muutunud teenistusalastele vajadustele. Vanglaametnike ettevalmistusteenistuse

kohustus pannakse üksnes valvuritele – nad peavad läbima neljakuise kutseõppeprogrammi

ühe aasta jooksul alates ametisse nimetamisest. Valvuri teenistuskohal töötamise eeldus on

keskhariduse olemasolu ja valmisolek ühe aasta jooksul kutseõppes valvuri eriala teadmiste ja

oskuste omandamine (nt turvataktika vanglas). Varasem töökogemus sisejulgeolekuga seotud

erialadel või omandatud teaduskraad ei taga piisavat valmisolekut valvuri tööks vanglas.

Muudatuse mõju on väike ja tagab senisest suurema õigusselguse. Praktikas on seni suunatud

62

valvuri tasemeõppesse kõik varasema vanglatöö kogemuseta teenistusse asujad. Vanglate

personalistatistika andmed näitavad, et õppe lõpetamata jätnud valvurid on seni siiski lahkunud

teenistusest, kuigi muudel õiguslikel alustel kui VangS-i § 154 lõige 2 (nt ametniku algatusel,

katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu).

Ühtlasi täiendatakse seadust rakendussättega (eelnõu punkt 70), mille kohaselt kõnesoleva

seaduse §-s 113 sätestatud vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust ei või

panna isikule, kes töötab vanglaametniku ametikohal 2026. aasta 1. jaanuari seisuga ja vastab

järgmistele nõuetele:

1) isik, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

2) isik, kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-,

piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglateenistusse

kuuluva ametniku ametikohal. Seega ei mõjuta muudatus neid vanglaametnikke, kes on

nimetatud kuupäeval teenistuses.

Eelnõu § 18 punktiga 59 muudetakse VangS-i § 120 lõikes 4 ja § 1291 lõikes 1 viidet ja

asendatakse viide VangS-i § 110 lõikele 2 viitega VangS-i § 111 lõikele 11. VangS-i § 110 on

tunnistatud kehtetuks ja seda asendab VangS-i § 111 lõige 11, kuid viide on jäänud varem

muutmata. Õigusselguse huvides on vaja seaduses viitevead parandada.

Eelnõu § 18 punktiga 60 ühtlustatakse VangS-i § 130 lõike 1 punkt 2 VangS-i § 144 lõikega

2. Muudatuse tulemusel säilitakse ametniku nõusolekul madalamale ametiastmele viidud

ametniku senine palk kolme kuu jooksul arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel

ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast. Muudatus on vajalik õigusselguse

tagamiseks, kuna ametiastmetel on erinevad teenistuskohad ning koha ülesannete täitmise eest

saadav tasu võib erineda. Ka ametnikule on selge, et talle on tagatud vähemalt tema enda senine

palk (põhipalk ja seaduse alusel makstavad lisatasud) vähemalt kolme kuu jooksul. Palga

säilitamise võimalus tagab ametnike liikuvuse ametiastmete vahel ja suurendab avaliku halduse

paindlikkust. Muudatuse eelarvemõju on väike, kuna praktikas lähtutakse tasu määramisel

ametniku senise ametikoha palgast. Eelarvemõju võib olla positiivne olukorras, kus senise

ametiastme ametnike palk suureneb.

Eelnõu § 18 punktiga 61 tuuakse Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määruse nr 116

„Vanglaametniku teenistuskäigu määrus“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri

tasandile, kasutades ära valdkonna eest vastutava ministri põhjalikke valdkondlikke teadmisi

ning tõhustades seeläbi määruse muutmise protsessi.

Tegemist on juba kehtiva põhimõttega, kus valiku, kas ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas või

rahas, teeb vangla. Sarnaselt töölepingu seadusega (TLS) loodi võimalus ületunnitöö

kompenseerimiseks vaba ajaga. Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi

kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei

ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale. Vanglatöö eripära all peetakse eelkõige

silmas avalikku ülesannet, mille täitmiseks on vajalik ööpäevaringselt katkematult tagada

teenistujate kohalolu nii kitsamalt kinnise vangla sisemise julgeoleku kui ka laiemalt üldise

avaliku julgeoleku tagamiseks. Näiteks on vajalik tagada kinni peetavate isikute üle järelevalve

63

nii vanglas sees kui ka reageerida erakorralistele sündmustele, nt teha kõik endast võimalik

väljasõidult mittenaasnud isiku tabamiseks või viia vanglas kinni peetav isik tervishoiuasutusse

ja teada seal valvata. Samuti annab vanglateenistus vajadusel ametiabi Politsei- ja

Piirivalveametile VangS-i § 109 lg 4 alusel. Vangla peab suutma tööd planeerida nii, et

erinevate ülesannete täitmiseks oleks igal ajal piisavalt teisi teenistujaid, et ületunnitööd vabas

ajas kompenseerida. Samuti on valikul eelarvemõju, kus piiratud ressursside puhul ei pruugi

olla võimalik ületunnitööd rahas hüvitada, kuid üldine personali täituvus võimaldab anda vaba

aega. Vanglaametnikud on eriteenistujad, kellele kohaldub VangS ja see peab vastama

teenistuse vajadusele avalike ülesannete täitmiseks. Piiranguid võrreldes teiste avalike

teenistujatega kompenseeritakse vanglaametnikele täiendavate erinevate sotsiaalsete

garantiidega nt põhjalik tervisekontroll, tasuta vormiriietus, lisapuhkuse päevade andmise

võimalus ja väljateenitud aastate tasu.

Eelnõu § 18 punktiga 62 tuuakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatava

justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate

riigiametnike töötasustamine“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri käskkirja tasandile.

Alates 2022. aastast on nimetatud määrust muudetud kümnel korral. Ministri määruse tasandil

korra kehtestamine tekitab ebavajalikku töökoormust ning puudub sisuline vajadus

vanglaametnike töötasustamise korra kehtestamiseks just määrusega. Sama regulatsioon on

kasutusel ka Politsei- ja Piirivalveametis (PPVS § 70 lg 3), nimelt politseiametniku

ametikohtadele vastavad põhipalga vahemikud ning politseiametnikele lisatasude maksmise

alused ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

Eelnõu § 18 punktiga 63 ühtlustatakse õigusaktides kasutatavaid termineid ja vanglaametniku

palgamäärade kehtestamisel arvesse võetava asjaolude hulgast arvatakse välja õhtusel ajal

töötamine. Õhtusel ajal töötamist ei ole vangla spetsiifikast lähtuvalt vaja asjaoluna arvesse

võtta. Samuti puudub õhtusel ajal töötamisel legaaldefinitsioon. Kuni 30.06.2009 kehtinud

palgaseaduse § 17 nägi ette õhtusel ajal (18.00–22.00) töötamise eest tasu maksmist lisaks

põhipalgale, kui tasu õhtusel ajal töötamise eest ei sisaldunud töötasus. 01.07.2009 jõustunud

ja ka ametnikele osaliselt rakendatud töölepingu seaduse § 45 lõike 1 alusel nähti ette vaid

ööajal (22.00–6.00) töötamise korral töötasu 1,25-kordse maksmise kohustus, kui ööajal

töötamine ei sisaldu kokkulepitud töötasus.

Eelnõu § 18 punktiga 64 loetakse kehtiva seaduse § 1364 sõnastus paragrahvi lõikeks 1. Sätte

kohaselt peatub Sisekaitseakadeemia päevasesse õppesse suunatud vanglaametniku

teenistussuhe õppetöö ajaks ning tal säilitatakse sel ajal vanglaametniku palk. Muudatuse

kohaselt säilib õppetöö ajaks palk vähemalt 75 protsendi ulatuses. Sätte eesmärk on tagada, et

inimene töötab vanglas vähemalt kolm aastat. Kui inimene on vahepeal ema-, isa- või

vanemapuhkusel, jätkub see aeg, kui inimene naaseb. Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse

kolledži päevases õppes saab õppida rakenduslikus kõrgharidusõppes (korrektsioon) ja

omandada kutseharidust vanglaametniku erialal. Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse

kolledžisse korrektsiooni erialale võetakse igal aastal vastu 20 kadetti. Vanglates juba töötavad

teenistujad saavad korrektsiooni erialale kandideerida avaliku konkursi käigus. Õppesse

võetakse vastu üldise pingerea alusel ja seega saavad võimaluse suunamise korras erialase

64

kõrghariduse omandamiseks üksnes parimad kandidaadid (viis kuni kuus inimest õppeaasta

kohta). Õppesse suunamine on vanglateenistuses oluline järjepideva piisava hulga vajaliku

väljaõppe ja oskustega ametnike koosseisu tagamiseks. Õppesse on võimalik kandideerida

erinevatelt teenistuskohtadelt ja palgatasemetelt. Näiteks on erinevad palgatasemed

vanemvalvuri ja valvuri teenistuskohal ning erinev võib olla ka nende põhipalk. Palk võib

erineda regiooniti või sõltuda erinevatest kvalifikatsioonidest, nt relvastatud üksuse liikmelisus

või vanglavälise saatmise ja politseile ametiabi andmiseks vajalikud oskused. Korrektsiooni

õppesse suunamisel peatub avaliku võimu teostamise õigus ja seetõttu ei ole võimalik ka samal

ajal täita eeltoodud lisaülesandeid, mis nõuavad erioskusi ja teadmisi. Kutseõpe teenistusse

asuvatele valvuritele toimub viie kuu jooksul eelkõige töökohapõhise õppena. Sarnaselt

politseiga on kavas väljaõppe ajal palga säilitamine täies ulatuses. Vastav põhimõte võib

muutuda, kui palga säilitamine pole enam võimalik eelarve vähenemise tõttu. Näiteks on

aastateks 2025–2028 Justiits-ja Digiministeeriumi eelarvekärbe kokku 67,17 mln eurot.

Riigieelarvevahendite otstarbekas kasutamine kärbete tingimustes ja olukorras, kus õppija

avaliku võimu teostamise õigus on piiratud, võib tähendada seda, et palk säilitatakse 75%

ulatuses. Samas on võimalik sõltuvalt eelarvevahenditest tagada palk 100% ulatuses.

Eelnõu § 18 punktiga 65 täiendatakse kehtiva seaduse § 1364 lõigetega 2 ja 3. Valdkonna eest

vastutavale ministrile antakse õigus täpsustada õppetöö ajal palga säilitamise tingimusi ja

korda. Säte on vajalik vanglates palga säilitamise korralduse ühtlustamiseks ja selle teada

andmiseks personali- ja palgaarvestusteenust pakkuvale Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Tingimused ja kord kinnitatakse käskkirjaga, kuivõrd ka töötasustamisega seonduv on edaspidi

kinnitatud ministri käskkirjaga (vt p 60 muudatus). Teisena täiendatakse §-i 1364 lõikega 3,

mis võimaldab sõlmida halduslepingu Sisekaitseakadeemiasse suunatava ametnikuga, kellele

õppetöö ajal on riigieelarve arvel makstud palka. Vanglateenistuse kolledži õppetöö kestab

kolm aastat ja seetõttu on riigieelarve vahendite otstarbeka kasutamise huvides sätestada

ametniku kohustus olla teenistuses mingi aja vältel pärast õpingute lõppemist. Sellise

kohustuse saab õppijaga kokku leppida, kuid kohustuslik teenistuses olemise aeg ei või olla

kauem kui kolm aastat. See ei tähenda, et ametnik ei võiks selle aja möödumisel teenistuses

jätkata, küll aga lõppeb selle aja möödumisega lepingus kokku lepitud siduvusaja kohustus.

Eelnõu § 18 punktiga 66 täpsustatakse vanglaametniku ületunnitöö vaba ajana

kompenseerimist ja sätestatakse sama põhimõte nagu avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 6.

Selle kohaselt antakse ametnikule ületunnitöö korral vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses.

Säilib võimalus hüvitada ületunnitöö rahas. Otsuse selle kohta, kumba võimalust kasutada, teeb

lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei ole võimalik jätta

valikuõigust vanglateenistujale.

Vanglatöö eripära all peetakse eelkõige silmas avalikku ülesannet, mille täitmiseks on vajalik

ööpäevaringselt katkematult tagada teenistujate kohalolu nii kitsamalt kinnise vangla sisemise

julgeoleku kui ka laiemalt üldise avaliku julgeoleku tagamiseks. Näiteks on vajalik tagada kinni

peetavate isikute üle järelevalve nii vanglas sees kui ka reageerida erakorralistele sündmustele

nt teha kõik endast võimalik väljasõidult mittenaasnud kinnipeetava tabamiseks või viia

vanglas viibiv isik tervishoiuasutusse ja teada seal valvata. Samuti annab vanglateenistus

vajadusel ametiabi politsei- ja piirivalveametile VangS § 109 lg 4 alusel. Valikul on seega

65

sisuline tähtsus - kas vanglal on oma erinevate ülesannete täitmiseks piisavalt teisi teenistujaid,

et ületunnitööd vabas ajas kompenseerida. Samuti on valikul eelarvemõju, kus piiratud

ressursside tingimustes ei pruugi olla otstarbekas ületunnitööd hüvitada, vaid anda vaba aega.

Vanglaametnikud on eriteenistujad, kellele kohaldub VangS eriregulatsioon ja see peab

vastama teenistuse vajadusele avalike ülesannete täitmiseks. Piiranguid võrreldes teiste avalike

teenistujatega kompenseeritakse vanglaametnikele täiendavate erinevate sotsiaalsete

garantiidega, nt põhjalik tervisekontroll, lisapuhkuse päevade andmise võimalus ja

väljateenitud aastate tasu. Otsuse selle kohta, kas ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas või rahas,

teeb küll vangla, kuid vanglal tuleb ületunnitöö hüvitamise küsimuses võimalusel arvestada

vanglaametniku soovidega.

Eelnõu § 18 punktiga 67 tuuakse justiitsministri 22.04.2013. a määruse nr 13

„Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ muutmine valveajal

olemise eest lisatasu maksmise korra ja juhtude osas valdkonna eest vastutava ministri

käskkirja tasemele, kasutades ära valdkonna eest vastutava ministri põhjalikke valdkondlike

teadmisi, kuid vähendades avaliku halduse töökoormust, mis tavapäraselt kaasneb määruste

muutmisega. Muudatus on seotud punkti 62 muudatusega.

Eelnõu § 18 punktiga 68 ühtlustatakse § 144 regulatsioon eriteenistuste regulatsiooniga

PPVS-i § 57 lõikes 4, mille alusel teatatakse politseiametnikule tema nõusolekuta üleviimisest

üks kuu ette. Muudatuse tulemusel teatatakse vanglaametnikule tema üleviimisest üks kuu ette.

Seni tuli vanglaametnikule tema üleviimisest anda teada kaks kuud ette. Muudatus on vajalik,

sest vangla töökorraldus avaliku halduse ülesande täitmisel eeldab senisest kiiremat

reageerimist muudatusvajadustele. VangS-i § 128 lõike 2 alusel võib vanglaametniku

teenistuslikest vajadustest tulenevalt üle viia sama ametiastme piires ühelt kohalt teisele ilma

vanglaametniku nõusolekuta. Tegemist on erisättega avaliku teenistuse seaduse § 52 lõikest 3,

mis loetleb olukorrad, kus ametijuhendit ei või muuta ametniku nõusolekuta. Vanglaametniku

nõusolekut eeldab sama ametiastme piires üleviimine üksnes siis, kui ametikoha vahetuse tõttu

muutub ametniku elukoht või pikeneb oluliselt töölejõudmise aeg (VangS § 128 lg 4).

Vanglaametniku nõusolekuta üleviimiseks ei loeta olukorda, kus ametnik jätkab oma seniste

ametijuhendijärgsete teenistusülesannete täitmist teises struktuuriüksuses. Vanglaametnikule

antakse harjumis- ja kohanemisaega üks kuu juhtudel, kui muutub tema ametinimetus ja

muutuvad oluliselt tema teenistusülesanded.

Eelnõu § 18 punktiga 69 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 144 lõige 11, mis näeb ette

nõusolekuta üleviimisest etteteatamise tähtajast puudu jäänud tööpäevade eest senise palga

maksmist. Regulatsioon ühtlustatakse eriteenistuste regulatsiooniga politsei ja piirivalve

seaduse §-s 57, mis taolist hüvitist ette ei näe. Vanglaametniku nõusolekuta üleviimise korral

säilib VangS-i § 144 lõike 2 tagatis, mis näeb ette senise palga säilitamist kolme kuu jooksul,

kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast.

Eelnõu § 18 punktiga 70 kehtestatakse neli rakendussätet.

Esmalt luuakse rakendussäte § 17210 õppima suunatud ametnike palga säilitamise osas.

Muudatus on seotud punktides 64 ja 65 selgitatud muudatustega.

66

Teisalt luuakse rakendussäte § 17211 automaatse käitumiskontrollile allutamise osas. See on

vajalik, et muudatuste jõustumisel oleks teada, mida teha nende kinnipeetavatega, kellel on

muudatuste jõustumise ajaks automaatse käitumiskontrollile allutamise aeg juba möödas või

lähiajal möödumas. Eelnõukohase muudatuse tulemusel ei pea vangla edaspidi esitama kohtule

dokumente automaatse käitumiskontrollile allutamise otsustamiseks, kuid selle üks eeldus on

eelneva negatiivse tulemiga ennetähtaegse vabastamise arutamise käigus tehtud etteulatuv

otsus katseaja ja kohustuste kohta. Kuna seadusemuudatuse jõustumise ajaks ei ole kohus

etteulatuvaid otsuseid katseaja ja kohustuste kohta saanud teha, ei saa kohe allutada

käitumiskontrollile kinnipeetavaid, kellel vastav kuupäev on saabunud. Seetõttu peab vangla

erandkorras selleks kohtu poole pöörduma. Kuna selliseid kinnipeetavaid on prognooside

kohaselt muudatuse jõustumise ajal ca 200, siis on vaja kehtestada vanglale materjalide

esitamiseks ja kohtule nende läbivaatamiseks mõistlik aeg. Rakendussätte kohaselt esitatakse

esimesena alaealisena kuriteo toime pannud kinnipeetavate, keda puudutab muudatus KarS-i §

761 lõikes 2, seejärel teise astme kuriteo toime pannud kinnipeetavate ning seejärel esimese

astme kuriteo toime pannud kinnipeetavate materjalid. Kokku nähakse selleks aega ette kõige

rohkem kuus kuud muudatuse jõustumisest.

Kolmandaks luuakse rakendussäte § 17212 vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimiseks.

Muudatus on seotud punktis 58 selgitatud muudatusega.

Ühtlasi kehtestatakse rakendussäte § 17213 rahaliste nõuete täitmise kohta vanglas. Muudatus

on seotud § 12, § 18 punktidega 26 ja 42. Rakendussäte on vajalik, et reguleerida olukorda kuni

selle ajani, mil jõustub isikuarve sätte uus kord. Rakendussäte on seotud eelnõu punktis 26

selgitatud muudatustega.

Eelnõu §-dega 19–21 muudetakse välismaalaste seaduses, välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses

vangistusseaduse pealkirja, sest see muutub vangistus- ja kriminaalhooldusseaduseks.

Eelnõu §-ga 22 tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus. Kriminaalhooldusseadus

(RT I, 14.03.2025, 25) tunnistatakse kehtetuks ning vajalikud normid kaasajastatakse ja

tuuakse üle vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse. Muudatuse eesmärk on kajastada

kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset süsteemi ning tagada terviklik lähenemine

karistuse täideviimisele, mille osa on ka kriminaalhooldus. Kuivõrd kriminaalhooldus ei ole

eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest, tugevdab selle käsitlemine vangistusseaduses

süsteemset ja koordineeritud lähenemist.

3.1. Põhiseaduspärasuse analüüs

3.1.1. Põhiseaduspärasuse analüüsi I osa aluseks on võetud eelnõu eesmärk:

– muuta ennetähtaegse vangistusest vabastamise korda, võimaldades teatud juhtudel

automaatset käitumiskontrollile allutamist ilma kohtu otsuseta;

– anda kriminaalhooldusametnikele suurem pädevus kohustuste määramisel, asendamisel ja

muutmisel;

67

– suunata oportuniteedi korral pandud kohustuste täitmise korraldamine

kriminaalhooldussüsteemi;

– vähendada kohtu ja prokuratuuri töökoormust ning toetada kohtureformi.

3.1.2. Asjakohased põhiseaduse sätted

Eelnõu puudutab järgmisi põhiseaduse sätteid:

– § 10 – inimväärikuse ja õiguse riive vältimine;

– § 13 – igaühe õigus riigi ja seaduse kaitsele;

– § 14 – põhiõiguste ja vabaduste tagamise kohustus;

– § 20 – vabadusõigus (sh vabaduse võtmine ja vabastamine);

– § 23 – karistuse määramine ja täideviimine seaduse alusel;

– § 24 – õigus olla kohtu poolt ära kuulatud;

– § 146 – kohtuvõimu sõltumatus.

3.1.3. Põhiseaduspärasuse hindamine

3.1.3.1. Automaatne käitumiskontrollile allutamine

Riive. Eelnõu näeb ette, et teatud juhtudel allutatakse kinnipeetav käitumiskontrollile

vangistuse lõpufaasis automaatselt ilma kohtu otsuseta, kui kohus ei ole varem seda keelanud.

See võib riivata PS-i §-de 20 ja 24 kohast isiku õigust olla ära kuulatud.

Hindamine. Kuna käitumiskontrollile allutamine toimub isiku kasuks ja kohtu eelneva

hinnangu alusel, ei ole tegemist negatiivse riivega. Kaitseklauslid (nt prokuratuuri ja vangla

õigus esitada vastuväiteid) tagavad piisava kontrolli. Seega on riive proportsionaalne ja

õiguspärane.

3.1.3.2. Kriminaalhooldusametniku pädevuse laiendamine

Riive. Kriminaalhooldusametnik saab isiku nõusolekul muuta, asendada või lisada kohustusi,

mis varem kuulus üksnes kohtu pädevusse. See võib riivata PS-i §-de 13 ja 24 kohast õigust

õiglasele menetlusele.

Hindamine. Kuna muudatused tehakse ainult isiku nõusolekul ja vaidluse korral jääb lõplik

otsustusõigus kohtule, on tagatud piisav õiguskaitse. Seega ei ole tegemist ebaproportsionaalse

riivega.

3.1.3.3. Oportuniteediga seotud kohustuste järelevalve

Riive. Prokuratuuri asemel hakkab kohustuste täitmist jälgima kriminaalhooldus. See puudutab

PS-i §-de 13 ja 14 kohast õiguskaitse korraldust.

Hindamine. Muudatus ei vähenda õiguskaitse kvaliteeti, vaid suunab ülesande pädevale

asutusele. Seega on muudatus kooskõlas põhiseadusega.

3.1.3.4. Kohtu rolli vähendamine

Riive. Kohtu roll väheneb mitmes menetlusetapis, mis võib puudutada PS-i § 146 kohast

kohtuvõimu sõltumatust.

68

Hindamine. Kohtu roll säilib olulistes küsimustes (nt karistuse täitmisele pööramine,

kohustuste tühistamine). Seega kohtuvõimu sõltumatust ei kahjustata.

3.1.4. Järeldus

Eelnõu on põhiseadusega kooskõlas. Kuigi see toob kaasa mitme põhiõiguse riiveid (nt

vabadusõigus, õigus õiglasele menetlusele), on need riived:

– seaduses sätestatud,

– legitiimse eesmärgiga (kohtu koormuse vähendamine, taasühiskonnastamine),

– proportsionaalsed (sisaldavad kaitsemehhanisme ja kohtulikku kontrolli).

3.2. Vangistus- ja teenistusõigusega seotud muudatuste põhiseaduspärasuse analüüs

3.2.1. Põhiseaduspärasuse analüüsi aluseks on võetud eelnõu eesmärk: ajakohastada vangistus-

ja teenistusõiguse sätteid.

3.2.2. Asjakohased põhiseaduse sätted:

Eelnõu puudutab järgmisi põhiseaduse sätteid:

1) PS §14 - põhiõiguste ja vabaduste tagamise kohustus;

2) PS §18 – inimväärika kohtlemise kohustus;

3) PS § 26 – era- ja perekonnaelu austamise kohustus;

4) PS § 29 – töökohavaliku põhiõigus;

5) PS § 32 – omandipõhiõigus;

6) PS § 44 – teabele juurdepääsu õigus.

3.2.3. Põhiseaduspärasuse hindamine

Vangistusõigusega seotud muudatused:

3.2.3.1. Avaliku teabe seaduse ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse kohaldamise erisus.

Meede riivab teabele juurdepääsu õigust. Meede on sobiv, sest see aitab vähendada vangla

töökoormust ja lihtsustada haldusmenetlust vanglas. Meede on vajalik, sest vähem riivava

meetmega ei ole võimalik saavutada soovitud tulemust sama mõjusalt. Meede on

proportsionaalne, sest võrreldes muude meetmetega on valitud lahendus kinnipeetava õigusi

kõige vähem riivav. Eelduslikult on ka kinnipeetav ise huvitatud sellest, et ta saaks oma

küsimustele lahendused võimalikult kiirelt ja lihtsalt.

3.2.3.2. Isikuarvega seotud muudatused:

Meede riivab omandipõhiõigust. Meede on sobiv, sest see vähendab vanglas sularaha

käitlemist, sellega seotud arvestust ja töökoormust. Meede on mõõdukas, sest vähem riivavate

meetmetega ei ole võimalik saavutada sama tulemust. Muudatusega sätestatakse kolm

alternatiivset võimalust, kuhu kanda kinnipeetava vastu esitatud täitmisele pööratud nõuete

69

katteks ettenähtud summa. Võlgade katteks isikuarvelt ettemaksukontole laekumine aitab

kaasa seadusandja eesmärgile tagada, et võlgade tasumine oleks võimalikult bürokraatiavaba.

Kinnipeetava jaoks ei ole erinevust, kas võlgade katteks mõeldud summa on isikuarvel, Eestis

tegutsevas krediidi- ja makseasutuses kinnipeetava nimele avatud kontol või ettemaksukontol.

Muudatused ei mõjuta seda, kuidas kinnipeetav saab kasutada isikuarvel olevaid vahendeid,

seetõttu ei ole kaasnev riive ebaproportsionaalne.

3.2.3.3. Läbiotsimisega seotud muudatused:

Meede riivab inimväärika kohtlemise kohustust ja eraelu. Meede on sobiv, sest aitab kaasa

vangla turvalisuse tagamisele. Turvakontroll ja läbivaatus on vajalikud, et vanglasse ei satuks

keelatud esemeid ja aineid. Meede on proportsionaalne, sest sisaldab kaalumisõigust, mis on

kooskõlas Eesti kohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

Teenistusõigusega seotud muudatused:

3.2.3.4. Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimine

Meede riivab töökohavaliku põhiõigust. Meede on sobiv, sest vanglateenistus peab tagama

piisava arvu ametnike olemasolu ja ametnike järelkasvu ning vajaliku väljaõppe. Ilma

väljaõppeta ei ole võimalik tagada, et vangla oleks igal ajal kõigile turvaline ja et järelevalve

tagamine oleks piisavalt kvaliteetne. Meede on mõõdukas, sest see puudutab väikest arvu

ametnikest ja aitab tagada paremini ka nende endi turvalisust vanglas.

3.2.3.5 Õppima suunatud vanglaametniku tasustamine

Meede riivab omandipõhiõigust. Meede on sobiv, sest vanglateenistus tagab palga säilitamise

abil selle, et ametnik oleks motiveeritud õppima minema ega peaks õppe ajal olema ilma

sissetulekuta. Samas tuleb arvestada, et ametnik ei saa õppimise ajal täita nt saateülesannet või

anda ametiabi, mis on üks põhipalga komponentidest. Meede on vajalik, et tagada

vanglateenistuse eelarve otstarbekas kasutamine piiratud ressursside tingimustes. Meede on

mõõdukas, sest ametnikule on jätkuvalt tagatud motiveeriv sissetulek, samuti kestab õpe

lühikest aega.

3.2.4. Järeldus

Eelnõu on põhiseadusega kooskõlas. Kuigi see toob kaasa mitme põhiõiguse riiveid (nt

inimväärika kohtlemise kohustus, teabele juurdepääsu õigus), on need riived:

- seaduses sätestatud,

- legitiimse eesmärgiga (tagada vangla julgeolek ja kord, lihtsustada haldusmenetlust, tagada

igal ajal piisava arvu ja väljaõppega ametnike olemasolu),

- proportsionaalsed (sisaldavad maandavaid meetmeid).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

70

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga tehakse KarS-is, KrMS-is muudatused, millega täiendatakse käitumiskontrollile

allutamise regulatsiooni. Muudetakse paindlikumaks kriminaalhoolduse läbiviimine ning

vähendatakse seeläbi kohtu koormust. Samuti tehakse muudatused, mille tulemusena liigub

prokuratuurist kriminaalhooldusosakonda oportuniteedikohustuste täideviimine ja järelevalve.

Eelnõuga tehakse VangS-is muudatused, millest mitmed on tehnilist laadi (nt terminikasutuse

täpsustamine või normide täpsustamine) ega evi käsitlust väärivaid mõjusid. Mõjuanalüüsis on

koondatud eelnõu olulisemad muudatused kolme gruppi: vangistusõigus, kriminaalhooldus ja

teenistusõigus. Iga muudatuste grupi juures on kirjeldatud mõju, toodud välja sihtrühmad, keda

muudatused puudutavad, hinnatud mõju ulatust ja avaldumise sagedust ning võimalikke

kaasnevaid riske. Lisaks eelnimetatule on analüüsitud sätteid, mis võivad avaldada mõju

mitmele sihtrühmale.

Eelnõu peamisteks sihtrühmadeks on kinnipeetavad, vahistatud ja kriminaalhooldusalused.

Muudatused mõjutavad ka vanglateenistujaid ning mõningal määral kohtute teenistujaid,

vanglakomisjoni liikmeid ja vanglas kinni peetavate isikute lähedasi. Täpsem mõjude analüüs

on toodud allpool.

Muudatuse grupp I – peale vangistust kriminaalhoolduse järelevalve alla

suunamisereeglite muutmine

Muudatus mõjutab senist kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegse vabastamise korda.

Süüdimõistetutest, kellele on karistusena mõistetud täies ulatuses vangistus, st mitte nn

šokivangistus, vabanevad vanglast kriminaalhoolduse järelevalve alla ligikaudu pooled. Teine

pool neist vabaneb pärast karistuse lõpuni kandmist. 2024. aastal vabanes vanglast pärast

karistuse kandmist 398 süüdimõistetut. Tingimisi ennetähtaegselt vabanes 452 kinnipeetavat.

Šokivangistuse ärakandmise järel vabanes 2024. aastal vanglast 197 isikut20.

Kavandatud muudatus mõjutaks aastas u 400 kinnipeetavat, kes muidu vabaneksid vangistusest

pärast karistuse kandmist ilma kriminaalhoolduse järelevalveta. Muudatuse tulemusena võib

väheneda vanglas kinnipeetavate arv, kuna prognoosi järgi vabaneks vanglast

kriminaalhoolduseametnike järelevalve alla ligikaudu pooled neist kinnipeetavatest, kes

praeguse korra järgi vabaneks vanglast pärast määratud karistuse kandmist. Süüdimõistetute

üldarv võiks seega lühiajaliselt väheneda 150–200 kinnipeetava võrra. Hiljem muudatuse mõju

kinnipeetavate arvule kahaneb.

Mõju siseturvalisusele on positiivne. Kõik senised Eesti kinnipeetavate retsidiivsusuuringud

kinnitavad, et kinnipeetavate vabastamine tingimisi ennetähtaegselt koos käitumiskontrolliga

on olnud uute kuritegude toimepanemise ärahoidmisele positiivse mõjuga, sest nende

kinnipeetavate retsidiivsus on olnud enam kui poole väiksem, kui on karistuse lõppemisel

20 Täpsem ülevaade retsidiivsusest on kättesaadav veebis: https://www.just.ee/kuritegevus2023/retsidiivsus/

71

tähtaegselt vanglast vabanenud kinnipeetavatel21. Kui 2022. aastal vanglas karistuse lõpuni

kandnud vangide kahe aasta retsidiivsusmäär oli 39%, siis tingimisi ennetähtaegselt vabastatud

vangidel oli see 16%.

Muudatusel on mõningane mõju kohtute töökoormusele. Kuna KarS-i muudatusi saab pidada

muul viisil isiku olukorda leevendavateks säteteks KarS-i § 5 lõike 2 tähenduses22, tuleb

sätetele anda tagasiulatuv jõud nende isikute suhtes, kellel oleks võimalik uue korra kohaselt

ennetähtaegselt vanglast vabaneda. KrMS-i § 431 lõike 3 järgi teavitavad vanglad neid

kinnipeetavaid seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse

jõustumisest arvates ning esitavad täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise

otsustamiseks. Taotluse lahendamisel lähtutakse KrMS-i §-i 426 lisatavatest sätetest. Seetõttu

võivad muudatused kaasa tuua vanglate ja kohtute lühiajalise töökoormuse kasvu. Edaspidi

peaks aga ennetähtaegse vabastamise menetluste hulk vähenema. Kui 2024. aastal vaatasid

maakohtud läbi 1231 kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotlust, siis

muudatuse tulemusena väheneks nende hulk ligikaudu kolmandiku ehk u 400 võrra aastas.

Väheneks nende kinnipeetavate arv, kelle kohus on seni jätnud tingimisi ennetähtaegselt

vabastamata ning kes nüüd kriminaalhooldusele vabanedes tõenäoliselt kujutaksid endast

väiksemat retsidiivsusriski.

Muudatusel on mõningane mõju kriminaalhooldusosakondade töökoormusele. Vanglast

vabanejate arv tõuseb ja sellega ka töökoormus. Samas lühenevad katseajad hilisemas

vangistuse staadiumis vabanejatel, mis toob kaasa pigem suurema käibe, kui püsiva

hooldusaluste arvu kasvu. Samuti aitavad töökoormuse kasvu leevendada muudatused, mis

seonduvad kriminaalhooldusele antavate õigustega kohustuste muutmise ja lisamisega. Kuna

ennetähtaegse vabastamisega seotud muudatused toovad kaasa vangide arvu vähenemise

vanglas ning samal ajal kriminaalhooldusaluste arvu suurenemise kriminaalhooldusosakonnas,

siis on vajadusel võimalik vanglasüsteemi siseselt paigutada ressursse ümber. Tingimisi

vangistuse muudatustega ei kaasne kriminaalhooldusosakondadele vajadust muuta töö sisu.

Muudatuse grupp II – kriminaalhooldusametnikule kohustuste muutmise õiguse

andmine ning kohtule kontrollnõuete valimise õiguse andmine

Kriminaalhooldusametnikega seotud muudatus mõjutab katseajal käitumiskontrolli kestel

tekkivate küsimuste lahendamist. 2024. aasta lõpul viibis kriminaalhooldusel ligikaudu 2400

isikut, kes olid allutatud KarS-i § 75 järgi käitumiskontrollile. Aasta jooksul määratakse

kriminaalhooldus koos käitumiskontrolliga ligikaudu 2200 inimesele.

Kriminaalhooldusametnikud esitasid 2024. aasta jooksul 1300 ettekannet kohtutele. Neist ligi

poolte ettekannete, mida muudatus puudutab, sisuks oli mõne käitumiskontrolli kohustuse

lisamine, muutmine või tühistamine. Muudatuse tulemusena väheneks kriminaalhooldajate

kohtule esitatavate ettekannete arv seega vähemalt 600 võrra. Eelnevate aastate kohtulahendite

statistika kohaselt rahuldas kohus veidi enam kui 90% kriminaalhooldaja taotlustest. Seega ei

21 Täpsem ülevaade retsidiivsusest on kättesaadav veebis: https://www.just.ee/kuritegevus2023/retsidiivsus/ 22 Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2006. a määrus asjas nr 3-1-1-91-06 p 8; kättesaadav veebis: 3-1-1-91-06 (riigikohus.ee)

72

mõjuta muudatus käitumiskontrolli sisu, mis jääb samaks olenemata sellest, kes kohustused

määrab, kuid eelnõu kohaselt määratakse muudatuse jõustumise järel kohustused kohtu

sekkumiseta. Kuna kriminaalhoolduse täideviimine muutub muudatuse tulemusel

paindlikumaks, väheneb eeldatavasti nende ettekannete arv, mille põhjus on käitumiskontrolli

kohustuse rikkumine ja milles on näiteks ettepanek karistus täitmisele pöörata. See väheneb,

kuna kriminaalhooldusametnikul ja süüdlasel on senisest paindlikumad võimalused leida

alternatiiv, kuidas rikkumisele reageerida, ning karistuse täitmisele pööramist taotletakse

ultima ratio põhimõttel vaid olukorras, kus rikkumine on seotud kriminaalhooldusest kõrvale

hoidmise või ÜKT tegemata jätmisega.

Kontrollnõuete valimisega seotud muudatuse mõju on väga keeruline hinnata, kuna kehtiva

seaduse kohaselt ei pea kohtunik kontrollnõudeid valima igale süüdlasele eraldi. Muudatuse

tulemusena on kohtunikul võimalus jätkata senisel moel ja määrata kõik kontrollnõuded ühe

komplektina või teha neist valik ja määrata vaid mõned. Ettepanek see muudatus teha on tulnud

kohtunikelt endilt, kuid ei ole teada, kui paljusid juhtumeid see puudutaks. Kuna alles jääb

võimalus jätkata ka seni kehtiva korra alusel, siis ei ole alust arvata, et muudatusega antav

lisavõimalus tekitab suure koormuse või avaldab suurt mõju. Kriminaalhooldus peab oma

reeglid samuti üle vaatama, et oleks võimalik paindlikumalt reageerida nende

kriminaalhooldusaluste puhul, kellele määratakse vaid osa kontrollnõudeid. Kuna ka

kriminaalhooldusele antakse eelnõuga kohustustega seotud paindlikkust juurde, ei ole

kontrollnõuetega seotud muudatustel eraldi suurt mõju kriminaalhooldussüsteemile.

Muudatuse grupp III – oportuniteedi korral pandavate kohustuste täitmine

kriminaalhooldusosakonnas

Aastas (2024. aasta andmed) lõpetatakse KrMS-i § 201 lõikes 2 ja § 202 lõikes 2 ehk avaliku

menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur, menetlus ligikaudu 2500 isiku suhtes.

Enamik neist on toime pannud mootorsõiduki esmakordse joobes juhtimise (KarS § 424 lg 1)

või kehalise väärkohtlemise (KarS § 121).

Menetluse lõpetamisel määratakse tavaliselt 2–3 kohustust, kusjuures enamikule määratakse

kohustusi, mille täideviimist hakkaks muudatuse jõustumisel korraldama ja mille täitmist

kontrollima kriminaalhooldus. Seega lisanduks kriminaalhooldusesse igal aastal u 2500 uut

isikut. Kriminaalhooldusel on võimalik lisanduvaid ülesandeid täita olemasolevate töötajatega,

kuna kümne aastaga on kriminaalhooldusaluste arv vähenenud ligikaudu 3000 isiku võrra.

Mõju siseturvalisusele on positiivne. Süüdlaste retsidiivsuse senised uuringud kinnitavad, et

kriminaalmenetluse tingimuslik lõpetamine koos asjakohaste kohustustega on toetanud uute

kuritegude toimepanemise ärahoidmist, sest oportuniteediga seotud kohustusega süüdlaste

retsidiivsus on olnud poole väiksem kui kohtulikult karistatud süüdlastel. Positiivne on mõju

ka prokuratuurile, kes ei pea enam korraldama süüdlaste ja eri teenusepakkujatega suhtlust ega

jälgima, kas inimene ikka proove andmas käib või sotsiaalprogrammis osaleb.

73

Mõju kolmandatele osapooltele muudatus kaasa ei too. Sotsiaalkindlustusametile ega MTÜ-

dele, kes pakuvad sotsiaalprogramme või muid teenuseid, kuhu praegu prokuratuurist

oportuniteediga seotud kohustusega inimesi suunatakse, koormust ei lisandu. Pigem võib

väliste partnerite koormus isegi väheneda, kui kriminaalhooldusosakondadel on endal piisavalt

sobivaid programme. Kui partnerite juures on võimalik saada kriminaalhooldusalustele

teenuseid, mida kriminaalhooldusel endal ei ole, jätkub koostöö praegusel kujul ja mahus, kuid

prokuratuuri asemel koordineerib seda tulevikus kriminaalhooldus.

Muudatuste grupp IV – vangistusõigusega seotud mõjud

Muudatuste sihtrühmaks on kinnipeetavad, vanglaid külastavad isikud ja vanglateenistuses

töötavad ametnikud ja töötajad.

Mõju valdkond I: mõju riigiasutustele ja muud otsesed või kaudsed mõjud

Olulisemad vangistusõigusega seotud muudatused:

 Läbiotsimise ja järelevalve korra täpsustamine aitab tagada, et kontrollid vanglas

oleksid proportsionaalsed ning austaks kinnipeetavate ja külastajate inimväärikust.

 Kinnipeetavate pöördumiste suulise lahendamise võimalus vähendab töökoormust.

 Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi liitmine vangiregistriga vähendab

töökoormust.

 Kinnipeetavate isikuarvega seotud muudatused, sh nõuete täitmise korraldamisega

seotud muudatused aitavad vähendada vanglate ja RTK töökoormust.

 Väljasõidutunnistus kaotatakse ning isikusamasuse tuvastamiseks võetakse kasutusele

Apollo rakendus, mis muudab tööprotsessid sujuvamaks ja vähendab kulusid.

 Vanglateülese vanglakomisjoni loomine.

Olulisemad muudatused puudutavad „läbiotsimise“ termini ja selle lubatavuse aluste muutmist.

„Läbiotsimise“ jaotamine kolmeks terminiks loob selgema arusaama, millisel juhul võib

konkreetset kontrolliviisi kasutada. See annab kinnipeetavatele parema arusaamise, millist

kontrolli nad võivad oodata. Selgem regulatsioon aitab püsida vanglaametnikel piirides ning

teha toiminguid teadmisega, et nende tegevus on proportsionaalne ega riiva kinnipeetava

inimväärikust. Ka külastajate turvakontrolliks ja läbivaatuseks on loodud selgem õiguslik

raamistik, mis vähendab eelduslikult tekkida võivaid vaidlusi ja usaldamatust vangla suhtes.

Lisaks aitab suurem läbipaistvus kinnipidamisasutuste toimimises suurendada ühiskondlikku

usaldust vanglasüsteemi vastu üldisemalt. Muudatuse ulatust võib pidada väikseks, kuna

vanglate praktikas suuri muutusi ei toimu ja läbiotsimine on vanglaametnike tavapärane

tööülesanne. Muudatus puudutab vanglaid, kuid teisi asutusi muudatus ei mõjuta.

Punkti 3 muudatused on seotud haldusmenetluse lihtsustamisega vanglas. Muudatus lihtsustab

vangla haldusmenetlusi: vangiregistri iseteenindusportaali kaudu esitatud pöördumised jäävad

edaspidi üksnes vangla ja kinnipeetava vaheliseks suhtluseks ning pöördumistele võib edaspidi

vastata ka suuliselt. Muudatused ei avalda kinnipeetavatele sisulist mõju, sest ei piira asutuste

poole pöördumise õigust. Muudatuste tulemusel sätestatakse selgelt põhimõte, et kinnipeetava

74

ja vangla vanglasiseseks suhtluseks mõeldud kanal ei ole ette nähtud pöördumiste

edastamiseks, et selle kaudu näiteks kirjade saatmise kulust hoiduda. Samuti ei muudeta seda,

kellele võib kinnipeetav saata kirja vangla kulul. Seetõttu on muudatuste mõju kinnipeetavatele

väike. Pöördumiste suulise lahendamise võimaluste laiendamisel on positiivne mõju vangla

töökorraldusele, ühtlasi soodustab see inimkesksemat ja vahetumat probleemide lahendamist

vanglas. Kui inimese mure on võimalik ja otstarbekas lahendada suulise vastusega, tuleb seda

ka teha. Muudatus ei võta ära kohustust vastata kinnipeetavale kirjalikult, kui see on tema

õiguste vaatest oluline. Seega ei kitsenda muudatus isiku õigusi olulisel määral. Samas

võimaldab see suunata vanglaametnikke rohkem inimesega vahetult suhtlema, et selgitada

välja tema mured ja teda abistada. Mida rohkem on vanglal võimalusi suhelda kinnipeetavaga

vahetult, seda suurema tõenäosusega aitab see kaasa taasühiskonnastamise eesmärkidele.

Ühtlasi võimaldab see kinnipeetaval saada tervikliku vastuse, kui vestluse käigus peaks

tekkima lisaküsimusi. Seega on tegu muudatusega, mis soodustab taasühiskonnastamise

eesmärke.

Punkti 12 muudatused mõjutavad vanglate eelarvet. Elektriseadmete kasutamise kulud aastatel

2020–2024 olid ligikaudu 30 000–45 000 eurot. Vajalik summa on vanglate eelarves olemas.

Muudatused võimaldavad kasutada tõhusamalt personali tööaega, sest enam ei ole vaja

tegeleda üksikasjaliku käsitsi tehtava arvestuse ja sagedaste ümberarvestustega. Muudatusel on

vähene positiivne mõju ka kinnipeetavatele, sest kinnipeetav saab selle tulemusel kasutada

sissetulekuid nõuete katteks senisest suuremas summas.

Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi liidestamine vangiregistriga lihtsustab

ametnike tööd, kes muidu kasutaksid tööülesannete täitmiseks kahe eraldi registri andmeid.

Väljasõidutunnistuste kaotamine mõjutab positiivselt vanglate eelarvet. Kuna

väljasõidutunnistusi ei pea enam koostama, hoiab vangla selle pealt kokku aastas ligikaudu

4000 eurot. Ühtlasi aitab see vähendada bürokraatiat, kuna samad andmed on võimalik kanda

lühiajalise väljasõidu jaoks koostatud käskkirja.

Isikuarve ja rahaliste nõuete täitmisega seotud muudatused vähendavad nii vanglate kui RTK

töökoormust. Kui praegu on vanglas kinni peetavate isikute vastu esitatud rahaliste nõuete

täitmine ajakulukas ja sellega kaasneb suur töökoormus. Muudatuse vähendab oluliselt

vanglate ja RTK töökoormust. Praegu saadab iga kohtutäitur oma arestimisakti RTK-le. Päeva

jooksul võib neid laekuda RTK-le sadu. RTK sisestab arestimisakti info käsitsi K-Rahasse.

Nõue on K-Rahas seni, kuni kinnipeetav vabaneb. Kui kinnipeetav vabaneb, saadab kohtutäitur

nõudearesti tühistamise akti vanglale. Kui inimene satub uuesti vanglasse, esitatakse kõik

ajakohased arestimisaktid uuesti. Seega kaasneb töökoormus nii kinnipeetava vanglasse

tulemisel kui ka vanglast vabanemisel. Lisaks võivad olla ka arestimisakti peatamise aktid,

need tuleb samuti ükshaaval kõik käsitsi sisestada. Kõik need dokumendid (sh arestimisaktid,

arestimisaktide muutmise aktid, arestimisakti tühistamise aktid, arestimisakti peatamise aktid)

tuleb praegu käsitsi süsteemi sisestada ja säilitada. K-Raha ei võimalda süsteemide vahel infot

vahetada. Lisaks võivad aktid jõuda K-Rahasse viibega. See tähendab, et ajalise viibe korral

tuleb lahendada ka kinnipeetavate pöördumisi, kui nt kohtutäitur ei ole jõudnud veel RTK-le

akti edastada. Tuleb arvestada, et nõudeid võib tasuda ka kinnipeetava vanglasisese isikuarve

vabakasutuskontolt, samuti võivad neid nõudeid tasuda kinnipeetava eest kolmandad isikud,

75

näiteks tema lähedased, mis tähendab samuti, et arestimisakti tuleb jälle muuta. Arestimisakte

võib ühe päeva jooksul olla keskmiselt mitukümmend, aga ka saja ringis. Näiteks, kui päevas

esitatakse keskmiselt 70 akti, tähendab see kalendrikuu lõikes keskmiselt 2100 akti, millega

kaasneb nende käsitsi haldamine, süsteemi sisestamine, arvestuse pidamine ja

alusdokumentide säilitamine. Muudatusega seda enam tegema ei pea.

Muudatusega sätestatakse kolm alternatiivset võimalust, kuhu kanda kinnipeetava vastu

esitatud täitmisele pööratud nõuete katteks ettenähtud summa. Üks neist on võimalus kanda

nõuete katteks suunatav summa ettemaksukontole. Muudatuse tulemusel kaasneb mõningane

töökoormus Eesti Maksu- ja Tolliametile (EMTA). Põhiline töökoormus tuleneb süsteemi

arenduse arvelt, kuid tegu on ühekordse arendusega, mis ei avalda pikaajalist mõju. Kuivõrd

kõik ettemaksukontole laekuvad summad käituvad sarnaselt, on muudatuse mõju ühekordne.

Muudatuse tulemusel on riigil kokkuvõttes parem ülevaade ja võimalused kinnipeetava

erinevat liiki nõuete täitmiseks.

Muudatus mõjutab ka kohtutäitureid ja pankrotihaldureid. Tuleb arvestada, et

ettemaksukontole kohaldub MKS § 105 lõikes 6 sätestatud nõuete täitmise järjekord.

Muudatuse rakendamiseks ei ole täiendavaid eelarvelisi vahendeid taotletud. Juhul kui teenuse

mahud järgnevatel aastatel muutuvad, käsitletakse ja lahendatakse sellest tulenevad

rahastamisvajadused riigieelarve strateegia (RES) menetluse raames.

Vanglateenistus võtab 2025. aastal kasutusele välipolitsei arvutitöökoha tarkvara (Apollo), mis

võimaldab teha päringuid X-tee kaudu rahvastikuregistri andmebaasi ja isikut tõendavate

dokumentide andmekogusse. Nimetatud muudatus on positiivse mõjuga nii vanglatele kui ka

PPA-le. See aitab kokku hoida mõlema asutuse aega, mis kuluks PPA ametnike vanglasse

tulemisele, et tuvastada iseseisvalt vanglasse karistust kandma tulevaid isikuid, kellel ei ole

kaasas kehtivat isikut tõendavat dokumenti.

Eelnõu punktidega 50-57 muudetakse seaduses vanglakomisjonidega seonduvat. Muudatuste

järgselt luuakse vanglateülene vanglakomisjon, mis toetab vanglate üleste probleemide ühtest

lahendamist, et tagada võrdle kohtlemine ja ühtne praktika kõigis vanglates, kuna

vanglateenistus on ühtne süsteem. Tegemist on positiivse mõjuga, sest näiteks järelevalve

põhimõtted peaksid olema kõikides vanglates sarnased ja piirkondlikud erinevused selles rolli

ei mängi. Seevastu on mõistlik, et iga vangla erisusi arvestavaid sihtgruppe puudutavaid

ettepanekuid saaks teha laiem ring inimesi.

Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Läbivaatuse ja turvakontrolli aluste sätestamine seaduses aitab kinnipeetavatel ja külastajatel

olla teadlikum sellise kontrolli toimumise võimalikkusest, mis võib omakorda vähendada

keelatud esemete ja ainete vanglasse toomise riski. Siiski võib olla võimalik ka olukord, kus

uus regulatsioon ei võimalda niivõrd ulatuslikku kinnipeetavate läbiotsimist ning seeläbi

keelatud esemete ja ainete vanglasse toomise risk hoopis suureneb. Kuna läbiotsimine peab

olema inimväärikust austav, proportsionaalne ning kooskõlas EIK-i ja Riigikohtu otsustega, ei

ole võimalik nimetatud riski täielikult vältida. Kuna kinnipeetavatele läbivaatuse tegemise

võimalust kitsendatakse, on põhjust eeldada, et vähesema kontrolli tagajärjel võib keelatud

76

esemete ja ainete levik vanglas kasvada. Statistika kohaselt toimus ajavahemikul 01.01.2025–

01.09.2025 vanglates narkootilise aine või joovasti tarvitamisega või vastava kahtlusega seotud

sündmusi kokku 325 ja see arv võib nüüd aja jooksul kasvada. Olukorras, kus vanglal on isiku

suhtes põhjendatud alus arvata või turvakontrolli raames ilmneb, et isik võib enda juures peita

keelatud ainet või eset, on vanglal õigus ka edaspidi teha isikule täielik, sh alasti või

kehaõõnsuste läbivaatus. See võimalus aitab keelatud esemete ja ainete leviku suurenemise

riski maandada.

Läbivaatuse, turvakontrolli ja läbiotsimise valdkonna selgem ja eristav regulatsiooni

täpsustamine aitab Eesti vanglasüsteemil järgida rahvusvahelisi standardeid. Rahvusvahelistes

põhimõtetes rõhutatakse proportsionaalsust ja inimväärikust kontrollitoimingutes. See võib

ühtlasi tugevdada Eesti mainet inimõigusi austava riigina.

Muudatuste grupp V – kriminaalhooldusega seotud mõjud

Muudatus puudutab vaid vanglaid ning vanglateenistuses töötavaid ametnikke ja töötajaid (sh

kriminaalhooldusabilisi).

Olulisemad kriminaalhooldusega seotud muudatused:

 Luuakse ühtne ja terviklik vangistus- ja kriminaalhooldussüsteem.

 Kriminaalhooldus on osa karistuse täideviimisest, mitte eraldiseisev teenus.

 Kaasajastatakse kriminaalhoolduse normid: eemaldatakse aegunud ja kasutamata

sätted, täpsustatakse ametikohtade rollid ning lõpetatakse kriminaalhooldusühingute

tegevus.

 Täpsustatakse andmekaitse põhimõtteid ja aruandlust, suurendades õigusselgust ja

läbipaistvust. Muudatuste mõju seisneb süsteemsema, paindlikuma ja isikupõhisema

lähenemise kujundamises kriminaalhooldusele, mis aitab kaasa hooldusaluste paremale

taasühiskonnastamisele. Samuti vähendab rakendusaktide ja määruste muutmine

dubleerimist ja bürokraatiat.

Mõju riigiasutustele

Muudatus puudutab vaid vanglaid ning vanglateenistuses töötavaid ametnikke ja töötajaid.

Muudatus puudutab kokku 135 kriminaalhooldajat (neist 60 kriminaalhooldusametnikku, 57

vanemkriminaalhooldusametnikku, 6 vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku, 12

nooremametnikku). Muudatuse peamine eesmärk on kriminaalhoolduse regulatsiooni

üleviimine vangistusseadusesse, kaasajastamaks kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset

süsteemi ning tagamaks terviklik lähenemine karistuse täideviimisele, mille osa on ka

kriminaalhooldus. Muudatus aitab kaasa karistuse täideviimise süsteemi sidusamale ja

terviklikumale käsitlemisele. Kuna kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid on osa karistuse

täideviimisest, tugevdab selle käsitlemine vangistusseaduses süsteemset ja koordineeritud

lähenemist. Muudatus võimaldab käsitleda kogu karistuse täideviimist – nii vangistust kui ka

ühiskonnas täidetavaid karistusliike – ühtses raamistikus, mis toetab paremat planeerimist,

sekkumist ja isikupõhist lähenemist. Muudatuste ulatus on väike, kuna need ei puuduta teisi

asutusi peale vanglate. Muudatused ei mõjuta kriminaalhooldusaluste õigusi. Osaliselt on

77

muudatuste mõju juba analüüsitud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu koostamise käigus (muudatused seoses ennetähtaegse

vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) ning kõnesoleva seaduse muudatustes on

nendega arvestatud.

Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus

kuritegevusega)

Kriminaalhooldusseaduses tehtavatel muudatustel on kaudne positiivne mõju

kriminaalhoolduse teostamisele, kuna need võimaldavad kriminaalhooldust teostada

mõjusamalt. Muudatuste tulemusel jääb kriminaalhooldajal rohkem aega

kriminaalhooldusalusega suhtlemiseks ning see omakorda tõhustab kriminaalhooldusaluste

taaslõimumist ühiskonda ja vähendab tõenäosust, et isik paneb tulevikus toime uusi

kuritegusid.

Muudatuste grupp VI – teenistusõigusega seotud mõjud

Muudatused on vanglateenistuse sisesed, puudutavad üksnes personali ega mõjuta teisi

valdkondi. Muudatused ei mõjuta sisejulgeolekut ega majandust. Muudatused lihtsustavad

töökorraldust, suurendavad paindlikkust ja õigusselgust, toetavad ametnike professionaalset

arengut ning tagavad jätkuvalt vajalikud sotsiaalsed tagatised. Mõju on valdavalt väike ning

puudutab peamiselt vanglaametnikke ja vanglateenistuse töötajaid.

Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju

Teenistusõigusega seotud muudatuste mõju on väike, kuna muudatustega ei võeta ära hüvesid

ega sotsiaalseid tagatisi, vaid kaasajastatakse sätteid nii, et need oleksid sarnasemad

politseiteenistusega. On põhjendatud kaotada avaliku teenistuse eriliikide erinevused niivõrd,

kuivõrd see on teenistuse ülesandeid arvestades mõistlik. Muudatused tehakse, arvestades, et

vanglaametnike ja politseiametnike puhul on enamasti mõistlik lähtuda sarnastest

põhimõtetest. Teenistuskohtade koosseisude ja töötasustamise korra kehtestamise toomine

määruse tasandilt käskkirja tasandile vähendab Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormust,

kuna korda saab käskkirjaga muuta määrusega võrreldes kiiremini ning sellega kaasneb

väiksema hulga ametnike töökoormus. Lisaks kaotatakse sellega erinevus võrreldes

politseiteenistusega, kus need korrad kehtestatakse haldusaktiga.

Vanglaametniku ettevalmistusteenistusest vabastamise kaotamine (eelnõu punkt 58) võib

avaldada mõju üksnes väikesele hulgale vanglaametnikest. Kuna ettevalmistusteenistuse

kohustus pannakse valvuritele, kellel reeglina ei esine ettevalmistusteenistusest vabastamise

aluseid, on potentsiaalselt mõjutatud isikute arv väike. Samas on oluline, et valvur tunneks

vanglatöö spetsiifikat, oskaks end kaitsta, võttes arvesse vajadust tagada selle käigus igakülgne

kooskõla inim- ja põhiõigustega, et mitte seada ohtu ennast ja teisi vanglas viibivaid isikuid.

Muudatusel on positiivne mõju, sest selle kaudu saab paremini tagada vanglas turvalisuse.

78

Eelnõu punktis 60 sätestatud palga säilitamise võimalus tagab ametnike liikuvuse ametiastmete

vahel ja suurendab avaliku halduse paindlikkust. Muudatuse eelarvemõju on väike, kuna

praktikas lähtutakse tasu määramisel ametniku senise ametikoha palgast. Eelarvemõju võib

olla positiivne olukorras, kus senise ametiastme ametnike palk suureneb.

Eelnõu punktiga 61 tuuakse Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määruse nr 116

„Vanglaametniku teenistuskäigu määrus“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri

tasandile. Eelnõu punktidega 62 ja 67 tuuakse praegu valdkonna eest vastutava ministri

määrusega muudetava justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja

vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri

käskkirja tasandile. Muudatuste mõju on positiivne, selle tulemusel väheneb töökoormus, mis

kaasneb õigusaktide menetlemisega. Vanglaametnikke muudatus sisuliselt ei mõjuta, kuivõrd

isikute õiguste vaatest ei ole vahet, millise tasandi õigusaktiga täpsemad korrad on kehtestatud.

Eelnõu punktiga 63 ühtlustatakse õigusaktides kasutatavaid termineid ja vanglaametniku

palgamäärade kehtestamisel arvesse võetavate asjaolude hulgast arvatakse välja õhtusel ajal

töötamine. Muudatusel on positiivne mõju, kuna õigusaktist jäetakse välja termin, mida enam

ei kasutata, ja see tagab suurema õigusselguse.

Punkide 64 ja 65 muudatused puudutavad õppima suunatud ametniku palga säilitamist. Punkti

64 muudatuste tulemusel tekib võimalus säilitada palk vähemalt 75% ulatuses. Muudatus

mõjutab õppima suunatud ametnikke. Muudatus ei halvenda õppima suunatud ametnike

olukorda automaatselt, kuid muudatuse mõju võib avalduda siis, kui piiratud eelarvevahendite

tingimustes otsustab valdkonna eest vastutav minister palga säilitamise senisest väiksemas

ulatuses. Ka sel juhul ei puuduta muudatus kõiki õppijaid, vaid üksnes väikest osa, kelle

põhipalga hulka kuulus nt relvastatud üksuse ülesannete, saateülesannete täitmise või ametiabi

andmise ülesanded. Neid ülesandeid õppetöö ajal täita ei saa, millest tulenevalt võib säilitada

palga ka vähema kui 100% ulatuses, kuid vähemalt 75% ulatuses. Muudatus ei mõjuta

ametnikke, kes on juba õppima suunatud või õpivad 2026. a 1. jaanuari seisuga (eelnõu § 18

punkti 70 muudatus § 17210 osas). Eelnõu punktiga 65 täiendatakse kehtiva seaduse § 1364 uue

lõikega 2, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus täpsustada tingimusi ja

korda õppetöö ajal palga säilitamiseks. Teisena täiendatakse § 1364 lõikega 3, mis võimaldab

sõlmida halduslepingu Sisekaitseakadeemiasse suunatud ametnikuga, kellele õppetöö ajal on

riigieelarve arvel makstud palka. Vanglateenistuse kolledži õppetöö kestab kolm aastat ja

seetõttu on riigieelarve vahendite otstarbeka kasutamise huvides sätestada ametniku kohustus

olla teenistuses kuni kolm aastat pärast õppe lõppu. Muudatus mõjutab vanglateenistuse

kolledžis õppijaid, kuid mõju võib pidada väikeseks. Õppe vältel on inimesel olemas

sotsiaalsed tagatised, sh palga säilitamine, majutus jms. Õppija ei maksa õppe eest.

Põhjendatud on, et kui inimene on saanud tasuta hariduse, saab talle määrata lepingu siduvusaja

jooksul (kuni kolm aastat) teenistuses olemise kohustuse. Muudatus võib motiveerida õppe

lõpetanud ametnikke olema teenistuses pikemat aega, mis on ka olnud vanglaametniku

väljaõppe üks eesmärkidest. Seega aitab muudatus kaasa sisekaitselise õppe eesmärkidele.

Eelnõu punktiga 66 täpsustatakse vanglaametniku ületunnitöö vaba ajana kompenseerimist ja

sätestatakse sama põhimõte nagu avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 6. Selle kohaselt

79

antakse ametnikule ületunnitöö korral ületunnitööga võrdses ulatuses vaba aega. Säilib

võimalus hüvitada ületunnitöö rahas. Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi

kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei

ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale. Muudatuse mõju on väike, sest tagatud on

jätkuvalt samal põhimõttel kompenseerimine nagu mujal avalikus teenistuses. Samas on

vanglateenistusel võimalik arvestada teenistuslikke huvisid, sest vangla peab tagama

ööpäevaringse tõrgeteta töö.

Eelnõu punktiga 68 ühtlustatakse § 144 regulatsioon eriteenistuste regulatsiooniga PPVS-i §

57 lõikes 4, mille alusel teatatakse politseiametnikule tema nõusolekuta üleviimisest üks kuu

ette. Muudatuse tulemusel teatatakse vanglaametnikule tema üleviimisest üks kuu ette. Seni

tuli vanglaametnikule tema üleviimisest anda teada kaks kuud ette. Muudatus on vangla

töökorralduse vaatest positiivne, sest avaliku halduse ülesande täitmine eeldab senisest

kiiremat reageerimist muudatusvajadustele. Üleviimise puhul ei ole tegu olukorraga, kus

inimesel oleks tingimata tarvis sellest teada kaks kuud ette. Selle käigus ei vahetu töö asukoht

ega muud tingimused, mis võiksid vajada pikemat ettevalmistusaega. Muudatuse mõju

vanglaametnikele on pigem väike. Sisuline mõju ametniku jaoks seisneb üleviimises, mitte aga

selles, kui pikalt on see talle ette teada. Üks kuu on ametniku jaoks piisav võimalike vajalike

ümberkorralduste tegemiseks.

Eelnõu punktiga 69 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 144 lõige 11, mis näeb ette

nõusolekuta üleviimisest etteteatamise tähtajast puudu jäänud tööpäevade eest senise palga

maksmist. Regulatsioon ühtlustatakse eriteenistuste regulatsiooniga politsei ja piirivalve

seaduse §-s 57, mis taolist hüvitist ette ei näe. Vanglaametniku nõusolekuta üleviimise korral

säilib VangS-i § 144 lõike 2 kohane tagatis, mis näeb ette senise palga säilitamist kolme kuu

jooksul, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast. Muudatus ei

avalda praktikas olulist mõju, sest vanglaametnikule seadusest tulenev tagatis säilib. Seega ei

halvene ametniku olukord tagatisega kaetud perioodi vältel, samuti võrreldes nt

politseiteenistuses olevate ametnikega.

Muudatuse grupp VII – taustakontrolli muudatusega seotud mõjud

Eelnõuga laiendatakse taustakontrollile alluvate isikute ringi. Edaspidi võib taustakontrolli teha

ka nende isikute suhtes, kellega vangla territooriumist väljaspool kohtumisele lubamist

kinnipeetavale vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse. Muudatus puudutab

näiteks isikuid, kellega kohtumist lubatakse lühiajalisel väljasõidul või VangS-i § 22 lg 1 p-s 2

sätestatud soodustusena. Taustakontrolli tehakse ainult nende isikute kohta, kellega kohtumise

eesmärk on vanglaväliste suhete hoidmine (VangS § 23), eeskätt mõeldakse

perekonnaliikmeid. Näiteks juhul, kui kinnipeetav läheb kohtumisele väljaspool vanglat muul

eesmärgil – tööle, õppeasutusse vms –, taustakontrolli ei tehta.

Muudatus ei piira kinnipeetavate õigust säilitada sidemeid lähedastega, vaid lisab turvalisuse

tagamiseks täiendava kontrollimeetme. See toetab usaldusväärselt sotsiaalsete sidemete

hoidmist ja taasühiskonnastamist. Vanglatele lisandub koormust taustakontrollide tegemisel,

80

kuid muudatus aitab vältida hilisemaid intsidente ja suurendab seeläbi töö efektiivsust. Nagu

ka teiste taustakontrollile alluvate isikurühmade puhul, teavitatakse neid taustakontrolli

tegemisest. Taustakontrolli raames töödeldakse andmeid samas ulatuses, kui vanglasisese

kokkusaamise puhul. Juhul kui vanglal on taustakontrolli tehes kahtlus, et isikuga kohtumine

võib ohustada karistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut saab ta keelduda

kinnipeetava lubamist kohtumisele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja neist tulenevate teiste seaduste

muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid, sellest ei eeldata ka märkimisväärset tulu

riigieelarvesse. Muudatustega kaasneb mõningane kulude kokkuhoid kohtutes ja prokuratuuris.

Seeläbi on eelnõu seotud kohtureformiga, kuna aitab kaasa kohtunike töökoormuse

vähendamisele ning võimaldab kohtunikel ja prokuröridel keskenduda kõige olulisematele

asjadele. Karistuse täitmise küsimused, mis tingimata ei pea kuuluma kohtu või prokuratuuri

pädevusse ning mille on võimelised ära lahendama vanglad ja kriminaalhooldus, antakse

nimetatud asutuste lahendada. Kuna muudatuste jõustumise järel tehakse seni kohtus või

prokuratuuris tehtud töö ära vanglasüsteemis, siis riigieelarves ülejääki ei teki, kuid

muudatused aitavad paremini toime tulla kohtusüsteemis kavandatud kärbetega. Prokuratuur

ja kohtusüsteem on ühed kõige kallimad institutsioonid karistuse täideviimise küsimuste

lahendamiseks. Vanglasüsteem ei vaja muudatuse tulemusena lisaressurssi, kuna raha

suunatakse vajadusel süsteemi sees ümber. Kriminaalhooldusaluste arv küll tõuseb ja sellega

suureneb kriminaalhooldusosakondade kulu, kuid vangide arvu vähenemine toob kaasa

mõningase kokkuhoiu vanglas, mis suunatakse vajadusel vanglasüsteemi sees ümber.

Kriminaalhooldusaluste taasühiskonnastamine (nt eluaseme leidmine ja sotsiaalteenused) võib

kaudselt suurendada ootusi kohaliku omavalitsuse rollile, kuid uusi ülesandeid muudatused

kaasa ei too. Seega ei ole tegemist olulise mõjuga.

Eelnõuga tehtavate muudatustega ei laeku küll riigieelarvesse lisaraha, kuid hoitakse ära ka

vajadus lisaraha järele. Seega aitavad kavandatud muudatused liikuda riigieelarve parema

tasakaalu poole, sealhulgas vähendades liigset bürokraatiat.

Vangistusseaduses ja karistusregistri seaduses muudatuste tegemisega ning

kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamisega kaasnevad muudatused on asutuste

(peamiselt vanglate) töökorralduses. Muudatused ei eelda suures mahus tegevusi, mis väljuksid

tavapärase töö raamest. Mõningad töökorralduse muudatused on vanglate töös aastate jooksul

olnud tavapärased ja eelnõuga tehtavad muudatused ei eelda mahukaid ümberkorraldusi.

Muudatuste tegemisel on arvesse võetud vanglate ettepanekuid ja tehnilisi arendusi, mistõttu

on muudatustest teadlikkus valdkonniti olemas ja vanglate struktuuriüksused on eelnõu

valmimise käigus nende muudatustega ka arvestanud.

Kinnipeetava rahaliste vahendite arvestussüsteemi vangiregistriga integreerimisega seotud

muudatused on tehnilist laadi. Muudatuse tulemusel kaob üks andmekogu, ametnikud ei pea

81

enam edaspidi tööks kasutama kahe eraldi registri andmeid ja see muudab tööprotsessid

sujuvamaks. Kinnipeetavaid ega teisi isikuid muudatus ei mõjuta.

8. Rakendusaktid

Eelnõu jõustumisel seadusena on vaja muuta järgmisi õigusakte:

1) justiitsministri 31. detsembri 2012. a määruse nr 67 „Indikaatorvahendi kasutamise ning

kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste

protokolli vormi kehtestamine“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 03.01.2013, 4;

2) justiitsministri 5. septembri 2001. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 3;

3) justiitsministri 12. augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

05.07.2024, 7.

4) Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste

ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

21.03.2025, 29;

5) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 6;

6) justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli tegemine“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 4;

7) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ redaktsioon

avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 8;

8) justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ redaktsioon

avaldamismärkega RT I, 26.03.2025, 7;

9) justiitsministri 23. juuli 2013. a määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad

nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ redaktsioon

avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 14;

10) justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“

redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 9;

Eelnõu jõustumisel seadusena muutuvad kehtetuks järgmised õigusaktid:

1) justiitsministri 15. juuli 2009. a määrus nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/121032025002?leiaKehtiv) redaktsioon avaldamismärkega

RT I, 21.03.2025, 2;

2) Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määrus nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu

maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“

82

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12848724?leiaKehtiv) redaktsioon avaldamismärkega RT I,

13.12.2024, 4.

3) justiitsministri 7. mai 2004. a määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku täiendavate

kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea

ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/123072019021?leiaKehtiv) redaktsioon avaldamismärkega

RT I, 20.06.2025, 11;

4) Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu

määrus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/112072013042) redaktsioon avaldamismärkega RT I,

12.07.2013, 42.

Eelnõu jõustumisel seadusena tunnistatakse kehtetuks järgmised õigusaktid:

1) justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määrus nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/120062025002?leiaKehtiv) redaktsioon avaldamismärkega

RT I, 20.06.2025, 2;

2) justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/106102017004?leiaKehtiv) redaktsioon avaldamismärkega

RT I, 20.06.2025, 3;

3) justiitsministri 26. märtsi 2008. a määrus nr 11 „Viru Vangla teenistujate koosseis“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/114122012004?leiaKehtiv) redaktsioon avaldamismärkega

RT I, 20.06.2025, 4.

Eelnõu jõustumisel kehtestatakse uus justiits- ja digiministri ministri määrus § 43 lg 21 alusel.

Vastavad rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 2).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna tehtavate muudatuste puhul tagab üldine vacatio legis

adressaatidele piisava aja regulatsiooniga tutvumiseks ning oma tegevuste planeerimiseks.

Käesoleva seaduse muudatused (§ 1 punktid 1–12, 15–18, 20–23, 26–29, § 10 punktid 9 ja 10,

§ 12, § 15 ja § 18 p-d 26, 32 ja 42) jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Kuna muudatused

nõuavad mõningast ettevalmistust, sh IT-arendusi ja tööprotsesside ülevaatamist

vanglasüsteemis, on vaja jätta mõistlik aeg seaduse vastuvõtmise ja muudatuste jõustumise

vahele. Mõistlik aeg võiks olla vähemalt paar kuud. Seega kui eelnõu ei jõuta vajaliku kiirusega

menetleda, tuleb jõustumisaega menetluse käigus edasi lükata.

Käesoleva seaduse muudatused (§ 1 punktid 13, 14, 19, 24 ja 25, § 10 punktid 4–8, § 18 punktid

33–38 ning punktis 70 esitatud vangistusseaduse § 17211), mis puudutavad tingimisi

ennetähtaegsest vangistusest vabanemist, jõustuvad kolm kuud hiljem ehk 2027. aasta 1.

aprillis, kuna nõuavad suuremat ettevalmistust ning kahe suure muudatuse vahele on vaja jätta

vanglasüsteemile aega muudatustega järk-järgult kohaneda.

83

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) esitati

kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ning arvamuse

avaldamiseks Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu

Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru

Maakohtule, Eesti Advokatuurile, vanglatele, Õiguskantsleri Kantseleile ja Tartu Ülikooli

õigusteaduskonnale. Eelnõu kooskõlastasid märkustega Rahandusministeerium ja

Sotsiaalministeerium ning eelnõu kohta avaldasid arvamust Riigiprokuratuur, Riigikohus,

Tartu Ringkonnakohus, Harju Maakohus ja Tartu Ülikooli õigusteaduskond. Esitatud

märkused ja ettepanekud töötati läbi ning võimalusel võeti arvesse ja muudeti või täiendati

vastavalt eelnõu ja seletuskirja.

Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse

kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS)

kaudu ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks Riigikohtule, Andmekaitse Inspektsioonile,

Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Tallinna

Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, maa- ja halduskohtutele, Tartu Ülikooli

õigusteaduskonnale, Sisekaitseakadeemiale ja vanglatele. Esitatud märkused ja ettepanekud

töötati läbi ning võimalusel võeti arvesse ja muudeti või täiendati vastavalt eelnõu ja

seletuskirja.

Algatab Vabariigi Valitsus .......2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse

(muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga)

eelnõu seletuskirja juurde

Ettepanekute ja märkuste tabel

Rahandusministeerium

1 Rahandusministeerium kooskõlastab

karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate

teiste seaduste muutmise seaduse (muudatused

seoses ennetähtaegse vabanemise,

kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) eelnõu järgmise

märkusega.

Seletuskirja info eelnõuga kaasnevate kulude osas on

vastuoluline. Seletuskirja osas 1.3 on märgitud, et

eelnõu on seotud kohtureformiga ja riigieelarvega, sest

Vabariigi Valitsus on seadnud sihiks liikuda

eelarvetasakaalu poole, tehes kärpeid ning

vähendades liigset bürokraatiat. Samuti on märgitud, et

eesmärkide täitmise üks viis on leida kokkuhoiukohti

ning muudatustega ongi võimalik hoida kokku kohtute

ja prokuratuuri tööaega ja raha. Seletuskirja osas

„Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku

omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud“ on

aga märgitud, et muudatustega kaasneb mõningane

kulude kokkuhoid kohtutes ning prokuratuuris, samas

riigieelarves ülejääki ei teki, sest sama töö tehakse ära

vanglasüsteemis. Kui töö ja kulud jäävad kokkuvõttes

samaks (üksnes liiguvad kohtust ja prokuratuurist

vanglasüsteemi), siis ei ole põhjust seletuskirjas

kirjutada Vabariigi Valitsuse eesmärgist liikuda

eelarvetasakaalu poole ning soovist leida

kokkuhoiukohti, sest antud eelnõuga ei tehta kumbagi.

Seega palume seletuskirjas täpsemalt lahti kirjutada,

kui palju kavandatakse kohtutes ja prokuratuuris

rahalist kokkuhoidu ning mis põhjusel vajab

vanglasüsteem kohtute ja prokuratuuri arvelt püsivalt

lisavahendeid, kui ennetähtaegse vabastamise

menetluste hulk toob vanglatele kaasa üksnes ajutise

töökoormuse kasvu, samas kui kokkuhoidu

(lisanduvate ajutiste kulude kate) on võimalik

saavutada kinnipeetavate arvu vähenemise arvelt.

Arvestatud, muudetud ja täiendatud

seletuskirja.

Sotsiaalministeerium

1 Täname, et olete esitanud kooskõlastamiseks

karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu. Kooskõlastame eelnõu järgmiste

märkustega arvestamisel.

Arvestatud. Muudatus eelnõust välja

jäetud.

Vangistusseaduse (VangS) § 54 muutmine vajab

täiendavat analüüsi seoses mõiste „eestkosteasutus“

kasutamisega. Oleme seisukohal, et VangS §-i 54 ei

saa eelnõus kavandatud viisil lõikega 3 täiendada ilma,

et muudetaks ka sama paragrahvi lõike 1 teist lauset.

Nimelt ei ole kehtivas perekonnaseaduses (PKS) ega

mujal seaduses kasutusel mõistet „eestkosteasutus“.

VangS §-i 54 sõnastus pärineb aastast 2000, mil kehtis

eelmine perekonnaseadus. Seetõttu ei ole ilma VangS

§ 54 lg 1 teist lauset muutmata mõistetav, kes VangS §

54 lõike 1 teises lauses nimetatud nõusoleku lapse

vanglas elamiseks peaks andma. Selline küsimus tekib

seda enam, et kehtiva PKS § 171 lg 1 järgi määratakse

eestkostja üksnes juhtudel, kui esindusõigust ei ole

alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu

ei ole võimalik kindlaks teha. Esindusõigus on PKS §

120 lg 1 järgi hooldusõiguslikul vanemal, seega eeldab

esindusõiguse puudumine, et vanemalt on

hooldusõigus täielikult ära võetud. Olukorras, kus

vanemalt on täielikult hooldusõigus ära võetud, ei

tohiks kõne alla tulla ka see, et laps elab temaga koos

vanglas. Kui vanglas viibivalt vanemalt pole

hooldusõigust ära võetud, ei saa aga olla ka eestkostjat

ja seega isikut, kes VangS § 54 lg 1 teise lause järgi

(kui tõlgendada seda nii, et

eestkosteasutus=eestkostet teostav asutus, mis ei

arvesta PKSis kasutatud mõisteid) saaks lapse ja

vanema koos elamiseks nõusoleku anda. Öeldut

arvestades leiame, et VangS § 54 muutmine vajab

põhjalikumat läbimõtlemist koostöös SoMi laste ja

perede osakonnaga. SoMi seisukoht on, et olukorras,

kus lapsel on olemas vabaduses viibiv hooldusõiguslik

ja lapse jaoks turvaline vanem (st mh, et vabaduses

viibiv hooldusõiguslik vanem ei ole vangis viibiva

vanema suhtes perevägivalda tarvitanud), peaks lapse

elamine vanglas olema välistatud. VangS §-i 54

muutmine toob SoMi hinnangul kaasa lisakulusid, mida

eelnõu seletuskirjas pole aga ette nähtud. Seletuskirjas

on märgitud, et käesoleval ajal oleks vanglates

keeruline korraldada ühel ajal lastega emade ja lastega

isade elamine vanglas, kuna selleks sisustatud ruumid

võimaldavad koos väikelastega vanglas viibida vaid

ühest soost lapsevanematel. Kuigi seletuskirjas on

märgitud, et vajaduse tekkimisel tuleb sellised

praktilised probleemid lahendada, vajab see

eelduslikult lisakulusid. SoMi hinnangul on

problemaatiline, kui seadusega nähakse ette täiendav

alus väikelaste elamiseks vanglas, ent vanglas

puuduvad selleks sobivad ruumid. Palume kulud

hinnata ja seletuskirjas kajastada nende leidmise

alused.

2 Peame oluliseks põhjalikult hinnata, kuidas

kavandatavad muudatused võivad mõjutada

sotsiaalprogrammide pakkujate võimekust ja

töökoormust. Nt Sotsiaalkindlustusamet ei paku

vägivalla toimepanijatele sotsiaalprogrammis

osalemise võimalust, küll aga nõustamist perevägivalla

toimepanijatele, ja nõudlus on oluliselt suurem

pakkumise võimekusest. Mõned MTÜ-d pakuvad

sotsiaalprogramme, aga ka selle osas on võimalused

piiratud. Soovime teavet selle kohta, kas ja millises

ulatuses prognoosib Justiits- ja Digiministeerium

seadusemuudatuse tulemusel muutusi

oportuniteedimenetluse raames

partnerorganisatsioonide programmidesse suunamiste

mahus ja vajaduses. Võimalik mõju kolmandatele

osapooltele on seletuskirjas hindamata, kuid see on

oluline aspekt nii teenuste kavandamise, rahastamise

kui ka töömahu mõttes. Enne muudatuste elluviimist

tuleks analüüsida süsteemi üldist suutlikkust vastata

kasvavale nõudlusele.

Antud selgitus. Muudatusega

loodetakse vastupidist mõju

kooskõlastuskirja märgitule-

prokuratuur soovib

oportuniteedikohustuste täitmise

anda üle kriminaalhooldusele just sel

põhjusel, et kriminaalhooldusel on

endal olemas või võimekus luua

vajalikke sotsiaalprogramme või

muid sekkumisi. Võimalik, et välisel

partneril on siiski mõni väga hea

sekkumine, mida hooldusalune

vajab, siis suunatakse ta võimalusel

endiselt välise partneri juurde.

Seletuskiri selles osas täiendatud.

3 Keelelised ja normitehnilised tähelepanekud:

1) Kui VangS §-i 54 eelnõus ettenähtud viisil muuta,

tuleks muuta ka nimetatud paragrahvi praegust

pealkirja („Eritingimused naiskinnipeetavale“), kuna

pealkiri ei ava siis enam normi sisu ning ei ole seega

kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika nõuetega.

2) Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse

karistusseadustiku §-i 87 (Alaealisele ja noorele

täiskasvanule kohaldatavad mõjutusvahendid). Lõikes

4 tehtava muudatuse sõnastamisel on tekkinud mingi

segadus ning tekkinud muutmisvormel ei anna edasi

muudatuse sisu. Palume üle vaadata ning sõnastada

ringi.

Arvestatud.

Riigiprokuratuur

1 Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus

karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõule, millega

muudetakse kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegse

vanglast vabanemise võimalusi karistuse kandmise

aluseks oleva kuriteo raskusastme järgi. Kui

täisealisena kuriteo sooritanud kinnipeetav on kandnud

kaks kolmandikku või kolm neljandikku karistusest,

vabastataks ta ilma kohtu sellekohase menetluseta.

Selliste kinnipeetavate ennetähtaegse vabanemise

vältimiseks, kes võivad vabanedes suure

tõenäosusega toime panna uue kuriteo, on vanglal ja

prokuratuuril õigus enne nimetatud tähtaja saabumist

esitada kohtule põhjendatud ettepanek kinnipeetava

vabastamata jätmiseks. Eluaegset vanglakaristust

Võetud teadmiseks.

kandvate kinnipeetavate tingimisi enne tähtaega

vabastamise korda ei muudeta. Samuti antakse

kriminaalhooldussüsteemile võimalus kujundada

kriminaalhooldusaluse katseaega rohkem tema

vajaduste ja käitumise järgi, asendades või lisades

käitumiskontrolli kohustusi. Muudatusega

vähendatakse kohtu töökoormust. Kriminaalhooldusele

sätestatakse ka laiem kohustus kriminaalmenetluse

lõpetamisel pandud kohustuste täitmise jälgimiseks.

Muudatuste tulemusel väheneb vajadus pöörduda iga

kord kinnituse saamiseks kohtu poole, otsused tehakse

vanglateenistuses, järgides kohtu varem määratud

tingimusi. Prokuratuur tervitab eelnõud, mille eesmärk

on vähendada kohtute ja prokuratuuri töökoormust,

täiendades vanglast ennetähtaegse vabastamise

protseduuri, muutes kriminaalhoolduse paindlikumaks

ning suunates oportuniteediga pandavate kohustuste

täitmise korraldamise ja järelevalve rohkem

kriminaalhooldussüsteemi.

2 Ennetähtaegse vabastamise osas teeb prokuratuur

ettepaneku kaaluda, kas õiguspoliitiliselt oleks

põhjendatud sätestada tingimisi ennetähtaegse

vabastamise regulatsioonis erisus, mis välistab nii-

öelda automaatse ennetähtaegse vabastamise näiteks

karistusseadustiku 8., 15., 16. ja 22. peatükis

sätestatud kuritegudes süüdimõistetute puhul või

kitsamalt väljendatud kuritegude kataloogi puhul,

näiteks riigivastaste kuritegude, avaliku rahu- ja

inimsusevastaste kuritegude, samuti kuritegeliku

ühendusega seotud kuritegude toimepanemises

süüdimõistmise puhul. Selline erand annab

üldpreventiivselt normi adressaatidele selge signaali,

et kõnealuseid kuritegusid peetakse eriti taunitavaks,

kuid ei välistaks süüdimõistetu tingimisi

ennetähtaegset vabastamist hetkel kehtiva

regulatsiooni pinnalt. Samuti võib süüdimõistetu

karistuse kandmise ajal käituda selliselt, et

ennetähtaegne vabanemine pole põhjendatud,

mistõttu palub prokuratuur kaaluda, kas uue kuriteo

toimepanemine vanglas ei võiks olla automaatselt

ennetähtaegset vabastamist välistav/edasilükkav

asjaolu.

Antud selgitus. Vanglast

ennetähtaegne vabastamine on juba

kehtivas seaduses mitme-etapiline ja

võimaldab arvestada kurjategija

isikut ning toimepandud teo raskust.

Eelnõuga lisatakse täiendavad

vabastamise ajad, mis ühelt poolt

annab juurde uusi võimalusi, kuid

teeb senist regulatsiooni ka

keerukamaks. Seega ei ole

otstarbekas sätestada lisaks

erinevaid reeglid erinevate

kuritegude korral. Samuti luuakse

eelnõuga nn automaatse

vabastamise keelamise mehhanism,

mis arvestab kooskõlastaja

muredega.

3 Prokuratuur nõustub ennetähtaegset vabastamist

puudutavate muudatustega, kuid on seisukohal, et

reguleerimist vajab veel järgnev praktiline küsimus.

Kuigi prokuratuuril on muudatuste kohaselt õiguse

reageerida, siis kuidas prokuratuur õigel ajal sellisest

vabanemise hetkest teada saab. Ei ole mõeldav, et

prokuratuur hakkab iseseisvalt arvestust pidama

karistuste üle selleks, et õigel ajal kohtu poole

pöörduda. See tekitaks prokuratuurile hoopis

Antud selgitus. Seaduses ei ole

otstarbekas kehtestada detailset

korda, kuidas, millal ja kelle puhul

hakkab vangla prokuratuuri

teavitama. Vangla ja prokuratuur

peavad selles osas tegema koostööd

ja vajadusel saab sätestada

kokkuleppe põhipunktid määrusega.

lisakohustuse ja lisa ressursikulu. Praegu ei ole

muudetud sätetes seda kuidagi reguleeritud, kuid

peaks olema selgelt sätestatud, et vangla annab

sellisest juhtumist prokuratuurile õigel ajal teada. Kui

vanglale teatamise kohustust sätestatud pole, siis on

alust kahelda, et asutus hakkab ressursi säästu

tingimustes omaalgatuslikult mingi ülesandega

tegelema. Prokuratuurilt ei saa aga eeldada, et

iseenesest teatakse, millal keerulistes juhtumites

süüdimõistetud vabanevad, ammugi pole prokuratuuril

iseloomustavaid andmeid karistuse kandmise

kulgemise kohta.

Seletuskirja on samuti täiendatud

selgitusega.

4 Puutuvalt karistusseadustiku muudatusse punktis 9,

millega täiendatakse paragrahvi 75 lõikega 3-1

sõnastuses „(3-1) Kriminaalhooldusametnik võib

muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks

määratud kohustusi või panna süüdlasele lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustusi.

Kui süüdlane ei anna käesoleva paragrahvi lõike 2

sissejuhatavas lauseosas nimetatud nõusolekut, esitab

kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande

kohtule.“, märgib prokuratuur, et konkreetse

muudatusega esineb oht, et kriminaalhooldus hakkab

muutma kohtu poolt määratud kohustusi enda suva

järgi. Näiteks kui ei saada sotsiaalprogrammi gruppi

kokku, avaneb võimalus määratud kohustus iseseisvalt

tühistada. Prokuratuur ei soovi, et kohtu poolt määratud

kohustustest lihtsakäeliselt loobutaks pelgalt

sellepärast, et nende täitmine või kontrollimine on

kriminaalhooldusele ebamugav. Eeltoodust tulenevalt

võiks prokuratuuri hinnangul paragrahvi 75 täiendada

lõikega 3-1 näiteks järgmises sõnastuses:

„Kriminaalhooldusametnik võib muuta või asendada

süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi,

kui nende täitmine on osutunud võimatuks või

ebaotstarbekaks.“. Vastav täpsustus looks

kriminaalhooldusele vähemalt mingi

põhistamiskohustuse.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja

täiendatud.

5 Lisaks näeb prokuratuur oportuniteedikohustuste

kriminaalhooldusele üleandmise osas murekohta

selles, et seletuskirja järgi võtab kriminaalhooldus üle

vaid need kohustused/programmid, mis on

kriminaalhooldusel olemas ning kui kriminaalhoolduses

on juba täidetavad kohustused, ka kõik muu. Sellise

pooliku lahendusega ei saavutata loodetud eesmärki

„tekitada selgem rollijaotus prokuratuuri ja

kriminaalhoolduse vahel ning selle kaudu vabastada

prokuratuur kriminaaltäitevülesannetest, mille

täitmiseks prokuratuuril ei ole ei sobivat struktuuri ega

spetsialiste“, kuna suur osa praegusel ajal

Antud selgitus. Mõeldud ongi nii nagu

kooskõlastuskirjas märgitud, et

nende kohustuste osas, mis ei ole

selgelt kriminaalhooldusega

seostatavad (nt ÜKT) on otstarbekas

kriminaalhooldusel ja prokuratuuril

omavahel kokku leppida parimad

praktikad. Seletuskirja vastavalt

muudetud.

määratavatest kohustustest ei sisalda

kriminaalhoolduse elemente. Asjakohane näide on

roolijoodikute oportuniteet, mille puhul ei ole rahalist

makset ega kriminaalhoolduse korraldatavaid

programme/ÜKT-d ja seletuskirja loogika järgi justkui

kriminaalhooldusele neid täitmiseks saata ei saa.

Iseenesest on aga kriminaalhooldusseaduse

paragrahvi 2 punkt 3 muudetud sõnastus avaram „(3)

isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ning

kellele on prokurör või kohus määranud

kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 või § 202

lõike 2 kohaselt kohustused, mille täitmist

korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas;“ ning kui

sellega on mõeldud, et kriminaalhooldusele antud

volitusnormi alusel saavad tulevikus prokuratuur ja

kriminaalhooldus juba täpsemalt kokku leppida, kelle ja

milliseid kohustusi täitma/jälgima hakataks,

prokuratuuri hinnangul probleemi ei teki.

6 Prokuratuur toetab karistusseadustiku muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõud ning sellega kohtute ja prokuratuuri

töökoormuse vähendamist lahendite täitmisel.

Teadmiseks võetud.

Riigikohus

1 Eelnõuga plaanitakse menetlusbürokraatia ja kohtute

koormuse vähendamiseks ning kriminaalhoolduse

paindlikumaks korraldamiseks kiirkorras – s.o ilma VTK

ja sisulisema analüüsita – muuta mh kinnipeetavate

tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise

võimalusi. KarS § 76 lg-te 1-1 ja 2-1 ning § 76-1 lg 2

lisamisega sätestatakse tähtajad, millal kinnipeetav

vabaneb vangistuse kandmise lõpufaasis (kuriteo

täisealisena toimepannud isik sõltuvalt kuriteost 2/3 või

3/4 vangistuse ärakandmise järel, alaealisena kuriteo

toimepannud isikud varem) ennetähtaegselt üldjuhul n-

ö automaatselt. Nn kaitseklauslina nähakse ette kohtu

võimalus keelata kinnipeetava selline automaatne

ennetähtaegne vabastamine.

Teadmiseks võetud.

2 Ettepaneku tegemise õigus keelata kinnipeetava

ennetähtaegne vabastamine on eelnõuga antud

vanglale ja prokuratuurile (KrMS § 426 lg 2-1 ja VangS

§ 76 lg 8). Sellise ülesande panemine kahele asutusele

ilma täpsemalt piiritlemata, mis olukorras ja alustel

ettepanek kohtule teha, võib päädida sellega, et

ettepanekut jätta kinnipeetav vabastamata kohtule ei

esitatagi ning vanglast vabastatakse isik, kelle

vabastamine ei ole kooskõlas vangistuse

eesmärkidega või kes kujutab jätkuvalt ohtu

ühiskonnale.

Antud selgitus. Seaduses ei ole

otstarbekas kehtestada detailset

korda, kuidas, millal ja kelle puhul

hakkab vangla prokuratuuri

teavitama nn hädapiduri esitamise

vajadusest. Vangla ja prokuratuur

peavad selles osas tegema koostööd

ja vajadusel saab sätestada

kokkuleppe põhipunktid määrusega.

Seletuskirja vastavalt täiendatud.

3 Seletuskirjas nenditakse õigesti, et prokuratuuri

ülesanne ei ole tegeleda karistuste täitmisega, mistõttu

tuleks põhjalikult kaaluda, kas prokuratuurile sellise

iseseisva õiguse andmine on otstarbekas. Praegusest

menetluspraktikast ennetähtaegse vabastamise ja

vabastamata jätmise asjades, mis Riigikohtusse

kaevatakse, nähtub, et prokuratuuril on selles

menetluses üldjuhul formaalne roll. Välja arvatud

üksikud erandid, piirdub prokuratuur üldsõnaliselt

vangla seisukohaga nõustumisega. Kuigi üksikjuhtudel

võib prokuratuuril olla parem teadmine ennetähtaegse

vabastamisega kaasnevatest riskidest, saab vanglale

panna kohustuse vabastamise menetluses

prokuratuuriga konsulteerimiseks – kas alati või teatud

tingimuste esinemisel – ka seaduse alusel

kehtestatava õigusaktiga. Lisaks on vajadusel

võimalus prokurör kohtus ära kuulata. Prokuröri

kaasamise võiks sõltuvalt asjaoludest otsustada

vangla või kohus omal algatusel (vt ka KrMS § 432 lg

3-3 , mis võib vajada muutmist).

Antud selgitus. Viidatud KrMS § 432

lõige 3-3 on piisavalt paindlik nn

hädapiduri menetluseks. Seadusega

ei ole otstarbekas kehtestada täpset

korda, kuidas selline taotlus kohtule

esitatakse, selleks peavad

prokuratuur ja vangla peavad tegema

koostööd, Vajadusel reguleeritakse

see rakendusaktiga.

4 Normitehniliselt ei ole ennetähtaegsest vabastamisest

keeldumise aluseks olevaid asjaolusid selgelt seotud

KarS § 76 lg-ga 4 (algab sõnadega tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel). Muu

hulgas soovitame kaaluda ennetähtaegse vabastamise

keelamise keelendi asemel vabastamata jätmist.

Antud selgitus. Nn hädapiduri

taotluse esitamise kriteeriumid

sätestatakse VangS-is ja neid ei ole

otstarbekas korrata KarS-is. Viidatud

KarS § 76 lg 4 sõnastus võimaldab

otsustada nii vangistusest vabastada

kui ka jätta vabastamata, kuigi seda

ei ole otsesõnu nimetatud. Nn

hädapiduri menetluse puhul võib

kohus nõustuda taotluse esitajaga ja

jätta kinnipeetava vabastamata või

võib jätta taotluse rahuldamata ja

kinnipeetava vabastada tingimisi

enne tähtaega.

Keelendi muutmise ettepanekut ei

arvestata, kuna sellisel kujul so

selgem.

5 Märgime, et eelnõu seletuskiri ei kajasta sõnagagi

sellise eelnõukohase vabastamist keelava kohtu

otsustuse vaidlustamiskorda, pidades siinjuures silmas

ka seost Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 560 SE.

Antud selgitus. Eraldi vabastamise

korda eelnõuga ei looda.

Mittenõustumise korral esitab

kriminaalhooldusametnik

erakorralise ettekande kohtule.

Seletuskiri täiendatud.

6 Seletuskirja kohaselt ei kaasne seaduse jõustumisega

vajadust muuta rakendusakte. Kinnipeetava tingimisi

enne tähtaega vabastamise materjalide

ettevalmistamise korra (justiitsministri 12.08.2010

määrus nr 28) § 5 lg 1 kohaselt arvutab vangla

kinnipeetava vanglasse vastu võtmisel ja teeb

Antud selgitus. Kooskõlastuskirjas

viidatud määruse täiendamine on

töös. Eelnõuga täiendatakse

nimetatud korra volitusnormi, kuhu

on muuhulgas lisatud kinnipeetava

kinnipeetavale teatavaks karistuse täieliku

ärakandmise korral vanglast vabanemise kuupäeva,

samuti ka kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada

tema tingimisi enne tähtaega vabastamine

(elektroonilise valvega või ilma). Eelnõukohaste

muudatuste tegemisel tuleks ette näha, et vangla

arvutab ka kinnipeetava KarS § 76 lg-tes 1-1 ja 2-1 ning

§ 76-1 lg-s 2 sätestatud tähtajad. Vastasel juhul võib

jääda kohtu kohustuseks iga kord, otsustades

kinnipeetava vabastamise üle KarS § 76 lg 1 p-s 2, lg

2 p-s 2 ja § 76-1 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaegadel,

hakata hindama, kas järgmine vabanemise võimalus

oleks KarS § 76 lg-tes 1-1 ja 2-1 ning § 76-1 lg-s 2

nimetatud tähtaegadel, ehk kas juba tuleb ette kindlaks

määrata kinnipeetava vabanemise puhuks

kontrollnõuded ja kohustused. See omakorda

suurendaks kohtu töökoormust

vabastamise keelamise taotluse

esitamine. Seletuskiri täiendatud.

7 Eelnõukohase seadusega tehakse KarS-s, KrMS-s,

VangS-s ja KrHS-s muudatused, millega antakse

kriminaalhooldusametnikele võimalus kujundada

kriminaalhooldusaluse katseaega rohkem tema

vajaduste ja käitumise järgi ning reageerida

paindlikumalt katseaja ja käitumiskontrolli tingimuste

rikkumistele. Plaanis on anda

kriminaalhooldusametnikele õigus

kriminaalhooldusaluse nõusolekul talle kohtu määratud

kohustusi muuta, asendada või lisada. Kohustuste

tühistamine, katseaja pikendamine või lühendamine

ning vangistuse täitmisele pööramine jääb endiselt

kohtu ainupädevusse.

Teadmiseks võetud.

8 Seletuskiri nendib, et „luuakse võimalus, et süüdlase

nõusolekul saab kriminaalhooldusametnik kohustusi

muuta, asendada või lisada, mis vähendab nn

automaatse ennetähtaegse vabastamise puhuks

etteulatuvalt kohustuste määramisel kohtu võimalikku

muret valede kohustuste panemisega“. Õiguslikult on

äärmiselt küsitav kriminaalhooldajale antav õigus

eirata täitmiseks kohustuslikku kohtulahendit (KrMS §

409). N-ö valede kohustuste panemise tõenäosus ehk

pandud kohustuste muutmise vajadus on ilmselt

aktuaalne kõigis ennetähtaegse vabastamise

etappides.

Teadmiseks võetud.

9 Senist kriminaalhoolduse praktikat analüüsides oleks

võimalik kujundada seisukoht, kas ja kuidas kohus

kriminaalhooldaja ettepanekul juba katseaja tingimusi

määrates saaks jätta kriminaalhooldajale vajaliku

valikuruumi. Seletuskirja mõnda näidet kasutades: kui

kohustuseks on alkoholi biomarkeri testi tegemine üks

kord poole aasta jooksul, aga seda oleks vaja teha

sagedamini, siis võikski kohtulahendiga määrata testi

Teadmiseks võetud.

tegemise kohustuse nt vähemalt kord poolaastas või

kriminaalhooldusaluse nõusolekul sagedamini; kui

kohus on pannud kohustuse käia psühholoogi

vastuvõttudel, kuid pärast esimest vastuvõttu selgub, et

vaja oleks hoopis psühhiaatri abi, võiks kohustus olla

algusest peale sõnastatud viisil, et psühholoogi

soovitusel on hõlmatud ka psühhiaatri juures käimine.

Sama põhimõtet oleks piisavalt läbi mõeldes võimalik

rakendada ka kohustuste asendamise vajaduse

olukorras. Kriminaalhoolduse paindlikumaks muutmise

sisulist poolt seletuskiri praegu põhjalikumalt paraku ei

kajasta, mis teeb seetõttu raskemaks ka eelnõu kohta

arvamuse andmise.

10 Eelnõu sisaldab ka KarS § 75 lg 1 muudatust, mida

põhjendatakse järgmiselt: „Lisaks muudetakse KarS §

75 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ning KarS § 75

lõiget 3 selliselt, et ka kohus saaks paindlikumalt

läheneda käitumiskontrollile allutatud süüdlasele

kontrollnõuete määramisel. Kui siiani on saanud kohus

valida individuaalselt kohustusi ja on pidanud määrama

kõik KarS § 75 lõikes 1 nimetatud kontrollnõuded, siis

muudatuse tulemusel on võimalik lähtudes

konkreetsest isikust teha kontrollnõuetest valik.“

Sellega kontrollnõudeid (KarS §75 lg 1) puudutava

muutmisvajaduse selgitused piirduvad, toodud pole

ühtegi asjakohast näidet, rääkimata eelnõuga

kaasneda võivatest mõjudest. Seetõttu jääb õhku

küsimus, et millest lähtudes kohtud muudatuse

jõustudes peavad hakkama uut praktikat kujundama,

kas vajalik on kohtunike eelnev koolitus või piisab nt

juhendmaterjali koostamisest jne.

Võetud teadmiseks. Muudetud

eelnõu ja täiendatud seletuskirja.

Vajadusel tagatakse kohtunikele

koolitus või juhendmaterjal.

11 Lisaks ei nähtu seletuskirjast, kas on mõeldud

võimalusele anda kriminaalhooldusametnikule õigus

tühistada tema enda poolt kriminaalhooldusalusele

(nimetatu nõusolekul) määratud täiendavaid kohustusi.

Kui eelnõu seletuskirja järgi on

kriminaalhooldusametnikule laiemate õiguste andmise

üheks sihiks kohtute töökoormuse vähendamine, siis

jättes üksnes kohtule võimaluse tühistada

kriminaalhooldusametniku poolt määratud kohustusi, ei

leia see eesmärk maksimaalset ärakasutust. Ühtlasi

puudub põhjus, miks kriminaalhooldusametnikul ei

võiks olla pädevust tühistada ta enda määratud

kohustust, kui kohustuse vajadus ära langeb.

Antud selgitus. Kohustuse

tühistamise õigust

kriminaalhooldusametnikule ette ei

nähta, et vältida võimalikku

manipuleerimist hooldusaluste poolt,

seda olenemata kas kohustuse on

määranud kohus või

kriminaalhooldusametnik.

12 Ülevaatamist ja ühtlustamist vajab KarS § 69 lg 6, § 69-

2 lg 9, § 74 lg 4, § 76 lg 7, § 77 lg 3-1 ja § 87 lg 4

sõnastus osas, mis puudutab

kriminaalhooldusametnikule antavaid õigusi. Kui

seletuskirja kohaselt antakse

kriminaalhooldusametnikule õigus

Antud selgitus. Kooskõlastuskirjas

loetletud sätetes on ka kehtivas

seaduses ainult täiendavate

kohustuste panemine. Kohtu poolt

kohustuste kergendamine või

tühistamine (eelnõus muutmine,

kriminaalhooldusaluse kohustusi muuta, asendada või

lisada, siis osutatud sätted märgivad valdavalt ära vaid

ametniku õiguse kohustusi lisada. Teisisõnu, eelnõu

praegune sõnastus ei vasta täies mahus seletuskirjas

sisalduvatele selgitustele ehk korrigeerida tuleb kas

eelnõu või seletuskirja.

asendamine või tühistamine) on

reguleeritud KarS § 75 lõikes 3.

Eelnõuga järgitakse sama loogikat.

Kriminaalhooldusametnikule antavad

õigused sätestatakse uues lõikes 3-

1.

13 Eelnõuga laiendatakse kriminaalhooldusametniku

pädevust mh õigusega allutada kriminaalhooldusalune

tema nõusolekul elektroonilisele valvele (KarS § 69-2

lg 9, § 75 lg 2 p 9). Kehtiva elektroonilise valve täitmise

ja järelevalve korra (justiitsministri 22.02.2007 määrus

nr 1) § 2 kohaselt on kriminaalhooldusosakonna

pädevuses vaid arvamuse andmine elektroonilise

valve kohaldamise võimalikkuse kohta, elektroonilise

valve täitmise tagamine ja elektroonilise valve täitmise

üle järelevalve teostamine (p-d 1-1 , 2 ja 3). Kuna

tegemist on kriminaalhooldusametniku uue õigusega,

siis peaks seletuskirjas seda põhjendama. Praegu ei

ole seletuskirjas vastavat kommentaari või selgitust,

kuidas ametniku poolt kriminaalhooldusaluse

elektroonilisele valvele allutamine toimub või milline

dokument saab sellisel juhul täidetavaks dokumendiks.

Antud selgitus. Kooskõlastuskirjas

viidatud korda täiendatakse

vastavate sätetega.

14 Eelnõu eristab KarS § 75 lg 2 p 11 alusel süüdlasele

muu asjakohase kohustuse määramist, milline õigus on

kohtu kõrval ka kriminaalhooldusametnikul, ja süüdlase

ettepanekul talle KarS § 75 lg-s 2 sätestatust muu

kohustuse määramist, mida võib teha ainult kohus

(KarS § 75 lg 4). Seletuskirja kohaselt seisneb vahe

selles, et p-s 11 on muu asjakohase kohustuse all

silmas peetud kohustust, mis ei mahu mõne eelneva

punkti alla, kuid on seotud kuriteo toimepanemise

asjaolude ning süüdlase isikuga. Lõikes 4 on aga

silmas peetud sellist kohustust, mille lisamise

ettepaneku teeb süüdlane ise ja tegemist võib olla

igasuguse kohustusega, mis ei pea olema seotud

toime pandud teoga ega muul moel asjakohane (nt võib

süüdlane pakkuda, et ta lubab hakata tegelema

hommikujooksuga, veedab rohkem aega perega, viib

korteriremondi lõpule vms). Eelnõu seletuskirjas

puudub põhjendus, miks on KarS § 75 lg p 11 alusel

õigus kohustust lisada ka kriminaalhooldusametnikul,

aga KarS § 75 lg 4 alusel saab kohustuse määrata vaid

kohus. Lisaks vajab KarS § 75 lg 2 p 11 keelelist

toimetamist, kuna ei ühildu lõike 2 ülejäänud

punktidega.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja

muudetud.

15 Pakutud muudatuste taustal vajab läbimängimist nt

olukord, kus kriminaalhooldusametnik on

kriminaalhooldusaluse nõusolekul kohustusi muutnud

või lisanud, kuid kriminaalhooldusalune hiljem

muudatusega ei nõustu, nt väites, et mõistis

Antud selgitus.

Kriminaalhooldusametnik esitab

sellise juhtumi puhul kohtule

erakorralise ettekande sarnaselt

kriminaalhooldusametnikku või lisatava kohustuse sisu

valesti, mistõttu andis eksliku nõusoleku. Kas ja

millises menetluses saab kriminaalhooldusalune sel

juhul talle pandud kohustusi vaidlustada?

kehtivale korrale. Seletuskirja

täiendatud.

16 Seletuskirjas tuleks ka üldisemas vaates selgelt

kajastada seda, kuidas on tasakaalustatud ja kuidas

kontrollitakse kriminaalhooldusametniku tegevust talle

eelnõu kohase suurema pädevuse andmisel. Silma jäi

seegi, et muudatuste põhjendused lähtuvad

peaasjalikult kohtute koormuse vähendamise

eesmärgist, käsitlemata on aga muudatuste mõju

vanglateenistusele (võimalik koormuse kasv,

kriminaalhooldajate kohtade arv jmt).

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

19 Kui menetlusalune isik ei tasu talle kohtuvälise

menetleja määratud või kohtu mõistetud rahatrahvi,

nõuab selle sisse kohtutäitur täitemenetluse

seadustikus ette nähtud korras (vt eeskätt TMS § 199

jj). Kehtiv õigus näeb aga lisaks ette, et kui

täitemenetluses ei õnnestu rahatrahvi sisse nõuda,

teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse

rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku

tööga. Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku

tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul.

Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning

kuulatakse ära tema arvamus. Sellised

asenduskaristuse kohaldamise menetlused on küll

enamasti lihtsad, ent neid on võrdlemisi palju ja need

koormavad olulisel määral ennekõike kohtu

tugistruktuure. Näiteks on nii mõnigi kord aeganõudev

teha kindlaks süüdlase elukoht ja toimetada talle kätte

kohtukutse ning saavutada tema kohtusse ilmumine.

Ka kohtunike tööaja panustamine seda laadi küsimuste

lahendamisele ei ole otstarbekas. Arvestagem sedagi,

et väärteod on üldjuhul kergemad süüteod. Tasumata

rahatrahve on uue väärteo toimepanemise korral

võimalik arvestada isikule karistuse mõistmisel

asjaoluna, mis räägib tugevalt aresti kohaldamise

kasuks (kui uue väärteo sanktsioon selle ette näeb).

Soovi korral on võimalik seadust täiendada ka nii, et

kohus saaks isiku uut väärteoasja lahendades aresti

või üldkasuliku tööga asendada tema varasemad

tasumata rahatrahvid, kui nende täitmine ei ole

aegunud. Sel juhul jääks aga ära suur hulk

kohtumenetlusi, mille ainsaks sisuks on küsimus, kas

isikule väärteo eest kohaldatud, kuid tasumata

rahatrahv tuleb pärast edutut sundtäitemenetlust aresti

või üldkasuliku tööga asendada või mitte. See annaks

(maa)kohtute töökoormuse vaates tuntava kokkuhoiu.

Võetud teadmiseks. Ettepanek on

võetud täiendavaks analüüsimiseks

tulevikus.

Tartu Ringkonnakohus

1 Tartu Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada

arvamust karistusseadustiku muutmise ja sellest

tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

kohta, mis käsitleb muudatusi tingimisi ennetähtaegse

vangistusest vabastamist ning kriminaalhoolduse- ja

oportuniteedi täideviimist puudutavas. Üldiselt saame

seletuskirjas välja toodud põhjendustega nõustuda ja

eelnõus pakutud tingimisi vabastamise menetluse

reformi toetada. Soovime siiski märkida järgmist.

Teadmiseks võetud.

2 Põhiseaduse kohaselt mõistab õigust kohus.

Karistusõiguses on kohtumõistmise kõige selgemaks

väljenduseks karistus. Sellest lähtuvalt ei tohiks tekkida

võimalust, et mõni organ või isik saab kinnipeetu

vabastamise üle otsustada kohtust n-ö täielikult mööda

minnes. Nii oleks see ka juhul, kui keegi võiks teha

kurjategija vanglast vabastamise otsustuse nõnda, et

kohus seda otsustust kuidagi väärata ei saaks. Näib, et

praeguse eelnõu kohaselt kohtu selline keskne roll

säilib. Tõsi, üldreeglina sätestatakse, et kinnipeetav

vabaneb 2/3 või 3/4 karistuse ära kandmisel – ehk

justkui „sõidetakse üle“ kohtu otsusest, mille kohaselt

kuulub kandmisele kogu karistus. Samas aga on kohtul

võimalik ennetavalt selline 2/3 või 3/4 karistuse

kandmisele järgnev automaatne vabastamine ära

keelata. Eelnevast tulenevalt on selline

keelamisvõimalus kõigiti põhjendatud.

Teadmiseks võetud.

3 Samas jääb seaduseelnõu pinnalt ebaselgeks, millest

kohus sellise keelamise üle otsustades lähtuma peab.

Seletuskirjas märgitakse, et niisugune abinõu

võimaldab takistada nende isikute vabastamist, kes

pole vangistuse eesmärke saavutanud ja kujutaks isegi

oma vanglakaristuse lõppstaadiumis ühiskonnale ohtu.

Tartu Ringkonnakohtu hinnangul võiks sellise

määratluse lisada seaduse teksti. Nimelt tuleb

põhiseaduse (PS) kohaselt riigivõimu teostada

seaduse alusel (PS § 3 ls 1). Seletuskiri ei ole seadus.

Sellest lähtuvalt peaks seadus sisaldama vähemalt

mingeidki (üldisi) suuniseid selle kohta, millest lähtuvalt

mingi otsustus teha tuleb. Seega võikski kaaluda

näiteks seaduse täiendamist klausliga, et otsustuse

kinnipeetava tingimisi vabastamise keelamise kohta

teeb kohus tulenevalt sellest, kas isik kujutab endast

„ühiskonnale ohtu“ või mitte

Arvestatud osaliselt.

Kooskõlastuskirjas soovitatud

juhised on lisatud VangS §-i 76

vabastamise keelamise taotluse

esitamise juurde. Kohtule

otsustamiseks eraldi kriteeriume ei

sätestata.

4 Niisamuti – või alternatiivselt – võiks mõelda ka

seaduse täiendamise peale selle osas, millest lähtuvalt

kohus üleüldse tingimisi vabastamise otsuse teeb.

Praegu öeldakse KarS § 76 lg-s 4 küll seda, milliseid

aspekte kohus vabastamist kaaludes arvesse võtma

peab, aga pole mingit infot selle kohta, milline on see

sisuline küsimus, mille kohus neid aspekte arvesse

Vt eelmist kommentaari.

võttes lahendama peab. Riigikohus jõudis mõne aasta

eest seisukohale, et tuleb prognoosida uute kuritegude

ohtu. Näib, et see uute kuritegude oht võiks olla

seesama, mida praeguses seletuskirjas nimetatakse

ohuks ühiskonnale. Seetõttu võiks selle seadusse

lisada umbes nõnda: „§ 76 lg 4: Tingimisi enne

tähtaega vabastab kohus vangistusest süüdlase,

kellest lähtuv oht ühiskonnale on piisavalt madal. Selle

ohu taset hinnates arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski

vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda

sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema

elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.“

5 Saab nõustuda sellega, et vangistuse järgne

kriminaalhooldus aitab kaasa kurjategija edaspidisele

õiguskuulekale elule. Siiski ei saa eeldada, et ka

edaspidi jääb ennetähtaegselt vabastatute

retsidiivsusmäär vaid 16% (seletuskirja lk 14) peale.

Kui eeldada, et kohtud on retsidiivsusriski

prognoosinud kasvõi mõnevõrra õigesti, peaks

retsidiivsusmäär ilmselt mõnevõrra tõusma, sest

vanglast vabanevad automaatselt ka mõned sellised

inimesed, kes kujutavad endast kõrget uute kuritegude

ohtu ja keda kohtud ei vabastaks – ja kes pärast

vabanemist hakkavad panema toime kuritegusid.

Teadmiseks võetud.

6 Juhime tähelepanu sellelegi, et käitumiskontrolli

rakendamine ei pea tingimata eeldama inimese

ennetähtaegset vabastamist: KarS § 87-1 näeb ette

karistusjärgse käitumiskontrolli. Tõsi, see eeldab

praegu väga rangeid nõudeid. Samas ei pruugiks see

nõnda olla. Näiteks Saksamaal on karistusjärgse

käitumiskontrolli (kriminaalhoolduse) rakendamine

võimalik küllaltki paljudel juhtudel (vt sealse

karistusseadustiku § 68 jj.). Eestiski oleks mõeldav

seadusemuudatus, mille kohaselt hakataks lõpuni

kantud vangistuse puhul rakendama käitumiskontrolli

senisest märksa enam.

Teadmiseks võetud.

7 Kuivõrd edaspidi vangla hinnangu roll vabastamise üle

otsustamisel suureneb, peaks vangla panustama

sellele, et need hinnangud oleksid kvaliteetsed. Seni

see kahjuks tihtipeale nii olnud ei ole: kohtud on

korduvalt teinud vanglatele etteheiteid, et pole võimalik

mõista, mille alusel n-ö retsidiivsusprotsendid tekivad,

miks ei toeta vangla mõne „madala

retsidiivsusprotsendiga“ inimese vabastamist jne.

Teadmiseks võetud.

8 Võiks kõrvaldada ühe ilmselge vea senises seaduses.

KarS § 77 lg 2 on sõnastatud nii: „Käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku tingimisi

ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse käesoleva

seadustiku § 76 lõikes 4 sätestatut.“ KarS § 77 ei

kõnele tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, vaid

eluaegset vangistust kandva inimese tingimisi

vabastamisest (mingit vangistustähtaega ei ole). Niisiis

võiks sõna „ennetähtaegsel“ välja jätta.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja

täiendatud.

9 Väga tervitatav on see, et edaspidi ei pea kohus enam

tegelema n-ö kriminaalhoolduslike kõrvalasjadega, st

kohtu pädevusse jäetakse vaid olulised otsustused.

Teisest küljest tuleb tagada, et niisugused olulised

otsustused jääksid tõepoolest kohtu teha – mitte

kriminaalhooldaja pädevusse. Vastasel korral saaks

kriminaalhooldaja liigse otsustusõiguse inimese

vabaduste üle ja see võiks olla mh problemaatiline

tulenevalt põhiseaduse § 146 ls-st 1, mille kohaselt

mõistab õigust ainult kohus.

Teadmiseks võetud.

Harju Maakohus

1 Tänan võimaluse eest esitada arvamus

karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate

teiste seaduste muutmise seaduse (muudatused

seoses ennetähtaegse vabanemise,

kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) eelnõule.

Eelnõuga tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele

arvmusi Harju Maakohtu kohtunikelt. Arvamustes

toodud arvamused ja tähelepanekud on alljärgnevad.

Teadmiseks võetud.

2 Seadusandja plaan ajakohastada tingimisi enne

tähtaega vabanemise (TEV) regulatsiooni on tervitatav.

Muudatuste eesmärgiks on tõsta õigusselgust, tagada

õigussüsteemi efektiivsem toimimine ning vähendada

koormust kohtutele juhtumites, kus ennetähtaegne

vabastamine võiks toimuda selgete eelduste täitumisel.

Samuti on loogiline, et riik otsib võimalusi

süsteemsemaks lähenemiseks kinnipeetavate

taasühiskonnastamisel ja riskide maandamisel.

Teadmiseks võetud.

3 Probleemseks ning kaalumist vajavaks võib samas

pidada asjaolu, et muudatuse kohaselt otsustab

vabastamise faktiliselt vangla või prokuratuur, mitte

kohus. See lähenemine vähendab kohtuliku kontrolli

olulisust ja võib viia subjektiivsete hinnangute põhjal

tehtavate otsusteni. Vangla hinnang kinnipeetava

vabastamise otstarbekuse kohta võib sõltuda isiku

üldisest käitumismuljest, mitte tegelikust ohust

ühiskonnale. See loob ohu, et meeldivalt käituv, ent

ohtlik isik vabastatakse, samas kui vähem meeldiv,

kuid tegelikult väheohtlik inimene jäetakse kinni. Selline

Antud selgitus. Eelnõuga tehtavad

muudatused puudutavad

ennetähtaegset vabastamist

vangistuse hilises faasis, mõnikord

paar kuud või paar päeva enne

karistuse ärakandmist. Selles etapis

ei ole enam otstarbekas kohtu

täiendav koormamine. Kohus saab

eelnevalt suunata vangla tegevust

sellega, kui avaldab oma arvamust

viimase nn tavalise ennetähtaegse

vabastamise menetluse käigus, mil

praktika kahjustab õiguskindlust ja võrdsuse

põhimõtet.

kohus peab määrama etteulatuvalt

katseaja, kohustused ja

kontrollnõuded.

4 Eelnõus ei ole selgelt määratletud, milliste objektiivsete

kriteeriumite alusel vangla või prokuratuur saavad

otsustada vabastamise peatamise üle. Selline

määramatus loob aluse meelevaldseks ja

ebaühtlaseks kohtlemiseks. Praegune praktika näitab,

et prokuratuur ei täida sisulist kontrolli vangla

ettepanekute üle, vaid pigem vormistab need

automaatselt. Prokuratuuril puudub nendes

küsimustes iseseisev seisukoht ning see on tihedalt

seotud vangla hinnangutega, mis veelgi suurendab

ohtu, et otsused ei ole piisavalt kaalutletud ega

sõltumatud.

Antud selgitus. Kooskõlastuskirjas

viidatud kriteeriumid on lisatud

VangS §-i 76 vabastamise keelamise

taotluse esitamise juurde. Kohtule

otsustamiseks eraldi kriteeriume ei

sätestata. Vt ka Tartu

Ringkonnakohtu arvamust punktis 3

ja vastust sellele.

5 Samuti ei taga uus kord automaatse vabastamise

võrdset rakendamist kõikide kinnipeetavate suhtes. Kui

vabastamise küsimuses kehtivad erandid, mille

otsustamine on vangla ja prokuratuuri käes, on alust

arvata, et süsteem ei toimi kõigi suhtes ühetaoliselt.

See loob soodsa pinnase manipuleerimiseks ja

ebavõrdseks kohtlemiseks, mida tuleb vältida. Senises

praktikas on esinenud juhtumeid, kus vangla on

toetanud tingimisi enne tähtaega vabastamist ka siis,

kui isikul puudus kindel elukoht, tal oli rohkelt

distsiplinaarkaristusi ja vabastamise põhitingimused ei

olnud täidetud. Seega ei saa pidada vangla hinnanguid

alati usaldusväärseks ja objektiivseks, mis omakorda

seab kahtluse alla muudatuse õiguspärasuse ja

toimivuse.

Teadmiseks võetud. Vt ka eelmist

kommentaari.

6 Et tagada õiglane ja läbipaistev vangistuspoliitika, võiks

kaaluda ettepanekut vabastada kõik kinnipeetavad

automaatselt seaduses ettenähtud karistuse osa

kandmise järel, ilma erisuste ja eranditeta. Samas

muutub sellisel juhul muutub küsitavaks vajadus

lühimenetluse järele, millega karistust vähendatakse

1/3 võrra enne vangistuse määramist – tekiks olukord,

kus karistust vähendataks justkui topelt.

Teadmiseks võetud.

7 Samuti avaldati arvamust, et kinnipeetavate käitumise

reguleerimiseks tuleb rohkem kasutada selgeid ja

rangeid distsiplinaarkaristusi vanglasiseselt. Kui

kinnipeetav rikub korduvate rikkumistega

vanglareegleid, tuleks talle määrata reaalne karistus (nt

kartser), mis annaks selge signaali käitumise

vajalikkusest. Selline lähenemine on aus ja välistab

võimaluse, et vabastamise üle otsustatakse sisuliselt

käitumise põhjal ilma objektiivse aluskontrollita.

Teadmiseks võetud.

8 Mis puudutab eelnõus sisalduvaid kriminaalhoolduse

korraldust puudutavaid muudatusi, siis nende

ettepanekutega ollakse täielikult nõus.

Teadmiseks võetud.

Tartu Ülikooli õigusteaduskond

1 Justiits- ja digiministeerium on esitanud Tartu Ülikooli

õigusteaduskonnale karistusseadustiku muutmise ja

sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (muudatused seoses ennetähtaegse

vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga)

arvamuse avaldamiseks. TÜ karistusõiguse osakond

tänab ministeeriumit kaasamise eest. Märgime, et meie

hinnangul on eelnõu veel toores ning vajaks täiendavat

analüüsi järgmistel põhjustel.

Teadmiseks võetud.

2 Kuigi eelnõus on väljatöötamiskavatsuse koostamata

jätmist põhjendatud kiireloomulisusega ja viimast

omakorda riigieelarvega seotusega (lk 2 ja 3), puudub

eelnõus selgelt jälgitav arvutus- ja analüüsikäik selle

kohta, milline on eelnõu potentsiaalne mõju

riigieelarvele. Paljud eelnõud mõjutavad ühel või teisel

viisil riigieelarvet, mistõttu tuleks võimalusel vältida

liigkergekäelist viitamist sellest tulenevale võimalusele

jätta väljatöötamiskavatsus koostamata.

Teadmiseks võetud.

3 Arvestades, et eelnõu sisaldab põhimõttelist

muudatust – automaatse ennetähtaegse vabastamise

süsteemile üleminekut, mõjutab see eelduslikult

turvalisust ja ühiskondlikke hoiakuid. Sellest johtuvalt

vajab selline eelnõu ühiskondlikku heakskiitu.

Karistamissüsteem on alati kõrgendatud avaliku huvi

tähelepanu all ning arvukad uuringud protseduurilise

õigluse valdkonnas (nt T. R. Tyleri kästlus, nt

Procedural Justice, Volumes I and II, Rotledge 2005)

viitavad sellele, et üldine õiguskuulekus sõltub

ühiskonna liikmete usust õigussüsteemi ja usaldusest

selle süsteemi vastu, mis omakorda sõltub mh sellest,

kui legitiimseks peavad ühiskonnaliikmed

otsustusprotsesse. On tõsi, et kuivõrd karistussüsteem

on paljude ühiskonnaliikmete jaoks küllaltki

emotsionaalne teema, võib ja peabki seadusandja

põhjendatud juhtudel n-ö avalikust arvamusest irduma.

Siinkohal on aga rõhk sellel, et seadusandja peab

valikuid kaaluma ja langetatud otsust ka põhjendama.

Eelnõu seletuskirjast selliseid kaalutlusi ja põhjendusi

ei nähtu. Esitame enda väite tõestamiseks järgmise

arutluskäigu

Antud selgitus. Tegemist ei ole

automaatse ennetähtaegse

vabastamisega. Automaatse

vabastamise korral ei toimuks

täiendavat hindamist vanglas ning

puuduks vabastamist pidurdav

süsteem. Mõlemad nimetatud

komponendid on eelnõus olemas.

Praktikas võib juhtuda, et vangla

tegevus on pigem konservatiivne ja

vabastamist püütakse keelata

rohkem. Eelnõuga kavandatavad

muudatused puudutavad

kinnipeetavaid, kellel on jäänud

karistuse lõpliku ära kandmiseni

väike aeg, v-olla mõni kuu või mõni

päev. Kehtiva seaduse alusel

vabaneksid need inimesed ilma

igasuguse järelevalve ja toeta,

muudatus võimaldab neid vabastada

kriminaalhoolduse järelevalve alla

kasvõi lühikeseks ajaks ja so

ühiskonna vaatest kindlasti

positiivne.

4 Põhjust ei ole vastu vaielda sellele, et ennetähtaegne

vabanemine koos kriminaalhooldusega on eelduslikult

süüdlase jaoks sujuvam naasmine ühiskonnaellu.

Teadmiseks võetud.

Seega võiks tõepoolest olla sanktsioonisüsteemi

eesmärgiks võimalikult palju vanglast vabanenuid

sellisele kontrollile ka mõneks ajaks allutada. Küll aga

ei ole selle eesmärgi saavutamiseks ainuvõimalik

lahendus automaatne vabanemine koos vanglapoolse

„hädapiduriga“. Võiks ka olla ju teistpidi: teatud tähtaja

möödumisel toimetatakse kõik kinnipeetud kohtuniku

ette ja kohtunik otsustab, kas isik vabaneb või mitte (n-

ö automaatne vabanemine „katapuldiga“). Eelnõus

puudub veenev selgitus, miks valitud on „hädapiduri“

variant, seda mh arvestades ka järgnevalt käsitletud

„hädapiduri“ süsteemiga seotud probleeme.

5 Võib eeldada, et automaatne vabanemine

„hädapiduriga“ võiks olla kohtusüsteemi seisukohalt

odavam lähenemine, sest kohtul pole sellisel juhul vaja

iga kinnipeetava kohta kellel tähtaeg on saabunud,

eraldi vabastamisotsust langetada. Motiveerivalt võib

selline lähenemine mõjuda süüdlasele, kes võib

vahetumalt tunnetada, et „kui ma nüüd korralikult

käitun, mu vabanemisele kätt ette ei panda”. Küll aga

tekib siin süsteemi efektiivsuse kõrval hoopis teine ja

sisulisem argument: süsteemi usaldusväärsus. Nimelt

sõltub sellisel juhul vabastamise praktika kujunemine

suures ulatuses vanglasüsteemist: nende isikute

vabanemist, kellele vangla kätt ette ei pane, kohus ei

kontrolli, nende isikute, kellele paneb, kontrollib.

Puudub igasugune alus järeldada, et vangla teeb

otsustuse selle kontingendi osas, kellele ta kätt ette ei

pane, usaldusväärse metoodika põhjal.

Vanglateenistuses on praegu teadaolevalt

riskihindamise vahendina kasutusel Suurbritanniast üle

võetud OASys (Offender Assessment System), millele

tuginemise osas on kohtud, sealhulgas Riigikohus

olnud varasemalt kriitilised. Riigikohtu hinnangul ei saa

OASys´e tulemustele ennetähtaegse vabastamise

menetluses tugineda (RKKKm nr 1-09-14104). Kui

vangla pole seni suutnud selgitada oma kasutatava

vahendi metoodikat ega psühhomeetrilisi omadusi,

jääb paratamatult mulje, et inimesed, kes vanglas

riskihindamisi läbi viivad ei mõista selle tegevuse sisu.

Ka teaduskirjanduses on OASyst kritiseeritud, kuna

selle statistilise mudeli ennustav valiidsus (kas

ennustab korrektselt õigusvastast käitumist) on

kaheldav nii üldise õigusvastase käitumise kui

vägivallariski puhul. Olgu toonitatud, et Suurbritannias

kasutatakse pikema karistusega raskemate

isikuvastaste kuritegude sooritajate ennetähtegse

vabastamise puhul riskihindamisel lisaks OASys´ele ka

valiidsemaid mõõdikuid nagu VRAG ja HCR-20 V3.

Niisuguses olukorras ei ole mõeldav, et vangla jätkab

senist riskihindamise praktikat, kuid seletuskirjast ei

Antud selgitus. Kehtiva seaduse

alusel kontrollib kohus tingimisi enne

tähtaega vabastamist mitmel korral

kui ta keeldub kinnipeetavat

ennetähtaegselt vabastamast. Sama

loogika jääb alles. Eelnõu kohaselt

peab kohus viimasel korral nö

tavalise ennetähtaegse vabastamise

menetluse ajal määrama

etteulatuvalt nn automaatse

vabastamise ajaks katseaja,

kontrollnõuded ja kohustused. Kui

vajadust nö hädapidurit tõmmata ei

ole, siis vabastatakse kinnipeetav

eelnevalt kohtu poolt määratud

tingimustel.

ilmne süsteemset plaani, kuidas vanglasüsteem või ka

prokuratuur peaksid oma „hädapiduri“ tõmbamist

põhjendama, kuigi neil lasub see kohustus.

Seletuskirjas on toodud välja, et vangla ja prokuratuur

oskavad konkreetse kinnipeetava osas teha kõige

paremini prognoose eri- ja üldpreventsiooni eesmärke

silmas pidades, kuid tuleb teadvustada, et

eriteadmised korduva õigusvastase käitumise osas

tulevad siiski käitumis- ja närviteaduse valdkonnast.

Teadupärast on olemas laialt aktsepteeritud ja tõendust

leidnud metoodikaid, vahendeid ja mudeleid, mis

saaksid anda ennetähtaegse vabastamise kontekstis

tõenduspõhiste prognoosotsuste tegemiseks hea

pinnase. Üks sellistest vahenditest on käesolevalt Eesti

kinnipeetavate valimil valideerimisel, kuid

Justiitsministeerium ei ole selle vastu huvi üles

näidanud vaatamata korduvatele pakkumistele.

Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et tõenduspõhine ja

tasemel korduva õigusvastase käitumise riski

hindamine nõuab vastavat haridust ja väljaõpet ning

sageli eriteadmisi psühholoogias ja

psühhopatoloogias. Rõhutame siinkohal,

kohtupraktika, mis on avalik, läheb sammsammult

tõenduspõhisema riskihindamise teed, kaasates

otsustusprotsessi valdkonna eksperte. Seetõttu on

alust arvata, et nende süüdlaste puhul, kes

„hädapiduri“ tõmbamise korral kohtu ette jõuavad, saab

risk adekvaatse(ma)lt hinnatud ja ohtlikkus või selle

puudumine järeldatud. Kui eelnõus kirjeldatud

automaatse vabastamise süsteem peaks vastu

võetama, annab see küll avalikkusele täiendavad

argumendid nõudmaks vanglasüsteemi

läbipaistvamaks muutumist ennetähtaegse

vabastamise valdkonnas riskihindamise metoodika

osas ning vanglas riski hindamise süsteemi kvaliteedi

tõusu. Siiski oleks korrektne, kui asi käiks selles

järjekorras, et kõigepealt vanglasüsteem ennast

tõestab ja alles siis antakse talle selle põhjal

ulatuslikum diskretsioon selles valdkonnas. Kuigi

iseäranis peaks riskihindamise süsteem olema

kvaliteetne isikute puhul, kes on toimepannud raskeid

isikuvastaseid kuritegusid (siin on üksikisiku ja

ühiskonna jaoks kaalul kõige rohkem), tuleks pikas

perspektiivis püüelda kogu süsteemi kvaliteedi

tagamise poole. Õigusriigile on kohane teha otsuseid

tuginedes tõenduspõhistele alustele.

6 Kui „hädapiduri“ tõmbamine jääb vangla kanda, siis

arvestada tuleb sellega, et praktikas on esinenud

juhtumeid, kus nii vangla kui ka prokuratuur toetavad

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, ent kohus

jääb siiski eriarvamusele ning ei rahulda vastavat

Antud selgitus. Eelnõusse on lisatud

VangS §-i 76 juhised vanglale

vabastamise keelamise taotluse

esitamiseks. Kohtule otsustamiseks

taotlust. Sellised juhtumid päädiks eelnõu valguses

süüdlase vabastamisega. Seega kerkib eelnõuga

kavandatava süsteemi puhul oluline õiguspoliitiliselt

oluline küsimus: kas vanglale ja prokuratuurile ei ole

kavandatava süsteemi raames antud liialt suur ning

sisuliselt kontrollimatu kaalutlusõigust? See omakorda

võib hakata mõjutama kinnipeetavate või

süüdistatavate kriminaalmenetluslikku käitumist.

Näiteks võib kujuneda arusaam, et koostöö

õiguskaitseasutustega – sh ütluste andmine või

kokkuleppemenetlusega nõustumine - suurendab

tõenäosust hilisemaks ennetähtaegseks

vabanemiseks. Selline arusaam võib tekitada ootusi ja

sõltuvusmehhanisme, mis ohustavad isiku tegelikku

menetlusautonoomiat ja võivad vähendada

kriminaalmenetluse neutraalsust. Seega võib

ennetähtaegse vabastamise küsimusel olla hoopis

laiem mõju ning ka nimetatud aspekte tuleks eelnevalt

analüüsida.

eraldi kriteeriume ei sätestata,

kohtule kehtivad samad juhised.

7 Seoses automaatsete ennetähtaegse vabastamise

tähtaegadega, mis on sätestatud KarS §-s 76 tekib

mitmeid küsimusi, mh: miks just sellised tähtajad, miks

selline võimalus on kõigi, ka raskemate kuritegude

puhul. Paha ei oleks siin teinud võrdlev analüüs, mis

oleks andnud aimu sellest, kuidas asjad käivad teistes

riikides.

Antud selgitus. Eelnõuga

kehtestatavad tähtajad järgivad

senist KarS § 76 loogikat.

8 Kui mingit süsteemi kujundatakse ümber märksõnade

efektiivsus, positiivne mõju siseturvalisusele jne

valguses, ootaks lisaks võrdlevale analüüsile ka

konkreetseid arvutuskäike, millele sai tähelepanu

juhitud eespool, aga ka nt asjakohaseid viiteid

teaduskirjandusele, mh, kuid mitte ainult

psühholoogiaalasele teaduskirjandusele.

Teadmiseks võetud. Seletuskirja

täiendatud.

9 Eelnevast lähtudes palume mitte mingil juhul eelnõuga

sellisel kujul edasi minna ega teha kõnealuseid

ühiskonna jaoks äärmiselt olulisi muudatusi

kiirustades. Kuigi idee nende muudatuste taga on üllas,

ei ole põhjenduste puudumine ega mõjude

analüüsimata jätmine demokraatlikule ühiskonnale

kohane õigusloome praktika ega toeta ühiskondlikult

tundliku teema vastuvõtmist avalikuse poolt. Eelnõul

võib olla rida väga problemaatilisi mõjusid, mida

käsitlesime eespool. Käesoleva eelnõu temaatika

puhul tuleks alustada väljatöötamiskavatsusega ning

sealt liikuda soovi korral edasi, toetades ettepanekuid

adekvaatse analüüsiga.

Teadmiseks võetud. Pärast

kooskõlastust tehtud täiendavaid

arutelusid asjaosalistega ja vastavalt

kooskõlastusel esitatud soovitustele

on eelnõu ja seletuskirja täiendatud

ning parandatud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Kooskõlastustabelid 4) Rakendusaktide kavandid

Meie 30.03.2026 nr 8-1/8040-4

Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks

tunnistamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND 1

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

2026 nr

Justiits- ja Digiministri määruste muutmine seoses karistusseadustiku, karistusregistri

seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseadustiku muutmise ning

kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadusega

Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 441 lõike 3, § 66 lõike 11, § 68

lõike 4 ja § 71 lõigete 73 ja 8, § 105 lõigete 11 ja 2, § 1055 lõike 9 ning § 1131 lõike 2 alusel.

§ 1. Justiitsministri 31. detsembri 2012. aasta määruse nr 67 „Indikaatorvahendi

kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide

tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestamine” muutmine

Justiitsministri 31. detsembri 2012. aasta määruse nr 67 „Indikaatorvahendi kasutamise ning

kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste

protokolli vormi kehtestamine“ preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 10416 lg 4 alusel.”.

§ 2. Justiitsministri 5. septembri 2001. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas”

muutmine

Justiitsministri 5. septembri 2001. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas” tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „läbiotsimise” sõnadega „, läbivaatuse,

turvakontrolli”;

2) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „läbiotsimine” sõnadega „, läbivaatus

ja turvakontroll”;

4) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõna „väljasõidutunnistuse” sõnaga „käskkirja” alusel;

5) määruse 4. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„4. peatükk

Läbiotsimine, läbivaatus ja turvakontroll”;

6) paragrahvi 31 pealkirjas asendatakse sõna „läbiotsimine” sõnaga „läbivaatus ja

turvakontroll”;

7) paragrahvi 31 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega teha turvakontrolli või läbi vaadata

vanglasse sisenevat ja vanglast väljuvat isikut või vanglas viibivat isikut.”;

8) paragrahvi 31 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „läbi ei otsita” sõnadega „turvakontrolli

ei tehta ja läbi ei vaadata” ja sõna “teostamiseks” sõnaga “tegemiseks”;

9) paragrahvi 31 lõikes 11 asendatakse sõnad „läbi otsimata” sõnadega „läbi vaatamata või

turvakontrolli tegemata”;

10) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse sõnad „läbi otsida” sõnadega „turvakontrolli teha või

läbi vaadata”;

11) paragrahvi 31 lõike 21 esimeses lauses asendatakse sõnad „läbi otsima” sõnadega „läbi

vaatama ja turvakontrolli tegema” ja teises lauses sõnad „läbi otsimata” sõnadega „läbi vaatama

ja turvakontrolli tegemata”;

12) paragrahvi 31 lõikes 3 asendatakse sõna „läbiotsimist” sõnadega „turvakontrolli või

läbivaatust”;

13) paragrahvi 31 lõige 31 sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Vanglateenistuse ametnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku, kellele

on õigus turvakontrolli või läbivaatust teha, tegema seda viisil, mis välistab isiku sisenemise

vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Turvakontrolli ja läbivaatust peab tegema viisil, mis

austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.“;

14) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse sõna „läbiotsimisest” sõnadega „turvakontrollist või

läbivaatusest”;

15) paragrahvi 31 lõikes 5 asendatakse sõna „läbiotsimise” sõnaga „turvakontrolli”;

16) paragrahvi 32 pealkirjas ja sissejuhatavas lauses asendatakse sõna „läbiotsimine” sõnaga

„turvakontroll” vastavas käändes;

§ 3. Justiitsministri 12. august 2010. aasta määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne

tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ muutmine

1) paragrahv 1 täiendatakse pärast sõnu “teavitamise kord” lauseosaga “ning antakse vanglale

võimalus edastada kohtule ettepanek kinnipeetava katseajaga tingimisi ennetähtaegse

vabastamise keelamiseks“;

2) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

㤠21. Kohtule materjalide mitteedastamine

Kui vangla leiab, et kinnipeetav on saavutanud vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 76

lõikest 8 tulenevalt vangistuse eesmärgid ning otsustab mitte keelata kinnipeetava vabastamist,

siis vangla kohtule käesoleva määruse §-s 2 loetletud materjale ei edasta.“

3) määruse § 5 lõike 1 punkti 3 lõpus olev kirjavahemärk „.“ asendatakse „;“;

4) määruse § 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kuupäeva, millal tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamine allutamisega käitumiskontrollile.“

5) määruse § 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(5) Hiljemalt 30 päeva enne käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud kuupäeva, teeb

kontaktisik kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise osas allutamisega

käitumiskontrollile.“

6) määruse § 9 lõiget 2 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmiselt:

„71) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise võimaluse avanemise kuupäev

allutamisega käitumiskontrollile;

72) karistusjärgse käitumiskontrolli võimaluse avanemise kuupäev;“

7) määruse § 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva määruse §-s 2 tehtud otsusest teavitatakse prokuratuuri.“

§ 4. Justiitsministri 06. detsembri 2001. aasta määruse nr 92 „Tallinna Vangla

põhimäärus” muutmine

Justiitsministri 6. detsembri 2001. aasta määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus” preambul

sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 1047 lg 2, § 105 lõigete 11 ja 2

ning § 111 lõike 3 alusel.”.

§ 5. Justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli

tegemine” muutmine

Justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli tegemine” § 7

lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „otsustatakse” sõnadega „ja isik, kellega kohtumise lubamist

väljaspool vanglat vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse”.

§ 6. Justiitsministri 06. detsembri 2001. aasta määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus”

muutmine

Justiitsministri 6. detsembri 2001. aasta määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus” preambul

sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 105 lõigete 11 ja 2 ja § 111

lõike 3 alusel. ”.

§ 7. Justiitsministri 30. novembri 2000. aasta määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri”

muutmine

Justiitsministri 30. novembri 2000. aasta määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja

kriminaalhooldusseaduse“:

2) määruse preambulit täiendatakse pärast sõnu „§ 8 lõike 1“ sõnadega „, § 11 lõike 4“;

3) paragrahvid 591-593 tunnistatakse kehtetuks;

4) määrust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses:

“21. Peatükk

PÖÖRDUMISTE LAHENDAMINE

§ 21. Kinnipeetava pöördumise suuline lahendamine

(1) Pöördumise lahendamisel vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 12 lõigetes 1 ja 2

nimetatud juhul, loetakse väheintensiivselt riivavaks eelkõige järgmisi pöördumisi:

1) vangla tegevusega seotud pöördumine, mis ei puuduta otseselt kinnipeetava põhiõigusi- või

vabadusi;

2) vangla olmeküsimusi puudutav pöördumine, millest ei nähtu piiranguid, mis ületaksid

tavapäraseid vangistusega seotud piiranguid;“

5) paragrahvid 84-841 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 69 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Lühiajalise väljasõidu või paragrahvi 22 lõikes 1 nimetatud soodustuse kohaldamise ajaks võib

vangla anda kinnipeetavale kaasa tema isikut tõendava dokumendi.”;

7) paragrahvis 86 asendatakse sõna „väljasõidutunnistusel” sõnaga „käskkirjas”;

8) paragrahvid 88, 96, 968 ja 112 tunnistatakse kehtetuks;

9) määruse lisad 7 ja 71 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Justiitsministri 23. juuli 2013. aasta määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule

esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja

valik“ muutmine

Justiitsministri 23. juuli 2013. aasta määruses nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad

nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse sõnad „vangistusseaduse § 1131 lõigete 2 ja 3“ sõnadega

„vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 1048 lõike 3, § 1131 lõigete 2 ja 3“;

2) määrust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

„31. peatükk

Kriminaalhooldajale ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale esitatavad nõuded

1. jagu

Kriminaalhooldusametnikule, nooremametnikule, kriminaalhooldusabilisele ja

kriminaalhooldusosakonna juhatajale esitatavad nõuded

§ 361. Haridus

(1) Kriminaalhooldusametnik, sh vanemkriminaalhooldusametnik ja

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik peavad olema läbinud rakendusliku või

akadeemilise kõrghariduse.

(2) Kriminaalhooldusametniku, sh vanemkriminaalhooldusametniku ja

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku nõuetele vastavaks hariduseks loetakse

rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus, mis on omandatud riiklikult akrediteeritud õppekava

alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrusega nr 62 „Kõrgharidusstandard”

kehtestatud õppekavagruppidele järgmiselt:

1) sisekaitse õppekavagrupi korrektsiooni ja politseiteenistuse õppekava;

2) sotsiaalteaduste õppekavagrupi sotsioloogia või sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

õppekava;

3) sotsiaalteenuste õppekavagrupi õppekava, välja arvatud sotsiaalse ettevõtluse ja tervisejuhi

õppekava;

4) psühholoogia õppegrupi õppekavad;

5) õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppegrupi õppekavad;

6) õiguse õppegrupi õppekavad.

(3) Kriminaalhooldusametniku, sh vanemkriminaalhooldusametniku ja

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku, nõuetele vastavaks hariduseks loetakse iga

rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus, kui lisaks sellel erialal nõutavale õppekavale on

saadud piisav töökogemus kriminaalhooldustööd toetaval alal ning isikul on

kriminaalhooldusametnikule sobivad isiksuseomadused, oskused ja teadmised ning ta on

valmis läbima kriminaalhooldusametniku väljaõppeprogrammi.

(4) Nooremametnik peab olema läbinud keskhariduse.

(5) Kriminaalhooldusosakonna juhatajal peab olema rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus.

§ 362. Töökogemus

Kriminaalhooldusosakonna juhatajaks võib saada isik, kellel on Vabariigi Valitsuse 19.

detsembri 2012. a määruse nr 114 „Ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele

esitatavad nõuded” § 3 lõikes 2 sätestatud töökogemus.

§ 363. Isikuomadused

(1) Kriminaalhooldusametnikuks, vanemkriminaalhooldusametnikuks,

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodikuks, nooremametnikuks, kriminaalhooldusabiliseks

ja kriminaalhooldusosakonna juhatajaks võib nimetada isiku, kellel on kriminaalhooldustööks

vajalikud kõlbelised omadused.

§ 364. Nõuded võõrkeeleoskusele

(1) Kriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik,

vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik ja kriminaalhooldusosakonna juhataja vähemalt ühe

võõrkeele oskus peab vastama tasemele B2.

§ 365. Nooremametniku roll kriminaalhoolduses

(1) Nooremametnik on isik, kelle ülesanne on toetada kriminaalhooldajaid kontrollnõuete ja

kohustuste täitmise järelevalve toimingutes.

(2) Nooremametnik võib teha juhtumikorralduslikku tööd isikute suhtes, kelle suhtes on

kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus määranud kriminaalmenetluse

seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille täitmist korraldatakse

kriminaalhooldusosakonnas.

(3) Nooremametniku tööülesanded, mida täitval ametnikul ei pea olema rakenduslikku või

akadeemilist kõrgharidust, on järgmised:

1) üldkasuliku töö korraldamine ja läbiviimine, järelevalve teostamine, vajalike dokumentide

koostamine ja esitamine ning vangiregistri täitmine;

2) alkoholi- ja narkojoobe kontrollimine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning

vangiregistri täitmine;

3) elektroonilise järelevalve korraldamine, kohaldamine ja läbiviimine, järelevalve teostamine,

vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning vangiregistri täitmine;

4) kodukülastuse ja elukoha kontrolli korraldamine ja läbiviimine, vajalike dokumentide

koostamine ja esitamine;

(4) Nooremametnik võib teha juhtumikorralduslikku tööd isikute suhtes, kes on temale

määratud.

§ 366. Kriminaalhooldusabilise roll kriminaalhoolduses

(1) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast

ja tasu saamata.

(2) Kriminaalhooldusabiline tegutseb kriminaalhooldusametniku juhendamisel.

(3) Hindamisel on lubatud töödelda isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha

andmeid, isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas isikuomadusi, hariduse ja õpingute

andmeid, elulookirjelduse andmeid, isiku karistusandmeid ning töökoha ja varasema

töökogemuse andmeid.

(4) Kriminaalhooldusabiline ei või olla kohtunik ega prokurör, samuti kohtu, prokuratuuri,

politsei või kinnipidamiskoha koosseisuline töötaja, kes on avalik teenistuja.

(5) Kriminaalhooldusabiline ei tohi avaldada talle seoses ülesannete täitmisega teatavaks

saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid

puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

(6) Kriminaalhooldusabilise tegevus lõpetatakse, kui ta on rikkunud kriminaalhooldaja

kohustusi või muul viisil osutunud sobimatuks kriminaalhooldusabilisena tegutsema või on

korduvalt põhjendamatult keeldunud kriminaalhooldusülesannete täitmisest või kui isik ei

soovi enam kriminaalhooldusabilisena tegutseda või kui isik ei ole ülesandeid täitnud viimase

2 aasta jooksul.

(7) Kriminaalhooldusosakond tagab kriminaalhooldusabilise väljaõppe enne tema asumist

kriminaalhooldusülesannete täitmisele.

(8) Kriminaalhooldusabilisele hüvitatakse kriminaalhooldustöö kulud, kuid mitte suurema

summa ulatuses kui 10 protsenti kriminaalhooldusametnikule makstavast töötasust.

§ 367. Kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja läbiviimine

Kriminaalhooldus tegutseb, lähtudes käesolevast seadusest, muudest seadustest ning nende

alusel antud õigusaktidest, Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna suunistest ning

kriminaalhoolduse standardist.”;

§ 9. Justiitsministri 13. juuni 2006. aasta määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja

põhimäärus” muutmine

Justiitsministri 13. juuni 2006. aasta määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus”

preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 105 lõigete 11 ja 2 ja § 111

lõike 3 alusel. ”.

§ 10. Justiitsministri 15. juuli 2009. a määruse nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus” kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 15. juuli 2009. a määrus nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite

arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Justiitsministri 07. mai 2004. aasta määruse nr 37 „Kriminaalhooldusametniku

täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille

täitmisel ei pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust”

kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 07. mai 2004. aasta määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku täiendavate

kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea ametnikul

olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust” tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määruse nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate

koosseis” kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määrus nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis”

tunnistatakse kehtetuks.

§ 13. Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis”

kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis” tunnistatakse

kehtetuks.

§ 14. Justiitsministri 26. märtsi 2008. a määrus nr 11 „Viru Vangla teenistujate koosseis”

kehtetuks tunnistamine

Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Viru Vangla teenistujate koosseis” tunnistatakse

kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg

Kantsler

RAKENDUSAKTI KAVAND 2

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses

karistusseadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku,

vangistusseadustiku muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise

seadusega

Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 51 lõike 3, § 341 lõike 3, § 131

ja § 168 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute,

arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruses nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste

ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) Rahandusministeeriumi arveldussüsteemist krediidiasutuste andmeid isiku rahaliste

vahendite kohta;”;

2) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) eelarvespetsialist.”;

3) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Vabariigi Valitsuse 28.06.2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu

maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord” kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 28.06.2007. a määruse nr 182 “Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise

määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu

määrus” kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu määrus”

tunnistatakse kehtetuks.

RAKENDUSAKTI KAVAND 3

JUSTIITS- JA DIGIMINISTRI MÄÄRUS

„Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise

kord”

Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 341 lõike 3 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrus reguleerib kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrasid ning tasu

arvutamise ja maksmise korda.

(2) Tasustatavaks õppimiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse osalemist vangla poolt

vahendataval riigikeele koolitusel õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja tunniplaani

alusel.

(3) Õppimise eest võib maksta tasu täiskasvanud kinnipeetavale, kes on ületanud

õpikohustusliku vanuse piiri vastavalt vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 84 lõikele 1 ja

kellele õppimine on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas.

§ 2. Tasu maksmine õppimise eest

(1) Õppetöös osalemist arvestatakse kuudes.

(2) Õppimise tasu määr on 69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale

iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist

positiivsete tulemustega makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70 protsenti

õppimise tasu igakuisest määrast.

(3) Õppetöö on läbitud positiivsete tulemustega, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist

omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava

materjalist.

(4) Tasu maksmine vormistatakse vangla direktori käskkirjaga.

§ 3. Tasu maksmise peatamine

(1) Igakuise tasu maksmine peatatakse selleks kuuks, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt

põhjuseta.

(2) Tasu maksmist ei peatata, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt põhjusega.

(3) Põhjusega puudumiseks loetakse lühiajalisel väljaviimisel ja väljasõidul viibimist,

kohtuistungil osalemist, lühi- ja pikaajalisel kokkusaamisel viibimist, puudumist tervislikel

põhjustel, sotsiaalprogrammis osalemist või muud vangla poolt aktsepteeritud põhjust.

§ 4. Tasu maksmise lõpetamine

(1) Tasu maksmine lõpetatakse, kui kinnipeetav vabaneb vanglast või ta arvatakse välja õpilaste

nimekirjast. Tasu maksmine lõpetatakse ka kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse

juhul, kui tal ei ole ümberpaigutamise tõttu võimalik õpinguid jätkata.

(2) Tasu maksmise lõpetamisel makstakse kinnipeetavale välja 30 protsenti igakuisest tasust,

mida arvutatakse proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga.

§ 5. Tasu arvutamine

(1) Tasu arvutatakse ja makstakse üks kord kuus.

(2) Nende kalendrikuude eest, millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses,

arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga.

(3) Kinnipeetava osalemise üle õppetöös õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja

tunniplaani alusel peab arvestust õppeasutus või õpetaja koos vangla hariduskorraldajaga või

muu vangla direktori poolt määratud vangla teenistujaga, kes edastab andmed

raamatupidamisele.

(4) Tasu suurus tehakse kinnipeetavale kirjalikult teatavaks nelja tööpäeva jooksul pärast tasu

arvutamist.

(5) Vangla kannab tasu kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.

(6) Summa, mis jääb järele pärast vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses ettenähtud

mahaarvamiste tegemist, kannab vangla kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele seitsme

tööpäeva jooksul pärast tasu arvutamist.

(7) Tasu arvestust peetakse vangla raamatupidamises.

§ 6. Määruse § 2 lõike 2 rakendamine

Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatut ei rakendata 1. jaanuarist 2025. a kuni 31. detsembrini 2027. a.

RAKENDUSAKTI KAVAND 4

JUSTIITS- JA DIGIMINISTRI MÄÄRUS

„Vanglaametniku teenistuskäik

Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 131 ja § 168 lõike 2 alusel.

§ 1. Vaba ametikoha täitmine

Vanglaametniku vaba ametikoha täitmise viisi otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik.

§ 2. Edutamine

(1) Vanglaametniku edutamise otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik.

(2) Edutada saab vanglaametnikku:

1) kes vastab ametiastmele kehtestatud nõuetele;

2) kes on oma ametiastme järgsel ametikohal teeninud vähemalt ühe aasta;

3) kellel ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust;

4) kes on andnud enda edutamiseks kirjaliku nõusoleku.

§ 3. Ettevalmistusteenistuse läbimine

(1) Enne 01.12.2000. a. vangistusseaduse jõustumist Sisekaitseakadeemia lõpetanud isik, kes

vangistusseaduse jõustumisel ei töötanud vanglateenistusse kuuluval ametikohal, loetakse

läbinuks II klassi vanglainspektori ametiastmele vastavale ametikohale nimetamiseks vajaliku

ettevalmistusteenistuse.

(2) Enne 01.12.2000. a. vangistusseaduse jõustumist korrektsioonialast haridust andva muu

õppeasutuse lõpetanud isik, kes vangistusseaduse jõustumisel ei töötanud vanglateenistusse

kuuluval ametikohal, loetakse läbinuks II klassi valvuri ametiastmele vastavale ametikohale

nimetamiseks vajaliku ettevalmistusteenistuse.”.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits-ja digiminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks

tunnistamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Ettepanekute ja märkuste tabel

Sotsiaalministeerium

1 Vangistusseadusesse lisatava § 10423 lg-s 3 (eelnõu § 1 punkt 25) toodud loetelu kriminaalhooldusalusega seotud isikutest kasutab isikutele viitamiseks küll sarnast sõnastust vangistusseaduse § 25 lõikega 1 ja § 32 lõikega 5, ent teeme ettepaneku sõnastus kaasajastada ja ühtlustada seda nt prokuratuuriseaduse (§ 15 lg 2 p 4) ja avaliku teenistuse seaduse (§ 15 p 4) analoogsete sätetega (vastavalt § 15 lg 2 p 4 ja § 15 p 4).

Kuigi lisaks vangistusseadusele kasutatakse ka mõnedes kohtumenetlust reguleerivates seadustes mõisteid võõras- ja kasuvanem ning võõras- ja kasulaps, tekitab nende eristamine küsimusi, kuna EKI järgi on tegemist sünonüümidega.

Ka ei ole kõnealuse lõike kontekstis ilmselt kohane rääkida vennast või õest ja onust või tädist, vaid need sõnad peaksid olema eristatud komaga sarnaselt teistele sättes nimetatud isikutele.

Arvestatud, muudetud ja täiendatud eelnõu teksti § 10423 lõike 3 osas. Lõige 3 sõnastati järgmiselt:

(3) Kriminaalhooldusalusega seotud isikuteks käesoleva seaduse tähenduses peetakse abikaasat, registreeritud elukaaslast, elukaaslast, otsejoones ülenejad ja alanejad, külgjoones sugulased, samuti abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase otsejoones ülenejad, alanejad ja külgjoones sugulased, kusjuures vanemaks loetakse ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatud ja kasulaps ning põhjendatud juhul muud isikud.

2 Vangistusseadusesse lisatava § 10424 (eelnõu § 1 punkt 25) punktide 8 ja 13 sõnastused on segased

8) kriminaalhooldusalusega seotud selle isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, kes osaleb juhtumikorralduses;

13) andmed põhjuse, aja, seotud isikute ning sõltuvusainete võimaliku tarvitamise või tarvitamisele viitavate tunnuste kohta Häirekeskusele ja Politsei- ja Piirivalveametile viimase aasta jooksul tehtud väljakutsete või teavitamiste kohta, mis puudutavad kriminaalhooldusalust.

Meie hinnangul ei ole eriti punkti 13 puhul võimalik aru saada, milliseid andmeid, sh milliseid kriminaalhooldusalusega seotud isikutega seotud andmeid võrgustikutöös töödeldakse. Väga napp on ka andmete töötlemise vajalikkust selgitav seletuskirja osa, mis ei võimalda tegelikult hinnata sättes loetletud isikuandmete töötlemise vajadust ja õiguspärasust. Palume täpsustada.

Arvestatud, täiendasime sõnastust, et oleks aru saada, et tegemist on sündmuses osalenud või sündmusega seotud andmetega.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1 Palume täpsustada eelnõus ja seletuskirjas eelnõuga kavandatavate vangistusseaduse §-de 10423 ja 10424 alusel Eesti Töötukassaga (edaspidi Töötukassa) vahetatavate andmete koosseis ning vastavate andmete töötlemise eesmärk. Eelnõu § 1 punktiga 25 kehtestatakse vangistusseaduse (VangS) §-d 10423 ja § 10424, mis

Arvestatud, täiendatud eelnõu teksti. Selgitame, et kriminaalhooldusametnikule piisab infost, mille vastus on „jah/ei“ vormis. Kriminaalhooldusel ei ole vaja saada Eesti Töötukassalt täpsemat infot.

puudutavad võrgustikutööd kriminaalhoolduse teostamisel. Eelnõuga lisatava §-ga 10424 täpsustatakse andmekoosseis, mida kriminaalhoolduse teostamise käigus tehtava võrgustikutöö raames töödeldakse. Punkti 11 kohaselt kuuluvad võrgustikutööks vajalike andmete hulka muu hulgas ka kriminaalhooldusaluse töövõime ulatus, kestus ja töövõimetoetus. Justiits- ja Digiministeerium (endine Justiitsministeerium) ja Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) on sõlminud kriminaalhoolduse osas koostöökokkuleppe, kus on sätestatud, milliseid andmeid pooled vahetavad ja millisel viisil. Hetkel kehtiva koostöökokkuleppe alusel ei väljasta Töötukassa andmeid töövõime kohta. Samas vahetatakse muid andmeid, mida eelnõus mainitud ei ole, nt töötuna arvelolekuga seotud andmed ja tegevuskava andmed. Kui nimetatud andmeid soovitakse ka edaspidi Töötukassaga vahetada, tuleks ka need samuti eelnõus ära nimetada. Kuna võrgustikutööks vajalikud andmed sätestatakse edaspidi seaduses, peaks vastav säte hõlmama kogu võrgustikutööks vajalikku andmekoosseisu, sh ka neid andmeid, mida seni on vahetatud koostöökokkuleppe alusel. Vastasel korral saab eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumisel Töötukassa väljastada üksnes andmed töövõime ulatuse, kestuse ja töövõimetoetuse kohta.

2 Eelnõu ja seletuskirja põhjal jääb arusaamatuks, kuidas aitab kriminaalhoolduse teostamise käigus inimese toetamisele kaasa üksnes kriminaalhooldusalusel vähenenud töövõime esinemise fakt. Paraku ei ole seda ka seletuskirjas lahti selgitatud. Sisulist infot inimese piirangute ja võimaluste kohta annaks andmed tegutsemise ja osalemise piirangute kohta, kuid praeguse muudatusega nende andmete edastamist ei taotleta. Kui Teil on siiski soov saada ka täpsemaid andmeid, siis tuleks need andmed samuti eelnõu §-s 10424 nimetada.

Kuna inimese töövõimega seotud andmete näol on tegemist eriliigiliste isikuandmetega, mida Töötukassa seni võrgustikutöö raames edastanud ei ole, palume eelnõu seletuskirjas ka täpsemalt selgitada, miks on töövõime ja töövõimetoetuse andmeid võrgustikutööks vaja. Hetkel on seletuskiri selles osas väga üldine ning ei maini andmestiku kasutamise eesmärke konkreetsemalt. Seletuskiri ei sisalda ka andmekaitsealast mõjuhinnangut.

Arvestatud, muudetud ja täiendatud seletuskirja. Leiame, et andmekaitsealast mõjuhinnangut ei ole vaja, kuna kriminaalhooldus küsib Eesti Töötukassalt üksnes faktilisi andmeid (jah/ei vormis). Täpsustavaid andmeid küsib kriminaalhooldus otse kriminaalhooldusaluselt või vajadusel päringu alusel tervishoiuteenuse osutajalt.

3 Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole ka selge, milliste tehniliste lahenduste abil on vastav andmevahetus mõeldud toimima. Juhul, kui andmete vahetamist kavandatakse nt X-tee vahendusel, on vaja õigusaktis sätestada ka muudatuse rakendamise ettevalmistamiseks vajaminev aeg, kuna rakendamine

Praegu toimub andmevahetus kriminaalhoolduse ja Eesti Töötukassa vahel e-kirja teel. Käesoleval hetkel ei ole sellist x-teed olemas.

eeldab sellisel juhul ka infosüsteemides vastavate arenduste tegemist.

4 Palume eelnõu § 1 punktiga 46 kavandatav muudatus eelnõust välja jätta.

Eelnõu § 1 punktiga 46 täiendatakse VangS § 137 lõiget 11. Kehtiv VangS näeb ette, et vanglaametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 41 lõigetes 1–3 sätestatud piiranguid tingimusel, et töötamine ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust. Eelnõuga soovitakse seadust täiendada eeldusega, mille kohaselt „töötamine ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust, kui järjestikune puhkeaeg on vähemalt 36 tundi neljateistpäevase ajavahemiku jooksul“.

Soovime juhtida tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete olulisusele. Piisav puhkeaeg täidab töötaja tervise kaitse eesmärki. Üleväsinud töötaja võib ohtu seada enda ja kolleegide elu ja tervise, kulutab sama töö tegemiseks rohkem aega ning on vähem produktiivne. Väsimus võib põhjustada tööõnnetusi ja pideva väsimusseisundi tagajärjeks võib olla tööst põhjustatud haigestumine.

Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik eeldada, et töötaja tervis ei saa kahjustada olukorras, mil töötajale tagatakse kahenädalase perioodi vältel poolteist päeva puhkeaega. Seletuskirja selgitus, et eeldus kehtestatakse töökorralduse lihtsustamise eesmärgil, ei ole sisuliselt veenev ega põhjendatud. Seejuures tekitab küsimusi, kuidas nimetatud eeldust praktikas rakendada tuleks, näiteks kes ja kuidas saab eeldusele vaidluse korral tugineda, kellel lasub milline tõendamiskohustus jne. Isegi kui EL direktiiv 2003/88/EÜ võimaldab liikmesriikidel teha teatud töö- ja puhkeaja miinimumreeglitest erandeid, läheb eelnõus välja pakutud eeldus direktiivi eesmärgist liiga kaugele ja sellega vastuollu. Vahetustega töö ja pikkade tööpäevade korral on eriti oluline pöörata tähelepanu pika tööajaga kaasnevate terviseriskide maandamisele ning töötajate tervise ja ohutuse tagamisele.

Eelnevast tulenevalt palume muudatus eelnõust välja jätta.

Arvestatud. Muudatus on eelnõust välja jäetud.

5 Teeme ettepaneku kehtestada VangS-s ületunnitöö hüvitamise tingimused samadest põhimõtetest lähtuvalt, nagu seda on tehtud ATS-is ja töölepingu seaduses (TLS).

Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse VangS § 139 lõiget 3. Kehtiv VangS sätestab järgmist: „Vanglateenistus maksab ületunnitöö eest lisatasu vanglaametniku tunnipalga poolteisekordses ulatuses või kompenseerib ületunnitöö vaba aja andmisega.“ Seejuures tuuakse seletuskirjas välja järgmist: „Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest

Arvestamata. Tegemist on juba kehtiva põhimõttega, kus valiku, kas ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas või rahas, teeb vangla. Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale. Vanglatöö eripära all peetakse eelkõige silmas avalikku ülesannet, mille täitmiseks on vajalik ööpäevaringselt katkematult tagada

vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale.“

Meie hinnangul ei tulene seaduse tekstist tingimata välja seletuskirjas viidatud põhimõte. Seejuures juhime tähelepanu, et nii ATS kui TLS jätavad ametnikule/töötajale kaalutlusõiguse, kas ületunnitöö hüvitada rahas või vabas ajas. ATS § 39 lõike 6 kohaselt hüvitatakse „ametniku taotlusel“ ületunnitöö vabas ajas ja TLS § 44 lõige 6 seab selgesõnalise eelduse, et ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas, v.a kui pooled lepivad kokku ületunnitöö hüvitamise rahas. Selgitame, et TLS lähtub ületunnitöö hüvitamise regulatsioonis kaalutlusest, et võttes arvesse tööaja piirangu eesmärke täidab tervisekaitse eesmärki ületunnitöö hüvitamine vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses. Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. Seetõttu näebki TLS ette eelduse ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see eraldi töötajaga kokku leppida.

Eelneva pinnalt teeme ettepaneku ka VangS samadest kaalutlustest lähtuda, et ületunnitöö hüvitamise küsimuses arvestada vanglaametniku soovidega ning seletuskirja ja/või eelnõu vastavalt muuta.

teenistujate kohalolu nii kitsamalt kinnise vangla sisemise julgeoleku kui ka laiemalt üldise avaliku julgeoleku tagamiseks.

6 Palume täiendada eelnõu seletuskirja eelnõu § 1 punktiga 45 kavandatud muudatuse osas.

Palume lisada eelnõu seletuskirja selgitus, mille alusel ja kuidas hakatakse rakendama eelnõu § 1 punktiga 45 kavandatud paragrahv 1364 lõiget 3, mis nõuab õppijalt kolme aasta pikkust töötamist pärast õpinguid, kui õppija läheb pärast õpinguid näiteks ema-, isa- või vanemapuhkusele.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud selgitusega, et kui inimene on vahepeal ema-, isa- või vanemapuhkusel, jätkub see aeg, kui inimene naaseb.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

1 Esitame vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ja kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu kohta alljärgneva märkuse:

Eelnõuga ei kaasne kohalikele omavalitsustele täiendavaid rahalisi kohustusi ega anta täiendavaid ülesandeid. Eelnõu toetab taastava õiguse põhimõtteid, mis suurendab ootusi KOVi rollile. Kriminaalhooldusaluste isikute taasühiskonnastamine (nt eluaseme leidmine, tugiisikuteenus ja muud sotsiaalteenused) vajab sageli KOVi poolset tuge. Kuigi KOVile ei anta formaalselt uusi ülesandeid, võivad eelnimetatud tegevused kaudselt suurendada KOVide tegevuslikku koormust.

Arvestatud, muudetud ja täiendatud seletuskirja osa, mis selgitab seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuste eeldatavaid kulusid ja tulusid. Selgitame, et kriminaalhoolduse taasühiskonnastamine (nt eluaseme leidmine ja sotsiaalteenused) võib kaudselt suurendada ootusi kohaliku omavalitsuse rollile, kuid uusi ülesandeid muudatused kaasa ei too. Seega ei ole tegemist olulise mõjuga.

Andmekaitse Inspektsioon

1 Eelnõu punktiga 3 sätestatakse, et vangiregistri iseteenindusportaali kaudu kinnipeetava poolt vanglale esitatud pöördumistele ei kohaldata avaliku teabe seaduse (AvTS) § 21 lõiget 1 ega märgukirjale ja

Arvestamata. VangS-i § 28 lõikes 2 sätestatuga, mille järgi tasub kirjavahetuse kulude eest kinnipeetav. Vangiregistri

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lõikeid 3 ja 4. Kui pöördumise lahendamine ei kuulu vangla pädevusse, teavitab vangla kinnipeetavat, milline asutus on pädev pöördumisele vastama.

Mõistame olukorda, mis tingis nimetatud seaduse muudatuse vajadust, siiski näeme vajadust hinnata võimalust muuta sõnastus selliselt, et AvTS § 21 lõikes 1 ja MSVS § 5 lõigetes 3 ja 4 nimetatud teabenõuete ja selgitustaotluste edastamise kohustuse piiramine ei oleks absoluutne iseteenindusportaali esitatavate pöördumiste puhul. Ei saa välistada, et pöördunud isik eeldab heauskselt, et edastab pöördumise õigele adressaadile, ning sellistel juhtuled peaks AKI hinnangul tagama iseteenindusportaali kaudu pöördujale samaväärseid õigusi võrreldes kirja teel pöördujaga kooskõlas AvTS § 21 lõikes 1 ja MSVS § 5 lõigetes 3 ja 4 toodud seaduse tegeliku mõttega.

iseteenindusportaal ei ole mõeldud elektroonilise suhtluse tagamiseks väljaspool vanglat, vaid üksnes selleks, et lihtsustada vangla igapäevast tööd kinnipeetava pöördumiste lahendamisel. Kohtupraktikas on leitud, et vangla ei ole kohustatud vahendama elektroonselt vanglale esitatud pöördumisi teistele asutustele. Samuti ei puuduta muudatus vaidemenetluses esitatud vaide edastamist ja kinnipeetava õigusi oluliselt. Kinnipeetava nõuetekohaselt, st kirja teel esitatud pöördumine tuleb vanglal igal juhul jätkuvalt edastada pädevale asutusele.

2 Eelnõu punktiga 6 täiendatakse andmekogu (vangiregistri) eesmärke. Nimelt lisatakse VangS § 5¹ lõike 1 punktiga 8 eesmärk tagada ülevaade kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest ja sealt maha arvatud summadest ning korraldada kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete ja võlgade täitmist. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse vangiregistri andmekoosseis järgmiste andmetega: andmed isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta (kavandatava VangS § 5³ lõike 1 punkt 20), andmed isikuarvelt maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta (kavandatav VangS § 5³ lõike 1 punkt 21) ja andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta (kavandatav VangS § 5³ lõike 1 punkt 22). VangS § 5¹ lõike 1 punktis 8 sõnastatud eesmärk on kaetud VangS § 5³ punktides 20 ja 21 nimetatud andmete koosseisudega.

Andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta ei mahu nimetatud eesmärgi alla, mistõttu soovitame üle vaadata vangiregistri eesmärgid ning vajadusel neid täiendada, et kogutavate andmete maht oleks andmekogu eesmärkidega kooskõlas.

Arvestatud osaliselt. Täiendatud vastavalt seletuskirja. Hetkel kehtivad eesmärgid katavad ka andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta ära.

3 Eelnõu punktiga 21 muudetakse VangS § 68, mille lõikes 7 on öeldud, et vanglateenistuse ametnik sisestab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud andmed kinnipeetava läbivaatuse kohta vangiregistrisse. Viidatud lõige 5 aga ei sätesta andmete koosseisu, vaid sätestab läbivaatuse mõiste ja eesmärgi (Läbivaatus on vanglasse saabuva või sealt väljuva isiku või kinnipeetava, sealhulgas tema keha, kehaõõnsuste ja riiete läbivaatamine eesmärgiga kontrollida, kas isiku kehasse või kehal või riietesse on peidetud vanglas keelatud esemeid või aineid). Jääb selgusetuks, millised konkreetsed andmed läbivaatuse kohta peab vangiregistrisse kandma.

Vangiregistrisse kantavate andmete kategooriad on sätestatud VangS § 5³ lõikes 1 ning andmekogusse kantavate andmete täpne ehk ammendav koosseis peab olema sätestatud andmekogu põhimääruses

Arvestatud ja sätet muudetud. Täiendasime VangS § 53 lg 1 punkti 8 läbivaatuse mõistega ning konkreetsed andmed sätestame vangiregistri põhimääruse lisas 1. Lõike 7 sätestame üldisemalt, et see kohalduks ka kokkusaajate osas ega viitaks enam lõikele 5, kuna andmed sätestatakse põhimääruse lisas. Lõigete numeratsioon muutus.

(lisas 1). Seega ei tundu kavandatava VangS § 68 lõike 7 viide lõikele 5 korrektne.

Ühtlasi tasub hinnata vajadust muuta VangS § 5³ lõike 1 punkti 8 sõnastuse, lisades selguse huvides andmekogu koosseisu kuuluvate andmete kirjeldusele kinnipeetava läbivaatuse andmeid. Kuigi nimetatud andmed kuuluvad kinnipeetava suhtes rakendatavate järelevalve- ja julgeolekuabinõuete hulka, võib nende andmete sättes nimetamata jätmine tekitada eksitavalt muljet, justnagu ei kuulu need andmed vangiregistri andmete koosseisu.

4 Eelnõu punktiga 25 täiendatakse seadust 5². peatükiga, millega reguleeritakse kriminaalhoolduse täideviimine. Kavandatava § 104¹⁴ lg 3 näeb ette kriminaalhooldusametniku õigust tutvuda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning tervishoiuteenuse osutaja andmetega kahtlustatava või süüdistatava kohta. Jääb arusaamatuks, mida tähendab tutvumine, st kas silmas on peetud päringu tegemine KOV-i asutusele või tervishoiuteenuse osutajale või tutvub kriminaalhooldusametnik varasemalt kogutud andmetega nt vangiregistris vms, ning milliste andmetega on lubatud tutvuda.

Norm, mis annab õiguse eriliiki andmete töötlemiseks, peab olema selge ja täpne, sellest peab välja tulema töödeldavate isikuandmete koosseis, mis peab olema kooskõlas andmete töötlemise eesmärgiga. Nt kui on vaja töödelda andmed seoses sõltuvustega, siis ei ole alust küsida andmed teiste haiguste kohta või kui on vajadus kohtrollida, kas perearsti poolt väljastatud tõend vastab tegelikkusele, piisab päringust perearstile, kas on tõend väljastatud. Praegune sätte sõnastus on liiga üldine, annab liiga laia võimaluse töödelda eriliiki isikuandmeid ja samal ajal ei anna andmete väljastajale (KOV asutus, tervishoiuteenuse osutaja) selgust, kas, millises ulatuses ja kuidas ta võib küsitud teabele juurdepääsu tagama. Sättest peaks olema selge, millises ulatuses ja millistel juhtudel on kriminaalhooldajal õigus eriliiki isikuandmeid töödelda, sh kolmandatelt isikutelt ja asutustelt küsida.

Arvestatud, täiendasime eelnõu ja seletuskirja teksti. Eelnõus muutsime sätete sõnastust, viies nii kohalikult omavalitsuselt andmete pärimise ja tervishoiuteenuse osutajalt andmete pärimise eraldi punktide alla. Samuti täiendasime põhjalike näidetega seletuskirja ning kirjeldasime andmete pärimise protsesse.

5 Kavandatav § 104¹⁸ lõige 2 annab kriminaalhooldajale võimaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimisel kasutada jälgimistehnoloogiat, videokõnesid, alkoholi kaugtestimist ja biomeetrilist kontrolli, sealhulgas sõrmejälgi ja näotuvastust. Paragrahvi lõige 4 kohustab enne jälgimistehnoloogia kasutuselevõttu teavitada kriminaalhooldusalust kasutatavast tehnoloogiast, kogutavatest andmetest ja andmete töötlemisest ning selgitab rikkumiste fikseerimist. Kogutavate andmete koosseis ei ole aga seadusega paika pandud. Seletuskirjas on kirjas, et andmete töötlemine sõltub kasutatavast süsteemist.

§ 104¹⁹ lõikes 1 on välja toodud, et kriminaalhooldaja võib kasutada keelatud aine tarvitamise kontrollimiseks jälgimissüsteemi ja jälgimissüsteemi andmekogu, kogudes andmeid kriminaalhooldusaluse isiku, geograafilise asukoha, liikumise ning keelatud aine

Arvestatud. Täiendasime vangistusseaduse § 53 lõiget 1 punktidega 131 ja 132, mis selgitavad, milliseid andmed kantakse vangiregistrisse. Samuti täiendasime seletuskirja vastavate näidete ja selgitustega.

võimaliku tarvitamise kohta. Selle juures jääb siiski ikkagi arusaamatuks, millised andmed kuuluvad antud sätte mõttes kriminaalhooldusaluse isiku andmete hulka, ehk millised konkreetsed andmed isiku kohta tohib keelatud aine tarvitamise kontrollimisel koguda.

6 § 104¹⁹ lõige 2 peaks seletuskirjast tulenevalt panema paika andmete säilitamise süsteemi, millega võetakse kohustus isikuandmed kustutada esimesel võimalusel. Kuid sätte sõnastus ei ole piisavalt selge, kuna „esimesel võimalusel“ ei ole selge ajaraam, mistõttu jääb tegelikult isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg sätestamata. Isikuandmete maksimaalne säilitustähtaeg peab olema sätestatud seaduse tasandil ning seletuskirjas olema lisatud põhjendused selle pikkuse kohta (miks ei piisa lühendmast tähtajast). Säilitustähtaega võib määruses täpsustada, aga seaduse tasandil peab olema ette nähtud kõige laiem võimalik raamistik, mida määrusega ületada ei tohi. Säilitustähtaja saabumine tähendab seda, et juba järgmisel päeval ei tohi andmeid enam isikustatud kujul säilitama.

Arvestatud. Muudeti vangistusseaduse § 54 lõike 1 sõnastust eelnõus ja seletuskirjas nii, et vangiregistris võib sätestada lühema andmete arhiivi kandmise ja säilitamise tähtaja.

7 Eelnõu punkt 34 puudutab vanglakomisjoni õigust töödelda andmed, seejuures jääb ebaselgeks, kas kavandatav lõige 4¹ puudutab ka isikuandmeid, kui jah, peaks see õigus tulenema sätte sõnastusest sarnaselt lõikega 4².

Arvestatud, muudetud ja täiendatud eelnõu ja seletuskirja teksti § 108 lõike 42 osas selliselt, et vanglakomisjonil on õigus saada vanglalt pöördumiste lahendamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

Riigiprokuratuur

1 Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ja kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõule millega täiendatakse vangistusseadust kriminaalhoolduse teostamist reguleerivate sätetega ja tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus. Prokuratuur tervitab eesmärki suurendada õigusselgust, tõhustada vanglate ja kriminaalhoolduse tööd ning tagada kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste õiguste parem kaitse.

Prokuratuur soovib muudatuste valguses tähelepanu juhtida probleemidele seoses KarS § 87 alusel alaealistele kohaldatavate mõjutusvahendite täitmise kontrollimisega. Nii nagu ka oportuniteedi puhul ei ole võimalik kriminaalhooldusele täitmise kontrollimiseks anda kohustusi, mis on pandud KarS § 87 alusel noorele/noorele täiskasvanule nagu paragrahv ette näeb, kui üheks kohustuseks ei ole määratud käitumiskontroll või üldkasulik töö. See ei toeta individuaalset lähenemist noortele ja nende vajadustest tulenevat kohustuste määramise praktikat. Kehtiva KrHS § 2 p 1 järgi on kriminaalhooldusalune süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla, kuid probleem seisneb selles, et KrMS-is sellist universaalset sätet ei ole, mis võimaldaks kohtul mis tahes kohustuste kontrollimine kriminaalhooldusele

Teadmiseks võetud ja antud selgitus. Selgitame, et käesoleva eelnõu raames tehtavad muudatused on seotud oportuniteedialustega ehk laiendasime oportuniteedialuste mõistet. KrMS § 201 lg 2 annab võimaluse jätta KarS § 87 kõrvale, mistõttu leiame, et otstarbekam on praegu soovitud muudatust mitte teha, kuna see ei ole piisavalt läbi analüüsitud. Leiame, et ettepanekust tuleneva muudatusega kaasnevad praktilised muudatused ja valdkondlikud arendused, millega praegu arvestatud ei ole.

ülesandeks teha. Eeltoodust tulenevalt on prokuratuur seisukohal, et seaduses esineb lünk.

2 Täiendavalt on reguleerimata, mis juhtub olukorras, kui noor ei täida KarS § 87 kohustusi. KrMS § 430 sätestab küll, et KarS § 87 lg 8 alusel mõjutusvahendi liigi, tingimuste või tähtaja muutmise või käitumiskontrolli täiendavate kohustuste määramise vastavalt KarS § 75 lg-le 2 otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega, kui kriminaalhooldaja, mõjutusvahendit kohaldava asutuse juht või mõjutusvahendi aluseks olnud süütegu menetlenud asutus on täitmiskohtunikule esitanud teatise mõjutusvahendina määratud kohustuse täitmata jätmise kohta. Kui noor lõppastmes kohustusi ei täidagi, ei kaasne ühtegi tagajärge. Tegemist ei ole tingimisi vangistuse mõistmisega, mille puhul pööratakse karistus täitmisele. Eelmainitu on lahendamata küsimus, mis vajab adresseerimist.

Teadmiseks võetud ja selgitud antud. Lähtume seaduse muutmisel esialgsetest kokkulepetest ja sihtgruppidest. Leiame, et antud ettepanek vajab põhjalikumat analüüsi. Soovime jälgida valdkonna arengut ning seejärel teha muudatused vastavalt parimale praktikale.

3 Siinkohal tooks välja ka ühe redaktsioonilise märkuse. Nimelt täiendatakse vangistusseadust punkti 25 kohaselt peatükiga 52, sh § 10418 lg 1 p-ga 4 järgmises sõnastuses: „4) kohus või kriminaalhooldaja on määranud kriminaalhooldusalusele karistusseadustiku § 75 lõike alusel 4 kohustuse, mille sisuks on sõltuvusaine tarvitamise piiramine.“. Korrektne sõnastus oleks „lõike 4 alusel".

Arvestatud, muudetud eelnõu teksti.

4 Prokuratuur toetab vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ja kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõud ning sellega vangistus-ja teenistusõiguse sätete ja kriminaalhoolduse korraldamise ajakohastamist.

Teadmiseks võetud.

Siseministeerium

1 1. Kuivõrd eelnõuga muudetakse vangistusseaduse nimetust, siis nõuab see ka muude seaduste muutmist, et vangistusseaduse asemel viidataks edaspidi vangistus- ja kriminaalhooldusseadusele.

1.1 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses vajaksid muutmist § 154 lg 8; § 19 lg 3; § 23 lg 6; § 3315 lg 2. 1.2 Muutmist vajavad ka välismaalaste seaduse § 2794 lg 2, isikut tõendavate dokumentide seaduse § 154 lg 2, kodakondsus seaduse § 24 lg 2; välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 137 lg 2 ja § 366 lg 8.

Arvestatud. Lisatud nimetatud seaduste muudatused tulenevalt seaduse nime muutmisest.

2 2. Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 23 muudetakse §-de 13 ja 89 sõnastust nii, et vanglateenistusel oleks võimalik tuvastada vanglasse või arestimajja tulnud isiku samasust. Vanglateenistus võtab 2025. aastal kasutusele välipolitsei arvutitöökoha tarkvara (Apollo), mis võimaldab teha päringuid X-tee kaudu rahvastikuregistri andmebaasi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse. Apollo kasutuselevõtuga ei teki vanglateenistusel ligipääsu suuremale hulgale

Arvestatud ja sätted muudetud vastavalt ettepanekule. Samuti täiendatud seletuskirja ja viidatud ABIS andmekogule.

andmetele võrreldes varasemaga. Võimalik on teha päringut isikusamasuse tuvastamiseks enne isiku vanglasse arvele võtmist. Isikusamasuse tuvastamine puudutab üksnes neid isikuid, kes tulevad iseseisvalt karistust kandma, kuid kellel ei ole kaasas kehtivat isikut tõendavat dokumenti. 2.1 Muudetava sätte sõnastusest ja seletuskirjast jääb mulje, et isikusamasust kontrollitakse ainult teatud juhtudel ja kõikide karistust kandma tulevate isikute isikusamasuses ei veenduta (sõnastus „isikusamasuse tuvastamise korral“). See aga ei ole kindlasti nii, need isikud, kes tuuakse politsei eskordiga (st ei tule iseseisvalt) on tuvastatud politsei poolt samade meetodite alusel (kas dokumendi või andmekogu andmete). Saan aru, et seda ei ole soovitud VangS-s seetõttu reguleerida, kuid praegu ei tule sättest välja, millises olukorras isik tuvastatakse ja millal mitte. Seega oleks valemulje ja õigusliku lünga vältimiseks vajalik sätte sõnastust ja seletuskirja muuta selliselt, et kas:

a) kaetud oleksid kõik olukorrad (üldine sõnastus) või

b) viidata konkreetselt iseseisvalt karistust kandma tulnud isikutele. 2.2. Oluline on ka see, et tõsikindla isikusamasuse kontrollimise eesmärgil peaks andmekogu päringu tegema alati, ka siis kui isikul on kehtiv dokument kaasas. Vanglaametnik kontrollib dokumenti, võrdleb dokumendil olevat fotot tema ees seisva isikuga ja teeb päringu ITDAKisse (ja ITDAK-i kaudu ABIS-sse), mille abil saab kindluse, et selliste andmete ja fotoga dokument eksisteerib ka riiklikus andmekogus ega ole võltsitud. Kuna isikut tõendava dokumendi foto tuleb alati ABIS-st (kuigi päring tehakse läbi ITDAK-i), siis oleks korrektne seletuskirjas viidata ka ABIS andmekogule. Samas peab jääma alles võimalus lähtuda ainult andmekogu andmetest, kui isikul dokumenti ei ole. 2.3. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada kõnelaused sätted järgnevalt: § 13 „Isik võetakse vanglasse vastu jõustunud kohtuotsuse või -määruse ärakirja alusel, tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isiku tuvastamist võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“ § 89 „Isik võetakse vanglasse või arestimajja vastu isiku kinnipidamise või väärteoprotokolli koopia, kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia, kohtumääruse koopia või kohtuotsuse koopia alusel, tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isiku tuvastamist võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“ § 851 lõige 1

„(1) Isik võetakse vanglasse vastu aresti mõistmise või määramise kohta tehtud kohtulahendi koopia alusel, tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi või isiku tuvastamist võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.“

3 3. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse VangS §-i 29. Lõike 2 punktiga 4 sätestatakse, et avada ei või kirju, mille on saatnud või mis saadetakse ametiasutusele avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Lõike 3 teise lausega sätestatakse, et on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule, õiguskantslerile ning JDM-le. 3.1 Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks vangistusseaduse § 321. Seletuskirja kohaselt on edaspidi kavas kinnipeetavale väljastada väljasõidu ajaks kinnipidamise õiendi või anda talle kätte tema isikut tõendava dokumendi. Juhime tähelepanu, et kinnipeetavate seas võib olla ka välismaalasi, kes peale karistuse kandmist kuuluvad Eestist väljasaatmisele. Selleks, et välismaalane ei saaks isikut tõendava dokumendi hävitamisega oma väljasaatmist takistada või edasi lükata, palume leida lahendus, kus väljasaadetavatele isikut tõendavat dokumenti, sh reisidokumenti ei väljastata. 3.2 Eelnõuga muudetakse ka VangS §-i 97 „Vahistatu kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimine“, esitades §-s 29 toodud 3 esimest lõiget praktiliselt samas sõnastuses. Juhime tähelepanu, et mõistlik oleks VangS §-s 97 viidata §-le 29, mitte sama teksti ümber kirjutada.

3.3 Lisaks juhime tähelepanu, et VangS § 89 lõige 1 kohaselt kohaldatakse eelvangistuse kandmisele VangS-i 1., 2., ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. VangS § 29 on 2. peatükis. Seega, kui VangS-i §-s 97 erisusi võrreldes §-ga 29 ei ole, võiks selle kehtetuks tunnistada. §-s 29 on aga lõiked 4-5, mida §-s 97 ei ole. Kuigi ka kehtivas seaduses on nii, tekib ikkagi küsimus, et kas need lõiked 4 ja 5 ei peaks laienema ka vahistatule – nt kui vahistatu kiri on kirjutatud loetamatult või selle ära saatmine võib ohustada vangla julgeolekut. Seletuskirjas selles osas selgitust ei ole. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku vastavalt täiendada eelnõu seletuskirja

3.1. Arvestame ettepanekuga, et väljasaadetavale isikut tõendavat dokumenti ei väljastataks.

3, 3.2-3.3 Sätteid täpsustatud. Vahistatute puhul kehtib süütuse presumptsioon, mille tõttu ei kontrollita, kellega vahistatu suhtleb või kirjavahetust peab, seega on erisus võrreldes kinnipeetavatega olemas.

4 4. Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse VangS § 68 sõnastust järgmiselt: § 68. Läbiotsimine, turvakontroll ja läbivaatus

(1) Vanglateenistuse ametnik võib keelatud esemete ja ainete avastamiseks läbi otsida:

1) elu- ja olmeruume; 2) teisi vangla ruume ja vangla territooriumi.

(3) Vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks on vanglateenistuse ametnikul õigus teha

4.1 Arvestatud ja muudame VangS §- s 14 sätestatud läbiotsimise mõistet.

Täiendasime seadust selgema volitusnormiga, mis võimaldab määruses nimetada isikud, kellele turvakontrolli ja läbivaatust ei tehta. Julgeoleku kaalutlustel ei laiendata määrusega nende isikute ringi, kellele turvakontrolli ja läbivaatust

kinnipeetavale ning vanglasse saabuvale ja vanglast väljuvale isikule turvakontrolli ja läbivaatust.

(8) Vanglateenistuse ametnik võib vaadata läbi vanglasse siseneva või vanglast väljuva isiku, kui on alust arvata, et isikul võib olla kaasas keelatud esemeid või aineid, eelkõige järgmistel juhtudel: 1) isik läheb pikaajalisele kokkusaamisele; 2) kinnipeetav on varem pärast isikuga kokkusaamist andnud positiivse tulemuse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kinnitatud narkootilise aine ekspertiisi.“

4.1. Eelnõuga ei muudeta VangS § 14 lõiget 1, mis näeb ette kinnipeetava ja tema asjade läbiotsimise.

Kehtiv: (1) Vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Kinnipeetava läbiotsimise viib läbi kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik. Kinnipeetav on kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb tervishoiutöötaja. Juhime tähelepanu, et muudatusest tulenevalt tuleks ka §-s 14 rääkida turvakontrollist ja läbivaatusest, seega oleks mõistlik viidata §-s 68 sätestatud korrale. Seletuskirja lisa „Rakendusaktide kavand“ §-i 4 kohaselt tehakse analoogsed muudatused viidatud määruses (justiitsministri 5. septembri 2001. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas”) Kõnealuse määruse § 31 sätestab: § 31. Isiku läbiotsimine (1) Vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Läbi ei otsita ametiülesandeid täitvaid „Vangistusseaduse” §-s 26 nimetatud isikuid ning vanglasse sisenevat Justiits- ja Digiministeeriumi ametnikku, vangla direktorit, relvastatud üksuse ülemat, relvastatud üksuse ülema alluvuses töötavat nõunikku, kohtunikku, prokuröri ja Õiguskantsleri Kantselei teenistujat, samuti vangla- või politseiametnikku, kes siseneb vanglasse jälitustoimingu teostamiseks või tagamiseks ning julgeolekuasutuse ametnikku „Julgeolekuasutuste seaduses” nimetatud ülesannete täitmiseks või tagamiseks. [RT I, 05.07.2024, 1 - jõust. 08.07.2024] (11) Vanglateenistuse ametnik võib jätta läbi otsimata kinnipeetavat saatva uurimisasutuse ametniku, kui ta on veendunud, et isikul ei ole kaasas keelatud esemeid ja aineid. Teeme ettepaneku: a) sätestada erisused, kellele turvakontrolli ja läbivaatust ei tehta, sätestada seaduses; b)sarnaselt prokuröriga, lisada nende isikute hulka, kellele turvakontrolli ja läbivaatust ei tehta vanglasse sisenev või vanglast väljuv uurimisasutuse ametnik, kelle eesmärgiks on uurimistoimingute tegemine (nt vahistatu ülekuulamine). c) asendada sätte sõnastuses sõna „ teostamiseks“ sõnaga „tegemiseks“. KrMS sõnastuse kohaselt jälitustoiminguid tehakse, mitte ei teostata.

tegema ei pea. Sarnaselt uurimisasutuse ametnikele otsivad vanglad igapäevaselt läbi ka oma asutuse töötajaid ja ametnikke.

Arvestatud sõnastuse ettepanekut ja asendatud määruses sõna “teostamiseks” sõnaga “tegemiseks”.

4.2 Arvestatud ja eelnõus sõnastust narkootilise aine ekspertiisi osas selgemaks muudetud.

4.2. Muudetava sätte lõike 8 punkti 2 sõnastusest jääb arusaamatuks, kuidas tõlgendada, et kinnipeetu on andnud positiivse tulemuse narkootilise aine ekspertiisi. Seega palume sõnastus täpsustada või lisada sellekohane selgitus eelnõu seletuskirja.

5 5. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse VangS-i peatükiga 52. 5.1 Teeme ettepaneku täpsustada kavandatava vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 10423, sõnastades selle lõike 2 järgnevalt: „(2) Võrgustikutöö on kriminaalhooldaja juhitud võrgustikuliikmete koostöö, kus igal liikmel on oma põhiülesannetest lähtuv kindel roll ja kokkulepitud ülesanded ning mille eesmärk on tagada kriminaalhooldusjuhtumi terviklik lahendamine käesoleva seaduse § 1047 lõike 1 kohaselt.“ Peame oluliseks, et sättes rõhutataks kriminaalhooldaja juhtivat rolli võrgustikutöös ning seda, et kõik võrgustikuliikmed osalevad juhtumi lahendamisel oma põhiülesandeid täites ning jagavad nende raames kogutud vajalikku teavet. Praktikas on esinenud ootust, et politsei teeks kriminaalhooldusaluse suhtes just kriminaalhooldusest ajendatud spetsiaalseid kodukülastusi info hankimiseks või kontrolle (sh alkoholi vm ainete tarvitamise osas). Niisugust õigust politseil ei ole. Sätte täpsem sõnastus tagab selguse selles osas, et võrgustikuliikmed ei lepiks kokku ega neilt ei oodataks üksteise eest ülesannete tegemist. 5.2 Koordineeritud andmevahetus erinevate asutuste vahel võrgustikutöö formaadis kriminaalhooldusjuhtumi lahendamise edukuseks määrava tähtsusega. Kavandatud §-s 10424 loetletakse võrgustikutöös vajalikud andmekategooriad, mille töötlemise õigus võrgustikuliikmetel on. Loetelust ei leia isiku käitumist või eluviisi iseloomustavate andmete kategooriat. Selleks, et võrgustikuliikmed saaksid isiku ja kriminaalhooldusjuhtumi toetamiseks oma ülesandeid täita hinnatakse praktikas ka erinevaid riske, mida tuleb maandada. Riske põhjustab muuhulgas ka isiku käitumine ja eluviis ning maandusmeetmeteid või tegevusi valitakse ja vajadusel muudetakse just käitumist puudutavate andmete põhjal. Ilma nende andmeteta ei saa teha terviklikke hinnanguid ega riskipõhiseid otsuseid kriminaalhooldusaluse või tema lähedaste toetamiseks ja kaitsmiseks. Seega on vajalik tagada ka niisuguste andmete vahetamise õigus võrgustikuliikmete vahel.

Arvestame ettepanekuid ning muudame vastavalt eelnõu ja seletuskirja teksti.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite Koda

1 Kohtutäiturid on viidanud praktikale, mille kohaselt Maksu- ja Tolliamet täidab MKS § 46 ja § 106 lõike 7 alusel võlgnikule tagastatava enammakstud tulumaksu arvel esmalt maksunõuded ning alles seejärel kohtutäiturite arestinõuded, ka juhul kui maksunõue on tekkinud hiljem kui kohtutäituri seatud arest. MKS § 34 lõige 1 näeb ette, et tagastusnõuet võib arestida ning selle vastu võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõude nagu rahalise nõude vastu. Siiski tuleb arvestada MKS § 34 lõiget 3, mille kohaselt ei takista tagastusnõude arestimine või pantimine selle nõude tasaarvestamist maksukohustustega. Ainsaks erandiks on TMS § 65 lõige 4, mis puudutab elatisnõuete täitmist. Sellest järeldub seadusandja selge tahe jätta tagastusnõuete tasaarvestamise toimingud väljapoole täitemenetluse seadustikus sätestatud arestide käsutuskeeldu ja arestipandiõiguste järjekorda. Seetõttu ei ole põhjendatud ega MKS regulatsiooniga kooskõlas viia täitemenetluse raames seatud kinnipeetavate nõuete täitmise fondi arestide täitmise korraldust Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto baasile.

Arvestatud osaliselt. Lisatud kolm alternatiivselt lahendust, seletuskirja täiendatud.