Reaalservituudi seadmine riigile kuuluva kinnisasja kasuks

Lisa 1 Transpordiameti peadirektori käskkirjale

Haljala vallale teehoiu toetuse määramine endiste riigiteede hoiuks

Vastavalt 2025. aasta riigieelarve seaduse §-le 9, juhindudes Vabariigi Valitsuse 06.02.2015

määrusest nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi

vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 82:

1. Aastane toetussumma Haljala vallale endiste riigiteede hoiuks on 40 056 eurot, sh

1.1 17186 Ilumäe-Koljaku tee km 0-6,698 üleandmisel kohalikuks teeks 21 494 eurot

1.2 17196 Vergi sadama tee km 0-1,027 üleandmisel kohalikuks teeks 3 296 eurot

1.3 17173 Vainupea ranna tee km 0-1,201üleandmisel kohalikuks teeks 3 636 eurot

1.4 Registreerimata tee riigi maaüksusel 19101:001:0686

üleandmisel kohalikuks teeks 4 984 eurot

1.5 Registreerimata tee riigi maaüksusel 19101:001:0656

üleandmisel kohalikuks teeks 1 661 eurot

1.6 Registreerimata tee riigi maaüksusel 19101:001:0593

üleandmisel kohalikuks teeks 1 155 eurot

1.7 Registreerimata tee riigi maaüksusel 19101:001:0630

üleandmisel kohalikuks teeks 1 219 eurot

1.8 Registreerimata tee riigi maaüksusel 19101:001:0705

üleandmisel kohalikuks teeks 2 611 eurot

2. Finantsosakond eraldab Haljala Vallavalitsusele jooksval eelarveaastal:

2.1 Transpordiameti 2025.a rajatiste majanduskulude eelarvest ühekordse maksena 2025.a

üleantava riigiteede teehoiu toetuseks 6 kuu eest, alates 1.juulist kuni 31.detsembrini, summas

20 028 eurot alljärgnevalt:

Tee nr ja nimi Kokku 6 kuu

eest

sh teedega seotud

majanduskulud

(eelarve liik 20

konto 55)

sh majanduskulude

käibemaks (eelarve

liik 10 konto 601)

17186 Ilumäe-Koljaku tee

17196 Vergi sadama tee

17173 Vainupea ranna tee

Registreerimata tee 9101:001:0686

Registreerimata tee 9101:001:0656

Registreerimata tee 9101:001:0593

Registreerimata tee 9101:001:0630

Registreerimata tee 9101:001:0705

10 747 eurot

1 648 eurot

1 818 eurot

2 492 eurot

831 eurot

577 eurot

610 eurot

1 305 eurot

10 747 eurot

1 648 eurot

1 818 eurot

2 492 eurot

831 eurot

577 eurot

610 eurot

1 305 eurot

0 eurot

0 eurot

0 eurot

0 eurot

0 eurot

0 eurot

0 eurot

0 eurot

2.1.1 Vastavalt riigieelarve seadusele ja tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu peatükile 7.

„Eelarve rakendamine“ riigieelarve mahtu liigendamisega muuta ei tohi ja kõik muudatused

esitatakse käibemaksuta. Jooksval eelarveaastal käibemaksu summasid üle ei anta, mistõttu on

2025.a üleantavad majandamiskulud kajastatud ilma käibemaksuta.

2.2 Riigieelarve strateegias (RES-is) 2026-2029 rajatiste majanduskulude eelarvest üleantava

riigitee teehoiu kulude toetuseks kokku summas 198 678 eurot alljärgnevalt:

RESi

aasta

Tee nr ja nimi Kokku 12 kuu

eest, 8 teed

sh teedega seotud

majanduskulud

(eelarve liik 20,

konto 55)

sh majanduskulude

käibemaks 24%

(eelarve liik 10,

konto 601)

2026 17186 Ilumäe-Koljaku tee

17196 Vergi sadama tee

17173 Vainupea ranna tee

Registreerimata tee

9101:001:0686

Registreerimata tee

9101:001:0656

Registreerimata tee

9101:001:0593

Registreerimata tee

9101:001:0630

Registreerimata tee

9101:001:0705

49669,44 eurot

40 056 eurot

9 613,44 eurot

2027 17186 Ilumäe-Koljaku tee

17196 Vergi sadama tee

17173 Vainupea ranna tee

Registreerimata tee

9101:001:0686

Registreerimata tee

9101:001:0656

Registreerimata tee

9101:001:0593

Registreerimata tee

9101:001:0630

Registreerimata tee

9101:001:0705

49669,44 eurot

40 056 eurot

9 613,44 eurot

2028 17186 Ilumäe-Koljaku tee

17196 Vergi sadama tee

17173 Vainupea ranna tee

Registreerimata tee

9101:001:0686

Registreerimata tee

9101:001:0656

Registreerimata tee

9101:001:0593

Registreerimata tee

9101:001:0630

Registreerimata tee

9101:001:0705

49669,44 eurot

40 056 eurot

9 613,44 eurot

2029 17186 Ilumäe-Koljaku tee

17196 Vergi sadama tee

17173 Vainupea ranna tee

Registreerimata tee

9101:001:0686

Registreerimata tee

9101:001:0656

Registreerimata tee

9101:001:0593

Registreerimata tee

9101:001:0630

Registreerimata tee

9101:001:0705

49669,44 eurot

40 056 eurot

9 613,44 eurot

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Haljala vallas asuvad riigi kõrvalmaanteed

17186 Ilumäe-Koljaku tee

17196 Vergi sadama tee

17173 Vainupea ranna tee

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2024

2

1. Sissejuhatus Transpordiameti poolt algatatud ettepaneku järgselt on Haljala Vallavalitsus esitanud oma

11.06.2024 kirjaga nr 4-4/9-3 taotluse Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas teega kinnisasjade

omandi muutmiseks vallavolikogu otsuste nr 127 ja 129 alusel.

Volikogu otsus nr 127 käsitab kõrvalmaanteede 1729, 1792, 17186, 17196, 17177 ja 17173

üleandmist kohalikuks teeks, riigi kergliiklusteede üleandmist kohalikuks kergliiklusteeks,

riigimaal paiknevate teeregistris registreerimata teede üleandmist kohalikuks teeks ja riigimaa

võõrandamist valla kergliiklustee otstarbeks.

Volikogu otsus nr 129 käsitab kohaliku tee 1900007 Lehise tee aluse munitsipaalmaa

võõrandamist riigile, kõrvalmaantee 17212 Aaspere tee otstarbeks.

Transpordiamet menetleb mahukat taotlust voorudena, koostades kõigepealt hindamisaruanded

objektidele, kus menetlus saab koheselt jätkuda ilma täiendavate maakorraldustööde

läbiviimiseta. Seejärel hinnatakse teega kinnistuid, millel menetlus vahepeal peatub seoses

maakorraldustööde teostamisega.

Käesolevas aruandes hinnatakse kolme kõrvalmaantee riigitee tunnustele vastavust:

17186 Ilumäe-Koljaku tee

17196 Vergi sadama tee

17173 Vainupea ranna tee

Vastavalt riigivaraseadusele tuleb taotluse menetlemisel välja selgitada, kas taotletav vara ei

ole riigivara valitsejale vajalik ja kas vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Aruandes hinnatakse taotluses käsitletud tee vastavust riigitee tunnustele, et teha järeldusotsus

vara riigile vajalikkuse kohta ja riigitee säilitamiseks või kustutamiseks riigiteede nimekirjast.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile

analüüsitakse vastavust neljale riigitee tunnusele nende koosmõjus:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud

ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba

juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi

haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib

riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

3

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

4

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. 17186 Ilumäe-Koljaku tee riigitee tunnuste hindamine Riigitee 17186 Ilumäe-Koljaku tee km 0-6,698 (edaspidi tee) paikneb riigi transpordimaal

Lääne-Viru maakonnas Haljala valla haldusterritooriumil Ilumäe külas, Korjuse külas ja

Koljaku külas. 6,698 km pikkune, 5 m laiuse mustkattega tee on kantud teeregistrisse

kõrvalmaanteena.

Tee paiknemine riigiteede võrgus on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. 17186 Ilumäe-Koljaku tee km 0-6,698 asukoht (peenike punane joon)

5

Tee alguspunkt on kõrvalmaanteel 17178 ja tee lõpp-punkt kõrvalmaanteel 17177. Teele

suubub üks kohalik tee, kaks metsateed ning erakinnistute juurdepääsuteed.

Teemaa andmed:

-Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 8450150, katastritunnus

88701:001:2010, pindala 55621.0 m² , sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

-Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 8582950, katastritunnus

88701:002:1470, pindala 7809.0 m² , sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

-Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 8445450, katastritunnus

88701:001:2020, pindala 24043.0 m² , sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“. Avalikult kasutatavat riigiteed ja kohalikku teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid jälgides.

Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on kogu ulatuses asulaväline liikluskord. Lubatud suurim kiirus 90 km/h, mis kitsal ja

käänulisel metsa läbival teel ei ole ohutult saavutatav. Teel on 2 bussipeatust. Vähesed

kergliiklejad liiguvad samas liiklusruumis sõidukitega. Liiklussagedus on 2023.a loenduse

andmetel 89 autot/ööpäevas, sh 96% sõiduautod. Samasuunaline läbiv liiklus toimub valdavalt

2-3 km teest põhja või lõuna pool asuvaid riigiteid 17177, 17210 ja 17178 pidi, kus

liiklussagedused on vastavalt 582 ja 358 autot/ööpäevas. Teenindab valdavalt kohalikku

liiklust.

Tee vastab osaliselt riigitee tunnusele, kuna seal on asulaväline liikluskord, aga tee teenindab

valdavalt kohalikku liiklust.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T üleeuroopalise teedevõrgu ega rahvusvahelise E-teede võrgustiku osa.

Lahemaa rahvuspargi territooriumil asuv tee ühendab kõrvalmaanteid 17178 ja 17177, ent samu

teid ühendab ka lähedal paralleelselt kulgevad, oluliselt sagedamini kasutatavad teised

riigiteed. Põhiliseks ühendusfunktsiooniks on juurdepääs metsa- ja erakinnistutele, Ilumäe

surnuaiale. Tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Transpordiamet saab teel ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust, kuna asulavälise

liikluskorraga tee alguspunkt ja lõpp-punkt on olemasolevatel riigiteedel ning tee

konstruktsioon võimaldab aastaringset hooldamist.

Kohaliku tee staatus võimaldab ka kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt teehoidu ja

asulasisest liiklust piirkonna teedel, arendada tehnovõrke, parendada liikuvust kohalike elanike

ja ettevõtete huvides.

Tee vastab osaliselt Transpordiametis teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

6

3.5 17186 Ilumäe-Koljaku tee riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

Riigitee tunnus 17186 Ilumäe-Koljaku tee km 0-6,698

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 1 17186 Ilumäe-Koljaku tee km 0-6,698 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Kokkuvõttes tee ei vasta riigitee tunnustele, kuna tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ning tee

teenindab valdavalt kohalikku liiklust.

3.6. Riigitee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga. Toetus määratakse lisaks ka

teel paikneva silla eest sõltuvalt pikkusest ja laiusest.

17186 Ilumäe-Koljaku tee on 6,698 km pikkune, 5 m laiuse mustkattega, liiklussagedus 89

autot/ööp. Teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele

riigi poolset toetust summas 21494 €.

4. 17196 Vergi sadama tee riigitee tunnuste hindamine

Riigitee 17196 Vergi sadama tee km 0-1,027 (edaspidi tee) paikneb riigi transpordimaal Lääne-

Viru maakonnas Haljala valla haldusterritooriumil, Vergi küla keskuses. 1,027 km pikkune,

4,5 kuni 5,5 m laiuse asfaltkattega tee on kantud teeregistrisse kõrvalmaanteena.

Tee paiknemine riigiteede võrgus on näidatud joonisel 2.

7

Joonis 2. 17196 Vergi sadama tee km 0-1,027 asukoht (peenike punane joon)

Riigiteena tupiktee alguspunkt on kõrvalmaanteel 17181. Teele suubub kaks kohalikku teed

ning erakinnistute juurdepääsuteed.

Teemaa andmed:

-Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 6875150, katastritunnus

88703:001:2970, pindala 10793.0 m² , sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

4.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“. Avalikult kasutatavat riigiteed ja kohalikku teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid jälgides.

Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

4.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Tee paikneb Vergi küla keskuses ja liiklusmärgiga 571 on seal kehtestatud asulasisene

liikluskord. Vergi sadamasse suunduval käänulisel teel on liiklusmärgiga 382 kehtestatud kogu

alale piirkiirus 30 km/h. Teel ei ole bussipeatusi. Teeäärse hoonestusega lõigul on osaliselt

tänavavalgustus. Jalakäijad ja sõidukid on samas liiklusruumis. Liiklusmärk 382 osutab

ohtlikule alale, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa. Liiklussagedus on

2023.a loenduse andmetel 98 autot/ööpäevas, sh 99% sõiduautod. Tupikteel puudub läbiv

liiklus.

Tee ei vasta riigitee tunnusele, kuna seal on asulasisene liikluskord ja tee teenindab valdavalt

kohalikku liiklust.

8

4.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T üleeuroopalise teedevõrgu ega rahvusvahelise E-teede võrgustiku osa.

Riigiteena tupiktee lõpeb Vergi erasadama kinnistu piiril, kuhu paigaldatud liiklusmärk 311b

„Erateel sõidu teel“ näitab, et eratee ei ole avalikuks kasutamiseks ja edasi sõita võib ainult

omaniku loal. Põhiliseks ühendusfunktsiooniks on juurdepääs suubuvatele kohalikele teedele,

erakinnistutele, Vergi väikesadamale. Tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

4.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Asulasisesel kitsal teel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel lumetõrjel kasutada

asulavälisele (teeäärse hoonestuseta) riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid kiirlumesahku,

mis paiskavad lume teest eemale.

Kuna Transpordiameti partnerite - hooldefirmade masinapark ja kasutatavad tehnoloogiad on

ette nähtud eelkõige asulaväliste teede korrashoiutöödeks, ei saa Transpordiamet asulasiseses

liikluskeskkonnas tänavate hoidu efektiivselt korraldada. Eeldab teehooldajal täiendavalt

spetsiifilise masinapargi soetamist.

Kohaliku tee staatus võimaldab kohalikul omavalitsusel piirkonnas korraldada ühtselt teehoidu

ja asulasisest liiklust, arendada tehnovõrke, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete

huvides.

Tee ei vasta Transpordiametis teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

4.5 17196 Vergi sadama tee riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

Riigitee tunnus 17196 Vergi sadama tee km 0-1,027

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 2 17196 Vergi sadama tee km 0-1,027 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Kokkuvõttes tee ei vasta riigitee tunnustele, kuna teel on asulasisene liikluskord, tee ei ühenda

riigile olulisi sihtkohti ning tee teenindab valdavalt kohalikku liiklust.

4.6. Riigitee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

9

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga. Toetus määratakse lisaks ka

teel paikneva silla eest sõltuvalt pikkusest ja laiusest.

17196 Vergi sadama tee on 1,027 km pikkune, 4,5 kuni 5,5 m laiuse asfaltkattega,

liiklussagedus 98 autot/ööp. Teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt

kohalikule omavalitsusele riigi poolset toetust summas 3296 €.

5. 17173 Vainupea ranna tee riigitee tunnuste hindamine

Riigitee 17173 Vainupea ranna tee km 0-1,201 (edaspidi tee) paikneb riigi transpordimaal

Lääne-Viru maakonnas Haljala valla haldusterritooriumil, Vainupea külas. 1,201 km pikkune,

4 m laiuse tuhkbetoonist kattega tee on kantud teeregistrisse kõrvalmaanteena.

Tee paiknemine riigiteede võrgus on näidatud joonisel 3.

Joonis 3. 17173 Vainupea ranna tee km 0-1,201 asukoht (peenike punane joon)

Riigiteena tupiktee alguspunkt on kõrvalmaanteel 17170. Teele suubub kaks kohalikku teed

ning erakinnistute juurdepääsuteed.

10

Teemaa andmed:

-Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 6883250, katastritunnus

88703:002:2660 , pindala 9526.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

4.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on

kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“. Avalikult kasutatavat riigiteed ja kohalikku teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid jälgides.

Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

5.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Tee paikneb Vainupea küla keskuses, kus liiklusmärkidega 571 on kehtestatud asulasisene

liikluskord. Mereranda suunduval teel on liiklusmärgiga 382 kehtestatud kogu alale piirkiirus

20 km/h. Teel ei ole bussipeatusi. Jalakäijad ja sõidukid on samas liiklusruumis. Liiklusmärk

382 osutab ohtlikule alale, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa.

Liiklussagedus on 2023.a loenduse andmetel 51 autot/ööpäevas, sh 100% sõiduautod. Tupikteel

puudub läbiv liiklus.

Tee ei vasta riigitee tunnusele, kuna seal on asulasisene liikluskord, tee teenindab valdavalt

kohalikku liiklust.

5.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T üleeuroopalise teedevõrgu ega rahvusvahelise E-teede võrgustiku osa.

Tupiktee lõpeb kinnistu piiril. Otsesuunas edasi liikudes jõuab erakinnistul paikneva Vainupea

tulepaagini. Põhiliseks ühendusfunktsiooniks on juurdepääs mererannale, kabelile, suubuvatele

kohalikele teedele, metsa- ja elamukinnistutele. Tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

5.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Kitsal ja väikese piirkiirusega, asulasisese liikluskorraga teel ei saa Transpordiameti partner -

teehooldaja talvisel lumetõrjel kasutada asulavälisele (teeäärse hoonestuseta) riigitee liiklusele

kohandatud efektiivseid kiirlumesahku, mis paiskavad lume teest eemale.

Kuna Transpordiameti partnerite - hooldefirmade masinapark ja kasutatavad tehnoloogiad on

ette nähtud eelkõige asulaväliste teede korrashoiutöödeks, ei saa Transpordiamet asulasiseses

liikluskeskkonnas tänavate hoidu efektiivselt korraldada. Eeldab teehooldajal täiendavalt

spetsiifilise masinapargi soetamist.

Kohaliku tee staatus võimaldab kohalikul omavalitsusel piirkonnas korraldada ühtselt teehoidu

ja asulasisest liiklust, arendada tehnovõrke, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete

huvides.

Tee ei vasta Transpordiametis teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

11

5.5 17173 Vainupea ranna tee riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 3.

Riigitee tunnus 17173 Vainupea ranna tee km 0-1,201

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 3. 17173 Vainupea ranna tee km 0-1,201 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Kokkuvõttes tee ei vasta riigitee tunnustele, kuna teel on asulasisene liikluskord, tee ei ühenda

riigile olulisi sihtkohti ning tupiktee teenindab valdavalt kohalikku liiklust.

5.6. Riigitee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga. Toetus määratakse lisaks ka

teel paikneva silla eest sõltuvalt pikkusest ja laiusest.

17173 Vainupea ranna tee on 1,201 km pikkune, 4 m laiuse tuhkbetoonist kattega,

liiklussagedus 51 autot/ööp. Teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt

kohalikule omavalitsusele riigi poolset toetust summas 3636 €.

6. Hindamisaruande kokkuvõte Haljala Vallavalitsus esitanud oma 11.06.2024 kirjaga nr 4-4/9-3 taotluse Lääne-Viru

maakonnas, Haljala vallas teega kinnisasjade omandi muutmiseks vallavolikogu otsuste nr 127

ja 129 alusel.

Käesolevas aruandes hinnati kolme kõrvalmaantee riigitee tunnustele vastavust:

17186 Ilumäe-Koljaku tee

17196 Vergi sadama tee

17173 Vainupea ranna tee

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tuvastas, et Haljala valla taotluse koosseisus 3 riigitee

üleandmise kohalikuks teeks koos kinnisasjade riigilt tasuta omandamisega saaks rahuldada.

Eespool nimetatud 3 kõrvalmaanteed teenindavad kokku 5 Transpordiameti valduses olevat

riigi transpordimaa üksust, mis on kantud kinnistusraamatusse. Teega kinnisasjade

üleandmisele eelnevalt ei ole vaja teha maakorraldustöid.

Taotletavad riigiteed 17186 Ilumäe-Koljaku tee km 0-6,698, 17196 Vergi sadama tee km 0-

1,027 ja 17173 Vainupea ranna tee km 0-1,201 kogupikkusega 8,926 km ei vasta riigitee

tunnustele ja need võib koos riigi transpordimaaga tasuta üle anda Haljala vallale seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks.

12

Kohalike elanike ja ettevõttete huvides on vallal teede omanikuna võimalik efektiivsemalt

korraldada teel liiklust - kergliiklusteede võrgustikku arendamist külgnevalt sõiduteega,

parkimise korraldamist kui ka ühtse teehoiu korraldamist.

Kolme riigitee üleandmisel kohalikuks teeks antakse Haljala vallale iga-aastaselt

Transpordiameti eelarve vähendamisena riigipoolset toetust kogusummas 28 426 eurot.

Riigiteega kinnisasja üleandmine kohalikule omavalitsusele põhjustab muudatuse riigiteede

nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri määrusega nr

72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Kliimaminister on oma kirjaga 12.07.2024 nr 5-

9/24/2918-2 vastava nõusoleku andnud.

Riigiteede nimekiri muudetakse peale Transpordiameti peadirektori käskkirja alusel teega

kinnisasjade omaniku vahetuse notariaalset tehingut.

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Registreerimata teed Haljala vallas

Teega riigi maaüksuste võõrandamine

19101:001:0686

19101:001:0656

19101:001:0593

19101:001:0630

19101:001:0705

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2024

2

1. Sissejuhatus Transpordiameti poolt algatatud ettepaneku järgselt on Haljala Vallavalitsus esitanud oma

11.06.2024 kirjaga nr 4-4/9-3 taotluse Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas teega kinnisasjade

omandi muutmiseks vallavolikogu otsuste nr 127 ja 129 alusel.

Transpordiamet menetleb mahukat taotlust voorudena, koostades kõigepealt hindamisaruanded

objektidele, kus menetlus saab koheselt jätkuda ilma täiendavate maakorraldustööde

läbiviimiseta. Seejärel hinnatakse teega kinnistuid, millel menetlus vahepeal peatub seoses

maakorraldustööde teostamisega.

Käesolevas aruandes hinnatakse volikogu otsuses nr 127 käsitatud 5 riigimaa üksuse tasuta

võõrandamist vallale koos seal paiknevate registreerimata teedega:

katastritunnus 19101:001:0686

katastritunnus 19101:001:0656

katastritunnus 19101:001:0593

katastritunnus 19101:001:0630

katastritunnus 19101:001:0705

Aruandes hinnatakse registreerimata teede vastavust riigitee tunnustele, et teha järeldusotsus

vara riigile vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta riigiteedena.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile

analüüsitakse vastavust neljale riigitee tunnusele nende koosmõjus:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud

ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba

juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi

haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib

riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

3

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

4

Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0686 paikneva tee riigitee

tunnuste hindamine

Lääne-Viru maakonnas Haljala valla haldusterritooriumil Kärmu ja Aaspere külades paikneb

riigile kuuluval maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0686 1,47 km pikkune, 7 m laiuse

asfaltbetoonkattega tee (edaspidi tee), mis ei ole kantud teeregistrisse..

Tee paiknemine riigiteede võrgus on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. Maaüksusel 19101:001:0686 paikneva tee asukoht (punasega piiritletud ala)

Tee rajati juurdepääsuteena Transpordiameti tellimisel põhimaantee 1 Tallinn-Narva ehitamisel

2+2 ristlõikega teeks, mille käigus suleti põhimaanteelt mahasõidud erakinnistutele.

Teemaa andmed:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 15961250, katastritunnus

19101:001:0686, pindala 22311.0 m² , sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

5

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee ei ole haldusaktiga määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja.

Tee kandmisel kohalike teede nimekirja muutub tee avalikult kasutatavaks, mida võib kasutada

igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis

takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab osaliselt riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on kogu ulatuses asulaväline liikluskord. Teel on lubatud suurim kiirus 70 km/h. Teel ei

ole bussipeatusi. Vähesed kergliiklejad liiguvad samas liiklusruumis sõidukitega.

Liiklusloenduse andmed puuduvad, aga vähest hoonestusega kinnistute arvu arvestades on see

hinnanguliselt alla 50 sõiduki ööpäevas. Tee teenindab ainult kohalikku liiklust.

Tee ei vasta riigitee tunnusele, kuna seal on asulaväline liikluskord, aga tee teenindab ainult

kohalikku liiklust.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T üleeuroopalise teedevõrgu ega rahvusvahelise E-teede võrgustiku osa. Tee

ühendab kohalikku teed 1900007 Lehise tee kohaliku teega 1900002 Kärmu tee. Tee

läänepoolne osa on tupik, lõpeb erakinnistu piiril. Tee idapoolne osa suubub kohalikule teele

1900007 Lehise tee. Teest koos Lehise tee 140 m pikkuse alguslõiguga on sobilik moodustada

uus kohalik tee. Tee funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele, kuna ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust.

Transpordiamet ei saa teel ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust, kuna tupiktee lõpeb

erakinnistu piiril, kus hooldefirmal riigiteede hooldamiseks ettenähtud suurte mõõtmetega

hooldetehnikal puudub ümberpööramise koht.

Kohaliku tee staatus ja teekonstruktsiooni seisukord võimaldavad kohalikul omavalitsusel

korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust piirkonna teedel, arendada tehnovõrke, parendada

liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete huvides.

Tee ei vasta Transpordiametis teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

3.5 Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0686 paikneva tee riigitee tunnuste

hindamise kokkuvõte

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

Riigitee tunnus Tee maaüksusel 19101:001:0686

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 1 Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0686 paikneva tee riigitee tunnuste

hindamise kokkuvõte

6

Kokkuvõttes tee ei vasta riigitee tunnustele, kuna ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ning

teenindab ainult kohalikku liiklust.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tuvastas, et teel on asulaväline liikluskord, aga see ja

see teenindab valdavalt kohalikku liiklust. Teest koos Lehise tee 140 m pikkuse alguslõiguga

on sobilik moodustada uus kohalik tee. Tee funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine

erakinnistutele.

Tee paikneb ühel riigimaa üksusel. Teega kinnisasja võõrandamisele eelnevalt ei ole vaja teha

maakorraldustöid.

3.6. Riigimaal paikneva tee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga. Toetus määratakse lisaks ka

teel paikneva silla eest sõltuvalt pikkusest ja laiusest.

Riigi maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0686 paiknev tee on 1,47 km pikkune, 7 m

laiuse asfaltbetoonkattega, liiklussagedus hinnanguliselt <50 autot/ööp. Teeomaniku

ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi poolset toetust

summas 4984 €.

4. Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0656 paikneva tee riigitee

tunnuste hindamine Lääne-Viru maakonnas Haljala valla haldusterritooriumil Liiguste külas paikneb riigile

kuuluval maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0656 0,49 km pikkune, 7 m laiuse

asfaltbetoonkattega tee (edaspidi tee), mis ei ole kantud teeregistrisse.

Tee paiknemine riigiteede võrgus on näidatud joonisel 2.

Joonis 2. Maaüksusel 19101:001:0656 paikneva tee asukoht (punasega piiritletud ala)

7

Tee rajati juurdepääsuteena Transpordiameti tellimisel põhimaantee 1 Tallinn-Narva ehitamisel

2+2 ristlõikega teeks, mille käigus suleti põhimaanteelt mahasõidud erakinnistutele.

Teemaa andmed:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 15342950, katastritunnus

19101:001:0656, pindala 8827.0 m² , sihtotstarve transpordimaa 100%.

Riigiomand.

Kinnisasja lähiaadressis kasutatakse kohanime Küngase tee.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

4.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee ei ole haldusaktiga määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja.

Tee kandmisel kohalike teede nimekirja muutub tee avalikult kasutatavaks, mida võib kasutada

igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis

takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab osaliselt riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

4.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Põhimaanteega paralleelselt kulgeval teel on kogu ulatuses asulaväline liikluskord.

Kergliiklejad liiguvad samas liiklusruumis sõidukitega. Liiklusloenduse andmed puuduvad, aga

vähest hoonestusega kinnistute arvu arvestades on see hinnanguliselt alla 50 sõiduki ööpäevas.

Tee teenindab ainult kohalikku liiklust, läbiv liiklus kulgeb kõrval mööda riigi põhimaanteed 1

Tallinn-Narva.

Tee ei vasta riigitee tunnusele, kuna seal on asulaväline liikluskord, aga tee teenindab ainult

kohalikku liiklust.

4.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T üleeuroopalise teedevõrgu ega rahvusvahelise E-teede võrgustiku osa. Tee

algab kohalikult teelt 1900019 Liiguste-Võipere tee, kus paikneb väike teeäärne toitlustuskoht.

Tee idapoolne osa on tupik, lõpeb erakinnistu piiril liiklusmärgiga 311b „Erateel sõidu keeld“.

Tee funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele ning suure tee ääres asuvale

bussipeatusele.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele, kuna ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ja

mootorsõidukite sõidutee pole ühendatud riigiteede võrguga.

4.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust.

Transpordiamet ei saa teel ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust, kuna tupiktee lõpp-punkt on

erakinnistu piiril, kus hooldefirmal riigiteede hooldamiseks ettenähtud suurte mõõtmetega

hooldetehnikal puudub ümberpööramise koht.

Kohaliku tee staatus võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust

piirkonna teedel, arendada tehnovõrke, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete

huvides.

Tee ei vasta Transpordiametis teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

4.5 Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0656 paikneva tee riigitee tunnuste

hindamise kokkuvõte

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 2.

Tee maaüksusel 19101:001:0656

8

Riigitee tunnus Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 2 Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0656 paikneva tee riigitee tunnuste

hindamise kokkuvõte

Kokkuvõttes tee ei vasta riigitee tunnustele, kuna ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ning

teenindab ainult kohalikku liiklust.

Üleantav teeosa paikneb ühel, riigile kuuluval transpordimaa sihtotstarbega maa üksusel, mille

vald on nõus tasuta omandama tulevase kohaliku tee teenindamiseks. Teega kinnisasja

võõrandamisele eelnevalt ei ole vaja teha maakorraldustöid.

4.6. Riigimaal paikneva tee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga. Toetus määratakse lisaks ka

teel paikneva silla eest sõltuvalt pikkusest ja laiusest.

Riigi maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0656 paiknev tee on 0,49 km pikkune, 7 m

laiuse asfaltbetoonkattega, liiklussagedus hinnanguliselt <50 autot/ööp. Teeomaniku

ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi poolset toetust

summas 1661 €.

5. Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0593 paikneva tee riigitee

tunnuste hindamine

Lääne-Viru maakonnas Haljala valla haldusterritooriumil Sauste külas paikneb riigile

kuuluval maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0593 0,36 km pikkune, 4,5 m laiuse

mustkattega sõidutee (edaspidi tee), mis ei ole kantud teeregistrisse. Samal maaüksusel on ka

70 m pikkune jalakäijate ja jalgratturite tee.

Tee paiknemine riigiteede võrgus on näidatud joonisel 3.

9

Joonis 3. Maaüksusel 19101:001:0593 paikneva tee asukoht (punasega piiritletud ala)

Põhimaantee 1 rekonstrueerimise käigus likvideeriti samas tasandis ristumine kohaliku teega

1900032 Võipere tee ja jätkumarsruudina ehitati põhimaanteest 1 altläbipääs ainult

kergliiklejatele. Selle kohaliku tee lõunapoolne osa muutus mootorsõidukitele samuti tupikuks.

Teemaa andmed:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 16411750, katastritunnus

19101:001:0593, pindala 5605.0 m² , sihtotstarve transpordimaa 100%.

Riigiomand.

Kinnisasja lähiaadressis kasutatakse kohanime Tunneli tee.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

5.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee ei ole haldusaktiga määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja.

Tee kandmisel kohalike teede nimekirja muutub tee avalikult kasutatavaks, mida võib kasutada

igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis

takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab osaliselt riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

5.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on kogu ulatuses asulaväline liikluskord. Kergliiklejad liiguvad sõiduteega teel samas

liiklusruumis sõidukitega, aga jätkumarsruudina põhimaantee alt läbipääs on sõidukitele

keelatud ja ette nähtud ainult jalakäijatele ja jalgratturitele. Liiklusloenduse andmed puuduvad,

ent vähest hoonestusega kinnistute arvu arvestades on see hinnanguliselt alla 50 sõiduki

ööpäevas. Tee teenindab ainult kohalikku liiklust.

Sõidutee ei vasta riigitee tunnusele, kuna seal on asulaväline liikluskord, aga tupiktee teenindab

ainult kohalikku liiklust. Kergliiklustee lõik ei vasta riigitee tunnusele, kuna see teeosa

teenindas kohalikku liiklust ka enne põhimaantee 1 ümberehitamist.

10

5.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T üleeuroopalise teedevõrgu ega rahvusvahelise E-teede võrgustiku osa. Tee

algab registreerimata teelt kinnisasjal 19101:001:0630, mille muutmist kohalikuks teeks

vallavalitsus samuti taotleb. Tee põhjapoolne osa on sõiduteena tupik, jätkudes jalakäijate ja

jalgratturite teena põhimaantee 1 altläbipääsus. Tee funktsiooniks on juurdepääsu

võimaldamine erakinnistutele ning kergliiklusele ühenduse võimaldamine kahel pool

põhimaanteed Sauste külas.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele, kuna ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ja

mootorsõidukite sõidutee pole ühendatud riigiteede võrguga.

5.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Transpordiamet ei saa teel ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust, kuna sõidutee lõpp-punktis

puudub ümberpööramise koht riigiteede hooldamiseks ettenähtud hooldefirma suurte

mõõtmetega hooldetehnikale.

Kohaliku tee staatus võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust

piirkonna teedel, arendada tehnovõrke, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete

huvides.

Tee ei vasta Transpordiametis teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

5.5 Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0593 paikneva tee riigitee tunnuste

hindamise kokkuvõte

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 3.

Riigitee tunnus Tee maaüksusel 19101:001:0593

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 3. Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0593 paikneva tee riigitee tunnuste

hindamise kokkuvõte

Kokkuvõttes tee ei vasta riigitee tunnustele, kuna ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ning

teenindab ainult kohalikku liiklust.

Üleantav teeosa paikneb ühel, riigile kuuluval transpordimaa sihtotstarbega maa üksusel, mille

vald on nõus tasuta omandama tulevase kohaliku tee teenindamiseks. Teega kinnisasja

võõrandamisele eelnevalt ei ole vaja teha maakorraldustöid.

Põhimaantee 1 ümberehitamisel 2+2 sõidurajaga teeks muutus varasema kohaliku tee 1900032

Võipere tee lõik põhimaantee altläbipääsus kergliiklusteeks, mis osaliselt paikneb 65 m

pikkuselt riigi transpordimaa üksusel 19101:001:0543. Selle asjaõiguslikuks seadustamiseks

tuleb vallavalitsusel esitada Transpordiametile taotlus isikliku kasutusõiguse seadmiseks.

Altläbipääsu võimaldav ehituslik tugikonstruktsioon põhimaantee muldkehas jääb

Transpordiametile.

11

5.6. Riigimaal paikneva tee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga. Toetus määratakse lisaks ka

teel paikneva silla eest sõltuvalt pikkusest ja laiusest.

Riigi maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0593 paiknev tee on 0,36 km pikkune, 4,5 m

laiuse mustkattega, liiklussagedus hinnanguliselt <50 autot/ööp. Teeomaniku ülesannete

üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi poolset toetust summas 1155

eurot.

6. Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0630 paikneva tee riigitee

tunnuste hindamine

Lääne-Viru maakonnas Haljala valla haldusterritooriumil Sauste külas paikneb riigile

kuuluval maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0630 0,38 km pikkune, 4,5 m laiuse

püsikattega sõidutee (edaspidi tee), mis ei ole kantud teeregistrisse.

Tee paiknemine riigiteede võrgus on näidatud joonisel 4.

Joonis 4. Maaüksusel 19101:001:0630 paikneva tee asukoht (punasega piiritletud ala)

Põhimaantee 1 rekonstrueerimise käigus likvideeriti samas tasandis ristumised ja

juurepääsuteed erakinnistutele ning rajati uued juurdepääsud.

Teemaa andmed:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 16067650, katastritunnus

19101:001:0630, pindala 4733.0 m² , sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

Kinnisasja lähiaadressis kasutatakse kohanime Põlluste tee.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

12

6.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee ei ole haldusaktiga määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja.

Tee kandmisel kohalike teede nimekirja muutub tee avalikult kasutatavaks, mida võib kasutada

igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis

takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab osaliselt riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

6.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on kogu ulatuses asulaväline liikluskord. Kergliiklejad liiguvad sõiduteega teel samas

liiklusruumis sõidukitega. Liiklusloenduse andmed puuduvad, ent vähest hoonestusega

kinnistute arvu arvestades on see hinnanguliselt alla 50 sõiduki ööpäevas. Tee teenindab ainult

kohalikku liiklust.

Sõidutee ei vasta riigitee tunnusele, kuna seal on asulaväline liikluskord, aga avalikus kasutuses

tupikteena teenindaks see ainult kohalikku liiklust.

6.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T üleeuroopalise teedevõrgu ega rahvusvahelise E-teede võrgustiku osa. Tee

algab kõrvalmaanteelt 17154 Kihlevere-Lihulõpe tee. Maaüksusel 19101:001:0630 paiknev tee

lõpeb erakinnistu 19001:002:0570 piiril, kus marsruut jätkub erateena. Tee funktsiooniks on

juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele Sauste külas.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele, kuna ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

6.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust.

Transpordiamet ei saa teel ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust, kuna sõidutee lõpp-punktis

puudub ümberpööramise koht riigiteede hooldamiseks ettenähtud hooldefirma suurte

mõõtmetega hooldetehnikale.

Kohaliku tee staatus võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust

piirkonna teedel, arendada tehnovõrke, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete

huvides.

Tee ei vasta Transpordiametis teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

6.5 Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0630 paikneva tee riigitee tunnuste

hindamise kokkuvõte

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 4.

Riigitee tunnus Tee maaüksusel 19101:001:0630

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 4. Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0630 paikneva tee riigitee tunnuste

hindamise kokkuvõte

Kokkuvõttes tee ei vasta riigitee tunnustele, kuna ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ning

teenindab ainult kohalikku liiklust.

13

Üleantav teeosa paikneb ühel, riigile kuuluval transpordimaa sihtotstarbega maa üksusel, mille

vald on nõus tasuta omandama tulevase kohaliku tee teenindamiseks. Teega kinnisasja

võõrandamisele eelnevalt ei ole vaja teha maakorraldustöid.

6.6. Riigimaal paikneva teega kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga. Toetus määratakse lisaks ka

teel paikneva silla eest sõltuvalt pikkusest ja laiusest.

Riigi maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0630 paiknev tee on 0,38 km pikkune, 4,5 m

laiuse mustkattega, liiklussagedus hinnanguliselt <50 autot/ööp. Teeomaniku ülesannete

üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi poolset toetust summas 1219

€.

7. Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0705 paikneva tee riigitee

tunnuste hindamine

Lääne-Viru maakonnas Haljala valla haldusterritooriumil Aaspere külas ja Sauste külas

paikneb riigile kuuluval maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0705 0,77 km pikkune, 7 m

laiuse asfaltbetoonkattega sõidutee (edaspidi tee), mis ei ole kantud teeregistrisse.

Tee paiknemine riigiteede võrgus on näidatud joonisel 5.

Joonis 5. Maaüksusel 19101:001:0705 paikneva tee asukoht (punasega piiritletud ala)

Tee rajati erakinnistutele juurdepääsu võimaldamiseks põhimaanteel 1 Aaspere liiklussõlme

ehituse koosseisus.

Teemaa andmed:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 15856250, katastritunnus

19101:001:0705, pindala 11770.0 m² , sihtotstarve transpordimaa 100%.

Riigiomand.

Kinnisasja lähiaadressis kasutatakse kohanime Liivaaugu tee.

14

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

7.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee ei ole haldusaktiga määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja.

Tee kandmisel kohalike teede nimekirja muutub tee avalikult kasutatavaks, mida võib kasutada

igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis

takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab osaliselt riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

7.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on kogu ulatuses asulaväline liikluskord. Kergliiklejad liiguvad sõiduteega teel samas

liiklusruumis sõidukitega. Liiklusloenduse andmed puuduvad, ent vähest hoonestusega

kinnistute arvu arvestades on see hinnanguliselt alla 50 sõiduki ööpäevas. Tee teenindab ainult

kohalikku liiklust.

Sõidutee ei vasta riigitee tunnusele, kuna seal on asulaväline liikluskord, aga avalikus kasutuses

tupikteena teenindaks see ainult kohalikku liiklust.

7.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T üleeuroopalise teedevõrgu ega rahvusvahelise E-teede võrgustiku osa.

Tupiktee algab kõrvalmaanteelt 17212 Aaspere tee. Maaüksusel 19101:001:0705 paiknev tee

lõpeb erakinnistul 19001:002:0246, kuhu on rajatud kattega tee sõidukitele tagasipöördeks.

Marsruut jätkub erakinnistutel oleva teena. Tee funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine

erakinnistutele.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele, kuna ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

7.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust.

Transpordiamet saaks teel ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust, kuna sõidutee algpunkt on

ühendatud riigiteede võrguga. Hooldetööde teostamine hooldefirma suurte mõõtmetega

hooldetehnikaga saaks toimuda tingimusel, et tehnika ümberpööramiseks annab nõusoleku

erakinnistu omanik.

Kohaliku tee staatus võimaldab kohalikul omavalitsusel paremini korraldada ühtselt teehoidu

ja liiklust piirkonna teedel, arendada tehnovõrke, parendada liikuvust kohalike elanike ja

ettevõtete huvides.

Tee vastab osaliselt Transpordiametis teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

7.5 Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0705 paikneva tee riigitee tunnuste

hindamise kokkuvõte

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 5.

15

Riigitee tunnus Tee maaüksusel 19101:001:0705

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 5. Maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0705 paikneva tee riigitee tunnuste

hindamise kokkuvõte

Kokkuvõttes tee ei vasta riigitee tunnustele, kuna ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ning

teenindab ainult kohalikku liiklust.

Üleantav teeosa paikneb ühel, riigile kuuluval transpordimaa sihtotstarbega maaüksusel, mille

vald on nõus tasuta omandama tulevase kohaliku tee teenindamiseks. Teega kinnisasja

võõrandamisele eelnevalt ei ole vaja teha maakorraldustöid.

7.6. Riigimaal paikneva tee üleandmisel kaasa antav teehoiu rahastus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede

hoiuks 2100 eurot iga alates 2021. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga. Toetus määratakse lisaks ka

teel paikneva silla eest sõltuvalt pikkusest ja laiusest.

Riigi maaüksusel katastritunnusega 19101:001:0705 paiknev tee on 0,77 km pikkune, 7 m

laiuse asfaltbetoonkattega, liiklussagedus hinnanguliselt <50 autot/ööp. Teeomaniku

ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi poolset toetust

summas 2611 €.

8. Hindamisaruande kokkuvõte Haljala Vallavalitsus esitas oma 11.06.2024 kirjaga nr 4-4/9-3 taotluse Lääne-Viru maakonnas,

Haljala vallas teega kinnisasjade omandi muutmiseks vallavolikogu otsuste nr 127 ja 129 alusel.

Käesolevas aruandes hinnati volikogu otsuses nr 127 käsitatud 5 riigimaa üksuse tasuta

võõrandamist vallale koos seal paiknevate registreerimata teedega:

katastritunnus 19101:001:0686

katastritunnus 19101:001:0656

katastritunnus 19101:001:0593

katastritunnus 19101:001:0630

katastritunnus 19101:001:0705

Aruandes hinnatakse registreerimata teede vastavust riigitee tunnustele, et teha järeldusotsus

vara riigile vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta riigiteedena.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tuvastas, eelpool loetletud maaüksustel paiknevad 5

registreerimata püsikattega teed kogupikkusega 3,47 km. Teed rajati juurdepääsuteedena

16

Transpordiameti tellimisel põhimaantee 1 Tallinn-Narva ehitamisel 2+2 ristlõikega teeks, mille

käigus suleti põhimaanteelt mahasõidud erakinnistutele.

Mootorsõidukite jaoks valdavalt tupikteed ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ning ei ole

vajalikud optimaalse riigiteede võrgu moodustamiseks. Teed võimaldavad juurdepääsu

erakinnistutele ja teenindavad kohalikku liiklust.

Teega kinnisasju teenindavad kokku 5 Transpordiameti valduses olevat riigi transpordimaa

üksust, mis on kantud kinnistusraamatusse. Teega kinnisasjade võõrandamisele eelnevalt ei ole

vaja teha maakorraldustöid.

Haljala valla taotluse 5 registreerimata tee kogupikkusega 3,47 km üleandmiseks kohalikuks

teeks koos teid teenindava 5 riigimaa üksuse tasuta võõrandamisega saab rahuldada. Teega

kinnisasjad on vallale vajalikud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Kohalike elanike ja ettevõttete huvides on vallal teede omanikuna võimalik efektiivsemalt

korraldada teel liiklust, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete huvides ning ühtselt

korraldada teehoidu.

Põhimaantee 1 Tallinn-Narva ümberehitamisel 2+2 sõidurajaga teeks, mis toimus

Transpordiameti tellimisel, rajatud viie seni registreerimata tee üleandmisel kohalikuks teeks

antakse Haljala vallale iga-aastaselt Transpordiameti eelarve vähendamisena riigipoolset

toetust kogusummas 11 630 eurot.

Riigiteega kinnisasja üleandmine kohalikule omavalitsusele põhjustab muudatuse riigiteede

nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri määrusega nr

72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Kliimaminister on oma kirjaga 12.07.2024 nr 5-

9/24/2918-2 vastava nõusoleku andnud.

Riigiteede nimekiri muudetakse peale Transpordiameti peadirektori käskkirja alusel teega

kinnisasjade omaniku vahetuse notariaalset tehingut.

KÄSKKIRI

05.06.2025 nr 1.1-1/25/68

Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

Transpordiameti teevara osakond on koostanud 2024. aastal punktis 1 nimetatud kinnisasjade

kohta riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanded, milliste kohaselt riigiteed 17186 Ilumäe-

Koljaku tee km 0-6,698 (paikneb kolmel kinnisasjal) ja 17173 Vainupea ranna tee km 0-1,201

(paikneb ühel kinnisasjal) ei vasta riigitee tunnustele. Teed ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ning

teed teenindavad valdavalt kohalikku liiklust.

Riigile kuuluvad kinnisasjad, millel paiknevad registreerimata teed Oja tee, Küngase tee, Tunneli

tee, Põlluste tee ja Liivaaugu tee ei vasta samuti riigitee tunnustele. Teed rajati juurdepääsuteedena

Transpordiameti tellimisel põhimaantee 1 Tallinn-Narva ehitamisel 2+2 ristlõikega teeks, mille

käigus suleti põhimaanteelt mahasõidud erakinnistutele. Mootorsõidukite jaoks valdavalt

tupikteed ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ning ei ole vajalikud optimaalse riigiteede võrgu

moodustamiseks. Teed võimaldavad juurdepääsu erakinnistutele ja teenindavad kohalikku liiklust.

Teede üleandmisega kohalikuks teeks säilib nende kasutamine juurdepääsuna aleviku teistele

tänavatele ning kohalikele huvipunktidele. Kohalike elanike ja ettevõttete huvides on vallal teede

omanikuna võimalik efektiivsemalt korraldada teel liiklust - kergliiklusteede võrgustikku

arendamist külgnevalt sõiduteega, parkimise korraldamist kui ka ühtse teehoiu korraldamist.

Transpordiamet riigivara valitseja volitatud asutusena eelnimetatud riigiteede kinnisasju seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks ei vaja ja need on võimalik üle anda kohalikule omavalitsusele

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Haljala Vallavolikogu on 20.05.2025 otsusega nr 159 taotlenud punktis 1 nimetatud riigiteede

kinnisasjade tasuta võõrandamist valla omandisse ja teede muutmist avalikult kasutatavaks

kohalikuks teeks.

Asjaõigusseaduse § 36 lõike 1 lõike 2, § 119 lõike 1 ja 2, § 120 lõike 1, riigivaraseaduse (edaspidi

RVS) § 37 lõike 1 lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 punkti 7 ja § 48 lõike 1 alusel ja arvestades sama

seaduse § 29 lõike 1 punktidega 1 ja 2, § 30 lõike 1 punktiga 3, § 33 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega

31, 32, 4, 5 ja 7 ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ja

taristuministri 24.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/533 „Volituse andmine Transpordiametile“ ja

Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktori peadirektori ülesannetes

02.01.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/2 „Volituse andmine“, Haljala Vallavalitsuse 11.06.2024

taotlusega nr 4-4/9-3, kliimaministri 12.07.2024 kirjaga nr 5-9/24/2918-2 „Teede omandi

muutmisest Haljala vallas“ ja Haljala Vallavolikogu 20.05.2025 otsusega nr 159 ning vastavalt

2025. aasta riigieelarve seaduse §-le 9, Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määrusele nr 16

„Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise

2

ja kasutamise tingimused ja kord“ § 82 otsustan:

1. Võõrandada otsustuskorras ja tasuta Eesti Vabariigi omandis, Kliimaministeeriumi valitsemisel

ja Transpordiameti valduses olevad, Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas asuvad kinnisasjad

Haljala vallale (Haljala Vallavalitsuse, registrikood 75013144, Lääne-Viru maakond, Haljala

vald, Haljala alevik, Tallinna mnt 13, kaudu) tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks

järgnevalt:

1.1. Ilumäe külas asuv 17186 Ilumäe-Koljaku tee kinnisasi, katastritunnus 88701:001:2010,

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 8450150, pindala 55621 m²,

sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV74073);

1.2. Koljaku külas asuv 17186 Ilumäe-Koljaku tee kinnisasi, katastritunnus 88701:002:1470,

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 8582950, pindala 7809 m²,

sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV7969):

1.3. Koljaku külas asuv 17186 Ilumäe-Koljaku tee kinnisasi, katastritunnus 88701:001:2020;

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 8445450, pindala 24043 m²,

sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV74074);

1.4. Vergi külas asuv 17196 Vergi sadama tee kinnisasi, katastritunnus 88703:001:2970;

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 6875150, pindala 10793 m²,

sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV7973);

1.5. Vainupea külas asuv 17173 Vainupea ranna tee kinnisasi, katastritunnus 88703:002:2660,

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 6883250, pindala 9526 m²,

sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV7961);

1.6. Sauste külas asuv Tunneli tee kinnisasi, katastritunnus 19101:001:0593, Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa number 16411750, pindala 5605 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV85415);

1.7. Kärmu külas asuv Oja tee kinnisasi, katastritunnus 19101:001:0686, Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa number 15961250, pindala 22311 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV85091);

1.8. Sauste külas asuv Põlluste tee kinnisasi, katastritunnus 19101:001:0630, Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa number 16067650, pindala 4733 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV84977);

1.9. Aaspere külas asuv Liivaaugu tee kinnisasi, katastritunnus 19101:001:0705, Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 15856250, pindala 11770 m²,

sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV84675);

1.10. Liiguste külas asuv Küngase tee kinnisasi, katastritunnus 19101:001:0656, Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 15342950, pindala 8827 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV83715).

2. Sõlmida kahe kuu jooksul käesoleva otsuse allkirjastamisest arvates kinnisasja võõrandamise

leping, sätestades lepingus vähemalt järgmised tingimused:

2.1. 17186 Ilumäe-Koljaku tee kinnisasja, katastritunnus 88701:001:2010 harilik väärtus

tasuta võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 30.06.2025 seisuga

381,27 eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 4622,81

eurot. Kokku 5004,08 eurot.

2.2. 17186 Ilumäe-Koljaku tee kinnisasja, katastritunnus 88701:002:1470 harilik väärtus

tasuta võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 30.06.2025 seisuga

57,49 eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 668,41

eurot. Kokku 725,90 eurot.

2.3. 17186 Ilumäe-Koljaku tee kinnisasja, katastritunnus 88701:001:2020 harilik väärtus

tasuta võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 30.06.2025 seisuga

3

156,07 eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 1929,76

eurot. Kokku 2085,73 eurot.

2.4. 17196 Vergi sadama tee kinnisasja, katastritunnus 88703:001:2970 harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 30.06.2025 seisuga 71,90 eurot

ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku 71,90

eurot.

2.5. 17173 Vainupea ranna tee kinnisasja, katastritunnus 88703:002:2660 harilik väärtus

tasuta võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 30.06.2025 seisuga

65,70 eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 2121,89

eurot. Kokku 2187,59 eurot.

2.6. Tunneli tee kinnisasja, katastritunnus 19101:001:0593 harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 30.06.2025 seisuga 1639,90

eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku

1639,90 eurot.

2.7. Oja tee kinnisasja, katastritunnus 19101:001:0686 harilik väärtus tasuta võõrandamisel

on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 30.06.2025 seisuga 33108,83 eurot ja

kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku 33108,83

eurot.

2.8. Põlluste tee kinnisasja, katastritunnus 19101:001:0630 harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 30.06.2025 seisuga 4964,35

eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku

4964,35 eurot.

2.9. Liivaaugu tee kinnisasja, katastritunnus 19101:001:0705 harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 30.06.2025 seisuga 6140,64

eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku

6140,64 eurot.

2.10. Küngase tee kinnisasja, katastritunnus 19101:001:0656 harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 30.06.2025 seisuga 2232,68

eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku

2232,68 eurot.

2.11. Haljala vald on kohustatud omandatavaid kinnisasju kasutama sihtotstarbeliselt.

Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasjad omandanud

isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100

protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel;

2.12. Kui Haljala vald võõrandab või koormab hoonestusõigusega punktis 1 nimetatud RVS §

33 lõike 1 punkti 1 alusel omandatud kinnisasjad, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti

vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud § 33

lõikes 10 sätestatud juhul. RVS § 33 lõike 32 alusel riik arvab § 33 lõikes 31 nimetatud

hüvitise suurusest maha Haljala valla poolt kinnisasjadele tehtud kasulikud kulutused, kui

nendega on kinnisasju oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku

omavalitsuse üksus on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavatele

kinnisasjadele hoone, mis oli vajalik ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasjad talle üle

andis;

2.13. Kui Haljala vald võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasjad

või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva

eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis RVS § 33 lõiget 31 ei kohaldata, välja arvatud

juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasjad või hoonestusõiguse või seab

omandatud kinnisasjadele hoonestusõiguse;

2.14. Haljala Vallavalitsusel on kohustus koheselt teatada Transpordiametile omandatavate

kinnisasjade võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest;

4

2.15. Kinnisasjade võõrandamisega seotud notari kulud kohustub tasuma Haljala Vallavalitsus

ja Transpordiamet võrdsetes osades, riigilõivu tasub Haljala Vallavalitsus;

2.16. Lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve.

3. Haljala Vallavalitsus on 27.05.2025 kirjaga nr 14-5/25/78 nõustunud võõrandatavate

kinnisasjadega seotud ja riigi kinnisvararegistris olevate lihtkirjalike lepingute ülevõtmisega

järgnevalt:

3.1. Leping 14.12.2011 nr LS13-4965 Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ja Maanteeameti vahel,

mis on seotud 17186 Ilumäe-Koljaku tee kinnisasjaga, katastritunnus 88701:002:1470.

3.2. Leping 30.04.2013 nr LS13-9622 Elektrilevi OÜ ja Maanteeameti vahel mis on seotud

17186 Ilumäe-Koljaku tee kinnisasjaga, katastritunnus 88701:002:1470.

3.3. Leping 16.09.2013 nr LS13-21623 Elektrilevi OÜ ja Maanteeameti vahel, mis on seotud

17196 Vergi sadama tee kinnisasjaga, katastritunnus 88703:001:2970.

3.4. Leping 14.02.2017 nr LS17-2369 Elektrilevi OÜ ja Maanteeameti vahel, mis on seotud

17173 Vainupea ranna tee kinnisasjaga, katastritunnus 88703:002:2660.

3.5. Leping 09.03.2011 nr LS13-1806 Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ja Maanteeameti vahel,

mis on seotud 17173 Vainupea ranna tee kinnisasjaga, katastritunnus 88703:002:2660.

4. Transpordiameti maade osakonna volitatud teenistujal allkirjastada riigivara võõrandamise

leping ja asjaõigusleping.

5. Transpordiameti teehoiuteenistuse ida osakonna ja Haljala valla volitatud isikutel vormistada

lepingujärgselt digitaalselt allkirjastatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Kinnisasjade valdus antakse üle 01.07.2027 seisuga.

6. lugeda kinnisasjade omand üleantuks alates kinnistusraamatu kandest.

7. Transpordiameti maade osakonnal korraldada võõrandamislepingust teatamine RVS § 50

lõike 1 kohaselt ja vastavad toimingud riigi kinnisvararegistris vastavalt RVS-le.

8. Transpordiameti teevara osakonnal esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnale andmed järgnevatel aastatel endise

riigitee hoiu toetuse määramiseks Haljala Vallavalitsusele. Üleantud riigitee aastase teehoiu

kulude jaotus on kajastatud käesoleva käskkirja lisas 1 „Haljala vallale teehoiu toetuse

määramine endiste riigiteede hoiuks“.

9. Transpordiameti teehoiuteenistuse ida osakonnal korraldada punktis 1 nimetatud riigiteede

osas muudatuste tegemine riigiteede hooldelepingus.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor