Kiri

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

OÜ LINNAK Reg nr 12913059 MTR EEP003484 Tel +372 52 75 815 [email protected]

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering Valgeranna küla, Pärnu linn Töö nr 2504 Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus Huvitatud isik: Henno Varahaldus OÜ Esindaja: Lauri Malm

/allkirjastatud digitaalselt/

Koostaja: OÜ Linnak

Arhitekt: Karri Tiigisoon

/allkirjastatud digitaalselt/

detsember 2025

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 2 / 16

SISUKORD

1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja ................................................................ 3 1.1. Planeeringu koostamise alused ................................................................................. 3

2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed .............................................................................. 3 2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus ............................................................. 4

3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ............................................................................. 4 4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ....................................... 4 5. Ruumilise arengu eesmärgid .............................................................................................. 5

5.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks ......... 6 5.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule ................................................................... 6 5.3. Alal (piirkonnas) kehtivad detailplaneeringud ............................................................ 6

6. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ........................................................... 6 7. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused ........................................... 7 8. Liiklus, parkimine ................................................................................................................ 9 9. Haljastus, maastik, piirded ................................................................................................. 9 10. Tehnovõrgud, tehnoseadmed....................................................................................... 10

10.1. Veevarustus ............................................................................................................. 10 10.2. Reoveekanalisatsioon .............................................................................................. 10 10.3. Vertikaalplaneerimine ja sademevee käitlus ............................................................ 10 10.4. Elektrivarustus ......................................................................................................... 11 10.5. Sidevarustus ............................................................................................................. 12 10.6. Soojavarustus, jahutus ............................................................................................. 12

11. Tuleohutuse tagamine .................................................................................................. 12 11.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine ........................................................... 13

12. Keskkond ...................................................................................................................... 13 12.1. Üleujutuse ohuga arvestamine ................................................................................. 13 12.2. Jäätmed .................................................................................................................... 14 12.3. Insolatsioon .............................................................................................................. 14 12.4. Müra ......................................................................................................................... 14 12.5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed ...................................................................................................................... 14 12.6. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid .................................................................... 14

13. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine .................................................................... 14 14. Detailplaneeringu rakendamise nõuded ...................................................................... 15 15. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus ................................................. 15 16. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus ............................................... 15 17. Turvalisus, kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne disain .......................... 16 18. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta ......................................... 16

GRAAFILINE OSA AS-1 SITUATSIOONISKEEM AS-2 TUGIJOONIS AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA AS-4 TEHNOVÕRKUDE SKEEM AS-5 ILLUSTREERIV JOONIS

SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 3 / 16

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja

Koostaja Koostamise korraldaja Huvitatud isik OÜ LINNAK (12913059) Pärnu Linnavalitsus (75000064) Henno Varahaldus OÜ Tel +372 52 75 815 [email protected] Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn,

Pärnu linn

+372 444 8200 [email protected]

1.1. Planeeringu koostamise alused - Pärnu Linnavalitsuse 05.05.2025 korraldus nr 295 Valgeranna küla Servaku ja Liiviku

kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamise kohta; - Geodeetiline alusplaan. Piirimärk OÜ, töö nr T642, 10.07.2024.

Olulisemad õigusaktid:

- Audru valla üldplaneering (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010.a määrusega nr 19).

2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed Planeeringuala asub Pärnu linnas, Papsaare külas.

Joonis 1 Välja tee 15a kinnistu asukoht.

Servaku ja Liiviku kinnistud asuvad Valgeranna tee ja Ranna tee ristmiku lähedal ja teede vahelisel alal. Läheduses üle Valgeranna tee asuvad Valgeranna golfiväljakud. Planeeritavast

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 4 / 16

alast lõuna poole jääb Valgeranna metsaala. Planeeritavast alast kirdesuunas jäävad olemasolevad elamud ja elamukrundid.

2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus

Servaku katastritunnus: 15904:003:1166

pindala: 15055 m² sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Liiviku katastritunnus: 15904:003:1167

pindala: 12323 m² sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Kinnistud on hoonestamata.

3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala jagamine elamumaa katastriüksusteks.

4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeritav ala asub piirkonna elamualade merepoolses osas, millest lõunapoole jääb rannaäärne metsaala. Läheduses on golfiväljakud, rand, Audru jõgi. Alal ei ole välja kujunenud terviklikku hoonestust. Lähimad elamualad on Leetsi tee ääres, mis ei ole funktsionaalselt planeeritava alaga seotud ning ka krundistruktuur on erinev. Lähtuvalt sellest on planeeritava ala

Joonis 2 Vaade planeeritavale alale Valgeranna tee ja Ranna tee ristmikult

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 5 / 16

5. Ruumilise arengu eesmärgid Peamise ruumilise arengu suuna seab alal Audru valla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsioon reserveeritud elamumaa (EV).

Joonis 3 Väljavõte Audru valla üldplaneeringu kaardist (planeeritav ala – sinise kontuuriga)

Vastavalt Audru valla üldplaneeringu lisale SKEEM 1 on planeeritavas piirkonnas (Papsaare külas) võimalik planeerida 1200 m² ja suuremaid kinnistuid.

Joonis 4 väljavõte Audru valla üldplaneeringu lisast SKEEM 1 elamukruntide miinimumsuurused

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 6 / 16

5.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks Servaku ja Liiviku kinnistutele on planeeritud juurdepääs Ranna teelt olemasolevaid kinnistuid läbiva teena, mis määrab üldiselt ära ka planeeritavate kruntide paigutuse. Krundid on paigutatud valdavalt planeeritava tee äärde kinnistute perimeetrile ja ka Ranna tee äärde. Planeeritud on üksikelamud, mis on kooskõlas piirkonna valdava elamutüpoloogiaga (Elu teest mere poole ja Audru jõe äärne hoonestus.

5.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule Käesolev detailplaneering vastab kehtivale Audru valla üldplaneeringule.

5.3. Alal (piirkonnas) kehtivad detailplaneeringud Alal kehtib Liiviku ja Servaku kinnistu detailplaneering (kehtestatud aastal 2005).

6. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringulahenduse väljatöötamise aluseks on lisaks üldplaneeringu tingimustele aluseks eesmärk luua mõnusa „õueruumiga“ elamute kogum, kus on elanikel piisavalt ruumi ja võimalusi ka väliruumis aja veetmiseks. Lähtuvalt sellest on ala läbiv tee kavandatud ühesuunalisena, et tee saaks olla kitsam ning liiklus ettearvatavam ja seega turvalisem. Tänavamaale on planeeritud ka roheala, kuhu on võimalik luua ala välitegevusteks (mänguväljak, pingid jm). Kõikidele elamukruntidele on planeeritud üks hoonestusala. Osale tänava äärsest hoonestust on ette nähtud kohustuslik ehitusjoon.

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 7 / 16

7. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused Tabel 1.

Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel

Olemasolev katastriüksus

Pos. nr.

Krundi pindala

m²

Krundi kasutamise

sihtotstarve*

Hoonete suurim lubatud arv krundil

Suurim lubatud

korruselisus

Suurim maa- alune

ehitisealune pind m²

Suurim maa- pealne

ehitisealune pind m²

Hoonete suurim

lubatud kõrgus m

Krundi täisehitus

% Katuse tüüp ja kalle

Servaku 01 3487 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 10 lame või madal viil 0-5° Servaku 02 2502 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5° Servaku 03 2503 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5° Servaku 04 2520 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5° Servaku; Liiviku 05 2526 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5° Liiviku 06 2502 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5° Liiviku 07 2709 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 13 lame või madal viil 0-5° Liiviku 08 2507 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5° Servaku; Liiviku 09 2504 EP 1 põhihoone, 1 abihoone 2 0 330 8,5 14 lame või madal viil 0-5° Servaku; Liiviku 10 3614 LT 0 0 0 0 0 0 27 374 2970

* EP – üksikelamumaa, LT – tee ja tänavamaa Arhitektuursed tingimused ja märkused:

1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile. 2. Hoonestus lahendada terviklikult nii, et alal oleks sarnase arhitektuurikeelega hooned. Kui piirkonna hoonestuseks on valitud lamekatusega hooned,

siis ei ole lubatud viilkatusega hoonete ehitamine ja vastupidi. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale iseloomulikud ja sobivad materjalid (laudis, krohvipind, klaas, fassaadikivi). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale.

3. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada keskmisest planeeritavast maapinnast. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada projektiga määratud hoonet ümbritsevast planeeritavast maapinnast. Vertikaalplaneerimine lahendada võimalikult terviklikult arvestades planeeritud tee pinna kõrgust (vt p 9) vältides järske ja ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse.

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 8 / 16

4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega tuleb arvestada hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse. Hooned peavad paiknema määratud hoonestusala piirides, kuid hoonestusalast võivad väljapoole ulatuda tänava poolsed räästad ja varikatused, mida ei arvutata ehitisealuse pinna sisse ning abihooned naabrite omavahelisel kokkuleppel nt kahe krundi piiril (abihooneid ei või paigutada hoonestusalast tänava poole).

5. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 9 / 16

8. Liiklus, parkimine Juurdepääsud planeeritavale alale on Ranna teelt. Juurdepääs Ranna teele on Valgeranna teelt (riigi tee nr 19112). Ala juurdepääsutee on planeeritud ala läbivana ja ühesuunalisena, et liiklusruum oleks kitsam ning seetõttu ohutum ja inimsõbralikum. Teel tuleb tagada maksimaalne liikumiskiirus 30 km/h füüsiliste meetmetega. Lisaks tuleb tee lahendada kergelt käänulisena, et vältida sirgetel lõikudel kiirendamist. Detailplaneeringuga kavandatav tee ja tänavamaa (pos 10) on ette nähtud avalikuks kasutamiseks. Parkimine lahendada omal krundil. Igale krundile tagada parkimisvõimalus min 2-le autole. Täpne liiklus- ja parkimislahendus krundil antakse hoone projektiga.

9. Haljastus, maastik, piirded Planeeritav ala on kaetud peamiselt noore võsaga, kuid on ka mõned suuremad lehtpuud (kased) ja mõned okaspuud. Projekteerimise faasis anda hinnang olemasolevale haljastusele ning sõltuvalt haljastuse paiknemisest ja väärtusest hoonestada krunt nii, et elujõulisi olemasolevaid puid oleks võimalik säilitada. Väiksemate (okas-)puude puhul kaaluda ümberistutamise võimalust. Maapinda tuleb tõsta hoonete ümbruses (kuni hoonestusala ulatuses) kõrgusmärgini +2,29 m abs, et kaitsta hooneid ja tehnotaristut. Vältida sademevee juhtimist naaberkinnistutele (vt ka p 12.1 Üleujutuse ohuga arvestamine). Teede ja platside/parklate vähim kõrgus 2,29 m abs. Elamu ehitusprojektis on soovitatav näha ette vähemalt ¼ maaüksuse pindalast kõrg- ja madalhaljastuse alaks (puud, viljapuud, põõsad). Kõvakattega alad sh terrasside osakaal ei või ületada haljastuse osakaalu. Projekteeritava haljastuse terviklahenduses kasutada mitmerindelist haljastust ja mitmekesist taimestikku. Planeeritava teeala ning selle koosseisus oleva rekreatsiooniala ja laste mänguväljaku lahendus antakse täpsemalt haljastusprojektiga. Haljasala maa projekti koostamisel peab jälgima, et inventar koos tervikliku maastikulahendusega oleks kujundatud kasutamiseks erinevatele vanusegruppidele. Mänguväljaku eelduseks on minimaalselt kolm erinevat inventaritüüpi. Lisaks luua ka istumis- ja ajaveetmise võimalusi rekreatsioonialal. Piirded rajada krundi piiridele. On lubatud rajada haljaspiirded, võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad puit-, metall- või kivipostidega. Piire kavandada hoonega sobivana, samuti arvestada piirkonnale omaste lahendustega. Täpne lahendus antakse projekti koosseisus. Tänava poole jäävate piirete kõrgus mitte üle 1,4 m.

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 10 / 16

10. Tehnovõrgud, tehnoseadmed Hoonet teenindavatele tehnoloogilistele seadmetele valida tänavalt mitte vaadeldav, arhitektuurselt sobiv asukoht. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada kehtivatele müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Päikesepaneele ei ole lubatud paigaldada maapinnale. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10.1. Veevarustus Kuna planeeritav ala jääb AS Pärnu Vesi teeninduspiironnast välja, siis on veevarustus lahendatud lokaalse puurkaevuga, millele on planeeritud piirkonda teenindav veevõrk. Veevarustus projekteerida nõnda, et hiljem oleks võimalik liituda ühisveevõrguga.

10.2. Reoveekanalisatsioon Kuna planeeritav ala jääb AS Pärnu Vesi teeninduspiirkonnast välja, siis on reoveekanalisatsioon lahendatud väikepuhastiga (biopuhasti), kuhu juhitakse elamute reovesi. Puhasti on planeeritud Ranna tee äärde, mistõttu on puhasti hästi juurdepääsetav.

Imbväljakute ja septikute rajamine piirkonda ei ole soovitav, sest piirkond on suhteliselt madal, mis tähendab, et imbväljakud tuleb tõsta maapinnast kõrgemale ja reovett tuleb sinna pumbata. Lisaks jääb suur osa planeeringu alast planeeritava puurkaevu reovee immutamise keelualasse.

10.3. Vertikaalplaneerimine ja sademevee käitlus Olemasolevad maapinna kõrgused on vahemikus 0.95 ... 1.96 abs. Elamute ehitamiseks piirkonnas tuleb maapinda tõsta hoonete ümbruses (kuni hoonestusala ulatuses) kõrgusmärgini min +2,29 m abs, et kaitsta hooneid ja tehnotaristut, et kaitsta hooneid ja tehnorajatisi üleujutuse eest (vt ka p 12.1 Üleujutuse ohuga arvestamine). Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektide asendiplaanilise osaga. Vertikaalplaneerimine lahendada võimalikult terviklikult vältides järske ja ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse. Vertikaalplaneerimisega või muude asjakohaste abinõudega välistada sademevee valgumine naaberkinnistutele. Olemasolevad ala läbivad sademeveekraavid on kavas likvideerida. Sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel immutada, rakendada

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 11 / 16

taaskasutust jms. Liigne sademevesi on kavas juhtida nõvade ja kraavide abil Valgeranna tee äärde jäävasse ja Leetsi tee 3 kinnistut läbivatesse sademeveekraavidesse. Arvestades, et valdavalt on ala haljastatud, siis on kraavidesse mineva sademevee kogus ja tipukoormus suhteliselt väike. Vältida tuleb sademevee süsteemide lõhkumist ehitustööde käigus ja liigniiskuse teket nii planeeringualal kui kaugemal. Juhul kui olemasolevaid süsteeme on vaja muuta, tuleb nende asemele projekteerida uued nii, et uus lahendus haakuks olemasolevaga.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigiteede kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

Täpne lahendus antakse projektiga. Sademevett ja lund ei ole lubatud spetsiaalselt juhtida/paigutada naaberkinnistutele ega tänava maale väljaspool planeeritud sademeveelahendusi. Tänava lumi vallitatakse planeeritava tee äärde. Hoonete sissepääsude asukohad näidata hoonete projektiga. Sissepääsud lahendada nii, et need ei takista veevoolu nõvas ja on hõlpsasti hooldatavad. Sademeveelahenduse koostamisel on tehtud koostööd M. Juursaluga (OÜ Termopilt).

10.4. Elektrivarustus Elektrilevi OÜ on elektrivarustuse planeerimiseks väljastanud tehnilised tingimused nr 504171. Detailplaneeringu alale on planeeritud uus komplektalajaam.

- Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs, mille tarbeks on Pos 07 krundile ette nähtud servituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus.

- Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga alates Sandri alajaamast. Elektrikaablite rajamine piki sõiduteed tee muldkeha piires ei ole lubatud. Täpsemad nõuded on leitavad Transpordiameti veebist.

- Üldjuhul ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsevööndisse.

Planeeritavast alajaamast on tarbimiskohtadele ette nähtud 0,4 kV maakaabelliinid. 0,4kV tehnotrass on planeeritud Roosilehe kinnistul paikneva õhuliini mastini nr 19.

- Tarbimiskohtade võrguühendustele on kruntide piiridele planeeritud liitumis- ja jaotuskilbid.

Kui planeeringust tulenevalt on vajalik ümber paigutada olemasolevat elektrivõrku, siis esitab klient Elektrilevile asjakohase taotluse ja maksab tasu vastavalt tegelikele kuludele. Täiendavat infot saab lugeda ja taotluse esitada: https://elektrilevi.ee/et/teenused/vorgu- umberehitus.

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 12 / 16

Detailplaneeringu kohaste võrguühenduste loomiseks esitab klient liitumistaotluse, sõlmib liitumislepingu(d) ja maksab liitumistasu. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

10.5. Sidevarustus Sidevarustuse ja elektroonilise side planeerimiseks on Telia Eesti AS väljastanud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39882535. Kinnistuid läbib kasutusel olev perspektiivitu Telia vask maakaabel. Nimetatud kaabli säilitamine ei ole vajalik. Telia tegeleb olemasolevate klientide ümeberlülitamisega õhulahendusele. Enne ehitustegevuse alustamist kontakteeruda Teliaga. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on planeeritud lähtuvana sidekaevust PPS-54. Ühendus planeeritava ala põhitrassiga on planeeritud läbi pos 03 krundi. Projektiga võib lahendust kooskõlastatult võrguvaldajaga muuta või täpsustada. Igale kinnistule on planeeritud individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded", kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis vöib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.

Projekt esitada täiendavaks kooskõlastamiseks.

10.6. Soojavarustus, jahutus Soojavarustus lahendada lokaalselt väikekatlamaja, ahjukütte või alternatiivsete kütteallikate (maaküte, soojuspumbad, päikeseküte jms) baasil. Võimalusel eelistada alternatiivenergiaallikate (maaküte, õhksoojuspump, päikeseküte) kasutamist, et vähendada keskkonna saastekoormust.

11. Tuleohutuse tagamine Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda:

• Tuleohutuse seadusest;

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 13 / 16

• siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

• siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord;

• EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; • EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.

Kavandatava hoonestuse kasutusviis on I. Planeeringuala hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone projektiga. Välimise tulekustutusvee vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul sõltuvalt hoone reaalsest kasutusest. Lähim veevõtukoht asub Leetsi tee 4 kinnistul planeeritavast alast ca 430 m kaugusel (VID: 8528). Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on Ranna tee äärde planeeritava ala juurdepääsu juurde planeeritud tuletõrje veevõtukoht (mahuti) koos kuivhüdrandiga. Kui ala ühendatakse tulevikus ühisveevõrguga ja tuletõrje veevarustus tagatakse võrgu baasil, siis on võimalik kustutusvee varustus lahendada ühisveevõrgu ja hüdrantide baasil. Tiigi hoolduse ja säilimise tagamiseks näeb detailplaneering ette servituudi seadmise vajaduse (vt ka p 16).

11.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Käesoleva detailplaneeringuga on hoonestusalad paigutatud nõnda, et naaberkinnistutel paiknevate hoonetega on tagatud piisavad tuleohutuskujad. Lisatingimusena on naabrite omavahelisel kokkuleppel lubatud paigutada abihooneid hoonestusalast väljapoole, mis võib endaga kaasa tuua täiendavate tuleohutusmeetmete rakendamise vajaduse.

12. Keskkond

12.1. Üleujutuse ohuga arvestamine Madala maapinnataseme ja jõelähedase asukoha tõttu jääb piirkond korduva üleujutusohuga alasse. Täiendavalt tuleb rakendada meetmeid, et võimalik üleujutusest tulenev kahju oleks minimaalne. See tähendab, et hoone 1. korruse põranda 0,00 ei tohiks olla madalam kui 3,19 m abs. (soovituslik 3,69 m abs.). Üleujutatavatel aladel elamuteni viivad juurdepääsuteed on soovitatav projekteerida kõrgusmärgiga vähemalt +2,29 m abs. teepinna peale. Kõrgem veetõus jões võib kesta pikemalt, kui tormituulte põhjustatud üleujutus mere ääres, mistõttu võib see põhjustada keerukamaid olukordi nii inimestele kui ka varale.

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 14 / 16

12.2. Jäätmed Jäätmed tuleb sorteerida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist. Jäätmemajandus korraldada vastavalt kehtivale Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale.

12.3. Insolatsioon Hoonestus on planeeritud nõnda, et sellele planeeritav hoonestus ei avalda ülemäärast varjutavat mõju.

12.4. Müra Tehnilistel seadmetel tuleb tagada kehtivatele müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval alusel või eraldi ruumis, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Arvestades, et Valgeranna tee on suhteliselt väikese liikluskoormusega ning liiklusmüra tee läheduses jääb vahemikku 50 – 54 db, siis ei näe detailplaneering ette täiendavate müra tõkestavate meetmete määramist. Normatiivse mürataseme tagamiseks siseruumides piisab hoone välispiirete helipidavusest. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

12.5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed

Käesoleva detailplaneeringu raames ei ole koostatud täiendavaid uuringuid. Planeeritud on piirkonna hoonestusega sarnased pereelamud, mistõttu ei too planeeritav hoonestus endaga kaasa kõrgendatud müra, emissioonide või muud ülemäärast mõju.

12.6. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse kehtiva Audru valla üldplaneeringuga kooskõlas olev elamupiirkond. Detailplaneeringu liikluslahendus on kavandatud ühesuunalisena, mis vähendab märkimisväärselt asfalteeritud pinda. Edasise projekteerimise ja ehitustegevuse käigus kasutada võimalikult palju keskkonnaneutraalseid ja vähese süsinikuheitega lahendusi (kütteseadmed, energiaallikad, ehitusmaterjalid).

13. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine Planeeritaval alal ei asu kaitstavaid geodeetilisi märke.

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 15 / 16

14. Detailplaneeringu rakendamise nõuded Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitakse huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse vahel haldusleping, millega määratakse täpsemalt detailplaneeringu realiseerimisega seonduvad kohustused. Kohalikul omavalitsusel on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei täida halduslepingus sätestatud kohustusi. Detailplaneeringu elluviimisega seotud tegevused peale planeeringu kehtestamist:

1. Arhitektuurivõistluse läbi viimine parima hoonestuse ja maastikulahenduse leidmiseks. 2. planeeritud hoonestuse ja taristu ehitusprojektide koostamine ehitusloa taotlemiseks

vajalikus mahus, vajalike kooskõlastuste hankimine projektidele ja ehitusloa taotlemine koos vastavate riigilõivude tasumisega;

3. planeeritud uushoonestuse, avaliku ala ja krundisiseste tehnorajatiste ehitamine väljastatud ehitusloa alusel kinnitatud ehitusprojekti järgi;

4. püstitatud uushoonestusele kasutusloa taotlemine. Elamuala taristu on kavas välja ehitada ühe etapina. Detailplaneeringu realiseerimisega seonduvad kohustused määratakse täpsemalt enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitava halduslepinguga. Kohalikul omavalitsusel on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei täida halduslepingus sätestatud kohustusi. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

15. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud teid ja sellega seonduvad rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi.

16. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus Käesolev detailplaneering näeb ette servituutide või isikliku kasutusõiguse seadmise vajaduse järgnevatele objektidele:

a) planeeritavatele elamukruntidele ala piiridel olevate ja planeeritud sademeveekraavide toimimise ja hoolduse tagamiseks;

b) pos 03 krunti läbivale põhitrassile; c) pos 05 krunti läbivale madalpingekaablile; d) pos 07 krundile planeeritud komplektalajaamale; e) pos 08 tuletõrje veevõtukoha (tiik) säilitamise ja hooldamise tagamiseks.

Planeeritav tee ja tänavamaa (pos 10) on ette nähtud avalikuks kasutuseks.

Servaku ja Liiviku kinnistute detailplaneering

Töö nr 2504 Lk 16 / 16

17. Turvalisus, kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne disain

Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks:

• Hoonestus kavandada nii, et tänavate poole oleks piisavalt aknaid, et tagada tänavaruumi vaadeldavus ja inimsõbralikkus, vältida ruumide ja alade tekitamist, mis ei ole passiivselt jälgitavad.

• Hoonete peasissepääsud teha muust fassaadist selgelt eristuvana nii, et ka erivajadustega (nt nägemispuudega inimesel) on võimalik ilma kõrvalise abita orienteeruda.

• Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus valgustada ning varustada orienteerumist hõlbustavate ning hästi nähtavate/ loetavate siltide ja viitadega (nt aadress).

18. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta • Audru valla üldplaneering.

GSPublisherVersion 0.14.100.75

DP-3

M 1:500 detsember 2025SERVAKU JA LIIVIKU KINNISTUTE DETAILPLANEERING

Pärnu linn töö nr: 2504

OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: [email protected]+372 52 75 815 e-post:

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGAPärnu Linnavalitsus

OÜ Linnak

Koostamise korraldaja:

Koostaja: Huvitatud isik: Henno Varahaldus OÜ/digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/

Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel

Olemasoleva katastriüksuse

aadress

Servaku Servaku Servaku Servaku Servaku; Liiviku Liiviku Liiviku Liiviku Servaku; Liiviku Servaku; Liiviku

Pos. nr.

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10

Krundi pindala m²

3 487 2 502 2 503 2 520 2 526 2 502 2 709 2 507 2 504 3 614 27 374 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve

EP - üksikelamumaa EP - üksikelamumaa EP - üksikelamumaa EP - üksikelamumaa EP - üksikelamumaa EP - üksikelamumaa EP - üksikelamumaa EP - üksikelamumaa EP - üksikelamumaa LT - tee ja tänava maa

Hoonete suurim lubatud arv krundil

1 põhihoone, 1 abihoone 1 põhihoone, 1 abihoone 1 põhihoone, 1 abihoone 1 põhihoone, 1 abihoone 1 põhihoone, 1 abihoone 1 põhihoone, 1 abihoone 1 põhihoone, 1 abihoone 1 põhihoone, 1 abihoone 1 põhihoone, 1 abihoone 0

Suurim lubatud

korruselisus

2 2 2 2 2 2 2 2 2 0

Suurim maa- alune

ehitisealune pind m²

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Suurim maa- pealne

ehitisealune pind m²

330 330 330 330 330 330 330 330 330 0 2970

Hoonete suurim lubatud kõrgus

m 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 0,0

Krundi täisehitus

%

10 14 14 14 14 14 13 14 14 0

Katuse tüüp ja kalle

lame või madal viil 0-5° lame või madal viil 0-5° lame või madal viil 0-5° lame või madal viil 0-5° lame või madal viil 0-5° lame või madal viil 0-5° lame või madal viil 0-5° lame või madal viil 0-5° lame või madal viil 0-5°

Hoonestusalade pindala Hoonestusala Pos 01 Pos 02 Pos 03 Pos 04 Pos 05 Pos 06 Pos 07 Pos 08 Pos 09

Pindala m² 963 1 073 1 066 792 1 314 1 308 933 1 049 1 174

Detailplaneeringu sihtotstarvete vastavus üldplaneeringu juhtfunktsioonile

Dp sihtotstarve EP- üksikelamu maa

Üp juhtfunktsioon Reserveeritud elamumaa (EV)

4,6

~2,29 0,80

planeeritavad krundipiirid ja pos nr

servituudi vajadus (sademeveekraavide hooldus ja korrashoid)

leppemärgid planeeritava ala piir

hoonestusala

juurdepääs krundile

mõõdud (meetrites)

säilitatav/planeeritav haljastus

P2 min. parkimiskohtade arv

hoonestuse võimalik kontuur

nõva

sademevee kraav ja voolusuund

likvideeritav haljastus

likvideeritavad objektid

alajaam liitumis- / jaotuskilp keskpingekaabel madalpingekaabel tänavavalgustuse kaabel sidekaabel veetrass reoveekanalisatsiooni trass

truup

kohustuslik ehitusjoon

orient. maapinna ja toru kõrgus abs.

01

15904:003:1166 Servaku

62401:001:2177

62401:001:1553

15904:003:0411

15904:003:1356

Rannaveere tee 8

Meremarja

19113 Ranna tee

Leetsi tee 3

15904:003:1167 Liiviku

15904:003:1064 Roosilehe

15904:003:0397

19112 Valgeranna tee

kra av

kra av

kraav

kraav

kraav

kraav

kraav

kraav

kraavkraav

kraav

kraav

kraav

kraav

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

1

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

2

2

1

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

1.5

2

2 2

2

2

2

2

2

1. 5

kraav

2.22 2.31

2.34

2.29

2.28

2.26

2.26

2.18

2.11

2.06

2.03

2.06

2.16

2.22

2.30

2.33

2.37

2.26 2.21

2.33 2.29 2.26 2.21

2.35

2. 48

2. 45

2. 44

2.48

2.44

2.46

2.40

2.29

2.30

2.34

2.40

2. 54

2.

60

2. 58

2. 58

2. 63

2.57

2.60

2.53

2.47

2.50

2.48

2.52 2.50

2.53

2.58

2.57

2.55

2.68

2.64

2.70

2. 67

2. 60

2.38 2.32

2.32 2.36

2.22

2.38

2.26 2.31

2.30

2.45

2.40

2.37

2.28

2.16

2.13

2.19

2.16

2.24

2.25

2.30

2.32

2.35

2.43

2.43

2.25

2.27

2.24

2.21

2.18

2.13

2.12

2.10

2.08

2.24

2.32

2.38

2.40

2.24 2.20

1.75

1.83

1.87

1.89 1.81

1.73

1.66

1.65

1.54

1.89

1.56

1.85

1.51

1.81

1.59

1.96 1.96

1.66

1.82

1.96 1.89

1.78

1.70

1.77

1.55

1.39

1.46

1.46

1.69

1.68

1.57 1.35

0.95

1.16

1.18

1.23

1.24

1.36

1.45

1.23

1.37

1.48

1.29

1.56

1.45

1.71

1.60

1.54

1.57

1.72

1.85

1.87

1.81 1.77

1.78

1.76

1.71

1.74

1.66

1.35

1.34

1.30

1.35

1.30

1.42

1.26

1.61

1.42

1.48

1.62

1.75

1.84

1.82

1.72

1.68

1.84

1.83

2.14

1.91

1.99

1.90

1.76

1.66

1.47

1.52

1.84

1.73 1.20

1.16

1.10

1.34 1.25

1.29

1.21 1.14

0.62

1.04 1.03

0.84

1. 32

0. 72

1. 46

1.36

1.83

1.78

1.88

1.90

1.93

1.88

1.96

1.86

1.97

1.87

1.70

1.73

1.91

1.99

1.73

1.75

1.67

1.82

1.89

1.97

1.99 2.16

x= 6472600

y= 522750

x= 6472550

y= 523050

x= 6472700

y= 522900

Audru metskond 25 15904:003:0674

2.30 1.51-1.30 Ø400 Bet2.32

1.66-1.40 Ø400 Bet

2.16 1.53-1.42 Ø250 Bet

2.00 0.78-0.72 Ø550 PL

Valg era

nn a t

ee

Valgeranna tee

Ranna tee

Ranna tee

A

A

A

A

A

A

A

A

A

kr

kr

2.41 2.40

1.74

1.64

1.64

2.46

1.76 1.92

1.84 1.54

1.52 1.38

2.10

1.96

1.43 2.21

1.86

1.38

1.90

1.79

1.41

2.28

1.55 1.76

2.11

1.65

1.33

1.79

1.54

1.10

1.37

1.79

1.03

1.65

0.84

1.84 0.99

1. 78

1.82

1.93 0.74

1.64

1.25

0.73

1.56

1.78

0.72

1.63

1.61 0.81

1.74

1.34 0.68

1.21

1.33 0.76

1.18

1.23 0.61

1.03 0.78

1.10

1.03

1.27

1.30

0.88

1.18

1.32

0.85

1.25

1.17

0.85

1.37

1.37

0.84

1.21

1.28

0.78

1.33

1.41

1.00

1.49

1.67

1.02

1.60

1.60

1.40

1.73 1.34

1.56

2.06

1.29 1.40

1. 51

1.03 1.30

1.43

1. 49

1.69

1.67

1.26 1.62

1.72

1.83

W

S

N

E

15 0.20

Kask, mänd

15 0.20

Kask, mänd

2

1. 75

1.75 1.75

1.75

1.75

1.75

1. 75 1.75

1.75

1.75

1.75

1.75

1.75

1.75

1.75

1.75

1.75

1.75

1.75

1.75

1.75

1.7 5

1.25

1.25

1.25

1. 25

1.25

1.25

1.2 5

1.25

1.25

1.25

1.25 1.25

1.25

1.25

1. 25

1.25

1.2 5

1. 25

1.25

1.2 5

2.25

2.25

2.2 5

2.2 5

2.2 5

2.2 5

2.2 5

2.2 5

2.25

2.03

2.04

2.23

2.07 2.03

2.01

1.83

1.55

1.73

1.70

MV

Hüdrandi teenindusraadius R 200,0 m

4,0

4,0

10,0

4,0

4,0

4,0

4,0

10,0

4,0

7,0

4,0

4,0

4,0

4,0

11 ,0

12 ,0

3,9

4,0 4,0

6, 0

4,0

12 ,0

15,0

R 160,0

Puurkaevu sanitaarkaitsevöönd R 10,0 m põhjaveekiht on kaitstud

Reovee immutamise keeluala R 60,0 m

Väikepuhasti kuja ~R 25,0 m

12,0 12

,0

30,0

Nähtavuskolmnurk

Olemasolev liiklusmärk

Valgeranna tee Riigi tee nr 19112

PLANEERITAV PUURKAEV

Väikepuhas (biopuhas )

Hooldusjuurdepääs

Ühendus olemasoleva tehnotrassiga vt joonis DP-4

Ühendus Sandri alajaamaga vt joonis DP-4

PLANEERITAV KUIVHÜDRANT Tuletõrje veevõtukoht (mahu )

~2,29 0,80

~2,29 -0,77

~2,29 -0,81

Vt märkus 3

P2

P2

P2

P2

P2

P2

P2

P2

P2

04

03

01

07

05

06

02

09

08

10

TEEKAITSEVÖÖND

30m ÄÄRMISE SÕIDURAJA

VÄLIMISEST SERVAST

Ühendus sidekaevuga PPS-54 vt joonis DP-4

Märkused (vt ka seletuskiri) 1. Täpne hoonete, juurdepääsude ja parkimiskohtade arv ning paigutus, haljastuse lahendus ja tehnovõrkude asukohad

antakse hoonete ja taristu projektidega. 2. Planeeritud hoonestuse kontuur illustreerib ehitisealuse pinna võimalikku paigutumist hoonestusalal. Hoonete tegelik

asukoht ja paigutus lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt ehitusõigusele ja arhitektuursetele tingimustele. 3. Kanalisatsiooniehitise (väikepuhasti) kujasse ei ole lubatud hooneid ehitada. Puhasti asukoht ja kuja täpsustada projektiga

ning puhasti tegelikku kuja arvestada hoonete paigutamisel.

Märkused, lisatingimused . Ehitusõiguse märkused

1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile. 2. Hoonestus lahendada terviklikult nii, et alal oleks sarnase arhitektuurikeelega hooned. Kui piirkonna hoonestuseks on valitud lamekatusega hooned, siis ei ole lubatud viilkatusega hoonete ehitamine ja vastupidi. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale iseloomulikud ja sobivad materjalid (laudis, krohvipind, klaas, fassaadikivi). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale. 3. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada keskmisest planeeritavast maapinnast. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada projektiga määratud hoonet ümbritsevast planeeritavast maapinnast. Vertikaalplaneerimine lahendada võimalikult terviklikult arvestades planeeritud tee pinna kõrgust vältides järske ja ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse. 4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega tuleb arvestada hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse. Hooned peavad paiknema määratud hoonestusala piirides, kuid hoonestusalast võivad väljapoole ulatuda tänava poolsed räästad ja varikatused, mida ei arvutata ehitisealuse pinna sisse ning abihooned naabrite omavahelisel kokkuleppel nt kahe krundi piiril (abihooneid ei või paigutada hoonestusalast tänava (pos 10) poole). 5. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projektiga.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Suur-Sepa tn 16

80098, Pärnu, Pärnu maakond

Teie 12.01.2026 nr 8-4/3910/2025-3

Meie 10.02.2026 nr 7.2-2/26/7817-4

Servaku ja Liiviku kinnistute

detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Valgeranna küla Servaku ja Liiviku kinnistute

detailplaneeringule (katastritunnus 15904:003:1166 ja 15904:003:1167, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse moodustada 9 elamukrunti, kus krundil on ehitusõigus ühe elamu ja ühe

abihoone ehitamiseks. Juurdepääs planeeringualale on kohalikult teelt nr 1600030 Ranna tee.

Planeeringuala asub riigitee nr 19112 Valgeranna tee (edaspidi riigitee) km 1,351–1,572

kaitsevööndis.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmisel põhjusel.

Detailplaneeringus on planeeritud kergliiklustee tee nr 1600030 Ranna tee (edaspidi Ranna

tee) ääres oleva sademeveekraavi asemele, kuid planeeringust ei selgu, kuidas on

lahendatud teeäärse kraavi ja teealuse truubi sademevee ärajuhtimine.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Palume planeeringus kirjeldada ja näidata joonistel sademevete

ärajuhtimise lahendus. Säilitama peab veerežiimi toimimise, et riigitee äärest suunduks

vesi Audru jõkke ning Ranna tee ja riigi tee ristumiskohal ei tekiks vee kogunemist.

Soovitame pikendada sademeveekraavide hooldus- ja korrashoiu ala krundil pos 01 kuni

Ranna teeni. Ranna tee all olevad truubid tuleb sellisel juhul välja vahetada ja pikendada

teisele poole planeeritavat kõnniteed ning suunata kraavidega Audru jõkke.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: Lisa 1 2504_Servaku ja Liiviku DP SK 2025-12

Lisa 2 2504_Servaku ja Liiviku DP-3 PÕHIJOONIS_2025-12-03

Mildred Liinat

58786958, [email protected]