Kiri

KORRALDUS

05.05.2025 nr 295

Valgeranna küla Servaku ja Liiviku kinnistute

detailplaneeringu algatamine

OÜ Linnak on esitanud 10.04.2025 a Pärnu Linnavalitsusele ettepaneku algatada

detailplaneering Valgeranna külas Servaku (katastriüksuse tunnus 15904:003:0417) ja Liiviku

(15904:003:1167) kinnistutel, eesmärgiga jagada planeeringuala elamumaa katastriüksusteks.

Katastriüksuste sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, kogupindala ca 2,7 hektarit. Kinnistud on

kaetud harva võsaga, alal ei asu hooneid. Alal kehtib Audru Vallavolikogu 06.10.2005 a

otsusega nr 408 kehtestatud Liiviku ja Servaku kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringut ei

ole realiseerima asutud. Kinnistu on läänepoolsest küljest piiratud riigiteega nr 19112

Valgeranna tee, lõunaküljest munitsipaalomandis oleva Ranna teega. Planeeringuala põhjaküljel

asuvad detailplaneeringute alusel moodustatud üksikeelamukrundid.

Audru valla üldplaneeringu (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19)

kohaselt asub planeeringuala reserveeritud elamualal (EV), kus ehitusõiguse tagab kinnistu

minimaalse pindalaga 2500 m2. Seega koostatakse detailplaneering kehtiva üldplaneeringu

põhilahendust järgivana. Üldplaneeringu järgi on detailplaneeringu koostamise kohustusega alal

ehitusloakohustuslike hoonete püstitamisel nõutud detailplaneeringu koostamine.

Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 128 lg 1, § 129 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu

01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3

p 2 ja p 3 alusel ning arvestades 10.04.2025 avaldust

1. Algatada Pärnu linnas Valgeranna külas Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneeringu

koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeeringuala krundistruktuuri

muutmine, kinnistutele sobivaima ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete püstitamiseks,

arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse

määramine, kommunikatsioonide kavandamine. Detailplaneering koostatakse Audru valla

üldplaneeringu kohasena.

2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste seisukohtadega:

2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ning

kaasatavate huvidega.

2.2. Tagada standardikohane parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil, näidata vajalik

parkimiskohtade arv ning paigutus. Vajadusel näha ette juurdepääsuservituudid.

Juurdepääsuteena kasutada Ranna teed. Kinnistusisese läbipääsutee maaüksuse laius peab olema

vähemalt 12 meetrit.

2.3. Krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja

väärtuslik haljastus. Detailplaneeringus tuleb määrata kruntide minimaalne haljastuse protsent ja

anda haljasalade asukohad.

2

2.4. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma

keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi.

2.5. Sademeveed tuleb ära juhtida reeglina kraavide baasil. Tuleb vältida süsteemide

lõhkumist ehitustööde käigus ja liigniiskuse teket nii planeeringualal kui kaugemal. Juhul kui

olemasolevaid süsteeme on vaja muuta, tuleb nende asemele projekteerida uued nii, et uus

lahendus haakuks olemasolevaga.

2.6. Avalikult kasutatavate eluhoonete kavandamisel alla 3,2 m absoluutkõrgusega alale tuleb

arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte

alla 3,2 m absoluutkõrgusega. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,2 m paiknevad hoone

konstruktsioonid rajada veekindlatena. Detailplaneeringus näha ette üleujutusohtu vähendavad

meetmed.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa.

4. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab

muuhulgas planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat

menetluse algatamisest.

6. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

7. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis.

8. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd

planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või

valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu

koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

9. Pärnu Linnavalitusel sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga, enne planeeringu

kehtestamist, haldusleping, millega huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste

väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.

Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ § 2 kohaselt

kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn

andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude

kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta

eelarves.

Sama määruse § 3 lõike 1 kohaselt lisaks õigusaktides sätestatule lepitakse kehtestamise eelses

halduslepingus kokku vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei

tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed

rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt rajatiste

3

väljaehitamise kuludele vastava tagatisraha deponeerimine linna arvelduskontol, kuludele

vastavas suuruses panga- või finantseerimisasutuse garantii andmine või kinnisasjadele

hüpoteekide seadmine; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku

kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade

üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused.

10. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

11. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva

jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

12. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Romek Kosenkranius

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

Valgeranna küla Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

PLANEERINGUALA ASUKOHASKEEM

Planeeringuala, Planeeringu ID 127992

Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Suur-Sepa tn 16

80098, Pärnu, Pärnu maakond

Teie 05.05.2025 e-kiri nr K/295

Meie 02.06.2025 nr 7.2-2/25/7817-2

Seisukohtade väljastamine Valgeranna külas

Servaku ja Liiviku kinnistute

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneeringu (katastritunnus

15904:003:1166 ja 15904:003:1167, edaspidi planeering) algatamisest Pärnu Linnavalitsuse

05.05.2025 korraldusega nr 295. Juhime tähelepanu, et korralduse esimeses lõigus toodud Servaku

katastriüksuse tunnus 15904:003:0417 on vale.

Planeeringu eesmärgiks on planeeringuala krundistruktuuri muutmine, kinnistutele sobivaima

ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete püstitamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega

nr 19112 km 1,35 – 1,57. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 979 autot. Planeeringuala

asub Pärnu lennuvälja piirangupinna all (piirangupinna kõrgus antud asukohas on üle 90 meetri).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 1,580. Täiendavaid

riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks peame vajalikuks planeeringuala siduda olemasolev jalgteega,

st planeeringuga kavandatakse nõuetele vastav teeületuskoht. Arvestada, et planeering on

ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse

planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks

(vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui

eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

2 (3)

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

3 (3)

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

Lisa 1 K_295_05052025

Lisa 2 K_295_05052025_Lisa

Andres Aasna

53231631, [email protected]