Ettepanekud Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 31.03.2025 nr 13-2/1403-1

Meie 30.05.2025 nr 6-5/25/6462-4

Ettepanekud Harju maakonnaplaneeringu

maavarade teemaplaneeringu ja selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande kohta

Teavitasite1 Keskkonnaametit Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu2

(edaspidi maavarade teemaplaneering ja teemaplaneering) ja selle keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande3 (edaspidi ka aruanne) avalikust väljapanekust

ja avalikest aruteludest. Arvamusi ja ettepanekuid võis esitada kuni 14.05.2025.

Keskkonnaamet palus 14.05.2025 kirjaga nr 6-5/25/6462-2 ettepanekute esitamise tähtaja

pikendust kuni 30.05.2025. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM)

pikendas Keskkonnaameti tähtaega 19.05.2025 kirjas nr 13-2/1403-31.

Maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on koostöös kohalike kogukondade ja

kohalike omavalitsustega kaardistada ja leppida kokku riigi huviga alad ehitusmaavarade

uurimiseks ja kaevandamiseks, et panustada varustuskindluse tagamisse aastani 2050 ning

määrata alade kasutuselevõtu ajaline prioriteetsus. Samuti on eesmärgiks seada alade

määramisel tingimused kaevandamisega seotud tegevuste negatiivsete mõjude leevendamiseks

ja karjääride korrastamiseks. Teemaplaneeringus käsitletakse vastavalt planeeringu

lähteülesandele ehitusmaavaradest lubjakivi ja liiva ja informatiivselt kruusa.

Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud dokumentidega ning esitab omapoolsed ettepanekud

ja märkused, millega palume arvestada:

1. Teemaplaneeringu alaptk-s 1.2 (lk 18) on märgitud: „MaaPS kohast riigi huvi ei hinnata

maavara kaevandamise loa taotluse menetluses kõrgemargilisele lubjakivile, kui

teemaplaneeringuga määratud aladel on lubjakivi kaevandamisega tagatud vajalik

varustuskindlus. Teiste ehitusmaavarade, sh liiva, kaevandamise loa taotluste menetlustes

hinnatakse riigi huvi erandkorras üksikjuhtumitena vastavalt kehtivale õigusruumile ning

praktikale.“ Maapõueseadus (MaaPS) ei anna riigi huvi hindamise kohta erisust

maavaraliikide kaupa. Kas vastav muudatus on seaduse andja poolt plaanis sisse viia?

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.03.2025 nr 6-5/25/6462 all. 2 „Harju maakonna maavarade teemaplaneering - II etapp. Eelnõu“, Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2022-051,

kuupäev 04.04.2025. 3 „Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne“,

Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2022-0051, kuupäev 03.04.2025.

2 (5)

2. Teemaplaneeringu alaptk-s 3.1.1.3 (lk 76) joonise (ja ka edaspidistel jooniste) legendis

kujutatud taotletav mäeeraldis peaks olema olemasolev mäeeraldis.

3. Teemaplaneeringus kajastatud kaardipiltidel on puudu nii Keskkonnaametis menetluses

olevaid kaevandamisloa kui ka uuringuloa taotluseid (nt Harku III ja Harku VII

lubjakivikarjääri, Maardu III lubjakivikarjääri, Jägala lubjakivikarjääri kaevandamisloa

taotlused, Jägala 4 ja Jägala VII geoloogilise uuringuloa taotlused). Palume täpsustada, kas

need alad on jäänud välja ekslikult või tegemist ei ole riigi huviga aladega, mistõttu oleks

olemas alus nende menetluste lõpetamiseks.

4. Teemaplaneeringus ei ole arvesse võetud nt Harku VI lubjakivikarjääri korrastamisel üles

kerkinud probleemi seoses kattumisega kavandatava riigitee trassikoridoriga (sinna

piirkonda taotletakse ka uusi lube ja olemasolevate laiendusi). Kuidas peab riigi huvi selles

olukorras sisustama või ei ole see teemaplaneeringuga lahendatav?

5. Teemaplaneeringu alaptk-s 3.2.1 (lk 91) Männiku 2 ala kohta on märgitud: „Kehtivad ja

taotletavad load: aktiivne mäeeraldis.“ Samas alaptk-s teiste alade kohta on välja toodud ka

mäeeraldiste nimetused. Palume ka Männiku 2 ala puhul nimeliselt mäeeraldis välja tuua.

6. Teemaplaneeringu alaptk-s 3.4 (lk 94) on märgitud: „Kaevandamisloa taotlemisel peab

arvestama väljaveoteede, sh riigiteede ümberehitamise vajadusega juhul, kui väljaveotee ei

ole vastav raskeveokite liiklemiseks.“ Kuidas on see planeeritud tagada? Maavara

kaevandamisloaga saab reguleerida tegevusi mäeeraldisel ja selle teenindusmaal.

7. KSH aruande ptk-s 3 (lk 10) on sama lõiku 2 korda: „Teemaplaneeringuga täpsustatakse

kehtivat Harju maakonnaplaneeringut kogu Harju maakonna ulatuses. Lahenduse

koostamisel ei lähtuta kohaliku omavalitsuse piiridest, vaid geoloogilistest eeldustest ehk

maavarade paiknemisest. Teemaplaneering ei käsitle mereala ja merel olevaid maardlaid

kajastatakse teemaplaneeringu kaardirakenduses informatiivselt. Vastavalt

planeerimisseadusele ei ole maakonnaplaneeringu ja selle teemaplaneeringuga võimalik

merealale siduvaid tingimusi määrata ehk mereala planeerimiseks on teised planeerimise

liigid (nt üleriigilise planeeringu teemaplaneering).“

8. KSH aruandes on läbivalt kasutatud mõistet „kaevandus“, mille asemel on korrektne

kasutada mõistet „karjäär“. Palume aruannet korrigeerida.

9. Ei saa olla kindel, kas teemaplaneeringus on kõiki vääriselupaikasid arvestatud, kuna nende

seis registris võib tänaseks olla muutunud (KSH aruandes on andmed 2024. aasta seisuga

ja teemaplaneeringus on andmeallikana viidatud isegi EELIS / seisuga oktoober 2023).

10. Teemaplaneeringu alaptk-s 3.2.1 (lk 91 ja 92) on märgitud, et Männiku alade puhul on

edaspidi vajalikud hüdrogeoloogilised uuringud selgitamaks välja kaevandamise mõju

põhjaveele ja vee alt kaevandamise võimalikkus. See on väga tervitatav tingimus, kuna

Saku Vallavalitsus on vedamas uue uuringu korraldamist, mis peaks andma ülevaate

Tallinna-Saku liivamaardla veebilansist enne kui lubatakse liiva altpoolt veetaset

kaevandada.

11. KSH aruande osas märgime, et Harju maakonna põhjaveevarud põhjaveemaardlate ning

valdade/piirkondade kaupa on kinnitatud keskkonnaministri erinevate käskkirjadega.

Teeme ettepaneku lisada allviide, kuskohast need leitavad on.

12. Keskkonnaameti 24.03.2023 kirja nr 6-5/23/2841-2 (edaspidi 24.03.2023 kiri) punktides 10

ja 11 on täpsustatud Harju maavarade lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsuses (edaspidi LS ja KSH VTK) Harjumaa kinnitatud

3 (5)

põhjaveevarude temaatikat (alaptk 4.10). 26.04.2023 Rahandusministeeriumi vastuskirjas

nr 15-8/994 on viidatud, et ettepanekuga arvestatakse ja täiendatakse LS ja KSH VTK

alaptk-i 4.10. Keskkonnaametile 31.03.2025 esitatud materjalides (LS ja KSH VTK)

varasemalt meie poolt tehtud märkust ei kajasta.

13. KSH aruande alaptk-s 7.2 (lk 34) on kirjas: „Natura hindamise, sh eelhindamise, juures on

oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-

eesmärkidest ja tegevuse muid aspekte (nt majanduslikke sotsiaalseid jms) arvesse ei

võeta.“ Palume seda lauset korrigeerida, kuna Natura hindamisel hinnatakse ebasoodsat

mõju mitte negatiivset mõju.

14. KSH aruande alaptk-s 7.2 „Natura eelhindamine“ (lk 34) on nimetatud juhendmaterjalid,

millega on eelhindamisel arvestatud, nt „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (edaspidi Natura hindamise juhend

või juhend).

Keskkonnaameti hinnangul ei vasta KSH käigus läbiviidud Natura hindamine nõuetele.

Aruandes on toodud Natura eelhindamine, kus on väga paljude Natura 2000 võrgustikku

kuuluvate loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkide puhul välja toodud järeldused, et

ebasoodsat mõju ei saa välistada või et esineb ebasoodne mõju. Natura hindamise juhendi

kohaselt, kui Natura eelhindamisel selgub ebasoodsa mõju esinemine või olukord, kus

ebasoodsat mõju välistada ei saa, tuleb edasi liikuda Natura asjakohase hindamise juurde.

KSH aruandest aga Natura asjakohast hindamist leida ei ole.

Samuti on Natura eelhindamisel mitmetel juhtudel toodud välja ebasoodsate mõjude

leevendavad meetmed, mida aga juhendi kohaselt saab välja pakkuda alles asjakohases

hindamises. Natura eelhindamise eesmärgiks on eelkõige kontrollida, millised tegevused

nõuavad asjakohase hindamise läbiviimist.

Ka dokumendi „Harjumaa maavarade teemaplaneering Lähteseisukohad ja mõjude

hindamise, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus“4

(edaspidi KSH VTK) alaptk-s 5.1 (lk 48) on toodud välja: „Kui sageli viiakse juba KSH

VTK etapis läbi Natura eelhindamine võimalike ebasoodsate mõjude tuvastamiseks ning

selgitamaks välja, kas ja milliste Natura alade osas on KSH raames vajalik läbi viia

asjakohane hindamine, siis käesolevalt ei ole see otstarbekas põhjusel, et puudub info

karjääride ja nendega seonduvate taristuobjektide võimalike asukohtade kohta ning nendega

seotud mõjusid ei ole võimalik prognoosida. Teemaplaneeringu KSH raames tehakse Natura

eelhindamine ning hinnatakse Natura asjakohase mõju hindamise vajalikkust. Kui osutub

vajalikuks, viiakse KSH raames läbi asjakohane hindamine.“ Seega nähti juba KSH VTK-s

ette, et KSH käigus viiakse esmalt läbi Natura eelhindamine ja kui ebasoodsad mõjud pole

välistatud, siis ka asjakohane hindamine. Seda aga hetkel tehtud ei ole.

Tuletame siinkohal ka meelde, et KeHJS § 45 lg 2 kohaselt võib strateegilise

planeerimisdokumendi kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala

kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav

tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse

eesmärki.

Palume Natura hindamine nõuetega (Natura juhend) vastavusse viia. Sealjuures palume nii

Natura eelhindamises kui ka asjakohases hindamises lähtuda juhendis toodud sisukorrast.

4 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2022-0051.

4 (5)

15. KSH aruande ptk-s 8 tuuakse välja olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimise ja

leevendamise meetmed. Enamus meetmetest on sisse kirjutatud ka teemaplaneeringusse ja

muutuvad seega peale planeeringu kehtestamist kohustuslikuks järgmistes etappides

arvestamiseks. Aruande ptk-s 8 ei ole aga meetmeid välja toodud Natura 2000 alade kohta.

Alaptk-s 8.3 on üldiselt meetmed kaitstavatele aladele ja liikide kaitse. Keskkonnaameti

hinnangul on oluline kirja panna ka eraldi ptk nii aruandesse kui ka teemaplaneeringusse

Natura 2000 alade meetmete kohta.

16. KSH aruande kokkuvõttes olevas tabelis 34 on välja toodud riigi huviga aladel

kaevandamisega avalduvad mõjud. Olemas on mõjud kaitstavatele loodusobjektidele.

Mõjude osas Natura aladele on märgitud – mõjud puuduvad. Juhime aga tähelepanu, et

Vääna-Posti loodusala jääb riigi huviga Hüüru lubjakiviala juurde. Tabelis 34 ei ole Hüüru

ala puhul välja toodud mõjusid kaitsealadele ega Natura aladele. Samuti Väo ala puhul pole

mõjude osas midagi märgitud. Männiku 4 ja 5 alade puhul pole midagi märgitud mõjude

kohta kaitstavatele loodusobjektidele. Palume tabelit 34 täiendada.

17. Natura aladele avaldavad KSH aruande tabeli 4 põhjal mõju peamiselt alad, mis ei ole

märgitud riigi huviga aladeks (nt. Mustu kruusamaardla (kollane ala), Nurme raba

turbakaevandus, Valkla lubjakivi maardla (kollane), Voose kruusamaardla (kollane),

Vahelaane liivamaardla (kollane)). Teemaplaneeringu kohaselt on kollane kaalutlemist

võimaldav piirang kaevandamisaladele. Kuna kaevandamisalade rajamine on

kaalutlusotsusena nendel aladel võimalik, siis tuleb kokkuvõttes ka nende alade mõjud

konkreetselt välja tuua, eriti kuna need avaldavad mõju Natura aladele. Ebasoodsat mõju

Natura aladele lubada ei ole võimalik.

18. MKM-i kaaskirjas on öeldud: „KSH eelnõu kohaselt planeeringu elluviimisega olulisi

negatiivseid mõjusid ei kaasne.“ Palume selgitada, kust selline järeldus tuleneb, kui kogu

KSH aruanne toob välja negatiivsed mõjud, kaasa arvatud aruande kokkuvõttes olev tabel

34.

19. Palume KSH aruande alaptk-s 7.3.1.2. välja tuua ka projekteeritav metsaalade

looduskaitseala ja projekteeritav loodusmetsade looduskaitseala, mis kattuvad osaliselt

teemaplaneeringu aladega.

20. KSH aruandes on väga palju kaitsealuste liikidega seonduvas tekstiosas järeldatud, et

negatiivsed mõjud kas on või neid ei saa välistada (ka aruande kokkuvõttes tabelis 34).

Negatiivsed mõjud kaitsealustele liikidele peavad olema välistatud nii kaitstavatel aladel,

kui ka väljaspool. Igati mõistlik on kaasata liigieksperdid (nt Kotkaklubi jne). Hetkel

puudub veendumus, et negatiivseid mõjusid on võimalik väljapakutud

leevendusmeetmetega vähendada. Samuti pole kumulatiivseid mõjusid hinnatud. Ära on

mainitud, et KMH raames seda tehakse, kui on selge, kus täpsemalt kaevandama hakatakse.

Aruande alaptk-s 7.20 (lk 201) on öeldud, et Keskkonnaamet peaks analüüsima

kaevandamise keskkonnaloa menetlemise protsessis eelhinnangu käigus, kas kavandatav

tegevus võib põhjustada kaitstava liigi või elupaigatüübi üleriigilise soodsa seisundi

tagamist või saavutamist. Kui riigi huviga alad on teemaplaneeringuga valitud, siis miks ei

ole võimalik juba praegu võimalikku koosmõju hinnata? Palume selgitada.

21. Võõrliike ei ole KSH aruandes üldse käsitletud. See teema peab Keskkonnaameti hinnangul

sees olema, sest võõrliikide levitamine peab olema välistatud. Vastava märkuse tõime välja

ka 24.03.2023 kirja p-s 17.

22. Soovitame teemaplaneeringu alaptk-s 3.4 alapunktis „Meetmed müratasemete

vähendamiseks ja leevendamiseks“ tuua välja ka viited (nii nagu on tehtud kliimamõjude

5 (5)

leevendamise- ja kompenseerimismeetmete puhul) KSH aruande alaptk-le 8.17, kus on

käsitletud rohkem meetmeid ja selgitatud neid põhjalikumalt kui teemaplaneeringus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Reet Siilaberg

juhataja

ringmajanduse osakond

Egle Smith 5697 0213 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Merike Rosin 5447 0092 (maapõu) [email protected] Marin Varblane 5692 7090 (maapõu) [email protected] Moonika Aunpuu 5698 0504 (maapõu) [email protected] Liilia Tamm 5692 8735 (metsandus) [email protected] Geidi Rõõm 5372 2704 (vesi) [email protected] Anu Holvandus 5694 9046 (vesi) [email protected] Triin Ristmets 5698 1773 (looduskasutus) [email protected]

Anna Grete Kangur 5307 0362 (looduskaitse planeerimine)

[email protected]

Roman Zuzjonok 5690 2018 (loodushoiutööd) [email protected]