Otsuse edastamine

2.2.-12525-5 06.06.2025 Otsus.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANU SUVISTE PNOEE-47208180278 2025-06-06 06:23:41

Lisa_taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus.pdf

1

Sotsiaalministeeriumi

Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

eetikakomitee

Tartu Ülikool (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju

hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

TÜ andmekaitsespetsialist

on Terje Mäesalu,

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlemisel

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium, Suur-Ameerika tn 1,

10122 Tallinn

Kontaktisik: Merli Kaunissaar;

[email protected]; +372 5916 7349

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Volitatud töötleja juures või andmeallika (kohtud)

juures kohapeal.

Isikuandmete volitatud töötleja aadressil (Lossi

36 Tartu 51003) töödeldakse eelkõige

ekspertintervjuude läbiviimise käigus kogutud

isikuandmeid, nt inimese hääl, samuti muud

vabatahtlikult intervjuu käigus avaldatud infot,

mida saab liigitada isikuandmete alla.

Hetkel ei ole täpselt teada, mil moel annavad

andmeallikad ehk kohtud ligipääsu

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

2

kohtutoimikutele. Eeldame, et ligipääs

võimaldatakse virtuaalselt ehk õigusekspertidele

tehakse süsteemi piiratud ajaks vaatlejaõigused,

mida kasutatakse Justiits- ja Digiministeeriumi

turvalisest sisevõrgust uurimismeeskonna kahe

liikme (õigusekspertide) arvutites. Kuid on

võimalik, et ligipääsu saamiseks tuleb minna

andmeallika juurde koha peale ja kasutada nende

turvalisse võrgusüsteemi kuuluvat arvutit.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Tartu Ülikool, 74001073, Ülikooli 18, 50090

Tartu

Kontaktisik: Sabina Trankmann,

[email protected] +372 5513620

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Lossi 36-303, 51003, Tartu, +372 7376141 või

andmeallika (kohtud) juures kohapeal.

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Isikuandmete töötlemine teadusuuringuks on re-

guleeritud IKS §-s 6 ning selle lõike 5 kohaselt

loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigi-

võimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse polii-

tika kujundamise eesmärgil ja nende koostami-

seks on täidesaatval riigivõimul õigus teha pä-

ringuid teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud isikuand-

meid.

Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1

punktiga 1, mille kohaselt on kõigi ministeeriu-

mide ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku

teadus- ja arendustegevuse korraldamine.

Ministeeriumide tegevusvaldkondi piiritleb Va-

bariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS). VVS §

67 lg 1 kohaselt kuulub Sotsiaalministeeriumi

valitsemisalasse mh sotsiaalse turvalisuse, laste

õiguste tagamine ja heaolu edendamine ning

vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 17 järgi on

uuringu läbiviimise tellinud laste ja perede

osakonna põhiülesanne edendada lapse õigusi

ning kavandada ja koordineerida laste- ja

perepoliitikat ja meetmeid vägivallaohvrite

toetamiseks. Osakonnal on juhtiv roll laste ja

perede heaolu toetavate teenuste ja hüvitiste

ning lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi

kujundamisel, samuti soolise võrdsuse ja võrdse

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

3

kohtlemise edendamisel era- ja pereelus.

Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel on

sõlmitud töövõtuleping nr 2-2.2/2167-1. Selle

lisaks on andmetöötluse leping, mille alusel on

andmete volitatud töötlejaks Tartu Ülikool.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Tellitav uuring panustab lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2024-2027 täitmisse: selle üks

põhieesmärk on perevägivallas kannatanud inimeste, sh laste süsteemne ja vajaduspõhine abista-

mine, mille saavutamiseks on planeeritud luua vajalikud hindamisvahendid spetsialistidele, mille

abil hinnata perevägivalla mõju lapsele. Uuring aitab täita ka Heaolu arengukava 2023-2030 ees-

märke, mis näeb ette välja töötada lastekaitsetöötajatele vajalike juhendite ja hindamisvahenditega

tõenduspõhine tööriistapakett ning samuti võtta kasutusele ja teha lastega töötavatele spetsialisti-

dele kättesaadavaks Eesti oludesse sobivad hindamisvahendid lapse väärkohtlemise kindlakstege-

miseks, selle ulatuse ja mõju hindamiseks. Samuti aitab uuring kaasa Istanbuli Konventsiooni jä-

relvalvekomitee GREVIO soovituse täitmisele seoses konventsiooni artikli 31 lõike 2 rakendami-

sega, mis näeb ette, et konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid

tagamaks, et külastus- ja eestkosteõiguse kasutamine ei ohustaks ohvri ja laste õigusi ja turvalisust.

Lisaks toetab tellitav uuring Tartu Ülikooli uuringu "Laps perevägivalla pealtnägijana 2022" soo-

vitust, et spetsialiste (lastekaitsetöötajad, haridustöötajad, meditsiinitöötajad ja õiguskaitsespetsia-

listid) tuleb koolitada traumateadlikkusest ning sellest, milline on vaimse vägivalla lühi-ja pikaaja-

line mõju lapsele ning kuidas vaimset vägivalda kogenud lapsi ära tunda.

Lastekaitseseaduse §-st 21 lähtuvalt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võt-

mata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (edaspidi koos otsuste tege-

mine) selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlu-

sest. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 27 järgi on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma

lapsi ja hoolitseda nende eest. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

art 8 kaitseb isikute era- ja perekonnaelu. Perekonnaelu juurde kuulub ka vanema õigus olla koos

oma lapsega, sõltumata sellest, millised on vanemate omavahelised suhted. Siseriikliku õiguse üle-

sandeks on seega vanema ja lapse koosolemist kaitsta. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukoha

järgi on siseriiklikud kohtud kohustatud leidma õiglase tasakaalu lapse ja tema vanemate huvide

vahel ning seejuures andma erilise kaalu lapse huvidele, mis tuleb teatud juhtudel vanemate huvi-

dest kõrgemale seada.

Tellija on uuringu lähteülesandes välja toonud, et vajadus uuringu järele tuleneb ka sellest, et täna

puudub täpsem ülevaade sellest, kuidas lapse suhtes või vanemate vahel toimunud lähisuhtevägi-

valla (LSV) ja selle mõjuga arvestatakse lapsega seotud tsiviilkohtumenetlustes hooldus- ja suht-

lusõiguse üle otsustamisel Eestis. Tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluste täielik eraldiseisvus ei

võimalda praeguses olukorras LSV-d pealt näinud lapse abistamisse läheneda holistiliselt.

Ülaltoodust tulenevalt on selge, et on oluline täpsemalt välja selgitada, kuidas lastekaitsetöös ja

last puudutavas tsiviilkohtumenetluses selgitatakse välja lapse väärkohtlemise esinemist peres, kas

ja kuidas arvestatakse väärkohtlemise pealt nägemise mõju lapsele ja kuidas toimib süsteem väär-

koheldud või väärkohtlemist pealt näinud lapse toetamiseks ja abistamiseks. Seda eesmärki täide-

4

takse kolme peamise uurimisülesande kaudu, analüüsides Eesti kohtumenetluste materjale lap-

sevanemate hooldus- ja suhtlusõiguse üle peetavates tsiviilasjades, kohtuasjadega seotud las-

tekaitsetööd kohaliku omavalitsuse tasandil, kohtu lahenditega seotud erinevate spetsialistide

endi seisukohti ja hinnanguid ning teiste riikide õigusruumi ja rakenduspraktikaid neis kü-

simustes.

Täpsemalt on uurimisülesanded järgmised:

1. Selgitada välja, kas ja kuidas hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahendamisel kohtunikud

ning menetlustesse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsetöötajad selgitavad

välja lapse peresisese väärkohtlemise toimumist, hindavad selle mõju lapsele ning arvesta-

vad sellega lapse huvide kaalumisel ning vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsusta-

misel.

2. Hinnata, kas ja kuivõrd on lapse huvid ja õigused hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahen-

damisel kaitstud nii lastekaitsetöötaja kui lapse esindaja tegevuse ja seadusest tulenevate

ülesannete täitmise kaudu, samuti kuidas on neis kohtumenetlustes järgitud lapsesõbraliku

menetluse põhimõtteid.

3. Kirjeldada teistes riikides kasutusel olevaid regulatiivseid lahendusi ning häid meetodeid ja

praktikaid lapse väärkohtlemise väljaselgitamisel ja selle mõju hindamisel hooldus- ja suht-

lusõiguse kohtuasjades ning lastekaitsetöös, mis võiksid olla eeskujuks ka Eesti sotsiaal- ja

õiguskaitse valdkondadele.

Kõigi kolme uurimisülesande raames tehakse analüüsi põhjal kokkuvõtvad järeldused ja vajadusel

esitatakse soovitused ning ettepanekud Eesti õigusruumi ja/või praktikate täiendamiseks, et laste-

kaitsetöös ning last puudutavas tsiviilkohtumenetluses oleks lapse heaolu, õigused ja huvid parimal

moel esindatud ja kaitstud, sh süsteemselt ja piisavalt hinnatud lapse peresisese väärkohtlemise

mõju lapsele.

Uuringu tulemused on sisendiks poliitikakujundamiseks ja seotud edasiste tegevuste planeerimi-

sega, vajalike hindamisvahendite loomisega ning välja toodud kitsaskohtade kõrvaldamisega taga-

maks paremini laste heaolu ja õiguste kaitstuse.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuring käsitleb tundlikku ja keerulist, kuid ka väga olulist teemat (lapse väärkohtlemine). Uuringu

eesmärkide saavutamiseks analüüsivad uuringumeeskonda kuuluvad eksperdid 2023. aastal ja

2024. aastal maakohtutes tehtud alaealistega seotud hooldus- ja suhtlusõiguse kohtulahendeid ning

kohtutoimikutes sisalduvaid valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) arvamusi ning menetluses

last esindava advokaadi seisukohti (vt kohtuasjade valimi moodustamise kohta allpool) ja samade

isikutega seotud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) menetlusi (lihtmenetlusi ja

juhtumimenetlusi)

Uuringu eesmärgiks on:

1. selgitada välja, kas ja kuidas hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahendamisel kohtunikud ning

menetlustesse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsetöötajad selgitavad välja lapse

peresisese väärkohtlemise toimumist, hindavad selle mõju lapsele ning arvestavad sellega lapse

huvide kaalumisel ning vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsustamisel;

2. selgitada välja, kas ja kuivõrd on lapse huvid ja õigused hooldus- ja suhtlusõiguse asjade

5

lahendamisel kaitstud nii lastekaitsetöötaja kui lapse esindaja tegevuse ja seadusest tulenevate

ülesannete täitmise kaudu, samuti kuidas on kohtumenetluses järgitud lapsesõbraliku menetluse

põhimõtteid.

Uurimisülesande täitmiseks analüüsime aastatel 2023 ja 2024 maakohtutes tehtud alaealistega

seotud hooldus- ja suhtlusõiguse kohtulahendeid ning kohtutoimikutes sisalduvaid valla- või

linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) arvamusi ning menetluses last esindava advokaadi seisukohti.

Võimalusel eelistame analüüsimiseks jõustunud kohtulahendeid. Kohtulahendid leiame Kohtute

Infosüsteemist (KIS) märksõnaotsingu abil. Lisaks analüüsime samade lastega seotud

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) menetlusi (lihtmenetlusi ja juhtumimenetlusi)

ning viime lisaks läbi üldised valdkonna probleemistikku käsitlevad intervjuud Eesti maakohtutes

perekonnaasju lahendavate kohtunike, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate ja lapsi

esindavate advokaatidega.

Ilma kohtutoimikute materjalide ning seonduvate infosüsteemi STAR andmete analüüsita ei ole

võimalik saada terviklikku ülevaadet sellest, kuidas on menetlusprotsessid kulgenud, kuidas on

neis protsessides arvestatud lapse õigustega, kas ja kuidas on tuvastatud lapse väärkohtlemine,

milliseid argumente on lahendite tegemisel kasutatud, kuidas on arvestatud otsuse tegemisel

väärkohtlemisega või selle riskiga ning milline on olnud kohtu- ja lastekaitsesüsteemi koostöö.

Kuigi uuringu tulemuseks on üldistav kokkuvõte kohtumaterjalide analüüsist, ei ole kohtumaterjale

võimalik analüüsida ilma isikuandmeid töötlemata. Analüüsitavad dokumendid sisaldavad

isikuandmeid, mida uuringu läbiviijate jaoks ei ole tehniliselt ja sisuliselt võimalik ega otstarbekas

eemaldada. Ka menetlustest tervikliku ülevaate saamiseks ning kohtumenetluste seostamiseks

STARis dokumenteeritud lastekaitsemenetlustega on samuti vajalik isikustatud andmete

kasutamine, et saaks analüüsiks kokku viia kohtutoimikute materjalid ja samade isikutega seotud

STAR-i menetlused.

Uuringu käigus intervjueerime ka erinevate asjassepuutuvate valdkondade esindajaid, nagu

kohtunikud, advokaadid, lastekaitsetöötajad, poliitikakujundajad, ning küsime nende seisukohti ja

hinnanguid laste väärkohtlemise väljaselgitamise ning sellele reageerimisega seonduva kohta,

palume nimetada kitsaskohti praeguses süsteemis ning teha ettepanekuid muutusteks ja

parendusteks. Nendes intervjuudes ei käsitle me konkreetseid juhtumeid, vaid räägime valdkonna

probleemistikust üldiselt. Intervjuudest teevad intervjueerijad helisalvestised, mille alusel

koostatakse intervjuude kokkuvõtted ning tehakse nende kvalitatiivne sisuanalüüs. Täpsem

kirjeldus, millistest põhimõtetest me lähtume ning kuidas intervjuude tulemusi töötleme ja

analüüsime on esitatud käesoleva taotluse küsimuse nr 10 vastusena. Intervjuude käigus kogutud

intervjueeritavate seisukohad, hinnangud ja kogemused on osa uurimistöös kogutavast

andmestikust. Intervjuude tegemine on uuringu läbiviimiseks vältimatult vajalik, kuna valdkonnas

tegutsevate inimeste ekspertteadmised ning kogemused annavad väärtusliku sisendi uuringu

eesmärkide saavutamiseks, täiendades ja täpsustades dokumendianalüüsi tulemusi.

Uurime ka teiste riikide õigusruumi ja rakenduspraktikaid laste väärkohtlemise käsitlemise kohta

kohtupraktikas ning lastekaitses, kuid uuringu see osa ei eelda isikustatud andmete töötlemist.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Lähisuhtevägivald mõjutab alati peres elavaid lapsi, seda ka siis, kui vanem(ad) otseselt lapse

suhtes vägivaldsed ei ole. Lähisuhtevägivallaga kokkupuutumist peetakse lapse väärkohtlemise

vormiks. Kokkupuude vanemate või teiste pereliikmete vahel toimuva vägivallaga võib mõjutada

laste vaimset ja füüsilist tervist, käitumist, tunnetust, arengut ja õpitulemusi. Lisaks näitavad

uuringud, et vägivallakeskkonnas elamine tõstab lapse kiusamise, ärakasutamise riski ning sellega

kaasneb otsene oht lapsel endal langeda füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Lisaks

kasvatab vägivallaga kokkupuutumine lapseeas riski täiskasvanuna kogeda lähisuhtevägivalda kas

6

ohvrina või selle toimepanijana.4

Lisaks võib vägivaldses peres kasvamine negatiivselt mõjutada tervist ja elukäiku täiskasvanueas:

suurenevad nii tõenäosus kogeda täiskasvanueas erinevaid psüühikahäireid kui ka risk alkoholismi,

depressiooni, sõltuvushäirete või suitsidaalsuse väljakujunemiseks ning südame- ja veresoonkonna

haigustesse haigestumiseks. Seetõttu on oluline aidata lähisuhtevägivalda pealt näinud lapsi nii

varajases staadiumis kui võimalik.

Lähisuhtevägivald on Eestis laialt levinud probleem. Eurostati 2021. Aasta andmete kohaselt on

41,2% naistest kogenud Eestis psühholoogilist, füüsilist (sh ähvardused) ja/või seksuaalvägivalda

oma partneri poolt. See on peaaegu 10% rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt (31,8%)5. 2023.

aastal Eestis läbiviidud suhteuuringu kohaselt on näitaja püsinud Eestis sarnasel tasemel ka

viimastel aastatel - 41% naistest on elu jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud. Naistest 39% on

kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh ähvardamist) ja 9% seksuaalset vägivalda6. See peegeldub ka

Eesti riiklikus kuritegevuse statistikas, mille kohaselt registreeriti 2023. aastal 3186

lähisuhtevägivallakuritegu, mis moodustasid 45% kõigist vägivallakuritegudest. Hinnanguliselt

34% lähisuhtevägivallakuritegude puhul oli ohvriks või pealtnägijaks (ka) laps. Seda on 8%

rohkem kui 2022. aastal7. Eestis puudub ühtne statistika lähisuhtevägivallast puudutatud laste arvu

kohta, ent kui lähtuda politsei poolt lähisuhtevägivalla väljakutsete kohta täidetavatest

infolehtedest, oli selliseid lapsi 2021. aastal 6151 (2020. aastal 4730)8.

Laste kaitsmiseks vägivalla eest ei piisa vaid mõnest üksikust kavandatud tegevusest. ÜRO lapse

õiguste konventsioon, millega Eesti liitus 1991. aastal, paneb riigile kohustuse kaitsta lapsi

vägivalla ja ärakasutamise eest, mis võib kahjustada lapse õigust elule, ellujäämisele ja arengule.

Mõiste „areng“ all mõeldakse lapse kehalist, vaimset, hingelist, moraalset, psühholoogilist ja

sotsiaalset arengut (ÜRO Lapse Õiguste Komitee (2011), üldkommentaar nr 13, punkt 62). Laste

turvalisuse tagamiseks on vajalik kujundada selline ühiskondlik elukorraldus ja normistik, mis

väärtustab ja toetab last ning kaitseb tema õigusi ja heaolu. Naistevastase vägivalla ja perevägivalla

ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon (nn Istanbuli konventsioon) jõustus

Eesti suhtes 2018. aastal ning see paneb riigile kohustuse kaitsta ja abistada perevägivalla ohvreid,

pöörates eraldi tähelepanu vägivalla tunnistajaks olnud laste eakohasele psühholoogilisele

nõustamisele ning lapse parimate huvidega arvestamisele.

Siiani on LSV ja väärkohtlemise käsitlus olnud väga karistusõiguse keskne. Selline karistusõiguse

keskne käsitlus aga ei arvesta, et vägivaldses keskkonnas kasvavat last ei mõjuta tegelikult kõige

rohkem mitte kriminaalõiguslik reaktsioon vanema vägivaldsele käitumisele (sh see, kas vägivald-

selt käitunud vanemale mõistetakse kriminaalmenetluse tulemusena tingimisi karistus ega isegi

mitte see, kas vanem mõistetakse mõneks kuuks vangi). Last mõjutab märksa enam see, kuidas

lahendatakse teda puudutavad perekonnavaidlused -- kelle juures ta elama hakkab, kes otsustab

temaga seotud asju, kui palju ja kui turvaliselt ta peab suhtlema vanemaga, keda ta tema varasema

4 Kriminaalpoliitika uuringute sari nr 36: Laps perevägivalla pealtnägija; K. Espenberg, K. Luhamaa, A Markina, K. Vain. Tartu

Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja õigusteaduskond. Uuringu tellija Justiitsministeerium. 2 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2023. Perevägivald ja ahistamine | Kuritegevus 2023 (just.ee) 3 Lasteabi 116111 pakub laste ja perede aitamiseks ning toetamiseks ööpäevaringset üle-eestilist tasuta nõustamist telefoni ja interneti

teel. Pöördujatele antakse nõu ja infot ning neid juhendatakse ja aidatakse abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumites. Töövälisel

ajal täidetakse viimaste puhul lastekaitsetöötaja rolli. 4 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2023. https://www.just.ee/kuritegevus2023/seksuaalkuriteod/ 5 Eurostat, 2025

https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/gbv_ipv_type/default/table?lang=en&category=livcon.gbv.gbv_ipv 6 Statistikaamet, 2023 https://www.stat.ee/et/uudised/seni-suurim-ja-terviklikum-suhteuuring-paljastab-eesti-inimene-

kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes?fbclid=IwAR1sXX3YpRB3AtG-

SjqYd1PvYHTPxMDRYR0dPpiICd0XsRNTz2CtDdprkdc 7 Justiitsministeeriumi ülevaated „Kuritegevus Eestis“ 2022 ja 2023,

https://www.justdigi.ee/kuritegevus2023/perevagivald-ja-ahistamine/ 8 Kriminaalpoliitika uuringute sari nr 36: Laps perevägivalla pealtnägija; K. Espenberg, K. Luhamaa, A Markina, K. Vain. Tartu

Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja õigusteaduskond. Uuringu tellija Justiitsministeerium.

7

käitumise tõttu ehk kardab. Praegu aga ei tea me kuigi palju sellest, kuidas lähisuhtevägivallaga

üldse kohtumenetluses ja lastekaitsetöös arvestatakse. See uuring asubki nimetatud lünka täitma ja

annab seeläbi meile infot, kuidas väärkohtlemisega arvestatakse neid otsuseid langetades, mis lapse

elu vahetult kõige enam mõjutavad. Uuringu läbiviimise ja selleks konkreetsete kohtumaterjalide

ning seonduvate lastekaitsetöö materjalide analüüsimise vajadus on suur, sest uuringu eesmärk on

hinnata, kuidas on peresisese väärkohtlemise ohvriks olevate laste huvid kaitstud tsiviilkohtume-

netluses ja lastekaitsetöös, kas menetlused on piisavalt lapsesõbralikud ning kas on puudujääke,

mis vajavad kõrvaldamist, et selliste laste huvid oleksid kaitstud parimal viisil. Kuna siiani ei ole

sellist sisulist menetluste analüüsi läbi viidud, on tegemist esmase ja olulise tähtsusega uuringuga,

mille tulemuseks on soovitused ning ettepanekud Eesti õigusruumi ja/või praktikate täiendamiseks,

et lastekaitsetöös ning last puudutavas tsiviilkohtumenetluses oleks lapse heaolu, õigused ja huvid

parimal moel esindatud ja kaitstud, sh süsteemselt ja piisavalt hinnatud lapse peresisese väärkoht-

lemise mõju lapsele.

Kohtu- ja lastekaitsetöö praktikale tuginev uuring, mis keskendub lapse peresisese väärkohtlemise

väljaselgitamisele ja selle mõju hindamisele lastekaitsetöös ning last puudutavas tsiviilkohtume-

netluses, võimaldab saada ülevaate praegusest olukorrast ja praktikatest. Kui ilmnevad puudujäägid

või ebaühtlus kehtivates praktikates, annavad uuringu tulemused aluse välja töötada täpsemad suu-

nised, soovitused ja võimalusel hindamisvahendid sotsiaal- ja õiguskaitse valdkonna spetsialisti-

dele, mille abil hinnata peresisese väärkohtlemise esinemist ja mõju lapsele, tagada lapsele vajalik

abi ning teha otsuseid vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse kohta perevägivallaga seotud juhtumites

lapse heaolu, õigusi ja huvisid parimal moel arvestades.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Kohtumääruste kvalitatiivse sisuanalüüsi ning STAR andmete kvalitatiivse sisuanalüüsi käigus

analüüsime 2023. aastal ja 2024. aastal maakohtutes tehtud alaealistega seotud hooldus- ja suhtlu-

sõiguse sisulisi ning esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud kohtulahendeid ning kohtutoimikutes

sisalduvaid valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) arvamusi ning menetluses last esindava

advokaadi seisukohti (vt kohtuasjade valimi moodustamise kohta allpool) ja samade isikutega seo-

tud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) menetlusi (lihtmenetlusi ja juhtumimenet-

lusi). Ligipääsu dokumendianalüüsi aluseks olevatele andmetele, sh isikustatud andmetele, ei anta

tervele uurimisrühmale, vaid ainult neljale dokumendianalüüsi läbi viivale uurimisrühma liikmele

ja vastutavale uurijale, kelle töölepingutes on konfidentsiaalsusnõue sätestatud. Dokumendiana-

lüüsi käigus toimub dokumentides kirjeldatud menetlustele sisulise hinnangu andmine, mitte

isikuandmete analüüs.

Lapsi ja lapsevanemaid uuringu käigus ei intervjueerita ega nende poole ei pöörduta, piirdume vaid

isikutega seotud kohtumaterjalide ja STAR materjali analüüsimisega. Materjalide analüüsimine ei

too kaasa otseseid tagajärgi osalejatele ehk kohtuasjadega seotud lastele, vanematele, kohtunikele,

lastekaitse töötajatele vm seotud asjaosalistele ei esitata juhtumist tulenevalt mingeid otseseid kü-

simusi või ei tehta ka muid pöördumisi. Oleme otsustanud lapsi ja lapsevanemaid uuringu käigus

mitte intervjueerida, kuna intervjuude läbiviimine antud sihtrühmadega võib olla neile emotsio-

naalselt koormav. Seega oleme valinud sihtrühma kaitsmiseks säästvama uurimismeetodi, piirdu-

des kohtumaterjalide ja STAR materjalide analüüsiga. Isikuandmeid kasutame vaid andmete ühen-

damiseks kohtumaterjalide ja STAR registri vahel. Analüüsi käigus uuritakse ja tehakse järeldusi

menetluste läbiviimise käigu ning tehtud tegevuste, mitte menetluste sisu või konkreetsete isikute

kohta. Uuring ei kahjusta andmesubjektide õiguseid ega muuda nende kohustuste mahtu. Uuringu

8

lõpptulemuseks on analüüsi tulemused lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamise ja selle

mõjuga arvestamise osas last puudutavates tsiviilkohtumenetlustes ja lastekaitsetöös, mida kajas-

tame uuringuraportis teemati. Samuti esitame raportis analüüsi põhised järeldused ning teeme soo-

vitused ja ettepanekud nii kohtule kui lastekaitsele, kuidas muuta tööd efektiivsemaks ja hästi toe-

tada laste abini jõudmist peresisese väärkohtlemise puhul ning kuidas parimal viisil tagada laste

õiguste ja huvide kaitstus tsiviilkohtumenetlustes.

Seega ei too isikuandmete töötlemine uuringu käigus kaasa tagajärgi andmesubjektidele, uuring ei

kahjusta andmesubjektide õiguseid ega muuda nende kohustuste mahtu.

Viime läbi ekspertintervjuud maakohtu kohtunike, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate ja

lapsi esindavate advokaatidega. Intervjuusid ei seostata konkreetsete menetlustega, palume interv-

jueeritavatel mitte nimetada menetlustes osalenute nimesid ning küsime küsimusi süsteemi, selle

tugevuste ja kitsaskohtade kohta üldiselt, mitte konkreetsete juhtumite vaates.

Enne intervjuu toimumist tutvustame uuritavale uuringu eesmärki, intervjuu kulgu ja eetilisi

aspekte (sh kuidas tagatakse intervjueeritava isiku anonüümsus st analüüsis ja tulemustes ei

seostata intervjueeritava arvamusi ega seisukohti tema isikuga, vaid ainult tema professiooniga,

võimalus loobuda küsimustele vastamisest, katkestada intervjuu jms). Intervjuud salvestatakse (v.a

juhul, kui intervjueeritav intervjuu salvestamiseks nõusolekut ei anna) video- või helisalvestitena -

- videokõned Teams või Zoomi keskkonnas video- ja helisalvestisena, telefonitsi või

otsekohtumisel läbiviidud intervjuud helisalvestusena. Kui intervjueeritav ei nõustu vestluse

salvestamisega, teeb uurija intervjuu ajal ja vahetult pärast intervjuu toimumist vestlusest

anonüümitud kokkuvõtte. Anonüümitud kokkuvõte tehakse ka kõigist salvestatud intervjuudest.

Intervjuu või selle osa transkribeeritakse üksnes kahel juhul. Esiteks väikeste intervjuude osade

puhul juhul, kui uurija leiab, et tegemist on uurimisküsimuste või teemaarenduste seisukohalt

olulise infoga, mille anonüümset kajastamist võiks lõpparuandes tsitaatide või väljavõtetena

kaaluda (transkribeeritakse üksnes vastav osa intervjuust). Teiseks transkribeeritakse kogu

intervjuu, kui intervjuu käigus kogutud info on vaja analüüsi tegemiseks anda edasi teisele

uurimisrühma liikmele kui intervjueerija ise. Intervjuu tervikliku transkribeerimise teeb sellisel

juhul intervjueerija ise. Transkribeeritud intervjuust teeb anonüümitud sisukokkuvõtte

transkriptsiooni saanud uurija.

Uuritavate menetlustega seotud isikutele, kohtutele ega lastekaitsetöötajatele ei kaasne materjali

analüüsimisega seotult või sellest tulenevalt koormavat lisamahtu ega kahjustata ülemääraselt and-

mesubjekti õiguseid.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 9 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Eesti maakohtutes koostati uuringu Tellija andmetel lastega seotud hooldus- ja suhtlusõiguse

asjades 2023. aastal 999 kohtulahendit ja 2024. aasta I poolaasta 6 kuu jooksul 539 kohtulahendit,

mis piirkonniti jagunevad järgmiselt: 654 kohtulahendit Harju Maakohtus, 214 Pärnu Maakohtus,

375 Tartu Maakohtus ja 265 Viru maakohtus (e-toimiku süsteemis kohtuasjade kategooria: vanema

9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

9

õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine). Tellijale ei ole teada ning ei ole ka

võimalik täpselt ette välja selgitada, kui suures osas ja millistes kohtuasjades käsitleti lapse

väärkohtlemist või selle kahtlust. Asjassepuutuva kohtuasjade valimi saamiseks teostatakse

Justiits-ja Digiministeeriumi vahendusel kohtute infosüsteemis (KIS) infosüsteemi haldaja poolt

märksõnaotsing kõigi eelviidatud kohtuasjade sisuliste lahendite seas. Selle alusel kujuneb uuringu

valim lahenditest, millel võib eeldada lähisuhtevägivalla teemaga kokkupuudet. Märksõnaotsingu

läbiviimiseks koostas uuringumeeskond õigusekspertide kogemuse põhjal otsingusõnade

nimekirja, mille abil teeme otsingu KISis.

Kombineerides normi ja märksõna:

PKS § 135 + karist*

PKS § 135 + vägival*

PKS § 134 + vägival*

PKS § 134+karist*

PKS § 143 lg 21+vägival*

PKS § 143 lg 21+ karist*

PKS § 143 lg 21+löö*

PKS § 143 lg 21+vägival*

PKS § 143 lg 21+manipuleeri*

PKS § 143 lg 21+ohusta*

PKS § 143 lg 21+võõranda*

PKS § 137+vägival*

PKS § 137+ karist*

PKS § 137+löö*

PKS § 137+manipuleeri*

PKS § 137+ohusta*

PKS § 137+võõranda*

Lisaks eraldiseisvalt otsuses viidatud üks või mitu allolevat normi:

PKS § 143 lg 3

PKS § 143 lg 31

PKS § 137

TsMS § 551 lg 3

Eraldi otsinguks sobivad märksõnad:

Vägival*

Väärkohtle*

Julm*

Ahista*

Lööma (lööb, lõi, on löönud, lubas lüüa)

Manipuleeri*

Kiusa*

Karist*

Ära kasuta*

Hooletu*

Ohtlik

Ohusta*

Politsei

Väljakutse*

10

Võõranda*

Eralda*

Keela, keeld

Ohvriabi

Naiste tugikeskus

Varjupaik

Turva

Kartma, kardab, kartis, kartsi*

Jälita

Kontroll

Kohtutoimikutele juurdepääsuks tuleb küsida luba maakohtute esimeestelt (TsMS § 59 lg 4).

Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga on vajalik uuringu läbiviimiseks need load saada. Oleme

selleks, et kohtud oleksid taotluse esitamisest juba eelnevalt teadlikud ja oskaksid sellega arvestada,

koostanud kohtute esimeestele ülevaate uuringu eesmärgist ja kohtumaterjalide uurimise

vajadusest. Oluline on leida kohtute jaoks aktsepteeritav ja uuringu eesmärgi saavutamist

võimaldav lahendus.

Uurimisrühm on teadlik, et ligipääsu võimalikkus kohtutoimikutele sõltub kohtute otsusest, niisiis

on kohtumaterjalide analüüsi ning hiljem ka STAR andmete analüüsi võimalik teha vaid juhul, kui

kohtud on nõus need materjalid väljastama.

Tellija eeldab, et lõplikku valimisse jääb koondina alla 10% kõigist etteantud perioodil tehtud

sisulistest lahenditest maakohtus, s.o hinnanguliselt umbes 100 - 150 kohtuasja. Eelistame

jõustunud kohtulahendeid. Kui lõplikku valimisse jääb rohkem kohtuasju, teeme nende hulgast

juhuvaliku. Võimalusel analüüsime kõigi nelja piirkonna kohtulahendeid, mis tulenevalt otsingu

tulemustest võivad jaotuda piirkondade vahel erinevalt.

Uurimisrühma õigusekspertidele edastatakse kohtuasjade valimisse jäänud kohtuasjade numbrid

koos kohtu piirkonnaga ning info selle kohta, kas tegemist on jõustunud lahendiga. Saadud info

alusel taotleb uuringumeeskond Kohtute Infosüsteemi haldajalt (Justiits- ja Digiministeerium)

õigusekspertidele (Triin Uusen-Nacke ja Katre Luhamaa) juurdepääsu järgmistele valimisse jäänud

kohtuasjade materjalidele: 1) sisulised kohtulahendid 2) kohtumäärused esialgse õiguskaitse

rakendamise kohta, 3) valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) kohtule esitatud arvamused ning

4) menetluses last esindava advokaadi seisukohad. Nende kõigi dokumentide kvalitatiivse

sisuanalüüsi kaudu otsime uurimisküsimustele vastuseid.

Kohtutoimikutele juurdepääsuks kasutame võimalusel järgmist lahendust, mida oleme kokkuleppel

kohtutega kasutanud ka ühe eelneva uuringu käigus:

KIS-st pärib kõigepealt kohtuasjade numbrid Justiits-ja Digiministeeriumi esindaja, sisestades

KIS-i käesoleva AKI loa taotluse punktis 8 nimetatud märksõnu ja piirates kohtulahendite hulka

ajalise perioodiga 01.01.2023-31.12.2024. Hinnanguliseks kohtulahendite arvuks on planeeritud

100-150 kohtuasja. Juhul kui märksõna otsinguga langeb valimisse rohkem kohtuasju, siis teeme

eelnevalt nende hulgast juhuvaliku. Saadud kohtulahendite numbrite alusel esitame taotluse nelja

maakohtu esimeestele, paludes luba ligipääsuks neile kuni 150-le kohtutoimikule.

Kui ligipääs on saadud, jagavad uurimisrühma õiguseksperdid toimikud omavahel analüüsimiseks

ära, ehk kumbki õigusekspert analüüsib umbes pooli kohtumaterjale. Õiguseksperdid saavad KIS-

i vaatlejaõigused vaid analüüsi kuuluvatele kohtuasjadele ja nende materjalidele ning KIS-i

kasutamisel jääb iga kord maha jälg, mis tagab vajadusel ülevaate uurijate tegevusest ja näitab, et

õiguseksperdid on tegutsenud vaid eesmärgipäraselt.

11

Kohtumaterjale analüüsides koondavad õiguseksperdid vajaliku info, mis ei sisalda isikuandmeid,

Exceli tabelisse ning teevad märkmeid Wordi failidesse ja salvestavad need dokumendid piiratud

ligipääsuõigustega OneDrive kausta, millele on ligipääs vaid vastutaval uurijal ja kahel õiguseks-

perdil. Õiguseksperdid salvestavad samasse kausta eraldi Exceli faili kohtulahendite väljavõtete

tegemise ajal juhtumitega seotud alaealiste laste isikukoodid ja kohtulahendite kuupäevad, millega

on võimalik teostada päring STAR süsteemis.

Lisaks teeme kohtuasjade valimisse kuuluvate lahenditega seotud laste (kes olid kohtulahendi te-

gemise ajal alaealised) isikukoodide järgi päringu Sotsiaalkindlustusametile kui sotsiaalteenuste ja

–toetuste andmeregistri (STAR) vastutavale töötlejale, leidmaks samade lastega seotud lastekait-

seteemalised menetlused (liht- ja juhtumimenetlused) STAR-is. Eelduslikult leidub iga valimisse

kuuluva lahendiga seotud lapse osas ka STAR menetlus või menetlused, kuid võib ka ilmneda, et

mõne seotud lapse osas ei ole STARis andmeid. Juhtumimenetluse korral on STARis võimalik

pärida infot näiteks abivajaduse hindamiste või tehtud toimingute kohta. Juhtumimenetluste osas

võib jääda päringu tulemus väiksemaks kui lahenditega seotud laste arv, kuna kõigi kohtuasjadega

seotud laste suhtes ei pruugi olla alustatud STAR-is juhtumimenetlust. STAR-i menetluste kohta

päritakse piiratud hulgal andmeid, mille põhjal saab teostada kvantitatiivset ja piiratult kvalitatiiv-

set analüüsi juhtumites läbi viidud lastekaitsetöö osas, et vastata asjakohastele uurimisküsimustele

(vt täpsemalt allpool).

Nendeks andmeteks on STARis isikute suhtes algatatud liht- ja juhtumimenetlused ning nende tee-

mad; abivajaduse hindamised; juhtumi kohta esitatud pöördumised ja järelepärimised; tehtud tege-

vused (kodukülastused, vestlused lapsevanematega jms).

Päring STAR süsteemist väljavõtte tegemiseks saadetakse vastutava uurija poolt

Sotsiaalkindlustusametile, kes nimetatud registrit haldab. Saadud tulemused saadetakse

krüpteeritult SKA esindaja (tavaliselt STAR süsteemi haldav analüütik) RIA DigiDoc süsteemi abil

vastutavale uurijale, kes info sama süsteemi abil dekrüpteerib ja laeb omakorda üles eraldiseisvasse

OneDrive kausta, millele on lisaks vastutavale uurijale ligipääs kahel uurimisrühma liikmel (Anna

Markina, Kati Valma), kes teostavad STAR andmete analüüsi. STAR süsteemist päritakse

kohtuasjadega seotud menetluste info Exceli väljavõttena. STAR keskkonda lastekaitsetöötaja

poolt sisestatud info hõlmab olukorra kirjeldust ja toiminguid. Väljavõte STAR-ist tehakse SQL

programmi kasutades ning väljavõte on Exceli tabeli kujul, kus iga andmeväli on eraldi veeruna.

Infot küsime nii liht- kui ka juhtumimenetluste kohta. Peamiselt teostame STAR andmete põhjal

Excelis kvantitatiivset analüüsi (nt kui paljudes uuritud perekonnaasjades on KOVi

lastekaitsetöötaja enne kohtumenetlust alustanud liht- ja kui paljudel juhtumimenetlust, kui paljude

juhtumite puhul on tehtud abivajaduse hindamine jms) ja piiratult kvalitatiivset analüüsi.

Kvalitatiivse analüüsi alusmaterjaliks on STAR keskkonna Exceli väljavõtte vabaväljad. See, kas

vabaväljad sisaldavad isikuandmeid, sõltub, kuidas lastekaitsetöötaja on andmeid STAR süsteemi

sisestanud, mida uurimisrühma liimetel ja ka SKA esindajatel, kes andmepäringuga tegelevad, pole

võimalik ette näha. Uurijad saavad päringu tegemise tulemusena ligipääsu infole, mis võivad

sisaldada isikuandmeid, nt pereliikmete isikukoodid, elukoht vm. Uurijad ei kasuta analüüsides

isikuandmeid, vaid tehtud tegevusi ja protsesse, kuid nende eemaldamine materjalidest oleks väga

töömahukas ja eeldaks registripidajalt sisuliselt kõigi dokumentide läbilugemist ja puhastamist

enne uurijatele üleandmist ning seega sisuliselt on seda võimatu registripidajalt nõuda. Sellest

tulenevalt on infole, mis sisaldab vähemal või rohkemal määral isikuandmeid, ligipääs vaid piiratud

ja väikesel hulgal uurimisrühma liikmetel. Neil uurimisrühma liikmetel on eelnev kogemus, kuidas

analüüsida isikuandmeid sisaldavaid dokumente ja infot selliselt, et analüüsi kaasatakse vaid

analüüsi seisukohalt vajalik ja isikuandmeid ei jagata ka omavahel analüüsi koostamise protsessis.

Analüüsimaterjalid asuvad Tartu Ülikooli turvatud serveris olevas keskkonnas kaustas, millele on

12

ligipääs üksnes uurimisrühma valitud liikmetel (eksperdid sotsiaal- ja lastekaitse valdkonnas Anna

Markina ja Kati Valma). Tartu Ülikooli server asub Euroopa Liidu liikmesriigis, millel on piisav

andmekaitse tase, suutmaks tagada uuringus käsitletud isikuandmete turvalisuse.

Andmed laetakse TÜ serverisse uurimisrühma liikmete poolt, sõltuvalt sellest, millise

andmekogumise meetodiga on tegu. OneDrive kaustale, kuhu laetakse kohtumaterjalide ja STARi

materjalide analüüsi andmed, tagatakse piiratud juurdepääs vastavalt ainult õigusekspertidele või

sotsiaal- ja lastekaitsevaldkonna ekspertidele ning vastutavale uurijale Sabina Trankmannile.

Kausta loomisel saab vastutav uurija määrata kausta vaatamise ja muutmise õigused. Teised

uurimisrühma liikmed sellisel juhul kaustale ligipääsu ei saa. Ekspertintervjuude läbiviijate

töökaustadesse salvestuvad Teams või mõnes muus keskkonnas läbi viidud intervjuude audio- ja

videosalvestused. Töökaustadesse salvestatakse ka audiofailid (juhul kui vesteldi telefoni teel või

näost näkku). Intervjuude kokkuvõtteid või vajadusel transkriptsioone teevad intervjueerijad enda

töökaustades, ka need töökaustad paiknevad OneDrive keskkonnas. Intervjuude kokkuvõtted ja/või

transkriptsioonid anonümiseeritakse ning need ei sisalda isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid.

Seejärel lisavad intervjueerijad need analüüsitarkvarasse QCAMaps, millega on võimalik teostada

intervjuude analüüsi ja ühtlustada uuringutulemusi.

Tartu Ülikooli infosüsteemidesse on võimalik siseneda kas kasutajatunnuse ja parooliga või

turvaliste autentimisvahenditega nagu ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID. Tartu Ülikoolis kehtib ka

kaheastmelise autentimise nõue. Kõik Tartu Ülikooli töötajad läbivad kord aastas kohustusliku

infoturbe alase koolituse ja testi. Microsofti poolse kinnituse kohaselt hoitakse andmeid EL

liikmesriigi andmekeskuses. Täpsemat infot serveri kohta me kahjuks anda ei saa, kuna tehniliselt

ei ole tegemist Tartu Ülikooli ainukasutuses oleva serveriga, vaid paljudele kasutajatele suunatud

IT teenusega (software-as-a-service, SAAS) ning selle teenuse mudel ei luba vastavalt Tartu

Ülikooli infoturbe osakonna selgitusele riigi ja andmekeskuse täpsusega asukohta määrata.

Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei jagata kolmandate

isikutega ega uuringu tellijaga ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei võimalda

ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist. Kõik isikuandmeid sisaldavad töömaterjalid kustutame

hiljemalt 10 tööpäeva pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist (sh suletakse

juurdepääs kohtutoimikutele) ehk eelduslikult detsembris 2025, juhul kui uuringuga seotud lubade

ja kooskõlastuste saamine kulgeb plaanipäraselt ning uuringu tähtaega ei ole vaja pikendada. Seda

kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

Sotsiaalministeeriumile annab Tartu Ülikool lepingu lõppemisel üle uuringu tulemi ehk

uuringuaruande ja anonümiseeritud analüüsitulemused.

Sotsiaalkindlustusamet kustutab eraldiseisvana uuringu eesmärgil saadud ja koostatud andmed

kohe kui uuringu läbiviija on kinnitanud, et sai andmed kätte ja korrektselt loetavana avatud

(eelduslikult 10 tööpäeva jooksul) ja esitab andmete hävitamise kohta tööde tellijale

(Sotsiaalministeeriumile) vastava kirjaliku kinnituse. Kustutatakse nii uuringu läbiviimiseks

koostatud STARist väljavõetud andmestik kui ka need valimiisikute andmed (valitud 150

kohtulahendiga seotud isikute isikukoodid KISist), mille alusel menetluste andmed uuringu

läbiviimiseks STARist välja võeti.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringu käigus taotleme ligipääsu nende isikute isikuandmetele, kes on seotud valimisse kuuluvate

13

tsiviilkohtumenetlustega menetluse perioodi, liigi ja märksõnade alusel ja ulatuses, mis on seotud

menetlusdokumentidega ja STAR menetlustega:

1. lapsevanemad (kuni 150 kohtutoimikut st kuni 300 lapsevanemat);

2. lapsed (kuni 150 kohtutoimikut, laste täpne arv teadmata, kuna laste arv peredes pole teada)

3. laste muud lähikondsed (kuni 150 kohtutoimikut, täpne arv teadmata, kuna toimikute sisu

teadmata).

Lisaks uuritavates dokumentides kajastuvatele isikuandmetele töötleme uuringus erinevate

ametiasutuste avalikult kättesaadavaid andmeid (eelkõige e-posti aadressid), vajadusel kasutame

ka telefoninumbreid ekspertide intervjuudele kutsumiseks ja/või intervjuu läbiviimiseks.

Ekspertintervjuude sihtrühmadeks on:

 eksperdid ja poliitikakujundajad (ca 35 intervjuud) – nt kohtunikud, advokaadid, kohalike

omavalitsuste lastekaitsetöötajad, ministeeriumide ja muude riigiasutuste töötajad;

 teiste riikide eksperdid ja poliitikakujundajad (kuni 10 inimest, kirjalikud intervjuud;

vajadusel virtuaalsed intervjuud).

Täpsed isikute arvud selguvad uuringumaterjalidega töötamise käigus.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Isikuandmete päring tehakse kohtulahendite juhtumitele aastatel 2023-2024. Andmed pärime KIS-

st perioodi 01.01.2023-31.12.2024 kohta. Samas tõdeb uurimisrühm, et materjalides võivad

kajastuda ka sündmused varasemast perioodist, mis on seotud valimisse valitud kohtulahenditega.

STAR-st pärime lapse isikukoodiga seotud menetluste osas andmeid kuni kaks aastat enne

kohtulahendi kuupäeva. Juhtumite kaasamisel käsitleme indekskuupäevana kohtulahendi või

menetluse lõpukuupäeva. Kohtuasjade valimisse kuuluvate lahenditega seotud laste isikukoodide

järgi tehakse päring Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrisse (STAR), leidmaks samade

lastega seotud lastekaitseteemalised menetlused (liht- ja juhtumimenetlused).

Lastekaitsemenetluste hulka kuuluvad KOV algatatud ja registreeritud pöördumised STARis

(lihtmenetlused) liigiga Lastekaitse ning samas registris algatatud juhtumimenetlused liigiga

Lastekaitse ja hoolekanne. Päringu periood piiratakse kõigi valitud kohtulahendiga alaealiste osas

kahe aastaga enne kohtulahendit, kuivõrd see on hinnanguliselt kohtumenetlusse puutuv

lähiperiood, millega on arusaadav, et kohtumenetluses ka arvestatakse.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Pidasime SKA-ga nõu, millised isikuandmed võivad SKA materjalidest meie kätte sattuda.

Isikuandmetest töötleme uuringu käigus (dokumendianalüüs) lapsevanemate ja laste ees- ja

perekonnanimesid; lapse/laste isikukoode või sünnikuupäevi, lapsevanemate isikukoode või

sünnikuupäevi, lapse sugu, vanemate elukohti rahvastikuregistri järgi ja vanemate tegelikke

elukohti, lapse/laste elukohti rahvastikuregistri järgi ja tegelikke elukohti; lapse muude lähedaste

ees- ja perekonnanimesid, sugulusastet menetluse osalistega, elukoha andmeid; kohtumenetluses

osalemise aega; kohtumenetluse ja lastekaitsemenetluse aluseks olevate sündmuste kirjeldusi ning

võimalikke kirjelduse käigus selguvaid andmeid; pöördumise andmed ja siduva toimingud

andmed, andmed menetluste kohta ja menetlusega seotud dokumentide andmed, haldusmenetluse

toimingute andmed, erivajaduse, puude ja töövõime andmed, eestkoste andmed, hindamiste

andmed, juhtumiplaani andmed sotsiaalhoolekande seaduse § 9 alusel, isikule makstud toetuste

andmed, isiku teenust saama suunamise otsuste andmed, alla 18-aastase isiku vanema

hooldusõiguse, perest eraldamise ja paigutamise andmed, lastekaitsemenetluses osalemise aega;

kohtumenetluste ja lastekaitsemenetluste tulemusi (täpsemalt teadmata enne materjalidega

14

tutvumist).

Lisaks uuritavates dokumentides kajastuvatele isikuandmetele töötleme uuringus erinevate

ametiasutuste avalikult kättesaadavaid andmeid (eelkõige e-posti aadressid), vajadusel kasutame

ka telefoninumbreid ekspertide intervjuudele kutsumiseks ja/või intervjuu läbiviimiseks.

Intervjuude salvestamisel töötleme isikuandmeid nagu intervjueeritava hääl ning tema poliitilised

ja filosoofilised veendumused ning muu tema isikut puudutav info juhul, kui intervjueeritav peaks

neid intervjuu käigus avaldama (kuigi intervjueeritava isiku kohta intervjuu käigus küsimusi ei

esitata).

Kohtumaterjalide analüüsi tegemiseks ei ole vaja isikuandmeid analüüsida, kuna analüüsime

üldiselt kohtu tegevust juhtumite menetlemisel. Samas ei ole analüüsitavatest kohtumaterjalidest

isikuandmete eemaldamine võimalik, seega saavad uurimisrühma liikmed neile siiski ligipääsu.

Kohtuasjade valimisse kuuluvate lahenditega seotud laste isikukoodide järgi tehakse päring STARi,

leidmaks samade lastega seotud lastekaitseteemalised menetlused (liht- ja juhtumimenetlused)

STAR-is. Uurimisrühma ülesandeks ei ole otseselt töö selles punktis nimetatud isikuandmetega,

vaid tegevuste ja protsessidega seotud analüüs ning tulenevalt uuringu eesmärkidest üldistatud ja

anonüümse sisukokkuvõtte koostamine. Kuna aga kohtumaterjalid antakse töövõtjale üle koos

isikuandmetega (neid ei kustutata eelnevalt, kuna see oleks liiga töömahukas), ning kuna

isikuandmeid (peamiselt alaealiste laste isikukoodid) on vaja ka juhtumite otsimiseks STARi

andmestikust, siis on samaaegselt tegemist ka isikuandmete töötlemisega ilma isikult nõusolekut

küsimata ja seetõttu on käesolevas punktis 9.2. loetletud selliseid isikuandmeid, millega

uurimisrühma liikmed võivad dokumendianalüüsi käigus kokku puutuda. Teiste AKI lubade

taotluste koostamise raames on uurimisrühma liikmed sel teemal AKI-ga konsulteerinud ja saanud

vastuseks, et selles punktis tuleks nimetada niipalju isikuandmeid kui võimalik, millega

uurimisrühm kokku puutub, vaatamata sellele, et uuringu läbiviimise käigus otseselt nende

andmetega tööd ei tehta. Uurimisrühm lähtub andmete pärimisel minimaalsuse põhimõttest – nii

vähe kui võimalik, kuid niipalju kui vajalik.

Ka STARi materjalide analüüsi tegemiseks ei ole vaja isikuandmeid analüüsida, kuna analüüsime

üldiselt lastekaitsetöötajate tegevust juhtumite menetlemisel. Samas ei ole analüüsitavatest

materjalidest isikuandmete eemaldamine võimalik, seega saavad uurimisrühma liikmed neile siiski

ligipääsu. Tegemist on andmetega, mis, nagu me teame eelnevast kogemusest (nt Riikliku

perelepitusteenuse uuringu ja Täisealiste eestkostekorralduse uuringu läbiviimisel), kaasnevad

päringute tegemisega kohtute infosüsteemi ja STAR süsteemi.

Kohtutoimikutes sisalduvat infot analüüsime vastavalt uurimisküsimustele kvalitatiivse

sisuanalüüsi meetodeid järgides. Eelkõige lähtume juhtumiülese analüüsi põhimõtetest, vaadeldes

analüüsitavaid juhtumeid samaaegselt ja võrreldes kindlat teemakäsitlust, näiteks asjaolusid, mis

olid aluseks kohtulahendi tegemisele, kõigi juhtumite lõikes. Võrdlusvõimalus loob eeldused

suuremaks üldistatavuseks, mis on uuringu ettenähtud tulem, võrreldes juhtumipõhise analüüsiga.

Juhul kui analüüsi tegemise käigus ilmnevad asjaolud, mis loovad aluse täiendavate

analüüsitehnikate kasutamiseks, rakendavad uurijad ka neid. Õiguseksperdid loevad selleks

korduvalt menetlusdokumentide kirjeldavat ja põhjendavat osa.

Analüüsime menetluse vastavust perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse normidega, eelkõige

lähtudes lapse huvidest. Võrdleme menetlusaega, kas menetlustel, kus kohtusse on pöördunud

erinevad osapooled (vanem, kohaliku omavalitsuse esindaja) esineb sisulisi erinevusi ning kui

kohtuasjade materjalide hulgas on, siis ka küsimusi, mida on lahendanud ekspert. Kvantitatiivselt

analüüsime numbriliselt võrreldavaid andmeid nagu menetluste ajad, erineva sisuga menetluste ja

otsuste arvud, erinevate tõendite kasutamine, esialgse õiguskaitse lahendi tegemise aeg jms.

Õiguseksperdid on pidanud vajalikuks kogu kohtutoimikuga tutvumist, kuna kohtumäärustes

esitatakse oluliste asjaolude ja tõendite kokkuvõte, millest kohtunik oma siseveendumuses lähtus,

ja selles ei pruugi kogu lapse väärkohtlemisega seotud taustainfo olla piisava põhjalikkusega

kirjeldatud. Kohtu lõpplahendile viidatakse üksnes seetõttu, et vaadeldava materjali puhul ei oleks

15

tegemist vaidlustatava lahendiga. Kogu kohtutoimik sisaldab õigusekspertide hinnangul infot selle

kohta, kui palju arvestati sisulise lahendi tegemisel lapse väärkohtlemisega, millistele lapse

väärkohtlemisega seotud asjaoludele viitas lastekaitsetöötaja ja lapse esindaja kohtule antavas

teabes, kui palju oli olukordi, mil kohus jättis lapse väärkohtlemise mõju hindamata ja mis põhjusel

seda tehti ning milliseid tõendeid ja tõendusvahendeid kohus kasutab, hindamaks väärkohtlemise

ja selle kahtluse mõju lapsele. Uuringu eesmärgi täitmiseks on vajalik teha järeldusi, mis tänases

kohtumenetluses on ebapiisav või muutmist vajav lapse väärkohtlemise täpsemaks tuvastamiseks

ja selle mõju hindamiseks.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Isikuandmete allikateks on analüüsitavad kohtumaterjalid: 1) sisulised kohtulahendid 2)

kohtumäärused esialgse õiguskaitse rakendamise kohta, 3) valla- või linnavalitsuse

(lastekaitsetöötaja) kohtule esitatud arvamused ning 4) menetluses last esindava advokaadi

seisukohad, ning samade lastega seotud pöördumiste ja lastekaitse juhtumite materjalid STARist.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Sotsiaalkindlustusameti (STARi vastutav töötleja) esindajatega on konsulteeritud ning nad on

valmis andmed taotluse alusel väljastama tingimusel, et selleks on saadud eetikakomitee ja AKI

load. Kohtutoimikute väljastamiseks küsime pärast Andmekaitse Inspektsiooni loa saamist luba

kõigi nelja maakohtu esimeestelt, vastavalt TsMS § 59 lg 4. Maakohtute esimehi informeerime

eelnevalt, andes neile ülevaate uuringu eesmärkidest ning andmevajadusest. Justiits- ja

Digiministeeriumiga (kohtute infosüsteemi vastutav töötleja) on konsulteeritud ning nad on valmis

võimaldama uurijatele ligipääsu Kohtute Infosüsteemile tingimusel, et selleks on saadud

eetikakomitee ja AKI load ning maakohtute esimeeste load.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kohtumaterjalide ja STARi materjalide andmeid ei pseudonümiseerita, kuna selleks, et viia ühe

juhtumi/menetluse teemal läbi nii kohtu- kui lastekaitsemenetluse analüüs, peab juhtum olema

tuvastatav.

Kahest andmeallikast päritavaid andmeid otseselt siduma ei hakata, sest analüüsi koostamise

käigus teeme juhtumiülest analüüsi. See tähendab, et vaatleme samal ajal mitut analüüsitavat

juhtumit, näiteks kogume erinevatest (kohtu)materjalidest kokku kõik konkreetset teemat

käsitlevad tekstiosad ja võrdleme selle teema käsitlemist kõigi kogutud materjalide lõikes.10 Sellest

tulenevalt analüüsime eraldiseisvalt lapse peresisest väärkohtlemist ja selle mõjuga arvestamist last

puudutavates tsiviilkohtumenetlustes ja lastekaitsetöös. Analüüsi käigus vaatame küll näiteks seda,

kui palju ja millist infot esitab perekonnaasja lahendavale kohtule kohalik omavalitsus ning kuidas

on lapse väärkohtlemise juhtumite puhul omavahel seotud perekonnaasjas läbiviidav

kohtumenetlus ja KOVi lastekaitseline menetlus (kui paljudes uuritud perekonnaasjades alustas

KOVi lastekaitsetöötaja liht- või juhtumimenetlust perekonnaasja lahendavalt kohtult saadud info

põhjal ning millistel teemadel ja kelle poolt esitatud pöördumised on KOV uuritud perekonnaasjade

puhul STARis lapse kohta registreerinud). Samas on oluline esitada tulemused suurema

10 https://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys/

16

üldistatavusega, sest umbes 150 juhtumi infot ei ole võimalik ja otstarbekas uurimisaruandes eraldi

analüüsida. Analüüsi eesmärk on siiski leida juhtumite üleselt ühisosasid, ent ka erisusi, mille alusel

on võimalik teha soovitusi ja järeldusi nii kohtule kui ka lastekaitsele.

Ainus sidumine kahe süsteemi vahel tehakse alaealiste laste isikukoodidega ja kohtulahendite

kuupäevadega, mille märgivad kohtulahenditest saadud info alusel Exceli tabelisse õiguseksperdid

ja selle tabeli alusel esitab vastutav uurija päringu Sotsiaalkindlustusametile, et oleks võimalik leida

STARist nende lastega seotud menetlused.

Ekspertintervjuu transkribeeritakse terviklikult ainult juhul, kui intervjuu käigus kogutud info on

vaja analüüsi tegemiseks anda edasi mõnele teisele uurimisrühma liikmele kui intervjueerija ise.

Transkriptsioon antakse edasi anonümiseeritult, tagamaks intervjueeritava privaatsus. Andmed

anonümiseeritakse volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli poolt.

Transkribeeritud intervjuust teeb anonüümitud sisukokkuvõtte transkriptsiooni saanud uurija.

Põhjaliku sisukokkuvõtte alusel on võimalik intervjuudest saadud andmed kodeerida ja teostada

kvalitatiivset sisuanalüüsi. Kvalitatiivse sisuanalüüsi läbiviimiseks puudub ilmtingimata vajadus

intervjuude täpseks transkribeerimiseks. Kui intervjuud ei transkribeerita tervikuna, siis võidakse

transkribeerida siiski väiksed intervjuude osad juhul, kui uurija leiab, et uurija leiab, et tegemist on

uurimisküsimuste või teemaarenduste seisukohalt olulise infoga, mille anonüümset kajastamist

võiks lõpparuandes tsitaatide või väljavõtetena kaaluda. Sellisel juhul transkribeeritakse üksnes

vastav osa intervjuust. Ülejäänud intervjuu osas koostame põhjaliku sisulise kokkuvõtte, mis ei ole

küll sõna-sõnaline, kuid annab võimalikult täpselt edasi vestluse peamised punktid ja teemad.

Sisukokkuvõtte näol on tegemist keskmiselt 3-4 lehekülje pikkuse dokumendiga, mis sisaldab

analüüsi seisukohalt kogu vajalikku infot. Uurimisrühmal on pikaajaline kogemus

intervjuutulemuste analüüsimisel, põhinedes intervjuude sisukokkuvõtetel, omades seega

pikaajalist kogemust intervjuu ja uurimiseesmärgi seisukohalt olulise info eristamisel. Vastutav

uurija Sabina Trankmann on koolitanud Töötukassa ja Tartu Ülikooli töötajaid intervjuude

läbiviimisel. Uurimisrühma liige Helen Urmann on õpetanud alates 2018. a kevadest, sh vastutava

õppejõuna alates 2020. a kevadest, kvalitatiivset analüüsi. Uurimisrühma liige Doris Pavlov

täiendas enda kvalitatiivsete uurimismeetodite alaseid teadmisi hiljuti magistriõppes.

Analüüsitarkvara QCAMap võimaldab uuringumeeskonna liikmetel andmeid ja analüüsitulemusi

omavahel jagada, tagades seeläbi uurijate omavahelise tõhusa koostöö, metodoloogilise ühtsuse ja

uuringutulemuse ühtlustumise. Ühtlasi tagab intervjuude sisukokkuvõtete koostamine olukorra,

mil isikuandmeid sisaldavad intervjuude transkriptsioonid ei satu kolmandate isikute kätte, kelle

süsteemide turvalisuse tase on teadmata ja mille puhul on võimatu tagada isikuandmete kaitse ja

hävitamise. Uurimisrühmal on paralleelselt käimas riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse

uuring, kus esimeses etapis kasutati ekspertintervjuude sisu analüüsis edukalt samasuguseid võtteid

ja süsteemi. Põhjalike sisukokkuvõtete koostamine uurimisrühma liikmete poolt tagab, et

isikuandmeid sisalduvad dokumendid ja info ei satu kolmandate isikute kätte, info saab analüüsitud

selliselt, et oleks võimalik täita uurimiseesmärki ja vastata uurimisküsimustele, kuid samas

vähendada sõna-sõnalise transkriptsiooni koostamisega kaasnevat ajakulu.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

17

Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Uuringu käigus uurijate käsutuses olnud isikuandmed ning kõik dokumendid ja failid, mis

sisaldavad isikuandmeid, sh suletakse ka juurdepääs kohtutoimikutele, kustutatakse hiljemalt 10

tööpäeva pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk eelduslikult detsembris 2025,

juhul kui uuringuga seotud lubade ja kooskõlastuste saamine kulgeb plaanipäraselt ning uuringu

tähtaega ei ole vaja pikendada. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

Sotsiaalkindlustusamet kustutab eraldiseisvana uuringu eesmärgil saadud ja koostatud andmed

kohe kui uuringu läbiviija on kinnitanud, et sai andmed kätte ja korrektselt loetavana avatud

(eelduslikult 10 tööpäeva jooksul) ja esitab andmete hävitamise kohta tööde tellijale

(Sotsiaalministeeriumile) vastava kirjaliku kinnituse. Kustutatakse nii uuringu läbiviimiseks

koostatud STARist väljavõetud andmestik kui ka need valimiisikute andmed (valitud 150

kohtulahendiga seotud isikute isikukoodid KISist), mille alusel menetluste andmed uuringu

läbiviimiseks STARist välja võeti.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage11

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Üldine uuringust teavitamine toimub

Sotsiaalministeeriumi ja Johan Skytte

poliitikauuringute instituudi

veebilehel/sotsiaalmeedias. Üldine teavitamine

toimub enne dokumendianalüüsi algust.

Uuringust teavitamise postituses tuuakse välja,

kust ja millisel õiguslikul alusel

andmesubjektide (isiku)andmed kogutakse,

selgitatakse uuringu läbiviimisega seonduvat ja

tulemuste kasutamist ja esitatakse uuringu

andmekaitsetingimused.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused12?

Tartu Ülikooli üldised

andmekaitsetingimused on leitavad ülikooli

veebilehelt:

https://ut.ee/et/sisu/andmekaitsetingimused.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse13 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

11 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 12 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 13 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

18

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)14 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad15:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui

on olemas)

Taotlemisel

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus JAH

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm JAH

Lisa 4: Intervjuude kavad JAH

14 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 15 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus.pdf

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/25-5

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 06.06.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja

Mart Uusjärv

Sotsiaalministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1) kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine uuringus

„Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju

hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses" 30.05.2025

taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2) Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete

kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 31.12.2025.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lg-s 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

2 (2)

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute eetikakomitee otsusega (eetikakomitee 25. koosoleku protokoll 03.06.2025).

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 30.05.2025 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

E-kiri.eml

Tere!

Teile on saadetud Andmekaitse Inspektsiooni dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.

Pealkiri: Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Registreerimise kuupäev: 06.06.2025

Registreerimise number: 2.2.-1/25/25-5

Tundliku sisuga elektroonilised pöördumised on võimalik inspektsioonile edastada krüpteeritult kasutades ID- kaarti ja ID-tarkvara. Kuidas dokumente krüpteerida, vaata siit.

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39, 10134 Tallinn
Telefon: 627 4135
E-mail: [email protected]
www.aki.ee

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Leia meid LinkedInist või kuula Andmehäälingust