Seisukoht Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele esitatud arvamuse kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Reet Siilaberg

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 30.05.2025 nr 6-5/25/6462-4

Meie 09.09.2025 nr 13-2/1403-61

Seisukoht Harju maakonnaplaneeringu

maavarade teemaplaneeringu ja KSH aruande

eelnõudele esitatud arvamuse kohta

Austatud Reet Siilaberg

Täname Teid Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu (teemaplaneering) ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõule esitatud arvamuse eest.

Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad Teie kirjas toodud punktide

kaupa:

1. Teemaplaneeringu alaptk-s 1.2 (lk 18) on märgitud: „MaaPS kohast riigi huvi ei hinnata

maavara kaevandamise loa taotluse menetluses kõrgemargilisele lubjakivile, kui

teemaplaneeringuga määratud aladel on lubjakivi kaevandamisega tagatud vajalik

varustuskindlus. Teiste ehitusmaavarade, sh liiva, kaevandamise loa taotluste menetlustes

hinnatakse riigi huvi erandkorras üksikjuhtumitena vastavalt kehtivale õigusruumile ning

praktikale.“ Maapõueseadus (MaaPS) ei anna riigi huvi hindamise kohta erisust maavaraliikide

kaupa. Kas vastav muudatus on seaduse andja poolt plaanis sisse viia?

Vastusena selgitame, et vastavat muudatust seaduse andja poolt lähiajal plaanis sisse viia ei ole.

Küll on kogu riigi huvi temaatika õigusruumis ülevaatamisel. Riigi huvi hindamine maavara

kaevandamise loa taotluse menetluses toimub jätkuvalt vastavalt kehtivale õigusruumile. Küll saab

kehtestatud planeering olema igakordsel riigi huvi hindamisel oluliseks aluseks.

Teemaplaneeringu seletuskirja sõnastust korrigeeritakse riigi huvi osas vastavalt.

2. Teemaplaneeringu alaptk-s 3.1.1.3 (lk 76) joonise (ja ka edaspidistel jooniste) legendis

kujutatud taotletav mäeeraldis peaks olema olemasolev mäeeraldis.

Vastusena selgitame, et aktiivne mäeeraldis on joonisel kuvatud taotletava mäeeraldisega kattuval alal. Oleme kasutanud Maa-ameti maardlate registri andmeid seisuga detsember 2024.

3. Teemaplaneeringus kajastatud kaardipiltidel on puudu nii Keskkonnaametis menetluses olevaid

kaevandamisloa kui ka uuringuloa taotluseid (nt Harku III ja Harku VII lubjakivikarjääri, Maardu

III lubjakivikarjääri, Jägala lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotlused, Jägala 4 ja Jägala VII

geoloogilise uuringuloa taotlused). Palume täpsustada, kas need alad on jäänud välja ekslikult

või tegemist ei ole riigi huviga aladega, mistõttu oleks olemas alus nende menetluste lõpetamiseks.

Vastusena selgitame, et oleme kõikidel joonistel tuginenud Maa-ameti maardlate registri

andmetele seisuga detsember 2024.

2 (6)

4. Teemaplaneeringus ei ole arvesse võetud nt Harku VI lubjakivikarjääri korrastamisel üles

kerkinud probleemi seoses kattumisega kavandatava riigitee trassikoridoriga (sinna piirkonda

taotletakse ka uusi lube ja olemasolevate laiendusi). Kuidas peab riigi huvi selles olukorras

sisustama või ei ole see teemaplaneeringuga lahendatav?

Vastusena selgitame, et teemaplaneeringus on arvestatud planeeritud Juuliku-Tabasalu

teekoridoriga. Kaardirakenduses on vastav info kuvatav Riigiteede all. Transpordiametiga on

planeeritud riigiteede ja teemaplaneeringuga kavandatud riigi huviga alade kattuvust arutatud ja

jõutud koostöös seisukohale, et maakonnaplaneeringu tasandil ei ole võimalik ära lahendada

kaevandamisloa täpsuses kattuvaid riigihuvisid. Teemaplaneeringu seletuskirjas tuuakse

tingimustena välja kattuvused ja vajadus tulevikus kaevandamisloa taotluse menetluses nende

piirangutega arvestada ning teha koostööd Transpordiametiga. Kui riigitee trassi asukoht on

täpselt paika pandud, siis antud asukohas kaevandamine ei ole võimalik.

5. Teemaplaneeringu alaptk-s 3.2.1 (lk 91) Männiku 2 ala kohta on märgitud: „Kehtivad ja

taotletavad load: aktiivne mäeeraldis.“ Samas alaptk-s teiste alade kohta on välja toodud ka

mäeeraldiste nimetused. Palume ka Männiku 2 ala puhul nimeliselt mäeeraldis välja tuua.

Arvestame märkusega ja täiendame seletuskirja vastavalt.

6. Teemaplaneeringu alaptk-s 3.4 (lk 94) on märgitud: „Kaevandamisloa taotlemisel peab

arvestama väljaveoteede, sh riigiteede ümberehitamise vajadusega juhul, kui väljaveotee ei ole

vastav raskeveokite liiklemiseks.“ Kuidas on see planeeritud tagada? Maavara kaevandamisloaga

saab reguleerida tegevusi mäeeraldisel ja selle teenindusmaal.

Vastusena selgitame, et teemaplaneeringu seletuskirjas on toodud soovitused ja suunised

väljaveoteede osas. Oluline on, et järgmises etapis teeksid tee omanik, kohalik omavalitsus ja

kaevandaja omavahel koostööd leppimaks kokku tingimustes, mis aitaksid neid suuniseid tagada.

7. KSH aruande ptk-s 3 (lk 10) on sama lõiku 2 korda: „Teemaplaneeringuga täpsustatakse

kehtivat Harju maakonnaplaneeringut kogu Harju maakonna ulatuses. Lahenduse koostamisel ei

lähtuta kohaliku omavalitsuse piiridest, vaid geoloogilistest eeldustest ehk maavarade

paiknemisest. Teemaplaneering ei käsitle mereala ja merel olevaid maardlaid kajastatakse

teemaplaneeringu kaardirakenduses informatiivselt. Vastavalt planeerimisseadusele ei ole

maakonnaplaneeringu ja selle teemaplaneeringuga võimalik merealale siduvaid tingimusi

määrata ehk mereala planeerimiseks on teised planeerimise liigid (nt üleriigilise planeeringu

teemaplaneering).“

Arvestame märkusega ja korrigeerime KSH aruannet vastavalt.

8. KSH aruandes on läbivalt kasutatud mõistet „kaevandus“, mille asemel on korrektne kasutada

mõistet „karjäär“. Palume aruannet korrigeerida.

Vastusena selgitame, et KSH aruannet on korrigeeritud selliselt, et läbivalt oleks kasutatud

maapõueseadusest tulenevat mõistet "kaevandamistegevus" ja mõistet "kaevandamisala".

9. Ei saa olla kindel, kas teemaplaneeringus on kõiki vääriselupaikasid arvestatud, kuna nende

seis registris võib tänaseks olla muutunud (KSH aruandes on andmed 2024. aasta seisuga ja

teemaplaneeringus on andmeallikana viidatud isegi EELIS / seisuga oktoober 2023).

3 (6)

Vastusena selgitame, et teemaplaneeringus (kaardirakenduses) on arvestatud vääriselupaikadega

samuti 2024. aasta augusti seisuga, sest sellel ajaperioodil viidi läbi piirangute alusel

kaevandamisvõimaluste kategoriseerimine. Teemaplaneeringus ei saa enam kollaste ja punaste

piirangute andmeallikatest tulenevat infot uuendada, kuna kategoriseerimine on juba läbi viidud.

Teemaplaneering ei anna kaevandamiseks luba ja seetõttu on arvestatud, et järgmises etapis

kaevandamisloa taotlusel tuleb igakordselt hinnata kõiki mõjusid, sh arvestada ajakohaste registri

andmetega.

10. Teemaplaneeringu alaptk-s 3.2.1 (lk 91 ja 92) on märgitud, et Männiku alade puhul on edaspidi

vajalikud hüdrogeoloogilised uuringud selgitamaks välja kaevandamise mõju põhjaveele ja vee

alt kaevandamise võimalikkus. See on väga tervitatav tingimus, kuna Saku Vallavalitsus on

vedamas uue uuringu korraldamist, mis peaks andma ülevaate Tallinna-Saku liivamaardla

veebilansist enne kui lubatakse liiva altpoolt veetaset kaevandada.

Võtame tähelepaneku teadmiseks.

11. KSH aruande osas märgime, et Harju maakonna põhjaveevarud põhjaveemaardlate ning

valdade/piirkondade kaupa on kinnitatud keskkonnaministri erinevate käskkirjadega. Teeme

ettepaneku lisada allviide, kuskohast need leitavad on.

Arvestame ettepanekuga ja täiendame KSH aruande ptk 5 vastavalt.

12. Keskkonnaameti 24.03.2023 kirja nr 6-5/23/2841-2 (edaspidi 24.03.2023 kiri) punktides 10 ja

11 on täpsustatud Harju maavarade lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuses (edaspidi LS ja KSH VTK) Harjumaa kinnitatud põhjaveevarude

temaatikat (alaptk 4.10). 26.04.2023 Rahandusministeeriumi vastuskirjas nr 15-8/994 on viidatud,

et ettepanekuga arvestatakse ja täiendatakse LS ja KSH VTK alaptk-i 4.10. Keskkonnaametile

31.03.2025 esitatud materjalid (LS ja KSH VTK) varasemalt meie poolt tehtud märkust ei kajasta.

Vastusena selgitame, et Riigiplaneering.ee kodulehelt leitavas LS ja KSH VTK viimases

versioonis on nimetatud täiendused ptk-s 4.10 olemas.

13. KSH aruande alaptk-s 7.2 (lk 34) on kirjas: „Natura hindamise, sh eelhindamise, juures on

oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-

eesmärkidest ja tegevuse muid aspekte (nt majanduslikke sotsiaalseid jms) arvesse ei

võeta.“ Palume seda lauset korrigeerida, kuna Natura hindamisel hinnatakse ebasoodsat mõju

mitte negatiivset mõju.

Arvestame märkusega ja täiendame KSH aruannet vastavalt.

14. KSH aruande alaptk-s 7.2 „Natura eelhindamine“ (lk 34) on nimetatud juhendmaterjalid,

millega on eelhindamisel arvestatud, nt „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (edaspidi Natura hindamise juhend või juhend).

Keskkonnaameti hinnangul ei vasta KSH käigus läbiviidud Natura hindamine nõuetele. Aruandes

on toodud Natura eelhindamine, kus on väga paljude Natura 2000 võrgustikku kuuluvate loodus-

ja linnualade kaitse-eesmärkide puhul välja toodud järeldused, et ebasoodsat mõju ei saa

välistada või et esineb ebasoodne mõju. Natura hindamise juhendi kohaselt, kui Natura

eelhindamisel selgub ebasoodsa mõju esinemine või olukord, kus ebasoodsat mõju välistada ei

saa, tuleb edasi liikuda Natura asjakohase hindamise juurde. KSH aruandest aga Natura

asjakohast hindamist leida ei ole. Samuti on Natura eelhindamisel mitmetel juhtudel toodud välja

ebasoodsate mõjude leevendavad meetmed, mida aga juhendi kohaselt saab välja pakkuda alles

4 (6)

asjakohases hindamises. Natura eelhindamise eesmärgiks on eelkõige kontrollida, millised

tegevused nõuavad asjakohase hindamise läbiviimist. Ka dokumendi „Harjumaa maavarade

teemaplaneering Lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõjude strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsus“ 4 (edaspidi KSH VTK) alaptk-s 5.1 (lk 48) on toodud välja:

„Kui sageli viiakse juba KSH VTK etapis läbi Natura eelhindamine võimalike ebasoodsate mõjude

tuvastamiseks ning selgitamaks välja, kas ja milliste Natura alade osas on KSH raames vajalik

läbi viia asjakohane hindamine, siis käesolevalt ei ole see otstarbekas põhjusel, et puudub info

karjääride ja nendega seonduvate taristuobjektide võimalike asukohtade kohta ning nendega

seotud mõjusid ei ole võimalik prognoosida. Teemaplaneeringu KSH raames tehakse Natura

eelhindamine ning hinnatakse Natura asjakohase mõju hindamise vajalikkust. Kui osutub

vajalikuks, viiakse KSH raames läbi asjakohane hindamine.“ Seega nähti juba KSH VTK-s ette,

et KSH käigus viiakse esmalt läbi Natura eelhindamine ja kui ebasoodsad mõjud pole välistatud,

siis ka asjakohane hindamine. Seda aga hetkel tehtud ei ole. Tuletame siinkohal ka meelde, et

KeHJS § 45 lg 2 kohaselt võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada juhul, kui seda lubab

Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on

veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala

terviklikkust ega kaitse eesmärki. Palume Natura hindamine nõuetega (Natura juhend) vastavusse

viia. Sealjuures palume nii Natura eelhindamises kui ka asjakohases hindamises lähtuda juhendis

toodud sisukorrast.

Vastusena selgitame, et teemaplaneeringu koostamise käigus viidi läbi Natura eelhindamine, mis

tuvastas, et välistatud ei ole ebasoodsad mõjud Lahemaa loodus- ja linnualale, Türisalu

loodusalale, Pakri loodusalale ja Vääna-Posti loodusalale. Seetõttu on võetud

planeeringulahendusest välja Kuusalu 1, Kuusalu 2 ja Naage riigi huviga lubjakivi kaevandamise

alad. Hüüru ala osas viiakse läbi Natura asjakohane hindamine veendumaks, et kavandatav tegevus

ei mõjuta ebasoodsalt Vääna-Posti loodusala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Vastav peatükk

lisatakse KSH aruandesse ning selle tulemusel korrigeeritakse planeeringu seletuskirja.

15. KSH aruande ptk-s 8 tuuakse välja olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimise ja

leevendamise meetmed. Enamus meetmetest on sisse kirjutatud ka teemaplaneeringusse ja

muutuvad seega peale planeeringu kehtestamist kohustuslikuks järgmistes etappides

arvestamiseks. Aruande ptk-s 8 ei ole aga meetmeid välja toodud Natura 2000 alade kohta. Alaptk-

s 8.3 on üldiselt meetmed kaitstavatele aladele ja liikide kaitse. Keskkonnaameti hinnangul on

oluline kirja panna ka eraldi ptk nii aruandesse kui ka teemaplaneeringusse Natura 2000 alade

meetmete kohta.

Arvestame märkusega ja täiendame KSH aruannet vastavalt.

16. KSH aruande kokkuvõttes olevas tabelis 34 on välja toodud riigi huviga aladel

kaevandamisega avalduvad mõjud. Olemas on mõjud kaitstavatele loodusobjektidele. Mõjude

osas Natura aladele on märgitud – mõjud puuduvad. Juhime aga tähelepanu, et Vääna-Posti

loodusala jääb riigi huviga Hüüru lubjakiviala juurde. Tabelis 34 ei ole Hüüru ala puhul välja

toodud mõjusid kaitsealadele ega Natura aladele. Samuti Väo ala puhul pole mõjude osas midagi

märgitud. Männiku 4 ja 5 alade puhul pole midagi märgitud mõjude kohta kaitstavatele

loodusobjektidele. Palume tabelit 34 täiendada.

Arvestame märkusega ja täiendame KSH aruannet vastavalt.

17. Natura aladele avaldavad KSH aruande tabeli 4 põhjal mõju peamiselt alad, mis ei ole

märgitud riigi huviga aladeks (nt. Mustu kruusamaardla (kollane ala), Nurme raba

turbakaevandus, Valkla lubjakivi maardla (kollane), Voose kruusamaardla (kollane), Vahelaane

liivamaardla (kollane)). Teemaplaneeringu kohaselt on kollane kaalutlemist võimaldav piirang

5 (6)

kaevandamisaladele. Kuna kaevandamisalade rajamine on kaalutlusotsusena nendel aladel

võimalik, siis tuleb kokkuvõttes ka nende alade mõjud konkreetselt välja tuua, eriti kuna need

avaldavad mõju Natura aladele. Ebasoodsat mõju Natura aladele lubada ei ole võimalik.

Vastusena selgitame, et teemaplaneeringu koostamise metoodikat on kirjeldatud seletuskirja

peatükis 2 ja KSH metoodikat aruande peatükis 6.1. Metoodika kohaselt hinnati lahenduse

kujunemise mõju kogu planeerimisprotsessi vältel, ning alad, mille puhul Natura mõju ei olnud

välistatud, arvati planeeringulahendusest välja (vt ka vastus punktile 14). Seetõttu ei avalda

planeeringulahendus – leitud riigi huviga alad, Natura aladele ebasoodsat mõju. Kollased alad ei

ole osa planeeringulahendusest. Kaevandamine metoodikas kasutatud kollastel aladel on tulevikus

võimalik planeeringust sõltumatult, vastavalt kehtivale seadusandlusele.

18. MKM-i kaaskirjas on öeldud: „KSH eelnõu kohaselt planeeringu elluviimisega olulisi

negatiivseid mõjusid ei kaasne.“ Palume selgitada, kust selline järeldus tuleneb, kui kogu KSH

aruanne toob välja negatiivsed mõjud, kaasa arvatud aruande kokkuvõttes olev tabel 34.

Vastusena selgitame, et MKM-i kaaskirjas öeldu põhineb eeldusel, et planeeringu elluviimine

toimub koos leevendusmeetmetega. Selguse huvides lisatakse KSH aruande Natura peatükki

eelhindamise kokkuvõte, mis toob välja, et alad, millel oli mõju Naturale, on lahendusest välja

võetud tulenevalt Natura eelhindamise tulemustest.

19. Palume KSH aruande alaptk-s 7.3.1.2. välja tuua ka projekteeritav metsaalade looduskaitseala

ja projekteeritav loodusmetsade looduskaitseala, mis kattuvad osaliselt teemaplaneeringu

aladega.

Arvestame märkusega ja täiendame KSH aruannet vastavalt.

20. KSH aruandes on väga palju kaitsealuste liikidega seonduvas tekstiosas järeldatud, et

negatiivsed mõjud kas on või neid ei saa välistada (ka aruande kokkuvõttes tabelis 34).

Negatiivsed mõjud kaitsealustele liikidele peavad olema välistatud nii kaitstavatel aladel, kui ka

väljaspool. Igati mõistlik on kaasata liigieksperdid (nt Kotkaklubi jne). Hetkel puudub veendumus,

et negatiivseid mõjusid on võimalik väljapakutud leevendusmeetmetega vähendada. Samuti pole

kumulatiivseid mõjusid hinnatud. Ära on mainitud, et KMH raames seda tehakse, kui on selge, kus

täpsemalt kaevandama hakatakse. Aruande alaptk-s 7.20 (lk 201) on öeldud, et Keskkonnaamet

peaks analüüsima kaevandamise keskkonnaloa menetlemise protsessis eelhinnangu käigus, kas

kavandatav tegevus võib põhjustada kaitstava liigi või elupaigatüübi üleriigilise soodsa seisundi

tagamist või saavutamist. Kui riigi huviga alad on teemaplaneeringuga valitud, siis miks ei ole

võimalik juba praegu võimalikku koosmõju hinnata? Palume selgitada.

Vastusena selgitame, et teemaplaneeringu koostamise eesmärk on olnud selgitada välja riigi huviga

kaevandamise alad. Ei ole otsustatud kas ja millal hakatakse nendel aladel maavara kaevandama,

kui suures ulatuses ja millist tehnoloogiat kasutades. Igasugune liike puudutav teadmine on ajas

muutuv ning täienev. Seega puudub detailseks koosmõjude hindamiseks teemaplaneeringu etapis

ühelt poolt vajalik info ja teiselt poolt võib see kaevandamisloa taotluse esitamise ajaks olla juba

muutunud ning seetõttu ei ole selles etapis võimalik koosmõju keskkonnaloa menetlemiseks

vajalikus detailsuses hinnata. Seda tuleb teha järgmises etapis kaevandamisloa taotluse

menetlemise käigus ning vajadusel algatada selleks KMH ja kaasata liigieksperdid.

21. Võõrliike ei ole KSH aruandes üldse käsitletud. See teema peab Keskkonnaameti hinnangul

sees olema, sest võõrliikide levitamine peab olema välistatud. Vastava märkuse tõime välja ka

24.03.2023 kirja p-s 17.

6 (6)

Vastusena selgitame, et võõrliikide tõrje toimub olenemata majandustegevusest vajaduspõhiselt.

Seetõttu puudub teemaplaneeringu lahendusel seos võõrliikide tõrje ja leviku piiramisega. Lisame

KSH aruandesse (ptk 7.7.3) teemaplaneeringu täpsusastmes vastava sisulise alapeatüki.

22. Soovitame teemaplaneeringu alaptk-s 3.4 alapunktis „Meetmed müratasemete vähendamiseks

ja leevendamiseks“ tuua välja ka viited (nii nagu on tehtud kliimamõjude leevendamise- ja

kompenseerimismeetmete puhul) KSH aruande alaptk-le 8.17, kus on käsitletud rohkem meetmeid

ja selgitatud neid põhjalikumalt kui teemaplaneeringus.

Arvestame ettepanekuga ja täiendame seletuskirja vastavalt.

Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste alusel täiendatud teemaplaneeringu materjalid

edastatakse peatselt koostöötegijatele kooskõlastamiseks ning kaasatavatele arvamuse andmiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Agnes Lihtsa

+372 5819 0538 [email protected]